Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Tartu Ülikool
Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond
Ökoloogia ja Maateaduste Instituut
Botaanika osakond
Kadri Suislepp
Lahemaa Rahvuspargi lihhenofloora
Bakalaureusetöö
Juhendaja: Inga Jüriado
Tartu 2008
Sisukord
1. Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3
2. Materjal ja metoodika ……………………………………………………………………..5
2.1. Lahemaa Rahvuspargi iseloomustus……………………………………………..5
2.1.1. Üldised andmed ………………………………………………………..5
2.1.2. Kliima......................................................................................................5
2.1.3. Looduslikud tingimused..........................................................................6
2.1.4. Rahvastik ................................................................................................7
2.1.5. Majandus ................................................................................................7
2.2. Andmete kogumine ...............................................................................................8
3. Tulemused ............................................................................................................................9
3.1. Lahemaa Rahvuspargi samblikuliikide arv............................................................9
3.2. Lahemaa Rahvuspargi geograafiliste flooraelementide jaotus………………......10
3.3. Lahemaa Rahvuspargi samblikuliikide sagedusjaotused …………......................11
3.4. Lahemaa Rahvuspargist leitud taksonite substraadid…….. …….........................12
3.5. Lahemaa Rahvuspargis leiduvad looduskaitsealused samblikuliigid…………....13
3.6. Lahemaa Rahvuspargis leiduvad Eesti Punase Raamatu samblikuliigid...............14
3.7. Lahemaa Rahvuspargis leiduvad vääriselupaiga indikaatorliigid ……………….15
4. Arutelu ...…………………………………………………………………………………..16
4.1. Lahemaa Rahvuspargi liigirikkuse analüüs............................................................16
4.2. Lahemaa Rahvuspargi geograafiliste flooraelementide analüüs ……...................16
4.3. Lahemaa Rahvuspargi taksonite sagedusjaotuste ja substraatide analüüs……….18
4.4. Eesti Punase Raamatu, looduskaitsealuste ja vääriselupaiga indikaatorliikide
esinemine Lahemaa Rahvuspargis ning neid ohustavad tegurid ..........................19
4.4.1. Metsad ....................................................................................................19
4.4.1.1. Laialehised metsad ..................................................................19
4.4.1.2. Okas- ja segametsad ................................................................20
4.4.2. Rannikualad ……………………………………………………………21
4.4.3. Poollooduslikud kooslused .....................................................................22
Kokkuvõte ................................................................................................................................23
SUMMARY…………………………………………………………………………………..24
Tänusõnad…………………………………………………………………………………….24
Kirjanduse loetelu………………………………………………………………………….....25
Lisa 1.
2
1. Sissejuhatus
Tänu hõredale asustusele on looduskeskkond ja liigirikkus Eestis paremini säilinud kui
paljudes teistes Euroopa riikides.
Kaitsealasid on Eestis 400, nende seas viis rahvusparki (Vilsandi, Lahemaa, Matsalu,
Soomaa ja Karula). Kõik kaitsealad esindavad kõige väärtuslikumat ja iseloomulikumat osa
iga piirkonna loodusest: kaitstakse nii seda, mis on tüüpiline ja tavapärane, kui ka seda, mis
on haruldane ja kordumatu. Rahvuspargi funktsiooniks on erilise rahvusliku väärtusega
ökosüsteemide, maastike ja traditsioonilise kultuuripärandi hoidmine (Leito et al. 2007).
Kaitsealasid on vaja uurida bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks vajalike tingimuste
hoidmiseks. Selleks, et liigid säiliks on vaja teada nende elupaiku ja elupaigaeelistusi ning
liike ohustavaid tegureid. Käesolev lõputöö keskendub samblike mitmekesisusele Lahemaa
Rahvuspargis.
Lahemaa Rahvuspargi (Lahemaa RP) lihhenofloorat on varem käsitlenud Enel Jaanits
(Sander) oma diplomitöös, kus on ära märgitud 220 liiki samblikke, nende substraadid ja
leiukohad (Jaanits 1976). 1984. aastal ilmunud Enel Sanderi epifüütseid liike käsitlevas töös
nimetati rahvuspargi aladelt leituna 150 samblikuliiki (Sander 1984).
Lahemaa RP metsakoosluste samblikke on käsitletud kontrollaladena
lihhenoindikatsioonilistes töödes mitmete autorite poolt. Nilson (1995) näitas, et atsidofüütse
hariliku hallsambliku (Hypogymnia physodes) esinemises puukoorel omavad tähtsat osa
puukoore pH ning sulfaatide ja nitraatide sisaldus. Proove võeti mõnede põhjarannikul
asuvate tööstusi ümbritsevate mändide koorelt. Kontrollaladeks võeti männid Lahemaa ja
Vilsandi rahvusparkidest, mille koorekeemia kujunemist on mõjutanud eelkõige looduslikud
protsessid.
Nilsoni & Martini (1992) uurimus Kunda tsemenditehase aluselise saaste mõjust
harilikul männil (Pinus sylvestris) kasvavatele iseloomulikele epifüütsetele
samblikukooslustele kinnitas, et puukoore pH tõusuga vahelduvad atsidofüütsed liigid
laialehistele ja toitaineterikastele puudele omaste aluselist substraati eelistavate kooslustega.
Selliseid liike võib teatud tingimustes käsitleda kui aluselise saaste indikaatoreid. Võrdluseks
kasutati Lahemaa RP idapiiril kasvavate mändide koort ja samblikukooslusi.
Kirde-Eesti epifüütseid suursamblikke käsitledes leidsid Martin & Martin (2000), et
proovialade liigirikkus ja summaarne ohtrus kasvavad lõuna ja lääne suunas, olles suurimad
Peipsi põhjarannikust läänes ja Lahemaa RP idaosas. Atsidofüütsete samblike levikut
uurimisalal iseloomustas nende puudumine või vähene esindatus Narva ja Kunda vahelisel
3
alal, mis viitab aluselise õhusaaste olemasolule. Seevastu Lahemaa RP idaosas oli
atsidofüütsete liikide summaarne ohtrus suurim, mis omakorda võiks hästi iseloomustada
rahvuspargi õhu puhtust ning aluselise saaste puudumist.
Eestist on teada 1021 eri taksonit samblikke ja lihhenikoolseid seeni (Randlane et al. 2006).
Eestis esinevatest samblikuliikidest on kantud 110 suursamblikku Eesti Punasesse
Raamatusse (Randlane 1998) ja 51 samblikku on võetud riikliku kaitse alla (RTI 44, 2004;
RTL 4, 2004), kusjuures mitmed Punase Raamatu liigid kuuluvad ühtlasi ka
looduskaitsealuste liikide hulka. Eesti Punase Raamatu eesmärk on anda hinnang looduse
seisundile ja pöörata tähelepanu liigilise mitmekesisuse vähenemise ohule ning suunata
looduskaitselist tegevust (Lilleleht 1998).
Eesti looduskaitsealuste samblikuliikide seas on nii väga haruldasi kui ka sageli
esinevaid suur- ja pisisamblikuliike. Kaitsealuste liikide nimekirja kandmise põhjuseks on
nende ohustatus mingi teadaoleva ohuteguri mõjul, mitmete liikide puhul on arvestatud ka
tendentsi nende arvukuse vähenemisele teatud kahjuliku teguri olemasolul (Randlane et al.
2004).
Vääriselupaik (VEP) on vähima negatiivse inimmõjuga metsaala, kus leidub
ohustatud, ohualte, haruldasi või tähelepanu vajavaid kasvukohaspetsiifilisi liike
(elupaigaspetsialiste), mis ei ole võimelised tulundusmetsades pikaajaliselt säilima
(Andersson et al. 2003). Selliseid elupaiku saab kindlaks määrata indikaatorliikide ja
võtmetunnuste esinemise abil. Indikaatorliik on elutingimuste suhtes kitsalt spetsialiseerunud
liik, kuid piisavalt sage kasvama talle sobilikes asukohtades erinevalt elupaigaspetsialistist,
mis on haruldane ning esineb ainult üksikutes talle elupaigaks sobivates kasvukohtades
(Andersson et al. 2003; Norden et al. 2007). Indikaatorliikidena kasutatakse näiteks
samblikke, samblaid, seeni, putukaid, limuseid ja soontaimi (Auzinš & Ek 2001).
Käesoleva lõputöö eesmärgiks on luua Lahemaa RP samblikke varem käsitlenud tööde
põhjal ja Eesti samblike andmebaasi (eSamba) infot kokku võttes nimekiri võimalikest
Lahemaa Rahvuspargis kasvavatest samblikuliikidest ning analüüsida saadud liiginimekirja
liikide sagedusklasside, substraadieelistuste ja geograafiliste flooraelementide esindatuse
põhjal. Töös pööratakse tähelepanu ka looduskaitsealuste, Eesti Punasesse Raamatusse (1998)
kuuluvate ja vääriselupaiga indikaatorliikide levikule Lahemaa Rahvuspargis ning antakse
lühiülevaade neid liike ohustavatest teguritest.
4
2. Materjal ja metoodika
2.1. Lahemaa Rahvuspargi iseloomustus
2.1.1. Üldised andmed
Lahemaa Rahvuspark asub Soome lahe rannikul, administratiivselt Harjumaal Kuusalu vallas,
Lääne-Virumaal Kadrina ja Vihula vallas ning paikneb nelja maastikurajooni (Soome lahe
rannikumadaliku, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Kõrvemaa) territooriumil. Rahvuspargi
kogupindala on 72 504 ha, millest maismaad 47 414 ha ning veeala 25 090 ha (Timm &
Kiristaja 2006).
Lahemaa RP loodi 1. juunil 1971. aastal Eesti Ministrite Nõukogu määruse alusel
(Kaasik & Kask 1983). Kui 1957. aastast kinnitus praktika esmalt võtta vastu kaitseala
asutamise otsus ning alles seejärel määrata selle piirid ja põhimäärus koos kaitse-eesmärgiga,
siis Lahemaa RP asutamist valmistati põhjalikult ette juba 1960. aastail. Lahemaa RP oli
esimene kaitseala Eestis, mis sai 1981. aastal oma arengukava (Peterson et al. 2001).
Lahemaa RP eesmärk on Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi,
sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning
alalhoidliku looduskasutuse säilitamine, uurimine ja tutvustamine. Kaitstakse metsa-, soo- ja
rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealseid) (Timm & Kiristaja 2006).
Alal asub kaks loodusreservaati ― Esku ja Remnispea (Lahemaa kaitse-eeskiri,
http://www.lahemaa.ee/?id=910 ), kakskümmend kaks sihtkaitsevööndit ja üks piiranguvöönd
(Leito et al. 2007). Lahemaa RP kuulub ühtlasi ka Eesti Natura 2000 võrgustikku
linnukaitseala ja loodusalana (RT 111, 2004).
2.1.2. Kliima
Eesti kliima on asendist sõltuvalt üleminekuline mereliselt mandrilisele, seda mõjutavad nii
Atlandi ookean kui Euraasia manner (Naan 1987).
Lahemaa kuulub Läänemerelise kliimavaldkonna Lääne-Eesti ja põhjaranniku rajooni.
Aasta keskmine õhutemperatuur on 5˚ C, veebruari keskmine -6˚ C, juulis 16,5˚ C, sademeid
aastas keskmiselt 550 mm (Kink 1996).
5
2.1.3. Looduslikud tingimused
Geobotaaniliselt kuulub Eesti põhjapoolkera parasvöötme metsavööndi salu-okasmetsade
allvööndi põhjaossa (Paal 1997), floristiliselt holarktilise taimestikuriikkonna boreaalse
allriikkonna Euro-Siberi regiooni (Laasimer & Masing 1995).
Lahemaa RP maastik, osana Soome lahe rannikumadalikust, on kujunenud jää- ja
merekuhjelistel pinnavormidel, s.h. poolsaartel ja saartel. Rannavööndile on väga
iseloomulikud poolsaareliste eendite rändkivirohked moreenrannad, mis lahesoppides ja
-külgedel vahelduvad liivarandadega (Arold 2005).
Rahvuspargi metsasus 1991. aasta andmetel on 67%, enamiku moodustavad sellest
männikud 58%, järgnevad kuusikud 21%, kaasikud 18% ja sanglepikud 3% (Örd 2000).
Metsatüübiti on valdavad liigivaesed palu-, nõmme- ja rabametsad (Timm & Kiristaja 2006).
Altja jõe orus kasvab salukuusik, Koljaku astangu all ja Pudisoo ääres lodumets,
klindinõlvade rusukaldail mets-kuukressiga laialehine salumets (pangamets) (Natura kood
9180) (Timm & Kiristaja 2006) ning Mustoja, Valgejõe ja Loobu jõe kaldanõlvadel kasvab
ribadena ka lammimetsa (Kaasik & Kask 1983). Juminda, Käsmu ja Vergi poolsaarel leidub
üksikuid 0,1-1,9 ha suuruse pindalaga laialehiseid tammepuistuid, Tsitrel võib aga kohata
puistuid saare enamusega esimeses rindes (Kalda 1995). Hara lahest lõunas paikneva Lohja
järve ümbruses kasvavad soostuvad kuusikud (Arold 2005). Põhja-Eesti klindi seinal, samuti
sealsete jõgede, nt Valgejõe kaldapaljandeil, võib kohata paekivitaimestu kasvukohatüüpi,
mandrijääga Eestisse toodud rändrahnudel aga rannavöönditele iseloomulikke
samblikukooslusi (Paal 1997).
Lahemaa Rahvuspargis on esindatud ka luidete ja liivikute taimestu klass: leidub valge
rannikuluite, halli rannikuluite ja kukemarja kooslusega ruske rannikuluite kasvukohatüüpe,
mis on kõik kantud Natura 2000 võrgustikku kaitstavate elupaigatüüpidena (RTL 111, 2004 ).
Ruske rannikuluite kasvukohatüüpi domineerivate põdrasamblikega võib kaitseala piires leida
Mohni saarelt (Paal 1997). Allikalisemad alad on Koljaku ja Oandu vahel (Arold 2005).
Lahemaa RP territooriumil asub mitu enam kui 200 ha suurust sood. Aabla ja Hara
sood asuvad rannikumadalikul, Laukasoo, Kahala ja Viru soo lavamaal (Kink 1996). Üks
suuremaid on Hara soo (747 ha), mille edelaosas vahelduvad nõmme- ja palumännikutega
kaetud liivavallid siirdesoo- ja rabaribadega. Põhja pool paiknev Aabla soo (356 ha) on
enamjaolt puisraba, mille siirdesoolisel äärealal kasvab männi-kase segamets (Arold 2005).
Laukasoo on 810 ha suurune loode-kagu suunaliste rohkete laukajärvedega raba mattunud
ürgoru kohal. Viru raba on 200 hektarilise pindalaga tüüpiline Ida-Eesti raba, mille põhjaosa
6
on kuivendustööde tulemusena kujunenud puisrabaks (Kink 1996).
Loopealseid leidub Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses (Timm & Kiristaja
2006). Juminda poolsaare tipuosas, Viinistu rannas, Kasispeal, Vihasoos, Käsmus, Lobi külas,
Koolimäel ning Vergi ja Altja külas asuvad rannaniidud. Luhaniidud asuvad Valgejõel Loksa-
Kotka-Parksi lõigul, Loobu jõe ääres paiknevad Porgaste ja Aasumetsa luht (Leibak & Lutsar
1996).
2.1.4. Rahvastik
Kuusalu vald praeguste piiridega tekkis 2005. aasta oktoobrikuus Kuusalu ja Loksa valdade
ühinemisel. Kuusalu vallas elas 01.01.2008 seisuga 6831 inimest, neist rahvuspargi alal elab
ca 2533 inimest. Elanikkonna kasv toimub valla lääneosas Kuusalu, Kolga, Kiiu, Valkla,
Salmistu ja Andineeme kandis. Valla idaosas elanike arvu kasvu rahvuspargi piirangute tõttu
ei planeerita (Kuusalu 2007).
Vihula vallas elas seisuga 01.01.2005 2186 inimest, neist rahvuspargi alal 1542
inimest (Vihula valla kodulehekülg, http://www.vihula.ee/index.php?lang=est&main=628 ) .
Asustus on peamiselt koondunud suuremate liiklusteede ja ranna lähedusse. Tihedamalt on
asustatud Võsu-Käsmu ja Palmse-Sagadi-Vihula piirkond, samuti ka rannaäärsed alad Võsu ja
Altja läheduses ning Vainupea ja Karepa piirkonnas.
Kadrina valda jääb rahvuspargi lõunapiir Valgejõe-Laukasoo sihtkaitsevööndiga ning
piirneb Loobu-Viitna kandiga, kus asuvad Loobu, Läsna, Arbavere, Mõndavere, Viitna ja
Rõmeda külad. Kadrina vallas on elanikke kokku 5512, tihedama asustusega alad on Kadrina,
Vohnja ja Hulja kant. Lahemaale kõige lähemal asuvas Loobu külas elab seisuga 01.01.2007
47 inimest, Läsna külas 36 inimest (Kadrina 2007).
2.1.5. Majandus
Kuusalu valda jäävas rahvuspargi osas on majandustegevusele seatud piirangute tõttu
võimalik edendada turismiettevõtete ja kohalike teeninduspiirkondade arengut (Kiiu 2007).
Kadrina vallas on tööstuslikult enim arenenud Kadrina alevik, Hulja, Vohnja ja
Kihlevere. Loobu-Viitna kant on Tallinn-Narva maanteed ümbritsevaks puhke-, loodus- ja
teeninduspiirkonnaks. Põllumajanduslik tootmine leiab aset valla kesk- ja lõunaosas (Kadrina
2007).
Vihula valla territooriumist on ca 60% Lahemaa RP koosseisus. Enamik ettevõtetest
on seotud turismi- ja puhkemajanduse valdkonnaga. Maavaradest leidub vallas ehitusliiva,
kruusa, turvast ja järvemuda, kaevandamist maardlatest ametlikult ei toimu (Vihula 2006).
7
2.2. Andmete kogumine
Lahemaa RP lihhenofloora analüüsi aluseks on võetud Tartu Ülikooli Eesti samblike
andmebaas (eSamba). eSamba loomisel on kasutatud programmi BRAHMS (Botanical
Research And Herbarium Management System) (Saag et al. 1998). Eelnimetatud andmebaasi
kasutades otsiti Lahemaa RP piirest leitud ja andmebaasi sisestatud liike leiukohtade andmete
kaudu, kasutades märksõnu „Harjumaa, Lahemaa Rahvuspark“ ja „Lääne-Virumaa, Lahemaa
Rahvuspark“. Seejärel koostati võimalikest leiukohtadest (asulate ja külade nimed) nimestik
rahvuspargi tänapäevaseid piire arvestades (Jagomägi et al. 2007) ning otsingu tulemused
liideti olemasolevale andmebaasi väljavõttele. Kontrolliti ka varasemate otsingutulemuste
vastamist praegusele Lahemaa RP territooriumile. Andmebaasi väljavõte sisaldas järgmisi
andmeid: samblikuliik, koguja, kogumise aeg, leiukoht, leiukoha koordinaadid ja substraat.
Edasise tegevuse käigus võrreldi andmebaasist eSamba saadud liikide nimekirja Enel Jaanitsa
diplomitöös (1976) sisalduva samblike nimekirjaga. Lisaks andmebaasile ja olemasolevale
diplomitööle kasutati ka Inga Jüriado andmeid Tsitrelt ja Nõmmeveskilt leitud samblike kohta
(Jüriado avaldamata andmed) ning töötati läbi artikkel, mis käsitles Lahemaal leiduvaid
epifüütseid samblikke (Sander 1984). Kontrolliti 2004. aastal Eestis peetud Rahvusvahelise
Lihhenoloogide Assotsiatsiooni 5nda sümpoosioni käigus Lahemaa RP territooriumilt leitud
samblikuliikide nimekirja (Jüriado et al. avaldamata andmed), samuti ka sümpoosiumi ajal
kogutud samblikest ilmunud ülevaadet (Aptroot et al. 2005). Bryoria furcellata lisati
rahvuspargi samblikuliikide nimestikku Martin & Martin (1998) avaldatud artikli põhjal. Kõik
liigid, mida andmebaasist eSamba ei leitud, aga teistes töödes esinesid, kanti tabelisse.
Varasemates töödes esinenud liiginimetused kaasajastati (Santesson et al. 2004; Randlane &
Saag 1999; Randlane & Saag 2004) ning kontrolliti nende esinemist Eesti samblike
nimekirjas (Randlane et al. 2006). Saadud lõpliku nimekirja alusel jaotati liigid
sagedusklassidesse ning selgitati välja looduskaitsealused (RTI 44, 2004; RTL 69, 2004) ning
vääriselupaigaliigid (Andersson et al. 2003; RTL 4, 2007) ja Eesti Punasesse Raamatusse
kuuluvad liigid (Randlane 1998). Üsna sagedaste, sagedaste ja väga sagedaste liikide puhul
võeti aluseks Randlane & Saag (1999; 2004) klassifikatsioon. Üsna haruldaste, haruldaste ja
väga haruldaste liikide sagedusklassidesse kuulumist kontrolliti andmebaasist eSamba ja selle
põhjal koostatud levikukaartidelt (Eesti samblike levikuatlas,
http://www.ut.ee/natmuseum/bm/e_liigid/lichmaps/index.htm ). Xylographa opegraphella
sagedus määrati Randlane (2006) järgi. Habesamblike (Usnea) liikide jaotus
sagedusklassidesse põhineb Tõrra & Randlane (2007) artiklil. Samblikuliikide geograafilised
flooraelemendid (geoelemendid) (Lisa 1) tuginevad järgmistele allikatele: Jaanits (1976),
Martin et al. (2000), Trass (1970), Trass & Randlane (1994). Substraadianalüüsil oli
8
põhiliseks lähtematerjaliks andmebaasist eSamba kuvatud info, Enel Jaanitsa diplomitöö
(1976) ning Sander (1984).
3. Tulemused
3.1. Lahemaa Rahvuspargi samblikuliikide arv
Lahemaal Rahvuspargi territooriumilt on samblikke kogutud aastatel 1932-2005. Vanimad
leiud pärinevad Hilja Lippmaalt Võsu, Pärispea ja Käsmu piirkonnast. Samblikke on Lahemaa
RP territooriumilt kogunud 37 inimest, neist rohkem on korjanud Hans Trass, Heldur Koppa,
Eva Nilson, Enel Jaanits-Sander, Andi Pärn, Juhani Püttsepp, Erkki Otsman, Tiina Randlane
ja Inga Jüriado. Enim on samblikke kogutud Altja, Palmse, Sagadi, Vihula, Muuksi ja Oandu-
Koljaku piirkondadest.
Lahemaa Rahvuspargist on leitud 326 liiki samblikke, neist kuus taksonit on esindatud
kahe liigisisese ühikuna (Anaptychia ciliaris, Aspicilia contorta, Cetraria islandica, Cladonia
gracilis, Lecidea lapicida, Physcia tenella). Lisaks on Lahemaa RP territooriumilt teada
kaksteist liiki samblikel kasvavaid seeni ning samblikele süstemaatiliselt lähedasi
lihheniseerumata seeni (Lisa 1).
Kirjandusallikatest (Jaanits 1976; Sander 1984) ning Eesti samblike andmebaasist
(eSamba) lisandus veel 19 liiki, mille esinemine Lahemaal on kaheldav järgmisel põhjustel: 1)
liik on Eestis väljasurnud (Randlane & Saag 1999; Bryoria bicolor, Caloplaca chalybea,
Stereocaulon evolutum); 2) liigi esinemine Eestis on kahtluse all (Randlane & Saag 2004;
Lecanora glabrata, Rhizocarpon disporum); 3) liik on Eesti samblike liiginimekirjast välja
arvatud (Randlane & Saag 1999; 2004; Randlane et al. 2006; Cladonia amaurocraea,
Cladonia ecmocyna, Lecidea goniophila, Pertusaria raesaenenii, Xanthoria lobulata); 4) liiki
ei ole Eesti samblike liiginimekirja lisatud (Catillaria laureri, Collema ceraniscum, Crocynia
membranacea). Neljal liigil puudub herbaareksemplar ning ilmselt on tegu valemääranguga
(Lepraria cacuminum, Rhizocarpon obscuratum, Umbilicaria hyperborea, Xanthoria fallax).
Kahel liigil on küll herbaareksemplar, kuid puuduvad täpsed koordinaadid (Bryoria intricans,
Phaeosporobolus usneae).
Järgnev analüüs põhineb rahvuspargist leitud kindlalt tõestatud 338 samblike,
samblikel kasvavate seente ning samblikele süstemaatiliselt lähedaste lihheniseerumata seente
taksoneil.
9
3.2. Lahemaa Rahvuspargi geograafiliste flooraelementide jaotus
Geograafiliste flooraelementide (geoelementide) jaotuse järgi on Lahemaa Rahvuspargist
leitud samblike seas arktoalpiinseid liike 7 (kõikidest liikidest 2%), hüpoarktomontaanseid 9
(3%), boreaalseid 74 (22%), holarktilisi 21 (6%), multiregionaalseid 115 (34%), nemoraalseid
43 (13%), kserokontinentaalseid 8 (2%), submediterraanseid 2 (~1%), subokeaanilisi 8 (2%)
ja submontaanseid 7 (2%). Ülejäänud 44 (13%) liigi puhul pole geoelement teada (Joonis 1).
0
5
10
15
20
25
30
35
40
hypm arc bor hol mul nem smed soc smon xer ?
Geoelemendid
% li
ikid
e ar
vust
Joonis 1. Lahemaa Rahvuspargist leitud samblike jaotus geograafiliste flooraelementide
järgi.
Arc – arktoalpiinne, bor – boreaalne, hypm – hüpoarktomontaanne, hol – holarktiline,
mul – multiregionaalne, nem – nemoraalne, smed – submediterraanne,
soc – subokeaaniline, smon – submontaanne, xer – kserokontinentaalne,
? – element pole teada.
10
3.3. Lahemaa Rahvuspargi samblikuliikide sagedusjaotused
Lahemaa Rahvuspargist leitud 338 taksonist on väga haruldasi 13 (4%), haruldasi 19 (6%),
üsna haruldasi 24 (7%), üsna sagedaid 75 (22%), sagedaid 84 (25%) ning väga sagedaid 123
(36%) ühikut (Joonis 2).
Väga haruldaste seas on kaks ainuleidu: kilpsamblike tallusel kasvav Phoma peltigerae ja
Magnussoni rosettsamblik (Physcia magnussonii).
0
5
10
15
20
25
30
35
40
fqq fq st fq st r r rr
Sagedusklassid
% li
ikid
e ar
vust
Joonis 2. Lahemaa Rahvuspargist leitud taksonite protsentuaalne jaotus sagedusklassidesse.
Fqq – väga sage (Eestis rohkem kui 51 leiukohta); fq – sage (21-50 leiukohta); st fq –
üsna sage (11-20 leiukohta); st r – üsna haruldane (6-10 leiukohta); r – haruldane (3-5
leiukohta); rr – väga haruldane (1-2 leiukohta) (Randlane & Saag 1999).
11
3.4. Lahemaa Rahvuspargist leitud taksonite substraadid
Substraatide järgi jaotamisel on peamiselt arvestatud seda substraati, millel takson Lahemaa
Rahvuspargis kasvas. Sellise jaotuse kohaselt on Lahemaalt leitud 338 taksoni seas 129
epifüüti (moodustab kõigist taksoneist 38%), mis kasvasid ainult leht-ja okaspuude koorel
ning teistel substraatidel puudusid. 66 taksonit (19%) esinesid ainult kividel (graniit-, lubja-,
liivakivi, betoon, mört), ainult maapinnal kasvavaid epigeiide on 29 (9%), puidult kasvamas
leitud epiksüülseid taksoneid kümme (3%), lihhenikoolseid seeni üksteist (3%) ning ainult
samblal kasvanud epibrüiide kaks liiki (1%). Mitmel substraaditüübil kasvas 79 taksonit
(23%), ülejäänud kaheteistkümne (4%) taksoni substraat pole teada (Joonis 3).
0
5
10
15
20
25
30
35
40
epifüüt epiliit var sub. lih seen epiksüül epibrüiid epigeiid ?
Substraat
% li
ikid
e ar
vust
Joonis 3. Lahemaa Rahvuspargis kasvanud samblike substraaditüübiline jaotus; var sub. –
mitmetel substraatidel kasvanud samblikud; lih seen – samblike peal või sees kasvav seen; ? –
substraat pole kindlalt teada.
12
3.5. Lahemaa Rahvuspargis leiduvad looduskaitsealused samblikuliigid
Looduskaitsealustest samblikutaksonitest on Lahemaa Rahvuspargis esindatud 15 liiki.
Esindatud on II kategooria kuue ning III kategooria üheksa liigiga (Tabel 1).
Tabel 1. Lahemaa Rahvuspargist leitud looduskaitsealuste samblikuliikide kaitsekategooriad
Looduskaitsealune samblikuliik KaitsekategooriaII III
Biatoridium monasteriense – rohe-tilksamblik +Bryoria furcellata – nõel-narmassamblik +Collema nigrescens – must limasamblik +Evernia divaricata – pikk lõhnasamblik +Lasallia pustulata – harilik põissamblik +Lecidea erythrophaea – puna-näsasamblik +Leptogium saturninum – haava-tardsamblik +Lobaria pulmonaria – harilik kopsusamblik +Nephroma parile – harilik neersamblik +Nephroma resupinatum – kääv-neersamblik +Pyrenula nitidella – õli-luulisamblik +Ramalina thrausta – niitjas rihmsamblik +Sclerophora nivea – lumi-nuisamblik +Stereocaulon condensatum – pisi-tinasamblik +Xanthoparmelia mougeotii – Mougeot' koldsamblik +
Looduskaitsealuseid samblikuliike on Lahemaa Rahvuspargis kasvamas leitud järgmistest
piirkondadest:
1) Nõmmeveski ja Tsitre laialehistes pangametsades kasvasid Biatoridium monasteriense
ja Pyrenula nitidella; kuuse-haava segametsas Reiemäel Collema nigrescens; Sagadi
palumetsas Ramalina thrausta;
2) rannikualade rändrahnudel kasvab Lasallia pustulata; Pedassaare neeme graniitklibult
on leitud kasvamas Xanthoparmelia mougeotii;
3) Palmse mõisa pargist ja selle ümbrusest on leitud Evernia divaricata, Leptogium
saturninum ja Lobaria pulmonaria, loopealsetel Muuksis ja Sagadis kasvas Nephroma
parile.
13
3.6. Lahemaa Rahvuspargis leiduvad Eesti Punase Raamatu samblikuliigid
Eesti Punase Raamatu samblikest leidub Lahemaa Rahvuspargis 22 liiki. Esindatud on I
kategooria kahe, II kategooria viie, III kategooria nelja ning IV kategooria üheteistkümne
liigiga (Tabel 2).
Tabel 2. Lahemaa Rahvuspargist leitud Eesti Punasesse Raamatusse kuuluvate
samblikuliikide kategooriate jaotus
Eesti Punase Raamatu samblikuliigid Kategooria I II III IV
Bryoria chalybeiformis – pundar-narmassamblik +Bryoria furcellata – nõel-narmassamblik +Bryoria implexa – tuhm narmassamblik +Bryoria nadvornikiana – Nadvorniki narmassamblik +Cladonia incrassata – pisi-porosamblik +Collema nigrescens – must limasamblik +Evernia divaricata – pikk lõhnasamblik +Lasallia pustulata – harilik põissamblik +Leptogium subtile – väike tardsamblik +Lobaria pulmonaria – harilik kopsusamblik +Melanelia hepatizon – tume pruunsamblik +Nephroma parile – harilik neersamblik +Nephroma resupinatum – kääv-neersamblik +Peltigera degenii – Degeni kilpsamblik +Physcia magnussonii – Magnussoni rosettsamblik +Physcia semipinnata – narmas-rosettsamblik +Ramalina thrausta – niitjas rihmsamblik +Stereocaulon incrustatum – kribu-tinasamblik +Umbilicaria decussata – võrk-kõrvsamblik +Usnea barbata – kare habesamblik +Usnea diplotypus – kivi-habesamblik +Usnea glabrata – sile habesamblik +
Lahemaa Rahvuspargis leiduvaid Eesti Punasesse Raamatusse kuuluvaid liike on kasvamas
leitud järgmistest piirkondadest:
1) rannikualade rändrahnudel kasvasid Physcia magnussoni, Melanelia hepatizon ja
Umbilicaria decussata;
14
2) nõmmemännikus kasvas Cladonia incrassata, palu- ja laanemetsades kasvasid
Bryoria chalybeiformis, Bryoria implexa ja Usnea barbata;
3) Muuksi ja Sagadi loopealsetel on kasvmas leitud Nephroma parile ja Usnea
diplotypus; Esku surnuaia müürilt on leitud Leptogium subtile; Eru lahe liivarannalt on
kogutud Stereocaulon incrustatum ning metsaraja tuleasemelt Peltigera degenii.
3.7. Lahemaa Rahvuspargis leiduvad vääriselupaiga indikaatorliigid
Vääriselupaiga indikaatorliike on Lahemaa RP territooriumilt teada 22: väike kühmsamblik
(Acrocordia cavata), suur kühmsamblik (A. gemmata), valkjas tähnsamblik (Arthonia
leucopellaea), punakas mõhnsamblik (Bacidia rubella), kahvatu varjusamblik (Chaenotheca
brachypoda), roheline varjusamblik (C. chlorella), pikk lõhnasamblik (Evernia divaricata),
jahu-hallsamblik (Hypogymnia farinacea), harilik rabasamblik (Icmadophila ericetorum),
kuuse-nublusamblik (Lecanactis abietina), haava-tardsamblik (Leptogium saturninum),
harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), punetav vistarsamblik (Mycoblastus
sanguinarius), harilik neersamblik (Nephroma parile), kääv-neersamblik (N. resupinatum),
kiiriksamblikud Opegrapha atra, O. rufescens, O. vulgata ja härma-kiiriksamblik (O. varia),
näsa-lumisamblik (Pertusaria pertusa), niitjas rihmsamblik (Ramalina thrausta) ning lumi-
nuisamblik (Sclerophora nivea).
Lahemaa Rahvuspargis kasvavaid vääriselupaiga indikaatorliike on teada järgmistest
piirkondadest:
1) Nõmmeveski ja Tsitre laialehistes pangametsades kasvasid Opegrapha atra, O.
rufescens, O. varia ja Pertusaria pertusa; Koljaku-Oandu metsadest on kogutud
Lecanactis abietina ja Mycoblastus sanguinarius; Sagadi palumetsast on kasvamas
leitud Ramalina thrausta;
2) Hara rabas kasvas Icmadophila ericetorum;
3) rannikualadelt Käsmus on kogutud sanglepal kasvanud Hypogymnia farinacea ning
hallil lepal kasvanud Opegrapha vulgata;
4) Esku surnuaiast on samuti kasvamas leitud Opgrapha vulgata; Palmse mõisa pargist
on teada Icmadophila ericetorum, Evernia divaricata ja Leptogium saturninum;
loopealsetelt Sagadis ja Muuksis on kogutud Nephroma parile.
15
4. Arutelu
4.1. Lahemaa Rahvuspargi liigirikkuse analüüs
Lahemaa Rahvuspargist on teada 338 sambliku, samblikel kasvava seene ja samblikele
süstemaatiliselt lähedase, kuid lihheniseerumata seene taksonit. Kogu Eesti lihhenoflooras on
teada 1021 taksonit (Randlane et al. 2006), millest Lahemaa RP lihhenofloora moodustab 33
%. Eesti teistelt kaitsealadelt on samblikke teada järgnevalt: Alam-Pedja Looduskaitseala 158
liiki (Lõhmus 1997), Endla Looduskaitseala 106 liiki (Tääkre 1989), Soomaa Rahvuspark 90
liiki (Suija 1997). Lahemaa RP on võrreldes eelnimetatud mandril paiknevate kaitsealadega
pindalaliselt suurem ning liigirikkam, samuti ka väga vaheldusrikas erinevate
kasvukohatüüpide esindatuse poolest. Lahemaal leidub nii soostuvaid metsi, rabasid,
laanemetsi, kuivi nõmmemetsi, salumetsi, lisaks veel avatud kasvukohti kaltsifiilsetele
liikidele nagu paekiviplatood ja loopealsed. Liigirikkust suurendab ka merelisem kliima, mis
võimaldab lõunapoolsema levikuga liikidele pehmemate kasvutingimuste loomist (Randlane
1989) ning graniitsete rändrahnude ja liivaluidete esinemine. Võrreldes Lääne-Eesti saartel
asuvate kaitsealadega on Lahemaa RP samblike liigirikkus tunduvalt kesisem. Näiteks Vormsi
saar on Lahemaa Rahvuspargist ligikaudu viis korda väiksema pindalaga, kuid samblikke on
sealt leitud 305 taksonit (Martin et al. 2000). Hiiumaa Laidude Kaitseala on Lahemaa
Rahvuspargist umbes 86 korda väiksema pindalaga, kuid samblikke on sealt leitud 299
taksonit (Suija & Jüriado 2002).
4.2. Lahemaa Rahvuspargi geograafiliste flooraelementide analüüs
Lahemaa Rahvuspargist leitud 338 taksoni seas on esindatud kümme Trass (1970) järgi
jaotatud geograafiliste flooraelementide (geoelementide) rühma, puuduvad endeemid.
Lahemaa Rahvuspargist leituna domineerib erinevates regioonides ja
taimkattevööndites esinev multiregionaalne element (115 taksonit, näiteks sarv-porosamblik
Cladonia cornuta, harilik korpsamblik Xanthoria parietina). Järgnevad okasmetsadele omane
boreaalne (74 taksonit, näiteks kiiver-rihmsamblik Ramalina obtusata, ääris-oksasamblik
Tuckermannopsis chlorophylla), lehtmetsadele iseloomulik nemoraalne (43 taksonit, nt kare
härmasamblik Physconia perisidiosa, nui-pruunsamblik Melanelia exasperatula) ja
põhjapoolkeral leviv holarktiline element (21 taksonit, n. kepjas porosamblik Cladonia
bacilliformis). Selline elementide jaotumise tulemus on Eesti alal oodatud, sest iseloomustab
hästi Eesti paiknemist parasvöötme salu-okasmetsade ehk segametsade allvööndis (Paal 1997;
Martin et al. 2000).
16
Üsna võrdselt on Lahemaa Rahvuspargis esindatud hüpoarktomontaanne,
kserokontinentaalne, subokeaaniline, arktoalpiinne ja submontaanne element, kus igas rühmas
on 7 kuni 9 taksonit. Valdavalt põhjapoolse levikuga ning kõrgmäestikele iseloomulikud
arktoalpiinsesse ja hüpoarktomontaansesse elementi kuuluvad liigid kasvavad rahvuspargis
enamjaolt epiliidina graniitkividel (ka lubjakivil), näiteks sõõr-põhjasamblik (Arctoparmelia
centrifuga) ja läikiv pruunsamblik (Melanelia stygia) või epigeiidina maapinnal, näiteks tähn-
kilpsamblik (Peltigera aphthosa) ja lumi-tundrasamblik (Flavocetraria nivalis). Sellised
kasvukohad nagu pankade nõlvad, suured rändrahnud, kiviklibu ning loopealsed loovad
tundra ja metsatundra päritolu liikidele üsna sarnased kasvutingimused nende kodukoha
kasvutingimustele (Randlane 1989).
Lõunapoolse levikuga steppidele ja metsasteppidele iseloomulik kserokontinentaalne
element on end Eestis sisse seadnud loopealsetel, moreenlademetel, lubjakivipaljanditel ning
lubjakivi-, räniklibu- ja liivarikastel rannavallidel. Lahemaa Rahvuspargist leitud kaheksa
kserokontinentaalsesse elementi kuuluvat samblikuliiki kasvavad peamiselt epiliidina graniit-
ja lubjakivil, näiteks paljas ruugsamblik (Neofuscelia pulla) ning maapinnal, näiteks vaip-
porosamblik (Cladonia symphycarpa), kuid leidub ka epibrüiide, näiteks sambla-urnsamblik
(Diploschistes muscorum).
Ookeani läheduses kujunenud subokeaanilised liigid kasvavad Eestis rannikualadel
mere läheduses või tungivad sisemaa niiskematele aladele (Martin et al. 2000). Lahemaa RP
kaheksat subokeaanilist liiki on kasvamas nähtud poolsaarte rannikuäärsetel aladel epiliidina
graniitkividel ja klibul, näiteks ranna-rihmsamblik (Ramalina polymorpha).
Kõrgmäestike metsavöönditele iseloomulik submontaanne element on Lahemaa
Rahvuspargis esindatud seitsme liigiga, mille seas on nii epifüüte okas- ja lehtpuul, näiteks
lapi-habesamblik (Usnea lapponica), kui ka epiliite graniitkivil, näiteks kare kõrvsamblik
(Umbilicaria deusta).
Kõige väiksema osa moodustavad Vahemeremaadele iseloomulikud
submediterraansesse geoelementi kuuluvad liigid, mis eelistavad kuivemaid kasvutingimusi.
Eestis sobivad selleks näiteks loopealsed, moreentasandikud, lubjakivipaljandid, silikaatne
klibu ja liiv. Lahemaa RP territooriumilt on submediterraanseid liike teada ainult kaks,
mõlemad epiliitsed pisisamblikud – Aspicilia contorta ssp. contorta ja Verrucaria calciseda.
17
4.3. Lahemaa Rahvuspargi taksonite sagedusjaotuste ja substraatide analüüs
Lahemaa Rahvuspargist leitud kogu taksonite arvust 83% moodustavad sagedate
sagedusklasside liigid ning ülejäänud 17% kuulub haruldaste sagedusklasside liikidele. Eesti
samblike elustikust moodustavad 64% haruldaste sagedusklasside taksonid ning 36%
sagedased liigid (Randlane et al. 2001). Haruldaste samblikuliikide osakaal vaadatuna
biotoopide kaupa, näiteks metsades ja puisniitudel, moodustab mõlemal juhul 24% kogu
lihhenofloorast (Jüriado 2000; Leppik 2007). Teatud regioone, näiteks Hiiumaa Laidude
Kaitseala ja Vormsi saart käsitlevates uurimustes moodustavad haruldaste sagedusklasside
liigid samuti veerandi kogu kohalikust lihhenofloorast (Martin et al. 2000; Suija & Jüriado
2002). Haruldaste liikide väiksem arv Lahemaa Rahvuspargis võrreldes teiste uuritud
piirkondadega võib olla tingitud rahvuspargi vähesest uuritusest. Samas võib kogu Eesti
lihhenoflooras arvata haruldaste samblikuliikide vähemat osakaalu kui 64% (Randlane et al.
2001) seoses haruldaste liikide uute leiukohtade lisandumisega viimastel aastatel juba seni
teadaolevaile (Suija & Jüriado 2002; Jüriado et al. 2003; Randlane & Saag 2004; Aptroot et
al. 2005; Suija et al. 2007; Tõrra & Randlane 2007).
Lahemaa Rahvuspargis on esindatud kõik Eestis tavalisemad substraatide tüübid.
Kõige liigirikkam substraaditüüp on epifüüdid okas-ja lehtpuul, järgnevad epiliidid graniit- ja
lubjakivil ning epigeiidid maapinnal. Väga arvukas on ka mitmetel substraatidel kasvav
samblikerühm.
Lahemaa Rahvuspargist leitud haruldaste sagedusklasside seas oli enim epiliite – 27%
ja epifüüte – 27%, järgnesid lihhenikoolsed seened ja mitmel substraaditüübil kasvanud
taksonid – kumbagi 16%, epigeiidid – 9%, epiksüülid – 4% ning epibrüiidid – 1%.
Lihhenikoolsete seente suur osakaal haruldaste liikide hulgas võib tuleneda nende seni
vähesest uuritusest, samuti ka substraatide puudumisest ja peremees-samblikuliikide
populatsioonide hajutatusest Eestis (Suija 2005). Epiliitide suhteliselt suur haruldusprotsent
võib olla põhjustatud kividel kasvavate samblike ebapiisavast uurimisest, aga ka Eestile
ebatüüpiliste geograafiliste elementide esindajate eelistusest kasvada just kividel ja klibul
(Randlane et al. 2001).
Lahemaa Rahvuspargist leitud kõikidest sagedaste sagedusklassi kuuluvaist taksoneist
moodustavad 34% epifüüdid, 18% epiliidid, 11% epigeiidid, ülejäänud epiksüülid, epibrüiidid
ja lihhenikoolsed seened moodustavad kokku 3% sagedastest leidudest. Erinevatelt
substraatidelt kasvamas leitud taksonid moodustavad sagedastest 34%. Epifüütide, epiliitide
ja epigeiidide domineerimine on Eestile väga iseloomulik, sest valdav osa meile tavapärastest
boreaalse, nemoraalse ja holarktilise elemendi liikidest kuuluvadki nendesse
18
substraadigruppidesse (Randlane et al. 2001).
4.4. Eesti Punase Raamatu, looduskaitsealuste ja vääriselupaiga indikaatorliikide
esinemine Lahemaa Rahvuspargis ning neid ohustavad tegurid
4.4.1. Metsad
4.4.1.1. Laialehised metsad
Laialehiseid metsi loetakse boreaalalade liigirikkaimaks (Esseen et al. 1997), paljud boreaalse
okasmetsavööndi epifüütsed samblad ja samblikud on seotud laialehiste heitlehiste puude
olemasoluga (Löbel et al. 2006). Liigirikkuse põhjuseks on eri liiki puude esinemine, pikk
puude eluiga ja kõdupuidu olemasolu looduslike häiringute tulemusena (Esseen et al. 1997).
Iseloomulikeks puuliikideks laialehistes metsades on h. jalakas (Ulmus glabra), h. saar
(Fraxinus excelsior), h. pärn (Tilia cordata), h. vaher (Acer platanoides), h. tamm (Quercus
robur), millega kaasnevad arukask (Betula pendula), h. haab (Populus tremula), hall lepp
(Alnus incana) ja sanglepp (Alnus glutinosa).
Lahemaa Rahvuspargis on Tsitre ja Nõmmeveski klindi rusukaldeil levivatest
laialehistest metsadest ning peamiselt laialehistelt puudelt kasvamas leitud rohe-tilksamblik
(Biatoridium monasteriense), õli-luulissamblik (Pyrenula nitidella), puna-näsasamblik
(Lecidea erythrophaea) ja mitmed kiiriksamblike (Opegrapha) perekonda kuuluvad liigid
(Opegrapha atra, O. rufescens, O. varia ja O. vulgata). Laialehistele metsadele on
iseloomulik ka kääv-neersamblik (Randlane et al. 2004) ja narmas-rosettsamblik. Loetletud
liigid vajavad eluks varjulisi kasvukohti ning on iseloomulikud just laialehistele puudele, neid
ohustavateks teguriteks on elupaikade kadumine läbi vanade puude langetamise ja
mikroklimaatiliste tingimuste muutumine metsade majandamise tagajärjena (Randlane &
Saag 2004), narmas-rosettsamblik ja kääv-neersamblik on tundlikud õhusaaste suhtes (Trass
et al. 1994; Randlane 1998).
Tsüanobakterit fotobiondina sisaldavatele samblikele on boreo-nemoraalsete metsade
üheks olulisemaks substraadiks h. haab (Kuusinen 1996; Hedenås & Ericson 2004). Haab on
oluline boreaalsete metsade liigirikkuse suurendaja, tema tüvel ja okstel esineb rohkem
spetsiifilisi samblikuliike kui ühelgi teisel boreaalsel puuliigil (Uliczka & Angelstam 1999;
Hedenås & Ericson 2004 ). Jüriado et al. (2003) Eestis läbiviidud uurimusest selgus samuti, et
76-st ainult ühel puuliigil kasvamas leitud samblikuliigist 28 kasvasid ainult haaval, kaheksa
olid seotud kuusega, ülejäänud puuliikidel esines neli ja vähem spetsialisti. Lahemaa
19
Rahvuspargist leiti haavalt kasvamas Eesti Punasesse Raamatusse kuuluvad ja ühtlasi
looduskaitsealused fotobiondina tsüanobakterit sisaldavad must limasamblik (Collema
nigrescens) ja harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) ning looduskaitsealune haava
tardsamblik (Leptogium saturninum). Harilik kopsusamblik on epifüütne h. haaval ja
laialehistel puudel kasvav samblik, mis mitmetes Euroopa riikides on looduskaitsealune või
kantud samblike punasesse nimekirja, samuti hinnatakse teda kui metsade püsivuse näitajat
ning vääriselupaigaliiki (Kuusinen 1996; Andersson & Kriukelis 2002; Andersson et al. 2003;
Norden et al. 2007). H. kopsusamblikut ohustavateks teguriteks on happeline õhusaaste ning
metsamajanduslik tegevus, millega kaasneb elupaiga mikroklimaatiliste tingimuste
muutumine. Haava tardsamblik on tundlik epifüütse elupaiga hävimise ja muutuvate
keskkonnatingimuste suhtes. Must limasamblik on tundlik metsade kuivendamise, puuliikide
osakaalu ja metsade vanuselise koosseisu muutumise suhtes (Randlane 1998; Randlane et al.
2004).
Metsade majandamine toob endaga kaasa vanade laialehiste puistute
fragmenteerumise, mistõttu paljud piiratud levimisvõime ja aeglase koloniseerimiskiirusega
samblikupopulatisoonid kaotavad sideme teiste elujõuliste populatsioonidega ning jäävad
ümbritsetuks ühevanuselisest okasmetsast, kus puuduvad laialehistele puudele
spetsialiseerunud liikidele sobilikud kasvukohad (Kuusinen 1996; Uliczka & Angelstam
1999). H. kopsusambliku puhul on näidatud, et pikadistantsilisele levikule saab saatuslikuks
sambliku kehv levimisvõime, kohalikus skaalas levimise juures on aga tähtis sobiliku
substraadi esindatus puistus (Öckinger et al. 2005). Sobilik substraat peab vastama sambliku
nõudlusele puukoore keemilise koostise (pH), struktuuri, ka kasvukoha niiskus- ning
valgustingimuste osas, mitmed nimetatud tingimused on seostatavad puu vanusega (Uliczka
& Angelstam 1999; Löbel et al. 2006; Ranius et al. 2008). Kuna sobivate kasvupindade
(puude) juurdelisandumine võtab omajagu aega, tuleb kaitsta vanu puistuid kui olemasolevate
populatsioonide reservuaare (Hedenås & Ericson 2004).
4.4.1.2. Okas- ja segametsad
Boreo-nemoraalseile okasmetsadele on iseloomulikeks puuliikideks h. kuusk (Picea abies),
arukask, h. haab ja h. mänd (Pinus sylvestris), vähesel määral lisanduvad veel h. pärn, h. saar,
h. jalakas (Paal 1998). Eestis on hemerofoobseid samblikuliike enim leitud just subtaiga
okasmetsadest (Trass et al. 1999).
Lahemaa Rahvuspargi okas- ja segametsadest leiti kasvamas narmas-habesamblik
(Usnea diplotypus), sile habesamblik (U. glabrata), kare habesamblik (U. barbata), pundar-
20
narmassambik (Bryoria chalybeiformis), tuhm narmassamblik (B. implexa), Nadvorniki
narmassamblik (B. nadvornikiana) ja niitjas rihmsamblik (Ramalina thrausta). Selliste
rippuva tallusega liikide puhul on ohuteguriks metsamajandus, mis peale elupaikade
hävitamise toob endaga kaasa servaalade efekti: samblikud, mis on kohanenud tingimustega
eluks metsa sees, ei pruugi vastu pidada mikroklimaatilistele tingimustele metsaservades.
Näiteks suurem avatus tuultele kahjustab eriti just rippuva tallusega samblikke (perek.
habesamblik, narmassamblik), valguse intensiivsuse tugevnemisel võivad samblikud langeda
stressi, metsaservadesse jõuab rohkem saasteaineid ning õhusaaste suhtes tundlikumad liigid
võivad seetõttu kaduda (Esseen & Renhorn 1998). Oandu vanades okaspuude
domineerimisega segametsades kasvavad ka punetav vistarsamblik (Mycoblastus
sanguinarius) ja vanadele varjulistele puistutele iseloomulik kuuse-nublusamblik (Lecanactis
abietina), mis mõlemad eelistavad substraadina happelist puukoort (Randlane & Saag 2004).
Neid kahte liiki võib negatiivselt mõjutada aluselisest õhusaastest tulenev substraadi pH
muutus.
4.4.2. Rannikualad
Rannikualadelt leitud samblikuliigid on tihedalt seotud suurte rändrahnude ja graniitklibu
esinemisega. Pedassaare neemelt leitud Mougeot' koldsamblik (Xanthoparmelia mougeotii)
on ainult graniitklibul kasvav liik. Teda ohustab ennekõike väheste sobilike elupaikade
hävimine, mistõttu tuleks sellised kasvukohad hoida muutumatutena. Harilik põissamblik
(Lasallia pustulata) kasvab eelistatult niisketes kasvukohtades asuvatel graniitrahnudel,
ohtlikuks võib osutuda ümbritseva koosluse niiskusrežiimi muutus. Ühtlasi on h. põissamblik
suure väljapaistva tallusega, mistõttu ühe võimaliku ohuna võib lisada ka selle liigi
atraktiivsest välimusest tulenevat kogumisohtu (Randlane et al. 2004). Rändrahnudelt
kasvamas leitud Magnussoni rosettsamblik (Physcia magnussonii), tume pruunsamblik
(Melanelia hepatizon) ja võrk-kõrvsamblik (Umbilicaria decussata) on Eestis haruldased ning
võimaliku ohutegurina võib nimetada nende praeguste elupaikade juhuslikku hävinemist.
Liivarannal maas kasvavat kribu-tinasamblikut (Stereocaulon incrustatum) ohustavad tegurid
on näiteks tallamine ja maapinna kaevandamine (Randlane 1998). Pisi-tinasamblik
(Stereocaulon condensatum) kasvab liivikutel ning peamised ohutegurid on kas elupaiga
kinnikasvamine või üleliigne tallamine (Randlane et al. 2004). Haruldast nõel-
narmassamblikut (Bryoria furcellata) on Eestis kasvamas nähtud rannikuvööndi piirkondades,
kus liivasegusel mullal kasvavad avatud metsad (Martin & Martin 1998), ohuks võiks olla
elupaiga kvaliteedi vähenemine näiteks seniste valgustingimuste muutumisel.
21
4.4.3. Poollooduslikud kooslused
Järgnevad liigid on Lahemaa Rahvuspargist leitud suurema inimmõjuga aladelt ja
poollooduslikest kooslustest.
Pikk lõhnasamblik (Evernia divaricata) kasvas Palmse pargis kuusetüvel. See liik
eelistab niiskemaid okaspuumetsi ning on tundlik nii elupaikade hävinemise, metsa vanuselise
struktuuri ja mikroklimaatiliste tingimuste muutuste kui ka õhusaastuse suhtes. Eestis
haruldane Degeni kilpsamblik (Peltigera degenii) kasvas Vihula metskonnas metsarajal maas,
sellele liigile avaldab negatiivset mõju metsamajanduslik tegevus, Lahemaal võiks teda
ähvardada ka tallamisoht (metsarada). Avatud kooslustele (loopealne, puisniit, park,
lubjakivikaljud, hõre mets) iseloomulikud väike tardsamblik (Leptogium subtile) ning lumi-
nuisamblik (Sclerophora nivea), on tundlikud nende looduslike kasvukohatingimuste valgus-
ja niiskusrežiimi muutustele, näiteks võivad negatiivselt mõjuda metsastumine ja avamaade
võsastumine. Harilik neersamblik (Nephroma parile) kasvab nii kaljudel kui metsades,
Lahemaal leiti teda kasvamas loopealsetel asuvatelt kividelt. Liik on tundlik metsamajanduse
ja ka õhusaaste suhtes (Randlane 1998). Lahemaa Rahvuspargis ähvardab seda liiki
kasvukohtade hävimine, nt loopealse kinnikasvamine. Palmse mõisa pargist leiti kasvamas ka
juba varem laialehiste metsade peatükis mainitud lehtpuude koorel kasvav h. kopsusamblik,
haava tardsamblik ning peamiselt okaspuudel esinev kare habesamblik. Ohustatud liikide
poolest rikas Palmse park ja parkmets on kantud piiranguvööndina looduskaitsealuste parkide
nimistusse (EELIS: http://eelis.ic.envir.ee/w4/default.asp?
topic=qry.ALA&id=1741&action=view ).
22
Kokkuvõte
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli koostada nimekiri Lahemaa Rahvuspargis registreeritud
samblikuliikidest tuginedes varasematele Lahemaa RP läbiviidud uuringutele (Jaanits 1967;
Sander 1984) ja ka Tartu Ülikooli Eesti samblike andmebaasi (eSamba) väljavõtetele ning
analüüsida saadud nimekirja liikide sagedusklasside, substraadieelistuste ja geograafiliste
flooraelementide esindatuse põhjal. Töös esitatakse ka Lahemaa Rahvuspargis leiduvate
looduskaitsealuste, Eesti Punase Raamatu ning vääriselupaiga indikaatorliikide nimekirjad
ning kirjeldatakse lühidalt neid liike ohustavaid tegureid. Lahemaa RP on väga vaheldusrikas
mitmesuguste kasvukohatüüpide esindatuse poolest ning pakub sobivaid kasvukohti paljudele
eri nõudlustega liikidele. Lahemaa Rahvuspargist on teada 338 taksonit samblikke, samblikel
kasvavaid lihhenikoolseid ning neile süstemaatiliselt lähedasi lihheniseerumata seeni, mis
moodustavad kogu Eesti lihhenofloorast 33%. Kõige enam on registreeritud väga sagedaid
liike (123 liiki). Haruldasi taksoneid (Eestis kuni 10 leiukohaga) on 56, millede hulgas on ka
kaks ainuleidu Eestis: Physcia magnussonii ning Phoma peltigerae. Samblike
substraadieelistuse järgi jaotades on liigirikkaim rühm epifüüdid (38%), järgnevad epiliidid
(19%) ja epigeiidid (9%). Ka haruldaste sagedusklasside seas on enim epiliite (27%) ja
epifüüte (27%). Geograafiliste flooraelementide järgi jagunevad leitud taksonid kümnesse
rühma, kus domineerivad multiregionaalne, boreaalne, nemoraalne ja holarktiline element.
Lahemaa Rahvuspargist leitud samblikutaksonite substraaditüübiline ja geoelemendiline
jaotus sarnaneb kogu Eesti lihhenofloora samasisulise jaotusega. Haruldaste liikide väiksem
osakaal Lahemaa Rahvuspargis võrreldes teiste regioonidega võib tuleneda rahvuspargi
senisest vähesest uuritusest. Looduskaitsealuseid liike on Lahemaa Rahvuspargist leitud 15,
Eesti Punasesse Raamatusse kuuluvaid liike 22 ning vääriselupaiga indikaatorliike 22.
Enamus Lahemaa Rahvuspargis leiduvatest ohustatud liikidest on tundlikud elupaikade
hävimise ja kasvukoha mikroklimaatiliste tingimuste muutuste suhtes.
23
SUMMARY
The lichen flora of Lahemaa National Park
The aims of the present work were to compose the list of lichen species that have been
reported from Lahemaa National Park, using the earlier studies (Jaanits 1976; Sander 1984)
and Database of Estonian lichens (eSamba), and to analyse frequency classes, substrate
preferences and geographical elements of these species. This work also consists list of
indicator species of woodland key habitats, list of species which belong to Red Data Book of
Estonia and list of species that are under national protection and briefly describes the main
threats affecting them.
Lahemaa National Park is very rich in different type of habitats providing many
suitable substrates to specialized lichen species. So far there have been registered 338 taxa of
lichens, lichenicolous and allied fungi in Lahemaa National Park, which constitute 33% of all
lichen taxa known in Estonia. The group of very frequent lichens is the most common (123
species). 56 species belong to the group of rare taxa (up to 10 localities in Estonia) and
consists two species which are only known from Lahemaa: Physcia magnussonii and Phoma
peltigerae. According to the substrate preference, the most numerous groups are epiphytic
lichens (38%), epilithic lichens (19%) and epigeic lichens (9%). Among the rare frequency
classes, epiphytic (27%) and epilithic (27%) lichens are also most numerous. Ten
geographical elements have been identified among the lichens of Lahemaa National Park, the
most frequent were multiregional, boreal, nemoral and holarctic element. The distribution of
species among substrate types and geographical elements in Lahemaa are quite similar to the
division of all lichen taxa in Estonia. Low proportion of rare taxas in Lahemaa National Park,
compared to other regions, may be due to insufficient investigation of the territory. There are
15 protected, 22 red-list species and 22 woodland key habitat indicator species in Lahemaa
National Park. Most of the threatened species in Lahemaa are sensitive to changes in their
habitat and its microclimate.
Tänusõnad
Tänan Inga Jüriadot lõputöö juhendamise ja igakülgse abi eest. Samuti olen tänulik
Karmenile, kes teab Microsoft Word´ist veidi rohkem kui mina.
24
Kirjanduse loetelu
Andersson, L. & Kriukelis, R. 2002. Pilot Woodland Key Habitat Inventory in Lithuania.
Final Report. Forest Department, Ministry of Environment, Lithuania. Regional
Forestry Board of Östra Götaland, Sweden.
Andersson, L., Martverk, R., Külvik, M., Palo, A. & Varblane, A. 2003. Vääriselupaikade
inventuur Eestis 1999-2002. Tartu: Regio AS. 112 lk. +80 lk.
Aptroot, A., Czarnota, P., Jüriado, I., Kocourková, J., Kukwa, M., Lõhmus, P., Palice, Z.,
Randlane, T., Saag, L., Sérusiaux, E., Sipman, H.,. Sparrius, L., Suija, A. & Thüs, H.
2005. New or interesting lichens and lichenicolous fungi found during the 5th IAL
Symposium in Estonia. Folia Cryptogamica Estonica 41: 13–22.
Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 453 lk.
Auzinš, R. & Ek, T. 2001. Woodland Key Habitats in Latvia. Tools in preserving biodiversity
in nemoral and boreonemoral biomes of Europe. NACONEX 2001.
Esseen, P.-A., Ehnström, B., Ericson, L. & Sjöberg, K. 1997. Boreal forests. Ecological
Bulletins 46: 16–47.
Esseen, P.-A. & Renhorn, K.-E. 1998. Edge effects on an Epiphytic Lichen in Fragmented
Forests. Conservation Biology 12: 1307-1317.
Hedenås, H. & Ericson, L. 2004. Aspen lichens in agricultural and forest landscapes: the
importance of habitat quality. Ecography 27: 521–531.
Jagomägi, E., Kutsar, K., Lepik, L. & Untera, M. (toim.) 2007. 2008 REGIO ATLAS EESTI
TEED 1:200000. Tartu: Regio. 185 lk.
Jüriado, I., Paal, J. & Liira, J. 2003. Epiphytic and epixylic lichen species diversity in
Estonian natural forests. Biodiversity and Conservation 12: 1587–1607.
Kaasik, A. & Kask, E. 1983. Lahemaa rahvuspark. Tallinn: Eesti Raamat. 183 lk.
Kalda, A. 1995. Broadleaved Deciduous Forests of Estonia. Scripta Botanica 9: 89–95.
Kink, H. 1996. Eesti kaitsealad: geoloogia ja vesi. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
163 lk.
Kuusinen, M. 1996. Cyanobacterial macrolichens on Populus tremula as indicators of forest
continuity in Finland. Biological Conservation 75: 43–49.
25
Laasimer, L. & Masing, V. 1995. Taimestik ja taimkate. ― Raukas, A. (toim.). Eesti Loodus:
364–396. Tallinn: Valgus, Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Leibak, E. & Lutsar, L. 1996. Eesti ranna- ja luhaniidud. Tallinn: Kirjameeste Kirjastus. 247
lk.
Leito, T., Kimmel, K. & Ader, A. 2007. Eesti kaitsealad. Tartu: Eesti Loodusfoto, Greif. 295
lk.
Lilleleht, V. (toim.) 1998. Eesti Punane Raamat: ohustatud seened, taimed ja loomad. Tartu:
Teaduste Akadeemia Kirjastus. 150 lk.
Löbel, S., Snäll, T. & Rydin, H. 2006. Species richness patterns and metapopulation process –
evidence from epiphyte communities in boreo-nemoral forests. Ecography 29: 169–
182.
Martin, L. & Nilson, E. 1992. Impact of the Kunda cement plant (North-East Estonia)
emission on the distribution of epiphytic lichens. Proceedings of the Estonian
Academy of Sciences: Ecology 2: 181–185.
Martin L. & Martin J. 1998. Epiphytic macrolichens in Estonian forests. Folia Cryptogamica
Estonica 32: 47–55.
Martin, L. & Martin, J. 2000. Epifüütsed suursamblikud Kirde-Eesti metsades. Õhusaaste ja
metsad Kirde-Eestis tööstuspiirkonnas. Metsanduslikud uurimused 33: 186–198.
Martin, L., Randlane, T. & Martin, J. 2000. Lichens of Vormsi Island. Folia Cryptogamica
Estonica 36: 65–81.
Naan, G. (toim.). 1987. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2, Cera-Fill. Tallinn: Valgus. 703
lk.
Nilson, E. 1995. Relation of the coverage of the epiphytic lichen Hypogymnia physodes to
bark chemistry of Scots pine. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences:
Ecology 5: 95–102.
Nordén, B., Paltto, H., Götmark, F. & Wallin, K. 2007. Indicators of biodiversity, what do
they indicate? – Lessons for conservation of cryptogams in oak-rich forest. Biological
Conservation 135: 369–379.
26
Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tallinn:
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Tallinna Trükikoda. 297 lk.
Paal, J. 1998. Rare and threatened plant communities of Estonia. Biodiversity and
Conservation 7: 1027–1049.
Peterson, K., Koitjärv, T., Erlich, Ü., Haapanen, A. & Helminen M. 2001. Eesti kaitsealad ja
nende juhtimine. Tallinn: Säästva Eesti Instituut, Pakett. 115 lk.
Randlane T. 1989. Miks on Eesti läänesaared lihhenoloogide meelispaik? Eesti Loodus 5:
318– 323.
Randlane, T. 1998. Samblikud. ― Lilleleht, V. Eesti Punane Raamat: 27–35. Tartu:
Teaduste Akadeemia Kirjastus. 150 lk.
Randlane, T. 2006. Genus Xylographa in Estonia. Folia Cryptogamica Estonica 42: 105–107.
Randlane T. & Saag, A. (koostajad) 1999. Second checklist of lichenized, lichenicolous and
allied fungi of Estonia. Folia Cryptogamica Estonica 35: 2–132.
Randlane, T., Saag, A. & Suija, A. 2001. Biodiversity of lichenized taxa in Estonia:
distribution of rare species.― Llimona, X., Lumbsch, H. T. & Ott, S. (toim.): Progress
and Problems in Lichenology at the Turn of the Millennium. Bibliotheca
Lichenologica: 99–109. Berlin: J. Cramer.
Randlane, T. & Saag, A. (koost.) 2004. Eesti pisisamblikud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
582 lk.
Ranius, T., Johansson, P., Berg, N. & Niklasson, M. 2008. The influence of tree age and
microhabitat quality on the occurrence of crustose lichens associated with old oaks.
Journal of Vegetation Science 19: 653-662.
Saag, A., Randlane, T. & Suija, A. 1998. Lichenological collections in TU. Folia
Cryptogamica Estonica 32: 81–84.
Sander, E. 1984. Epiphytic lichens of the Lahemaa National Park. ― Martin, J., Nilson, E.,
Piin, T., Poom, K. & Tamm, K. (toim.) Flora and Groupings of Lower Plants in
Natural and Anthropogenous Extreme Environment Conditions : 173–186. Tallinn:
Academy of Sciences of the Estonian SSR. (vene keeles).
27
Santesson, R., Moberg, R., Nordin, A., Tønsberg, T. & Vitikainen, O. 2004. Lichen-forming
and lichenicoulus fungi of Fennoscandia. Uppsala, Uppsala University.
Suija, A. 2005. Lichens and lichenicolous fungi in Estonia: diversity, distribution patterns,
taxonomy. Doctoral thesis. University of Tartu: Tartu University Press.
Suija, A. & Jüriado, I. 2002. Lichens and lichenicolous fungi of the Hiiumaa Islets Landscape
Reserve (Estonia). Folia Cryptogamica Estonica 39: 37–50.
Suija, A., Jüriado, I. & Lõhmus, P. 2007. The lichen biota of the Agusalu and Puhatu reserves
(Estonia): the first overview. Metsanduslikud uurimused 47: 99–116.
Timm, U. & Kiristaja, P. 2006. Eesti looduskaitse infoatlas. Kaitsealad, kaitsealused pargid
ja puistud ning looduse üksikobjektid. Tallinn: Keskkonnaministeeriumi Info- ja
Tehnokeskus. 204 lk.
Trass, H. 1970. Botaanika- alased tööd 9. Tartu: Tartu Riikliku Ülikooli toimetised. 232 lk.
(vene keeles).
Trass, H. & Randlane, T. 1994. Eesti suursamblikud. Tartu: Greif. 399 lk.
Trass, H., Vellak, K. & Ingerpuu, N. 1999. Floristical and ecological properties for identifying
of primeval forests in Estonia. Annales Botanici Fennici 36: 67–80.
Tõrra, T. & Randlane, T. 2007. The lichen genus Usnea (lichenized Ascomycetes,
Parmeliaceae) in Estonia with a key to the species in the Baltic countries.
Lichenologist 39: 415–438.
Uliczka, H. & Angelstam, P. 1999. Occurrence of epiphytic macrolichens in relation to tree
species and age in managed boreal forest. Ecography 22: 396–405.
Öckinger, E., Niklasson, M. & Nilsson, S.G. 2005. Is local distribution of the epiphytic lichen
Lobaria pulmonaria limited by dispersal capacity or habitat quality? Biodiversity and
Conservation 14: 759–773.
Örd, A. 2000. Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis. Tartu: Triip Grupp. 234 lk.
Käsikirjad
Jaanits, E. 1976. Lahemaa rahvuspargi samblike floora. Diplomitöö. Tartu. Käsikiri TÜ
Ökoloogia ja Maateaduste Instituudis, Botaanika osakonnas.
28
Jüriado, I. 2000. Erinevate metsakasvukohatüüpide lihhenofloora Kirde- ja Edela-Eestis.
Magistritöö. Tartu. Käsikiri TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudis, Botaanika
osakonnas.
Leppik, E. 2007. Epifüütsete samblike mitmekesisust mõjutavad tegurid Eesti puisniitudel.
Magistritöö. Tartu. Käsikiri TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudis, Botaanika
osakonnas.
Lõhmus, P. 1997. Alam-Pedja looduskaitseala samblikud. (Lichens in Alam-Pedja Nature
Reserve). Tartu. Käsikiri TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudis, Botaanika
osakonnas.
Randlane, T., Jüriado, I., Lõhmus, P., Saag, A. & Suija, A. 2004. Keskkonnaministeeriumi
töövõtuleping nr. K-16-1-2004/67. LÕPPARUANNE. Käsikiri TÜ Ökoloogia ja
Maateaduste Instituudis, Botaanika osakonnas.
Suija, A. 1997. Soomaa Rahvuspargi samblikud. (Lichens in Soomaa National Park). Tartu.
Käsikiri TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudis, Botaanika osakonnas.
Tääkre, K. 1989. Endla RLK lihhenofloora ja lihhenotsönoloogiline analüüs. Diplomitöö.
Tartu. Käsikiri TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudis, Botaanika osakonnas.
Internetileheküljed
EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem: kaitstavad pargid Eestis. 15.05.08.
[http://eelis.ic.envir.ee/w4/default.asp?topic=qry.ALA&id=1741&action=view]
Eesti Punase Raamatu samblikud (mitteametlikud täiendused) Randlane, T. & Jüriado, I. 2003
[http://www.ut.ee/lichens/eesti/] 20.03.08.
Eesti samblike levikuatlas:
[http://www.ut.ee/natmuseum/bm/e_liigid/lichmaps/index.html] 11.04.08.
Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskiri, kodulehekülg
[http://www.lahemaa.ee/?id=910] 20.01.08.
Kadrina valla arengukava aastateks 2007-2015. Kadrina, 2007.
[http://www.kadrina.ee/atp/?id=260] 27.01.08.
29
Kuusalu valla arengukava aastateks 2007-2025. Kuusalu vallavolikogu. Kiiu, 2007.
[http://www.kuusalu.ee/valitsemine/alusdokumendid/arengukava] 27.01.08.
Randlane, T., Saag, A. & Suija, A. 2006. Lichenized, lichenicolous and allied fungi of Estonia
[http://www.ut.ee/lichens/fce.html] 03.02.08.
Riigi Teataja I, 21.05.2004, 44, 313. I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide
loetelu. Vabariigi Valitsuse määrus nr. 195. Elektrooniline Riigi Teataja.
[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=760301] 20.03.08.
Riigi Teataja Lisa, 27.05.2004, 69, 1134. III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine.
Keskkonnaministri määrus nr. 51. Elektrooniline Riigi Teataja.
[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=760308] 20.03.08.
Riigi Teataja 19.08.2004, 111, 1758. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku
alade nimekiri. Elektrooniline Riigi Teataja.
[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=790098] 03.02.08.
Riigi Teataja Lisa, 12.01.2007, 4, 66. Vääriselupaiga klassifikaator ja valiku juhend.
Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a. määrus nr 2. Elektrooniline Riigi Teataja.
[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12774770] 20.03.08.
Tartu Ülikooli Eesti Samblike Andmebaas (eSamba):
[http://193.40.16.28/wp_home.html] detsember 2007, jaanuar 2008
Vihula valla arengukava, 2006. Vihula valla kodulehekülg
[http://www.vihula.ee/index.php?main=677] 27.01.08.
30
31
Lisa 1. Lahemaa Rahvuspargist registreeritud samblikutaksonite nimekiri koos vastavate liikide sagedusklasside, substraatide ja geoelementidega ning looduskaitsealuste ja Punase Raamatu kaitsekategooriate ning vääriselupaikade indikaatorliikidega. Sagedusklass: rr – väga haruldane (1-2 leiukohta), r – haruldane (3-5 leiukohta), st r – üsna haruldane (6-10 leiukohta), st fq – üsna sage (11-20 leiukohta), fq – sage (21-50 leiukohta), fqq – väga sage (rohkem kui 51 leiukohta). # = lihhenikoolne seen; + = samblikele süstemaatiliselt lähedane, kuid lihheniseerumata seen. LK = looduskaitsealune liik; PR = Eesti Punase Raamatu liik; VEP = vääriselupaiga indikaatorliik. ? = täpsed andmed puuduvad (substraat, geoelement). Liik Substraat Sagedusklass Geolement LK PR VEPAcarospora fuscata (Nyl.) Arnold epiliit graniitkivil st fq hol - - - Acarospora glaucocarpa (Ach.) Körb. epiliit lubjakivil st fq mul - - -Acarospora heppii (Nägeli ex Hepp) Nägeli epiliit lubjakivil r bor - - -Acrocordia cavata (Ach.) R. C. Harris epifüüt lehtpuul st fq ? - - +Acrocordia gemmata (Ach.) A. Massal. epifüüt lehtpuul fq ? - - +Amandinea punctata (Hoffm.) Coppins & Scheid. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -
epiliit graniitkivilAnaptychia ciliaris var. ciliaris (L.) Körb. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -
epiksüül Anaptychia ciliaris var. melanosticta (Ach.) Boistel epiliit graniitkivil st fq soc - - -Anisomeridium biforme (Borrer & Sowerb.) R. C. Harris epifüüt r ? - - -Arctoparmelia centrifuga (L.) Hale epiliit graniitkivil st fq hypm - - -Arthonia didyma Körb. epifüüt lehtpuul st fq ? - - -Arthonia leucopellaea (Ach.) Almq. epifüüt okaspuul fqq nem - - +Arthonia punctiformis Ach. epifüüt lehtpuul st r nem - - -Arthonia radiata (Pers.) Ach. epifüüt lehtpuul fq nem - - -Arthothelium ruanum (A. Massal.) Körb. epifüüt lehtpuul fq ? - - -Aspicilia calcarea (L.) Mudd. epiliit st fq mul - - -Aspicilia cinerea (L.) Körb. epiliit graniitkivil fq mul - - -
32
Liik (järg) Substraat Sagedusklass Geolement LK PR VEP
Aspicilia contorta ssp. contorta (Hoffm.) Kremp. ? r smed - - - Aspicilia contorta ssp. hoffmanniana Ekman & Fröberg epiliit lubjakivil fq hol - - -Aspicilia verrucigera Hue epiliit graniitkivil st r bor - - -#Athelia arachnoidea (Berk.) Jülich parasümbiondina samblikul fq ? - - -Bacidia arceutina (Ach.) Arnold epifüüt lehtpuul st fq bor - - -Bacidia beckhausii Körb. epifüüt lehtpuul st fq nem - - -Bacidia polychroa (Th. Fr.) Körb. epifüüt st fq nem - - -Bacidia rubella (Hoffm.) A. Massal. epifüüt lehtpuul fq nem - - +Bacidia subincompta (Nyl.) Arnold epifüüt st fq ? - - -Biatora ocelliformis (Nyl.) Arnold epifüüt lehtpuul st fq ? - - -Biatoridium monasteriense J. Lahm ex Körb epifüüt lehtpuul st fq ? 2 - -#Biatoropsis usnearum Räsänen parasümbiondina samblikul fq ? - - -Bilimbia De Not. microcarpa (Th. Fr.) Th. Fr. epibrüiid (samblal) st fq ? - - -Bryoria capillaris (Ach.) Brodo & D. Hawksw. epifüüt okaspuul fqq bor - - -Bryoria chalybeiformis (L.) Brodo & D. Hawksw. epifüüt r arc - 3 -Bryoria furcellata (Fr.) Brodo & D. Hawksw. epifüüt st r bor 2 4 -Bryoria fuscescens (Gyeln.) Brodo & D. Hawksw. epiliit graniitkivil fqq bor - - -
epifüüt okaspuulBryoria implexa (Hoffm.) Brodo & D. Hawksw. epifüüt st fq bor - 4 -Bryoria nadvornikiana (Gyeln.) Brodo & D. Hawksw. epifüüt st fq bor - 2 -Bryoria subcana (Nyl. ex Stizenb.) Brodo & D. Hawksw. epifüüt okaspuul st fq hol - - -Buellia disciformis (Fr.) Mudd epifüüt lehtpuul fqq mul - - -Buellia erubescens Arnold epifüüt lehtpuul st fq ? - - -Buellia griseovirens (Turner & Borrer ex Sm.) Almb. epifüüt lehtpuul fqq bor - - -
33
Liik (järg) Substraat Sagedusklass Geoelement LK PR VEP
Buellia schaereri De Not. epifüüt okaspuul st fq bor - - -Calicium abietinum Pers. epifüüt fqq mul - - -Calicium glaucellum Ach. epiksüül (puidul) fqq mul - - -Calicium parvum Tibell epifüüt okaspuul st fq ? - - -Calicium salicinum Pers. epiksüül (puidul) fq mul - - -Calicium viride Pers. epifüüt okaspuul, epiksüül fqq mul - - -Caloplaca cerina (Ehrh. ex Hedw.) Th. Fr. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -
epiksüül, epibrüiidCaloplaca cerinella (Nyl.) Flagey epiksüül rr nem - - -Caloplaca citrina (Hoffm.) Th. Fr. epiliit lubjakivil fq mul - - -
epifüüt; epiksüülCaloplaca decipiens (Arnold) Blomb. & Forsell ? fq mul - - -Caloplaca ferruginea (Huds.) Th. Fr. epiliit r mul - - -Caloplaca flavorubescens (Huds.) J. R. Laundon epifüüt lehtpuul, epiksüül fqq mul - - -Caloplaca holocarpa (Hoffm. ex Ach.) A. E. Wade epifüüt lehtpuul fqq mul - - -
epiksüül; epiliitCaloplaca lactea (A. Massal.) Zahlbr. epiliit lubjakivil fq mul - - -Caloplaca saxicola (Hoffm.) Nordin ? fq mul - - -Caloplaca variabilis (Pers.) Müll. Arg. epiliit lubjakivil st fq hol - - -Caloplaca vitellinula auct. non (Nyl.) H. Olivier epiliit lubjakivil st fq mul - - -Candelaria concolor (Dickson) Stein epifüüt fqq mul - - -Candelariella aurella (Hoffm.) Zahlbr. epiliit graniitkivil fq mul - - -Candelariella coralliza (Nyl.) H. Magn. epiliit graniitkivil fq hol - - -Candelariella reflexa (Nyl.) Lettau epifüüt st r nem - - -
34
Liik (järg) Substraat Sagedusklass Geoelement LK PR VEP
Candelariella vitellina (Hoffm.) Müll. Arg. epifüüt; epiksüül; epibrüiid fq mul - - -epiliit
Candelariella xanthostigma (Ach.) Lettau epifüüt fq nem - - -#Carbonea vitellinaria (Nyl.) Hertel parasümbiondina samblikul st r ? - - -Cetraria aculeata (Schreb.) Fr. epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -Cetraria ericetorum Opiz epigeiid (maapinnal) fqq bor - - -Cetraria islandica (L.) Ach. epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -
epiksüül; epifüütCetraria islandica ssp. crispiformis (Räsänen) Kärnefelt epigeiid (maapinnal) fqq ? - - -Cetraria sepincola (Ehrh.) Ach. epifüüt okaspuul fqq mul - - -Chaenotheca brachypoda (Ach.) Tibell epifüüt lehtpuul fq ? - - +Chaenotheca chlorella (Ach.) Müll. Arg. epifüüt fq nem - - +Chaenotheca chrysocephala (Turner ex Ach.) Th. Fr. epifüüt okaspuul fqq mul - - -Chaenotheca ferruginea (Turner & Borrer) Mig. epifüüt okaspuul fqq mul - - -Chaenotheca furfuracea (L.) Tibell epiliit liivakivil fqq bor - - -
epibrüiid; epifüütChaenotheca trichialis (Ach.) Th. Fr. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -Chrysothrix candelaris (L.) J. R. Laundon epifüüt okaspuul fq mul - - -Chrysothrix chlorina (Ach.) J. R. Laundon epifüüt rr mul - - -Cladina arbuscula (Wallr.) Hale & W. L. Culb. epigeiid (maapinnal) fqq bor - - -
epiliit Cladina ciliata (Stirt.) Trass var. tenuis (Flörke) ? fq soc - - -
Ahti & M. J. LaiCladina mitis (Sandst.) Hustich epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -
epiksüül; epiliit
35
Liik (järg) Substraat Sagedusklass Geoelement LK PR VEP
Cladina rangiferina (L.) Nyl. epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -epiksüül
Cladina stellaris (Opiz) Brodo epigeiid (maapinnal) fqq bor - - -Cladina stygia (Fr.) Ahti epigeiid (maapinnal) fq bor - - -Cladonia acuminata (Ach.) Norrl. epigeiid (maapinnal) fq hypm - - -
epiliit Cladonia bacillaris (Leight.) Arnold epigeiid (maapinnal) fq mul - - -Cladonia bacilliformis (Nyl.) Glück ? fq hol - - -Cladonia botrytes (K. G. Hagen) Willd. epigeiid (maapinnal) fqq bor - - -
epiksüülCladonia cariosa (Ach.) Spreng. epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -Cladonia carneola (Fr.) Vain. epigeiid (maapinnal) st fq bor - - -Cladonia cenotea (Ach.) Schaer. epiksüül (puidul) fqq bor - - -
epigeiid; epiliitCladonia cervicornis (Ach.) Flot. epigeiid (maapinnal) fq hol - - -
ssp. verticillata (Hoffm.) Ahti epiliitCladonia chlorophaea (Flörke ex Sommerf.) Spreng. epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -
epiliitCladonia coccifera (L.) Willd. epiliit st fq mul - - -Cladonia coniocraea (Flörke) Spreng. epiksüül (puidul) fqq mul - - -
epigeiid; epiliitCladonia cornuta (L.) Hoffm. epiliit graniitkivil fqq mul - - -
epigeiid; epiksüülCladonia crispata (Ach.) Flot. epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -
epiksüül; epiliit
36
Liik (järg) Substraat Sagedusklass Geoelement LK PR VEP
Cladonia cryptochlorophaea Asahina epigeiid (maapinnal) st fq mul - - -epiksüül
Cladonia deformis (L.) Hoffm. epiksüül (puidul) fqq mul - - -epigeiid; epiliit
Cladonia digitata (L.) Hoffm. epiksüül (puidul) fqq mul - - -epigeiid; epiliit
Cladonia fimbriata (L.) Fr. epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -epiliit; epiksüül; epifüüt
Cladonia floerkeana (Fr.) Flörke epiksüül (puidul) fqq mul - - -epiliit; epigeiid
Cladonia foliacea (Huds.) Willd. epigeiid (maapinnal) st fq xer - - -Cladonia furcata (Huds.) Schrad. epiliit graniitkivil fqq mul - - -
epigeiid; epiliitCladonia glauca Flörke epigeiid (maapinnal) fqq bor - - -
epiliitCladonia gracilis (L.) Willd. ssp. gracilis epigeiid (maapinnal) fq mul - - -
epiksüül; epiliitCladonia gracilis ssp. turbinata (Ach.) Ahti epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -Cladonia grayi G. Merr. ex Sandst. epifüüt rr bor - - -Cladonia incrassata Flörke epifüüt okaspuul st fq hol - 2 -Cladonia macilenta Hoffm. epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -
epiksüülCladonia macrophylla (Schaer.) Stenh. epigeiid (maapinnal) st r hypm - - -Cladonia ochrochlora Flörke epigeiid (maapinnal) fq mul - - -Cladonia phyllophora Hoffm. epigeiid (maapinnal) fq mul - - -
37
Liik (järg) Substraat Sagedusklass Geoelement LK PR VEP
Cladonia pleurota (Flörke) Schaer. epigeiid (maapinnal) st r mul - - -epiliit
Cladonia pocillum (Ach.) Grognot epiliit lubjakivil st fq xer - - -Cladonia polydactyla (Flörke) Spreng. epiliit st fq bor - - -Cladonia pyxidata (L.) Hoffm. epiliit graniitkivil fqq mul - - -
epigeiid (maapinnal)Cladonia rangiformis Hoffm. epigeiid (maapinnal) fq xer - - -Cladonia rei Schaer. epigeiid (maapinnal) st fq mul - - -Cladonia scabriuscula (Delise) Nyl. epigeiid (maapinnal) st fq mul - - -Cladonia squamosa Hoffm. epiliit graniitkivil fqq mul - - -Cladonia subrangiformis Sandst. epigeiid (maapinnal) fq xer - - -Cladonia subulata (L.) Weber ex F. H. Wigg epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -
epiliit Cladonia sulphurina (Michx.) Fr. epigeiid (maapinnal) fq bor - - -
epiksüülCladonia symphycarpia (Flörke) Fr. epigeiid (maapinnal) fq xer - - -Cladonia turgida Hoffm. epigeiid (maapinnal) fq mul - - -Cladonia uncialis (L.) Weber ex F. H. Wigg epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -Cliostomum griffithii (Sm.) Coppins epifüüt st fq bor - - -Collema flaccidum (Ach.) Ach. ? r hol - - -Collema nigrescens (Huds.) DC. epifüüt lehtpuul st r soc 2 1 -Cyphelium lucidum (Th. Fr.) Th. Fr. epifüüt okaspuul rr ? - - -Dibaeis baeomyces (L. fil.) Rambold ja Hertel ? st r mul - - -Diploschistes muscorum (Scop.) R. Sant. epibrüiid (samblal) st fq xer - - -Diploschistes scruposus (Schreb.) Norman epiliit graniitkivil st r mul - - -
38
Liik (järg) Substraat Sagedusklass Geoelement LK PR VEP
Diplotomma alboatrum (Hoffm.) Flot. epifüüt st fq mul - - -Eopyrenula leucoplaca (Wallr.) R. C. Harris epifüüt lehtpuul rr ? - - -Evernia divaricata (L.) Ach. epifüüt okaspuul st fq bor 3 2 +Evernia prunastri (L.) Ach. epifüüt okaspuul fqq nem - - -
epiksüülFlavocetraria nivalis (L.) Kärnefelt & A. Thell ? fqq arc - - -Graphis scripta (L.) Ach. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -#Graphium aphthosae Alstrup & D. Hawksw. parasümbiondina samblikul r ? - - -Gyalecta truncigena (Ach.) Hepp epifüüt lehtpuul st fq ? - - -Haematomma ochroleucum (Neck.) J. R. Laundon epifüüt st fq bor - - -Hypocenomyce scalaris (Ach.) M. Choisy epiksüül (puidul) fqq mul - - -
epifüütHypogymnia farinacea Zopf. epifüüt lehtpuul fq bor - - +Hypogymnia physodes (L.) Nyl. epiksüül (puidul) fqq mul - - -
epifüüt; epiliit; epigeiidHypogymnia tubulosa (Schaer.) Hav. epifüüt lehtpuul fqq bor - - -
epiksüül Icmadophila ericetorum (L.) Zahlbr. epiliit graniitkivil fq smon - - +
epiksüül Imshaugia aleurites (Ach.) S.L.F. Meyer epifüüt fqq bor - - -#Karsteniomyces tuberculosus Alstrup & D. Hawksw. parasümbiondina samblikul rr ? - - -Lasallia pustulata (L.) Mérat epiliit graniitkivil st fq smon 3 4 -Lecanactis abietina (Ach.) Körb. epifüüt okaspuul fqq mul - - +Lecania cyrtella (Ach.) Th. Fr. ? fq bor - - -
39
Liik (järg) Substraat Sagedusklass Geoelement LK PR VEP
Lecania hyalina (Fr.) R. Sant. epifüüt lehtpuul fq ? - - -Lecanora albella (Pers.) Ach. epifüüt fq mul - - -Lecanora albescens (Hoffm.) Branth & Rostr. epiliit lubjakivil fqq hol - - -Lecanora allophana Nyl. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -Lecanora argentata (Ach.) Malme epifüüt lehtpuul fqq mul - - -Lecanora carpinea (L.) Vain. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -Lecanora cateilea (Ach.) A. Massal. epifüüt leht- ja okaspuul fq bor - - -Lecanora cenisia Ach. epiliit graniitkivil fq hypm - - -Lecanora chlarotera Nyl. epifüüt fqq mul - - -Lecanora conizaeoides Nyl. ex Cromb. epifüüt lehtpuul st fq ? - - -Lecanora crenulata Hook. epiliit lubjakivil st fq mul - - -Lecanora dispersa (Pers.) Sommerf. epiliit lubjakivil fqq mul - - -Lecanora expallens Ach. epifüüt lehtpuul fq mul - - -Lecanora hagenii (Ach.) Ach. epiksüül (puidul) fqq hol - - -
epifüütLecanora muralis (Schreb.) Rabenh. epiliit fqq mul - - -Lecanora norvegica Tonsberg epifüüt st fq ? - - -Lecanora piniperda Körb. epifüüt okaspuul r bor - - -Lecanora polytropa (Ehrh. ex Hoffm.) Rabenh. epiliit graniitkivil fq mul - - -Lecanora pulicaris (Pers.) Ach. epifüüt lehtpuul fq bor - - -
epiksüülLecanora rugosella Zahlbr. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -Lecanora rupicola (L.) Zahlbr. epiliit graniitkivil fq mul - - -Lecanora saligna (Schrad.) Zahlbr. epifüüt lehtpuul fq hol - - -
40
Liik (järg) Substraat Sagedusklass Geoelement LK PR VEP
Lecanora symmicta (Ach.) Ach. epifüüt fqq mul - - -Lecanora varia (Hoffm.) Ach. epiksüül (puidul) fqq mul - - -Lecidea erythrophaea Flörke ex Sommerf. epifüüt st fq bor 3 - -Lecidea fuscoatra (L.) Ach. var. fuscoatra epiliit graniitkivil st fq mul - - -Lecidea lapicida (Ach.) Ach. var. lapicida ? st r hol - - -Lecidea lapicida (Ach.) Ach. var. pantherina Ach. epiliit graniitkivil fq mul - - -Lecidea nylanderi (Anzi) Th. Fr. epifüüt fqq bor - - -Lecidea tesselata Flörke epiliit graniitkivil st r ? - - -Lecidella elaeochroma (Ach.) M. Choisy epifüüt lehtpuul fqq mul - - -Lecidella euphorea (Flörke) Hertel epifüüt lehtpuul fqq mul - - -Lecidella stigmatea (Ach.) Hertel & Leuckert epiliit lubjakivil fq mul - - -Lepraria borealis Lohtander & Tønsberg epiliit graniitkivil r ? - - -Lepraria eburnea J. R. Laundon epifüüt lehtpuul fq ? - - -Lepraria incana (L.) Ach. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -
epiliitLepraria lobificans Nyl. epifüüt lehtpuul fq mul - - -Leptogium lichenoides (L.) Zahlbr. epiliit lubjakivil st fq hol - - -Leptogium saturninum (Dicks.) Nyl. epifüüt lehtpuul st fq mul 3 - +Leptogium subtile (Schrad.) Torss. epiliit st r bor - 4 -#Lichenosticta alcicornaria (Linds.) D. Hawksw. parasümbiondina samblikul st r ? - - -#Lichenostigma rugosum G. Thor parasümbiondina samblikul rr ? - - -Lobaria pulmonaria (L.) Hoffm. epiksüül (puidul) fqq nem 3 4 +Loxospora elatina (Ach.) A. Massal. epifüüt lehtpuul fq smon - - -Melanelia disjuncta (Erichsen) Essl. epiliit lubjakivil st fq hypm - - -
41
Liik (järg) Substraat Sagedusklass Geoelement LK PR VEP
Melanelia exasperata (De Not.) Essl. epifüüt lehtpuul fq nem - - -epiksüül; epiliit
Melanelia exasperatula (Nyl.) Essl. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -epiliit; epiksüül
Melanelia fuliginosa ssp. fuliginosa (Fr. ex Duby) Essl. epifüüt okaspuul fqq hol - - -epiliit graniitkivil
Melanelia hepatizon (Ach.) A. Thell. epiliit graniitkivil r arc - 4 -Melanelia olivacea (L.) Essl. epifüüt lehtpuul fqq bor - - -
epiksüülMelanelia septentrionalis (Lynge) Essl. epifüüt okaspuul r bor - - -Melanelia sorediata (Ach.) Goward & Ahti epiliit graniitkivil fq hypm - - -Melanelia stygia (L.) Essl. epiliit graniitkivil st r arc - - -Melanelia subargentifera (Nyl.) Essl. epifüüt lehtpuul fq bor - - -Melanelia subaurifera (Nyl.) Essl. epifüüt lehtpuul fqq bor - - -Micarea denigrata (Fr.) Hedl. epifüüt okaspuul st fq bor - - -Micarea melaena (Nyl.) Hedl. epiksüül (puidul) fq ? - - -Micarea micrococca (Körb.) Gams ex Coppins epiksüül (puidul) r ? - - -Mycoblastus sanguinarius (L.) Norman epifüüt, epiksüül fq hypm - - ++Mycocalicium subtile (Pers.) Szatala epiksüül (puidul) fqq mul - - -Naetrocymbe punctiformis (Pers.) R. C. Harris epifüüt lehtpuul st r ? - - -Neofuscelia loxodes (Nyl.) Essl. epiliit graniitkivil fqq bor - - -Neofuscelia pulla (Ach.) Essl. epiliit graniitkivil fqq xer - - -Nephroma parile (Ach.) Ach. epiliit graniitkivil st fq bor 3 4 +
epibrüiidNephroma resupinatum (L.) Ach. epifüüt st r bor 2 2 +
42
Liik (järg) Substraat Sagedusklass Geoelement LK PR VEP
Ochrolechia androgyna (Hoffm.) Arnold epiliit; epibrüiid; epigeiid fqq bor - - -epifüüt
Ochrolechia turneri (Sm.) Hasselrot epifüüt r ? - - -Opegrapha atra Pers. epifüüt lehtpuul st fq nem - - + Opegrapha rufescens Pers. epifüüt fq nem - - +Opegrapha varia Pers. epifüüt lehtpuul fqq nem - - +Opegrapha vulgata Ach. var. vulgata epifüüt lehtpuul st fq mul - - +Parmelia saxatilis (L.) Ach. epiliit graniitkivil fqq mul - - -Parmelia sulcata Taylor epiliit graniitkivil fqq mul - - -
epifüütParmeliopsis ambigua (Wulfen) Nyl. epifüüt lehtpuul fqq bor - - -
epiksüül Parmeliopsis hyperopta (Ach.) Arnold epifüüt lehtpuul fq bor - - -Peltigera aphthosa (L.) Willd. epigeiid (maapinnal) fqq hypm - - -Peltigera canina (L.) Willd. epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -
epiliit graniitkivilPeltigera degenii Gyeln. epigeiid (maapinnal) r mul - 4 -Peltigera didactyla (With.) J. R. Laundon epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -
epiliit graniitkivilPeltigera horizontalis (Huds.) Baumg. epigeiid (maapinnal) st fq mul - - -Peltigera hymenina (Ach.) Delise epigeiid (maapinnal) st fq bor - - -Peltigera malacea (Ach.) Funck epigeiid (maapinnal) fq bor - - -Peltigera membranacea (Ach.) Nyl. epigeiid (maapinnal) st fq hol - - -
epiliit graniitkivil
43
Liik (järg) Substraat Sagedusklass Geoelement LK PR VEP
Peltigera neckeri Hepp ex Müll. Arg. epigeiid (maapinnal) fq bor - - -epiliit graniitkivil
Peltigera polydactyla (Neck.) Hoffm. epiliit graniitkivil st fq mul - - -epigeiid (maapinnal)
Peltigera ponojensis Gyeln. epigeiid (maapinnal) st r ? - - -Peltigera praetextata (Flörke ex Sommerf.) Zopf. epiliit graniitkivil fqq bor - - -
epigeiid (maapinnal); epifüütPeltigera rufescens (Weiss) Humb. epiliit graniitkivil fqq mul - - -
epigeiid (maapinnal)Pertusaria albescens (Huds.) M. Choisy & Werner epifüüt lehtpuul fqq nem - - -Pertusaria amara (Ach.) Nyl. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -
epiliitPertusaria coccodes (Ach.) Nyl. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -Pertusaria hemisphaerica (Flörke) Erichsen epifüüt st fq nem - - -Pertusaria leioplaca D.C. epifüüt lehtpuul fq nem - - -Pertusaria leucostoma A. Massal. epifüüt lehtpuul st fq nem - - -Pertusaria pertusa (Weigel) Tuck. epifüüt lehtpuul st fq nem - - +Phaeophyscia ciliata (Hoffm.) Moberg epifüüt lehtpuul fq bor - - -Phaeophyscia nigricans (Flörke) Moberg epifüüt fq hol - - -Phaeophyscia orbicularis (Neck.) Moberg epifüüt lehtpuul fqq mul - - -
epiksüül; epiliitPhlyctis agelaea (Ach.) Flot. epifüüt lehtpuul fq nem - - -Phlyctis argena (Spreng.) Flot. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -#Phoma peltigerae (P. Karst.) D. Hawksw. parasümbiondina samblikul rr ? - - -
44
Liik (järg) Substraat Sagedusklass Geoelement LK PR VEP
Physcia adscendens (Fr.) H. Olivier epiliit graniitkivil fqq nem - - -epifüüt
Physcia aipolia (Ehrh. ex Humb.) Fürnr. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -epiliit
Physcia caesia (Hoffm.) Fürnr. epiliit graniitkivil fqq mul - - -epifüüt
Physcia dubia (Hoffm.) Lettau epifüüt lehtpuul fqq mul - - -epiliit graniitkivil
Physcia leptalea (Ach.) DC. epifüüt st r nem - - -Physcia magnussonii Frey epiliit graniitkivil rr arc - 3 -Physcia semipinnata (J. F. Gmelin) Moberg epifüüt st fq nem - 2 -Physcia stellaris (L.) Nyl. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -Physcia tenella (Scop.) DC. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -
epiliitPhyscia tenella var. marina (E. Nyl.) Lynge epiliit graniitkivil fq soc - - -Physconia distorta (With.) J. R. Laundon epifüüt lehtpuul fqq nem - - -
epiliit graniitkivilPhysconia enteroxantha (Nyl.) Poelt epifüüt lehtpuul fqq nem - - -Physconia grisea (Lam.) Poelt epifüüt lehtpuul st r nem - - -Physconia perisidiosa (Erichsen) Moberg epifüüt lehtpuul fq nem - - -Placynthiella icmalea (Ach.) Coppins & P. James epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -
epiksüülPlacynthiella oligotropha (J. R. Laundon) epigeiid (maapinnal) st fq ? - - -
Coppins & P. James Placynthiella uliginosa (Schrad.) Coppins & P. James epigeiid (maapinnal) fq mul - - -
45
Liik (järg) Substraat Sagedusklass Geoelement LK PR VEP
Platismatia glauca (L.) W.L. Culb. & C. F. Culb. epiksüül (puidul) fqq mul - - -epifüüt
Pleurosticta acetabulum (Neck.) Elix & Lumbsch epifüüt fq nem - - -Porpidia macrocarpa (DC.) Hertel & A. J. Schwab epiliit graniitkivil st r mul - - -Protoblastenia rupestris (Scop.) J. Steiner epiliit lubjakivil fq mul - - -Pseudevernia furfuracea (L.) Zopf epigeiid; epiliit fqq mul - - -
epifüütPyrenula nitidella (Schaer.) Müll. Arg. epifüüt lehtpuul st r ? 2 - -Ramalina baltica Lettau epifüüt lehtpuul fq bor - - -Ramalina dilacerata (Hoffm.) Hoffm. epifüüt r bor - - -Ramalina farinacea (L.) Ach. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -
epiksüül Ramalina fastigiata (Pers.) Ach. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -Ramalina fraxinea (L.) Ach. epifüüt lehtpuul fqq nem - - -Ramalina obtusata (Arnold) Bitter epifüüt st fq bor - - -Ramalina pollinaria (Westr.) Ach. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -Ramalina polymorpha (Lilj.) Ach. epiliit fq soc - - -Ramalina subfarinacea (Nyl. ex Cromb.) Nyl. epiliit graniitkivil st fq soc - - -Ramalina thrausta (Ach.) Nyl. epifüüt okaspuul fq bor 3 4 +Rhizocarpon geographicum (L.) DC. epiliit graniitkivil st fq mul - - -Rhizocarpon polycarpum (Hepp) Th. Fr. epiliit st fq bor - - -Rinodina archaea (Ach.) Arnold epifüüt okaspuul rr ? - - -Rinodina pyrina (Ach.) Arnold epifüüt fq nem - - -Rinodina sophodes (Ach.) A. Massal. epifüüt okaspuul fq mul - - -
46
Liik (järg) Substraat Sagedusklass Geoelement LK PR VEP
Sclerophora nivea (Hoffm.) Tibell epifüüt fq ? 3 - +Scoliciosporum chlorococcum (Stenh.) Vezda epifüüt fq bor - - -Scoliciosporum umbrinum (Ach.) Arnold epiliit graniitkivil st fq bor - - -Stereocaulon condensatum Hoffm. ? st fq bor 3 - -Stereocaulon dactylophyllum Flörke epiliit st fq bor - - -Stereocaulon incrustatum Flörke epigeiid (maapinnal) st fq bor - 4 -Stereocaulon paschale (L.) Hoffm. epigeiid (maapinnal) fqq bor - - -
epiliit Stereocaulon saxatile H. Magn. epiliit graniitkivil fq bor - - -Stereocaulon subcoralloides (Nyl.) Nyl. epiliit graniitkivil st fq bor - - -Stereocaulon tomentosum Fr. epiliit graniitkivil fqq bor - - -
epiksüül; epigeiid maapinnal#Telogalla olivieri (Vouaux) Nik. Hoffmann & Hafellner lihhenikoolne seen rr ? - - -Tephromela atra (Huds.) Hafellner ex Kalb epiliit graniitkivil fqq mul - - -#Thelocarpon epibolum Nyl. parasümbiondina samblikul rr ? - - -Trapeliopsis flexuosa (Fr.) Coppins & P. James epiksüül (puidul) fq mul - - -Trapeliopsis granulosa (Hoffm.) Lumbsch epigeiid (maapinnal) fqq mul - - -
epiksüül #Tremella phaeophysciae Diederich & M. S. Christ. lihhenikoolne seen r ? - - -Tremolecia atrata (Ach.) Hertel epiliit graniitkivil r ? - -Tuckermannopsis chlorophylla (Willd.) Hale epiksüül (puidul) fqq bor - - -
epifüüt okaspuulUmbilicaria decussata (Vill.) Zahlbr. epiliit graniitkivil rr arc - 3 -Umbilicaria deusta (L.) Baumb. epiliit graniitkivil fqq smon - - -
47
Liik (järg) Substraat Sagedusklass Geoelement LK PR VEP
Umbilicaria polyphylla (L.) Baumg. epiliit graniitkivil fqq smon - - -Umbilicaria polyrrhiza (L.) Fr. epiliit st fq soc - - -Umbilicaria torrefacta (Lightf.) Schrad. epiliit graniitkivil st fq arc - - -Usnea barbata (L.) Weber ex F.H. Wigg epifüüt okaspuul fqq bor - 4 -Usnea diplotypus Vain. epifüüt okaspuul st fq smon - 3 -Usnea filipendula Stirt. epifüüt okaspuul fqq mul - - -Usnea fulvoreagens (Räsänen) Räsänen epifüüt okaspuul fq bor - - -Usnea glabrata (Ach.) Vain. epifüüt st fq hol - 1 -Usnea glabrescens (Vain.) Vain. epifüüt okaspuul st fq bor - - -Usnea hirta (L.) F. H. Wigg. epifüüt okaspuul fqq bor - - -Usnea lapponica Vain. epifüüt lehtpuul fqq smon - - -Usnea subfloridana Stirt. epifüüt okaspuul fqq bor - - -Usnea substerilis Motyka epifüüt okaspuul st fq ? - - -Usnea wasmuthii Räsänen epifüüt lehtpuul st fq bor - - -Verrucaria calciseda DC. epiliit st r smed - - -Verrucaria muralis Ach. epiliit fq hol - - -Verrucaria nigrescens Pers. epiliit fq hol - - -Vulpicida juniperina (L.) J.-E. Mattsson ja M. J. Lai epigeiid (maapinnal) fq hypm - - -Vulpicida pinastri (Scop.) J.-E. Mattsson & M.J. Lai epifüüt okaspuul fqq bor - - -
epiksüül (puidul)Xanthoparmelia conspersa (Ach.) Hale epiliit graniitkivil fqq mul - - -Xanthoparmelia mougeotii (Schaer. ex D. Dietr.) Hale epiliit graniitkivil r soc 2 - -Xanthoparmelia somloensis (Gyeln.) Hale epiliit graniitkivil fq xer - - -
epibrüiid
48
Liik (järg) Substraat Sagedusklass Geoelement LK PR VEP
Xanthoria candelaria (L.) Th. Fr. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -Xanthoria fulva (Hoffm.) Poelt & Petutschnig epifüüt lehtpuul st fq ? - - -Xanthoria parietina (L.) Th. Fr. epifüüt lehtpuul fqq mul - - -
epiliit lubjakivilXanthoria polycarpa (Hoffm.) Th. Fr. ex Rieber epifüüt okaspuul fqq hol - - -Xylographa opegraphella Nyl. ex Rothr. epiksüül (puidul) r ? - - -
49