LAOARVESTUS JA MÜÜK - Merit Tarkvara · 1. Enne töö alustamist peate otsustama, millisest kuupäevast alates Te oma laoarvestust programmiga “Merit Ladu” pidama hakkate. Selle

1

1

LAOARVESTUS JA MÜÜK

Me rit Lad u

KASUTAMISE JUHEND

Mai 2002

2

2

SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................1 Käesolevast juhendist...........................................................................................2 Programmi installeerimine...................................................................................3 Märkused arvuti konfiguratsiooni kohta ..............................................................5 Töö alustamine ....................................................................................................6 1. Püsiandmete sisestamine ja parandamine....................................................8 1.1. Ladude nimekiri ja lao algseis ............................................................10 1.2. Kaupade liigitus..................................................................................13 1.2.1. Kaubaliigid..............................................................................13 1.2.2. Kaubagrupid............................................................................15 1.3. Sissetuleku dokumentide liigid...........................................................16 1.4. Väljamineku dokumentide liigid ........................................................20 1.5. Lisatunnused arvel..............................................................................27 1.6. Isikud ..................................................................................................28 1.7. Soodushinnad .....................................................................................29 1.8. Väljamineku objektid .........................................................................30 1.9. Allobjektid..........................................................................................31 1.10. Kliendid............................................................................................32 1.11. Hankijad ...........................................................................................35 1.12. Pangad ..............................................................................................35 1.13. Hooldus ............................................................................................36 1.13.1. Firma andmed .......................................................................37 1.13.2. Perioodid...............................................................................37 1.13.3. Printerid ................................................................................38 1.13.4. Maksud..................................................................................40 1.13.5. Programmi töö üldised parameetrid ......................................40 1.13.5.1. Järjestused .................................................................40 1.13.5.2. Sissetulekud ja väljaminekud ....................................41 1.13.5.3. Arvete trükkimise parameetrid ..................................44 1.13.5.4. Tðekkide trükkimise parameetrid...............................46 1.13.5.5. Tellimuste trükkimise parameetrid ............................48 1.13.5.6. Müügihindade arvestus .............................................49 1.13.5.7. Ribakoodid kaalukaubale...........................................51 1.13.5.8. Kauba koodide teisendustabel ..................................52 1.13.5.9. Muud üldised parameetrid .........................................52 1.13.6. Numbriseeriad.......................................................................54 1.13.7. Kasutajate õigused ................................................................55 1.13.8. Mõõtühikud...........................................................................58 1.13.9. Kande skeemide tüübid .........................................................58 1.13.10. Lisatekstid arvel ..................................................................60 1.13.11. Eelmiste inventuuride vahed ...............................................62 1.13.12. Sorteerimine........................................................................62 1.13.13. Andmebaaside paiknemine .................................................63 1.13.14. Kontroll ja kustutamine.......................................................64 1.13.14.1. Dokumentide kontrollimine.....................................64

3

3

1.13.14.2. Märgitud kirjete kustutamine...................................66 1.13.14.3. Arvelduste kontrollimine .........................................67 1.13.14.4. Üleliigsete kirjete kustutamine ................................67 1.13.14.5. Märgitud dokumentide kustutamine ........................68 1.13.14.6. Vanade arvete ümardamine .....................................69 1.13.14.7. Andmebaaside struktuuride kontrollimine...............69 1.13.15. Info programmi kohta .........................................................70 1.14. Varukoopia tegemine........................................................................71 1.15. Taastamine varukoopiast ..................................................................71 2. Kaubad ja dokumendid ...............................................................................73 2.1. Kaubad ...............................................................................................73 2.2. Laoseis................................................................................................79 2.3. Sissetulekud........................................................................................82 2.3.1. Sissetulekute tegemine............................................................82 2.3.2. Sissetulekute parandamine ......................................................87 2.4. Väljaminekud .....................................................................................91 2.4.1. Väljaminekute tegemine .........................................................91 2.4.2. Väljaminekute parandamine....................................................98 2.5. Inventuurid .......................................................................................101 2.6. Müügitellimused...............................................................................109 2.6.1. Tellimuste tegemine .............................................................109 2.6.2. Tellimuste parandamine .......................................................111 2.6.3. Tellimuste aruanded..............................................................114 2.6.4. Tellimuste liigid ....................................................................115 2.7. Ostulimiidid......................................................................................116 2.8. Dokumentide sulgemine ...................................................................119 2.9. Kannete tegemine .............................................................................120 2.10. Kuu lõpetamine ..............................................................................122 2.11. Aasta lõpetamine ............................................................................122 3. Aruanded ................................................................................................123 3.1. Saldode aruanded..............................................................................124 3.1.1. Saldod ladude lõikes .............................................................124 3.1.2. Saldod kauba liikide või gruppide lõikes ..............................125 3.2. Käibeandmikud ................................................................................126 3.2.1. Käibeandmik ladude lõikes ...................................................126 3.2.2. Käibeandmik kauba liikide lõikes .........................................127 3.2.3. Ühe kauba käibeandmik........................................................128 3.2.4. Käibeandmik kaupade lõikes ................................................129 3.3. Sissetuleku aruanded ........................................................................131 3.3.1. Sissetulek kaupade lõikes......................................................131 3.3.2. Sissetulek ladude lõikes ........................................................133 3.3.3. Sissetulek kauba liikide/gruppide lõikes ...............................134 3.3.4. Sissetulek hankijate/ladude lõikes.........................................135 3.3.5. Sissetulek dokumendi liikide lõikes ......................................136 3.3.6. Sissetulek dokumentide lõikes ..............................................136

4

4

3.4. Väljamineku aruanded......................................................................139 3.4.1. Väljamineku koondaruanne kaupade lõikes..........................140 3.4.2. Väljamineku koondaruanne ladude lõikes.............................142 3.4.3. Väljamineku koondaruanne kauba liikide lõikes...................143 3.4.4. Väljamineku koondaruanne dokumentide lõikes ..................144 3.4.5. Väljamineku koondaruanne isikute lõikes.............................145 3.4.6. Väljamineku koondaruanne perioodide lõikes ......................146 3.4.7. Müügiaruanne klientide lõikes ..............................................148 3.4.8. Müügiaruanne dokumentide lõikes (detailne) .......................149 3.4.9. Müügiaruanne dokumentide lõikes (summaarne) .................150 3.4.10. Müügiaruanne kaupade lõikes.............................................151 3.4.11. Müügiaruanne arve tunnuste lõikes.....................................153 3.4.12. Müügiaruanne klientide ja kauba liikide/gruppide lõikes ...154 3.4.13. Müügiaruanne dokumendi liikide lõikes ............................156 3.4.14. Tootmisesse väljamineku (kulusse kandmise) ...................157 aruanne objektide lõikes (summaarne) 3.4.15. Tootmisesse väljamineku (kulusse kandmise) ...................158 aruanne objektide lõikes (detailne) 3.4.16. Tootmisesse väljamineku (kulusse kandmise) ...................159 aruanne dokumentide lõikes (detailne) 3.4.17. Tootmisesse väljamineku (kulusse kandmise) ...................160 aruanne dokumentide lõikes (summaarne) 3.4.18. Tootmisesse väljamineku aruanne kaupade lõikes ..............161 3.4.19. Teise lattu väljamineku aruanne dokumentide ....................162 lõikes (detailne) 3.4.20. Teise lattu väljamineku aruanne dokumentide ....................163 lõikes (summaarne) 3.4.21. Teise lattu väljamineku aruanne ladude lõikes....................164 3.4.22. Teise lattu väljamineku aruanne kaupade lõikes .................165 3.4.23. Lisakulude arvestus isikute lõikes.......................................166 3.4.24. Väljaminekute andmebaasi genereerimine .........................168 4. Programmi juhtimine ................................................................................169 4.1. Aruannete vaatamine ekraanil, trükkimine, .....................................169 salvestamine faili ja eksportimine 4.1.1. Aruannete vaatamine ekraanil ..............................................169 4.1.2. Aruannete trükkimine ..........................................................171 4.1.3. Aruannete salvestamine faili ................................................171 4.1.4. Aruannete eksportimine .......................................................171 4.1.5. Printeri vahetus ....................................................................172 4.2. Programmi juhtimine klaviatuuri ja hiirega .....................................173

1

1

SISSEJUHATUS Programmiga "Merit Ladu" saab teha kõiki tähtsamaid laoarvestuse ja müügiga seotud operatsioone, sealhulgas teha kauba sissetulekuid, trükkida arveid ja kulusse kandmise dokumente, teha ladudevahelist liikumist, viia läbi inventuure. Ja loomulikult koostada kümneid erinevaid aruandeid. Programm võib töötada täiesti iseseisvalt, kuid soovi korral saab teda erinevatel viisidel ühendada firma MERIT finantsraamatupidamise programmiga "Merit Aktiva". Laoarvestus toimub FIFO-meetodil. (Ingl.k. First In - First Out), mis vastab Eestis kehtivatele seadustele ning on loogiliselt selge ja arusaadav. Erilist tähelepanu on programmi projekteerimisel ja koostamisel pööratud järgmistele omadustele: 1. Programmi struktuur ja kasutamine peab olema lihtne ja arusaadav. 2. Igapäevane põhitöö, see on sissetuleku ja väljamineku dokumentide sisestamine peab olema maksimaalselt

kiire ja lihtne. Programmi on spetsiaalselt optimeeritud, et viia klahvilevajutuste arv dokumentide sisestamisel minimaalseks.

3. Kuna kasutajate vajadused on väga erinevad, siis peab programm võimaldama töökeskkonda endale sobivaks kujundada, samuti peab aruannete valik olema piisavalt suur (kokku sisaldab programm umbes 160 erinevat aruandevormi).

4. Programm peab stabiilselt töötama arvutivõrkudes, võimaldades kõiki põhilisi tööoperatsioone teha samaaegselt mitmel kasutajal.

MÄRKUS 1: Meriti logo on AS Meriti Tarvkara kaubamärk. Mitmed teised juhendis kasutatavad firma- ja tootenimed on vastavate firmade kaubamärgid (™) või registreeritud kaubamärgid (®). MÄRKUS 2: Kõik juhendis esinevad firma- ja isikunimed on välja mõeldud. Võimalikud kokkulangevused tegelikult eksisteerivate firmade ja isikutega on juhuslikud.

2

2

KÄESOLEVAST JUHENDIST Juhend algab punktiga PROGRAMMI INSTALLEERIMINE. Kui installeerimine on juba tehtud, siis võite selle punkti vahele jätta. Igal juhul lugege läbi punkt TÖÖ ALUSTAMISE JÄRJEKORD, kuna seal kirjeldatakse kõiki ettevalmistavaid operatsioone, mis tuleb ära teha enne igapäevase dokumentide sisestamise juurde asumist. Selles punktis kirjeldatakse muuhulgas kaupade, dokumentide jms. liigitamise võimalusi, mis on ülevaatlike ja selgete aruannete saamiseks äärmiselt oluline. Liigituste tegemisel pidage silmas, et alati on väga lihtne kõikvõimalikesse andmebaasidesse (näiteks kauba liigid, dokumendi liigid, tunnused, kaubad) uusi kirjeid lisada, hoopis keerukam aga vana süsteemi ümber teha. Edasine juhendi liigitus vastab programmi menüüde struktuurile, iga menüüs olev valik on esitatud eraldi punkti või alapunktina. Teksti kohta käivad kokkulepped on järgmised: - kui kirjeldatakse programmi sellist kohta, mis nõuab Teie poolt teksti sisestamist, siis vastav sisestatav tekst on

esitatud järgmises kirjaviisis: CD \K-LADU

- kui on vaja vajutada ühele klahvile, siis on see esitatud nii: ENTER F7 - kui on vaja valida klahvide kombinatsioon (s.t. vajutada klahvid alla üheaegselt), siis on see esitatud nii: Ctrl+N Ctrl ja N üheaegselt ALT+Ctrl+C Alt, Ctrl ja C üheaegselt - failide nimed esitatakse nii: KAUBAD.DBF - viited programmi menüüvalikutele esitatakse suurtähtedega, allmenüüd eristatakse põhimenüüdest

kaldkriipsuga, näiteks: PÜSIANDMED/HOOLDUS/ANDMEBAASIDE PAIKNEMINE või vahel ka väiketähtedega, kuid sel juhul nurkade vahel, näiteks: <Salvestada>.

3

3

- oluliste kohtade esiletõstmiseks kasutatakse nii rasvast kirja kui ka kursiivi. Juhendi kasutamisel arvestage, et enamasti on programmi areng juhendi jooksvast seisust sammukese võrra ees. Seega võite arvatavasti leida programmist võimalusi ja vahendeid, mida käesolevas juhendis kirjeldatud ei ole. Alati pidage meeles, et igas protseduuris kasutatavad juhtklahvid on kirjeldatud ekraani või akna alumisel äärel. Vajaduse korral helistage julgesti meile ja küsige nõu (telefoninumbrid on toodud käesoleva juhendi lõpus). Anname oma parima, et programm töötaks laitmatult ja tõrgeteta. PROGRAMMI INSTALLEERIMINE Programm paikneb kahel 3.5 tollisel HD arvutikettal. Esimesel kettal on programm ja tühjad andmebaasid, teisel kettal on abifail, mis on ühine kõigile firma "Merit" programmidele. Installeerimine tehke sellises järjekorras: 1. Kui töötate operatsioonisüsteemi DOS keskkonnas, siis alustage punktist 2. Kui kasutate operatsiooni-

süsteemi Windows’95, siis käivitage valiku START/PROGRAMS alt “Command Prompt”. 2. Tehke programmi jaoks kõvakettale kataloog. Kataloogi nimi on vaba, kuid edaspidises seletuses eeldame,

et paigutate programmi kettale C: kataloogi \MERIT\K-LADU. Kui kasutate mõnda teist ketast või teise nimega kataloogi, siis tehke tekstis vastavad asendused.

Kataloogi tegemiseks võite kasutada DOS-i käsku:

MD \MERIT 3. Minge eelmises punktis tehtud kataloogi, kasutades selleks DOS-i käsku: CD \MERIT 4. Tehke programmi jaoks alamkataloog: MD K-LADU 5. Minge eelmises punktis tehtud kataloogi, kasutades selleks DOS-i käsku: CD K-LADU 6. Pange ketas programmiga "Merit Ladu" oma arvuti kettaseadmesse ning kopeerige seal olevad failid

kõvakettale, kasutades selleks DOS-i käsku: COPY A:*.* C:\MERIT\K-LADU

4

4

7. Korrake kopeerimist abikettaga, selleks pange abiketas oma arvuti kettaseadmesse ja toksige sisse käsk: COPY A:*.* C:\MERIT\K-LADU 8. Pärast failide kõvakettale kopeerimist tuleb kõvakettal olev pakitud programmifail lahti pakkida. Selleks

käivitage programm KL.EXE DOS-i käsuga KL Pärast lahtipakkimist võite faili KL.EXE kustutada, kasutades selleks DOS-i käsku DEL KL.EXE Kui Te ei kasuta programmi arvutivõrgus, siis on installeerimine nüüd lõppenud. Programmi saate käivitada DOS-i käsuga K-LADU.EXE

9. Kui töötate kasutate operatsioonisüsteemi Windows’95, siis käivitage valiku START/PROGRAMS alt “Windows Explorer” ja “tõstke” viit kataloogis C:\MERIT\K-LADU olevale programmile K-LADU.EXE oma tööekraanile.

10. Kui kasutate programmi arvutivõrgus, siis installeeritakse programm enamasti ainult serverisse ja kõik

kasutajad käivitavad programmi otse serveri kõvakettalt. Siin peate jälgima, et ühelgi ajahetkel ei ületaks programmi üheaegselt kasutavate isikute arv ostetud litsentside arvu.

MÄRKUS TURVASÜSTEEMI KOHTA: Kui programmi turvasüsteem on sisse lülitatud, siis on programmi käivitamisel iga kord vaja sisestada oma kasutajanimi ja parool. Algselt on programmi sisse kirjutatud üks kasutaja, kelle nimi on “admin” ja parool samuti “admin” (tähenduses “süsteemi administraator”, mõlemad väikeste tähtedega). Pärast töö alustamist muutke parool ära, kuid kasutaja “admin” jääb alati alles ja tal on sõltumata kasutajaõigustega tehtud määrangutest alati kõik õigused, s.t. “admin”-i õigusi ei saa piirata.

5

5

MÄRKUSED ARVUTI KONFIGURATSIOONI KOHTA 1. Programmi normaalseks tööks on vaja vähemalt 386-protsessoriga ja 8 MB operatiivmäluga (RAM) arvutit.

16 MB RAM ja hiir on soovitatavad. Lisaks sellele tuleb arvestada järgnevate punktide nõudeid. 2. Failis CONFIG.SYS peab olema rida: FILES=<number>, kus <number> on vähemalt 120 3. Kui failis CONFIG.SYS on rida DEVICE=.......\EMM386.EXE, kus punktiiri asemel on tavaliselt C:\DOS

või C:\WINDOWS, siis on soovitav kirjutada selle rea lõppu parameetriks NOEMS, seega siis peaks rida olema (see punkt kehtib ainult siis, kui töötate operatsioonisüsteemi DOS keskkonnas)

DEVICE=.......\EMM386.EXE NOEMS 4. Kui arvutil on 8 megabaiti operatiivmälu (RAM) ja kasutate mingit kõvaketta tööd kiirendavat programmi

(cache), näiteks SMARTDRV.EXE, siis selle programmi puhvri suurus ei tohi 8 MB RAM korral ületada 1024 kilobaiti.

Kui failis AUTOEXEC.BAT on rida .......\SMARTDRV.EXE, kus punktiiri asemel on tavaliselt C:\DOS või C:\WINDOWS, siis kirjutage selle rea lõppu parameetriks 1024, seega siis peaks rida olema (see punkt kehtib ainult siis, kui töötate operatsioonisüsteemi DOS keskkonnas) .......\SMARTDRV.EXE 1024

6

6

TÖÖ ALUSTAMINE Enne igapäevase põhitöö sissetuleku ja väljamineku dokumentide sisestamise juurde asumist tuleb ära teha mõned ettevalmistavad operatsioonid, põhiliselt erinevate püsiandmete sisestamine. Järgnevalt loetletakse punkthaaval vajalikke ettevalmistusoperatsioone ja iseloomustatakse neid lühidalt. Iga tegevuse põhjalikum kirjeldus on esitatud hiljem vastava teema all. 1. Enne töö alustamist peate otsustama, millisest kuupäevast alates Te oma laoarvestust programmiga “Merit

Ladu” pidama hakkate. Selle kuupäeva seisuga peavad olema olemas laoseisud, seega sobib tavaliselt mingi aruandlusperioodi (kuu, kvartali või aasta) esimene kuupäev. Kui olete sobiva alustamise aja kindlaks määranud, sulgege kõik perioodid, mis on varasemad kui valitud kuupäev. Näiteks kui otsustate alustada 1. aprillist, siis tuleb sulgeda perioodid JAANUAR, VEEBRUAR ja MÄRTS.

2. Määrake endale vajalik ladude hulk ja sisestage ladude nimekiri ladude andmebaasi. Ladude määramisel

arvestage, et iga dokument on alati seotud kindla laoga ning seega ei saa ühele arvele võtta mitme lao kaupa ega teha sissetulekut korraga mitmesse lattu. Aruandeid saab tellida nii kõigi ladude kohta kui ka iga lao kohta eraldi.

3. Tehke valmis kaupade liigitus, jagades kaubad liikidesse ja gruppidesse. Sisestage kaubaliigid ja -grupid.

Arvestage, et eraldi liikidesse tuleb panna vähemalt käibemaksuga maksustatavad ja mitte maksustatavad kaubad. Kauba liikide lõikes saab tellida mitmeid aruandeid, samuti saab kaupasid liikide järgi järjestada ning trükkida igale liigile oma hinnakirja. Kui nii põhjalikku liigitust pole vaja, võib kauba gruppe ka mitte kasutada. Sel juhul tuleb kaubagruppide andmebaasidesse sisestada üks tühi rida.

4. Menüüst PÜSIANDMED/HOOLDUS kontrollige üle ja vajaduse korral muutke endale sobivaks järgmised

andmed: a) oma firma andmed (sealhugas kuni kolm pangaarvet), b) kontrollige printerite andmebaasi, c) käibemaksu suurus, d) programmi töö üldised parameetrid, e) numbriseeriad erinevate dokumentide nummerdamiseks, f) kui kasutate programmi koos finantsraamatupidamise programmiga Merit Aktiva või töötate

arvutivõrgus, siis pöörake erilist tähelepanu andmebaasidele õigete asukohtade määramisele (vt. PÜSIANDMED/HOOLDUS/ANDMEBAASIDE PAIKNEMINE).

5. Sisestage dokumendi liigid sissetuleku ja väljamineku dokumentide jaoks. Dokumendi liikide õige valik on

küllalt oluline, kuna liikide lõikes saab hiljem tellida aruandeid ja ka pearaamatusse automaatselt tehtavad kanded on seotud dokumendi liikidega (iga dokumendi liigiga saab siduda erineva kande). Seega tuleb läbi mõelda ka võimalikud kanded. (MÄRKUS: Sõltuvalt ostetud programmi konfiguratsioonist võivad automaatsed kanded ka puududa.)

6. Kui soovite väljastatavaid arveid jagada mingite tunnuste lõikes, siis sisestage soovitud tunnused tunnuste

andmebaasi. Võimalikud arve tunnused on näiteks geograafiline piirkond, müügimees, osakond vms. Kui Te tunnuseid kasutada ei soovi, sisestage andmebaasi siiski üks tühi rida, sel juhul saate tunnuse välja arvetel tühjaks jätta. Tunnuste lõikes saab tellida mitmeid müügiaruandeid.

7

7

7. Sisestage dokumendile märgitavad isikud isikute andmebaasi. Isikud on seotud iga kauba juurde kuuluvate lisakuludega (lisakulu tähendab tavaliselt isiku palka ja isikud on tavaliselt müügimehed või transporditöölised).

8. Soovi korral võite sisestada oma põhilised kliendid, hankijad ja kulusse kandmise objektid, kuid neid saab

lisada ka jooksva töö käigus konkreetse dokumendi sisestamisel. 9. Sisestage kaupade andmebaas. Mõelge hoolikalt läbi kaupade kodeerimise süsteem. Iga kaup peab olema

unikaalse koodiga, s.t. koodiga on üheselt ära määratud kauba nimetus, liik, mõõtühik. Samal ajal nii ostu- kui ka müügihind võib olla igal dokumendil erinev. Mõelge läbi, kas on otstarbekam kasutada puhtalt numbrilisi või ka tähelisi koode. Kui otsustate numbriliste koodide kasuks, on enamasti mõistlik panna kõigile kaupade ühepikkused koodid. Üldiselt on soovitav kasutada nii lühikesi koode kui võimalik. Kui Teil on juba mingisugune kaupade kodeerimissüsteem olemas, on enamasti otstarbekas see säilitada. Soovi korral saate lasta ka programmil uutele kaupadele koodid genereerida. Selleks tuleb menüüst PÜSIANDMED/ /HOOLDUS/ÜLDISED PARAMEETRID/JÄRJESTUSED sisestada nullist erinev kauba koodi pikkus. Programmi genereeritavad koodid on alati numbrilised. Jaekaubanduses on enamasti hea koodina kasutada EAN-standardi ribakoodi, mispuhul saab kauba koodi sisestamiseks kasutada ribakoodilugerit (nn. skannerit).

10. Sisestage iga lao algseis. Seda saab teha menüüpunkti PÜSIANDMED/LAOD juures. Kui olete läinud

soovitud lao reale, vajutage F7 ja näete lao algseisu. Algseisule saab lisada ridasid klahviga CTRL+N. Iga kaup saab lao algseisus esineda ainult ühe korra, seega laohind peab olema keskmine hind. Põhimõtteliselt on lao algseisu vaja sisestada ainult üks kord (see on programmiga töö alustamisel), hilisem suhtlemine laoga peaks toimuma sissetuleku ja väljamineku dokumentide kaudu. Lao algseis näitab alati esimese avatud perioodi (seega ka viimase suletud perioodi) algseisu, seega programm muudab algseisu ainult perioodi sulgemisel. Vajaduse korral saab lao algseisu sisestamise käigus lisada ka uusi kaupasid, seega võib käesoleva punkti ühitada eelmisega (kaupade andmebaasi sisestamisega).

11. Kui ostetud programm sisaldab turvasüsteemi, sisestage kasutajate andmebaasi kõik isikud ja laske neil

endal valida ja sisestada enda paroolid. Iga isiku parooli võib teda ainult tema ise, ka süsteemi administraatorile pole teiste paroolide teadmise vajalik. Seejärel jaotage vastavalt sisemisele töökorraldusele kasutajate õigused, piirates eriti võimalusi dokumente parandada ja kustutada, samuti lao algseisu parandada.

Sellega on ettevalmistused igapäevaseks tööks tehtud, juhendi alljärgnevas osas kirjeldatakse programmi kasutamist menüüdes olevate valikute kaupa.

8

8

1. PÜSIANDMETE SISESTAMINE JA PARANDAMINE Programmi põhimenüü koosneb neljast alajaotusest (rippmenüüst), need on: KAUBAD JA DOKUMENDID PÜSIANDMED ARUANDED LÕPP

Sissetuleku ja väljamineku dokumentide sisestamine toimub valiku KAUBAD JA DOKUMENDID all, kus saame peale selle veel vaadata laoseise, parandada/täiendada kaupade andmebaasi/hinnakirja, teha inventuure, automaatseid kandeid ja sulgeda perioode.

9

9

Püsiandmed võib tinglikult jagada suhteliselt harva muutuvateks (näiteks ladude nimekiri, dokumendi liigid, kaubaliigid) ja pidevalt täienevateks (näiteks kliendid ja hankijad). Viimati nimetatud andmebaaside täiendamine tehakse tavaliselt dokumendi sisestamise käigus, kuna programm võimaldab sellistele andmebaasidele jooksvalt (dokumendi sisestamist katkestamata) kirjeid lisada.

10

10

1.1. Ladude nimekiri Programm võimaldab määrata Teile vajalikul arvul ladusid. Iga lao kirjeldus koosneb koodist (üks täht või number) ja nimetusest, samuti mõnedest täiendavatest andmetest. Iga lao juures on ka selle lao algseis.

Ladude nimekirja parandamisel saate teha järgmisi operatsioone ja kasutada järgmisi juhtklahve: F8 - toob ekraanile eraldi aknasse valitud lao kohta käiva info, kus saate seda vajaduse korral parandada (v.a.

lao kood, mis tuleb määrata lao loomisel ja hiljem teda muuta ei saa)

Ctrl+N - uue lao lisamine (ekraanile tuleb aken, kus saate sisestada uue lao koodi, nimetuse ja muu info) Ctrl+T - lao kustutamine olge kustutamisega äärmiselt ettevaatlik, kuna koos laoga kustutatakse ka kõik

vastavad andmebaasid, sealhulgas kartoteek ning sissetuleku ja väljamineku dokumendid F3 - ladude nimekirja trükkimine F7 - lao algseisu sisestamine ja parandamine

11

11

ESCAPE või F10 - lõpetab ladude nimekirja parandamise.

Laoga on seotud järgmised andmed (kood ja nimetus on näha lao parandamise aknas, muude andmete jaoks tuleb valida <Parameetrid>): 1. Lao kood, mis määratakse lao loomisel ja mida hiljem muuta ei saa. 2. Lao nimetus. 3. Kas laost saab teha tellimusi? Kui kustutate tellimuste tegemise tunnuse ja selle lao juures on tellimusi juba

sisestatud, siis need kustutatakse. 4. Kaupade hind, mida programm kasutab ladudevahelisel liikumisel saaja lao laohinnana, kui saajaks on

käesolev ladu. Saab valida müügihinna (üks kaheksast kategooriast A-H), viimase ostuhinna ja FIFO-hinna vahel.

5. Kas trükkida ladudevahelise liikumise lehe juurde lisaleht (tavaliselt trükitakse lisaleht ainult arve juurde, lisalehel on andmed kauba kvaliteedisertifikaatide, partiide jms. kohta).

6. Kas salvestada ladudevahelise liikumise hind kaupade andmebaasi kui viimane sissetuleku(ostu-)hind (tavaliselt loetakse viimaseks ostuhinnaks ainult hankija lehelt sisestatud ostuhinda).

7. Kas trükkida ladudevahelise liikumise dokumendile tegija või parandaja nimi. 8. Kas trükkida ladudevahelise liikumise dokumendile tegemise või parandamise kuupäev ja kellaaeg. 9. Kaupade hind, mida programm kasutab kaupade kulusse kandmisel (väljaminek tootmisesse) dokumendi

hinnana. Saab valida müügihinna (üks kaheksast kategooriast A-H), viimase ostuhinna ja FIFO-hinna vahel. Kuna tegelik kulusse kandmise toimub programmis alati FIFO-meetodil, siis määrab käesolev valik ainult nn. dokumendi hinna.

10. Kas müügil sisestatakse alati nn. kauba lisainfot (lisainfoks on tavaliselt säilivusaeg, aga vahel ka partiinumber vms.). Kui lüliti on sisse lülitatud, siis igal arve real pärast kauba koodi sisestamist tuleb ekraanile aken, kust saame lisainfot (säilivusaega) sisestada/muuta. Kui lüliti on välja lülitatud, siis saab lisainfot parandada nn. kauba info aknas (arve tegemisel vajutame kauba real F4).

11. Väljamineku dokumendi liigi vaikeväärtus on mõeldud sisestamise kiirendamiseks. Kui vaikeväärtust pole määratud, tuleb dokumendi liik iga kord sisestada, kui aga on määratud, siis pakub programm dokumendi

12

12

liigina etteantud väärtust. Eriti mugav on see juhul, kui enamus väljastatavaid müügidokumente on ühte liiki.

12. Kas müügidokumendilt sisestatakse käibemaksuga või käibemaksuta hindasid. Nimetatud valik puudutab ainult dokumendi sisestamist ja ei puuduta seega väljatrükki. Väljatrüki parameetreid saab muuta programmi töö üldiste parameetrite alt, arvele saab trükkida ainult käibemaksuta hindasid, t ekile saab trükkida nii käibemaksuga kui käibemaksuta hindasid.

Algseisu parandamine:

Algseisu parandamisel saab kasutada samu klahve mis kaupade andmebaasi parandamisel.

Ctrl+N - kauba lisamine algseisule F8 - algseisus oleva kauba parandamine

13

13

Sisestada tuleb kauba kood (mille valimiseks saab kasutada klahvi F5 või vajutada tühjal väljal ENTER), algseisus olev kogus ja ühiku keskmine hind. Soovi korral saab ka kaupade andmebaasile jooksvalt uusi kaupu lisada, kui toote kaupade nimekirja F5-ga ekraanile ja vajutate siis F2. Ctrl+T - kauba kustutamine algseisust F3 - algseisu trükkimine ESCAPE või F10 - lõpetab algseisu parandamise.

Iga lao algseis näitab alati esimese avatud perioodi algseisu. Seega arvutab programm iga kord kuu lõpetamisel uue algseisu. Kuu lõpetamine on ka ainuke protseduur programmis, mis muudab algseisu. Algseisu parandamine muudab automaatselt ka jooksvat laoseisu, seega tuleb parandamisega olla ettevaatlik. Kui kasutusel on programmi turvasüsteem, siis tuleks algseisu parandamise õigus anda võimalikult vähestele inimestele. 1.2. Kaupade liigitus Kaupade liigitamisel saab kasutada kolme erinevat üksteisest sõltumatut viisi, need on kauba liik, esimene kaubagrupp ja teine kaubagrupp. 1.2.1. Kaubaliigid

14

14

Kui soovite pidada kaupade üle arvestust liikide lõikes, siis peate eelnevalt defineerima endale vajalikud kaubaliigid. Kaubaliigi kirjeldus koosneb koodist (ühe kuni neljakohaline tähtede ja numbrite kombinatsioon) ja nimetusest. Kui müüte käibemaksuta kaupasid, määrake nende jaoks eraldi liik, siis ei arvesta programm nimetatud kaupadelt arve tegemisel käibemaksu. Kui Te kaupasid liigitada ei soovi, tehke kaubaliikide andmebaasi üks tühi rida. Kaubaliigiga määratakse käibemaksu arvestamise viis. Selles osas jagunevad kaubaliigid nn. tavalisteks (käibemaks leitakse kogu müügihinnalt), käibemaksuta liikideks (käibemaksu ei arvutata) ja komisjonikaupadeks (käibemaks leitakse ostu- ja müügihinna vahelt).

Kaubaliikide nimekirja parandamisel saab kasutada järgmisi juhtklahve: F8 - toob ekraanile eraldi aknasse valitud kaubaliigi koodi ja nimetuse, kus saate seda parandada Ctrl+N - uue liigi lisamine (ekraanile tuleb aken, kus saate sisestada uue liigi koodi ja nimetuse) Ctrl+T - liigi kustutamine F3 - kaubaliikide nimekirja trükkimine ESCAPE või F10 - lõpetab kaubaliikide nimekirja parandamise.

Automaatsete kannete tegemiseks on kauba liigiga võimalik siduda neli kontot -- kauba konto, realiseerimise konto, kulukonto ja nn. lisakonto (kasutatav mitmesuguste eriolukordade lahendamiseks, eriti tootvas ettevõttes materjalide kulusse kandmisel). Neid kontosid on vaja sisestada ainult siis, kui konteerite erinevaid kauba liikisid erinevatele kontodele. Kontode valimisel saab kasutada klahvi F5, mis toob ekraanile kontode valikumenüü.

15

15

1.2.2. Kaubagrupid (1 ja 2)

Kaks erinevat kaubagruppi on omavahel sõltumatud ja seega võimaldavad liigitada kaupasid erinevat vaatenurgast lähtuvalt.

Kaubagruppide nimekirja parandamisel saab kasutada järgmisi juhtklahve: F8 - toob ekraanile eraldi aknasse valitud kaubagrupi koodi ja nimetuse, kus saate seda parandada Ctrl+N - uue grupi lisamine (ekraanile tuleb aken, kuhu saab sisestada uue grupi koodi ja nimetuse) Ctrl+T - grupi kustutamine F3 - gruppide nimekirja trükkimine ESCAPE või F10 - lõpetab andmebaasi parandamise.

16

16

1.3. Sissetuleku dokumentide liigid Sissetuleku dokumentide liigid võimaldavad dokumente sobival viisil jagada. Üheks jagamise aluseks võib olla näiteks see, kuidas tasute sissetulnud kaupade eest (ülekandega, sularahas). Kuna dokumendi liigist lähtuvalt saab määrata ka automaatselt pearaamatusse tehtavad kanded ja dokumendilt sisestavad väljad, siis tuleb dokumentide jagamise süsteem enne tööle hakkamist põhjalikult läbi mõelda. Iga dokumendi liigi kirjeldus koosneb koodist (üks täht või number), nimetusest ja täiendavatest tunnustest, mis määravad erinevate dokumentide trükkimise antud dokumendi liigiga, samuti dokumendi salvestamise või mittesalvestamise arvelduste andmebaasi.

Dokumendi liikide nimekirja parandamisel saab kasutada järgmisi juhtklahve: F8 - toob ekraanile eraldi aknasse valitud liigi andmed, kus saab neid parandada Ctrl+N - uue dokumendi liigi lisamine

17

17

Ctrl+T - liigi kustutamine F3 - dokumendi liikide nimekirja trükkimine ESCAPE või F10 - lõpetab andmebaasi parandamise.

Dokumendi liigiga saab määrata, kas pärast sissetuleku tegemist on vaja trükkida ka kassa väljamineku order (kui tasute kohe kauba kättesaamisel sularahas) ning kas salvestada dokument ka raamatupidamise arvelduste andmebaasi. Arvelduste andmebaasi salvestamisel tuleb arvestada, et kui salvestus on sisse lülitatud, siis ei tohi automaatse kande juures arvelduse tegemist enam tellida, muidu tekib arveldustesse dokumendi kohta kaks rida. Seega on kaks erinevat lähenemisviisi – esimesel juhul tehakse kanne arveldustesse (s.o. võla ülesvõtmine) koos dokumendiga ja teisel juhul koos automaatse kandega. Neid viise aga ei tohi mingil juhul kasutada korraga. Dokumendi liigi juures saab valida, kas näidata sissetuleku dokumendi iga rea sisestamisel jooksvat laojääki või mitte (jääki näidatakse ekraani ülal paremas nurgas eraldi aknas). Dokumendi liigi juures saab sisestada ka sissetuleku dokumendiga seotud kannete skeemid, kusjuures nii kontode kui ka deebetisse ja kreeditisse minevate summade valimiseks saab kasutada F5-klahvi. MÄRKUS: Sõltuvalt ostetud programmi konfiguratsioonist võib kande skeemide sisestamise võimalus ka

puududa.

Ühe dokumendi liigida saab siduda kuni üheksa erinevat kande (konteeringu) skeemi, tavaliselt piisab siiski ühest kuni kolmest kande skeemist. Kande skeemi parandamiseks tuleb minna kursoriga sellele reale ja vajutada F8.

18

18

Skeemi tüübi, konto, osakonna, kirjeldus ja deebeti-kreediti valimiseks saab kasutada klahvi F5, mis toob ekraanile vastava valikumenüü. Kontode valikumenüüs on lisaks pearaamatu kontodele veel read "....KAUP" ja "....LISA". Nende ridade valimine näitab, et tahame konteerida kaupasid vastavalt kauba liigile ja sel juhul tehakse konteering tegelikult kauba liigiga määratud kauba kontole või lisakontole. Ka deebetit ja kreeditit saab valida F5-klahviga, kusjuures võimalikud väärtused nii deebeti kui kreediti jaoks on: - KOONDSUMMA - arve koondsumma - KM-TA_SUMMA - arve summa ilma käibemaksuta, koosneb kaupade summast pluss juurdehindlustest - KAIBEMAKS - arve käibemaks - KAUP_SUM_LIIK - kaupade summa vastavalt kauba liigile tegelikus kandes vastab sellele nii mitu rida, kui mitu erinevat kauba liiki on dokumendil, konto võetakse aga kauba liigi juurest - JUURDEHINDLUS - dokumendi juurde- või mahahindlused - UMARDUS - võimalik ümardus, see rida on soovitav sisestada iga kande skeemi juurde. Kirjelduse väljale sisestatakse tavaliselt viide hankija koodile ({HA.KOOD}), nimetusele ({HA.NIMETUS}), dokumendi numbrile ({DOK.NUMBER}) või dokumendi kuupäevale ({DOK.KUUPAEV}). Sellisel juhul asendab programm kande tegemisel viite vastava väärtusega konkreetselt dokumendilt. Viited tuleb kirjutada täht-tähelt õigesti (s.t. muuhulgas suurtähtedega ja loogeliste sulgude vahel). Ka viidete valimiseks saab kasutada F5-klahvi. Peale viidete saab kirjeldusse sisestada vaba teksti. Kui pearaamatu programmi konfiguratsioon on selline, mis ei luba ühes kandes korraga mitut deebetit ja mitut kreeditit, siis ka siin koostatav kande skeem ei saa sisaldada korraga mitut deebetit ja mitut kreeditit. (MÄRKUS: Pearaamatu programmi konfiguratsioon määratakse vastavalt ostja soovile.) Koos kandega saame lasta programmil genereerida ka arvelduste andmebaasi rea. Kui arveldus tehakse koos dokumendiga (dokumendi liigi arvelduste andmebaasi salvestuse viisiks on määratud "Salvestada alati" või "Salvestada üleküsimisega"), siis automaatse kande tegemisel ei tohi enam arveldust teha, kuna muidu tekiks ühe dokumendi kohta kaks arveldust. Arvelduse teise poole täitmine on mõeldud sularahas dokumendi kande

19

19

juurde. Sel juhul peaks dokumendi liigiga olema seotud kaks kande skeemi -- esimese kandega võetakse arve üles ja täidetakse arvelduse esimene pool, teise kandega tehakse ära tasumine (näiteks kassa väljaminek) ja täidetakse arvelduse teine pool. Soovitav on pearaamatu arvelduste andmebaasi salvestuseks valida "Mitte salvestada" ja lasta arveldus teha koos kande tegemisega, kuna sel juhul on konto seis alati täpselt vastavuses arvelduste andmebaasi seisuga. Dokumendi liigiga saab määrata ka dokumendilt sisestatavad väljad.

Iga välja juurde, mida soovime dokumendilt sisestada, tuleb teha rist. Peale selle saab mõnedele väljadele anda vaikeväärtusi, mida programm dokumendi tegemisel automaatselt ette pakub. Kui vaikeväärtusega väli on sisestamiseks avatud, saab ettepakutud väärtust muuta, kui suletud, siis mitte.

20

20

1.4. Väljamineku dokumentide liigid Analoogselt sissetuleku dokumentidega saab ka väljamineku dokumendid sobival viisil liikidesse jagada. Jagamisel tuleks silmas pidada, et iga liigiga saab siduda järgmised omadused: 1) trükitavad dokumendid (arve, kassaorder jm.), 2) salvestus arvelduste andmebaasi – ainult müügidokumentidel, 3) dokumendilt sisestatavad väljad, 4) dokumendiga kaasnevad automaatsed kanded (konteeringud), 5) kauba broneerimine – ainult tellimustel, 6) mitu päeva pärast täitmise tähtaega tellimused aeguvad – ainult tellimustel, 7) kas dokumendi tegemisel näidata ekraani ülemises parempoolses nurgas pidevalt laojääki, 8) kas väljastada hoiatus, kui laojääk läheb negatiivseks (dokumendi liigiga pole võimalik negatiivseks

minekut blokeerida, selleks kasutage turvasüsteemi kasutajaõigusi), 9) kas seda dokumendi liiki kasutatakse koos kliendiekraaniga (programm toetab kliendiekraane, mis

kasutavad EPSON Esc/pos käsustikku) ja millise pordi külge on kliendiekraan ühendatud. Väljamineku dokumendi liike saab kasutada müügi, kulusse kandmise ja tellimuste liigitamiseks. Ladude- vahelise liikumise dokumendid siia alla ei kuulu, nad moodustavad omaette liigi, millega ei saa siduda ei konteeringuid ega muid parameetreid.

Dokumendi liikide nimekirja parandamisel saab kasutada järgmisi juhtklahve: F8 - liigi parandamine võimaldab parandada ja täiendada kogu liigiga seotud infot, sh. automaatsete

konteeringute skeeme ja dokumendilt sisestatavaid väljasid Ctrl+N - uue liigi lisamine Ctrl+T - liigi kustutamine F3 - liikide nimekirja trükkimine ESCAPE või F10 - lõpetab andmebaasi parandamise.

21

21

Liigiga on seotud järgmised määrangud: - trükitavad dokumendid (müügi korral arve, kassa sissetuleku order, kassat ekk, tellimuse korral

tellimus), - määrang, kas dokumendi liiki kasutatakse müügidokumentidel või kulusse kandmise dokumentidel

või mõlemal, - määrang, kas näidata dokumendi iga rea sisestamisel jooksvat laojääki või mitte (jääki näidatakse

ekraani ülal paremas nurgas eraldi aknas). - kliendiekraani kasutamine jaemüügil, - salvestus arvelduste andmebaasi – siin tuleb arvestada, et kui salvestus on sisse lülitatud, siis ei

tohi automaatse kande juures arvelduse tegemist enam tellida, muidu tekib arveldustesse dokumendi kohta kaks rida; seega on kaks erinevat lähenemisviisi – esimesel juhul tehakse kanne

22

22

arveldustesse (s.o. võla ülesvõtmine) koos dokumendiga ja teisel juhul koos automaatse kandega; mõlemad viisid on lubatud, aga neid ei tohi mingil juhul kasutada korraga,

- hoiatus, kui laojääk läheb negatiivseks või kui tellitakse broneeritud kaupa (ainult tellimustel, muude väljaminekute korral määratakse vastava hoiatuse näitamine programmi töö üldiste parameetrite sissetulekute-väljaminekute alajaotuse juures),

- tellimuste korral päevade arv, mille järel tellimused aeguvad (arvestades tellimuse täitmise tähtajast),

- tellimuste korral tuleb määrata, kas seda liiki tellimus broneerib kaubad. Iga liigiga saab siduda automaatsete kannete skeemid, kusjuures nii kontode kui ka deebetisse ja kreeditisse minevate summade valimiseks saab kasutada F5-klahvi. MÄRKUS: Sõltuvalt ostetud programmi konfiguratsioonist võib kande skeemide sisestamise võimalus ka

puududa.

Ühe dokumendi liigida saab siduda kuni üheksa erinevat kande (konteeringu) skeemi. Enamasti on iga arvega seotud vähemalt kaks automaatselt genereeritavat kannet -- arve ülesvõtmine ja kauba kulusse kandmine. Arve eest tasumist saab automaatselt konteerida ainult siis, kui klient maksab kohe arve kättesaamisel sularahas. Kui raamatupidamisprogrammi konfiguratsioon on selline, mis ei luba ühes kandes korraga mitut deebetit ja mitut kreeditit, siis ka siin koostatav kande skeem ei saa sisaldada korraga mitut deebetit ja mitut kreeditit. (MÄRKUS: Pearaamatu programmi konfiguratsioon määratakse vastavalt ostja soovile.) Kui mitu deebetit ja kreeditit pole lubatud ja soovime konteerida erinevaid kauba liike erinevatele kontodele, on tavaliselt vaja teha kulusse kandmine kahe kandega, kuna muidu tekiks ühte kandesse korraga mitu deebetit ja mitu kreeditit. Selle vältimiseks võib esimese kande teha kauba kontolt mingile vahekontole ja teise kande vahekontolt kulukontole.

23

23

Kande skeemi parandamiseks tuleb minna kursoriga sellele reale ja vajutada F8.

Skeemi tüübi, kontode, osakondade, kirjelduste ja deebeti-kreediti valimiseks saab kasutada klahvi F5, mis toob ekraanile vastava valikumenüü. Osakonna koodi asemel võib kasutada ka järgmisei eritähendusega märke: "." - kasutada osakonna koodina lao koodi (nii saab erinevate ladude dokumente konteerida erinevate osakondade alla) "#" - osakonna kood võtta objekti juurest "$" - osakonna kood võtta allobjekti juurest Viimased kaks osakonnale viitamise viisi on kasutatavad ainult kulussekandmise dokumentide konteerimisel. Kontode valikumenüüs on lisaks pearaamatu kontodele veel järgmised read: "....KAUP" - konteeritakse kauba liigiga määratud kauba kontole, "....REAL" - konteeritakse kauba liigiga määratud realiseerimise kontole, "....KULU" - konteeritakse kauba liigiga määratud kulukontole, "....LISA" - konteeritakse kauba liigiga määratud lisakontole, "{OB}" - konteeritakse objektiga määratud kontole, "{AO}" - konteeritakse allobjektiga määratud kontole, "{OB}{AO}" - konteeritakse objekti ja allobjektiga määratud kontole (s.t. konto algus võetakse objekti ja konto lõpp allobjekti järgi). Viimased kolm kontole viitamise viisi on kasutatavad ainult kulussekandmise dokumentide konteerimisel. Kulukoha väljale võib kirjutada kas pearaamatu kulukoha või järgmise tähendusega viited: {OB} kulukoht võetakse objekti juurest, {AO} kulukoht võetakse allobjekti juurest, {OA} kulukoht võetakse objekti või allobjekti juurest (s.t. kui allobjekti juures on kulukoht määratud, siis kasutatakse seda, kui pole määratud, siis kasutatakse kulukohta objekti juurest).

24

24

Projekti välja täitmine on analoogne kulukohaga. MÄRKUS: Sõltuvalt ostetud programmi konfiguratsioonist võib kulukohtade ja projektide sisestamise võimalus

ka puududa. Kirjelduse väljale saab peale vaba teksti sisestada järgmisei viiteid: - {KLI.KOOD} kliendi kood (müügil) - {KLI.NIMETUS} kliendi nimetus (müügil) - {OBJ.KOOD} objekti kood (kulussekandmisel) - {OBJ.NIMETUS} objekti nimetus (kulussekandmisel) - {ALLOBJ.KOOD} allobjekti kood (kulussekandmisel) - {ALLOBJ.NIMETUS} allobjekti nimetus (kulussekandmisel) - {DOK.NUMBER} dokumendi number - {DOK.KUUPAEV} dokumendi kuupäev Programm asendab kande tegemisel viite vastava väärtusega konkreetselt dokumendilt. Viited tuleb kirjutada täht-tähelt õigesti (s.t. muuhulgas suurtähtedega ja loogeliste sulgude vahel). Ka viidete valimiseks saab kasutada F5-klahvi, ja nagu öeldud, saab kirjeldusse sisestada ka vaba teksti. Deebeti ja kreediti välja väärtusi saab samuti valida F5-klahviga, kusjuures võimalikud väärtused nii deebeti kui kreediti jaoks on: - KOONDSUMMA - arve koondsumma - KM-TA_SUMMA - arve summa ilma käibemaksuta, koosneb kaupade summast müügihinnas pluss juurdehindlustest - KAIBEMAKS - arve käibemaks - REAL_SUM_LIIK - kaupade summa müügihinnas vastavalt kauba liigile tegelikus kandes vastab sellele nii mitu rida, kui mitu erinevat kauba liiki on dokumendil, kontoks peab sel juhul olema ....REAL (s.t. kauba liigiga määratud realiseerimise konto) - JUURDEHINDLUS - dokumendi juurde- või mahahindlused - KAUP_SUM_LIIK - kaupade summa ostuhinnas vastavalt kauba liigile tegelikus kandes vastab sellele nii mitu rida, kui mitu erinevat kauba liiki on dokumendil, kontoks peab olema ....KAUP (kauba konto vastavalt kauba liigile) või ....KULU (kulukonto vastavalt kauba liigile) kasutatakse kulusse kandmise kande tegemisel - KAUP_SUM_OST - kaupade koondsumma ostuhinnas kasutatakse kulusse kandmise kande tegemisel, kui kõik kauba liigid konteeritakse ühele kulukontole - UMARDUS - võimalik ümardus, see rida on soovitav sisestada iga kande skeemi juurde. Koos kandega saame lasta programmil genereerida ka arvelduste andmebaasi rea, kui lülitame kande skeemis sisse valiku “Täita arvelduse esimene pool”. Kui arveldus tehakse koos dokumendiga (dokumendi liigi arvelduste andmebaasi salvestuse viisiks on määratud "Salvestada alati" või "Salvestada üleküsimisega"), siis

25

25

automaatse kande tegemisel ei tohi enam arveldust teha, kuna muidu tekiks ühe dokumendi kohta kaks arveldust. Kui töökorraldus on selline, et laekumised klientidelt sisestatakse enne automaatsete kannete tegemist (näiteks asub ladu raamatupidamisest geograafiliselt kaugel ja laoandmeid viiakse raamatupidamisse üks kord kuus), siis valiku “Võimaluse korral täita arvelduse esimese poole asemel teine pool” abil saame automaatse kandega tehtava arve ülesvõtmise seostada juba sisestatud maksmisega. Programm seostab maksmise ja arve ainult siis, kui (1) dokumendi number on sama, (2) arvelduse kreeditsumma võrdub täpselt arve koondsummaga ja (3) arve ja arvelduse kuupäevad on piisavalt lähedased (läheduse suurust saab ise parameetriga reguleerida, vastav päevade arv sisestatakse menüüst PÜSIANDMED/HOOLDUS/PROGRAMMI TÖÖ ÜLDISED PARAMEETRID/MUUD/2. LEHEKÜLG). Arvelduse teise poole täitmine on mõeldud sularahas makstava dokumendi kande juurde. Sel juhul peaks dokumendi liigiga olema seotud vähemalt kaks konteeringu skeemi -- esimese konteeringuga võetakse arve üles ja täidetakse arvelduse esimene pool, teise konteeringuga tehakse ära tasumine (näiteks kassa sissetulek) ja täidetakse arvelduse teine pool. Nagu sissetulekus, nii ka väljaminekus on soovitav on pearaamatu arvelduste andmebaasi salvestuseks valida "Mitte salvestada" ja lasta arveldus teha koos kande tegemisega, kuna sel juhul on konto seis alati täpselt vastvuses arvelduste andmebaasi seisuga. Kannete tegemisel tuleb veel arvestada, et väljaminekute (müükide ja kulusse kandmiste) konteerimist laohinnas (ostuhinnas) saab korrektselt teha ainult suletud dokumentidel. Seega tuleks kõik laohinna konteerimist sisaldavad kanded koondada eraldi kande tüüpide alla ja vastavate tüüpide juures märkida, et neid kandeid võib teha alles pärast dokumentide sulgemist. Põhjuseks on siin asjaolu, et lõplik laohind arvutatakse alles dokumentide sulgemisel (enne sulgemist polegi see võimalik, kuna on lubatud dokumentide parandamine). Dokumendi liigiga saab määrata ka dokumendilt sisestatavad väljad.

26

26

Iga välja juurde, mida soovime dokumendilt sisestada, tuleb teha rist. Peale selle saab mõnedele väljadele anda vaikeväärtusi, mida programm dokumendi tegemisel automaatselt ette pakub. Kui vaikeväärtusega väli on sisestamiseks avatud, saab ettepakutud väärtust muuta, kui suletud, siis mitte. Vaikeväärtuste valimiseks saab kasutada klahvi F5. Kolm viimast valikut on mõeldud jaemüügil kasutamiseks ja neil on järgmine tähendus: - sularaha arvestuse aken - kui on sisse lülitatud, siis tuleb pärast dokumendi sisestamise

lõppu ekraanile eraldi aken, kuhu saab sisestada kliendi antud summa ning programm arvutab tagastatava rahasumma;

- arve/tshekk trükitakse kohe - kui on sisse lülitatud, siis kohe pärast dokumendi ridade sisestamise lõpetamist F10-ga trükitakse arve (või tshekk), juurde- ja mahahindlusi sisestada ei saa, küll aga saab sisestada klienti, kui lõpetame ridade sisestamise F10 asemel F9-ga;

- arve lõpp nagu jaemüügil - kui on sisse lülitatud, siis pärast dokumendi ridade sisestamise lõppu saab muuta klienti (jaemüügil määratakse tavaliselt esialgseks kliendiks mingi vaikeväärtus, näiteks JAEMYYK ja tegelik klient sisestatakse pärast dokumendi lõpetamist).

Dokumendi liigiga saab siduda ka kaks lisateksti, mis enamasti viitavad arve maksetähtajale ja viivisele, kuid võivad sisaldada ka muud teksti (näiteks "Makstud sularahas" vms.). Nii maksetähtaja kui ka viivise määramisel saab viidata kliendi maksetähtajale ja viivisele. Seda saab teha järgmiselt: 1. Kui tekstis esineb {TÄHTAEG PÄEVADES}, siis programm asendab selle konkreetse kliendi

maksetähtajaga päevades. 2. Kui tekstis esineb {VIIMANE KUUPÄEV}, siis programm asendab selle kuupäevaga, mis on leitud,

liites arve kuupäevale konkreeste kliendi maksetähtaja. 3. Kui tekstis esineb {VIIVIS}, siis programm asendab selle konkreetse kliendi viivisega. Nimetatud viidete kasutamisel tuleb täpselt järgida esitatud kirjapilti, muidu trükib programm viited välja tavalise tekstina ja asendusi ei tee. Soovi korral saab dokumendi liigiga siduda ka hinnakategooria, mis sel juhul on kliendi hinnakategooriaga võrreldes suurema prioriteediga (s.t. kui kliendil on dokumendi liigist erinev kategooria, siis eelistatakse dokumendi liigiga määratut).

27

27

1.5. Lisatunnused arvel Kui soovite laost väljastatavaid arveid mingil viisil liigitada, siis annab arve tunnus võimaluse seda teha. Arve tunnuse tähendus võib varieeruda, kuid sagedamini kasutatakse arvete jaotamist müügiagentide lõikes ja geograafiliste piirkondade (maakondade, linnade) lõikes. Tunnuseid kasutades saab ka teha müügi aruandeid tunnuste lõikes. Kui Te arve tunnuseid kasutada ei soovi, siis tehke andmebaasi üks tühi rida. Iga arve tunnuse kirjeldus koosneb koodist (kuni kuuekohaline tähtede-numbrite kombinatsioon) ja nimetusest.

Tunnuste nimekirja parandamisel saab kasutada järgmisi juhtklahve: F8 - tunnuse parandamine Ctrl+N - uue tunnuse lisamine Ctrl+T - tunnuse kustutamine F3 - tunnuste nimekirja trükkimine ESCAPE või F10 - lõpetab andmebaasi parandamise.

28

28

1.6. Isikud Kui kasutate programmi koos lisakulude arvestusega, samuti kui soovite iga dokumendiga siduda kindlad isikud, siis on vaja sisestada isikute nimekiri. Lisakulude arvestust isikute lõikes kasutatakse enamasti neile isikutele (müügimeestele, transporditöölistele) palga arvestamisel. Igale dokumendile saab panna kuni kaks isikut. Isikut ei ole enamasti mõtet kasutada dokumendi tegija määramiseks, kuna sisselülitatud turvasüsteemi korral salvestatakse dokumendi tegija nimi koos tegemise kuupäeva ja kellaajaga dokumendile niikuinii. Isikuga saab siduda ka ostulimiidi. Enamasti sobib see tootvale firmale, kes müüb oma töötajatele etteantud limiidi piires toodangut, või ka neile, kes annavad oma töötajatele mingit muud kaupa krediiti. Täpsemalt vt. punkti OSTULIMIIDID. Vahel kasutatakse isikut ka mingi muu arve tunnuse hoidmiseks, näiteks kaupa laiali vedava auto number vms. Iga isiku kirjeldus koosneb koodist (kuni kuuekohaline tähtede-numbrite kombinatsioon) ja nimest.

Isikute nimekirja parandamisel saab kasutada järgmisi juhtklahve: F8 - isiku parandamine Ctrl+N - uue isiku lisamine Ctrl+T - isiku kustutamine F3 - isikute nimekirja trükkimine ESCAPE või F10 - lõpetab andmebaasi parandamise.

29

29

1.7. Soodushinnad Programmis saab üles ehitada paindliku soodushindade süsteemi. Soodushinda saame määrata nii lähtudes konkreetsest kaubast (vt. Kaupade parandamine) kui ka lähtudes muudest tunnustest (klient, kauba liik või grupp jm.).

Soodushindade andmebaasi parandamisel saab kasutada järgmisi juhtklahve: F8 - parandamine Ctrl+N - uue soodushinna lisamine Ctrl+T - kustutamine F3 - trükkimine ESCAPE või F10 - lõpetab andmebaasi parandamise.

30

30

Soodushinna rakendamist saab siduda kliendiga, kindla kaubaga, kauba liigi või grupiga, piirata etteantud ajavahemikuga ja kehtestada kas protsentuaalne mahahindlus või kindel soodushind. Samuti saab soovi korral tellida arve sisestaja informeerimise soodushinna rakendamisest kas teatega või helisignaaliga. 1.8. Väljamineku objektid Väljamineku objektide tähendus võib varieeruda vastavalt vajadusele. Objekt võib tähendada mingit toodet, kulukohta, puudujääki, mahakandmist või muud, kuhu kaupa kuluks kantakse. Iga objekti kirjeldus koosneb koodist (kuni kuuekohaline tähtede ja numbrite kombinatsioon) ja nimetusest.

Objektide nimekirja parandamisel saab kasutada järgmisi juhtklahve: Ctrl+N - uue objekti lisamine Ctrl+T - objekti kustutamine F3 - objektide nimekirja trükkimine ESCAPE või F10 - lõpetab andmebaasi parandamise.

31

31

Objektiga saab siduda ka konto ja/või osakonna, samuti kulukoha ja projekti, mida kasutatakse kulusse kandmise dokumentide konteerimisel.

1.9. Allobjektid Allobjektid võimaldavad väga paindlikult korraldada kaupade ja materjalide kulusse kandmist, sest tekib kahetasemeline süsteem objektidest ja allobjektidest. Sealjuures võib üks allobjekt olla seotud nii ühe kui mitme objektiga. Iga allobjekti kirjeldus koosneb koodist (kuni kuuekohaline tähtede ja numbrite kombinatsioon) ja nimetusest.

Allobjektide nimekirja parandamisel saab kasutada järgmisi juhtklahve: Ctrl+N - uue allobjekti lisamine

32

32

Ctrl+T - allobjekti kustutamine F3 - allobjektide nimekirja trükkimine ESCAPE või F10 - lõpetab andmebaasi parandamise.

Allobjektiga saab siduda konto ja/või osakonna, mida kasutatakse kulusse kandmise dokumentide konteerimisel (analoogselt objektiga). Võib kasutada ka süsteemi, mille korral konto esimene pool määratakse objekti ja teine pool allobjekti järgi. Viimasel juhul, kui sisestame näiteks objekti juurde kulukonto “7-556” esimesed kohad “7-5”, siis saame allobjektide juurde sisestada kontonumbri lõpuosa, antud juhul siis “56”. Kande tegemisel liidab programm konto pooled omavahel, saades uuesti konto “7-556”. 1.10. Kliendid Klientide ja hankijate andmebaasid on struktuurilt peaaegu identsed ja sisaldavad andmeid vastavalt klientide (firmad, kellele kaupasid müüakse) ja hankijate (firmad, kellelt kaupasid ostetakse) kohta. Kuna iga dokumendi vormistamise käigus on võimalik lisada uut klienti või hankijat, siis puudub vajadus enne töö alustamist kõigi klientide ja hankijate sisestamiseks. Kui soovite, võite sisestada oma klientidest ja hankijatest tähtsamad. Edasise selgituse teeme klientide andmebaasi näitel, hankijate andmebaas on peaaegu analoogiline, sisaldades veidi vähem erinevaid andmeid.

33

33

Klientide nimekirja parandamisel saab kasutada järgmisi juhtklahve: F8 - toob ekraanile eraldi aknasse valitud kliendi kohta käiva info, kus saate seda vajaduse korral parandada

ja täiendada

Ctrl+N - uue kliendi lisamine (ekraanile tuleb tühi aken, kuhu saab sisestada andmed uue kliendi kohta). Kui

menüüst PÜSIANDMED/HOOLDUS/ PROGRAMMI TÖÖ ÜLDISED PARAMEETRID on määratud nullist suurem kliendi koodi pikkus, siis pakub programm välja unikaalse kliendi koodi, mida võib soovi korral muuta (näiteks kui eelistate tähelisi koodi numbrilistele)

Ctrl+T - kliendi kustutamine. F3 - klientide nimekirja trükkimine ESCAPE või F10 - lõpetab andmebaasi parandamise.

34

34

Kliendiga on seotud järgmised andmed:

1. Kliendi kood, mis on kuni kaheksakohaline tähtede-numbrite kombinatsioon. Kui olete üldistes parameetrites määranud kliendi koodi pikkuseks nullist erineva arvu, siis uue kliendi lisamisel pakub programm välja etteantud pikkusega esimese vaba numbrilise koodi. Soovi korral võite pakutud koodi muuta, samuti saab automaatse koodide genereerimise hoopis välja lülitada, kui annate kliendi koodi pikkusena ette nulli.

2. Kliendi nimetus. 3. Kontaktandmed, mis sisaldavad aadressi, telefoninumbrid, juhataja ja kontaktisiku nime. 4. Andmed kuni kolme panga kohta, panga koodi väljal saab pankasid valida F5-klahviga. 5. Algsaldo väli, mida täidab pearaamatu programm (laoarvestuse programmis ei kasutata). 6. Maksetähtaeg, mida kasutatakse pearaamatu programmis maksmata arvete aruande tegemisel

(laoarvestuse programmis ei kasutata). 7. Viivise protsent, mille programm trükib soovi korral väljaminevatele arvetele. 8. Krediidisumma väljale sisestage kliendiga kokku lepitud summa, mille eest ta saab kaupu krediiti.

Välja kasutatakse arvete väljastamisel (kui võlasumma ületab krediidisummat, väljastab programm hoiatuse).

9. Ka tegelikku võlga kasutab programm arvete väljastamisel. Summa leitakse pearaamatu programmis klientide/hankijate saldode aruande tegemise käigus.

10. Väli "Maks. üle tähtaja" näitab, mitu päeva on üle tähtaja läinud kõige vanem tähtajaks laekumata arve. Päevade arv leitakse pearaamatu programmis klientide/hankijate saldode aruande tegemise käigus.

11. Hinnakategooria tuleb määrata tähega A....H. Vastavalt kliendi hinnakategooriale kasutab programm arve tegemisel müügihindu (iga kaubaga on seotud kaheksa erinevat hinda).

12. Kliendi grupiks määratakse number 0....9 või täht A....Z. Gruppi kasutatakse erikaupade arvestuses ja aruannete tellimisel.

35

35

1.11. Hankijad Kuna klientide ja hankijate andmebaasid on struktuurilt sarnased, siis hankijate parandamine toimub analoogiliselt klientide parandamisega (vt. eelmine punkt). 1.13. Pangad Programmiga saate kaasa valmis pankade andmebaasi, mida võite vajaduse korral ise täiendada ja parandada.

Iga panga kohta hoitakse süsteemset koodi (võib, kui ei pea kokku langema panga koodiga), panga nimetust, koodi ja korr. arve numbrit. Pankade nimekirja parandamisel saab kasutada järgmisi juhtklahve:

F8 - toob ekraanile eraldi aknasse valitud panga kohta käiva info, kus saate seda parandada Ctrl+N - uue panga lisamine (ekraanile tuleb tühi aken, kuhu saate sisestada andmed uue panga kohta). Kui

Te olete menüüst PÜSIANDMED/HOOLDUS/ PROGRAMMI TÖÖ ÜLDISED PARAMEETRID määranud nullist suurema panga koodi pikkuse, siis pakub programm Teile välja unikaalse süsteemse koodi, mida Te võite soovi korral muuta (näiteks kui Te kasutate süsteemse koodina panga koodi ennast)

Ctrl+T - panga kustutamine F3 - pankade nimekirja trükkimine ESCAPE või F10 - lõpetab andmebaasi parandamise.

36

36

1.13. Hooldus Valiku HOOLDUS alla on koondatud mõningad abiprotseduurid, mida tõenäoliselt on vaja suhteliselt harva kasutada. Enamik neist vajab ühekordset määramist programmi installeerimisel või kasutatakse eriolukordade lahendamisel.

37

37

1.13.1. Firma andmed Siin saab sisestada vajalikud andmed oma firma kohta.

Kui vajutada selle ekraanil olles F10 või valida <Salvestada>, siis parandused salvestatakse, kui vajutada ESC või valida <Katkestada>, siis mitte.

1.13.2. Perioodid Perioodide all saate määrata endale sobivad ühe aasta aruandlusperioodid. Saate valida aruandlusaasta alguse kuupäeva ning iga perioodi lõpu kuupäeva, ühe aasta perioodide arvuks on alati 12. Iga perioodi alguse kuupäevaks võetakse automaatselt eelmise perioodi lõpu kuupäevast järgmine päev. Kui alustate laoarvestuse pidamist programmiga “Merit Ladu” aasta keskelt, siis on väga tähtis, et järgiksite järgmist tegevuste järjekorda:

1. Määrake kindlaks, millisest kuupäevast alates Te laoarvestust programmiga pidama hakkate. 2. Sulgege kõik perioodid enne valitud kuupäeva. Näiteks kui Te otsustate alustada 1. aprillist, siis sulgege

perioodid JAANUAR, VEEBRUAR ja MÄRTS.

Algselt on aasta kõik perioodid avatud. Kui Te pärast mõne perioodi lõppu olete veendunud, et Te selle perioodi dokumente enam ei vaja, siis võite selle perioodi sulgeda (valik menüüst KAUBAD/PERIOODI LÕPETAMINE). Perioodi lõpetamisel kustutatakse kõik selle perioodi dokumendid kõikides ladudes, seega on mõtet perioodi lõpetada ainult siis, kui andmebaaside maht on kasvanud tööd segavalt suureks. Alati tuleb enne perioodi sulgemist teha varukoopia, sest see on ainuke võimalus perioodi sulgemine n.ö. tagasi võtta. Kui on

38

38

vaja dokumendid alles jätta ja siiski blokeerida juurdepääs mingile perioodile, tuleb perioodi sulgemise asemel kasutada dokumentide sulgemist.

Soovi korral saab ühe avatud perioodidest muuta aktiivseks perioodiks. Sel juhul saab dokumente sisestada ainult aktiivsesse perioodi. Kui aktiivne periood on määratud ja ta suletakse, nihutatakse aktiivse perioodi märgend automaatselt järgmise perioodi juurde. Tavaliselt on vaja hakata tegema uue aasta dokumente enne vana aasta täielikku sulgemist. Sellisel juhul tuleb läbi teha uue aasta avamise protseduur. Pärast seda saab sisestada dokumente korraga kahte aastasse. Kui vana aasta on täielikult lõpetatud (enamasti peale aastaaruande tegemist), tuleks sulgeda kõik selle aasta perioodid ja seejärel lõpetada aasta menüüst KAUBAD/AASTA LÕPETAMINE. 1.13.3. Printerid Printerite nimekiri peaks sisaldama kõiki kasutatavaid printereid. Enamik EPSON-tüüpi printereid kasutab sarnaseid juhtkoode, seega pole vajadust neid kõiki eraldi nimekirja panna. Sama kehtib ka teiste tähtsamate printeritüüpide (Hewlett Packard, Canon) kohta. Printerite nimekirja parandamisel saab kasutada järgmisi juhtklahve:

F8 - printeri andmete parandamine Ctrl+N - uue printeri lisamine Ctrl+T - printeri kustutamine ESCAPE või F10 - lõpetab andmebaasi parandamise.

39

39

Iga printeri jaoks tuleb sisestada: 1. Printeri nimetus. 2. Koodid erinevate trükitiheduste sisselülitamiseks. Koodid on tavaliselt olemas printeriga kaasas olevas

raamatus. 3. Ühendusport. Enamik printereid on ühendatud pordi LPT1 külge. Võrgus kasutatakse sageli ka porti LPT2,

tðekiprinter ühendatakse enamasti pordi COM1 või COM2 külge.

40

40

1.13.4. Maksud Siin saab muuta käibemaksu suurust.

Kui Teie firma ei ole käibemaksukohuslane, sisestage maksu suuruseks 0. 1.13.5. Programmi töö üldised parameetrid Siin saate määrata mitmesuguseid parameetreid, mis võimaldavad Teil kujundada programmi tööd endale sobivaks. Üldised parameetrid on jaotatud viide ossa:

- järjestused, - sissetulekute ja väljaminekute tegemise parameetrid, - arvete trükkimise parameetrid, - tðekkide trükkimise parameetrid, - tellimuste trükkimise parameetrid, - müügihindade arvestus, - ribakoodid kaalukaubale, - kauba koodide teisendustabel, - muud parameetrid.

1.13.5.1. Järjestused Siin saab valida klientide, hankijate, pankade, isikute ja kaupade andmebaaside järjestused ning klientide, hankijate, pankade ja kaupade koodide pikkused. Etteantud pikkus tähendab seda, et programm pakub uue kliendi, hankija, panga või kauba lisamisel uue koodi etteantud pikkusega. Soovi korral saab koodi alati parandada sõltumata etteantud pikkusest. Kui koodi pikkuse väärtus on 0, siis programm uue kirje lisamisel koodi välja ei paku ja see tuleb endal sisestada. Kaupade andmebaasil saab määrata nö. põhijärjestuse. Selles järjestuses näidatakse dokumentide sisestamisel kõiki kaupade valikumenüüsid, samuti trükitakse enamik kaupade lõikes tehtavatest aruannetest. Samal ajal

41

41

kaupade andmebaasi ja laoseisu vaatamisel/parandamisel saab alati määrata järjestuse konkreetse parandusseansi jaoks, mis võib põhijärjestusest erineda.

1.13.5.2. Sissetulekud ja väljaminekud

Sissetulekute ja väljaminekutega on seotud järgmised parameetrid:

42

42

1. Automaatne nummerdamine - kui arvete, teiste väljaminekute või sissetulekute automaatne nummerdamine on sisse lülitatud, otsib programm järgmise dokumendi numbri numbriseeriate järgi.

2. Kui arve lõppsumma ning sissetulekute dokumendi lõppsumma ümardamine on sisse lülitatud, ümardab programm dokumendi lõppsummad 5-sendise täpsuseni (ümardus kirjutatakse vastavale dokumendi väljale).

3. Valikud <Väljaminekute tegemisel saab lisada uusi kaupasid> ja <Väljaminekute tegemisel on lubatud null-kogused> ei vaja ilmselt täiendavaid kommentaare.

4. Eelistatud väljamineku liik määrab, millist liiki programm alguses pakub (müügiks väljaminekut, kulusse kandmist või teise lattu väljaminekut). Valik tehke selle järgi, milliseid dokumente Teil tuleb kõige rohkem sisestada. Näiteks hulgilaos on valdavalt müügidokumendid, tootvas ettevõttes aga kulusse kandmise dokumendid.

5. Kui soovite, et programm jälgiks pidevalt laoseisu ja ei laseks sellel negatiivseks muutuda, lülitage sisse vastav hoiatus. Hoiatuse sisselülitamine ei tähenda siiski, et väljamineku tegemine oleks täielikult blokeeritud, vajaduse korral saate hoiatust ignoreerida ja väljamineku siiski ära teha. (Mõnikord on see vajalik, näiteks kui kaup on tegelikult laos olemas ja on kindlasti vaja ta välja anda, aga sissetulek on alles sisestamata.). Kui soovite kauba negatiivseks müümist täielikult vältida, kasutage selleks turvasüsteemi kasutajaõigusi, kus on lihtne teha vajalikud lülitused.

6. Kui valik 'Leht edasi pärast kassaorderi trükkimist' on sisse lülitatud, keeratakse pärast kassaorderi trükkimist alati paber printerist välja. valik peaks olema sisse lülitatud laserprinteri korral alati ja ja maatriksprinteri korral siis, kui kasutatakse eraldi lehti.

7. Kui laoarvestust kasutatakse koos finantsraamatupidamise programmiga "Merit Aktiva", siis saab soovi korral lasta programmil arvete väljastamisel jälgida, ega kliendi võlg ei ületa krediidilimiiti ja ega tal pole tähtaja ületanud arveid.

8. Programm võimaldab kasutada dokumentidele kaupade, klientide ja hankijate valimiseks kahte erinevat liiki valikumenüüsid. Esimene liik on nn. kiirvalik, kus sobivat klienti/kaupa saab otsida tema nime esitähtede järgi, neid kiiresti järjest sisestades. Sellise valiku puhul ei saa klienti või kaupa muude tunnuste järgi otsida. Teine valik on nn. tabelina esitatud valik, kus ei saa kasutada kiiret ostingut esitähtede järgi, kuid selle asemel saab otsimiseks kasutada klahvikombinatsiooni Ctrl+F. Üldiselt sobib esimene viis (kiirvalik) väiksema hulga kaupade/klientide/hankijate korral, kus dokumendi sisestajal on paljud kaupade koodid peas. Kui kaupade arv on suur, sobib tavaliselt pigem teine viis. Kuna programm võimaldab valida menüüde stiili eraldi sissetulekute ja väljaminekute jaoks, leiab iga kasutaja endale individuaalselt sobiva tööviisi.

43

43

Parameetrite teiselt leheküljelt saab sisestada: 1. Kas dokumendi tunnus salvestatakse raamatupidamise arvelduste andmebaasi (lülitage see sisse, kui soovite

arvelduste aruandeid tellida tunnuste järgi filtreerides). 2. Sissetuleku tegemisel laohinnale automaatne käibemaksu lisamine on mõeldud ettevõtetele, kes pole

käibemaksukohuslased ja kelle laohind seega peab käibemaksu sisaldama. 3. Saab ette anda dokumendi liigid ja laod, mille korral arve tegemisel automaatselt kontrollitakse kliendi

tellimuse olemasolu ja kui tellimus leitakse, siis saab seda kohe kasutada. Peale selle saab sõltumata siin tehtud lülitusest alati arvele tellimust valida, vajutades F7.

4. Tellimuse järgi arve tegemisel on vahel mugav, kui tellitud kogused on arve tegemisel näha, seetõttu saab ette anda dokumendi liigid ja laod, mille korral ekraanil arve reasumma veerg asendatakse tellitud koguse veeruga, et oleks võimalik tellitud ja tegelikult väljaantavat kogust visuaalselt võrrelda. Tehtud lülitus mõjutab ainult ekraanipilti ja ei mõjuta mingilgi viisil trükitava arve vormi.

5. Tavaliselt tehakse automaatsed kanded pearaamatusse eraldi menüüvaliku alt kindla perioodi (tavaliselt ühe päeva) kohta, tehes enne valitud perioodi kontrollaruande ja võrreldes originaaldokumente aruandega. Kui aga soovite teha kande kohe koos dokumendi salvestamisega, siis tuleb siin vastav lüliti sisse lülitada. Peale selle tuleb vastav lülitus teha ka kande skeemi tüübi juures.

6. Kassa väljamineku orderi allkirjadeks sisestage nende isikute ametikohad ja/või nimed, kes orderitele alla kirjutavad. Ordereid saab trükkida koos väljamineku dokumendiga, kui dokumendi liigi juures on nii määratud.

7. Sõltuvalt firma spetsiifikast vajatakse erineva pikkusega (ridade arvuga) dokumente. Programmi vaikeväärtus on 120 rida dokumendil. Vajaduse korral võib seda ka muuta, aga alati tuleb arvestada, et kui muudate seda numbrit väiksemaks ja juba on tehtud suurema ridade arvuga dokumente, põhjustab see vigu programmi töös ja võib tähendada ka üleliigsete ridade kustutamist.

8. Kas genereerida ribakoodiga kaalukauba müügil koguse väljal automaatne ENTER-klahvi vajutus. Kasutage seda siis, kui müüte ribakoodidega varustatud kaalukaupa ja koguse väli on müügil sisestamiseks avatud. Kuna kaalukaubal on ribakoodis kodeeritud kujul nii kauba kood kui ka kaal, siis kirjutab programm pärast dekodeerimist kaalu koguse väljale. Kui kogus on sisestamiseks suletud, siis genereeritakse ENTER niikuinii, kui aga avatud, siis on otstarbekas lasta ENTER programmil genereerida, kuna muidu peaks müüja seda klahvi vajutama. Vt. ka punkti RIBAKOODID KAALUKAUBALE.

44

44

1.13.5.3. Arvete trükkimise parameetrid

Arve trükkimise parameetrid võimaldavad kujundada arve vormi endale sobivaks. Neid saab muuta nii siin kui ka iga arve trükkimise eel. Trükkimise parameetrid on: 1. Arve eksemplaride arv. 2. Saatelehe eksemplaride arv. 3. Arve-saatelehe eksemplaride arv. Kõik dokumendi vormid (arve, saateleht ja arve-saateleht) erinevad ainult

pealkirja poolest. Trükitakse kõik dokumendid, mille eksemplaride arv on suurem kui 0 (ülalolevas näites üks arve ja üks arve-saateleht).

4. Lisalehe eksemplaride arv. Lisaleht koosneb päisest, sisust ja lõpust. Päist ja lõppu saab sisestada ja parandada üldiste parameetrite muutmise all, sisu aga moodustub arvel olevate kaupade lisainfodest (vt. KAUPADE ANDMEBAAS).

5. Trüki tihedus (ühikuks on märki tolli kohta). 6. Tühja vasaku ääre laius märgikohtade arvuna. 7. Tühja ülemise ääre laius ridade arvuna. 8. Mitme eksemplari järel keerata leht edasi -- kui trükite lahtistele lehtedele ja soovite iga arve trükkida eraldi

lehele, siis sisestage siia 1 kui soovite, et printer üldse lehekülge edasi ei keeraks, siis sisestage 0. Lubatud on ka muud väärtused.

9. Printer, millele soovite arvet trükkida (võib erineda aruannete trükkimiseks kasutatavast printerist). 10. Pank ja arveldusarve vastavalt firma andmetes olevatele pangaandmetele, valimiseks vajutage tühikule. 11. Ridade järjestus arve väljatrükil (ei mõjuta ridade järjestust ekraanil).

45

45

12. Arve vorm. Siin saab valida viie erineva vormi vahel. Neist standardvorm ja lihtsustatud vorm kuuluvad n.ö. ühte gruppi ja vormid 2, 2A ja 2B teise gruppi. Viimatinimetatud vormide korral paigutab programm ostja ja hankija andmed arve päises kõrvuti, säästes sel viisil ruumi. Peale selle erinevad vormid üksteisest raamjoonte tüübi poolest. Mõnede vormide korral joonistab programm raamid pidava joonega (standardvorm, vorm 2) , teiste korral tõmmatakse ainult horisontaaljooned. Maatriksprinteril võib pidevate raamjoontega vormide trükkimine olla märgatavalt aeglasem.

13. Arve ja kassa sissetuleku orderi allkirjad. 14. Trükkida aadress ümbriku aknasse -- kui on sisse lülitatud, siis trükitakse kliendi aadress lisaks tavalisele

kohale maksja nime juures veel ka arve esimese eksemplari ülemisse vasakusse nurka (lihtsustab oluliselt Teie tööd, kui saadate oma klientidele arve postiga ja kasutate aknaga ümbrikuid)

15. Vormide 2, 2A ja 2B korral saab arve päise osa eraldi kujundada, kuna nende vormide korral paigutab programm ostja ja hankija andmed arve päises kõrvuti. Päise vasakpoolses osas paiknevad müüja (s.t. Teie firma) andmed, keskmises osas arve number ja kuupäev ning parempoolses osas ostja andmed ja maksetingimused. A4-paberiformaadi kasutamisel on päise parim trükitihedus 17 tähte tollile, kuna laiema kirja puhul peaksime vask- ja parempoolse osa laiuse liiga väiksesks panema.

16. Trükkida koodid -- kas soovite arve esimesse veergu trükkida kauba koodid. 17. Trükkida kauba esimene nimetus. 18. Trükkida kauba teine nimetus 19. Trükkida iga rea mahahindlus (määrab, kas ridade mahahindlused on arvel näha eraldi veerus või

arvestatakse seda ainult hinna sees). 20. Trükkida arvele igale reale kauba liik või grupp (arve järjestus määrab, kumb neist trükitakse, kui

järjestuseks on LIIK + ..., siis trükitakse liik, kui GRUPP + ..., siis trükitakse grupp). 21. Trükkida arvele arve koondsumma ka sõnadega. 22. Trükkida lisainfo veerg ja lisainfo veeru pealkiri -- saame lisada arvele täiendava veeru, kuhu tavaliselt

pannakse toidukauba säilivusaeg, aga mida saab kasutada ka muul otstarbel, kuna veeru nimetus on kasutaja poolt muudetav.

23. Trükkida arvele kliendi kood.

46

46

24. Trükkida arvele tunnuse kood ja/või nimetus (tunnus trükitakse arve ülemisse paremasse nurka kasti sisse, selle järgi on hea arveid sorteerida).

25. Trükkida arvele tegija nimi, tegemise kuupäev ja kellaaeg (funktsioneerivad ainult sisselülitatud turvasüsteemi korral).

26. Kas trükkida arvele käibemaks, kui ta võrdub nulliga., 27. Paus pärast iga arve/saatelehe trükkimist. 28. Lisatekst arvele firma nimetuse juurde on vabas vormis tekst, mis trükitakse arve päisesse lisaks

standardsetele andmetele (firma nimi, aadress, registreerimisnumber ja panga andmed). Tavaliselt kasutatakse müügilitsentsi andmete, kuid ka telefoninumbrite jms. jaoks. Väli võib jääda ka tühjaks.

29. Kui valik “Enne arve trükkimist näidata parameetreid” on sisse lülitatud, siis saab vahetult enne arve trükkimist parameetrid veel üle vaadata ja soovi korral muuta.

30. Eraldi saab määrata kauba nimetuse veeru laiuse arve väljatrükil. See valik ei mõjuta nimetuse veeru laiust ekraanil.

31. Kui arve järjestuseks on LIIK + ... või GRUPP + ..., siis saab trükkida vahepealkirjadeks liigi või grupi nimetused.

32. Programm võimaldab trükkida iga arve juurde nn. lisalehe, mis koosneb päisest, arvel olevate kaupade lisainfost ja lehe lõpust. Lehe päist ja lõppu saab parandada, kui valida vastavalt <Parandada lisalehe päist> või <Parandada lisalehe lõppu>. Nii lehe päis kui ka lõpp on kujundatavad vaba piiramatu pikkusega tekstina ja võivad sisaldada ka viiteid selle dokumendi numbrile ({DOK.NUMBER}) ja kuupäevale ({DOK.KUUPAEV}), mille juurde nad kuuluvad. Trükitava lisalehe rea pikkuse määrab eraldi parameeter.

33. Trükkida aadress ümbriku aknasse -- kui on sisse lülitatud, siis trükitakse kliendi aadress lisaks tavalisele kohale maksja nime juures veel ka arve esimese eksemplari ülemisse vasakusse nurka (lihtsustab oluliselt Teie tööd, kui saadate oma klientidele arve postiga ja kasutate aknaga ümbrikuid)

1.13.5.4. Tðekkide trükkimise parameetrid

47

47

Analoogiliselt arvega saab määrata ka tðeki trükkimise parameetrid, mis on järgmised: 1. Eksemplaride arv. 2. Trüki tihedus (ühikuks on märki tolli kohta. 3. Tühja vasaku ääre laius märgikohtade arvuna. 4. Tühja ülemise ääre laius ridade arvuna. 5. Tühja alumise ääre laius ridade arvuna - sisestada tuleb nii suur number, et saaks tðeki pärast trükkimist ära

rebida. 6. Printer, millele tðekid trükkida. 7. Avada rahasahtel enne või pärast tðeki trükkimist (või üldse mitte avada). 8. Rahasahtli avamise koodid sõltuvad printeri ja rahasahtli tüübist. 9. Mitme eksemplari järel keerata leht edasi (s.t. väljastada printerile lehe edasikeeramise kood FormFeed). 10. Rea lõpu koodid -- sõltuvad kasutatava printeri tüübist. Kõige lihtsam on määrata proovimise teel -- kui

printer keerab paberit korralikult edasi (s.t. ridu ei trükita üksteise peale ja ei jää ka kahekordseid reavahesid), siis on parameetrid õiged.

11. Tðeki pealkiri -- tavaliselt SULARAHARVE vms. vastavalt firma sisekorrale. 12. Kas enne tðeki trükkimist näidata parameetreid, et neid saaks vajaduse korral muuta. 13. Trükkida koodid -- kas trükkida tðeki esimesse veergu kauba koodid. 14. Trükkida tðekile tegija nimi, tegemise kuupäev ja kellaaeg (funktsioneerivad ainult sisselülitatud

turvasüsteemi korral). 15. Trükkida tðekile isiku nimi (funktsioneerib ainult sisselülitatud ostulimiitide arvestuse korral). 16. Trükkida tðekile ühiku hind (kui kasutate kitsast tðekiprinterit, ei pruugi hind ära mahtuda). 17. Kauba nimetuse laius tðekil. 18. Trükkida käibemaksuta hinna asemel käibemaksuga hind

48

48

1.13.5.5. Tellimuste trükkimise parameetrid

Tellimuse trükkimise parameetrid on järgmised: 1. Eksemplaride arv (tellimusel ja lisalehel). 2. Trüki tihedus (ühikuks on märki tolli kohta). 3. Tühja vasaku ääre laius märgikohtade arvuna. 4. Tühja ülemise ääre laius ridade arvuna. 5. Mitme eksemplari järel keerata leht edasi (väärtus 0 ei keera üldse lehte edasi). 6. Kas trükkida nõel- e. maatriksprinteril kõrge kvaliteediga (NLQ) re iimis. 7. Kas teha peal iga eksemplari trükkimist paus lehe vahetamiseks. 8. Printer, millele tellimused trükkida. 9. Millise panga andmed trükkida tellimusele. 10. Ridade järjestus tellimuse väljatrükil (ei mõjuta ridade järjestust ekraanil). 11. Kas kasutada standardvormi (raamidega) või lihtsat (vahejoontega) trükivormi 12. Tellimuslehe pealkiri. Parameetrite teisel leheküljel on järgmised asjad: 13. Trükkida koodid -- kas trükkida tellimuse esimesse veergu kauba koodid. 14. Trükkida kauba esimene ja/või teine nimetus. 15. Trükkida iga rea mahahindlus. 16. Trükkida tellimusele igale reale kauba liik või grupp (arve järjestus määrab, kumb neist trükitakse, kui

järjestuseks on LIIK + ..., siis trükitakse liik, kui GRUPP + ..., siis trükitakse grupp). 17. Trükkida tellimusele tunnuse kood ja/või nimetus (tunnus trükitakse arve ülemisse paremasse nurka kasti

sisse, selle järgi on hea arveid sorteerida). 18. Trükkida tellimusele tegija nimi (funktsioneerib ainult sisselülitatud turvasüsteemi korral). 19. Kauba nimetuse laius (kui kasutada suuremat trükitihedust, võib trükkida kauba nimetused laiemalt). 20. Trükkida isikute nimed. 21. Trükkida kliendi kood.

49

49

22. Trükkida lisainfo veerg (säilivusaeg). 23. Trükkida tühi veerg tegelike koguste kirjutamiseks. 24. Trükkida tühi veerg koos summadega (kui see valik on välja lülitatud, siis trükitakse tühi veerg summa

veeru asemele). 25. Kui arve järjestuseks on LIIK + ... või GRUPP + ..., siis saab trükkida vahepealkirjadeks liigi või grupi

nimetused. 26. Mitu tühja rida trükkida tellimuse alla, et sinna saaks käsitsi kaupu juurde kirjutada. 27. Jätta trükkimisel kahekordsed reavahed. 28. Trükkida arveletegemise kuupäev ja kellaaeg (funktsioneerivad ainult sisselülitatud turvasüsteemi korral).

1.13.5.6. Müügihindade arvestus

50

50

1. Saab määrata, kas kaupade andmebaasis, soodushindade sisestamisel ja mõnedes teistes kohtades sisestatakse käibemaksuta hindu või käibemaksuga hindu. Sellest valikust ei sõltu hindade sisestamine müügidokumendil, mida saab määrata konkreetse lao parameetrite juures (vt. PÜSIANDMED/LAOD).

2. Komakohtade arv müügihinnas näitab, kas tahame sisestada müügihindu kahe või kolme komakohaga. Valitud komakohtade arv mõjutab nii dokumendi sisestamist ja trükkimist kui ka kaupade andmebaasi (hinnakirja) hindade sisestamist.

3. Iga kaubaga on seotud nn. lisainfo väli, mida enamasti kasutatakse toidukaupade müümisel säilivusaja hoidmiseks. Säilivusaega saab kasutada kahel viisil. Esimene viis sobib peamiselt hulgifirmale, kes ostab kauba ja müüb selle siis edasi. Sellisel juhul peaks valik 'Interpreteerida kauba lisainfo väljal olevat arvu kui säilivusaega päevades' olema välja lülitatud. Sellisel juhul sisestatakse säilivusaja viimane kuupäev sissetuleku dokumendi tegemisel ja ta kandub sealt edasi väljaminevale arvele. Teine viis sobib tootvale firmale. Sellisel juhul peaks valik 'Interpreteerida kauba lisainfo väljal olevat arvu kui säilivusaega päevades' olema sisse lülitatud ja iga kauba juurde peab olema sisestatud säilivusaeg päevades. Arve või saatelehe väljastamisel arvutab programm säilivusaja viimase kuupäeva automaatselt, liites saatelehe kuupäevale vastava kauba säilivusaja päevades.

4. Kaupade müügihinna uuendamine võib toimuda: - käsitsi (kauba andmeid parandades, ostuhinna ja müügihinna järgi leitakse juurdehindlus) - automaatne (kui programm leiab sissetuleku tegemisel, et kauba ostuhind on suurenenud

või vähenenud etteantud protsendist rohkem, siis arvutatakse juurdehindluse ja uue ostuhinna järgi automaatselt uus müügihind)

- poolautomaatne (analoogne eelmisega, kuid müügihinda ei muudata enne, kui sisestaja on selle kinnitanud).

Automaatne ja poolautomaatne müügihindade uuendamine võimaldab vältida kaupade müümist alla omahinna (ostuhinna kasvamisel). 5. Müügihindade kategooriate arv -- programm võimaldab kasutada ühte kuni kaheksat müügihindade

kategooriat. Et vältida üleliigset andmete sisestamist, pole mõtet panna kategooriate arvu suuremaks kui tegelikult vajate. Vajaduste muutudes saab kategooriate arvu alati suurendada (kuni kaheksani).

6. Automaatse ja poolautomaatse müügihindade uuendamise jaoks anname ette piirid, millest väiksema ostuhinna muutuse korral müügihindade uuendamist ei tehta.

51

51

1.13.5.7. Ribakoodid kaalukaubale

Ribakoodidega varustatud kaalukauba müügil on ribakoodis kodeerituna nii kauba kood kui ka kaal (kogus). Selline ribakood koosneb kolmest osast – alguses kahekohaline prefiks, mis näitab programmile, et tegemist on kaalukaubaga, edasi tuleb kauba kood, mille pikkus on vabalt valitav ning lõpus on kauba kaal, millel tuleb peale pikkuse määrata ka komakohtade arv. Näiteks järgnevas koodis näitavad esimesed kaks kohta (23), et tegemist on kaalukaubaga. Järgnevad kuus kohta (000233) on kauba kood ning viimased neli kohta on kauba kaal kolme komakohaga (seega on kaal 0,74 kg).

230002330740 Korraga võib kasutusel olla erinevaid kaalukauba kodeerimise süsteeme, kuid nende prefiksid peavad olema erinevad.

52

52

1.13.5.8. Kauba koodide teisendustabel

Kauba koodide teisendustabel võimaldab kasutada ühel kaubal kahte erinevat koodi. Eriti mugav on see siis, kui koode sisestatakse mõnel töökohal käsitsi ja mõnel ribakoodilugejaga. Kuna laialt levinud EAN-standardi ribakoodid on 13-kohalised, siis on neid ebamugav ja aeglane käsitsi arvutisse toksida. Sellisel puhul on parem hoida kaupa kaupade andmebaasis lühema ja hästi meeldejääva koodi all, koodilegejaga koodi sisestamiseks aga panna kaup ka siia asendustabelisse, kirjutades pika ribakoodi asenduskooodi väljale. Sellisel puhul asendab programm väljamineku tegemisel asenduskoodi automaatselt põhikoodiga. Dokumendile salvestatakse juba põhikood. 1.13.5.9. Muud üldised parameetrid

1. Printer aruannete trükkimiseks -- sellele printerile trükitakse kõik väljundid, välja arvatud arved, tellimused

ja tðekid, mille jaoks saab määrata eraldi printerid. 2. Kas programm keerab pärast aruande trükkimist automaatselt lehe printerist välja. Vajalik sisse lülitada, kui

trükitakse laserprinteril, kuid võib kasutada ka maatriksprinteriga töötades.

53

53

3. Kas kaupade andmebaasis saab ostuhinda ja selle tekkimise kuupäeva käsitsi parandada või mitte. 4. Monitori ja teadete tüüp - pärast tüübi vahetamist on vaja programm uuesti käivitada, et muutus tegelikult

aset leiaks. 5. Helisignaalid hoiatuse ja veateate korral. 6. Aastanumbri pikkus – kuni aastani 1999 kasutage kahekohalist aastanumbrit, kuna selle sisestamine on

lihtsam, alates aastast 2000 tuleb kasutada neljakohalist numbrit. Lülitus mõjutab kuupäeva formaati üle kogu programmi, kaasa arvatud dokumentide sisestamine, aruannete tellimine ja aruandevormid.

7. Allkirjad ladudevahelise liikumise dokumendil.

8. Kas arve tegemisel suurendatakse automaatselt kliendi võlasaldot, ja kui JAH, siis milliste dokumendi

liikide korral sellist automaatset suurendamist tehakse (näiteks sularahas tasumise korral pole seda vaja teha). Kui see valik on välja lülitatud, siis uuendatakse kliendi võlasaldot ainult raamatupidamise programmis klientide saldosid arvutades. Kliendi võlasaldo omab laoprogrammis tähtsust ainult siis, kui on sisse lülitatud vastav hoiatus krediidilimiidi ületamise kohta.

9. Päevade arv, mille võrra võib arvelduse esimese poole kuupäev erineda dokumendi kuupäevast, et automaatse kandega täidetaks arvelduse esimese poole asemel teine pool. Määrang on oluline, kui soovitakse arve ülesvõtmise kandega siduda varem sisestatud tasumist. Näiteks kui töökorraldus on selline, et laekumised klientidelt sisestatakse enne automaatsete kannete tegemist, siis vastava kande skeemis valiku “Võimaluse korral täita arvelduse esimese poole asemel teine pool” sisse lülitamisel saame automaatse kandega tehtava arve ülesvõtmise seostada juba sisestatud maksmisega. Programm seostab maksmise ja arve ainult siis, kui (1) dokumendi number on sama, (2) arvelduse kreeditsumma võrdub täpselt arve koondsummaga ja (3) arve ja arvelduse kuupäevad ei erine rohkem kui siin etteantud päevade arv.

10. Allkirjad inventuuri aruandel ja laoseisul, juhul kui neid kasutatakse ametliku dokumendina.

54

54

1.13.6. Numbriseeriad Dokumentide nummerdamine seeriatena on väga efektiivne vahend dokumentatsioonis kindla korra ja süsteemi loomiseks ja säilitamiseks. Programm võimaldab teha piiramatul hulgal erinevaid numbriseeriaid ja seega valida endale kõige sobivam dokumentide nummerdamise viis.

Iga numbriseeria määramiseks tuleb sisestada: 1. Seeria kood on vaba tekst, mis määrab seeriate järjekorra. Järjekorra määramine on oluline, kuna mitme

sobiva seeria olemaolul kasutab programm neist esimest. 2. Seeria nimetus on vaba kommentaar, enamasti viide dokumentidele, mida selle seeriaga nummerdatakse. 3. Alguse ja lõpu kuupäevad näitavad seeria kasutamise ajavahemikku, kõige tavalisem on siin üheaastane

periood. 4. Numbrile prefiksi ja sufiksi lisamise võimalus muudab dokumendid ilmekamaks ja visuaalselt kergesti

eristatavaks (s.t. numbri järgi on kohe selge, mis liiki dokumendiga on tegemist). 5. Iga seeria korral peame valima, milliseid dokumente selle seeriaga nummerdama hakkame. Tavaliselt

tehakse vähemalt sissetuleku ja väljamineku dokumentide jaoks eraldi seeriad. 6. Seeriaga saab veel siduda lisatingimused, millal seda seeriat kasutatakse. Lisatingimused võivad tähendada

kindlat ladu või ladusid, dokumendi liike ja väljaminevate arvete korral ka arve tunnuseid. Sealjuures lao ja dokumendi liikide koodid võib sisestada ilma mingite eraldajateta, arve tunnuste vahele tuleb panna koma (koma tuleb panna ka pärast viimast tunnuse koodi).

55

55

Et numbriseeriaid saaks kasutada, peab programmi töö üldistest parameetritest olema sisse lülitatud vastavate dokumentide automaatne nummerdamine.

1.13.7. Kasutajate õigused Kasutajate õiguste valik on menüüs ainult siis, kui programmi turvasüsteem on sisse lülitatud. Kasutajate andmebaasi tuleb sisestada kõik programmi kasutajad. Kasutajanime väljale pannakse tavaliselt isiku eesnimi ja lisainfo väljale täielik nimi. Igale kasutajale määratakse tema õigused, kusjuures parimaks põhimõtteks on enamasti – “nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik”. Eriti tähelepanelik tuleb olla nende õigustega, mis puudutavad andmete kustutamist, varukoopiast taastamist, teiste kasutajate õiguste muutmist ja muid programmi elulisi funktsioone.

56

56

Iga kasutajaga on seotud kasutajanimi ja lisainfo (täielik nimi, vahel ka ametikoht), kasutajal on oma parool, õigused ja filtrid. Koos programmi arenguga täieneb õiguste nimekiri pidevalt, preagusel ajal sisaldab see üle 160 erineva õiguse. Õigused asuvad mitmel leheküljel, mille vahel on kõige mugavam liikuda klahvide J (järgmine) ja E (eelmine) abil.

57

57

Kui õigusi saab määrata jah/ei vormis, s.t. õigus kas on või ei ole, siis filtrid võimaldavad mõningaid õigusi täpsustada. Näiteks õigus sisestada dokumente piiratud ajavahemikku on seoses vastava filtriga, mis täpsustab päevade arvu, mille võrra võib dokumendi kuupäev erineda jooksvast arvutikuupäevast. Peale päevade arvu saab filtri panna ka sissetuleku, väljamineku ja tellimuste liikidele, ladudele ja kauba liikidele/gruppidele. Filtri määramine tähendab seda, et kasutajal on õigus kasutada ainult filtris etteantud väärtusi. Ka valikumenüüdes näidatakse ainult kasutajale lubatud väärtusi. Seega kui arvutivõrgu ühel töökohal müüakse näiteks tööstuskaupu ja teisel töökohal toidukaupu, siis tuleks tööstus- ja toidukaubad panna eri gruppidesse ning müüjatele määrata kaubagrupi filter vastavalt nende müüdavale kaubale.

58

58

1.13.8. Mõõtühikud Mõõtühikuid kasutatakse kaupade andmebaasis ja mõnede aruannete tellimisel. Tegemist on lihtsa nimekirjaga koodist (ühiku lühendist) ja nimetusest.

Mõõtühikute nimekirja parandamisel saab kasutada järgmisi juhtklahve: F8 – ühiku parandamine Ctrl+N - uue ühiku lisamine Ctrl+T - ühiku kustutamine F3 - ühikute nimekirja trükkimine ESCAPE või F10 - lõpetab andmebaasi parandamise.

1.13.9. Kande skeemide tüübid Kui kasutate programmi koos automaatsete kannetega, siis on vaja sisestada ka kande skeemide tüübid. Minimaalselt on vaja määrata kaks kande tüüpi - sissetulekuga seotud kanded ja väljaminekuga seotud kanded. Enamasti on erinevate tüüpide hulk siiski suurem, sisaldades peale arvete ülesvõtmise kannete veel kulusse kandmise kandeid ja sularahas tasumise kandeid. Iga kande skeemi tüüp koosneb koodist (kuni kuuekohaline tähtede-numbrite kombinatsioon) ja nimetusest.

59

59

Kande tüüpide nimekirja parandamisel saab kasutada järgmisi juhtklahve: F8 - kande tüübi parandamine Ctrl+N - uue tüübi lisamine Ctrl+T - kande tüübi kustutamine F3 - tüüpide nimekirja trükkimine ESCAPE või F10 - lõpetab andmebaasi parandamise.

Kulusse kandmise kannete puhul on oluline märkida, et neid saab teha alles pärast dokumentide sulgemist.

60

60

1.13.10. Lisatekstid arvel Igale arvele/saatelehele saab trükkida kuni neli lisateksti. Tekstid võivad sisaldada näiteks informatsiooni müügilitsentside, kvaliteedisertifikaatide ja muu sellise kohta, "Täname ostu eest" - tüüpi tekste ja muud vajalikku. Konkreetsele arvele minevad tekstid saab määrata arve tegemisel või siduda kindlad tekstid juba dokumendi liikidega, valides need olemasolevate tekstide nimekirjast. Iga teksti kirjeldus koosneb koodist (kuni kuuekohaline tähtede-numbrite kombinatsioon), tekstist, täiendavast tekstist (võib puududa) ja eksemplaride numbritest (võivad puududa, kui tahate teksti trükkida kõigi eksemplaride juurde). Selgitus täiendava teksti kasutamise kohta on allpool käesolevas punktis. Samuti tuleb iga teksti juures määrata, kas trükkida tekst oma firma nimetuse alla, kliendi nimetuse ja aadressi alla, arve alla enne allkirjasid või arve alla pärast allkirjasid.

Tekstide nimekirja parandamisel saab kasutada järgmisi juhtklahve: F8 - teksti parandamine, teksti kohta käiv info tuleb eraldi aknasse, kus seda saab parandada Ctrl+N - uue teksti lisamine Ctrl+T - teksti kustutamine F3 - tekstide nimekirja trükkimine ESCAPE või F10 - lõpetab andmebaasi parandamise.

61

61

Teksti parandamine toimub eraldi aknas, kus saab muuta koodi, teksti ja eksemplaride numbreid. Lisaks sellele on aknas teade täiendava teksti olemasolu kohta. Kui tahate täiendavat teksti lisada, parandada või kustutada, siis vajutage nüüd F8, mille järel täiendav tekst tuleb ekraani allosas eraldi aknasse. Täiendava teksti parandamine lõpetage vajutusega F10 või ESC klahvile.

Programm käitub teksti arvele trükkimisel järgnevalt:

1. Kui täiendav tekst on olemas, siis trükitakse arvele ainult täiendav tekst. 2. Kui täiendavat teksti pole, siis trükitakse arvele põhitekst. 3. Kui eksemplaride numbreid pole näidatud, siis trükitakse tekst kõigi arve eksemplaride juurde. 4. Kui eksemplaride numbrid on sisestatud, siis trükitakse tekst ainult nende arve eksemplaride juurde, mille

number on sisestatud. Näiteks kui sisestame eksemplaride väljale numbrid 1 ja 3, siis trükitakse tekst esimese ja kolmanda eksemplari juurde. Eksemplaride numbrite eraldamiseks kasutage koma või tühikut. Kui tahate teksti trükkida kõigi eksemplaride juurde, jätke numbrite väli tühjaks.

62

62

Täiendava teksti kasutamise eeliseks on kujundusvõimaluste mitmekesisus. Kui põhitekst saab olla ainult ühe rea pikkune ning ka trükitakse ühte ritta, siis täiendava teksti võite kujundada vastavalt oma soovile, lisades tekstile sobivaid raame ja muid kujunduselemente. Täiendava teksti pikkus pole piiratud.

1.13.11. Eelmiste inventuuride vahed Alates programmi versioonist 5.4.049 (18. september 1997) on inventuuride süsteem muutunud. Kuna programmis võib korraga lahti olla kuni kaks aastat, siis võib andmebaasides olla veel ka vana süsteemi järgi tehtud inventuuride vahesid. See valik siin võimaldab neid vahesid vaadata, kustutada ja parandada. Vahed kustutatakse automaatselt vastava perioodi sulgemise käigus. 1.13.12. Sorteerimine Sorteerimine on tegevus, mida on vaja käivitada ainult erandjuhtudel. See protseduur uuendab kõik vajalikud indeksid (andmete järjestused). A. Sorteerimine on vajalik käivitada, kui programm väljastas veateate koos soovitusega teha läbi sorteerimine. B. Sorteerimine on kindlasti vajalik käivitada pärast andmete varukoopiast taastamist (vastava teate väljastab

ka programm). Pärast sorteerimist väljastab programm teate selle kohta, kas mõni fail jäi sorteerimata või lõppes protseduur normaalselt. Erandjuhul, kui sorteerimise käigus tekib viga koodiga 1707 ("Structural CDX file not found"), tuleb sorteerimine läbi teha veel teist korda.

63

63

1.13.13. Andmebaaside paiknemine Andmebaaside asukoha määramist on vaja siis, kui peale laoarvestuse programmi kasutatakse ka firma "Merit" finantsraamatupidamise (pearaamatu) programmi. Sellisel juhul on soovitav ühendada pearaamatu ja laoarvestuse all olevad klientide, hankijate ja pankade andmebaasid ning samuti arve numbrite fail. Kui kasutatakse pearaamatu all olevat arvelduste süsteemi ja/või tehakse automaatseid kandeid, siis peab kindlasti ette andma viida pearaamatu andmebaasidele. Viit laoarvestuse andmebaasidele tuleb sisestada ainult siis, kui programm on installeeritud arvutivõrgus nii, et serveris on täisversioon ja töökohtadel ilma ühiskasutuses olevate andmebaasideta versioonid. Sellisel juhul määratakse andmebaaside paiknemine nii, et selles arvutis, kus ühiskasutusega andmebaasid tegelikult asuvad (serveris), jääb viit laoandmebaasidele tühjaks, kõigis teistes arvutites aga määratakse viit serveri ketta laoprogrammi kataloogile. Selline installeerimisviis võimaldab aeglaste võrkude korral vähendada mööda võrku liikuvate andmete hulka, kuna programm käivitatakse lokaalselt kõvakettalt. Üldiselt on siiski soovitavam kasutada installeerimisviisi, kus nii programm kui ka andmed paiknevad serveris, kuna see muudab programmi hooldamise lihtsamaks ja selgemaks.

Kui harud on sisestatud ja programm sealt vastavaid andmebaase ei leia, väljastatakse ekraanile sellesisuline hoiatus.

64

64

1.13.14. Kontroll ja kustutamine

1.13.14.1. Dokumentide kontrollimine Dokumentide kontrollimine võimaldab avastada ja soovi korral automaatselt kõrvaldada vigu dokumentide andmebaasides, mis on tekkinud pärast voolukatkestust, arvuti "kinnijooksmist" või muul juhuslikul põhjusel. Dokumentide kontrollimiseks valige ladu, mille dokumente kontrollida soovite, teostatavad kontrollid (kui Te pole kindel, millist protseduuri oleks vaja teha, lülitage kõik protseduurid sisse) ning parandamise viis (automaatne või käsitsi). Kui valite automaatse parandamise, on väga oluline, et teeksite enne kontrolli käivitamist jooksvast seisust varukoopia. See on ainuke võimalus vajaduse korral programmi poolt tehtud parandused nö. tagasi võtta. Kui Te pole kindel, millist kontrolli on vaja kasutada, konsulteerige enne meie spetsialistidega telefoni teel. Samuti on alati mõistlik Programm teeb dokumentide andmebaasides järgmised kontrollprotseduurid: A. Kontroll, kas sissetuleku ja väljamineku dokumentide kõigil ridadel on päis olemas ja kõigil päistel on rida

(read) olemas. Kui leitakse ilma päiseta ridu või ilma ridadeta päiseid, siis need kustutatakse (ainult siis, kui on valitud automaatne parandamine).

Kontrollitavate andmebaaside nimed on järgmised (x on lao kood): LSISH_x -- lao sissetulekute päised LSISD_x -- lao sissetulekute read LVALH_x -- lao väljaminekute päised LVALD_x -- lao väljaminekute read

65

65

B. Kontroll, ega sissetuleku ja väljamineku dokumentide päiste andmebaasides ei ole korduvaid päiseid.

Korduvateks päisteks loetakse selliseid, millel on sama dokumendi number ja kuupäev. Kui leitakse korduvaid päiseid, siis jäetakse neist alles ainult esimene, kõik ülejäänud kustutatakse (ainult siis, kui on valitud automaatne parandamine).

Kontrollitavate andmebaaside nimed on järgmised (x on lao kood): LSISH_x -- lao sissetulekute päised LVALH_x -- lao väljaminekute päised C. Kontroll, ega valitud lao algseisus ei ole korduvate kaubakoodidega ridu. Kui mõni korduv kaup leitakse,

siis jäetakse sellest kaubast alles ainult esimene rida, kõik ülejäänud kustutatakse (ainult siis, kui on valitud automaatne parandamine).

Kontrollitav andmebaas on LADU_x, kus x on lao kood. D. Kontroll, ega kaupade andmebaasis ei ole korduvate kaubakoodidega ridu. Kui mõni korduv kaup leitakse,

siis jäetakse sellest kaubast alles ainult esimene rida, kõik ülejäänud kustutatakse (ainult siis, kui on valitud automaatne parandamine).

Kontrollitav andmebaas on KAUBAD. E. Kontroll, kas dokumendi päise juurde salvestatud dokumendi kogusummad langevad kokku ridade

summaga.

66

66

1.13.14.2. Märgitud kirjete kustutamine Kui andmebaasidest kirjeid kustutatakse, siis tavalise töö käigus tehakse seda ainult loogiliselt, see tähendab kustutatud kirjed jäävad välja kõikidest arvutustest, samuti pole neid enam andmebaasides näha, kuid samal ajal on kirjed ise olemas. Kuna sel juhul võtavad kustutatud kirjed kettal ruumi ja muudavad töö aeglasemaks, on soovitatav aeg-ajalt läbi teha märgitud kirjete kustutamise protseduur, mille käigus kõik loogiliselt kustutatud kirjed eemaldatakse andmebaasidest lõplikult. Protseduuri kasutamise sagedus sõltub suuresti töö intensiivsusest, soovitada võib sagedust üks kord nädalas kuni üks kord kuus.

Kõigepealt otsib programm kõigist andmebaasidest üles loogiliselt kustutatud kirjed. Seejärel tuleb ristikesega ära märkida need andmebaasid, kust kirjeid kustutada soovime ning programm kustutab kirjed ära. Arvutivõrgus saab kustutamist teha ainult sel ajal, kui keegi teine andmebaase ei kasuta.

67

67

1.13.14.3. Arvelduste kontrollimine Kui kasutate laoarvestuse programmi koos firma "Merit" pearaamatu programmiga Merit Aktiva ning lasete programmil sissetuleku ja väljamineku dokumendid kanda arvelduste andmebaasi, siis aitab käesolev protseduur kontrollida, et laodokumendid ja arvelduste andmebaasi kirjed oleksid vastavuses. Programm ei otsi vastavusi automaatsete kannetega tehtud arvelduste korral.

Kontrolli tulemuste kohta koostatakse aruanne, kus tuuakse välja kõik mittevastavused laodokumentide ja arvelduste andmebaasi vahel. 1.13.14.4. Üleliigsete kirjete kustutamine Protseduur võimaldab kustutada valikuliselt neid kaupasid, kliente ja hankijaid, mis pole ühegi lao algseisus (kaupade korral), sissetulekutes, väljaminekutes ega arvelduste andmebaasis (klientide ja hankijate korral) kasutusel.

68

68

Pärast kasutusel mitte olevate kaupade, klientide või hankijate leidmist väljastatakse nende nimekiri ekraanile ja siis saab seal teha valiku, millised kirjed kustutada, millised mitte. 1.13.14.5. Märgitud dokumentide kustutamine Kui Te sissetulekute või väljaminekute andmebaasis mõne dokumendi kustutate, siis teda ei eemaldata andmebaasist mitte füüsiliselt, vaid ainult loogiliselt. See tähendab, et dokumende juurde kirjutatakse märgend KUSTUTATUD ja ta lülitatakse välja kõigist arvutustest. Kui soovite kustutatuks märgitud dokumendid andmebaasist füüsiliselt eemaldada, käivitage käesolev protseduur.

Pärast lao valimist otsib programm sissetulekute ja väljaminekute andmebaasist üles kustutatuks märgitud dokumendid, näitab nende arvu ja annab võimaluse dokumendid kustutada või mitte.

Kui vajutate ENTER, siis dokumendid kustutatakse ja ainuke võimalus neid tagasi saada on uuesti sisestamine (või varukoopiast taastamine, kui koopia on tehtud enne kustutamist).

69

69

1.13.14.6. Vanade arvete ümardamine Seda protseduuri saab kasutada üleminekul firma "Merit" laoarvestuse programmiversioonilt 5.3 (või varasem) versioonile 5.4 (või hilisem). Kasutage käesolevat protseduuri ainult siis, kui vanad ümardamata arved häirivad Teie tööd. Kuna eelmistes versioonides ei salvestatud arvete ümarduse summasid otse arvele, siis võivad programmi eelmiste versioonidega väljastatud arved olla ümardamata, vaatamata sellele, et arvete ümardamine on sisse lülitatatud. Käesolev protseduur vaatab läbi ettentud perioodi arved ja salvestab leitud ümarduse arvele.

1.13.14.7. Andmebaaside struktuuride kontrollimine Kui tehakse taastamine varukoopiast, mis on tehtud eelmise programmiversiooniga, samuti programmi uue versiooni installeerimisel, võib olla vaja andmebaaside struktuure täiendada ja parandada. Käesolev protseduur teeb seda täisautomaatselt, kontrollides nii kõigi vajalike failide olemasolu kui ka struktuuri korrektsust. Protseduur käivitatakse alati pärast andmete varukoopiast taastamist, peale selle saab teda käivitada menüüst valides. Programm taastab ka puuduolevad failid ning garanteerib seega tõrgedeta töö jätkumise.

70

70

1.13.15. Info programmi kohta Info programmi kohta sisaldab: 1. Programmi versiooninumbrit ja versiooni kuupäeva. Versiooni number koosneb kolmest punktidega

eraldatud arvust Esimesed kaks ühekohalist arvu näitavad nn. põhiversiooni, viimane kolmekohaline arv näitab allversiooni. Te peaksite teadma oma programmi versiooninumbrit (kaasa arvatud allversioon) ja kuupäeva, kui helistate "Meritisse" probleemide lahendamiseks ja nõuannete saamiseks.

2. Firma nimi, kellele programm on litsenseeritud. 3. Programmi konfiguratsiooni puudutavad andmed (millised moodulid on sisse või välja lülitatud). 4. Arvuti konfiguratsiooni puudutavad andmed.

71

71

1.14. Varukoopia tegemine Varukoopia tegemise protseduur võimaldab salvestada andmete jooksva seisu flopi- või kõvakettale. Varukoopia tegemiseks on vaja talle varukoopiale nimi. Kui varukoopia tehakse flopikettale, siis on vaja nime ette panna vastava kettaseadme tähis A: või B:. Varukoopia nimi peab vastama üldistele failinime nõuetele, st. ta võib olla kuni 8 märki pikk (arvestamata nimele eelnevaid kettaseadme ja/või kataloogi nimesid) ja ei tohi sisaldada tühikuid (sõnavahesid). Varukoopia tegemiseks kasutab programm arhiveerimisprogrammi PKZIP, mis peab asuma kas jooksvas kataloogis või peab tema asukoht olema näidatud DOS-i PATH-käsus. Varukoopia nimi ei tohi sisaldada failinime laiendit, kuna programm liidab nimele ise laiendi .ZIP.

1.14. Taastamine varukoopiast

72

72

Kui eelnevalt on tehtud andmetest varukoopia (vt. eelmine punkt), siis saab käesoleva protseduuri abil taastada programmis selle hetke seisu, millal varukoopia oli tehtud. MÄRKUS: Pärast andmete varukoopiast taastamist on kindlasti vaja käivitada andmete sorteerimine. Varukoopiast taastamisel tuleb arvestada, et kõik jooksvad andmed kaovad päästmatult. Kui on vaja mingit vana seisu taastada ainult ajutiselt ja pärast on vaja jätkata tööd jooksvate andmetega, siis tuleb seda teha järgmiselt:

A. Jooksvast seisust tuleb teha ajutine varukoopia, soovitavalt kõvaketta jooksvasse kataloogi, pannes talle nimeks näiteks AJUTINE või mõne muu sobiva nime.

B. Taastada andmed soovitud varukoopiast. C. Teha vanade andmetega ära kõik vajalikud operatsioonid, vajaduse korral teha ka uus sama nimega

varukoopia. D. Taastada jooksev seis punktis A tehtud varukoopiast.

73

73

2. KAUBAD JA DOKUMENDID

2.1. Kaubad Kaupade andmebaas sisaldab andmeid kõigi programmis kasutatavate kaupade kohta. Andmebaas on ühine kõigile ladudele. Kaupade andmebaas on samal ajal ka hinnakiri.

74

74

Kaupade andmebaasi parandamisel saab iga kord valida endale sobiva järjestuse, vaikimisi pakub programm alati programmi töö üldistes parameetrites määratud põhijärjestust.

Kauba kohta käiva info parandamiseks tuleb minna kaubale vastavale reale ja vajutada siis F8. Kauba andmed tulevad eraldi aknasse, kus saab neid parandada. Kui vajutada Ctrl+N, saab andmebaasile (hinnakirjale) lisada uue kauba.

Kaubaga on seotud järgmised väljad:

75

75

1. Kauba kood on kuni 13-kohaline tähtede-numbrite kombinatsioon. Kui Teil on kaupade kodeerimise süsteem juba olemas, on soovitav ka siin programmis sama süsteemi edasi kasutada. Kui teete uue süsteemi, soovitame kasutada kas võimalikult lühikesi puhttähelisi või tähelis-numbrilisi koode (need on ainult numbritest koosnevatest koodidest lihtsamini meeldejäävad) või kasutada rahvusvahelist EAN-standardi vöötkoodi, mis on 13-kohaline numbriline kood. Võimalik on lasta uuele kaubale programmil kood genereerida (F3), sel juhul on tegemist numbrilise koodiga.

2. Kauba liik vastavalt liikide andmebaasile, valimiseks saab kasutada klahvi F5. Grupid on liigiga analoogsed.

3. Kauba nimetus. 4. Kauba teist nimetust saab trükkida arvetele ja tellimustele. 5. Mõõtühik. 6. Säilivusaeg sisaldab kauba säilimise viimase kuupäeva või säilivusaja päevades või tundides. Välja on

kõige mugavam täita sissetuleku tegemise käigus (vajutades sissetuleku rea sisestamisel F4). Kuna selle välja nimetus on vabalt muudetav, siis saab teda kasutada ka muu kaubaga seotud info hoidmiseks ja arvele trükkiseks. Välja nimetust saab muuta arve trükkimise parameetritest (vt. PÜSIANDME/HOOLDUS/ PROGRAMMI TÖÖ ÜLDISED PARAMEETRID/ARVE TRÜKKIMISE PARAMEETRID).

7. Viimane ostuhind ja selle tekkimise kuupäev ei ole parandatavad, nad muutuvad vastavalt uutele sissetulekutele ning näitavad, millal ja millise hinnaga me antud kaupa viimati ostsime.

8. Kaheksa kategooria müügihinnad (kategooria on määratud kliendiga). Sõltuvalt üldistes parameetrites tehtud määrangust saame sisestada käibemaksuta või käibemaksuga müügihindu, samuti võime iga kategooriaga siduda kindla mahahindluse protsendi. Müügihind tuleb sisestada sõltumata sellest, kas mahahindluse protsenti kasutame või mitte. Näikeks kui A-kategooria müügihind on 100.- krooni ja B-kategooria klientidele tahame teha 5% mahahindlust, siis peame sisestama B-kategooria hinnaks samuti 100.- ja B-kategooria mahahindluseks 5%. Kui müügihindade arvestus on automaatne või poolautomaatne (vt. PÜSIANDMED/HOOLDUS/PROGRAMMI TÖÖ ÜLDISED PARAMEETRID/MÜÜGIHINDADE ARVESTUS), saab müügihindade arvutamiseks kasutada etteantud juurdehindluse protsente. Kui müügihindade arvestus on lülitatud käsitsire?iimi, saab arvutada ainult juurdehindluse potsente müügihindade järgi, aga mitte vastupidi.

9. Soovi korral saame kauba juurde kirjutada nn. lisainfo. Lisainfol on vähemalt kaks erinevat rakendust. Esiteks saame seda infot trükkida arve juurde nn. lisalehena. (Sel juhul sisaldab lisainfo tavaliselt viiteid kvaliteedisertifikaatidele, kasutusõpetusi, koostisi vms., ka peame iga kauba juures märkima, et soovime lisainfot arvele trükkida, s.t. tegema ristikese vastavasse kohta.) Teisel juhul võib lisainfo olla lihtsalt vabas vormis kommentaar kauba juurde (arvele ei trükita).

10. Iga kaubaga saab siduda ka nelja kategooria lisakulud. Lisakulude järgi leitakse tavaliselt isikute palk. Iga

sissetuleku ja väljamineku dokumendiga saame siduda kuni kaks erinevat isikut ja hiljem koostada lisakulude aruande isikute lõikes. MÄRKUS: Sõltuvalt Teie poolt ostetud programmi konfiguratsioonist võib lisakulude arvestus ka puududa.

76

76

Soovi korral saab kaubale kehtestada soodusmüügitingimused. Tingimused võivad olla sõltuvad kogusest (kaupa müüakse soodushinnaga, kuni etteantud kogus on otsas), ajast (kaupa müüakse soodushinnaga etteantud perioodil) või mõlemast. Igal juhul tuleb ette anda hinnakategooria, kuhu soodushind on sisestatud. Peale siin esitatud kaubast lähtuva soodusmüügisüsteemi võimaldab programm kasutada ka täiuslikumat süsteemi, mille korral saame kehtestada soodustungimusi näiteks tervele kauba liigile või grupile korraga, samuti siduda soodusmüüki konkreetsete klientidega. Täpsemalt vt. PÜSIANDMED/SOODUSHINNAD.

Kaupade andmebaasist mõne konkreetse kauba otsimiseks vajutage Ctrl+F. Kaupa saab otsida koodi, nimetuse, liigi ja grupi järgi. Koodi järgi otsimisel alustatakse koodi vaatamist vasakust äärest (s.t. koodi algusest) ja kui täpset koodi ei leita, pannakse viit sellele reale, mille koodi algus etteantuga kokku langeb. Nime järgi otsimisel

77

77

leiab programm kõik need read, millel olev nimetus sisaldab etteantud sõna, sõnaosa või teksti. Otsimise asemel võib kasutada ka andmebaasi filtreerimist, mille korral ekraanile jäävad ainult etteantud filtri alla kuuluvad kaubad. Kaupade nimekirja või hinnakirja saab trükkida, kui vajutate andmebaasi parandamisel F3.

Enne trükkimist tuleb valida, millise kategooria hindu kasutada. Soovi korral saab korraga trükkida ainult ühte liiki kaubad. Näidis (hinnakiri): K A U P A D E H I N N A K I R I AS Sepapoisid Tamme 6,Tallinn EE0021 Trükitud: 9. oktoober 1997 B kategooria hinnad Lehekülg 1 Müügihind Müügihind Kauba kood Kauba nimetus Ühik k/m-ta k/m-ga ------------ ---------------------------- ------ ----------- ----------- 1S Pärnu Amalfi siirup 0.5 pdl 7.000 8.260 1S1 Pärnu Sidruni siirup 0.5 pdl 5.593 6.600 1S2 Pärnu Apelsini siirup 0.5 pdl 5.593 6.600 1S3 Pärnu Aprikoosi siirup 0.5 pdl 5.593 6.600 1S4 Pärnu Pirni siirup 0.5 pdl 5.593 6.600 1S5 Pärnu Vaarika pdl 6.008 7.090 Must?strasiirup 0.5 1S6 Pärnu J?hvikasiirup 0.5 pdl 6.008 7.090 3G J?hvi Gin Long Drink 5.6% pdl 5.000 5.900 0.33 3S1 J?hvi Maasikasiirup pdl 4.737 5.590 pdl.0.33l ------------ ---------------------------- ------ ----------- -----------

78

78

Näidis (kaupade nimekiri): K A U B A D AS Sepapoisid Trükitud: 9. oktoober 1995 Tamme 6,Tallinn EE0021 A kategooria hinnad Lehekülg 1 Kauba Viimane Juurde- Müügihind Müügihind Kauba kood Kauba nimetus liik Ühik ostuhind hindlus k/m-ta k/m-ga ------------ ------------------------- ---- ------ ---------- ----- --------- -------- 1S Pärnu Amalfi siirup 0.5 JO pdl 6.860 -0.05 6.856 8.090 1S1 Pärnu Sidruni siirup 0.5 JO pdl 5.590 0.05 5.593 6.600 1S2 Pärnu Apelsini siirup 0.5 JO pdl 5.590 0.05 5.593 6.600 1S3 Pärnu Aprikoosi siirup JO pdl 5.590 0.05 5.593 6.600 1S4 Pärnu Pirni siirup 0.5 JO pdl 5.590 0.05 5.593 6.600 1S5 Pärnu Vaarika JO pdl 6.010 -0.03 6.008 7.090 Must?strasiirup 0.5 1S6 Pärnu J?hvikasiirup 0.5 JO pdl 6.010 -0.03 6.008 7.090 3G J?hvi Gin Long Drink 5.6% JO pdl 4.830 3.52 5.000 5.900 3S1 J?hvi Maasikasiirup JO pdl 4.300 10.16 4.737 5.590 pdl.0.33l 3S2 J?hvi Kirsi siirup 0.33 JO pdl 4.100 15.53 4.737 5.590 ------------ ------------------------- ---- ------ ---------- ----- -------- ---------

79

79

2.2. Laoseis Laoseis näitab kas konkreetse kuupäeva seisu või viimast seisu (s.t. dokumendid on arvesse võetud sõltumata kuupäevast).

Laoseisu puhul on meil valida nelja võimaluse vahel: 1. Vaadata olemasolevat viimast seisu – kõige kiirem, kuna midagi ei arvutata, arvesse on võetud kõik

sisestatud dokumendid, sõltumata nende kuupäevast. 2. Arvutada uus viimane seis – vaja kasutada erandjuhtudel, kuna programm parandab operatiivset seisu

automaatselt vastavalt dokumentide lisandumisele ja muutumisele. 3. Arvutada seis etteantud kuupäeval – kasutada, kui on vaja arvutada seis mõnel varasemal kuupäeval. Kui

arvutame koos FIFO-hindadega, siis võtab rohkem aega. 4. Uuendada ainult tellimuste osa – toimib ainult siis, kui müügitellimuste moodul on sisse lülitatud;

uuendatakse laoseisu veerud “Tellitud kogus” ja “Broneeritud kogus”. “Tellitud koguse” veergu summeeritakse kõik täitmata tellimused, mis pole veel vananenud (vananemise päevade arvu saab määrata dokumendi liikide juures), broneeritud koguse veergu lähevad ainult need kogused, mis on tehtud broneeringut nõudvate dokumendi liikidega. Kuna laoseisu ei arvutata, siis on tellimuste osa uuendamine kiire. Soovitav on igal hommikul tellimuste uuendamine ära teha, et eelmisel päeval vananenud tellimused laoseisust välja jääksid.

80

80

Analoogiliselt kaupade andmebaasiga saab ka laoseisust kaupu koodi ja nimetuse järgi otsida, samuti laoseisu välja trükkida, aga laoseisu andmebaasis ei ole võimalik midagi parandada. Laoseisus saab iga kaubaga siduda ka miinimumkoguse (nn. kriitilise koguse) ja kasutada seda spetsiaalse aruande tegemiseks. Miinimumkoguse sisestamiseks vajutage F8.

81

81

Näidis (laoseis): V I I M A N E L A O S E I S : Hulgiladu AS Sepapoisid Trükitud: 9. oktoober 1995 Tamme 6,Tallinn EE0021 A kategooria hinnad

Lehekülg 1

Kauba Summa Müügihind Müügihind Summa km-ga Kauba kood Kauba nimetus liik Ühik Kogus Laohind laohinnas k/m-ta k/m-ga müügihinnas ------------- ------------------ ---- ------ ----------- ------------ ----------- ----------- ----------- ----------- 1S Pärnu Amalfi JO pdl 100.000 6.860 686.00 6.856 8.090 809.00 siirup 0.5 1S4 Pärnu Pirni siirup JO pdl 200.000 5.590 1118.00 5.593 6.600 1320.00 4V Värska vesi JO pdl 140.000 2.020 282.80 2.119 2.500 350.00 originaal 0.5 C Coca cola pdl.0.33 JO pdl 72.000 3.150 226.80 3.300 3.890 280.08 CC Coca cola 2l JO pdl 120.000 11.700 1404.00 12.288 14.500 1740.00 plastpdl. CF Fanta Apelsin 0.33 JO pdl 96.000 3.150 302.40 3.300 3.890 373.44 CFA Fanta ?una 0.33 JO pdl 24.000 3.150 75.60 3.300 3.890 93.36 CFPL Fanta plastpdl. 2l JO pdl 90.000 11.700 1053.00 12.288 14.500 1305.00 JC Ösel Cola 1.5l JO pdl 16.000 6.000 96.00 6.602 7.790 124.64 JD Ösel Long Drink JO pdl 16.000 15.750 252.00 17.627 20.800 332.80 JG Ösel Greibitoonik JO pdl 8.000 8.150 65.20 8.814 10.400 83.20 JGO Öseli JO pdl 16.000 8.740 139.84 9.169 10.820 173.12 Greibit.Originaal JK ösel Kirsi 1.5l JO pdl 16.000 6.180 98.88 6.602 7.790 124.64 JO Ösel Apelsin 1.5l JO pdl 48.000 6.040 289.92 6.602 7.790 373.92 JV Ösel Vaarika 1.5l JO pdl 16.000 6.120 97.92 6.602 7.790 124.64 ------------- ------------------ ---- ------ ----------- ------------ ----------- ----------- ----------- ----------- Laos kokku 15 rida 978.000 6188.36 7607.84

Üldiselt parandab programm pidevalt viimast laoseisu ja seega pole enamasti vaja seda ümber arvutada. Erandkorras, kui on esinenud tõrkeid arvuti töös või on tekkinud kahtlus laoseisu õigsuses, on mõistlik lasta laoseis uuesti arvutada (<Arvutada uus viimane seis>). Laoseis tuleb uuesti arvutada ka siis, kui soovime saada täpseid laohindu (FIFO-meetodil), sest jooksvalt töö käigus arvutatud laohind pole alati päris täpne. Sel juhul tuleb kindlasti eemaldada ristike valiku <[X] FIFO-hindasid mitte arvutada> eest, sest vastasel korral jäävad laohinnad nulliks. Programmi poolt jooksvalt parandatav laoseis on alati viimane seis. Kui soovime näha mõne varasema kuupäeva seisu, saab seda teha valiku <Arvutada seis kuupäeval ...> all. Sel juhul tuleb sisestada soovitud laoseisu kuupäev. Nagu viimase laoseisu puhul, nii ka siin saab valida ilma FIFO-hindadeta laoseisu (laohinnad nullid, kuid arvutatakse kiiresti) ja FIFO-hindadega laoseisu (arvutamine võtab kauem aega) vahel. Igasugune laoseis on nö. õhtune seis, s.t. etteantud kuupäeva dokumendid arvestatkse laoseisu sisse. Viimase laoseisu korral võetakse dokumendid arvesse sõltumata kuupäevast.

82

82

Laoseisu õigsuse hindamisel arvestage, et laoseis koosneb kolmest komponendist: LAOSEIS = ALGSEIS + SISSETULEKUD - VÄLJAMINEKUD Algseisu saab parandada valiku PÜSIANDMED/LAOD all (vajutades F7), väljaminekud sisaldavad peale väljamineku dokumentide ka inventuuride vahesid (vt. KAUBAD JA DOKUMENDID/INVENTUURID/EELMISTE INVENTUURIDE PARANDAMINE). Kui tekib kahtlus mõne kauba laoseisu õigsuses, on seda kõige lihtsam kontrollida aruande ÜHE KAUBA KÄIBEANDMIK abil, kus on nähtavad kõik konkreetse kauba sissetulekud ja väljaminekud, samuti algseis. Iga kauba laoseis etteantud kuupäeval peab kindlasti kokku langema ühe kauba käibeandmiku lõppsaldoga, kui lõppkuupäevaks on sama laoseisu kuupäev. 2.3. Sissetulekud 2.3.1. Sissetulekute tegemine Igal laol on teistest ladudest sõltumatud sissetuleku dokumendid, seega tuleb enne sissetuleku tegemist valida ladu. Sissetulekuid on kahte liiki: (1) sissetulekud hankijatelt (kauba ostmine) ja (2) sissetulekud teistest ladudest. Sisestada saab ainult esimest liiki dokumente, teistest ladudest sissetulekud genereerib programm automaatselt, kui teeme mõnest laost väljamineku teise lattu. Küll aga saame teistest ladudest tulnud sissetulekuid tavalisel viisil parandada. Sissetuleku dokument koosneb päisest, ridadest ja lõpuosast.

83

83

Päisest tuleb sisestada: 1. Dokumendi liik vastavalt etteantud nimekirjale (vt. PÜSIANDMED/SISSETULEKU DOKUMENDI

LIIGID), valimiseks saate kasutada klahvi F5. Dokumendi liigi järgi määratakse ka dokumendilt sisestatavad väljad, samuti osaleb liik numbriseeria määramisel.

2. Dokumendi number, mis on kuni 10-kohaline tähtede, numbrite ja muude märkide kombinatsioon kui programmi töö üldistest parameetritest on sisse lülitatud sissetuleku dokumentide automaatne nummerdamine ja leidub sobiv numbriseeria, siis pakub programm välja leitud seeria järgmise numbri. Sissetulekute seeriatena nummerdamise korral on dokumendi numbri väljal seega sisemine registreerimisnumber, kuupäeva kohal aga registreerimise kuupäev. Igal sissetulekul on ka oma number (hankija pandud number), mis kirjutatakse alusdokumendi numbri väljale.

3. Kuupäev peab kuuluma avatud perioodi dokumendi numbri ja kuupäeva kombinatsioon peab olema unikaalne, s.t. ühel kuupäeval ei tohi esineda kahte ühesuguse numbriga dokumenti.

4. Hankija kood, valimiseks saate kasutada klahvi F5 (või ENTER tühjal väljal) ja uue hankija lisamiseks klahvi F2 (ainult siis, kui olete hankijate nimekirja juba F5-ga ekraanile toonud, tabelikujulise valikumenüü korral tuleb uue hankija lisamiseks vajutada Ctrl+N).

5. Alusdokumendi number ja kuupäev. Kui dokumendi numbri väljale pannakse sisemine registrinumber, siis siia sisestatakse hankija pandud dokumendi number ja kuupäev.

6. Dokumendi maksetähtaeg. 7. Kahe isiku koodid vastavalt isikute andmebaasile. 8. Kas kaupade hinnad dokumendil sisaldavad käibemaksu? (valige JAH ainult siis, kui olete saanud

saatelehe, millel kaupade hinnad on antud koos käibemaksuga, sellisel juhul teeb programm iga kauba hinna sisestamise järel tagasiarvestuse käibemaksuta hinna leidmiseks).

Pärast päise sisestamist sisestage dokumendil olevad kaubad eraldi ridadel. Igal real tuleb sisestada:

84

84

1. Kauba kood, mille võib otse sisse toksida, aga võib valida ka kaupade nimekirjast, kui vajutate F5 või tühjal

kauba koodi väljal ENTER. Kaupade nimekirja näidatakse üldistes parameetrites määratud järjestuses, järjestusest sõltub ka näidatavate väljade hulk ja paiknemine (näiteks kui põhijärjestuses on esimesel kohal kauba liik, siis on liik ka valikumenüüs esimeses veerus sama kehtib ka kauba koodi ja nimetuse kohta). Nagu muudes valikutes, nii ka kaupade valikumenüüs saab kiiresti õige rea üles otsida, kui toksime sisse esimeses veerus oleva info alguse. Näiteks kui kaupade põhijärjestuseks on kauba nimetus (ja seega on nimetus valikumenüü esimeses veerus), siis toksides sisse tähed LIMO paigutab programm valiku esimesele reale, mis algab prefiksiga LIMO(naad) (muidugi eeldusel, et selliste nimetustega kaubad olemas on).

Kui programmi töö üldistest parameetritest on tavalised kiirvalikumenüüd asendatud tabelikujuliste valikumenüüdega, siis ei saa rida otsida eelkirjeldatud viisil rea alguse tähti (numbreid) sisestades. Selle asemel saab otsimiseks kasutada klahve Ctrl+F. Sama kehtib ka hankijate valikumenüü kohta. Sel juhul tuleb ka uue kauba (hankija) lisamiseks vajuta mitte F2 vaid Ctrl+N. Pärast koodi sisestamist näitab programm automaatselt kauba nimetust, liiki ja mõõtühikut. Kui on vaja sisestada kaup, mida kaupade andmebaasis veel pole, saab selle jooksvalt andmebaasile lisada. Uue kauba saab lisada, kui vajutada kauba koodi väljal F2, samuti võib F2 vajutada siis, kui kaupade valikumenüü on ekraanile toodud. 2. Kauba kogus 3. Kauba hind (programm pakub välja viimase ostuhinna, kuid seda võib muuta). Kui vajutame dokumendi real F4, siis saame sisestada sellel real oleva kauba säilivusaega (või muud analoogset infot), mis kantakse automaatselt kaupade andmebaasi, samuti saab soovi korral muuta kauba andmeid (nimetust, müügihindu jm.), valides <Parandada kauba andmeid>.

85

85

Dokumendi ridadel võib vabalt üles-alla liikuda (PageUp ja PageDown), koode, koguseid ja hindu parandada. Rea kustutamiseks tuleb kustutada sellel olev kauba kood, pärast seda kustutab programm kogu real oleva info. Kui on sisse lülitatud automaatne või poolautomaatne müügihindade arvestus, siis jälgib programm ostuhindade muutumist. Kui hinnamuutus ületab etteantud piiri, arvutatakse kaubale juurdehindluse protsentide põhjal uued müügihinnad. Poolautomaatse hinnaarvestuse korral küsitakse enne uute hindade salvestamise kohta kinnitust.

Ridade sisestamine lõpetage vajutusega ESCAPE või F10 klahvile. Kui valite <Lõpetada>,

86

86

saate hakata sisestama dokumendi lõpuosa, kui valite <Jätkata>, saate ridasid edasi sisestada ja kui valite <Parandada>, saate dokumenti algusest peale parandada.

Kui olete ridade sisestamise lõpetanud, sisestage dokumendi lõpuosa, mis koosneb ühest või kahest juurde- või mahahindlusest (mahahindlus sisestage miinusmärgiga), käibemaksust ja ümardusest. Ümarduse väljale pakub programm ise ümarduse summa, kui sissetuleku dokumentide automaatne ümardamine on sisse lülitatud. Kui automaatne ümardamine on välja lülitatud, siis võib ümarduse välja täita sisestaja vastavalt alusdokumendile. Pärast dokumendi lõpuosa sisestamist esitatakse Teile küsimus, kas soovite dokumendi trükkida, salvestada, algusest peale parandada või kogu dokumendi tühistada. Kui valite trükkimise, siis tehakse koos sellega ka salvestamine.

Kui Te kasutate laoarvestust koos firma "Merit" pearaamatu programmi arvelduste süsteemiga, siis sõltuvalt dokumendi liigi juures tehtud määrangust, kas:

1 - dokumendi kohta tehakse arvelduste andmebaasi automaatselt kanne ära (kui dokumendi liigi juures on määranguks 'Salvestada alati')

2 - arvelduse salvestamise kohta esitatakse küsimus ja Te saate valida, kas see salvestada (F10) või mitte (ESC), selgituse kohale pakub programm alati esimese rea kauba nimetust, mida võite soovi korral muuta

3 - arvelduste andmebaasi kannet ei tehta (kui dokumendi liigi juures on määranguks 'Mitte salvestada')

Kui teete automaateid kandeid laost pearaamatusse, siis on soovitav teha dokumendi salvestus arvelduste andmebaasi koos kandega, mitte koos dokumendi tegemisega (dokumendi liigi juures kasutada valikut 'Mitte salvestada'). Kindlasti ei tohi arvelduste andmebaasi salvestust teha mõlemas kohas, kuna sel juhul tekib sinna ühe sissetuleku kohta kaks rida. Pärast ühe dokumendi sisestamise lõpetamist saate kohe sisestada uut sissetuleku dokumenti.

87

87

2.3.2. Sissetulekute parandamine Sissetulekute parandamises saame vaadata ja parandada kõiki tehtud sissetulekuid, lisaks sellele ka programmi poolt genereeritud sisssetulekuid, mis kaasnevad laost-lattu liikumise dokumentide tegemisega.

Sissetulekute parandamisel on kaks re?iimi: (1) dokumentide vaatamise/otsimise re?iim ja (2) konkreetse dokumendi parandamise re?iim. Dokumentide vaatamise/otsimise re?iimis saab kasutada järgmisi juhtklahve: PageUp/PgDown näitab vastavalt eelmist ja järgmist dokumenti Ctrl+Home näitab andmebaasi esimest dokumenti Ctrl+End näitab andmebaasi viimast dokumenti

88

88

F5 toob ekraanile dokumentide nimekirja valikumenüü kujul

F7 võimaldab ekraanil oleva dokumendi trükkida

Ctrl+T kustutab ekraanil oleva dokumendi (kustutamine pole tagasivõetav) Ctrl+F võimaldab dokumenti mitmete tunnuste järgi otsida

89

89

Ctrl+G otsib järgmist samade tunnustega dokumenti F4 toob ekraanile menüü, kust saab peale klahvikombinatsioonidega valitavate tegevuste valida ka dokumentide järjestust

Ctrl+K abil saab dokumendi kinnitada; kinnitamine tähendab dokumendi parandamise ja kustutamise blokeerimist ja võimaldab seega määratud isikutel dokumentide eest vastutada. Dokumentide järjestuse valimine:

90

90

F8 lülitab sisse konkreetse dokumendi parandamise re?iimi. Parandamine on analoogiline dokumendi sisestamisega, funktsioneerivad samad juhtklahvid ja saab kasutada samu sisestusvõtteid (vt. eelmist punkti SISSETULEKUTE TEGEMINE). Dokumenti saab parandada ainult siis, kui:

- dokument pole suletud, - dokument pole kinnitatud, - dokumendiga pole seotud automaatselt genereeritud raamatupidamiskannet (kui kanne on tehtud ja

siiski on vaja dokumenti parandada, tuleb kanne kõigepealt kustutada ning seejärel on võimalik dokumenti parandada; sel juhul tehakse järgmisel kannete tegemisel uus kanne),

- dokument pole arveldustes tasutud, - kasutajal on õigus dokumente parandada (õigust saab ära võtta ainult sisselülitatud turvasüsteemi

korral).

91

91

2.4. Väljaminekud 2.4.1. Väljaminekute tegemine Väljaminekute tegemisel tuleb kõigepealt valida ladu, mille väljaminekuid tegema hakkame. Seejärel määrame väljamineku liigi, mis võib olla MÜÜK, VÄLJAMINEK TOOTMISESSE (KULUSSE KANDMINE) või VÄLJAMINEK TEISE LATTU. Iga väljamineku dokument koosneb päisest, ridadest ja lõpuosast, kusjuures sõltuvalt väljamineku liigist on sisestatavad andmed veidi erinevad. Kuna müügidokumendilt (arvelt) sisestatavate andmete hulk on kõige suurem, kirjeldame põhjalikumalt seda väljamineku liiki, hiljem aga selgitame eraldi kulusse kandmise ja teise lattu väljamineku dokumendi erinevusi müügist.

Arve päisest tuleb sisestada: 1. Dokumendi liik vastavalt etteantud nimekirjale (vt. PÜSIANDMED/VÄLJAMINEKU DOKUMENDI

LIIGID), valimiseks saate kasutada klahvi F5. Dokumendi liigi järgi määratakse ka dokumendilt sisestatavad väljad, samuti osaleb liik numbriseeria määramisel.

2. Dokumendi number, mis on kuni 10-kohaline tähtede, numbrite ja muude märkide kombinatsioon; kui programmi töö üldistest parameetritest on sisse lülitatud väljamineku dokumentide automaatne nummerdamine ja leidub sobiv numbriseeria, siis pakub programm välja leitud seeria järgmise numbri.

3. Kuupäev peab kuuluma avatud perioodi dokumendi numbri ja kuupäeva kombinatsioon peab olema unikaalne, s.t. ühel kuupäeval ei tohi esineda kahte ühesuguse numbriga dokumenti.

92

92

4. Kliendi kood, valimiseks saate kasutada klahvi F5 (või ENTER tühjal väljal) ja uue kliendi lisamiseks klahvi F2 (ainult siis, kui olete klientide nimekirja juba F5-ga ekraanile toonud, tabelikujulise valikumenüü korral tuleb uue kliendi lisamiseks vajutada Ctrl+N). Kliendi all mõistame enamsti kauba saajat. Kui arve eest tasub mõni teine klient, siis sisestame tema koodi maksja väljale, vajutades F12. Kui maksja on kliendiga seotud juba klientide andmebaasis, täidab programm maksja välja automaatselt.

5. Kuni neli erinevat lisateksti, mis trükitakse arvele etteantud kohta. Lisatekstid sisaldavad tavaliselt garantiitingimusi, litsentside numbreid, samuti viisakusväljendeid (näiteks TÄNAME OSTU EEST!). Tekstide valimiseks saab kasutada klahvi F5. Lisatekstide väljad võib jätta tühjaks.

6. Arve tunnus, mis võimaldab arveid liigitada ja hiljem tunnuste lõikes mitmeid aruandeid tellida. Tavalisemad liigitamised on näiteks müügiagentide lõikes, geograafiliste piirkondade lõikes vms. Tunnuste valimiseks saab kasutada klahvi F5.

7. Kahe isiku koodid vastavalt isikute andmebaasile. (MÄRKUS: Sõltuvalt ostetud programmi konfigu-ratsioonist võib isikute sisestamise võimalus ka puududa.)

8. Maksetähtaeg ja viivis, mille programm pakub välja lähtudes konkreetse kliendi andmetest.

Pärast päise sisestamist sisestage arvel olevad kaubad eraldi ridadel. Igal real tuleb sisestada: 1. Kauba kood, mille võib otse sisse toksida, aga võib valida ka kaupade nimekirjast, kui vajutate F5 või tühjal

kauba koodi väljal ENTER. Kaupade nimekirja näidatakse üldistes parameetrites määratud järjestuses, järjestusest sõltub ka näidatavate väljade hulk ja paiknemine (näiteks kui põhijärjestuses on esimesel kohal kauba liik, siis on liik ka valikumenüüs esimeses veerus sama kehtib ka kauba koodi ja nimetuse kohta). Nagu muudes valikutes, nii ka kaupade valikumenüüs saab kiiresti õige rea üles otsida, kui toksime sisse esimeses veerus oleva info alguse.

Kui programmi töö üldistest parameetritest on tavalised kiirvalikumenüüd asendatud tabelikujuliste valikumenüüdega, siis ei saa rida otsida eelkirjeldatud viisil rea alguse tähti (numbreid) sisestades. Selle asemel

93

93

saab otsimiseks kasutada klahve Ctrl+F. Sama kehtib ka klientide valikumenüü kohta. Sel juhul tuleb ka uue kauba (hankija) lisamiseks vajuta mitte F2 vaid Ctrl+N. Pärast koodi sisestamist näitab programm automaatselt kauba nimetust, liiki ja mõõtühikut. Erandina saab ka väljamineku tegemisel sisestada uusi kaupasid (kui vastavat võimalust pole üldistest parameetritest välja lülitatud) uute kaupade lisamine väljamineku tegemisel on vajalik, kui kaup on reaalselt laos olemas, kuid mingil põhjusel on vastav sissetuleku dokument alles arvutisse sisestamata ning seega programm "ei tea" kauba olemasolu. 2. Kauba kogus. MÄRKUS: Negatiivse koguse korral peame sisestama ka lao- e. sissetulekuhinna, kuna sel juhul toimub kauba

liikumine lattu sisse – näiteks tõi klient kauba tagasi ja talle tehti kreeditarve. Hinna sisestamiseks tuleb ekraanile eraldi väike aken.

3. Kauba müügihind. Sõltuvalt lao parameetritest saab sisestada kas käibemaksuta müügihindu (tavaliselt

kasutatakse seda) või käibemaksuga müügihindu. Komakohtade arvu (2 või 3) saab määrata üldistes parameetrites (kaks või kolm). (vt. PÜSIANDMED/HOOLDUS/PROGRAMMI TÖÖ ÜLDISED PARAMEETRID/JÄRJESTUSED). Programmi poolt pakutav hind võetakse kaupade andmebaasist ning ta sõltub konkreetsel arvel oleva kliendi hinnakategooriast. Soovi korral saab pakutavat hinnakirjahinda alati parandada. Müügihinna kujundamiseks on ka üks lisavõimalus. Kui vajutame mõnel kauba real olles F4, saame ekraanile eraldi aknasse põhjalikuma info kauba kohta. Selles aknas saame lisaks standardsetele andmetele (kood, kogus, hind) sisestada ka mahahindluse protsenti. See mahahindlus mõjub ainult konkreetsele kaubale (arve reale), mitte aga arvele tervikuna.

Dokumendi ridadel võib vabalt üles-alla liikuda (PageUp ja PageDown), koode, koguseid ja hindu parandada. Rea kustutamiseks tuleb kustutada sellel olev kauba kood, pärast seda kustutab programm kogu real oleva info.

94

94

Nii päise kui ridade ridade sisestamisel saab sisestada kommentaari dokumendi juurde, kui vajutada F11. Kommentaar võib olla nii trükitav kui mittetrükitav (määratakse trükkimise parameetrites). Ridade sisestamine lõpetage vajutusega ESCAPE või F10 klahvile. Kui valite <Lõpetada>, saate hakata sisestama dokumendi lõpuosa, kui valite <Jätkata>, saate ridasid edasi sisestada ja kui valite <Parandada>, saate dokumenti algusest peale parandada.

Kui olete ridade sisestamise lõpetanud, sisestage arve lõpp, mis koosneb ühest või kahest juurde- või mahahindlusest, mida saab sisestada nii protsendi kui ka summana (mahahindlus sisestage miinusmärgiga) ja käibemaksust. Pärast arve lõpuosa sisestamist esitatakse Teile küsimus, kas soovite arve trükkida, salvestada, algusest peale parandada või kogu dokumendi tühistada.. Kui valite trükkimise, siis tehakse koos sellega ka salvestamine.

95

95

Trükkimise korral näitab programm olemasolevaid trükkimise parameetreid, mida soovi korral saab ka jooksvalt muuta, valides <Muuta parameetreid>.

Soovi korral saame sisestada kommentaari, mis trükitakse arve alla.

Arve saab trükkida printeril või salvestada tekstifaili. Kui trükiparameetreid pole vahetult enne trükkimist vaja muuta (s.t. trükitakse kogu aeg samale printerile, sama eksemplaride arv ja sama vormiga arve), siis võib parameetrite näitamise arve parameetritest välja lülitada. Kui kasutate laoarvestust koos firma "Merit" finantsraamatupidamise arvelduste süsteemiga, siis sõltuvalt dokumendi liigi juures määratud salvestamise viisist, kas:

1 - dokumendi kohta tehakse arvelduste andmebaasi automaatselt kanne ära (kui määranguks on 'Salvestada alati')

2 - arvelduse salvestamise kohta esitatakse küsimus ja Te saate valida, kas see salvestada (F10) või mitte (ESCAPE), selgituse kohale pakub programm alati esimese rea kauba nimetust, mida võite soovi korral muuta

3 - arvelduste andmebaasi kannet ei tehta (kui on määranguks on 'Mitte salvestada')

Kui teete automaateid kandeid laost pearaamatusse, siis on soovitav teha dokumendi salvestus arvelduste andmebaasi koos kandega, mitte koos dokumendi tegemisega (dokumendi liigi juures kasutada valikut 'Mitte salvestada'). Kindlasti ei tohi arvelduste andmebaasi salvestust teha mõlemas kohas, kuna sel juhul tekib sinna ühe arve kohta kaks rida. Ülalkirjeldatud arve sisestamine on tehtud eeldusel, et kõik sisestusväljad on kasutajale avatud. Tegelikult suletakse sageli suur osa väljadest, mis ühelt poolt vähendab vigu ja teiselt poolt kiirendab märgatavalt arve tegemist. Näiteks suletakse sageli väljad “Kuupäev” (kui tehakse ainult jooksva päeva müüki), lisatekstid (need

96

96

määratakse dokumendi liigiga), maksetähtaeg ja viivis (leitakse automaatselt kliendi järgi), käibemaks (programm arvutab niikuinii). Jaemüügil suletakse lisaks sellele enamasti veel väljad “Klient” (vaikeväärtuseks võib panna kliendi “JAEMYYK”), hind, juurde- ja mahahindlused. Veel pannakse jaemüügil koguse vaikeväärtuseks 1, mis teeb ribakoodilugejaga kaupade sisestamise eriti lihtsaks. Jaemüügi spetsiifikast lähtudes on soovitav kasutada dokumendi liikide valiku <Sisestatavad väljad> all olevaid valikuid: [ X ] Arve/t ekk trükitakse kohe võimaldab kohe pärast arve ridade sisestamist arve või t eki trükkida (ilma dokumendi lõpuosas olevate juurdehindlusteta). Sellisel juhul saab sisestatuse lõpatamiseks kasutada kahte klahvi – F10 lõpetab sisestuse ja t ekk trükitakse kohe, F9 võimaldab enne trükkimist klienti valida (kuna jaemüügil selgub sageli alles pärast müügi tegemist, kas klient soovib korrektset firmanimega t ekki või mitte). [ X ] Arve lõpp nagu jaemüügil lülitab analoogselt eelmise valikuga dokumendi lõpuosa sisestusest välja, kuid enne trükkimist küsib programm igal juhul klienti.

Mõlema valiku eesmärgiks on müügidokumendi sisestuse kiirendamine ja kokkuvõttes klientide parem teenindamine. Kui teete müügidokumendi (arve) asemel väljaminekut tootmisesse (kulusse kandmist), siis peate kliendi asemel sisestama väljamineku objekti ja alobjekti. Samuti pole dokumendil käibemaksu. Muus osas sarnaneb kulusse kandmise dokumendi tegemine arve tegemisega.

97

97

Kulusse kandmisel on oluline mõista programmi hinnakäsitlust. Lao parameetritest saame valida, millist hinda programm kulusse kandmise dokumentidel kasutab (viimane ostuhind, FIFO-hind, mingi kategooria müügihind). Samas on see hind ainult nn. dokumendihind, see tähendab et sõltumata dokumendil olevast hinnast toimub tegelik kulusse kandmine alati FIFO-hinnas. Samas pole dokumendi tegemisel täpne FIFO-hind veel teada (võib-olla on mõned dokumendid veel sisestamata või parandatakse midagi varasemast perioodist). Seega isegi siis, kui programm on lülitatud FIFO-hinna kasutamisele kulussekandmisel, võib tegelik täpne FIFO-hind erineda dokumendil olevast hinnast. Seega siis on igal kulussekandmise dokumendil kahed hinnad – dokumendihinnad (näeme dokumendil ja aruannetes väljastushinna lahtris) ja täpsed FIFO-hinnad (näeme aruannetes laohinna lahtris). Kulussekandmise dokumentide automaatsel konteerimisel tehakse kanne alati täpsete FIFO-hindade järgi, seega peavad enne konteerimist dokumendid suletud olema. Kui teete väljaminekut teise lattu, peate valima saaja lao ning saate määrata saaja lao laohinna. Programm pakub saajahinnana kas (1) viimast ostuhinda, (2) FIFO-hinda või (3) ühe kategooria (A...H) müügihinda. Variandi saate ise valida, tehes vastava märke lao juurde (vt. PÜSIANDMED/LAOD).

Kui olete dokumendi lõpetanud, siis tehakse saaja lao sissetulek ära automaatselt. Hiljem, dokumendi parandamisel, tuleb siiski parandada väljaminekut ja teise lattu automaatselt genereeritud sissetulekut eraldi (s.t. ühel pool tehtud parandus ei kajastu automaatselt teises pooles). Analoogiliselt kulusse kandmisega on ka ladudevahelise liikumise dokumendil kaks hinda. Üks on saaja lao sissetulekuhind ja teine on täpne FIFO-hind, millega programm tegelikult kaubad välja kannab. Täpset FIFO-hinda näeme aruannetes laohinna lahtris.

98

98

2.4.2. Väljaminekute parandamine Väljaminekute parandamises saame vaadata ja parandada kõiki tehtud väljaminekuid.

Väljaminekute parandamisel on kaks re?iimi: (1) dokumentide vaatamise/otsimise re?iim ja (2) konkreetse dokumendi parandamise re?iim. Dokumentide vaatamise/otsimise re?iimis saab kasutada järgmisi juhtklahve: PageUp/PgDown näitab vastavalt eelmist ja järgmist dokumenti Ctrl+Home näitab andmebaasi esimest dokumenti Ctrl+End näitab andmebaasi viimast dokumenti F5 toob ekraanile dokumentide nimekirja valikumenüü kujul

99

99

F7 võimaldab ekraanil oleva dokumendi trükkida Ctrl+T kustutab ekraanil oleva dokumendi (kustutamine pole tagasivõetav) Ctrl+F võimaldab dokumenti mitmete tunnuste järgi otsida

Ctrl+G otsib järgmist samade tunnustega dokumenti F4 toob ekraanile menüü, kust saab peale klahvikombinatsioonidega valitavate tegevuste valida ka dokumentide järjestust ja kinnitada dokumente filtriga

Ctrl+K abil saab dokumendi kinnitada; kinnitamine tähendab dokumendi parandamise ja kustutamise

blokeerimist ja võimaldab seega määratud isikutel dokumentide eest vastutada.

100

100

Dokumentide järjestuse valimine:

F8 lülitab sisse konkreetse dokumendi parandamise re?iimi. Parandamine on analoogiline dokumendi sisestamisega, funktsioneerivad samad juhtklahvid ja saab kasutada samu sisestusvõtteid (vt. eelmist punkti VÄLJAMINEKUTE TEGEMINE). Kui soovite dokumendilt kustutada ühe või mõned read, tuleb kustutada vastavatel ridadel olevad kauba koodid. Kui kasutate laoarvestust koos pearaamatu arvelduste süsteemiga, siis sõltuvalt dokumendi liigist ja programmi töö üldistest parameetrites ette antud re?iimist salvestatakse parandused arvelduste andmebaasi kas automaatselt või üleküsimisega.

101

101

2.5. Inventuurid Inventuuri eesmärgiks on lao arvutuslik ja tegelik (laos üle loetud) seis vastavusse viia.

Inventuuri läbiviimine arvutis koosneb järgmistest etappidest: 1. etapp: Inventuuri avamine. Siin määrame lao, inventuuri kuupäeva, inventuuri võetavad kaubad (kõik kaubad, etteantud liiki/gruppi kuuluvad kaubad või üksikult väljavalitud kaubad) ja inventuuri hinnad.

102

102

Kui teeme kas etteantud liigi/grupi või kõigi kaupade inventuuri, on oluline ka see, kas valime inventuuri aluseks laoseisu või kaupade andmebaasi. Esimesel juhul võetakse inventuuri ainult need kaubad, mis on selles laos kunagi liikunud (täpsemalt need kaubad, mis on olemas kas lao algseisus või mõnel sissetuleku või väljamineku dokumendil), teisel juhul võetakse aluseks kogu kaupade andmebaas. Valik sõltub töö spetsiifikast – kui ladudes on erinev kaup, pole ju mõtet ühe lao inventuuri teise lao kaupasid sisse võtta (s.t. sel juhul valida aluseks laoseis). Valikute tegemise järel arvutab programm etteantud kuupäeva laoseisu ja loeb selle inventuuri aluseks. Kui pärast inventuuri alustamist parandada inventuuri kuupäevast varasemaid dokumente, siis inventuuri seisu automaatselt ei parandata. Inventuuri loomisel teeb programm iga inventuuri jaoks eraldi andmebaasi, mille nimi on kujul Ixxxx_z.DBF, kus ‘xxxx’ on inventuuri kood (järjekorranumber) ja ‘z’ on lao kood. Näiteks võib andmebaasi nimi olla I0015_R.DBF (inventuur koodiga ‘0015’ laos koodiga ‘R’).

2. etapp: Inventuurilehtede trükkimine Enne inventuuri läbiviimist on võimalik trükkida inventuurilehed, kus on peal kõik inventuuris olevad kaubad soovitud järjestuses. Soovi korral trükitakse lehtedele ka arvutuslik kogus ja jäetakse kahekordsed reavahed, et oleks mugav tegelikke koguseid kirjutada.

103

103

Näidis (inventuurileht): I N V E N T U U R I L E H T : Taaraladu AS Sepapoisid Tamme 6,Tallinn EE0021 14. oktoober 1997 Lehekülg 1 Müügihind Müügihind Kauba kood Kauba nimetus Ühik Laohind k/m-ta k/m-ga Tegelik kogus ------------- ------------------ ------ ------------ ----------- ----------- --------------- KVA1 Al.vaat 100l tk 300.000 300.00 354.00 _ _ _ _ _ . _ _ 6A Apelsini mahl 1.0 pk 10.000 9.11 10.75 _ _ _ _ _ . _ _ C Coca cola pdl.0.33 pdl 3.150 3.30 3.89 _ _ _ _ _ . _ _ PC Coca-Cola pudel tk 1.074 1.20 1.20 _ _ _ _ _ . _ _ BS Elysee Arena samp. pdl 25.400 23.64 27.90 _ _ _ _ _ . _ _ KEU Euroalus tk 100.000 30.00 30.00 _ _ _ _ _ . _ _ AE Euroalused tk 120.000 25.42 30.00 _ _ _ _ _ . _ _ KE Eurokast tk 45.000 45.00 45.00 _ _ _ _ _ . _ _ PF Fanta pudel 0.33 tk 1.079 1.20 1.20 _ _ _ _ _ . _ _ AF Finalused tk 20.000 25.42 30.00 _ _ _ _ _ . _ _ KH Hartwalli kast tk 40.000 40.00 40.00 _ _ _ _ _ . _ _ PI Importpudel 0.3 tk 0.200 0.42 0.42 _ _ _ _ _ . _ _ 3KD J?hvi Kadaka Drink pdl 6.740 7.10 8.38 _ _ _ _ _ . _ _ 3VD J?hvi Virsiku Drin pdl 5.800 6.48 7.65 _ _ _ _ _ . _ _ ------------- ------------------ ------ ------------ ----------- ----------- ---------------

Kaupade ülelugemisel kirjutage viimases veerus olevale punktiirjoonele kauba tegelik kogus laos. Inventuurilehe põhjal on mugav inventuuri tulemusi arvutisse sisestada, eriti kui võtta inventuuri andmebaas ette samas järjestuses kui trükiti inventuurilehed.

104

104

3. etapp: Inventuuri tulemuste sisestamine

Inventuuri sisestamise tabelis saab muuta ainult tegeliku koguse veergu. Kui tegelik kogus võrdub tabelis oleva arvutusliku kogusega, ei pruugi seda eraldi sisestada, võib vajutada lihtsalt ENTER ja programm kirjutab automaatselt tegeliku koguse väljale arvutusliku koguse. Kui inventuuri vahe on positiivne (s.t. tegelik kogus on suurem kui arvutuslik kogus), siis peame peale koguse sisestama ka lao- e. sissetulekuhinna. Põhjuseks on siin asjaolu, et inventuuri tulemusena genereeritakse kulussekandmise dokument (s.t. väljaminek), kusjuures nendel juhtudel kui tegelik kogus on suurem kui arvutuslik, tuleb kogus väljaminekus negatiivne (kuna kaupa on vaja arvele võtta).

105

105

4. etapp: Inventuuri aruannete tegemine Inventuuri sisestamise järel trükkige inventuuri aruanded, kus on näha tegelikud ja arvutuslikud kogused ning vahed. Kuna inventuuri aruannet kasutatakse sageli ametliku dokumenina, siis saab talle määrata ka allakirjutajad (vt. PÜSIANDMED/HOOLDUS/PROGRAMMI TÖÖ ÜLDISED PARAMEETRID/MUUD).

Pärast inventuuri sulgemist on vaja arvutada uus viimane laoseis, sest sulgemine ei paranda automaatselt laoseisu.

106

106

Näidis: Inventuuri aruanne Toidukaupade ladu : I N V E N T U U R I T U L E M U S E D Inventuuri kuupäev: 27.03.98 Inventuur tehtud täpses FIFO-hinnas (hind arvutatud). Aruanne tehtud samades hindades AS Sepad & Company Paatri 6, EE0001 Tallinn Trükitud: 28. märts 1998 10:36 Inventuur nr. 0015 27.03.98 Lehekülg 1 ------------------------------- ------------ V a h e Inventuuri- Arvutuslik Tegelik Ülejääk + Summaline Kauba kood Kauba nimetus ðhik hind kogus kogus puudujääk - vahe -------------- ---------------------------- ------ ------------- ------------ ------------ ------------- ---------- 10001 Elektripirn 25W-75W tk 0.320 -864 -864 10002 Elektripirn väike sokkel kg 1.512 3989.436 3989.436 10003 Krohvipealne lüliti tk 2.266 3261.666 3200.666 -61.000 -138.23 10007 Niiskuskindel lüliti hall tk -7.789 2000.789 +2008.578 -------------- ---------------------------- ------ ------------- ------------ ------------ ------------- ---------- Aruandes kokku 4 kaupa 6379.313 8326.891 1947.578 -138.23 -------------- ---------------------------- ------ ------------- ------------ ------------ ------------- ---------- Lehek•ljel kokku 4 kaupa 6379.313 8326.891 1947.578 -138.23 Inventuuri viis läbi: Komisjoni esimees: Komisjoni liige:

5. etapp: Inventuuri lõpetamine Peale inventuuriaruannete tegemist ja kontrollimist tuleb inventuur lõpetada, mille käigus programm genereerib automaatselt kulusse kandmise dokumendid. Dokumendile pannakse kõik need inventuuris olevad kaubad, mille korral tegelik ja arvutuslik kogus pole võrdsed. Dokumendil olevad kogused võrduvad arvutusliku ja tegeliku koguse vahega, seega kui tegelik kogus on suurem kui arvutuslik kogus, siis on dokumendile salvestatav kogus negatiivne. Inventuuri käigus automaatselt tehtavad kuludokumendid saavad dokumendi liigiks tärni (“*”), mis ongi reserveeritud selliste dokumentide jaoks. Kui vastavat dokumendi liiki andmebaasis veel pole, lisatakse ta sinna automaatselt. Genereeritavate dokumentide arv sõltub inventuuris olevate kaupade arvust – igale dokumendile pannakse kuni 100 rida. Ka dokumendi numbri teeb programm ise. Dokumendi number on kujul I.xxxx, kus ‘xxxx’ on inventuuri järjekorranumber ehk kood. Näiteks võib numbriks olla I.0015. Kui inventuuris on nii palju vahedega kaupasid, et nad ühele dokumendile ära ei mahu (seega rohkem kui sada), siis lisatakse dokumendi numbri järele sidekriips ja number, näiteks võivad ühe inventuuri lõpetamisel tekkida dokumendid I.0015-1, I.0015-2 ja I.0015-3.

107

107

Nagu teistel kulusse kandmise dokumentidel, nii ka inventuuri vahede dokumentidel tuleb näidata objekt ja allobjekt. Arusaadavuse huvides on soovitav teha inventuuri vahede jaoks eraldi objekt, mille koodiks võiks olla näiteks INVENT. Allobjekti välja võib tühjaks jätta (seda saab teha ainult siis, kui allobjektide andmebaasis on tühi rida) või kasutada allobjekti inventuuri jagamiseks allüksuste vms. lõikes.

Inventuuri lõpetamise käigus parandatakse ka laoseisu, inventuuri lõpetamise järel peab inventuuri kuupäeva laoseis olema võrdne inventuuri tegeliku seisuga. Seega koosnes inventuuri tegemine viiest etapist: 1. Inventuuri avamine ehk alustamine. 2. Inventuurilehtede trükkimine -- selle võib ka vehele jätta. 3. Inventuuri sisestamine. 4. Aruannete tegemine. 5. Inventuuri lõpetamine.

108

108

Kui inventuur on lõpetatud, ei saa teda enam muuta, küll aga saab endiselt vaadata inventuuri andmebaasi, trükkida aruandeid, vaadata seoseid inventuuri lõpetamise käigus tehtud dokumentidega ja neid dokumente välja trükkida.

109

109

2.6. Müügitellimused MÄRKUS: Sõltuvalt programmi konfiguratsioonist võib müügitellimuste moodul ka puududa. Müügitellimused võimaldavad klientide tellimuste üle paindlikku arvestust pidada, broneeringutega vältida tellitud kauba enneaegset mahamüümist ja tellimuste põhjal kiiresti arveid teha. 2.6.1 Tellimuste tegemine

Tellimuste tegemine sarnaneb arve tegemisega. Tellimuse päisest tuleb sisestada: 1. Dokumendi liik vastavalt etteantud nimekirjale (vt. PÜSIANDMED/VÄLJAMINEKU DOKUMENDI

LIIGID), valimiseks saate kasutada klahvi F5. Dokumendi liigi järgi määratakse ka dokumendilt sisestatavad väljad, samuti osaleb liik numbriseeria määramisel. Tellimuste liigid ei saa olla samad mis muudel väljaminekutel.

2. Tellimuse number, mis on kuni 10-kohaline tähtede, numbrite ja muude märkide kombinatsioon; kui programmi töö üldistest parameetritest on sisse lülitatud väljamineku dokumentide automaatne nummerdamine ja leidub sobiv numbriseeria, siis pakub programm välja leitud seeria järgmise numbri.

3. Kuupäev – tavaliselt kasutatakse siin tellimuse vastuvõtmise kuupäeva. 4. Kliendi kood

110

110

5. Kuni neli erinevat lisateksti, mis trükitakse arvele etteantud kohta. Lisatekstid sisaldavad tavaliselt garantiitingimusi, litsentside numbreid, samuti viisakusväljendeid (näiteks TÄNAME OSTU EEST!). Tekstide valimiseks saab kasutada klahvi F5. Lisatekstide väljad võib jätta tühjaks.

6. Tunnus 7. Kahe isiku koodid vastavalt isikute andmebaasile. 9. Tellimuse täitmise tähtaeg 10. Tellimuse liik, mida saab kasutada komplekteerimislehe tegemisel.

Pärast päise sisestamist sisestage tellimusel olevad kaubad eraldi ridadel. Dokumendi ridadel võib vabalt üles-alla liikuda (PageUp ja PageDown), koode, koguseid ja hindu parandada. Rea kustutamiseks tuleb kustutada sellel olev kauba kood, pärast seda kustutab programm kogu real oleva info. Ridade sisestamine lõpetage vajutusega ESCAPE või F10 klahvile. Kui valite <Lõpetada>, saate hakata sisestama dokumendi lõpuosa, kui valite <Jätkata>, saate ridasid edasi sisestada ja kui valite <Parandada>, saate dokumenti algusest peale parandada.

Kui olete ridade sisestamise lõpetanud, sisestage arve lõpp, mis koosneb ühest või kahest juurde- või mahahindlusest, mida saab sisestada nii protsendi kui ka summana (mahahindlus sisestage miinusmärgiga) ja käibemaksust.

111

111

Trükkimise korral näitab programm olemasolevaid trükkimise parameetreid, mida soovi korral saab ka jooksvalt muuta, valides <Muuta parameetreid>. 2.6.2. Tellimuste parandamine Tellimuste parandamises saame vaadata ja parandada kõiki täitmata tellimusi.

Tellimuste parandamisel on kaks re?iimi: (1) vaatamise/otsimise re?iim ja (2) konkreetse dokumendi parandamise re?iim. Peale selle saab tellimuste parandamisel ka konkreetse tellimuse põhjal kohe arvet teha, kui vajutame Ctrl+K.

112

112

Dokumentide vaatamise/otsimise re?iimis saab kasutada järgmisi juhtklahve: PageUp/PgDown näitab vastavalt eelmist ja järgmist tellimust Ctrl+Home näitab andmebaasi esimest tellimust Ctrl+End näitab andmebaasi viimast tellimust F5 toob ekraanile tellimuste nimekirja valikumenüü kujul F7 võimaldab ekraanil oleva tellimuse trükkida Ctrl+T kustutab ekraanil oleva tellimuse (kustutamine pole tagasivõetav) Ctrl+F võimaldab tellimust mitmete tunnuste järgi otsida

Ctrl+G otsib järgmist samade tunnustega dokumenti F4 toob ekraanile menüü, kust saab peale klahvikombinatsioonidega valitavate tegevuste valida ka dokumentide järjestust ja kinnitada dokumente filtriga

113

113

Ctrl+K abil saab tellimuse põhjal arve genereerida; sellisel juhul tuleb ette anda dokumendi liik, arve number

(selle pakub programm ise, kui kasutate numbriseeriaid), arve kuupäev, maksetähtaeg ja viivis (leitakse kliendi järgi automaatselt)

Enamasti kasutatakse tellimuste põhjal arvete tegemiseks siiski teist viisi, mille puhul käivitatakse müügiks väljaminekute tegemine ja pärast kliendi koodi sisestamist valitakse täitmata tellimuste hulgast sobiv (selleks tuleb vajutada F7). Programmi saab ka lülitada re iimi, mille korral programm otsib ise täitmata tellimusi ja pakub need pärast arvele kliendi koodi sisestamist välja (vt. PÜSIANDMED/HOOLDUS/PROGRAMMI TÖÖ ÜLDISED PARAMEETRID/SISSETULEKUD JA VÄLJAMINEKUD/2. LEHEKÜLG). Dokumentide järjestuse valimine:

F8 lülitab sisse konkreetse tellimuse parandamise re?iimi. Parandamine on analoogiline tellimuse sisestamisega, funktsioneerivad samad juhtklahvid ja saab kasutada samu sisestusvõtteid (vt. eelmist punkti TELLIMUSTE TEGEMINE). Kui soovite dokumendilt kustutada ühe või mõned read, tuleb kustutada vastavatel ridadel olevad kauba koodid.

114

114

2.6.3. Tellimuste aruanded Tellimuste aruannetes saab teha erinevaid kokkuvõtteid tellimustest. Aruannet saab filtreerida ladude, kliendi, tunnuse, tellimuse liigi, kauba liigi ja grupi järgi. Saab ka valida, kas aruandesse võetakse kõik või ainult täitmata tellimused, samuti teha tellimuset võrdlust tegeliku müügiga (viimasel juhul loetakse müügi hulka ainult tellimuste põhjal tehtud arved). Ajavahemikku saab arvestada kas tellimuse kuupäeva või täitmise tähtaja järgi. Eelistatud mõõtühik annab võimaluse kasutada aruandes põhiühikust erinevat mõõtühikut (toimib ainult siis, kui kauba juurde on teise või kolmanda mõõtühikuna vastav ühik sisestatud).

115

115

2.6.4. Tellimuste liigid Tellimuste liigid võimaldavad filtreerida tellimuste aruandeid. Tihti kasutatakse neid tellimuste jagamiseks sellisteks, millele on vaja koostada komplekteerimisleht (väga mugav, kui kasutate kauba kliendini toimetamiseks oma autosid, sel juhul tehakse komplekteerimislehed sõidumarsruutide järgi) ja sellisteks, millele komplekrteerimislehte pole vaja (klient tuleb ise kaubale järele).

116

116

2.7. Ostulimiidid MÄRKUS: Sõltuvalt programmi konfiguratsioonist võib ostulimiitide moodul ka puududa. Ostulimiitide mooduli ülesandeks on võimaldada isikutele ostulimiitide kehtestamist ja nende üle arvestust pidada. Eelkõige kasutatakse seda siis, kui oma töötajatele müüakse etteantud limiidi piires (või ka ilma limiidita) kaupu krediiti ning hiljem peetakse ostusumma palgast kinni.

Limiitide moodulis saab sisestada limiidi igale isikule konkreetseks perioodiks, samuti vaadata ja trükkida kasutatud ja kasutamata summat ning võlga muude kaupade eest (kuna limiidi saab kehtestada ainult etteantud kaubaliikidele, loetakse kõigi muude kaubaliikide ostud üldist võlga suurendavaks).

117

117

Samas saab vaadata konkreetse isiku sooritatud oste.

Limiitide arvestuse parameetrites määratakse dokumendi liigid ja laod, mille korral üldse limiite arvestatakse. Samuti ka kauba liigid, mille ostmine limiiti vähendab (nn. limiidikaubad, kõigi muude kaupade ostud suurendavad üldist võlga). Limiiti saab arvestada ühel arvel ühele isikule, ja kuna arvele saab sisestada kaks isikut, siis peame ka määrama, kas limiidiarvestuse alla võetakse esimene või teine isik.

118

118

Limiitide arvestuse protsess on kokkuvõtlikult järgmine: 1. Limiidiarvestuse alla minev ostja (enamasti oma töötaja) sooritab ostu. 2. Arve (t eki) sisestamiseks kasutatakse limiidiarvestuse dokumendi liiki. 3. Esimese (või teise, kui olete nii valinud) isikuna sisestatakse ostja kood. 4. Programm summeerib eraldi t ekil olevad limiidikaubad ja ülejäänud kaubad. 5. Kui ostja limiit on juba ületatud või ületatakse selle ostuga, siis väljastab programm vastava hoiatuse,

võimaldades samas ka sisestada ostja makset kassasse. 6. Programm fikseerib sooritatud ostu summa ja tehtud makse summa limiitide andmebaasis.

119

119

2.8. Dokumentide sulgemine Dokumentide sulgemine blokeerib etteantud kuupäevast varem tehtud dokumentide parandamise ja kustutamise. Sellega välistatakse sisuliselt lõpetatud perioodi dokumentide muutused, samuti arvutatakse kõigile suletavatele väljamineku dokumentidele lõplikud FIFO-hinnad, mis märgatavalt kiirendab aruannete tegemist. Erinevalt kuu lõpetamisest ei kustuta dokumentide sulgemine dokumente andmebaasidest, seega säilib ka pärast sulgemist võimalus teha kõiki aruandeid. Pärast dokumentide sulgemist ei saa ka sisestada uusi dokumente varasema või sama kuupäevaga kui sulgemise kuupäev.

Sulgemist võib teha ühe lao haaval või kõikides ladudes korraga. Enne sulgemist on soovitav trükkida sissetuleku ja väljamineku aruanded dokumentide lõikes ning kontrollida nende vastavust tegelike dokumentidega. Enne dokumentide sulgemist on vaja teha varukoopia, kuna see on ainuke võimalus vajaduse korral sulgemine n.ö. tagasi võtta. Sulgemisel valime kõigepealt, kas sulgeme kõigis ladudes või ühes laos, seejärel sisestame sulgemise kuupäeva. Programm leiab suletavate dokumentide arvu ja seejärel küsitakse sulgemisele viimast korda kinnitust.

120

120

2.9. Kannete tegemine MÄRKUS: Sõltuvalt programmi konfiguratsioonist võib kannete tegemise võimalus ka puududa. Iga dokumendi liigiga saab siduda ühe või mitu kande (konteeringu) skeemi (vt. PÜSIANDMED /SISSETULEKU DOKUMENDI LIIGID ja VÄLJAMINEKU DOKUMENDI LIIGID). Et programm etteantud skeemi järgi konteeringu pearaamatusse ära teeks, tuleb käivitada käesolev protseduur, eraldi sissetuleku ja väljamineku kannete tegemiseks.

Kannete tegemisel saab valida need kande tüübid, mida soovime ära teha ja kuupäevade vahemiku, mille kohta kanded teha. Kui jätame esimese kuupäeva tühjaks, siis tehakse kõik kanded kuni etteantud teise kuupäevani. Kui mõnedes kannetes konteeritakse kaupasid ostuhinnas, siis selliseid kandeid saab teha alles pärast dokumentide sulgemist. Programm otsib üles kõik tegemata kandega dokumendid ja näitab nende arvu kande tüüpide lõikes.

121

121

Kui mõne dokumendi liigiga on seotud rohkem kui üks kanne (tavaliselt on müügiarvega seotud vähemalt kaks kannet – arve ülesvõtmise kanne ja kauba kulusse kandmise kanne), siis on tegemata kannete arv üldiselt suurem kui tegemata kandega dokumentide arv. Nii realiseerimist kui kulusse kandmist saab konteerida nii dokumendi kogusummana kui kauba liikide lõikes. Kui kasutame viimast võimalust, siis on oluline silmas pidada järgmisi nõudeid:

1) kõigi kauba liikide juures peavad kontod olema sisestatud (isegi siis, kui seda liiki kaupa tegelikult dokumentidel pole)

2) kui programm on konfigureeritud nii, et ühes kandes ei saa olla korraga mitut deebetit ja mitut kreeditit (see sõltub finantsraamatupidamise programmi konfiguratsioonist), siis liikide lõikes kulusse kandmist tuleb tavaliselt teha kahe kandega – esimese kandega kantakse kaup liikide lõikes määratud kaubakontodelt mingile vahekontole, teise kandega aga vahekontolt kulukontodele.

Pärast kannete tegemist on soovitav trükkida tehtud kannete kohta aruanne, mille programm väljastab päevaraamatu vormi järgi. Kui mingil põhjusel jäävad mõned kanded tegemata, tehakse nende kohta eraldi aruanne.

122

122

2.10. Kuu lõpetamine Kuu lõpetamise käigus lisatakse lao algseisule suletava kuu sissetuleku dokumentidel olevad kogused ja uued kaubad ning lahutatakse väljamineku dokumentidel olevad kogused. Pärast seda kustutatakse kõik suletava kuu sissetuleku ja väljamineku dokumendid. Seega näitab lao algseis tegelikult alati esimese avatud perioodi algseisu. Kui dokumentide hulk pole väga suur, siis enamasti ei ole mõistlik sulgeda kuid enne aastakokkuvõtete tegemist. Selle asemel tuleks kasutada dokumentide sulgemist, mis säilitab suletud perioodi kohta aruannete tegemise võimaluse. Igal juhul tuleks enne kuu lõpetamist teha varukoopia, siis on vajaduse korral võimalik taastada enne kuu lõpetamist olnud seis (seega kuu lõpetamine n.ö. tagasi võtta).

2.11. Aasta lõpetamine Aasta lõpetamist on vaja teha üks kord aastas ja alles pärast kõigi aastakokkuvõtete tegemist. Enne aasta lõpetamist peavad kõik perioodid olema suletud. Aasta lõpetamise käigus märgitakse kõik kuud uuesti avatuks ja suurendatakse aasta numbrit ühe võrra.

123

123

3. ARUANDED Laoarvestuse programm sisaldab palju erinevaid aruandeid (kokku üle 100-e erineva vormi). Kindlasti leiate nende hulgast ka endale sobivad, kui aga mitte, on võimalik andmeid eksportida ning endale programmiväliste vahenditega ise aruandeid kujundada. MÄRKUS: Sõltuvalt programmi konfiguratsioonist võivad mõned allpool kirjeldatud aruanded ka puududa.

Aruanded jagunevad:

- saldode aruanded (saldod ladude ja kauba liikide lõikes), - käibeandmikud – ladude, kauba liikide ja kaupade lõikes ning ühe kauba käibeandmik, - sissetuleku aruanded, - väljamineku aruanded, - lisakulud isikute lõikes, - erikaupade (taara) arvestuse aruanded.

Aruannet tehes saate programmile ette anda kas ühe kuupäeva (saldoarunnete korral) või kuupäevade vahemiku. Peale selle on paljude aruannete korral võimalik tellida aruannet teatud lisatingimustega, kasutada erinevaid filtreid, vorme, grupeerimisviise ja järjestusi. Paljudes aruannetes saame ette anda ka nn. eelistatud mõõtühiku, mis annab võimaluse kasutada aruandes põhiühikust erinevat mõõtühikut (toimib ainult siis, kui kauba juurde on teise või kolmanda mõõtühikuna vastav ühik sisestatud). Näiteks kui mingi kauba põhiühikuks on kilogramm ja teiseks mõõtühikuteks tükk ning kaupade andmebaasis on määratud seos 1 tükk = 0.5 kilogrammi, saame teist ühikut (tk) kasutada aruannetes, sisestades eelistatud mõõtühikuks tüki. Sel juhul teisendab programm dokumentidel olevad kilogrammid tükkideks.

124

124

3.1. Saldode aruanded 3.1.1. Saldod ladude lõikes

Aruandele anname ette saldode arvutamise kuupäeva. Saldode leidmisel võetakse arvesse ka etteantud kuupäeva dokumendid, seega on tegemist nö. õhtuse seisuga.

Näidis (saldod ladude lõikes):

SALDOD LADUDE L?IKES seisuga 17. oktoober 1997 AS Sepapoisid Tamme 6,Tallinn EE0021 Trükitud: 17. oktoober 1997 Lao Summa k/m-ta Summa k/m-ga kood Lao nimetus Kogus Summa müügihinnas müügihinnas ---- ------------------ ------------ ------------ ------------ ------------ 1 Taaraladu 91190.000 292604.17 297019.92 306276.22 K Hulgiladu 54133.000 656668.90 75220.85 84195.35 ---- ------------------ ------------ ------------ ------------ ------------ 2 145323.000 949273.07 372240.77 390471.57

125

125

3.1.2. Saldod kauba liikide või gruppide lõikes

Aruandele anname ette saldode arvutamise kuupäeva, samuti saame valida, kas teeme ühe lao või valitud ladude aruannet. Ladude valimiseks sisestage ladude koodid vastavale väljale. Koode pole vaja eraldada komade või muude eraldajatega., valimiseks saab kasutada F5-klahvi

Näidis (saldod kauba liikide lõikes): SALDOD KAUBA LIIKIDE L?IKES (k?ik laod) seisuga 17. oktoober 1995 AS Sepapoisid Trükitud: 17. oktoober 1995 Tamme 6,Tallinn EE0021 Kauba liigi Summa Summa k/m-ta Summa k/m-ga kood Liigi nimetus Kogus laohinnas müügihinnas müügihinnas ---- ---------------- ------------ ------------ ------------ ------------ 1 ?lu 8050.000 34962.60 37447.54 44193.70 A alused -414.000 1400.00 -10525.54 -12420.00 AL Alkohol -280.000 -7340.89 -7089.72 -8366.00 JO Karastusjoogid 12.000 -501.14 56.30 67.18 K Kastid 5696.000 158021.45 158861.45 158861.45 MUUD Muud -100.000 -1093.00 -1093.20 -1290.00 P Pudelid 127744.000 681736.75 112134.74 112134.74 S Sigaretid 4450.000 11437.30 11799.20 13923.50 V Vaadid 165.000 70650.00 70650.00 83367.00 ---- ---------------- ------------ ------------ ------------ ------------ 9 145323.000 949273.07 372240.77 390471.57

126

126

3.2. Käibeandmikud 3.2.1. Käibeandmik ladude lõikes

Käibeandmik ladude lõikes on koguseline aruanne. Kõigi käibeandmike tellimisel anname ette aruande alguse ja lõpu kuupäeva. Käivete leidmisel võetakse arvesse ka etteantud kuupäevade dokumendid, seega näitab algsaldo esimese kuupäeva hommikust seisu ja lõppsaldo viimase kuupäeva õhtust seisu. Oluline on tähele panna, et kui tellime mõne saldode aruande (näiteks SALDOD LADUDE LÕIKES) kindla kuupäeva seisuga ja samuti käibeandmiku, mille esimeseks kuupäevaks on sama saldode aruande kuupäev, siis ei lange saldode aruande kogused reeglina kokku käibendmiku algsaldodega, kuna üks neist näitab selle päeva hommikust ja teine õhtust seisu.

Näidis (käibeandmik ladude lõikes): KÄIBEANDMIK LADUDE L?IKES (koguseline arvestus) ajavahemikus 1. jaanuar 1997 kuni 31. jaanuar 1997 AS Tipa-Tapa Tamme 6,Tallinn EE0021 Trükitud: 23. märts 1997 16:33 Lehekülg 1 K o g u s e l i n e a r v e s t u s Lao - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - kood Lao nimetus Algsaldo Sissetulek Väljaminek L?ppsaldo ---- -------------- ---------- ---------- ----------- ------------ 1 Taaraladu 11667.080 15.000 57.000 11625.080 K Hulgiladu 35046.000 242.000 34804.000 ---- -------------- ---------- ---------- ----------- ------------ 2 46713.080 15.000 299.000 46429.080

127

127

3.2.2. Käibeandmik kauba liikide lõikes

Käibeandmik kauba liikide ja gruppide lõikes on koguseline aruanne. Ette anname alguse ja lõpu kuupäeva. Saame valida valitud ladude või kõikide ladude aruande vahel.

Näidis (käibeandmik kauba liikide lõikes): KÄIBEANDMIK KAUBA LIIKIDE L?IKES (k?ik laod) ajavahemikus 1. jaanuar 1997 kuni 31. jaanuar 1997 (k o g u s e l i n e a r v e s t u s) AS Tipa-Tapa Tamme 6,Tallinn EE0021 Trükitud: 23. märts 1997 16:38 Lehekülg 1 Liigi v?i K o g u s e l i n e a r v e s t u s grupi - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - kood Nimetus Algsaldo Sissetulek Väljaminek L?ppsaldo ------ -------------------- ------------ ------------ ------------ ------------ 1534.660 1534.660 1 5428.000 5428.000 2 ?lu 660.000 1.000 661.000 A alused 321.000 321.000 AL Alkohol -101477.210 14.000 42.000 -101505.210 JO Karastusjoogid 391.000 237.000 154.000 K Kastid 9416.000 9416.000

128

128

MUUD Muud 19.630 20.000 -0.370 P Pudelid 125849.000 125849.000 S Sigaretid 3543.000 3543.000 V Vaadid 1028.000 1028.000 ------ -------------------- ------------ ------------ ------------ ------------ 46713.080 15.000 299.000 46429.080

3.2.3. Ühe kauba käibeandmik

Ühe kauba käibeandmikus saab jälgida ühe valitud kauba liikumisi kõige detailsemal tasemel. Kasutatakse peamiselt vigade otsimise lihtsustamiseks, samuti konkreetse kauba liikumise jälgimiseks erinevate klientide ja hankijate lõikes.

Näidis (ühe kauba käibeandmik): ÜHE KAUBA KÄIBEANDMIK ajavahemikus 1. august 1995 kuni 15. august 1995 LADU: Hulgiladu Kauba kood: SH Nimetus: Saku Hele Ühik: pdl AS Sepapoisid Trükitud: 17. oktoober 1995 Tamme 6,Tallinn EE0021 Summa Summa km-ta Summa km-ga Kogus Hind laohinnas müügihinnas müügihinnas ----------- ------------ ----------- ----------- ----------- A L G S A L D O: 880.000 4.310 3792.80 4101.68 4840.00 - - - - - - - - ----------- ------------ ----------- ----------- -----------

129

129

Lehekülg 1 S I S S E T U L E K U D - - - - - - - - - - - - Dokumendi Summa Summa km-ta Summa km-ga number Kuupäev Kust sisse tulnud Kogus Hind laohinnas müügihinnas müügihinnas ---------- -------- ------------------------------ ----------- ------------ ----------- ----------- ----------- 16202 01.08.95 40.000 4.310 172.40 186.44 220.00 16422 03.08.95 60.000 4.310 258.60 279.66 330.00 17220A 14.08.95 60.000 4.310 258.60 279.66 330.00 ---------- -------- ------------------------------ ----------- ------------ ----------- ----------- ----------- Sissetulek kokku: 160.000 689.60 745.76 880.00 V Ä L J A M I N E K U D - - - - - - - - - - - - Dokumendi Summa Summa km-ta Summa km-ga number Kuupäev Kuhu läinud Kogus Hind laohinnas müügihinnas müügihinnas ---------- -------- ------------------------------ ----------- ------------ ----------- ----------- ----------- 190 04.08.95 müük - 148 Aardla Kauplus 98 100.000 4.310 431.00 500.00 590.00 244 04.08.95 ladu 1 Taaraladu 100.000 4.310 431.00 466.10 550.00 191 04.08.95 müük - 148 Aardla Kauplus 98 200.000 4.310 862.00 1200.00 1416.00 232 14.08.95 ladu 1 Taaraladu 180.000 4.310 775.80 838.98 990.00 ---------- -------- ------------------------------ ----------- ------------ ----------- ----------- ----------- Väljaminek kokku: 580.000 2499.80 3005.08 3546.00 Summa Summa km-ta Summa km-ga Kogus Hind laohinnas müügihinnas müügihinnas ------------ ------------ ----------- ----------- ----------- L ? P P S A L D O: 460.000 4.310 1982.60 1842.36 2174.00 - - - - - - - - - ------------ ------------ ----------- ----------- -----------

3.2.4. Käibeandmik kaupade lõikes Kaupade lõikes tehtavas käibeandmikus saame valida, millist liiki sisetulekud ja väljaminekud aruandesse võtta ja millised välja jätta. Näiteks ostu-müügi jälgimisel jäetakse tavaliselt välja ladudevahelised liikumised.

Kaupade lõikes tehtud käibeandmikus on ainult kogused, see aruanne ei sisalda rahalist arvestust.

130

130

Näidis (käibeandmik kaupade lõikes ): K Ä I B E A N D M I K K A U P A D E L Õ I K E S (k?ik laod) ajavahemikus 1. august 1995 kuni 31. august 1995 AS Sepapoisid Tamme 6,Tallinn EE0021 Trükitud: 17. oktoober 1995 Lehekülg 1 Kauba Kauba kood Kauba nimetus liik Ühik Algsaldo Sissetulek Väljaminek L?ppsaldo ------------- ------------------------------ ---- ------ ------------ ------------ ------------ ------------ KVA1 Al.vaat 100l V tk 13.000 53.000 42.000 24.000 6A Apelsini mahl 1.0 Hey-Ho JO pk 200.000 -200.000 EB Blend King Size sigaret S pk 150.000 100.000 250.000 EBM Blend Menthol S pk 100.000 100.000 CC Coca cola 2l plastpdl. JO pdl 120.000 120.000 C Coca cola pdl.0.33 JO pdl 72.000 48.000 120.000 PC Coca-Cola pudel 0.33 P tk 17859.000 23585.000 26496.000 14948.000 EM Ekstra Menthol sigaret S pk 250.000 50.000 300.000 E Ekstra sigaret S pk 200.000 50.000 250.000 AE Euroalused A tk 84.000 -84.000 KE Eurokast K tk 71.000 3339.000 3302.000 108.000 CF Fanta Apelsin 0.33 pdl. JO pdl 120.000 24.000 144.000 CFPL Fanta Apelsini plastpdl. 2l JO pdl 90.000 12.000 102.000 PF Fanta pudel 0.33 P tk 20223.000 23881.000 26568.000 17536.000 CFA Fanta ?una 0.33 pdl. JO pdl 24.000 24.000 AF Finalused A tk 30.000 -30.000 KH Hartwalli kast K tk 30.000 155.000 172.000 13.000 PI Importpudel 0.3 P tk 1357.000 417.000 912.000 862.000 2J Karksi Jaani?lu 1 pdl 60.000 60.000 2V1 Karksi vein Karoliina 0.5 AL pdl 100.000 -100.000 KVA KEG vaat 30l V tk 25.000 411.000 295.000 141.000 KK Konteiner K tk 9.000 8.000 6.000 11.000 ------------- ------------------------------ ---- ------ ------------ ------------ ------------ ------------ 62 184309.000 558270.000 595414.000 147165.000

131

131

3.3. Sissetuleku aruanded

Sissetuleku aruanded on:

- sissetulek kaupade lõikes - sissetulek ladude lõikes - sissetulek kauba liikide lõikes - sissetulek hankijate lõikes - sissetulek dokumendi liikide lõikes - sissetulek dokumentide lõikes.

3.3.1. Sissetulek kaupade lõikes

132

132

Näidis (sissetulek kaupade lõikes): SISSETULEK KAUPADE L?IKES: Taaraladu ajavahemikus 1. august 1995 kuni 31. august 1995 AS Sepapoisid Tamme 6,Tallinn EE0021 Trükitud: 17. oktoober 1997 Lehekülg 1 Kauba Kauba kood Kauba nimetus liik Ühik Kogus Laohind Summa ------------- -------------------- ---- ------ ------------ ------------- ------------ K Plast.kast ?lle K tk 27111.000 25.000 677775.00 KC Plast.kast COCA K tk 2850.000 40.000 114000.00 KE Eurokast K tk 2989.000 45.000 134505.00 KH Hartwalli kast K tk 150.000 40.000 6000.00 KK Konteiner K tk 5.000 16.950 84.75 KS Saku kast K tk 167.000 45.000 7515.00 KV Plast.kast viina K tk 3940.000 25.000 98500.00 KVA KEG vaat 30l V tk 411.000 450.000 184950.00 KVA1 Al.vaat 100l V tk 53.000 300.000 15900.00 PC Coca-Cola pudel 0.33 P tk 23585.000 1.077 25391.50 PF Fanta pudel 0.33 P tk 23881.000 1.076 25705.10 PI Importpudel 0.3 P tk 417.000 0.200 83.40 PL Limonaadi pudel 0.33 P tk 28071.000 0.698 19585.70 PLI Likööripudel 0.5 P tk 2151.000 0.941 2025.00 PM Majoneesi purk P tk 3761.000 0.177 664.20 PP ?llepudel pruun P tk 228004.000 0.988 225229.00 PR ?llepudel roheline P tk 94658.000 0.465 43989.55 PS Sprite pudel 0.33 P tk 5992.000 1.078 6459.20 PS1 Vichy pudel 0.33 P tk 1699.000 0.783 1330.40 PU Purk 0.5 P tk 240.000 0.300 72.00 PV Värska pudel P tk 16968.000 0.381 6467.30 PV2 viinapudel madal 0.5 P tk 7959.000 0.196 1560.80 PV3 Viinapudel 0.35 P tk 36005.000 0.413 14874.00 PVA Vana Tallinna pudel P tk 6484.000 0.967 6272.30 0.5 PVI Viina pudel 0.5 P tk 35015.000 0.971 33997.00 ------------- -------------------- ---- ------ ------------ ------------- ------------ 552566.000 1652936.20 K O K K U: Sissetulnud kaupade summa: 1652936.20 Käibemaks: 36153.00 Juurde- ja mahahindlused: 0.00

133

133

3.3.2. Sissetulek ladude lõikes

Näidis (sissetulek ladude lõikes): S I S S E T U L E K L A D U D E L ? I K E S ajavahemikus 1. august 1995 kuni 31. august 1995 AS Sepapoisid Tamme 6,Tallinn EE0021 Trükitud: 17. oktoober 1997 Juurde- Lao ja maha- kood Lao nimetus Kogus Summa Käibemaks hindlused Kogusumma ---- --------------- ----------- ----------- ---------- ---------- ----------- 1 Taaraladu 552566.000 1652936.20 36153.00 1689089.20 K Hulgiladu 5704.000 108540.37 108540.37 ---- --------------- ----------- ----------- ---------- ---------- ----------- 558270.000 1761476.57 36153.00 1797629.57

134

134

3.3.3. Sissetulek kauba liikide/gruppide lõikes

Näidis (sissetulek kauba liikide lõikes):

SISSETULEK KAUBA LIIKIDE L?IKES (K Hulgiladu) ajavahemikus 1. jaanuar 1998 kuni 31. jaanuar 1998 AS Sepapoisid Tamme 6,Tallinn EE0021 Trükitud: 17. oktoober 1997 Lehekülg 1 Kauba liigi Summa Summa k/m-ta Summa k/m-ga kood Liigi nimetus Kogus laohinnas müügihinnas müügihinnas ----- -------------------- ------------ ------------ ------------ ------------ 1 ?lu 1520.000 6628.40 7107.04 8387.00 AL Alkohol 96.000 508.32 553.24 652.80 JO Karastusjoogid 232.000 891.60 949.24 1119.76 K Kastid 3356.000 99075.85 99075.85 99075.85 S Sigaretid 500.000 1436.20 1482.20 1749.00 ----- -------------------- ------------ ------------ ------------ ------------ 5704.000 108540.37 109167.57 110984.41

135

135

3.3.4. Sissetulek hankijate/ladude lõikes

Näidis (sissetulek hankijate lõikes):

SISSETULEK HANKIJATE LÕIKES (kõik laod) ajavahemikus 1. august 1995 kuni 20. august 1995 AS Sepapoisid Trükitud: 17. oktoober 1997 Tamme 6,Tallinn EE0021 Lehekülg 1 Hankija Juurde- ja kood Hankija nimetus Kogus Summa mahahindlused Käibemaks Kogusumma -------- ------------------------- ------------ ------------ ------------ ------------ ------------ 170 Aasi kauplus 10.000 250.00 250.00 484 Alix AS 1195.000 3418.40 54.00 3472.40 249 Altilaid AS 2037.000 4035.00 4035.00 623 Andres AS 431.000 2521.60 2521.60 026 Anne 9048.000 18734.80 18734.80 002 Anni 1508.000 4742.50 4742.50 433 Aura AS 863.000 7827.00 1080.00 8907.00 312 Candy Kohvik 533.000 1766.10 1766.10 337 Carmen AS 360.000 354.00 354.00 607 Classic A.P. 242.000 584.20 584.20 029 Delissa 555.000 2824.40 2824.40 052 Eesti Coca-Cola Joogid 150.000 6000.00 6000.00 044 Elar kioskid 1609.000 4384.10 4384.10 Sissetulek teistest ladudest 53419.000 188491.12 188491.12 -------- ------------------------- ------------ ------------ ------------ ------------ ------------ 389974.000 1269334.32 26244.00 1295578.32

136

136

3.3.5. Sissetulek dokumendi liikide lõikes

Näidis (sissetulek dokumendi liikide lõikes):

SISSETULEK DOKUMENDI LIIKIDE L?IKES (k?ik laod) ajavahemikus 1. august 1995 kuni 10. august 1995 AS Sepapoisid Trükitud: 17. oktoober 1995 Tamme 6,Tallinn EE0021 Doku- Lehekülg 1 mendi Juurde- liigi ja maha- kood Nimetus Kogus Summa hindlused Käibemaks Kogusumma ----- ------------ ------------ ------------ ----------- ----------- ---------- 28706.000 106326.18 106326.18 E Pank 116589.000 454379.00 14040.00 468419.00 S SULARAHA 60561.000 146090.10 2241.00 148331.10 ----- ------------ ------------ ------------ ----------- ----------- ----------

205856.000 706795.28 16281.00 723076.28

3.3.6. Sissetulek dokumentide lõikes Aruannet dokumentide lõikes saab tellida nii summaarse (iga dokumendi kohta üks rida) kui ka detailsena (see on sisuliselt etteantud perioodi dokumentide väljatrükk). Summaarne dokumentide lõikes aruanne on tavaliselt peamine aruanne, mille abil kontrollitakse tegelike dokumentide ja arvutis oleva seisu vastavust.

137

137

Näidis (sissetulek dokumentide lõikes - detailne): SISSETULEK DOKUMENTIDE L?IKES (Hulgiladu) ajavahemikus 8. august 1995 kuni 8. august 1995 AS Sepapoisid Tamme 6,Tallinn EE0021 17. oktoober 1995 Lehekülg 1 -------------------------------------------------------------------------------------------- Dokumendi number: 8 Kuupäev: 08.08.95 Hankija: LADU 1 Rea nr. Kauba kood Nimetus Ühik Liik Hind Kogus Summa ---- ------------- ------------------------- ------ ---- ------------ ----------- ----------- 1. K Plast.kast ?lle tk K 25.000 100.000 2500.00 2. KV Plast.kast viina tk K 25.000 40.000 1000.00 3. KE Eurokast tk K 45.000 20.000 900.00 4. KC Plast.kast COCA tk K 40.000 40.000 1600.00 5. KS Saku kast tk K 45.000 5.000 225.00 ---- ------------- ------------------------- ------ ---- ------------ ----------- ----------- Kaupade kogusumma: 6225.00 Juurdehindlus: 0.00 Juurdehindlus: 0.00 Käibemaks: 0.00 Dokumendi kogusumma: 6225.000000 -------------------------------------------------------------------------------------------- Dokumendi number: 16778A

138

138

Kuupäev: 08.08.95 Hankija: LADU T Rea nr. Kauba kood Nimetus Ühik Liik Hind Kogus Summa ---- ------------ ------------------------- ------ ---- ------------ ----------- ----------- 1. SRO Saku Rock pdl 1 4.570 60.000 274.20 2. SP Saku Pilsner pdl 1 3.550 60.000 213.00 3. K Plast.kast ?lle tk K 25.000 6.000 150.00 4. ER Rumba sigaret pk S 3.300 100.000 330.00 ---- ------------ ------------------------- ------ ---- ------------ ----------- ----------- Kaupade kogusumma: 967.20 Juurdehindlus: 0.00 Juurdehindlus: 0.00 Käibemaks: 0.00 Dokumendi kogusumma: 967.200000

Näidis (sissetulek dokumentide lõikes - summaarne): SISSETULEK DOKUMENTIDE L?IKES (k?ik laod) ajavahemikus 25. august 1995 kuni 25. august 1995 AS Sepapoisid Tamme 6, Tallinn EE0021 Trükitud: 17. oktoober 1995 Aruandes on: SISSETULEKUD HANKIJATELT k?igilt hankijatelt k?ik dokumendi liigid SISSETULEKUD TEISTEST LADUDEST k?igist ladudest Lehekülg 1 Hankija Juurde- v?i lao Dokumendi Kaupade ja maha- Summa k/m-ga kood Nimetus number Kuupäev Kogus summa hindlused Käibemaks Kogusumma müügihinnas -------- ------------- -------- -------- ----------- ------------ ----------- ----------- ------------ ------------ 023 Nova AS 111 2595 25.08.95 183.000 588.50 588.50 624.00 642 Reet AS kiosk T648 25.08.95 281.000 812.00 812.00 815.00 433 Aura AS 44 112 25.08.95 189.000 405.00 405.00 405.00 433 Aura AS 44 111 25.08.95 5.000 1500.00 270.00 1770.00 1770.00 131 Lill T643 25.08.95 5.000 125.00 125.00 125.00 044 Elar kioskid T642 25.08.95 374.000 374.00 374.00 448.80 245 Rosso T639 25.08.95 9.000 255.00 255.00 255.00 430 Hidalgo AS 009 25.08.95 357.000 666.00 666.00 675.00 484 Alix AS 70 T636 25.08.95 558.000 1393.40 1393.40 1421.60 023 Nova AS 111 2695 25.08.95 3.000 75.00 75.00 75.00 418 N?mm AS 81 T651 25.08.95 768.000 2758.40 81.00 2839.40 2846.80 546 Korela EE 30 29 25.08.95 420.000 834.00 834.00 840.00 -LADU- 1 Taaraladu 34 25.08.95 110.000 3600.00 3600.00 3600.00 -LADU- T 18259 25.08.95 252.000 1313.60 1313.60 1578.00 -LADU- 1 Taaraladu 35 25.08.95 70.000 1750.00 1750.00 1750.00 -------- ----------- -------- -------- ----------- ------------ ----------- ----------- ------------ ------------

139

139

3.4. Väljamineku aruanded Väljamineku aruanded jagunevad:

- koondaruanded, - koondaruanne kaupade lõikes (1) - koondaruanne ladude lõikes (2) - koondaruanne kauba liikide/gruppide lõikes (3) - koondaruanne dokumentide lõikes (4) - koondaruanne isikute lõikes (5) - koondaruanne perioodide lõikes (6)

- müügiaruanded, - müük klientide lõikes (7) - müük dokumentide lõikes (detailne) (8) - müük dokumentide lõikes (summaarne) (9) - müük kaupade lõikes (10) - müük tunnuste lõikes (11) - müük klientide ja kauba liikide/gruppide lõikes (12) - müük dokumendi liikide lõikes (13)

- tootmisesse väljamineku (kulusse kandmise) aruanded, - väljaminek objektide lõikes (summaarne) – iga objekti kohta (14)

väljaminekute üldsumma - väljaminek objektide lõikes (detailne) – iga objekti kohta kõik (15)

sellele objektile läinud kaubad eraldi - väljaminek dokumentide lõikes (detailne) (16) - väljaminek dokumentide lõikes (summaarne) – iga dokumendi (17)

kohta üks rida - väljaminek kaupade lõikes (18)

- teise lattu väljamineku aruanded, - väljaminek teise lattu dokumentide lõikes (detailne) (19) - väljaminek teise lattu dokumentide lõikes (summaarne) (20) - väljaminek teise lattu ladude lõikes. (21) - väljaminek teise lattu kaupade lõikes (22)

140

140

3.4.1. Väljamineku koondaruanne kaupade lõikes Anname ette perioodi ja valime ühe lao või kõikide ladude aruande. Nagu teistegi aruannete puhul, nii on ka siin alguse ja lõpu kuupäev arvestatud perioodi sisse.

141

141

Näidis (väljamineku koondaruanne kaupade lõikes):

V Ä L J A M I N E K K A U P A D E L õ I K E S ajavahemikus 1. august 1995 kuni 31. august 1995 AS Sepapoisid Trükitud: 17. oktoober 1997 Tamme 6,Tallinn EE0021 L A D U : kõik laod Lehekülg 1 Kauba Müügihind Müügihind Kauba kood Kauba nimetus liik Ühik Kogus Hind Summa k/m-ta Summa k/m-ga Summa ----------- -------------------- ---- ------ ----------- --------- ----------- --------- ------------ --------- ---------- KVA1 Al.vaat 100l V tk 42.000 300.000 12600.00 300.00 12600.00 354.00 4868.00 6A Apelsini mahl 1.0 JO pk 200.000 8.472 1694.40 10.00 2000.00 10.75 2150.00 Hey-Ho PC Coca-Cola pudel 0.33 P tk 26496.000 1.060 28088.64 1.20 31795.20 1.20 1795.20 AE Euroalused A tk 84.000 25.06 2104.82 29.57 484.00 KE Eurokast K tk 3302.000 45.000 148590.00 45.00 148590.00 45.00 8590.00 PF Fanta pudel 0.33 P tk 26568.000 1.060 28163.52 1.20 31881.60 1.20 1881.60 AF Finalused A tk 30.000 29.66 889.80 35.00 1050.00 KH Hartwalli kast K tk 172.000 40.000 6880.00 40.00 6880.00 40.00 6880.00 PI Importpudel 0.3 P tk 912.000 0.200 182.40 0.42 383.04 0.42 383.04 2V1 Karksi vein AL pdl 100.000 12.630 1263.00 2.00 200.00 2.36 236.00 KK Konteiner K tk 6.000 15.608 93.65 16.95 101.70 16.95 01.70 PLI Likööripudel 0.5 P tk 4800.000 0.914 4387.34 1.20 5760.00 1.20 60.00 PL Limonaadi pudel 0.33 P tk 33210.000 11.401 378631.78 0.91 30326.00 0.91 326.00 PM Majoneesi purk P tk 880.000 0.200 176.00 0.40 352.00 0.40 352.00 KC Plast.kast COCA K tk 3028.000 40.000 121120.00 40.00 121120.00 40.00 1120.00 KV Plast.kast viina K tk 6563.000 25.000 164075.00 24.63 161675.00 24.63 1675.00 K Plast.kast ?lle K tk 27668.000 25.000 691700.00 25.00 691700.00 25.00 1700.00 1P Pärnu Peroona 1 pdl 10.000 4.030 40.30 4.04 40.38 4.77 47.65 SH Saku Hele 1 pdl 580.000 4.310 2499.80 5.18 3005.08 6.11 3546.00 KS Saku kast K tk 92.000 45.000 4140.00 45.00 4140.00 45.00 4140.00 PS Sprite pudel 0.33 P tk 6072.000 1.060 6433.92 1.20 7286.40 1.20 7286.40 PVA Vana Tallinna pudel P tk 8640.000 0.970 8384.26 1.20 10368.00 1.20 0368.00 PVI Viina pudel 0.5 P tk 42956.000 0.973 41811.09 1.20 51547.20 1.20 1547.20 PV3 Viinapudel 0.35 P tk 37000.000 0.419 15504.53 0.80 29600.00 0.80 9600.00 PV2 viinapudel madal 0.5 P tk 4620.000 0.195 900.00 0.49 2248.00 0.49 2248.00 PV Värska pudel P tk 21880.000 0.369 8063.16 0.80 17416.00 0.80 7416.00 PP ?llepudel pruun P tk 235220.000 0.980 230585.60 1.00 235220.00 1.00 5220.00 PR ?llepudel roheline P tk 102500.000 0.450 46097.00 0.51 52356.00 0.51 2356.00 ------------- -------------------- ---- ------ ----------- --------- ----------- --------- ------------ --------- ---------- Juurde- ja mahahindlused: 0.00

142

142

3.4.2. Väljamineku koondaruanne ladude lõikes Anname ette perioodi ja soovi korral võime mõne väljamineku liigi aruandest välja jätta.

Näidis (väljamineku koondaruanne ladude lõikes):

V Ä L J A M I N E K L A D U D E L ? I K E S ajavahemikus 1. august 1995 kuni 10. august 1995 AS Sepapoisid Tamme 6, Tallinn EE0021 Trükitud: 17. oktoober 1997 20:38 Aruandes on väljaminekud: müügiks, tootmisesse, teise lattu,

inventuuride vahed Summa koos juurde- ja Lao Summa Summa k/m-ta Juurde- ja mahahind- Summa k/m-ga kood Lao nimetus Kogus laohinnas müügihinnas mahahindlused lustega müügihinnas Käibemaks Kogusumma ---- ------------- --------- ---------- ------------ ------------ ------------ ------------ ----------- ------------ 1 Taaraladu 227239.000 672245.69 663716.60 663716.60 669422.00 5851.00 669567.60 K Hulgiladu 26615.000 187500.30 2200.00 2200.00 2596.00 396.00 2596.00 ---- ------------- --------- ---------- ------------ ------------ ------------ ------------ ----------- ------------ 253854.000 859745.99 665916.60 665916.60 672018.00 6247.00 672163.60

143

143

3.4.3. Väljamineku koondaruanne kauba liikide või gruppide lõikes

Näidis (väljamineku koondaruanne kauba liikide lõikes):

VÄLJAMINEK KAUBA LIIKIDE L?IKES (k?ik laod) ajavahemikus 1. august 1995 kuni 12. august 1995 AS Sepapoisid Tamme 6,Tallinn EE0021 Trükitud: 17. oktoober 1997 Lehekülg 1 Kauba liigi Summa Summa k/m-ta Summa k/m-ga kood Liigi nimetus Kogus laohinnas müügihinnas müügihinnas ----- -------------------- ------------ ------------ ------------ ------------ 1 ?lu 410.000 1764.30 2206.48 2603.65 A alused 10.000 0.00 300.00 354.00 AL Alkohol 100.000 1263.00 200.00 236.00 JO Karastusjoogid 200.000 1694.40 2000.00 2150.00 K Kastid 18435.000 518310.85 517118.90 517118.90 MUUD Muud 0.00 P Pudelid 244265.000 341975.92 231330.88 231330.88 V Vaadid 91.000 37950.00 37950.00 44781.00 ----- -------------------- ------------ ------------ ------------ ------------ 263511.000 902958.47 791106.26 798574.43

144

144

3.4.4. Väljamineku koondaruanne dokumentide lõikes Väljamineku koondaruannet dokumentide lõikes saab teha ainult ühe lao kohta korraga. Tegemist on põhilise kontrollaruandega, mille alusel jälgitakse arvutis olevate dokumentide vastavust paberil olevate alusdokumentidega.

Näidis (väljamineku koondaruanne dokumentide lõikes):

VÄLJAMINEK DOKUMENTIDE L?IKES (Hulgiladu) ajavahemikus 1. august 1995 kuni 5. august 1995 AS Sepapoisid Trükitud: 17. oktoober 1995 Tamme 6,Tallinn EE0021 Lehekülg 1 Tasu- Summa Juurde- Dokumendi mise Arve Summa k/m-ta ja maha- number Kuupäev Saaja Nimetus liik tunnus laohinnas m-hinnas hindlused K/m Kogusumma ---------- -------- ----------- -------------- ---- ------ -------- ---------- --------- ----------- ----------- 224 03.08.95 ladu 1 Taaraladu 53936.80 14416.36 14416.36 225 04.08.95 ladu 18945.30 6649.15 6649.15 190 04.08.95 klient 148 Aardla Kauplus S 1694.00 700.00 126.00 826.00 244 04.08.95 ladu 1 Taaraladu 125.40 2466.10 2466.10 191 04.08.95 klient 148 Aardla Kauplus S 862.00 1500.00 270.00 1770.00 ---------- -------------------- -------------- ---- ------ -------- ---------- --------- ----------- ----------- 77563.50 25731.61 396.00 26127.61

145

145

3.4.5. Väljamineku koondaruanne isikute lõikes Väljamineku koondaruannet isikute lõikes saab teha kaheksal erineval viisil, lisaks valida ladusid ja eelistatud mõõtühikut.

Näidis (väljamineku koondaruanne isikute lõikes -- isik + dokument): VÄLJAMINEK ISIKUTE JA DOKUMENTIDE LÕIKES (kõik laod) ajavahemikus 1. jaanuar 1998 kuni 31. märts 1998 AS Sepad & Company Trükitud: 5. aprill 1998 19:07 Paatri 6, EE0001 Tallinn Aruandes on väljaminekud: müügiks, tootmisesse, teise lattu Lehekülg 1 Isiku Summa Summa k/m-ta Summa k/m-ga kood Isiku nimi Dok. number Kuupäev Kogus laohinnas müügihinnas müügihinnas ------ ------------- ------------- ---------------------- ------------ ----------- ----------- ----------- AP Andre R-692 04.03.98 1.000 10.00 1.00 1.20 AP Andre R-693 04.03.98 10.000 50.00 55.50 65.50 AP Andre R-700 08.03.98 1.000 3.50 4.15 AP Andre R-701 08.03.98 1.000 124.30 146.65 AP Andre R-702 08.03.98 2.000 344.10 406.05 ------ ------------- ------------ ---------------------- ------------ ----------- ----------- ----------- 5 15.000 60.00 528.40 623.55 KA Gustav LX-6 08.03.98 30.000 191.00 793.50 793.50 KA Gustav R-696 08.03.98 2.000 8.50 10.05 KA Gustav R-697 08.03.98 100.000 200.00 200.00 236.00 KA Gustav R-698 08.03.98 10.000 1276.50 1506.25 KA Gustav R-699 08.03.98 1.000 122.10 144.10

146

146

KA Gustav R-717 09.03.98 1.000 291.05 343.45 KA Gustav R-718 09.03.98 2.000 5.32 5.68 6.70 ------ ------------- ------------- ---------------------- ------------ ----------- ----------- ----------- 12 146.000 396.32 2697.33 3040.05 LE Eigar R-687 01.03.98 2. isik [KA] 88.000 525.84 10311.00 12167.00 LE Eigar R-705 09.03.98 20.000 50.00 85.00 91.30 LE Eigar R-719 09.03.98 2.000 127.80 150.80 ------ -------------- ------------ ---------------------- ------------ ----------- ----------- ----------- 15 110.000 575.84 10523.80 12409.10 RV Viktor R-704 08.03.98 10.000 64.50 76.10 RV Viktor R-724 12.03.98 2. Isik [760] 1.000 3.50 4.15 ------ -------------- ------------ ---------------------- ------------ ----------- ----------- ----------- 17 11.000 68.00 80.25 ST Toomas R-695 04.03.98 6.000 600.00 708.00 ------ -------------- ------------- --------------------- ------------ ----------- ----------- ----------- 18 6.000 600.00 708.00 VK Kalle R-689 02.03.98 2.000 7.00 7.55 8.90 VK Kalle R-694 04.03.98 3.000 1448.55 1709.30 VK Kalle R-720 09.03.98 2.000 127.80 150.80 ------ ------------- ------------- ---------------------- ------------ ----------- ----------- ----------- 21 7.000 7.00 1583.90 1869.00 ------ ------------- ------------- ---------------------- ------------ ----------- ----------- ----------- 21 295.000 1039.16 16001.43 18729.95

3.4.6. Väljamineku koondaruanne perioodide lõikes Perioodide lõikes aruanne erineb kõigist teistest aruannetest. Kui teisi aruandeid teeme ühe perioodi kohta, siis see aruanne siin on mõeldud perioodide võrdlemiseks.

147

147

Aruande tegemiseks tuleb määrata alguse kuupäev, perioodi tüüp (päevade arv, nädal või kuu) ja perioodide arv (kuni 200). Ülaltoodud näites on tellitud aruanne kuue nädala kohta alates 1. jaanuarist 1998. Aruandeperioodi lõpu arvutab programm automaatselt. Aruannet saab tellida koguse, laohinna, k/m-ta ja k/m-ga müügihinna ja kasumi kohta, kuid mitte mitme asja kohta korraga. Samuti saab aruannet tellida erinevate tunnuste lõikes ja filtreerida paljude tunnuste järgi. Kuna aruandes olevate veergude arv võrdub perioodide arvuga ja võib seega olla kuni 200, siis ei saa aruannet täielikult trükkida. Trükitakse esimesed kuus veergu. Kui veergude arv ületab kuut, siis on soovitav aruanne eksportida (näiteks mõnda tabelarvutusprogrammi) ja seal edasi töödelda. Selle aruande põhjal on tabelarvutusprogrammis väga mugav erinevaid graafikuid joonistada ja analüüse teha.

Näidis (väljamineku koondaruanne perioodide lõikes – dokumendi liikide lõikes):

V Ä L J A M I N E K P E R I O O D I D E L Õ I K E S Kõik laod 6 perioodi vahemikus 1. jaanuar 1998 kuni 11. veebruar 1998 Perioodi pikkus üks nädal Koguseline aruanne AS Sepad & Company Trükitud: 5. aprill 1998 19:46 Paatri 6, EE0001 Tallinn Aruandes on väljaminekud: müügiks, tootmisesse, teise lattu Lehekülg 1 Kood Nimetus 1 2 3 4 5 6 ----- -------------------- ------------ ------------ ------------ ------------ ------------ ------------ E Kohalevedu linnas 569.50 55.00 496.00 J Jaemüük 18.00 13.00 10.00 L Kassamüük 4.00 M MüüK 21.00 1065.00 3.00 ------ ------------------- ------------ ------------ ------------ ------------ ------------ ------------ 4 43.00 1078.00 10.00 569.50 55.00 499.00

148

148

3.4.7. Müügiaruanne klientide lõikes Aruannet saab tellida nii ühe kui ka kõikide ladude jaoks ning järjestada erinevatel viisidel, sealhulgas müügisummade ja müügikasumi järjekorras (müügi "edetabelid").

Näidis (müügiaruanne klientide lõikes):

MÜÜK KLIENTIDE L?IKES (k?ik laod) ajavahemikus 1. august 1995 kuni 14. august 1995 AS Sepapoisid Trükitud: 17. oktoober 1997 Tamme 6,Tallinn EE0021 Lehekülg 1 Kliendi Summa Summa k/m-ta Juurde- ja kood Nimetus Kogus laohinnas müügihinnas mahahindlused Käibemaks Kogusumma -------- ------------------------- ------------ ------------ ------------ ------------ ------------ ------------ 022 14346.000 64323.76 68290.00 68290.00 025 80.000 2000.00 2000.00 2000.00 026 Anne 1 AS Oma ja Hea 105 100.000 2500.00 2500.00 2500.00 030 37.000 1125.00 1125.00 1125.00 031 250.000 6250.00 6250.00 6250.00 033 105.000 3625.00 3625.00 3625.00 051 840.000 1314.40 1800.00 1800.00 052 Eesti Coca-Cola Joogid 30000.000 78948.48 82560.00 82560.00 053 13986.000 22119.56 27972.00 27972.00 068 20.000 500.00 500.00 500.00 1003 49345.000 70410.12 84243.00 84243.00 148 Aardla Kauplus 98 3560.000 8587.20 8350.00 496.00 8846.00 180 70.000 2050.00 2050.00 2050.00 190 7182.000 11890.00 13090.00 13090.00 194 200.000 5000.00 5000.00 5000.00 203 3996.000 40824.00 41940.00 41940.00 448 Meltsiveski kauplus AS 180.000 5250.00 5250.00 5250.00

149

149

750 40.000 1000.00 1000.00 1000.00 786 10.000 250.00 250.00 250.00 971 1800.000 45000.00 43200.00 43200.00 S Saku ?lletehas 128405.000 356102.40 358200.00 5751.00 363951.00 -------- ------------------------- ------------ ------------ ------------ ------------ ------------ ------------ 254552.000 729069.92 759195.00 6247.00 765442.00

3.4.8. Müügiaruanne dokumentide lõikes (detailne)

Näidis (müük dokumentide lõikes - detailne aruanne): VÄLJAMINEK MÜÜGIKS DOKUMENTIDE LÕIKES (Hulgiladu) ajavahemikus 4. Jaanuar 1998 kuni 31. jaanuar 1998 AS Sepapoisid Tamme 6,Tallinn EE0021 17. oktoober 1998 Lehekülg 1 ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Dokumendi number: 190 Kuupäev: 04.08.95 Klient: 148 Aardla Kauplus 98 Rea Summa Müügihind Summa nr. Kauba kood Nimetus Ühik Liik Kogus Laohind laohinnas k/m-ta Maha % k/m-ta --- ------------- ------------------------- ------ ---- ----------- ----------- ----------- ----------- ------- ---------- 1. SH Saku Hele pdl 1 100.000 4.310 431.00 5.000 500.00 2. 2V1 Karksi vein Karoliina 0.5 pdl AL 100.000 12.630 1263.00 2.000 200.00 --- ------------- ------------------------- ------ ---- ----------- ----------- ----------- ----------- ------- ----------- Kaupade kogusumma 200.000 1694.00 700.00 Juurdehindlus: 0.00 Juurdehindlus: 0.00 Käibemaks: 126.00 Dokumendi kogusumma: 826.00 --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Dokumendi number: 191 Kuupäev: 04.08.95 Klient: 148 Aardla Kauplus 98 Rea Summa Müügihind Summa

150

150

nr. Kauba kood Nimetus Ühik Liik Kogus Laohind laohinnas k/m-ta Maha % k/m-ta --- ------------- ------------------------- ------ ---- ----------- ----------- ----------- ----------- ------- ----------- 1. SH Saku Hele pdl 1 200.000 4.310 862.00 6.000 1200.00 2. AE Euroalused tk A 10.000 30.000 300.00 --- ------------- ------------------------- ------ ---- ----------- ----------- ----------- ----------- ------- ----------- Kaupade kogusumma 210.000 862.00 1500.00 Juurdehindlus: 0.00 Juurdehindlus: 0.00 Käibemaks: 270.00 Dokumendi kogusumma: 1770.00

3.4.9. Müügiaruanne dokumentide lõikes (summaarne) See aruanne on üks kõige sagedamini kasutatavaid, kuna võimaldab dokumendi kogusummade tasemel jälgida müüki etteantud perioodil. Kasutatakse nii päeva või pikema perioodi põhilise müügiaruandena kui ka müüdud kaupade kulusse kandmise alusdokumendina. Saab tellida ka ilma laohindadeta (lülitada sisse valik "Ainult müügihinnad"), millisel puhul kiireneb aruande tegemine märgatavalt.

Näidis (müük dokumentide lõikes - summaarne aruanne):

VÄLJAMINEK ARVETE L?IKES (k?ik laod) ajavahemikus 1. jaanuar 1998 kuni 31. jaanuar 1998 AS Sepapoisid Tamme 6, Tallinn EE0021 Trükitud: 17. oktoober 1995

151

151

KLIENT: k?ik kliendid TASUMISE LIIK: k?ik dokumendi liigid TUNNUS: k?ik tunnused Lehekülg 1 Juurde- Arve Kliendi Dok. Arve Summa Summa k/m-ta ja maha- Käibe- number kood Nimetus Kuupäev liik tunnus laohinnas müügihinnas hindl. maks Kogusumma -------- ------ --------------- -------- ---- ------ ---------- ----------- ------ --------- ------------ 1-16526 022 04.08.95 E H 33866.10 35775.00 35775.00 1-16600 448 Meltsiveski kau 04.08.95 E K 3250.00 3250.00 3250.00 1-16618 S Saku ?lletehas 04.08.95 E K 41637.00 41700.00 41700.00 1-16629 203 04.08.95 E H 15000.00 15000.00 15000.00 190 148 Aardla Kauplus 04.08.95 S 1694.00 700.00 126.00 826.00 191 148 Aardla Kauplus 04.08.95 S 862.00 1500.00 270.00 1770.00 -------- ------ --------------- -------- ---- ------ ---------- ----------- ------ --------- ------------ 6 96309.10 97925.00 396.00 98321.00

3.4.10. Müügiaruanne kaupade lõikes Peale kõige muu saab selle aruandega koostada kaupade müügi "edetabelit", seda nii müügi kogusumma kui ka müügikasumi järgi.

152

152

Näidis (müük kaupade lõikes): M Ü Ü K K A U P A D E L ? I K E S ajavahemikus 1. jaanuar 1998 kuni 31. jaanuar 1998 AS Sepapoisid Trükitud: 17. oktoober 1998 Tamme 6,Tallinn EE0021 L A D U : k?ik laod K L I E N T : k?ik kliendid ARVE TUNNUS: k?ik tunnused TASUMISE LIIK: k?ik liigid Lehekülg 1 Kauba Müügihind Müügihind Kauba kood Kauba nimetus liik Ühik Kogus Hind Summa k/m-ta Summa k/m-ga Summa ----------- -------------------- ---- ------ ----------- --------- ----------- --------- ------------ --------- ------------ K Plast.kast ?lle K tk 10240.000 25.000 256000.00 25.00 256000.00 25.00 256000.00 PP ?llepudel pruun P tk 79040.000 0.987 78031.40 1.00 79040.00 1.00 79040.00 KV Plast.kast viina K tk 2715.000 25.000 67875.00 24.56 66675.00 24.56 66675.00 KE Eurokast K tk 1286.000 45.000 57870.00 45.00 57870.00 45.00 57870.00 KC Plast.kast COCA K tk 1270.000 40.000 50800.00 40.00 50800.00 40.00 50800.00 KVA KEG vaat 30l V tk 71.000 450.000 31950.00 450.00 31950.00 531.00 37701.00 PVI Viina pudel 0.5 P tk 18853.000 0.971 18301.47 1.20 22623.60 1.20 22623.60 PR ?llepudel roheline P tk 33760.000 0.473 15983.60 0.53 17986.00 0.53 17986.00 PF Fanta pudel 0.33 P tk 13440.000 1.075 14444.16 1.20 16128.00 1.20 16128.00 PC Coca-Cola pudel 0.33 P tk 12480.000 1.074 13398.72 1.20 14976.00 1.20 14976.00 PV3 Viinapudel 0.35 P tk 16979.000 0.423 7176.11 0.80 13583.20 0.80 13583.20 PL Limonaadi pudel 0.33 P tk 13120.000 0.698 9153.76 1.00 13120.00 1.00 13120.00 PV Värska pudel P tk 13360.000 0.384 5127.96 0.86 11476.00 0.86 11476.00 PVA Vana Tallinna pudel P tk 4256.000 0.969 4124.06 1.20 5107.20 1.20 5107.20 0.5 PS Sprite pudel 0.33 P tk 2880.000 1.078 3105.60 1.20 3456.00 1.20 3456.00 PLI Likööripudel 0.5 P tk 2400.000 0.860 2064.00 1.20 2880.00 1.20 2880.00 SH Saku Hele 1 pdl 300.000 4.310 1293.00 5.67 1700.00 6.69 2006.00 AE Euroalused A tk 10.000 30.00 300.00 35.40 354.00 2V1 Karksi vein AL pdl 100.000 12.630 1263.00 2.00 200.00 2.36 236.00 Karoliina 0.5 ----------- -------------------- ---- ------ ----------- --------- ----------- --------- ------------ --------- ------------ 226560.000 637961.84 665871.00 672018.00 Juurde- ja mahahindlused: 0.00

153

153

3.4.11. Müügiaruanne arve tunnuste lõikes

Näidis (müük tunnuste lõikes):

VÄLJAMINEK TUNNUSTE L?IKES (K Hulgiladu) ajavahemikus 1. august 1995 kuni 25. august 1995 AS Sepapoisid Trükitud: 17. oktoober 1998 Tamme 6,Tallinn EE0021 Lehekülg 1 Summa Summa k/m-ta Juurde- ja Kood Nimetus Kogus laohinnas müügihinnas mahahindlused Käibemaks Kogusumma ------ -------------------- ------------ ------------ ------------ ------------ ------------ ------------ KO Veetud kohale 410.000 2556.00 2200.00 396.00 2596.00 MUUD Muud 0.000 0.00 0.00 0.00 0.00 ------ -------------------- ------------ ------------ ------------ ------------ ------------ ------------ 410.000 2556.00 2200.00 396.00 2596.00

154

154

3.4.12. Müügiaruanne klientide ja kauba liikide/gruppide lõikes See aruanne sobib väga hästi müügi analüüsiks, võimaldades läheneda müügile nii klientide (milliseid kauba liike/gruppe mingi klient ostab) kui kauba liikide/gruppide (millised kliendid ostavad mingit kauba liiki/gruppi) poolelt. Aruannet saab peale panna filtri ladude, kliendi gruppide ja kauba liikide/gruppide järgi.

Näidis (müük kauba liikide ja klientide lõikes):

MÜÜK KLIENTIDE JA KAUBA LIIKIDE/GRUPPIDE L?IKES (k?ik laod) ajavahemikus 1. september 1996 kuni 31. jaanuar 1997 AS Tipa-Tapa Trükitud: 23. märts 1997 17:30 Tamme 6,Tallinn EE0021 Liigi Lehekülg 1 v?i grupi Kliendi Summa Summa k/m-ta Summa k/m-ga kood Nimetus kood Kliendi nimetus Kogus laohinnas müügihinnas müügihinnas Kasum ------ --------- -------- ------------------ ------------ ----------- ----------- ----------- ---------- 002 Piiri Ölletehas 100.000 559.00 559.30 660.00 0.30 003 Lao kliendid kokku 12.340 26.15 26.15 30.85 006 Kalamaja AS 114.000 637.26 637.60 752.40 0.34 148 330.000 1844.70 1845.69 2178.00 0.99 JAEMYYK Jaemüük 100.000 599.21 559.30 660.00 -39.91 ------ --------- -------- ------------------ ------------ ----------- ----------- ----------- ---------- 5 656.340 3666.32 3628.04 4281.25 -38.28 1 001 Kure ?lletehas 10.000 50.85 60.00 50.85 1 002 Piiri Ölletehas 700.000 1260.00 2727.10 3220.00 1467.10 1 003 Lao kliendid kokku 200.000 810.20 956.00 810.20 1 006 Kalamaja AS 10.000 40.00 47.20 40.00 1 007 Seatfood AS 112.000 50.40 500.04 590.00 449.64

155

155

------ --------- -------- ------------------ ------------ ----------- ----------- ----------- ---------- 10 1032.000 1310.40 4128.19 4873.20 2817.79 2 ?lu 001 Kure ?lletehas 200.000 1267.80 1496.00 1267.80 2 006 Kalamaja AS 272.000 22548.35 41803.86 49328.94 19255.51 2 007 Seatfood AS 342.000 607.60 2493.78 2942.68 1886.18 2 148 302.000 865.86 1324.25 1563.00 458.39 2 JAEMYYK Jaemüük 2.000 8.96 13.98 16.50 5.02 ------ --------- -------- ------------------ ------------ ----------- ----------- ----------- ---------- 15 1118.000 24030.77 46903.67 55347.12 22872.90 A alused 002 Piiri Ölletehas 2.000 46.00 50.85 60.00 4.85 A 006 Kalamaja AS 1.000 23.00 25.42 30.00 2.42 A 148 321.000 7383.00 8160.22 9630.00 777.22 A JAEMYYK Jaemüük 1.000 23.00 25.42 30.00 2.42 ------ --------- -------- ------------------ ------------ ----------- ----------- ----------- ---------- 19 325.000 7475.00 8261.91 9750.00 786.91 AL Alkohol 002 Piiri Ölletehas 1.210 7.84 9.26 7.84 AL 006 Kalamaja AS 2726.000 31068.49 46285.47 54617.80 15216.98 AL 007 Seatfood AS 141.000 1810.00 3296.69 3890.19 1486.69 AL 008 20.000 203.40 203.38 240.00 -0.02 AL 148 100440.000 1801094.00 1853420.14 2186935.80 52326.14 AL JAEMYYK Jaemüük 15.000 150.00 149.85 176.85 -0.15 ------ --------- -------- ------------------ ------------ ----------- ----------- ----------- ---------- 25 103343.210 1834325.89 1903363.37 2245869.90 69037.48 JO Karastus- 002 Piiri Ölletehas 130.000 757.64 894.00 757.64 JO joogid 003 Lao kliendid kokku 100.000 500.00 500.00 590.00 JO 005 Viru ?lu 100.000 1228.80 1450.00 1228.80 JO 006 Kalamaja AS 688.000 2888.58 4436.92 5235.63 1548.34 JO 007 Seafood AS 402.000 6.86 4010.30 4732.15 4003.44 JO 008 262.000 94.50 1083.64 1278.70 989.14 JO 010 100.000 916.90 1082.00 916.90 JO 148 920.000 6855.66 6931.26 8179.00 75.60 JO 646 500.000 2191.60 2586.00 2191.60 JO JAEMYYK Jaemüük 105.000 535.00 534.30 630.45 -0.70 ------ --------- -------- ------------------ ------------ ----------- ----------- ----------- ---------- 35 3307.000 10880.60 22591.36 26657.93 11710.76 K Kastid 006 Kalamaja AS 500.000 11280.00 11280.00 11280.00 ------ --------- -------- ------------------ ------------ ----------- ----------- ----------- ---------- 36 500.000 11280.00 11280.00 11280.00 MUUD Muud 005 Viru ?lu 200.000 3842.40 4534.00 3842.40 MUUD 006 Kalamaja AS 240.370 35.52 14850.16 17523.21 14814.64 MUUD 007 Seatfood AS 20.000 240.00 283.20 240.00 MUUD 646 100.000 1093.00 1093.20 1290.00 0.20 ------ --------- -------- ------------------ ------------ ----------- ----------- ----------- ---------- 40 560.370 1128.52 20025.76 23630.41 18897.24 P Pudelid 007 Seatfood AS 2000.000 322.00 800.00 800.00 478.00 P 148 500.000 538.40 600.00 600.00 61.60 P 646 100.000 107.60 120.00 120.00 12.40 ------ --------- -------- ------------------ ------------ ----------- ----------- ----------- ---------- 43 2600.000 968.00 1520.00 1520.00 552.00 S Sigaretid 006 Kalamaja AS 36.000 224.25 264.60 224.25 ------ --------- -------- ------------------ ------------ ----------- ----------- ----------- ---------- 44 36.000 224.25 264.60 224.25 V Vaadid 002 Piiri Ölletehas 100.000 45000.00 45000.00 53100.00 ------ --------- -------- ------------------ ------------ ----------- ----------- ----------- ---------- 45 100.000 45000.00 45000.00 53100.00 ------ --------- -------- ------------------ ------------ ----------- ----------- ----------- ---------- 45 113577.920 1940065.50 2066926.55 2436574.41 126861.05

156

156

3.4.13. Müügiaruanne dokumendi liikide lõikes See aruanne annab kogusummad ja summaarsed kogused erinevate dokumendi liikide lõikes.

Näidis (müük dokumendi liikide lõikes):

MÜÜK DOKUMENDI LIIKIDE L?IKES (k?ik laod) ajavahemikus 1. jaanuar 1998 kuni 31. jaanuar 1998 AS Tipa-Tapa Trükitud: 23. märts 1997 17:43 Tamme 6,Tallinn EE0021 Lehekülg 1 Dok. Juurde- liigi Summa Summa k/m-ta ja maha- kood Nimetus Kogus laohinnas müügihinnas Kasum hindlused Käibemaks Kogusumma ----- -------------------- ---------- ----------- ----------- ---------- --------- ----------- ----------- 1 Jaemüük 2444.370 17668.81 60707.54 43038.73 135.58 10916.11 71759.40 6 Proovime konteerida 4759.000 58280.66 68258.95 9978.29 26.42 10926.90 79212.30 E Tasumine teadmata 479373.210 1427127.75 1492698.87 65571.12 35299.16 1527998.10 N Null-käibemaksuga 709.000 4902.48 7369.86 2467.38 4.00 202.65 7576.55 P Panga kaudu 134157.000 1886728.72 1943814.47 57085.75 100.06 337709.70 2281624.25 S SULARAHA 3000.340 19886.42 30962.35 11075.93 -216.24 3802.06 34548.20 ----- -------------------- ---------- ----------- ----------- ---------- --------- ----------- ----------- 6 624479.920 3414594.84 3604045.59 189450.75 81.58 398919.48 4003047.05

157

157

3.4.14. Tootmisesse väljamineku (kulusse kandmise) aruanne objektide lõikes (summaarne)

Näidis (summaarne väljaminek tootmisesse e. kulusse kandmine objektide lõikes):

SUMMAARNE VÄLJAMINEK OBJEKTIDE L?IKES (k?ik laod) ajavahemikus 1. august 1997 kuni 31. august 1997 AS Sepapoisid Tamme 6, Tallinn EE0021 Trükitud: 17. oktoober 1998 Lehekülg 1 Objekti Summa Summa k/m-ta kood Nimetus Kogus laohinnas müügihinnas ------ -------------------- ------------ ------------ ------------ MAHA K 98.000 115.20 146.00 ------ -------------------- ------------ ------------ ------------ 1 98.000 115.20 146.00

158

158

3.4.15. Tootmisesse väljamineku (kulusse kandmise) aruanne objektide lõikes (detailne)

Näidis (detailne väljaminek tootmisesse e. kulusse kandmine objektide lõikes):

DETAILNE VäLJAMINEK TOOTMISESSE OBJEKTIDE L?IKES (k?ik laod) ajavahemikus 1. august 1995 kuni 31. august 1995 AS Sepapoisid Trükitud: 17. oktoober 1998 Tamme 6,Tallinn EE0021 Lehekülg 1 Objekti Kauba Kauba Summa k/m-ta kood Kuupäev kood Nimetus liik Ühik Hind Kogus Summa Müügihind müügihinnas ------ -------- ------- ----------------- --- ----- ------ ------------ --------- --------- ----------- MAHA K 08.08.95 PVI Viina pudel 0.5 P tk 0.800 1.000 0.80 1.20 1.20 08.08.95 PV3 Viinapudel 0.35 P tk 0.400 10.000 4.00 0.80 8.00 09.08.95 PV3 Viinapudel 0.35 P tk 0.400 11.000 4.40 0.80 8.80 09.08.95 PVI Viina pudel 0.5 P tk 0.800 23.000 18.40 1.20 27.60 15.08.95 PV3 Viinapudel 0.35 P tk 0.600 21.000 12.60 0.80 16.80 15.08.95 PVI Viina pudel 0.5 P tk 1.000 8.000 8.00 1.20 9.60 22.08.95 PVI Viina pudel 0.5 P tk 1.000 3.000 3.00 1.20 3.60 22.08.95 PVA Vana Tallinna p. P tk 1.000 4.000 4.00 1.20 4.80 22.08.95 KV Plast.kast viina K tk 25.000 2.000 50.00 25.00 50.00 24.08.95 PV3 Viinapudel 0.35 P tk 0.400 6.000 2.40 0.80 4.80 24.08.95 PVI Viina pudel 0.5 P tk 0.800 7.000 5.60 1.20 8.40 24.08.95 PVA Vana Tallinna pud. P tk 1.000 2.000 2.00 1.20 2.40 ------ -------- ------- ----------------- --- ----- ------ ------------ --------- --------- ----------- MAHA K 115.20 146.00 ------ -------- ------- ----------------- --- ----- ------ ------------ --------- --------- ------------ 98.000 115.20 146.00

159

159

3.4.16. Tootmisesse väljamineku (kulusse kandmise) aruanne dokumentide lõikes (detailne)

Näidis (väljaminek tootmisesse e. kulusse kandmine dokumentide lõikes -- detailne):

VÄLJAMINEK TOOTMISESSE DOKUMENTIDE L?IKES (Taaraladu) ajavahemikus 1. jaanuar 1998 kuni 31. jaanuar 1998 AS Sepapoisid Tamme 6,Tallinn EE0021 18. oktoober 1997 Lehekülg 1 --------------------------------------------------------------------------------------------------------- Dokumendi number: 33 Kuupäev: 24.08.95 Objekt: MAHA K Juurde- Rea hind- Müügihind nr. Kauba kood Nimetus Ühik Liik Hind Kogus Summa luse % k/m-ta --- ---------- -------------------- ------ ---- ------------ ----------- ----------- ------ ------------ 1. PV3 Viinapudel 0.35 tk P 0.300 6.000 1.80 0.800 2. PVI Viina pudel 0.5 tk P 1.000 7.000 7.00 9.09 1.200 3. PVA Vana Tallinna pudel tk P 1.000 2.000 2.00 9.09 1.200 --- ---------- -------------------- ------ ---- ------------ ----------- ----------- ------ ------------ Kaupade kogusumma: 10.80 Juurdehindlus: 0.00 Juurdehindlus: 0.00 Dokumendi kogusumma: 15.60

160

160

3.4.17. Tootmisesse väljamineku (kulusse kandmise) aruanne dokumentide lõikes (summaarne)

Näidis (väljaminek tootmisesse e. kulusse kandmine dokumentide lõikes -- summaarne):

VÄLJAMINEK TOOTMISESSE DOKUMENTIDE L?IKES (summaarne) (k?ik laod) ajavahemikus 1. jaanuar 1998 kuni 31. jaanuar 1998 AS Sepapoisid Trükitud: 18. oktoober 1998 Tamme 6, Tallinn EE0021 Lehekülg 1 Objekti Dokumendi Summa Summa k/m-ta Juurde- ja kood Nimetus number Kuupäev Kogus laohinnas müügihinnas mahahindlused Kogusumma ------ -------------- ---------- -------- ------------ ------------ ------------ ------------ ------------ MAHA K Mahakandmine 9 08.08.95 11.000 4.80 9.20 9.20 10 09.08.95 34.000 22.80 36.40 36.40 16 15.08.95 29.000 20.60 26.40 26.40 27 22.08.95 9.000 57.00 58.40 58.40 33 24.08.95 15.000 10.00 15.60 15.60 ------ -------------- ---------- -------- ------------ ------------ ------------ ------------ ------------ 98.000 115.20 146.00 146.00 ------ -------------- ---------- -------- ------------ ------------ ------------ ------------ ------------ 98.000 115.20 146.00 146.00

161

161

3.4.18. Tootmisesse väljamineku aruanne kaupade lõikes

162

162

3.4.19. Teise lattu väljamineku aruanne dokumentide lõikes (detailne)

Näidis (väljaminek teise lattu dokumentide lõikes -- detailne):

VÄLJAMINEK TEISE LATTU DOKUMENTIDE L?IKES (Taaraladu) ajavahemikus 4. august 1995 kuni 4. august 1995 AS Sepapoisid Tamme 6, Tallinn EE0021 18. oktoober 1998 Lehekülg 1 --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Dokumendi number: 6 Kuupäev: 04.08.95 Saaja ladu: K Hulgiladu Juurde- Väljastus- Väljastus- Rea hind- hind hind nr. Kauba kood Nimetus Ühik Liik Hind Kogus Summa luse % k/m-ta k/m-ga -- ----------- ------------------------- ------ ---- ------------- ------------ ------------ ------ ------------ ------------ 1. K Plast.kast ?lle tk K 25.000 70.000 1750.00 25.000 25.000 2. KV Plast.kast viina tk K 25.000 30.000 750.00 25.000 25.000 3. KC Plast.kast COCA tk K 40.000 20.000 800.00 40.000 40.000 -- ----------- ------------------------- ------ ---- ------------- ------------ ------------ ------ ------------ ------------ Kaupade kogusumma: 3300.00 Juurdehindlus: 0.00 Juurdehindlus: 0.00

163

163

3.4.20. Teise lattu väljamineku aruanne dokumentide lõikes (summaarne)

Näidis (väljaminek teise lattu dokumentide lõikes - summaarne): VÄLJAMINEK TEISE LATTU DOKUMENTIDE L?IKES (summaarne) (1 Taaraladu) ajavahemikus 1. august 1995 kuni 31. august 1995 AS Sepapoisid Tamme 6, Tallinn EE0021 Trükitud: 18. oktoober 1998 SAAJA LADU: K K Hulgiladu Lehekülg 1 Juurde- ja Dokumendi Summa Summa k/m-ta maha- number Kuupäev Kogus laohinnas müügihinnas hindlused Kogusumma ---------- -------- ------------ ------------ ------------ ------------ ------------ 1 01.08.95 154.000 4630.00 4630.00 4630.00 3 02.08.95 30.000 1350.00 1350.00 1350.00 5 03.08.95 40.000 1240.30 1240.38 1240.38 6 04.08.95 120.000 3300.00 3300.00 3300.00 7 07.08.95 151.000 4666.95 4666.95 4666.95 8 08.08.95 205.000 6225.00 6225.00 6225.00 11 09.08.95 180.000 5500.00 5500.00 5500.00 12 10.08.95 140.000 3800.00 3800.00 3800.00 13 11.08.95 130.000 3950.00 3950.00 3950.00 14 14.08.95 120.000 3400.00 3400.00 3400.00 15 15.08.95 181.000 5116.95 5116.95 5116.95 17 16.08.95 210.000 6450.00 6450.00 6450.00 18 17.08.95 160.000 5050.00 5050.00 5050.00 20 18.08.95 180.000 5725.00 5725.00 5725.00 22 21.08.95 90.000 2250.00 2250.00 2250.00 23 21.08.95 1.000 16.95 16.95 16.95 24 21.08.95 120.000 3850.00 3850.00 3850.00 ---------- -------- ------------ ------------ ------------ ------------ ------------ 20 2952.000 87421.15 87421.23 87421.23

164

164

3.4.21. Teise lattu väljamineku aruanne ladude lõikes

Näidis (väljaminek teise lattu ladude lõikes):

Taaraladu: VÄLJAMINEK TEISTESSE LADUDESSE ajavahemikus 1. august 1995 kuni 18. august 1995 AS Sepapoisid Tamme 6,Tallinn EE0021 Trükitud: 18. oktoober 1997 00:42 Lehekülg 1 Lao Summa Summa k/m-ta Summa k/m-ga kood Lao nimetus Kogus laohinnas müügihinnas müügihinnas ---- -------------------- ------------ ------------ ------------ ------------ K Hulgiladu 2001.00 60404.20 60404.28 60411.55 T 107.00 11750.00 11750.00 13532.00 ---- -------------------- ------------ ------------ ------------ ------------ 2 2108.00 72154.20 72154.28 73943.55

165

165

3.4.22. Teise lattu väljamineku aruanne kaupade lõikes

Näidis (väljaminek teise lattu kaupade lõikes): VÄLJAMINEK TEISE LATTU KAUPADE LÕIKES (k?ik laod) ajavahemikus 1. jaanuar 1998 kuni 31. märts 1998 AS Sepapoisid Trükitud: 7. aprill 1998 Tamme 6,Tallinn EE0021 Lehekülg 1 Saaja lao Summa saaja Kauba kood Kauba nimetus Liik Ühik Kogus laohind lao laohinnas ------------- ------------------------- ---- ---- ------------ ------------ ------------ KVA1 Al.vaat 100l V tk 42.000 300.000 12600.00 KA Alused K tk 1.000 100.000 100.00 IAN Ananassilimonaad 1.5l JO pdl 100.000 6.466 646.60 6A Apelsini mahl 1.0 Hey-Ho JO pk 200.000 10.000 2000.00 PC Coca-Cola pudel 0.33 P tk 5376.000 1.000 5376.00 DT Del Monte Tomatimahl 1l JO pk 100.000 10.466 1046.60 KE Eurokast K tk 654.000 44.388 29030.00 PF Fanta pudel 0.33 P tk 5448.000 1.000 5448.00 KH Hartwalli kast K tk 19.000 40.000 760.00 PI Importpudel 0.3 P tk 360.000 0.200 72.00 KK Konteiner K tk 6.000 16.950 101.70 PLI Likööripudel 0.5 P tk 640.000 0.800 512.00 PL Limonaadi pudel 0.33 P tk 7210.000 0.700 5047.00 PM Majoneesi purk P tk 880.000 0.100 88.00 KC Plast.kast COCA K tk 965.000 45.389 43800.00 KV Plast.kast viina K tk 1091.000 25.000 27275.00 K Plast.kast ?lle K tk 3490.000 32.880 114750.00 PU Purk 0.5 P tk 240.000 0.300 72.00

166

166

1P Pärnu Peroona 1 pdl 10.000 SH Saku Hele 1 pdl 280.000 2.336 654.00 KS Saku kast K tk 26.000 45.000 1170.00 PS Sprite pudel 0.33 P tk 1272.000 1.000 1272.00 PVA Vana Tallinna pudel 0.5 P tk 1060.000 0.800 848.00 PS1 Vichy pudel 0.33 P tk 288.000 0.700 201.60 PVI Viina pudel 0.5 P tk 5180.000 0.800 4144.00 PV3 Viinapudel 0.35 P tk 3880.000 0.300 1164.00 PV2 viinapudel madal 0.5 P tk 620.000 0.150 93.00 PV Värska pudel P tk 3720.000 0.300 1116.00 PP ?llepudel pruun P tk 18500.000 0.850 15725.00 PR ?llepudel roheline P tk 13540.000 0.300 4062.00 ------------- ------------------------- ---- ---- ------------ ------------ ------------ 75198.000 279174.50

3.4.23. Lisakulude arvestus isikute lõikes MÄRKUS: Sõltuvalt ostetud programmi konfiguratsioonist võib see aruanne ka puududa. Lisakulusid kasutatakse enamasti kauba liikumisega seotud töötajatele (müügimehed, transporditöölised) palga arvestamiseks. Igale laodokumendile saame sisestada üks või kaks selle dokumendiga seotud isikut. Siin aruandes leitakse etteantud ajaperioodi lisakulude summad isikute lõikes, kusjuures määrata tuleb, millise kategooria lisakulusid aruande tegemiseks kasutame (lisakuludest ja nende kategooriatest lugege lähemalt punktist KAUBAD JA DOKUMENDID/KAUPADE ANDMEBAAS).

167

167

Näidis (lisakulud isikute lõikes, detailne aruanne): LISAKULUD ISIKUTE L?IKES (k?ik laod, A kategooria lisakulud) ajavahemikus 1. jaanuar 1998 kuni 31. märts 1998 AS Sepapoisid Tamme 6,Tallinn EE0021 Trükitud: 7. aprill 1998 ARUANDES ON DOKUMENDID: müük, kulusse kandmine, teise lattu, sissetulekud Lehekülg 1 Isiku Dokumendi Dokumendi Lisakulude kood Nimi liik number Kuupäev summa ------ -------------------- ----------- ---------- -------- ----------- JAAN Jaan Mätas TEISE LATTU 232 14.08.95 0.94 ------ -------------------- ----------- ---------- -------- ----------- 1 0.94 ------ -------------------- ----------- ---------- -------- ----------- 1 0.94

Näidis (lisakulud isikute lõikes, summaarne aruanne):

LISAKULUD ISIKUTE L?IKES (k?ik laod, A kategooria lisakulud) ajavahemikus 1. jaanuar 1998 kuni 31. märts 1998 AS Sepapoisid Tamme 6,Tallinn EE0021 Trükitud: 7. aprill 1998 ARUANDES ON DOKUMENDID: müük, kulusse kandmine, teise lattu, sissetulekud Lehekülg 1 Isiku Lisakulude kood Nimi summa ------ -------------------- ----------- JAAN Jaan Mätas 0.94 ------ -------------------- ----------- 1 0.94

168

168

Nagu näidetest näha, on detailses aruandes lisakulude arvestus iga dokumendi kohta, lisaks isikute kokkuvõttesummad, summaarses aruandes aga ainult koondsummad isikute lõikes. 3.4.24. Väljaminekute andmebaasi genereerimine

Väljaminekute andmebaas käesoleva aruande mõttes on detailne tabel, kus igale etteantud perioodi väljamineku reale vastab üks rida. Lisaks tavapärastele kauba andmetele on iga rea juurde kirjutatud ka dokumendi number, klient, kuupäev jm. dokumendi päisesse kuuluv info. Kuigi seda aruannet saab ka trükkida, ei ole ta mõeldud vahetuks kasutamiseks laoprogrammis, vaid kujutab endast andmete ettevalmistamist põhjalikuma analüüsi jaoks, mis tehakse väljaspool käesolevat laoprogrammi. Enamasti kasutatakse analüüsiks mingit tabelarvutust (MS Excel, Lotus 1-2-3 vms.) või aruannete generaatorit (Crystal Reports vms.). Andmete ülekandmiseks tehakse sellisel juhul andmete eksportimine ja avatakse saadud fail analüüsiprogrammis.

169

169

4. PROGRAMMI JUHTIMINE 4.1. Aruannete vaatamine ekraanil, trükkimine, faili salvestamine ja eksportimine Kõigi aruannete, samuti andmebaaside trükkimise korral saab valida, kuhu suunata väljund – kas ekraanile, printerile, tekstifaili või ekspordiks, et kasutada teda mõnes teises programmis (tekstitöötlusprogrammis, tabelarvutuses või mujal).

4.1.1. Aruannete vaatamine ekraanil Soovitav on alati enne aruande trükkimist, faili salvestamist või eksportimist teda ekraanil kontrollida. Kuna arvuti ekraani laius on 80 märki, siis ei mahu enamik aruandeid korraga ekraani laiusele ära. Sel juhul tuleb kasutada hiirt või klaviatuuri juhtklahve ekraani vasakule-paremale ja üles-alla kerimiseks. Hiirega on kerimine eriti mugav. Joonisel on tumedate nooltega näidatud "nupud" akna raami äärtel, millele "vajutades" ekraani soovitud suunas keritakse.

170

170

Kui "vajutate" ekraanil oleva akna ülemises vasakpoolses nurgas olevale nupule, siis aruande vaatamise aken suletakse. Selle asemel võite vajutaga klaviatuuril ESC-klahvile. Võib juhtuda, et aruanded on programmiga tööd alustades ekraanil mõneti ebaloomulikul kujul, nii et ridade lõpud ei ole mitte ekraani parema "serva taga", vaid kanduvad üle järgmisele reale. Sel juhul tehke läbi järgmine protseduur.

A. Aruande ekraanil olles vajutage kas kaks korda kiiresti hiire parempoolset nuppu või üks kord klaviatuuri ALT-klahvi. Selle tulemusena tuleb ekraani ülemisel äärel nähtavale FoxPro süsteemne menüü.

B. Valige FoxPro süsteemsest menüüst Edit/Preferences, ekraanile tuleb järgmine aken:

C. Selles aknas lülitage välja valik 'Wrap words' ja sisse valikud 'Use these preferences as default for .TXT

files' ja 'Save preference'. Valiku väljalülitamiseks kustutage rist tema ees olevates sulgudes, sisselülitamiseks tehke sulgudesse rist. Kasutada saate nii hiirt kui ka klaviatuuri (sisse- ja väljalülitamine tühiku klahvi abil). Pärast nimetatud valikute sisse- ja väljalülitamist peab aken välja nägema järgmiselt:

D. Valige OK.

171

171

Kirjeldatud tegevus on vaja läbi teha ühekordselt programmi installeerimisel. 4.1.2. Aruannete trükkimine Kui suunate aruande printerile, siis trükib programm selle välja. Paberile jõudev aruanne on täpselt samasugune nagu ekraanil vaadates, välja arvatud kirja tihedus. Programm valib ise sobiva tihedusega kirjatüübi, arvestades, et aruanne mahuks ära kitsale printerile (ühegi aruande laius ei ületa 132 märki ning kõik aruanded mahuvad ära A4-formaadis lehele). Ühele leheküljele trükib programm 60 rida.

4.1.3. Aruannete salvestamine tekstifaili Kui valite aruande faili salvestamise, peate sisestama faili nime. Failinime laiendiks on alati .TXT, mille nimele lisab programm, seega sisestage nimi igal juhul ilma laiendita. Faili nimele võib eelneda mõne kettal olemasoleva kataloogi nimi. Kui etteantud nimega fail on juba olemas, siis väljastab programm hoiatuse, mis annab Teile võimaluse kas olemasolev fail üle kirjutada (sel juhul kaovad vanas failis olevad andmed päästmatult) või sisestada uus nimi.

Aruande faili salvestamisel on loodav tekstifail täpselt selline nagu ekraanil vaadatav või printeril trükitav aruanne. Saadud tekstifaili võite tekstitöötlusprogrammi abil liita mõne suurema kirjaliku aruande või tekstiga. 4.1.4. Aruannete eksportimine Eksportimiseks nimetatakse aruande aluseks oleva andmebaasi teisendamist mõnele teisele kujule. Igal juhul peate valima formaadi ja sisestama faili nime. Nime sisestamisel ärge sisestage laiendit, kuna selle paneb programm vastavalt valitud formaadile ise. Programmi poolt nimele lisatav laiend on näha ka formaatide valikumenüüs. Programm võimaldab eksportida järgmistesse formaatidesse:

1) andemaas (.DBF)

172

172

2) fikseeritud kirjepikkusega tekst (.TXT), aruande iga rida on ühesuguse pikkusega 3) muutuva kirjepikkusega tekst, eraldaja "," (koma) (.TXT), väljad on eraldatud komadega, tekstitüüpi

väljad on jutumärkides 4) muutuva kirjepikkusega tekst, eraldaja " " (tühik) (.TXT), väljad on eraldatud tühikutega, tekstitüüpi

väljad ei ole jutumärkides 5) muutuva kirjepikkusega tekst, eraldaja TAB (tabulatsioonimärk) (.TXT), väljad on eraldatud TAB-

märgiga, tekstitüüpi väljad ei ole jutumärkides 6) Visicalc Data Interchange Format (.DIF) 7) Microsoft Multiplan Ver. 4.01 (.MOD) 8) Microsoft Multiplan SYLK (laiendita) 9) Lotus 1-2-3 revision 2.x (.WK1) 10) Lotus 1-2-3 revision 2.x. (.WK1) 11) Lotus 1-2-3 revision 1-A (.WKS) 12) Lotus Symphony version 1.01. (.WR1) 13) Lotus Symphony version 1.10. (.WRK) 14) Microsoft Excel (.XLS).

Eksportimisel teistesse andmebaasiprogrammidesse on tavaliselt kõige sobivam kasutada DBF-formaati. Eksportimisel tabeltöötlusprogrammidesse sobivad reeglina formaadid .WK1 (Lotus 1-2-3) ja .XLS (Excel). 4.1.5. Printeri vahetus Kui on vaja vahetada printerit, millele aruanne trükkida, siis saab seda kohe jooksvalt teha. Valitud printeri nimi on näha valiku <Printerile.....> järel.

173

173

Kui olete aruande vaatamise/trükkimise/salvestamise/eksportimise lõpetanud, valige menüüst <Katkestada> või vajutage ESC-klahvile. 4.2. Programmi juhtimine klaviatuuri ja hiirega Programmi juhtimiseks kasutatavad klahvid on võimaluste piires programmi piires standardiseeritud. Samuti on

püütud kasutada FoxPro® keskkonna standardklahve, et harjumine programmi keskkonnaga toimuks võimalikult vähese vaevaga. Programmi on võimalik ja väga mugav juhtida hiirega. Hiire abil on võimalik teha valikuid menüüdest, vahetada sisestusekraanil väljasid, sulgeda aknaid (ülemisest vasakpoolsest nurgast), "kerida" aruandeid ekraanil. Kõiki tegevusi saab käivitada hiire vasakpoolse nupu ühekordse vajutusega. Programmi käesolev versioon ei toeta hiire kasutamist siiski 100-protsendiliselt, s.t. on tegevusi, mida pole võimalik hiire abil käivitada, sealhulgas pole võimalik valida ekraani alumisel real kirjeldatud tegevusi. Enamikel juhtudel on kõik kasutatavad juhtimisklahvid kirjeldatud ekraani alumisel real, mõnel juhul aga sisestusakna alumise raami peal või sisestatava välja juures.

174

174

Tähtsamad juhtimisklahvid programmis on:

Ctrl+T -- vajutada korraga alla klahvid Ctlr ja T. Kasutatakse andmebaasis kirje kustutamiseks. Pärast selle klahvikombinatsiooni vajutamist esitab programm küsimuse, kas soovite kirje tõesti kustutada. Kui vastate JAH, sii kontrollib programm, kas kirjet saab kustutada (s.t. ega kirje pole kuskil mujal andmebaasis kasutusel). Kui kustutamine on võimalik, siis kaob kirje ekraanilt ja kogu arvestusest, kuigi jääb andmebaasi füüsiliselt alles. Sellist kustutamise viisi nimetatakse loogiliseks kustutamiseks. Arvutivõrgus on igapäevase töö käigus selline kustutamine ainumõeldav, kuna lõplik füüsiline kustutamine blokeeriks teiste kasutajate töö. Aeg-ajalt on soovitav siiski kirjed ka füüsiliselt kustutada. Seda saab teha protseduuri PÜSIANDMED/ HOOLDUS/KONTROLL JA KUSTUTAMINE/ /MÄRGITUD KIRJETE KUSTUTAMINE abil. Erandiks on laodokumentide andmebaasid, kus dokumente (kirjeid) on võimalik küll Ctrl+T abil kustutamiseks ära märkida, kuid lõplikult eemaldatakse need ainult protseduuri PÜSIANDMED/ HOOLDUS/ KONTROLL JA KUSTUTAMINE/MÄRGITUD DOKUMENTIDE KUSTUTAMINE abil.

Ctrl+N -- vajutada korraga alla klahvid Ctlr ja N. Kasutatakse andmebaasis uue kirje lisamiseks. ESC -- universaalne tagasipöördumise klahv. Kasutage seda alati, kui käivitasite mingi tegevuse eksikombel

või kui tahate mingit tegevust katkestada või kui tahate lihtsalt mingist tegevusest väljuda. MÄRKUS: Kui vajutate ESC mingi aruande koostamise ajal, ei katke aruande alati mitte kohe, vaid alles

mõne sekundi pärast. Oodake rahulikult, korduv vajutus ESC klahvile pole vajalik, kuna programm on Teie soovi töö katkestada registreerinud ning teeb seda esimesel võimalusel.

F10 -- mitmetes kohtades kasutatakse sisestatud andmete salvestamiseks ja ekraanil olevate andmete õigsuse

kinnitamiseks ilma kõiki sisestusvälju läbimata. Teatud juhtudel toimib analoogselt ESC-ga. F5 -- sisestamisel võimaldab mõningate andmete korral ekraanile tuua valikumenüü, mis lihtsustab

sisestamist tunduvalt, sest pole vaja pikki andmemassiive meeles pidada. Tüüpilised menüüst valitavad andmed on kaubad, kliendid, hankijad, dokumendi liigid jms.

F2 -- mõningatel juhtudel võimaldab andmebaasidele uusi kirjeid lisada ilma põhitegevust katkestamata. F2

on kasutatav kirje lisamiseks ainult siis, kui valikumenüü on F5 klahvi abil ekraanile toodud ja selle valikumenüü alumisel real on teade F2 - uus kirje.

F3 -- võimaldab teha ekraanil olevast andmebaasist väljatrüki (juhul kui andmebaasi parandamisel on vastav

teade ekraani alumisel real) F8 -- teatud andmebaasides (näiteks kaubad, kliendid, hankijad jt.) võimaldab ühe kirje parandamiseks eraldi

aknasse tuua. Sellisel juhul, kui väljute kirje parandamisest F10-klahviga, siis tehtud muutused salvestatakse, kui väljute ESC-ga, siis muutusi ei salvestata. Mõningates andmebaasides saate andmeid parandada otse tabeli kujul ekraanil olevas andmebaasis.

TAB -- kõigil mitme sisestusväljaga ekraanivormidel viib kursori järgmisele väljale (Shift+Tab eelmisele

väljale). - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

175

175

AS Me rit Tarkvara aad re ssid ja te le fonid on:

Tallinn, Kotka 26 (0) 6 137 609, 6 137 610 Tartu, Vane muise 21a (07) 427 135, 427 137 Pärnu, Lille 4 (044) 33 679, 33 472 Jõg e va, Suur 5 (077) 60 005, 62 340 Põltsamaa, Pärna 1 (077) 52 452, 52 209

Inte rne t: www.me rit.e e E-p ost: me rit@me rit.e e

Ood atud on kõik e tte p ane kud , mis aitavad p rog rammi p are maks ja Te ile

sob ivamaks muuta.

Documents

LAOARVESTUS JA MÜÜK - Merit Tarkvara · 1. Enne töö alustamist peate otsustama, millisest kuupäevast alates Te oma laoarvestust programmiga “Merit Ladu” pidama hakkate. Selle