lühisõnastik

Kodanikuühiskonna

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liitwww.ngo.ee

Selle trükise väljaandmist toetab

Trükitud 100% taastoodetud paberile Cyclus looduslike õlide ja vaikude baasil valmistatud värvidega ©Triip

Mikko Lagerspetz

2007

Väljaandja: Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, 2007

Väljaandmist toetavad: Siseministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

Koostaja: Mikko Lagerspetz | Toimetamine: Alari Rammo, Urmo Kübar

Kujundus: Külli Reinup | Trükk: Triip

© Mikko Lagerspetz

Failina kättesaadav www.ngo.ee/trykised

ISBN: ISBN 978-9949-15-429-6

Eestikeelseid teemalehekülgi Internetis:

“Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon” (EKAK) ja “Kodanikualgatuse toetamise arengukava” (KATA) – Siseministeeriumi kodulehekülg www.siseminis-teerium.ee/?id=25325 sisaldab nii EKAKi kui KATA dokumente ja rakenduskavu, samuti informatsiooni EKAKi ühiskomisjoni tegevusest. Vt. ka EMSLi kodulehe-külje rubriik www.ngo.ee/ekak

Ettevõtte ühiskondlik vastutus – Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi kodulehe-külg www.csr.ee

Kodanikuharidus – Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi kodanikuhariduse prog-rammi kodulehekülg www.bapp.ee/kodanikuharidus

Kodanikuühiskond – Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu kodulehe-külg www.ngo.ee. Sisaldab Eesti kodanikuühiskonna-alaseid olulisemaid alus-dokumente (seadused, EKAK, KATA, ühenduste eetikakoodeks, kaasamise hea tava, teenuste üleandmise hea tava jne), ülevaateid erinevate kodanikuühiskonnaga seotud alateemade arengutest (kaasamine, rahastamine, statistika jne), uudiseid, uuringuid ning näidisdokumentidega nõustamisrubriiki ühenduste tegevuse korraldamiseks (asutamine, raamatupidamine, maksud, aruandlus jne)

Sotsiaalne ettevõtlus – Heateo Sihtasutuse kodulehekülg www.heategu.ee

Uuringud – Tallinna Ülikooli Kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskuse (KUAK) kodulehekülg http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=1933 ning EMSLi kodulehekülje rubriik www.ngo.ee/uuringud

Vabatahtlik tegevus – Tartu Vabatahtlike Keskuse kodulehekülg www.vabataht-likud.ee

Ühenduste nõustamine – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse maakondlikud arenduskeskused http://mak.eas.ee/ ja EMSLi kodulehekülje rubriik www.ngo.ee /teabekeskus

1

Eessõna kolmandale väljaandele

Käesoleva sõnastiku eelmised väljaanded ilmusid aastatel 2004ja 2006, ning praegu antakse sõnastik välja juba kolmandat korda.Nii nagu varemgi, sisalduvad uues väljaandes mõned uued märk-sõnad (nt. oligarhia; sotsiaalne kapital; sotsiaalmajandus;vastutavus). Jälle on ka täiendatud ja ajakohastatud mõnda muudmärksõna. Sõnastiku lõppu on lisatud lühike asjakohaste raama-tute ja Internetiallikate nimekiri. Ettepanekute ja nõuannete eestolen tänu võlgu Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidujuhatajale Urmo Kübarale.

Tallinnas, 2007. aasta augustis

Mikko Lagerspetz

2

Eessõna

Järgnevas on antud lühikesed seletused hulgale kodanikeühis-konda puudutavas arutelus kasutatavatele väljenditele. Selle koos-tamisel on ilmnenud ka eestikeelse vaste puudumine mõnele ter-minile, mis on kasutusel nt. inglise keeles. Mitmel puhul ongimainitud ingliskeelseid termineid, et teha kergemaks selles keeleskirjutatuga tutvumine ning luua seos välismaal toimuva diskus-siooniga. Ühtlasi on püütud pakkuda sobivaid uusi tõlkevasteid(nt. sihtrühm, tagala, võimustamine). Võõrkeelsed sõnad on sõnas-tikus märgitud kursiivis, samuti ka viited sõnastiku teistele märk-sõnadele. Enesestki mõista on osal sõnadel lisaks muid tähendusi,mis ei ole käesoleva teemaga seotud ja mida seepärast ei ole siinkäsitletud.

Sõnastiku näol on tegemist katsega, mida saab edaspidi parandadaja täiendada; see ei väljenda ühegi organisatsiooni seisukohti egatugine mingisugustele ametlikele otsustele. Olen selle koostamiselsaanud toetuda paljudele asjalikele ning põhjalikele ettepaneku-tele ja nõuannetele, mille eest avaldan siirast tänu. Kuna abi ontöö erinevates järkudes osutanud paljud, ei ole kõiki võimaliksiin eraldi nimetada; igal juhul on nende hulgas Katrin Enno,Agu Laius, Ülle Lepp, Kristina Mänd, Erle Rikmann ja Ülo Siiveltning keeletoimetaja Hille Lagerspetz. Eriti väärivad tänu EestiMittetulundusühenduste Ümarlaua Esinduskogu ning Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi poolt osutatud organisatsioonilineabi ja rahaline toetus, ilma milleta ei oleks selle sõnastiku ette-valmistamine olnud võimalik.

Tallinnas, 2004. aasta novembris

Mikko Lagerspetz

3

Annetus Kingitus (rahaline või muu), millega ei kaasne kohustusi.Vrd. toetus.

Avalik huvi A. seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hü-ved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigilekättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne. Mitte-tulundusühendused ei tohi jaotada oma tegevusest saa-davat majanduslikku kasumit muudel kui avalikes huvi-des olevatel eesmärkidel. Oluline on siinjuures teha vaheta. ja kitsama rühma (nt. ühe maja elanikud; ühe ettevõttetöötajad) huvide vahel; see pole alati kerge ja vahe polelõplik. Tegevus kitsamalt piiritletud grupi heaks võib sa-muti olla avalikes huvides, nt. kui see rühm on ebasoodsasolukorras võrreldes muu ühiskonnaga ja seega suurendabselle toetamine ühiskondlikku õiglust. Eesti seadustestviitavad a.-le mh. Avaliku teenistuse seadus ja tulumaksu-seadus, aga a. ei ole ühegi seadusega üheselt defineeritud.Kuigi paljud mittetulundusühingud ja sihtasutused tegut-sevad praktikas avalikes huvides, on nendest seni ainultväike osa lülitatud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatudavalikes huvides tegutsevate tulumaksusoodustusegaühenduste nimekirja. Seal nimetatud ühendustele tehtudannetusi saab eraisikust annetaja oma maksustatavasttulust maha arvata. Vastavalt tulumaksuseaduse paran-dusele (jõustunud 1. jaanuaril 2007) ei käsitle seadus ava-likes huvides tegutsevatena kutseorganisatsioone, ettevõt-luse toetamise organisatsioone, ametiühinguid ega polii-tilisi ühendusi.

Avalik võim ehk avalik sektorRiik, kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud asutu-sed, nende organid.

Avalike teenuste üleandmineOlukord, kus avalik võim annab avaliku teenuse täide-viimise üle eraettevõttele, mittetulundusühendusele võiteisele avaliku võimu asutusele, kuid säilitab kontrolli javastutuse teenuse pakkumise üle. Inglise keeles outsour-cing. Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liiton a. toetamiseks koostanud A. hea tava.

4

Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon (EKAK)Mittetulundusühenduste poolt algatatud ja Riigikogupoolt 12. detsembril 2002 vastu võetud dokument, missisaldab üldisi põhimõtteid avaliku ja mittetulundussek-tori vaheliste suhete kohta. Siseministeeriumi juurde onloodud Vabariigi Valitsuse ja mittetulundusühendusteühiskomisjon, mis on välja töötanud nende põhimõteteellu viimise tegevuskava ning esitab igal aastal valitsuselearuande selle teostamise kohta. E. näeb ühtlasi ette Riigi-kogus igal teisel aastal toimuva arutelu E. rakendumiseüle. Riigikogus on pärast E. vastuvõtmist asutatud kodani-kuühiskonna toetusrühm.

Eestkoste (ka huvikaitse)Ühenduse liikmete ja teiste selle sihtrühma kuuluvate ini-meste huvide ja väärtuste kaitsmine suhetes avaliku või-mu, ärisektori ning avaliku arvamusega. Ingliskeelse ter-mini advocacy vaste.

Eneseabi Inimeste vabatahtlik ühinemine selleks, et koos lahendadaenese ja/või lähedastega seotud majanduslikke, isiklikke,tervislikke jne. probleeme. Vormilt võib toimida mittetu-lundusühenduse või ka ühistu või ettevõttena. Vt. sotsiaal-majandus.

Erasektor Sisaldab üksikisikute ja organisatsioonide nii tulundus-likku (ehk ärilist) kui ka mittetulunduslikku tegevust, agamitte avaliku võimu (riigi ja kohaliku omavalitsuse ningavalik-õiguslikke) institutsioone. Ka riigi ja kohalike oma-valitsuste omandis olevad ettevõtted ja sihtasutused kuu-luvad juriidiliselt e.-sse. Vrd. ärisektor; kolmas sektor.

EsindusdemokraatiaValitsemise selline korraldus, kus ühiskonna või ühen-duse liikmed kasutavad võimu enda poolt valitud (võint. loositud) esindajate kaudu. Riigivalitsemisel on e.-stkujunenud peamine demokraatia ehk rahvavõimu teosta-mise vorm. E. eeliseks on otsustamise praktilisus võrrel-des võimu kasutamisega otse liikmete poolt; probleemikson oht, et esindajad kaugenevad eesmärkidest ja muredest,mis neid valinud liikmete jaoks on olulised. Kuna valimis-

5

tel pole võimalik arvestada kandidaatide seisukohtadegaigas üksikküsimuses, ei ole esindajatele nende kõigi osasselget mandaati antud ja nad peaksid otsuste langetamiselarvesse võtma vastava valdkonnaga seotud inimeste jaühenduste seisukohti. E. täiendamiseks on nii riigi, koha-liku omavalitsuse kui ka organisatsiooni tasanditel püütudarendada osalusdemokraatia erinevaid vorme.

Ettevõtte ühiskondlik vastutusÄriorganisatsioonide toimimine viisil, kus põhitegevusegaon seotud tähelepanu sotsiaal- ja looduskeskkonnale. E.all peetakse silmas tegevusi, mida ettevõte rakendab vaba-tahtlikult, mitte seadustega talle pandud kohustuste täit-mist. Eristatakse e. sisemisi (nt. töötajate võimustamineja mitmekesisus, investeeringud elukestvasse õppesse,tööohutusse ja -tervishoidu jne) ning väliseid mõõtmeid(nt. investeeringud kohaliku kogukonna arengusse, õiglasekaubanduse põhimõtete järgimine, keskkonnasõbralikkäitumine jne). E. majanduslike kasuteguritena tuuaksevälja mh. paremat mainet, klientide ja töötajate lojaalsusekasvu, kulude vähendamist, suuremat innovatiivsust jms.Ingliskeelse termini corporate social responsibility (kasu-tusel ka lühendina CSR) sõnasõnaline vaste. Vt. ka vas-tutavus; vrd. sotsiaalmajandus, sotsiaalne ettevõtlus.

Filantroopia Teadlikult kavandatud, ühiskonna paremaks muutmise ees-märgil toimuv annetuste tegemine või vabatahtlik tegevusteiste inimeste heaolu parandamiseks. Vrd. heategevus.

Fond Enamasti kasutatakse sihtasutuse tähenduses. On aga ühen-dusi, mille nimes on sõna f., aga mis on juriidilise vormipoolest mittetulundusühingud. Sihtasutuste (nt. EestiRahvuskultuuri Fond) ja avalik-õiguslike asutuste juuresvõib olla eraldi stipendiumi-, arengu- või investeerimis-fonde, mis ei ole juriidilised isikud. Nad on moodustatudselleks, et suunata osa jagatavast või investeeritavast ra-hast täpsemalt määratletud eesmärgi täitmiseks.

Heategevus Annetuste tegemine või vabatahtlik tegevus teiste inimesteheaolu parandamiseks. Erinevus filantroopiast on see, eth. ei pruugi olla planeeritud ega süsteemne tegevus ühis-konna muutmiseks, vaid võib olla ka ühekordne toiming.

6

Hea valitsemineNii avaliku võimu kui ka erasektori, sh. mittetulundus-ühenduste sellised tööpõhimõtted, mis kindlustavad, etavalikkusel (MTÜ-de puhul eriti liikmeskonnal) on piisavülevaade nende tegevusest, et otsuste langetamine onläbipaistev ning et saavutatakse eesmärgikohaseid tule-musi. Osaluse parem võimaldamine on oluline viis, kui-das neid põhimõtteid kindlustada. Inglise keeles goodgovernance. Vrd. Kodanikuühenduste eetikakoodeks;vastutavus.

Huvigrupp või -rühm1) Teadvustatud ühiste huvide nimel tegutsev ühendus (nt.mittetulundusühendus, liikumine, katusorganisatsioon võivõrgustik). 2) Inimesed või organisatsioonid, kelle huvidmõnes küsimuses ühtivad. Vrd. eestkoste; lobitöö; siht-rühm; survegrupid; tagala; sidusgrupp või -rühm.

Huvikaitse Vt. eestkoste.

JätkusuutlikkusTõenäosus, et organisatsioon või tegevus suudab täita omaotstarvet tulevikus, kui arvesse on võetud organisatsiooniseesmised ressursid ning tegevuskeskkonna oletatavad võivõimalikud muutused. Mittetulundusühenduste jätkusuut-likkust mõjutavad näiteks seadused ja regulatsioonid,organisatsiooni tegutsemisvõime, koostöö teiste ühendus-te ning avaliku ja ärisektoriga, majanduslik olukord, infra-struktuur, avalik imago ning liikmeskonna ja tagala kaasa-mise võime.

Kaasamine 1) Ühenduse tegevus, mille sihiks on paremini rakendadaja aktiveerida liikmeskonda, sihtrühma või tagalat omaeesmärkide teostamisel ja nende üle otsustamisel. Mõni-kord vastab ingliskeelsele terminile mobilisation. 2) Avali-ku võimu või äriettevõtte tegevus, mille sihiks on andakodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalusosaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel, sh. õigusloo-mes. K. abil on võimalik edendada osalusdemokraatiat jasamas parandada otsuste kvaliteeti. “Eesti kodanikuühis-konna arengu kontseptsioon” näeb ette k.-t avaliku võimu

7

poolt. Kontseptsiooni rakendamiseks loodud ühiskomis-jon on koostöös Riigikantselei ja ministeeriumidega koos-tanud k.-t toetava soovitusliku dokumendi (vt. kaasamisehea tava). Mõnikord vastab ingliskeelsetele terminitelecommunity involvement või stakeholder engagement.Peaks võimaldama üldsuse osalust (inglise keeles publicparticipation). Vt. hea valitsemine; huvigrupp; osalusde-mokraatia.

Kaasamise hea tavaKaasamine peab võimaldama osalust viisil, mis võtab ar-vesse nende inimeste huve, keda ettevalmistamisel olevotsus puudutab. See peab olema kooskõlas eetika ja de-mokraatia üldiste põhimõtetega. K. pole sätestatud sea-duslikult siduvate dokumentidega. Mittetulundusühendu-sed võiksid k. osas toetuda kodanikuühenduste eetikakoo-deksile; avaliku võimu jaoks on oluliseks juhiseks k. nime-line soovituslik dokument. See eeldab kaasamise kavadening vastutusvaldkondade kindlaks määramist seaduseel-nõude, avalike teenuste osutamise juhendite, olulistevaldkondlike arengukavade jt. strateegiliste dokumentideväljatöötamisel. Vt. osalusdemokraatia; hea valitsemine.

KatusorganisatsioonJuriidilistest isikutest (sh. avaliku sektori, ärisektori ja kol-manda sektori organisatsioonidest) koosneva liikmeskon-naga ja nende ühiste üldhuvide edendamiseks moodus-tatud mittetulundusühing (nt. Eesti Mittetulundusühin-gute ja Sihtasutuste Liit; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda;mõned eestkoste- ja kutseorganisatsioonid). K.-d võivadtegutseda nii rahvusvahelisel, üleriigilisel, piirkondlikulkui ka kohalikul tasandil. Tavaliselt on moodustamise ees-märgiks esindada liikmesorganisatsioonide huve tasemel,kus ühine tegutsemine on tõhusam. Lisaks täidavad katus-organisatsioonid ka teabe kogumise ja omavahel jagamiseülesannet, toetavad oma liikmete arengut, korraldavadkoolitusi ning nõustamist, teevad uuringuid ja analüüsi-vad liikmete tegevuskeskkonda ning ühenduste sihtrühmaja tagalat.

8

Kodanik Kodanikualgatusest, kodaniku(kodanike-)ühiskonnast,kodanikuühendustest jne. rääkides ei kasutata sõna k. selleriigiõiguslikus tähenduses, vaid mõeldakse ühiskonna lii-get. Ta võib juriidiliselt olla ka mõne teise riigi kodanikvõi ilma kodakondsuseta.

Kodanikualgatus1) Üksikisiku või kodanikuühenduse tegevus poliitilisteotsuste mõjutamiseks (nt. avaliku võimu kaasamiseks mõ-ne probleemi lahendamisse). Tavalised k.-e vahendid onkontakti võtmine poliitikute ja ametnikega, avalikud pöör-dumised, demonstratsioonid, streigid, survegruppide jaliikumiste moodustamine. Mõnes riigis, nt. Lätis, on keh-testatud seadusandlik mehhanism, mis kohustab parla-menti menetlema eelnõu, mida oma allkirjaga toetab pii-sav arv kodanikke; samalaadne mehhanism on esitatudEuroopa Liidu põhiseadusliku leppe eelnõus. Ingliskeelsetermini civic initiative vaste. Vt. ka osalusdemokraatia.2) Laiemalt võttes on k. igasugune avaliku võimu institut-sioonide väline algatus mõne eluvaldkonna edendamiseks.Väljend “k. korras” viitab tihti tegevuse vabatahtlikkusele.

Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010 (KATA)Vabariigi Valitsuse poolt 2006. a. 28. septembril heakskiidetud tegevuskava, mis näeb ette tegevusi osa “Eestikodanikuühiskonna arengu kontseptsioonis” esitatudeesmärkide saavutamiseks.

KodanikuallumatusProtesti esitamise viis, mis seisneb teatava, ebaõiglasekspeetava seaduse või määruse süstemaatilises ja avalikuseiramises ning selle massilisele eiramisele õhutamises.Eesmärgiks on oma meelsuse näitamine ning avalikutähelepanu juhtimine väidetavale ebaõiglusele. Kodanikumõistega seonduvaks ja kodaniku tegevusele kohaseksvõib selle teha asjaolu, et seaduse või määruse rikkujakäitub rahumeelselt ja ei püüa karistust vältida. K.-t kasu-tasid ühe tegevusstrateegiana Nõukogude Liidu (sh. Eesti)ja muude autoritaarse riigikorraga maade vastupanuvõit-lejad; muu maailma tuntud k.-le õhutanud isikute hulgason India iseseisvuslane ja patsifist Mahatma Gandhi.

9

K. võib olla eetiline juhul, kui seaduseid või määruseidkehtestanud riiki ei peeta täiel määral demokraatlikuksõigusriigiks. Inglise keeles civil disobedience.

KodanikuharidusOskused, teadmised ja väärtushinnangud, mis toetavadkodaniku aktiivset ja vastutustundlikku osalemist ühis-konnaelus, aidates kaasa selleks vajalike võimaluste, tahteja pädevuse tekkimisele. K. andmine on üks riikliku hari-dussüsteemi eesmärkidest; selle kujunemisel on agaotsustav osa ka vabahariduse võrgustikul, meedial ningühiskonnaliikmete praktilistel võimalustel osaleda neidpuudutavate otsuste tegemisel.

Kodanikuühendus (ka kodanikeühendus)1) Üksikisikute (mitte avaliku võimu asutuste või jurii-diliste isikute) poolt mittetulunduslikel eesmärkidel asu-tatud organisatsioon. 2) “Eesti kodanikuühiskonna aren-gu kontseptsioonis” ning “Kodanikualgatuse toetamisearengukavas 2007-2010” kasutatud sünonüümina mitte-tulundusühendusele. Vrd. vabaühendus.

Kodanikuühenduste eetikakoodeksEesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua Suurkogul 7. ap-rillil 2002 vastu võetud dokument, mis sätestab ühendusteväärika tegutsemise põhimõtted. Peamised K.-s nimetatudpõhimõtted on demokraatlik juhtimine ja toimimine; ko-danikujulgus ja hoolivus; vahendite ja vara heaperemehe-lik ning säästlik kasutamine; vastutus ja aruandekohustus;avatus ja läbipaistvus; sõltumatus ja huvide konflikti välti-mine; sõnapidamine ja ideede autorluse tunnustamine;ning sallivus. Vrd. hea valitsemine; vastutavus.

Kodanikuühiskond (ka kodanikeühiskond)1) Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär,mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd selleks,et edendada oma huve ja väärtusi. K. tasakaalustab ärisek-tori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas – seetõttu on mõni-kord sünonüümina kasutusel väljend kolmas sektor. K.tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selleosadeks ka ajakirjandust, poliitilisi parteisid, kohalikke

10

omavalitsusi, usuühendusi, ametiühinguid, väikeettevõt-teid jne. – seega mitte ainult ühiskonna seda osa, mis sea-duse mõttes on mittetulunduslik, ehk nn. kolmandat sek-torit. Sellisel juhul on silmas peetud nende tasakaalustavatmõju ühiskonna teistele võimukeskustele. 2) Termini teinetähendus on ühiskond, kus inimese põhiõigused ja -vaba-dused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsu-seid mõjutada, mh. nende arutamisel ja elluviimiselaktiivselt osaledes. Sellise ühiskonna üks osa on riigistja äriselust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, sh.mittetulundussektor (vt. esimest definitsiooni). 3) “Eestikodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni” (EKAK) definit-siooni järgi mõistetakse k.-a all “inimeste omaalgatuslikkukoostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade aru-tamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostöödvõimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone”.Ingliskeelse termini civil society (vahel ka civic society) sõna-sõnaline vaste; tõlkena on vahel kasutusel ka tsiviilühis-kond. Vrd. osalusdemokraatia.

Kolmas sektorÜhiskonna see osa, mis ei kuulu avaliku võimu ega kakasumit taotleva ärisektori alla. See sisaldab mittetulun-dusühendusi, mida Eestis oli 1. septembril 2007 registree-ritud 25 853. Nendest moodustasid poole korteri-, garaazi-ja aiandusühistud. K.-s töötab umbes 4-5% tööjõust. Sõnumittetulundussektor ja kodanikuühiskond (kodanikeühis-kond) kasutatakse tihti samas tähenduses kui k.. Ingliskeel-se termini third sector sõnasõnaline vaste. Vrd. erasektor.

KonsulteerimineOtsuste langetamisele eelnev protsess, kus avalik võimannab teistele asjast huvitatutele, sh. kodanikuühendus-tele ja nende katusorganisatsioonidele võimaluse esitadaoma arvamusi. Selle eelduseks on piisav informeerimine,piisav aeg ja muud ressursid (nt. raha ja inimesed) ningasjaolu, et võimalikke otsusevariante on mitu. Vrd. huvi-grupp; kaasamine; osalus; partnerlus.

Käepikendus Riigi, ettevõtte, kohaliku omavalitsuse või ka mittetulun-dusühenduse poolt loodud iseseisev juriidiline isik, mille

ˆ

11

ülesandeks on täita asutajate määratletud ülesannet (nt.Eesti Kultuurkapital, Mitte-eestlaste Integratsiooni Siht-asutus). K. loomise põhjuseks võib olla näiteks soov otsus-tamist detsentraliseerida, soov sellesse kaasata poliitiliseltsõltumatuid eksperte, või soov võimaldada tegevuse ra-hastamist mitmest erinevast allikast. Vastab ingliskeelseleterminile arm’s length body.

Legitiimsus Otsetõlkes tähendab l. seaduslikkust; poliitika teooriasaga peetakse silmas seda, kuivõrd mõnda võimu või auto-riteediga seotud nähtust nagu ühiskonnakorda, valitsust,poliitilist esinduskogu, seadust või määrust, asutust, orga-nisatsiooni või nende juhtkonda jne. teiste poolt tunnus-tatakse ning kuivõrd peetakse nende korraldusi õigusta-tuks. Sotsioloogia klassik Max Weber nimetas kolm põhi-list võimu legitimeerimise viisi: tuginemine traditsioonile,tuginemine võimu formaalsele seaduslikkusele ja võimu-kasutuse oletatavale ratsionaalsusele, ning tugineminevõimu kasutava isiku oletatavatele erilistele, “karismaati-listele” omadustele. Vt. kodanikuallumatus.

Liikumine ehk sotsiaalne liikumineInimeste ja organisatsioonide koostöö teatud ühiste, laia-haardeliste eesmärkide nimel. L. ei võrdu ühegi ühendu-sega, vaid on organisatsiooniliselt hajus võrgustik või hulkerinevaid võrgustikke. L. võib alguse saada üldsuse protes-tilainest, aga on pikaajalisem ja püsivam.

Lobitöö Katsed otseselt mõjutada seadusandlikku, poliitika kujun-damise ja ressursside jaotamise üle otsustamise protsesse.Inglise keeles lobbying. Vrd. eestkoste; huvigrupp; kaasa-mine.

Missioon Üldine eesmärk või ülesanne, mille huvides organisat-sioon (nt. mittetulundusühendus) tegutseb. M. sõnasta-misega antakse organisatsiooni tegevusele selle põhilinesuund.

Mittetulundussektor1) Sisaldab mittetulundusühendusi (mittetulundusühin-guid, sihtasutusi ja seltsinguid) ning nende tegevust, süno-

12

nüüm terminile kolmas sektor. 2) Laiemalt võttes kuulu-vad sellesse kõik kasumit mittetaotlevad organisatsioonid,Eestis kõik organisatsioonid, mis on asutatud ja kantudmittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse mitte-tulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse, kirikuteja koguduste seaduse, erakonnaseaduse, ametiühinguteseaduse ning korteriühistuseaduse alusel. 2007. aasta 1.septembril oli mittetulundusühingute ja sihtasutuste re-gistrisse kantud 25 104 mittetulundusühingut ja 749 siht-asutust. Seltsinguid ei registreerita ja nende arv pole teada.

MittetulundusühendusÜldnimetus, mis hõlmab mittetulundusühinguid, sihtasu-tusi ja seltsinguid. Kasutusel on ka mitu muud, lähedasesisuga terminit. Mittetulundusühing, sihtasutus ja seltsingtähistavad teatavaid juriidilisi vorme. Kodanikuühendusja vabatahtlik ühendus tähistavad ühendusi, millel onüksikisikutest liikmed ja mis on üksikisikute poolt asuta-tud, samas kui katusorganisatsioonide liikmed on jurii-dilised isikud ja sihtasutustel pole liikmeskonda. Ühistu-test kuuluvad m. hulka ainult mittetulundusühistud (nt.korteriühistud). Terminid vabaühendus ja valitsusvälineorganisatsioon viitavad ühenduse sõltumatusele avalikustvõimust. Ingliskeelse termini non-profit organisation(NPO) sõnasõnaline vaste.

Mittetulundusühing (MTÜ)Kasumit mitte taotlev ja mitte jaotav organisatsioon, mison registreeritud vastavalt mittetulundusühingute seadu-sele. MTÜ-l on liikmed. Eestis saavad liikmeks olla niijuriidilised kui ka füüsilised isikud. Vrd. mittetulundus-ühendus.

Mõttekoda Rühm inimesi, kellel on erilisi teadmisi või kogemusi min-gis valdkonnas, mille kohta nad arendavad ühiselt mõtteidja annavad nõu (nt. Poliitikauuringute keskus Praxis; EestiTulevikuuuringute Instituut). M.-d on juriidilise vormipoolest sageli mittetulundusühendused, aga nad võivadolla ka mõne ülikooli vms. teadusasutuse osad või äriette-võtted. Inglise keeles think tank.

13

Oligarhia Olukord, kus ühiskonnas või organisatsioonis võimuomav vähemus kasutab seda mitte kõigi, vaid omaendahüvanguks. Saksa sotsiaalteadlane Robert Michels esitasaastal 1911 nn. o. raudse seaduse, mille kohaselt võimukoondumine harvade kätte ning võimukandjate eemaldu-mine teistest on organisatsioonides möödapääsmatu, eritisuurtes. O. vältimiseks poliitikas ja ühendustes püütaksetugevdada osalusdemokraatiat ning otsuste tegijate vastu-tavust liikmeskonna või üldsuse ees.

Osalus Isiku võimalus kaasa rääkida otsustes, mis teda puuduta-vad. Selle üheks oluliseks kanaliks on mittetulundusühen-dused, mis püüavad luua partnerlussuhteid avaliku või-muga. Teisi o. kanaleid on nt. eneseabi, survegrupid jasotsiaalsed liikumised. O. eelduseks on, et osalejad saavadarutatavatest otsustest aegsasti piisavalt teavet ning etnendega konsulteeritakse, aga lisaks peab nendel olemakindlustatud reaalse mõju avaldamise võimalus. Inglisekeeles participation. Vt. hea valitsemine; huvigrupp; kaa-samine; kaasamise hea tava; osalusdemokraatia; võimus-tamine.

OsalusdemokraatiaPoliitikateaduses tähistab see termin esindusdemokraatiaalternatiivi või selle täiendamise katseid. Esindusdemo-kraatia tähendab seda, et rahvas (või ühenduse puhulselle liikmeskond) kasutab võimu enda valitud esindajatekaudu, o. aga tähendab teisi mõju avaldamise kanaleid.O. üldiseks lähtekohaks on see, et ka demokraatlikult vali-tud esindajate tehtud otsuste aluseks peab olema nendeinimeste kuulamine, keda kõnealune otsus puudutab; pal-jusid (nt. kohaliku tasandi) otsuseid on võimalik langetadaesinduskogudest sõltumatult või nende poolt antud voli-tusega. O. huvides on iga olulise poliitilise küsimuse ülearutlemine selliselt, et kaasatud on võimalikult paljudneed ühiskonna (või kõnealuse ühenduse) liikmed, kedasee puudutab; ideaalis peaks taoline arutlus võimaldamakõigi seisukohtade esitamist ning selle tulemus ei tohiksolla mõjutatud nende esitaja võimupositsioonist või temamuudest ressurssidest. O. kanaleid on näiteks avaliku või-muga loodud koostöökogud ja teised partnerluse vormid,

14

avalikud diskussioonid, demonstratsioonid, kodaniku-algatus, survegrupid, muud kodanikuühendused ja sot-siaalsed liikumised, äärmuslikul juhul ka kodanikuallu-matus. Ingliskeelse termini participatory democracy vaste.

Partnerlus Kahe või mitme ühenduse või asutuse ühine töö, kusjuu-res ükski osapool ei võta vastu otsuseid ühepoolselt. Koos-töö eesmärgid, tegevuskava ja vahendid otsustatakse koos;p. näol on tegemist rohkema kui lihtsalt konsulteerimi-sega. Avaliku ja erasektori vaheline p. (inglise keelespublic-private partnership, PPP) tähendab avaliku võimuning mittetulundusühenduse ja/või ettevõtte koostööd.

Projektitoetus ehk grantRaha, mida antakse selleks, et vastuvõtja võiks teostada endapoolt planeeritud ja toetaja poolt heaks kiidetud tegevust.

Selts Juba 19. sajandil oli vabatahtlikku ühingut tähistava sak-sakeelse sõna Gesellschaft vasteks eesti keeles kujunenudsõna s. S.-i nime kandvate ühingute hulgas on tuntud nt.Õpetatud Eesti Selts (as. 1838) ja “Estonia” Selts (as. 1865).S. on traditsiooniline ja praegugi tavapärane osa seltsinguvõi mittetulundusühingu nimest; katusorganisatsiooni ni-meks võib olla ka keskselts.

Seltsing Registreerimata mittetulundusühendus. S. ei ole iseseisevjuriidiline isik, vaid põhineb osalevate juriidiliste ja/võifüüsiliste isikute omavahelisele (suulisele või kirjalikule)kokkuleppele (nt. laulukoorid; Hiiumaa Suurkogu töötoim-kond). S.-id ei registreerita ja nende arv pole teada. Regu-leerivaks seaduseks on võlaõigusseadus, mille 7. osa kä-sitleb seltsinguid.

Sidusgrupp või -rühmIsikud ja organisatsioonid, kes osutavad aktiivset huvi mit-tetulundusühenduse tegevuse vastu, kellega ühenduspüüab oma tegevuses arvestada ning kellel võib ühendusekäekäigule ning ühenduses tehtavatele otsustele olla ot-sest või kaudset mõju. Inglise keeles stakeholders. Vrd.huvigrupp või -rühm

15

Sihtasutus S. on moodustatud vara haldamiseks ja/või kasutamiseks(SA) asutamisel määratud mitteärilisel otstarbel ja registreeri-

tud vastavalt sihtasutuste seadusele. Vara võib olemas ol-la, kuid seda võidakse ka alles koguma hakata (nt. Kivi-silla Taastamise Fond Tartus); paljud SA-d teostavad omaeesmärke nende jaoks samal ajal vahendeid kogudes. Eri-nevalt mittetulundusühingust ei ole S.-l liikmeid. SA-dekaudu toimub tihtipeale ka mittetulundussektori teisteorganisatsioonide töö rahastamine (nt. Avatud Eesti Fond,Eesti Rahvuskultuuri Fond). Riiklikud SA-d on tavaliseltloodud selleks, et rahade jaotamine mingis tegevusvald-konnas teha sujuvamaks ja ministeeriumidest vähem sõl-tuvaks; nende puhul on tegemist riigi käepikendustega.Vrd. fond.

Sihtrühm Inimesed, kelle huvides ühendus tegutseb. Nendest võivadsaada ühenduse liikmed, toetajad ja/või vabatahtlikud, janende olemasoluga saab ühendus õigustada oma tegevusevajalikkust. Inglise keeles target group; mõnel puhul kasobiv vaste ingliskeelsele terminile constituency; vt. katagala.

SotsiaalmajandusEraomandis majandusorganisatsioonid, mille eesmärgikspole kasumi teenimine, vaid tegutsemine teatud sihtrüh-ma (nt. naabruskonna) või avalikes huvides. Selliselt te-gutsevad ettevõtted kasutavad mõnikord tööjõuna vaba-tahtlikke. Omandivormiks võib olla ühistu, mõnikord kaosaühing või ettevõtlus füüsilisest isikust ettevõtjana.Eestis on sellise organisatsiooni tavalisimaks näiteks kor-teriühistud. Inglise keeles social economy; vt. ka sotsiaalneettevõtlus.

Sotsiaalne Terminiga s. tähistatakse eraettevõtete rakendamist mitteettevõtlus kasumi teenimise, vaid ühiskonna paremaks muutmise

abinõuna. S. juures on tihti oluline ühe innovatiivse isiku– sotsiaalse ettevõtja – algatus. Vastab ingliskeelsele ter-minile social entrepreneurship; vt. ka sotsiaalmajandus.

Sotsiaalne Sotsioloogilises kirjanduses on terminit s. kasutatud kaheskapital peamises tähenduses, mille erinevust on oluline meeles

16

pidada. 1) Usaldus, normid ja võrgustikud, mis tõstavadühiskonna või kogukonna liikmete võimet tegutseda koosoma ühiselu korraldamisel ja ühiste eesmärkide saavuta-misel. Mõiste tuntuim kasutaja kaasajal on USA sotsioloogRobert D. Putnam, kes on kogukonna s. näitajatena kasuta-nud mh. kodanikuühenduste arvukust, ajalehtede lugemis-aktiivsust ning osalemist rahvahääletustel. Ta on erista-nud ühendavat (bridging) ja siduvat (bonding) s.-i; nendestesimene on kogu ühiskonna või kogukonna jaoks kasulikja seda tekitavad võrgustikud, mis on kõigile ühiskonna-liikmetele avatud, teine aga tekib võrgustikes mis ühen-davad mingit kindlat sotsiaalset gruppi ja on teiste jaokssuletud. Erinevalt ühendavast s.-st ei tule siduv s. samalmoel kasuks kogu ühiskonnale, vaid ainult grupile midavõrgustik ühendab. Kõrge s.-ga ühiskondades on valitsus-asutuste töö üldiselt tõhusam ja majandusareng soodsamkui nendes, kus s. on madal. – S. mõiste kasutamist regio-naalse majandusliku ebavõrdsuse seletamisel on kritisee-ritud, kuna majandusarengu peamised takistused on tihtisellised, mida ühiskonnaliikmed ei suuda mõjutada kaomavahel koostööd tehes. Ka Putnam on möönnud, et s.areng on ka ise omakorda mõjutatud poliitikast ja majan-dusest, mistõttu võivad tekkida nii nõiaringid kui ka po-sitiivselt ennast võimendavad arenguprotsessid. S. kasva-tamiseks võib seetõttu mõnikord olla oluline ka avalikuvõimu uuenemine või selle otsene toetus kodanikuühen-dustele. 2) Prantsuse sotsioloog Pierre Bourdieu kirjutabs.-st kui isiku, mitte ühiskonna või kogukonna omadusest.Päritolu, tutvused, tuntus, ametlik tunnustus jne. annavadinimesele s.-i, mis tugevdab tema positsiooni võrreldes teis-tega nt. töökohtadest konkureerimisel ja võib olla muun-datav majanduslikuks kapitaliks.

Sponsorlus Korraldatava ürituse või muu kindla tegevuse toetaminerahaliselt või muul viisil. Spondeeritakse näiteks konve-rentsi, kunstikollektiivi reisi, sportlase treeninguid jne.Toetaja e. sponsor saab avalikult tunnustatud sobivas vor-mis. Ringhäälinguseaduses (1994) on s. defineeritud kui“otsene või kaudne materiaalne toetamine eesmärgigaedendada oma nime, kaubamärki, mainet, tegevust võitoodet”.

17

Survegrupid Liikmete ühiste huvide (kas era- või avalike huvide) eden-damiseks loodud ühendused, katusorganisatsioonid,liikumised või võrgustikud, mis püüavad avaldada avali-kule võimule survet selleks, et mõjutada neid puudutavaidotsuseid.

Tagala Nii ühenduse liikmed kui ka teised inimesed ja organisat-sioonid, kes tunnevad huvi selle tegevuse vastu ja jagavadselle aluseks olevaid eesmärke ja väärtusi. Nendest võivadsaada ühenduse liikmed, toetajad ja/või vabatahtlikud, janende olemasoluga saab ühendus õigustada oma tegevusevajalikkust. Mõnel puhul sobiv vaste ingliskeelsele termi-nile constituency; vt. ka sihtrühm.

Toetus Annetus, mida vastuvõtja kasutab oma äranägemise järgi.Tegemist ei ole teenuste ostmise või projektitoetuse ehkgrandiga.

Tsiviilühiskond => kodanikuühiskond/kodanikeühiskond

Tugikeskus Koht (tihti iseseisva organisatsioonina tegutsev), kus isikulvõi ühendusel on juurdepääs nõustamis-, koolitus- ja tea-be levitamise teenustele. Selliste keskustena toimivad pal-jud katusorganisatsioonid, samuti Ettevõtluse ArendamiseSihtasutuse poolt rahastatavad, igas maakonnas paikne-vad arenduskeskused, mis osutavad teenuseid nii ettevõ-tetele kui ka mittetulundusühendustele. Inglise keelesresource centre.

Vabatahtlik Inimene, kes osaleb mittetulundusühenduse või muusavalikku huvi edendavas tegevuses oma vabast ajast ilmarahalise tasuta. Osalemine võib olla ainult ühekordne (nt.mingi ürituse organiseerimisel) või regulaarne. Eestistegutseb mitu v.-e keskust, mis aitavad vabatahtlikku tege-vust organiseerida. Tegutsemine v.-na ei tekita töösuhetja see ei ole kajastatud Eesti tööalastes seadustes. Vt.sihtrühm; vabatahtlikkus.

Vabatahtlik V.-ks võib nimetada mittetulundusühinguid ja seltsinguid,ühendus kuna nende liikmeks on astutud vabatahtlikult. Inglis-

keelse termini voluntary association sõnasõnaline vaste.Vt. mittetulundusühendus; vabatahtlikkus.

18

Vabatahtlikkus1) Mittetulundusühingute ja seltsingute liikmeks on astu-tud vabatahtlikult; selles erinevad nad nt. korteriühistu-test, mille liikmeks astumine on seadusega kohustuslik,ning nendest usuühingutest, millesse lapsed astuvadvanemate avalduse alusel. 2) Töö tegemine ühiste eesmär-kide nimel ilma rahalist tasu saamata; vt. vabatahtlik.Inglise keeles volunteering.

Vabaühendus Mittetulundusühendus, mille tegevus ja administratsioonon avalikust võimust ja äriettevõtetest sõltumatud. V. hul-ka kuuluvad seltsingud, mittetulundusühingud, sihtasu-tused ja nende katusorganisatsioonid juhul, kui nad poleasutatud avaliku võimu või äriettevõtte poolt selleks, ettäita nende poolt määratletud ülesannet. Vrd. kodaniku-ühendus; mittetulundusühendus; käepikendus.

Valitsusväline organisatsioon (VVO)Mittetulundusühendus, v.a. riikliku või kohaliku omavalit-suse olulise osalusega ühendused. Ingliskeelse termininon-governmental organisation (NGO) sõnasõnaline vaste.Vrd. vabaühendus.

Vastutavus Põhimõte, mille kohaselt asutuse või organisatsiooni töö-tajad ja juhtkond peavad tegutsema vastavalt kindla ini-meste rühma tahtele ja huvidele ning nendele oma tege-vusest aru andma. V. võib olla kindlustatud täpsete reegli-tega (äriettevõtte juhtkond vastutab omanike, mittetulun-dusühingu juhatus liikmete, sihtasutuse juhatus nõukoguees; toetust või projektitoetust vastu võttev ühendus kohus-tub rahastajale aru andma oma tegevusest). Vastavalt sea-dusele peab mittetulundusühingu juhatus esitama aasta-aruande oma liikmetele ning Maksu- ja Tolliametile, siht-asutuse juhatus aga oma nõukogule ja mittetulundusühin-gute ja sihtasutuste registrile (ning nõudmisel igale õigus-tatud huvi omavale isikule). Demokraatias on poliitikudja avaliku sektori töötajad vastutavad valijate ning ühis-konna kõigi liikmete ees; Avaliku teabe seadus näeb etteviisid, kuidas avalik sektor on kohustatud oma tegevusekohta teavet andma. Inglise keeles accountability. Vt.missioon; sidusrühm.

19

Võimustamine (ka jõustamine)Protsessid, mille kaudu inimesed saavad paremini mõju-tada asju, mis neid puudutavad. Selline mõju on koostööl,mille kaudu osalejad ise loovad midagi, mis vähendabnende sõltuvust teistest (riigist, ettevõtetest jne.; nt. kor-teriühistud, kohaliku elu või vähemuste edendamiseksloodud mittetulundusühendused). Samuti on v.-ga tege-mist siis, kui inimesed saavutavad suuremat mõjujõuduneid puudutavate avaliku võimu otsuste tegemisel. Inglis-keelse termini empowerment vaste.

Võrgustik Enamasti käsitletakse v.-na mitteformaalseid ühendusi,mille puhul pole juriidilise isiku staatust taotletud. Heaksnäiteks on ümarlauad ja koostöökogud või lihtsalt elekt-ronposti listid. V. võib olla ka formaliseeritud ja omadaühiselt kokku lepitud tegevusplaani või põhikirjalaadsetdokumenti (nt. Eesti Keskkonnaühenduste Koda, SäästvaRenoveerimise Infokeskuse võrgustik).

Ärisektor Organisatsioonid, mis on asutatud majandusliku kasu saa-mise eesmärgil, st. ettevõtted ning tulundusühistud. Erine-vus kolmandast sektorist seisneb selles, et omanikud või-vad tulu saada ja seda omavahel jaotada. Vrd. erasektor;sotsiaalmajandus; sotsiaalne ettevõtlus.

Ühistegevus Eraisikute omaalgatuslik koostöö osalejate majanduslikuolukorra parandamiseks või avaliku huvi edendamiseks.

Ühistu Juriidiline isik, mille eesmärk on toetada liikmeid nendeühistegevuses või osutada nendele teenuseid. Igal liikmelon võrdne hääleõigus (korteriühistu põhikiri võib määratateisiti). Tulundusü. eesmärk on saada tulu ja see liikmetevahel jaotada vastavalt ühistegevuses osalemisele; mitte-tulundusü. ei jaota tulu, vaid tohib seda kasutada ainultpõhikirjaliste eesmärkide täitmiseks. Mittetulundusü.-don näiteks aiandus-, suvila-, korteri- ja majaomanike ü.-d,tulundusü.-d tootjate, tarbijate, laenu- ja hoiuü.-d. Tulun-dusü.-te tegevuse aluseks on äriseadustik ning tulundus-ühistuseadus.

20

Lisa 1. Ühiskonna teatud osasid märkivate mõistete omavaheline seos.Kursiivis kirjutatud sõnade kohta leidub seletus käesolevas sõnastikus.

Lisa 2. Avalikkuse osalemise võimalused mõju järgi otsustusprotsessile.Kursiivis kirjutatud sõnade kohta leidub seletus käesolevas sõnastikus.(Allikas: International Association for Public Participation)

Kirjandust:

Mikko Lagerspetz; Aire Trummal; Rein Ruutsoo; Erle Rikmann & Daimar Liiv(2003): Tuntud ja tundmatu kodanikeühiskond. Tallinn: Kunst

Reesi Lepa; Eveli Illing & Aare Kasemets (2004): Kaasamine otsustetegemiseprotsessi. Tallinn: Poliitikauuringute keskus Praxis & Avatud Eesti Fond

Erle Rikmann jt. (toim.) (2007): Algatus, osalus ja organisatsioonid. UurimusiEesti kodanikuühiskonnast. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus

Väike mõju Suur mõju

Informeerimine Konsulteerimine Kaasamine Partnerlus Võimustamine

Avalikkus saabtasakaalustatut jaobjektiivset teavet,mis võimaldabmõista probleemi,lahendusvõimalusija/või tehtud otsust

Avalikkusel onvõimalus andatagasisidet etteval-mistatud analüü-sile, lahendus-võimalustele ja/võiotsusele

Avalikkusel on või-malus kaasa rääki-da kogu otsustus-protsessi vältel sel-leks, et mõista jaarvesse võtta kõikiotsusega seotudmuresid ja soove

Probleemid tuvas-tatakse, lahendus-võimalused jaeelistatud otsustustöötatakse väljakoos avalikkusega

Lõplik otsuse-tegeminedelegeeritakseavalikkusele

Ärisektor

Kolmas sektor =

Mittetulundussektor =

Mittetulundus-ühendused

Sotsiaalmajandus

Äriühingud

Füüsilisest isikust ettevõtjad

Tulundusühistud

Mittetulundusühistud

Riik

Kohalikud omavalitsused

Seltsingud

Mittetulundusühingud (MTÜ)

Sihtasutused (SA)

Riiklikud sihtasutused

Riigiasutused

Avalik-õiguslikud asutused

Erasektor

Avalik sektor

Väljaandja: Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, 2007

Väljaandmist toetavad: Siseministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

Koostaja: Mikko Lagerspetz | Toimetamine: Alari Rammo, Urmo Kübar

Kujundus: Külli Reinup | Trükk: Triip

© Mikko Lagerspetz

Failina kättesaadav www.ngo.ee/trykised

ISBN: ISBN 978-9949-15-429-6

Eestikeelseid teemalehekülgi Internetis:

“Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon” (EKAK) ja “Kodanikualgatuse toetamise arengukava” (KATA) – Siseministeeriumi kodulehekülg www.siseminis-teerium.ee/?id=25325 sisaldab nii EKAKi kui KATA dokumente ja rakenduskavu, samuti informatsiooni EKAKi ühiskomisjoni tegevusest. Vt. ka EMSLi kodulehe-külje rubriik www.ngo.ee/ekak

Ettevõtte ühiskondlik vastutus – Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi kodulehe-külg www.csr.ee

Kodanikuharidus – Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi kodanikuhariduse prog-rammi kodulehekülg www.bapp.ee/kodanikuharidus

Kodanikuühiskond – Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu kodulehe-külg www.ngo.ee. Sisaldab Eesti kodanikuühiskonna-alaseid olulisemaid alus-dokumente (seadused, EKAK, KATA, ühenduste eetikakoodeks, kaasamise hea tava, teenuste üleandmise hea tava jne), ülevaateid erinevate kodanikuühiskonnaga seotud alateemade arengutest (kaasamine, rahastamine, statistika jne), uudiseid, uuringuid ning näidisdokumentidega nõustamisrubriiki ühenduste tegevuse korraldamiseks (asutamine, raamatupidamine, maksud, aruandlus jne)

Sotsiaalne ettevõtlus – Heateo Sihtasutuse kodulehekülg www.heategu.ee

Uuringud – Tallinna Ülikooli Kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskuse (KUAK) kodulehekülg http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=1933 ning EMSLi kodulehekülje rubriik www.ngo.ee/uuringud

Vabatahtlik tegevus – Tartu Vabatahtlike Keskuse kodulehekülg www.vabataht-likud.ee

Ühenduste nõustamine – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse maakondlikud arenduskeskused http://mak.eas.ee/ ja EMSLi kodulehekülje rubriik www.ngo.ee /teabekeskus

lühisõnastik

Kodanikuühiskonna

Mikko Lagerspetz

2007Trükitud 100% taastoodetud paberile Cyclus looduslike õlide ja vaikude baasil valmistatud värvidega ©Triip

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liitwww.ngo.ee

Selle trükise väljaandmist toetab