Regionaal- jalinnapoliitika

anoramainforegio

[KEVAD 2015 ▶ NR 52]

▶ fi-compass

▶ERFi 40. aastapäev

▶ Regionaalpoliitilise koostöö edendamine Ladina-Ameerikas

▶ Aitame ühtekuuluvus-poliitikat ellu viiaInvesteerimise ja poliitika elluviimise prioriteetidega tegelev töökond

▶8

▶26

▶22

Kaas: Corina Creţu külastab Guadaloupel mälestusmärki Mémorial ACTe.

Käesolev ajakiri on trükitud inglise, prantsuse ja saksa keeles taaskasutatudpaberile. Elektroonilisel kujul on see saadaval 22 keeles aadressilhttp://ec.europa.eu/regional_policy/et/information/publications/panorama-magazine/

Väljaande sisu koostamine lõpetati märtsis 2015.

ÕIGUSALANE TEAVE Ei Euroopa Komisjon ega ükski selle nimel tegutsev isik ei vastuta väljaandes sisalduva teabe kasutamise ega vigadeeest, mis võivad vaatamata hoolikale ettevalmistusele ja kontrollimisele tekstis esineda. Väljaanne ei kajasta tingimataEuroopa Komisjoni vaateid ega seisukohti.

ISSN 1725-8200

© Euroopa Liit, 2015

Paljundamine on lubatud tingimusel, et viidatakse allikale.

Kolmanda osapoole autoriõigusega kaitstud materjali kasutamiseks/paljundamiseks tuleb saada luba autoriõiguse valdaja(te)lt.

▶JUHTKIRI.....................................................................................................3Corina Creţu, Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik

ERIÜLEVAADE▶POLIITIKA ELLUVIIMISE TÖÖKOND .............................4-6

▶RUMEENIA TUNNUSTAB STRUKTUURIFONDIDE EDULUGUSID...................................7

▶EUROOPA INVESTEERIMISKAVA .................................. 8-11

INTERVJUUD▶SLOVEENIA...................................................................................12-13Alenka Smerkolj, arengu, strateegilise projektide ja ühtekuuluvuse eest vastutav minister▶SAKSAMAA ...................................................................................14-15Rainer Baake, majandus- ja energeetikaministeeriumi riigisekretär▶NORD-PAS DE CALAIS, PRANTSUSMAA ............16-17Daniel Percheron, piirkonnanõukogu president▶ALAM-SILEESIA, POOLA ..................................................18-19Marssal Cezary Przybylski

▶ERFi LOOMISEST MÖÖDUB 40 AASTAT ..............20-21

▶CREŢU SUUR RINGREIS.....................................................22-23

▶KAARDID.........................................................................................24-25Strateegia „Euroopa 2020” indeks, 2012 Strateegia „Euroopa 2020” indeksi muutus, 2010–2012

▶EL TOETAB ÄÄREPOOLSEIMAID PIIRKONDI ......26-27

▶EUROOPA JAGAB LADINA-AMEERIKA RIIKIDEGA REGIONAALARENGU KOGEMUSI .....28-31

▶REGIONAALPOLIITIKA HÄÄL ................................................32

▶HINDAMISKAVAD .............................................................................33

▶LÜHIUUDISED .............................................................................34-35

▶PROJEKTID....................................................................................36-39Projektide näited Eestist, Rootsist, Sloveeniast ja Ungarist

▶AJAKAVA ..................................................................................................40

[KEVAD 2015 ▶ NR 52]

▶28

▶16

▶18

Fotod (lehed).Kaas: © Euroopa KomisjonLehekülg 2: Mémorial ACTe © aeroworxLeheküljed 3, 4-5, 7, 8, 20–21, 22-23, 34-35: © Euroopa KomisjonLeheküljed 10-11: © Euroopa Investeerimispank Lehekülg 12: © Janez KotarLehekülg 13: © David LotricLehekülg 14: © BMWiLehekülg 15: © Euroopa Parlamendi infobüroo SaksamaalLehekülg 16: © D.Bokalo / Conseil Régional Nord-Pas de CalaisLehekülg 17: © François Lo Presti / Conseil Régional Nord-Pas de CalaisLeheküljed 18-19: © Alam-Sileesia vojevoodkonna marssali kantseleiLehekülg 27: vasakul: Mémorial ACTe © aeroworx; paremal: © Bruno Michaux-VignesLehekülg 29: © David MangurianLehekülg 30: Iguaçu juga © AEBR, 2012 Lehekülg 31: © AEBR, 2013Lehekülg 32: © Euroopa Parlament / Pietro Naj-OleariLeheküljed 36-37: © Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus; Obama ID-kaart © Sander RetelLehekülg 38: © Kalmari maakonna maavolikoguLehekülg 39: © Mura piirkonna arenguamet

http://ec.europa.eu/regional_policy/et/information/publications/panorama-magazine/

Minu esimesed kuud regionaalpoliitika volinikuna on möödu-nud kiirelt, kuid huvitavalt. Peamiselt olen kohtunud Euroopa sidusrühmade esindajate ja partneritega, et veenduda meie uue poliitika suunamises ja elluviimises viisil, mis annaks ini-mestele tajutavaid hüvesid. Oma reisidel külastasin paljusid piirkondi, et uurida olukorda ja probleeme kohapeal ning luua sidemeid oluliste isikutega. Teiste seas külastasin ELi ühte äärepoolseimat piirkonda Guadeloupet.

Fondide investeerimis- ja juhtimisviisi täiustamine

On selge, et ELi ühtekuuluvuspoliitika saab olla tulemuslik ainult juhul, kui kohalikud omavalitsused ja riikide valitsused halda-vad ja investeerivad ELi vahendeid kindlat kava järgides ja tõhu-salt. Seetõttu võtsime pärast minu ametisseasumist selle minu meeskonna prioriteediks. Asutasime poliitika parema elluviimise töökonna, mis aitab riikidel ESI fondide vahendeid efektiivse-malt kasutada. 2007.–2013. aasta vahendite õigetesse prog-rammidesse ja projektidesse investeerimise ja suunamise tagamiseks on asutatud eriotstarbelised töörühmad.

Lisaks oleme keskendunud teatud riikide haldussuutlikkuse suurendamisele 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi rakenduskavade elluviimisel. See hõlmab asutuste loomist, oskuste jagamist ja tehnilise abi pakkumist, milleks ELil on saadaval 4,8 miljardit eurot. Meie eesmärk on edendada heade tavade järgimist ja võimaluse korral pakkuda abi: tagame, et kokkulepitud kavad realiseeruvad riikides konk-reetsete projektidena, tagades strateegilise plaanimise ja investeeringute piisava haldamise.

ESI fondid ja fi-compass

Uue Junckeri komisjoni üks prioriteetidest on plaan teha vähemalt 315 miljardi euro väärtuses täiendavaid Euroopa investeeringuid. Meie poliitika ning Euroopa struktuuri- ja

Corina CreţuEuroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik

investeerimisfondid täiendavad suurepäraselt seda Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu tehtavat inves-teerimisalgatust.

Plaani oluline osa on rahastamisvahendite kasutamise järsk suurendamine ja võimalusel otsetoetustelt laenudele ülemine-mine. See aitab investeeringute kogumahtu suurendada ja reaalmajandust stimuleerida. Olen väga uhke meie jaanuaris alustatud uue tugiprogrammi fi-compass üle, mis peaks pak-kuma korraldusasutustele ja teistele sidusrühmadele abi ja nõustamisteenuseid rahastamisvahendite kasutamise alal. Komisjon algatas praktilisi teadmisi ja õppevahendeid koon-dava programmi fi-compass partnerluses Euroopa Investeeri-mispangaga. Programmi raames koostatakse juhendmaterjale, teabelehti ja e-õppe mooduleid ning korraldatakse koolitusse-minare ja tutvumisüritusi.

Rakenduskavad

Liikmesriikide rakenduskavade koostamisel ja kinnitamisel on tehtud suuri edusamme. Praeguseks on 2014.–2020. aasta eelarveperioodiks kinnitatud rohkem kui 260 raken-duskava kogumahuga üle 256 miljardi euro. Lõpuks luuakse ligi 390 rakenduskava kogueelarvega üle 351 miljardi euro, mis näitab ELi ühtekuuluvuspoliitika fondide olulisust ELi investeerimisvahendina.

Need rakenduskavad on äärmiselt strateegilised ja senisest veelgi enam tulemustele orienteeritud. Need on suunatud Euroopa ja Euroopa kodanike kõige pakilisemate problee-mide lahendamisele: vaesus ja tööpuudus, energiasõltuvus ja kliimamuutus ning vajadus innovaatilisuse ja konkurent-sivõime suurendamise järele. Kõige olulisem on nendega kaasnev märgatav kasu Euroopa kodanike igapäevaelule.

▶JUHTKIRI

3

panorama [KEVAD 2015 ▶ NR 52]

▶ERIÜLEVAADE

Kindla ja tõhusa avaliku halduseta ei ole võimalik tagada ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavade ja pro-jektide edu liikmesriikides ja piirkondades. Seetõttu on haldussuutlikkuse suurendamine ning investeerin-gute tõhusam suunamine ja haldamine 2014.–2020. aastal ELi ühtekuuluvuspoliitikas suure tähtsusega. Euroopa Komisjon käsitleb seda prioriteedina nii uute rakenduskavade alustamisel kui ka 2007.–2013. aasta perioodi projektide ja rakenduskavade lõpule-viimisel. Nagu Corina Creţu juhtkirjas märgib, kaas-neks nende investeeringute puuduliku kaasamisega ning ebatõhusa investeerimise ja haldamisega koda-nike jaoks suur kahju – nad kaotaksid hea võimaluse ELi ühtekuuluvuspoliitikast kasu lõigata.

Kui volinik Creţu 2014. aasta novembris ametisse asus, oli üks tema esimesi tegusid algatus liikmesriikide ja piirkondade abistamiseks ühtekuuluvuspoliitika investeeringute efektiiv-sema kasutamise alal. Poliitika parema elluviimise töökond loodi selliste riikide abistamiseks, kes vajavad hädasti inves-teeringuid saadavalolevate vahendite senisest tõhusamaks kulutamiseks ja kasutamiseks. Paljudel juhtudel on see vaja-dus otseselt seotud ebapiisava haldussuutlikkusega.

Laiahaardeline algatus ühtekuuluvuspoliitika vahendite investeerimise ja haldamise täiustamiseks on üldjoontes jagatav neljaks järgmiseks haruks.

▶ Eriotstarbeliste töörühmade kaudu keskendub töökond esmalt 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi üle-jäänud investeeringute kulutamisele, et tagada nende suunamine õigetesse programmidesse ja projektidesse.

▶ POLIITIKA ELLUVIIMISE TÖÖKOND JA TÄIUSTATUD INVESTEERIMISALGATUSED HAKKAVAD MÕJU AVALDAMA

444

▶ Keskendutakse haldussuutlikkuse suurendamisele 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil, rakendades nii töökonna kogutud kogemusi kui ka eri meetmeid, näi-teks asutuste loomist, koolitusi, kogemuste jagamist ja vahetamist ning tehnilise abi pakkumist, milleks käes-oleval programmitöö perioodil on liikmesriikidele saadaval 4,8 miljardit eurot. ▶ Lisaks sellele võtab komisjon mitmeid meetmeid, et selgi-tada välja, miks aeglaselt kasvavad piirkonnad, kuhu on suunatud palju ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, ikka veel kiratsevad.

▶ Lisaks on komisjon tööle rakendanud rühma sõltumatuid eksperte, kes hindavad liikmesriikide jõupingutusi ELi vahendite kasutamise lihtsustamiseks – tulemuste põh-jal tehakse soovitusi võimalike investeeringute osas.

Poliitika parema elluviimise töökond loodi, et aidata teatud riikidel rakenduskavasid koostada ja investeeringuid teha. Üks osa probleemist on see, kuidas efektiivselt kulutada pro-jektidele, millesse 2007.–2013. aasta programmitöö perioo-dil juba investeeriti, ning kuidas tagada järelejäänud raha (ümber)suunamine õiget tüüpi projektidesse. See on oluline ka uute 2014.–2020. aasta rakenduskavade kontekstis.

▶ Corina Creţu avab 24. märtsil Brüsselis platvormi TAIEX REGIO PEER 2 PEER. See võimaldab kogu Euroopa avaliku sektori asutustel oskusteadmisi ja häid tavasid vahetada ning täiustab veelgi ELi investeeringute kulutamise ja haldamise viisi.

5

panorama [KEVAD 2015 ▶ NR 52]

Kasutussuutlikkus

Töökonna tähelepanu keskendatakse riikidele, kelle kasu-tusmäär on ELi keskmisest (töökonna loomisel 72 %) oluli-selt madalam, st alla 60 %. Selline olukord võib tuua kaasa vahendite vabastamise, mis tähendab liikmesriikidele 2007.–2013. aastaks eraldatud vahenditest lõplikku ilmajäämist.

See probleem puudutab kaheksat riiki: Bulgaaria, Horvaatia, Itaalia, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari. Esmalt on töökond asunud olukorda hindama ja riikide kaupa analüüsima. Mõnes riigis on probleeme ja viivitusi seoses suurte taristuprojektide elluviimisega, eriti keskkonna ja transpordi valdkonnas. Teistel on üldiselt nõrk haldussuut-likkus ning struktuuri- ja valitsemisprobleemid. Viimati nime-tatud probleemide lahendamisele suunatud meetmed on olemuselt pikaajalised ega pruugi lühikeses perspektiivis märgatavaid tulemusi anda.

Töökond vastutab kõigile asjaomastele liikmesriikidele tege-vuskavade koostamise või olemasolevate tegevuskavade ülevaatamise eest. Sellega kaasneb kogemuste vahetamine ja heade tavade levitamine osalejate hulgas. Komisjoni töö-meetodit iseloomustab heade tavade näidete esiletõstmine ja abikäe ulatamine, mitte süüdlaste otsimine ja häbimär-gistamine. Volinik on mõned koostatud tegevuskavad juba heaks kiitnud; 2015. aasta aprilli lõpuks peaksid kõik tege-vuskavad töös olema.

Tehniline abi

Töökonna tegevusele aitavad kaasa mitmed sellega lähe-dalt seotud meetmed ja algatused. Täiendavat abi võib pak-kuda finantskorraldusvahendite ulatuslikum kasutamine, mis võimaldaks rahastamist paindlikumaks muuta.

Lisaks võib tugevdada haldussuutlikkuse suurendamise meetmeid, eriti 2014.–2020. aasta vahendite rakendamist silmas pidades. Liikmesriikidele rõhutatakse tehnilise abi eel-arve tõhusamat ja täpsemalt sihitud kasutamist, et suuren-dada rakenduskavade ja projektide haldamise suutlikkust.

Ka kasutab komisjon oma tehnilise abi eelarvet, et aidata liikmesriikidel haldussuutlikkust suurendada. Näiteks korral-das regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi haldus-suutlikkuse suurendamise pädevuskeskus liikmesriikide ekspertidele koolituste seeria, kus keskenduti 2014.–2020. aasta uutele regulatiivsetele nõuetele ja kelmuste enneta-misele (vt Panorama NR 51). Praegu töötavad nad välja teist suutlikkuse suurendamise algatust. Tegu on tutvu-misskeemiga nimega TAIEX-REGIO PEER 2 PEER, mis hõlbus-tab kogemuste vahetamist eri liikmesriikides ELi vahendite

haldamisega tegelevate ametnike vahel. Veel üks huvitav projekt on „Usaldusväärsuse paktid”, mis algatati hiljuti koos-töös organisatsiooniga Transparency International ja mis on suunatud hea valitsemistava rakendamise hõlbustamisele ELi kaasrahastatavates projektides.

Suunatud lähenemisviisid

Need erinevad lähenemisviisid, alates avalike hangete läbi-paistvuse tagamisest kuni eri liikmesriikide ekspertide koge-mustevahetuse võimaldamiseni, on osa Euroopa Komisjoni ühtsest, kuid täpselt suunatud lähenemisviisist, mille ees-märk on aidata investeeringuid efektiivsel ja kodanikele kasu tooval viisil rakendada.

Kõik asjaomased liikmesriigid on juba teinud jõupingutusi ELi vahendite edaspidiseks sujuvamaks ja efektiivsemaks inves-teerimiseks. Näiteks on koos komisjoni talitustega tehtud alga-tusi riiklike ja piirkondlike rakenduskavade töösserakendamisel tekkivate viivituste tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks. Neid alga-tusi on eriti laialt rakendatud Rumeenias ja Itaalias, kus need on saavutanud olulisi tulemusi, näiteks suurendanud assignee-ringute kasutamise määra ja kiirendanud projektide elluviimist kohalikul tasandil. Vahendite hoolikas ümberjaotamine peaaegu kõigis asjaomastes liikmesriikides on võimaldanud teha inves-teeringuid valdkondades, kus need kõige rohkem kasu toovad, eriti keskkonna (jäätme- ja veemajandus) ja transpordi (eriti raudteetranspordi) prioriteetsetes valdkondades.

Kahe programmitöö perioodi vahelise sujuva ülemineku taga-miseks võeti kasutusele etappidena rakendamise mehhanism; seda täiendavat võimalust peaksid laialdaselt kasutama need liikmesriigid, kellel on raskusi oma rakenduskavade elluviimi-sega. Selle mehhanismi rakendamises abistab liikmesriike poliitika elluviimise töökond.

Ümberjaotamine on säästnud ligikaudu 10 miljardit eurot, mis muidu oleks 2013. või 2014. aastal vabastatud.

Pikas ja keskpikas perspektiivis oleneb ELi investeeringute tulemuslikkus inimeste jaoks sellest, millisel määral võtavad riigid meetmeid haldussuutlikkuse suurendamiseks ja ava-liku halduse kaasajastamiseks. Komisjon aitab sellele kaasa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu ja prak-tilist abi pakkudes, kuid struktuurireformide tegemiseks ja üldise valitsemiskultuuri muutmiseks on vaja poliitilist tahet.

▶LISATEAVE http://ec.europa.eu/regional_policy/et/policy/how/improving-investment/

▶ERIÜLEVAADE

6

http://ec.europa.eu/regional_policy/et/policy/how/improving-investment/http://ec.europa.eu/regional_policy/et/policy/how/improving-investment/

▶ RUMEENIA TUNNUSTAB STRUKTUURIFONDIDE EDULUGUSID

Bukarestis toimunud auhinnagalal jagati auhindu ligi 30 Rumeenia projektile, mida 2007.–2013. aastal ELi struktuurifondide kaudu rahastati.

2014. aasta detsembris peeti Bukarestis Rumeenia struk-tuurifondide gala, kus auhinnati ja tunnustati kogu riigis struktuurifondide kaudu rahastatud edukate projektide alga-tajaid ja elluviijaid.

Auhinnad andsid kätte Euroopa Komisjoni tööhõive, majan-duskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastu-tav asepresident Jyrki Katainen ja regionaalpoliitika volinik Corina Creţu.

Struktuurifondide gala oli punktiks 2014. aastal korraldatud seitsmele piirkondlikule konverentsile tunnuslausega „Struktuu-rifondid taaskäivitavad regionaalarengu mootori”. ELi esindus Rumeenias korraldas selle konverentside seeria eesmärgiga tõmmata tähelepanu struktuurifondide abil ellu viidud eduka-tele projektidele ja omandatud kogemustele, edendada heade

tavade järgimist Euroopa vahendite kasutamisel ning tunnus-tada tehtud head tööd.

Konkursil kandideeris rohkem kui sada projekti kümnes kate-goorias: haridus, sotsiaalne kaasamine, kasutajasõbralik hal-dus, edukad erasektori algatused, turism, innovaatilised tehnoloogiad, säästev areng, maa- või linnataristud, põllu-majandus ja kalandus ning „alternatiivsetest” allikatest rahastatud projektid.

Gala ajastati soodsalt: edukate projektide kõrgetasemeline tunnustamine võib uue 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi alguses ahelreaktsiooni tekitada ja tuua kaasa Euroopa vahendite efektiivsema kasutamise tulevikus. See heade tavade esiletoomise mudel võib olla eeskujuks ka teis-tele liikmesriikidele.

▶LISATEAVE www.fonduri-structurale.rowww.proiecte-structurale.ro

▶ Struktuurifondide gala korraldasid Euroopa Komisjoni esindus Rumeenias ja struk-tuurifondide vahendite kasuta-jaid nõustav Rumeenia ettevõte Structural Consulting Group.

7

▶ELI FONDID

http://www.fonduri-structurale.rohttp://www.proiecte-structurale.ro

▶ EUROOPA INVESTEERIMISKAVA JA ESI FONDID

2014. aasta lõpus kuulutas Euroopa Komisjon prioritee-dina välja Euroopa investeerimiskava (1). Kava eesmärk on investeerida täiendavalt vähemalt 315 miljardit eurot, et stimuleerida täiendavaid investeeringuid Euroopa majandusse ja soodustada töökohtade loomist. Teine eesmärk on muuta eelarvevahendite struktuurset kulutamisviisi, et luua uusi investeerimisvõimalusi.

Täiendavat riskifinantseerimist teostab esimene sammas – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI). Teine sammas pakub paremat tehnilist abi investeeringute reaal-majandusse suunamiseks. Kahte esimest sammast täiendab kolmas, mis hõlmab meetmeid investeeringute teelt takis-tuste kõrvaldamiseks ja ühisturu loomiseks.

EFSI vahendid peaksid täiendama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde (ESI fonde). Võimalik on kombineerida investeerimisvahendeid projektide tasandil: projekti võidakse osalt rahastada ESI fondidest ja osalt EFSIst. Luuakse ka fondide kombineerimiseks vajalik valitsemiskorraldus.

Mis on ESI fondide roll Euroopa investeerimiskavas?

2014.–2020. aastaks on liikmesriikidele ja piirkondadele saa-daval ligikaudu 450 miljardit eurot ESI fondide vahendeid. Ühtekuuluvus, maaelu areng ja merenduspoliitika moodus-tavad üheskoos suurima ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia investeeringute valdkonna.

ESI fondide programmid panustavad oluliselt Euroopa inves-teerimiskava eesmärkide saavutamisse. Ka liikmesriikide võetud kohustused ESI fonde efektiivsemalt kasutada on kava osa. Euroopa investeerimiskava näeb ette ESI fondide struktureerimist rahastamisvahendite laialdasemaks kasu-tamiseks, et kaasata rohkem avaliku sektori ja eelkõige era-sektori investeeringuid.

▶RAHASTAMISVAHENDID

Mis on ESI fondide rahastamisvahendid?

Liikmesriike ja piirkondi õhutatakse kasutama rahastamisva-hendeid tõhusa ja säästliku viisina ESI fondide kaasrahastatava rakenduskava prioriteetide toetamiseks. Rahastamisvahendid sobivad rahaliselt elujõulistele projektidele, st projektidele, mil-lega peaks kaasnema piisavalt tulu või säästu, et saadud toe-tus tagasi maksta.

Rahastamisvahenditel on võrreldes traditsiooniliste otsetoe-tustega vähemalt neli olulist eelist.

▶ Sama summa korral võimaldavad rahastamisvahendid kaasata palju rohkem investeeringuid (võimendav mõju). ▶ Kuna rahastamisvahendite kasutamises osalevad tavali-selt ka erasektori esindajad (pangad või muud ettevõtted), tekib automaatselt stiimul toetatud investeeringu majandusliku elujõulisuse tagamiseks. ▶ Ringlevuse tõttu on rahastamisvahendid kasutatavad ka pärast programmitöö perioodi lõppu. ▶ Lisaks on need paindlikud, mistõttu toetust saab kohan-dada konkreetsele investeeringule sobivaimale kujule (allkirjeldatud viisil).

Rahastamisvahendite näited

▶LAENE antakse füüsilistele või juriidilistele isikutele ja need tuleb tagasi maksta laenulepingus sätestatud maksegraa-fiku kohaselt. Subsideeritud laene kasutatakse juhul, kui pangad ei nõustu soodsatel tingimustel laenu või rahastust andma (nt madalama intressimäära, pikema tagasimakse-perioodi või väiksema tagatisega laenu saamiseks). EESTI ERFi rahastatud laenuprogrammi toel on renoveeritud 619 kortermaja, milles asub 22 000 korterit. Renoveeritud kortermajad on oluliselt energiasäästlikumad ja elutingimu-sed neis on paremad.

▶MIKROLAENUD on väikesed laenud füüsilistele isikutele ja väikeettevõtetele, kellel on tavaliselt raske soodsatel tingimus-tel laenu saada. Neid laene iseloomustab lühike tagasimakse-periood ja tagatise puudumine või tavatult väike tagatis. UNGARI ERF rahastas kombineeritud mikrolaenude ja otse-toetuste programmi, mis parandas rohkem kui 9 000 kasvava mikroettevõtte olukorda, pakkudes neile kasvuks vajalikku rahastust.(1) Euroopa investeerimiskava [COM(2014) 903, lõplik].

8

▶TAGATISED pakuvad laenuandjale kindlust, et kui laenu-võtja ei täida laenulepingut, saab laenuandja kogu lae-nusumma või osa sellest tagasi. RUMEENIA EAFRD rahastatav tagatiste programm on taga-nud rohkem kui 694 toetusesaaja (põllumajandusettevõtjad ja maapiirkondade VKEd) laene tootmismeetodite täiusta-miseks ning keskkonna kaitsmiseks ja parendamiseks. Siiani on programmi abil loodud või säilitatud 10 200 töökohta.

▶OMAKAPITALIINSTRUMENDID võimaldavad investeerida ettevõttesse kapitali, saades vastu osaluse ettevõttes; oma-kapitaliinvestor võib ettevõtte juhtimises osaleda ja saab osa ettevõtte kasumist. Sellisteks rahastamisvahenditeks on muu hulgas riskikapital, seemnekapital ja stardikapital. Investee-ringu tasuvus oleneb ettevõtte kasvust ja kasumlikkusest. SAKSAMAA ERFi rahastatud riskikapitalivahend on Saksimaal investeerinud 45 alustavasse ettevõttesse, aidates neil raskest idufaasist edasi areneda, toetades nende kasvu ning võimal-dades neil innovaatilisi ideid ja tehnoloogiaid rakendada. Prog-rammi abil on loodud või säilitatud üle 450 töökoha.

Kuidas ESI fondide rahastamisvahendid toimivad?

Enne raha rahastamisvahendisse eraldamist peavad korral-dusasutused hindama, mida on vaja, miks seda vaja on ja kes seda vajab. Näiteks võivad piirkonnas tegutseda kõrgtehno-loogiaettevõtted, kes ei saa oma projektide riskitaseme tõttu tavapankadelt rahastust. Või siis väikeettevõtjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes ei saa laenu krediidiajaloo või tagatise puudumise tõttu. Pärast vajaduste põhjalikku hindamist või-dakse luua üks või mitu rahastamisvahendit.

Rahastamisvahendeid haldavad tavaliselt riigi või piirkonna tasandil juhitavad finantsasutused (näiteks pangad), kelle kor-raldusasutus valib rahastamisvahendite haldamiseks ja kellele korraldusasutus annab selleks volitused. ESI fondidel põhine-vaid rahastamisvahendeid rakendatakse seetõttu piirkondlikul või kohalikul tasandil ja tihti on neid haldavad finantsasutused juba lõplike toetusesaajatega tuttavad.

ELI RAHA SUUNATAKSE PIIRKONDADESSE JA RIIKIDESSE …

… ET INVESTEERIDA TEGEVUSTESSE …

… MIS TEENIVAD RAHA TAGASI, ET SEDA SAAKS UUESTI KULUTADA …

ELi vahendid eraldatakse …

… laenudesse, omakapitali ja tagatistesse …

… et investeerida inimestesse ja ettevõtetesse …

… riikidele ja piirkondadele …

… et eraldada raha finantsasutustele …

… mis kasvavad ja maksavad vahendid tagasi …

… mis hindavad rahastamisvajadust …

… ja töötada välja investeerimisstrateegia …

… misjärel need investeeritakse uuesti.

KUIDAS ESI FONDIDE RAHASTAMISVAHENDID TOIMIVAD?

9

panorama [KEVAD 2015 ▶ NR 52]

ELi piirkondade toetamine ESI fondide rahastamisvahendite ulatuslikumaks ja efektiivsemaks kasutamiseks

Rahastamisvahendite kasutamine ERFi ja ESFi programmi-des on viimastel aastatel oluliselt laienenud nii geograafili-selt , rahaliselt kui ka sektorite arvu poolest. Euroopa investeerimiskava kontekstis peaksid summad 2014.–2020. aastal veelgi suurenema. Üldeesmärk on suurendada rahas-tamisvahendite kasutamist rohkem kui kaks korda.

Kindel ja selgem õigusraamistik

Rahastamisvahendeid aitab laialdasemalt rakendada õigus-raamistik, mis laiendab nende kasutusvaldkonda igat tüüpi ESI fondide programmidele (riiklikele, piirkondlikele, riikide-vahelistele ja piiriülestele) ning kõigile üheteistkümnele ESI fondide temaatilisele eesmärgile. Ka korraldusasutustel on uusi rakendamisvõimalusi, näiteks tüüptingimustega „val-misrahastamisvahendid”.

Kindlam ja selgem õigusraamistik on lahenduseks ka 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi õigusraamistiku koha-tisest üldsõnalisusest tulenenud probleemidele, näiteks raha „parkimine” haldusfondidesse eesmärgiga viia raha reaal-majandusse hiljem kui rahastamiskõlblikkusperiood ette näeb. Uues õigusraamistikus on sätestatud kaitsemeetmed: kohustuslik eelhindamine tagab rahastamisvahendite loomise ainult tegeliku vajaduse olemasolul, etapiviisilised maksed tagavad edasiste maksete tegemise alles pärast eelmiste maksete investeerimist reaalmajandusse, ja tule-muspõhised haldustasud motiveerivad fondihaldureid raha võimalikult kiiresti investeerima.

PROGRAMMI PANUSED RAHASTAMIS-VAHENDITESSE(MILJARDIT EUROT)

FI-COMPASS AITAB SUUNDA HOIDA Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank asu-tasid fi-compassi 19.–20. jaanuaril Brüsselis toimunud konverentsil, kus osales rohkem kui 400 korraldusasu-tust, finantsasutust ja muud sidusrühma.

Komisjoni ja EIP partnerlust kinnitasid Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen ja Euroopa Investeerimispanga asepresident Wilhelm Molterer, rõhutades oma ühist pühendumust ESI fondide rahastamisvahendite laialdasemale rakendamisele ning fi-compassi olulist rolli Euroopa investeerimis-kava elluviimises.

Nad keskendusid sellele, kuidas rahastamisvahendid võiksid täiendada Euroopa struktuuri- ja investeeri-misfondide otsetoetusi.

Räägiti ka kogemustest: esimesed rahastamisvahen-dite kasutajad jagasid oma teadmisi ja edulugusid. Mitme riikliku ja kohaliku asutuse esindajad esitlesid 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi projekte, mille eduka elluviimise käigus ületati haldustakistusi ja loodi kasulikke partnerlusi.

▶LISATEAVE www.fi-compass.eu

0,57

1994-1999 2000-2006 2007-2013 2014-2020

1,3

12,5

▶RAHASTAMISVAHENDID

10

http://www.fi-compass.eu

Tehniline nõustamine: fi-compass

Korraldusasutused ja teised sidusrühmad saavad abi ja nõustamisteenuseid uuel nõustamisplatvormil fi-compass, mis aitab neil kasutada kõiki ESI fondide rahastamisvahen-dite võimalusi. Lisaks on fi-compass oluline osa Euroopa investeerimiskava investeerimisnõustamise keskusest.

Euroopa Komisjon asutas platvormi fi-compass koostöös Euroopa Investeerimispangaga. Tegu on ainulaadse teenu-sega, mis toetab kõiki Euroopa struktuuri- ja investeerimis-fonde ja kõiki temaatilisi eesmärke. Seega asendab see 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi edukaid tehnilise abi algatusi JEREMIE (ettevõtlus), JESSICA (linnade areng) ja JASMINE (mikrolaenud).

fi-compassi horisontaalne suund

fi-compassi horisontaalne suund arendab ja levitab oskustead-misi, mis on kõigile ESI fondide korraldusasutustele vajalikud ESI fondidest rahastatavate rahastamisvahendite edukaks rakendamiseks. Platvorm koondab praktilisi teadmisi ja õppe-vahendeid, näiteks juhendmaterjale, teabelehti ja e-õppe moo-duleid, ning korraldab koolitusseminare ja tutvumisüritusi.

fi-compassi piirkondadeülene suund

fi-compassi piirkondadeülene suund pakub konkursi alusel vähemalt kahe korraldusasutuse korraldatavatele ja vähe-malt kahte liikmesriiki hõlmavatele projektidele ELi rahas-tust selleks, et hinnata ESI fondide rahaliste vahendite võimalikku kasutamist piirkondade ühiste investeerimisva-jaduste katmiseks. Tüüpiliselt rahastatakse ettevalmistus-töid, näiteks turuanalüüsi ja rahastamisvahendite võimaliku struktuuri väljaselgitamist, eriti sellistes temaatilistes vald-kondades nagu romade kaasamine, või makropiirkondlike strateegiate kontekstis. Piirkondadeülestel konkurssidel osalevad projektid pakuvad eri liikmesriikide korraldus- ja finantsasutustele ainulaadset võimalust koostööks ja vas-tastikuseks õppeks.

▶LISATEAVE Lisateavet fi-compassi horisontaalse suuna kohta leiate 2015. aasta tööprogrammist, mis on koos fi-compassi piirkondadeülese suuna projektikonkursside uudistega saadaval aadressil: www.fi-compass.eu

▶ Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen (paremal) ja Euroopa Investeerimispanga asepresident Wilhelm Molterer (vasakul) fi-compassi avamisel.

11

panorama [KEVAD 2015 ▶ NR 52]

Panorama vestleb arengu, strateegiliste projektide ja ühtekuuluvuse eest vastutava ministri Alenka Smerkolj'ga Sloveenia partnerluslepingu ja rakenduskava vastuvõtmisest ning Sloveenia eesmärkidest seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega.

▶ Kuidas korraldasite partnerluslepingu ettevalmistamise? Millised olid süsteemi peamised eelised?

2014. aasta viimased kuud on olnud Sloveenias väga pingeli-sed kõigile, kes osalevad ELi ühtekuuluvuspoliitika rakendami-ses. 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames on Sloveenial õigus taotleda 3,2 miljardit eurot, või 4,1 miljardit eurot, kui arvestada ka põllumajandus- ja kalan-duspoliitika vahendeid. Olen väga rahul, et Sloveenia asjaoma-sed ministeeriumid on koostöös Euroopa Komisjoniga edukalt koostanud nii partnerluslepingu, mis kinnitati oktoobri lõpus, kui ka rakenduskava, mis kinnitati detsembri keskpaigas.

Minu juhitav arengu ja Euroopa ühtekuuluvuspoliitika valitsus-komisjon korraldas nende kahe dokumendi ettevalmistamist. Nende väljatöötamises osalesid asjaomased ministeeriumid ja teiste sidusrühmade esindajad, järgides läbipaistvuse põhimõ-tet ja ELi õigustikus sätestatud dokumentide nõudeid. Eri aren-gupoliitikate elluviimiseks vajalikke sektorispetsiifilisi panuseid töötasid välja asjaomased ministeeriumid, konsulteerides mõlema ühtekuuluvuspiirkonna nõukogu, sotsiaalpartnerite, noorsooesindajate ning majandussektori ja valitsusväliste orga-nisatsioonide esindajatega. Loobusime seni rakendatud mee-todist, mis seisnes kvootide eraldamises nii ministeeriumitele kui ka madalama taseme territoriaalüksustele. Meie eesmärk oli vältida investeeringute killustamist ja dubleerimist. Usun, et programmitöö ettevalmistamine õnnestus hästi.

▶ SLOVEENIA KESKENDUB PIKAAJALISELE MAJANDUSKASVULE JA ARENGULE

▶ Kui suurel määral on partnerlusleping ja rakenduskava peamiste osaliste (ministeeriumite, piirkondade, linnade, ettevõtete, teadusasutuste, valitsusväliste organisatsioo-nide jne) partnerluse tulemus?

Kvaliteetsete strateegiliste dokumentide koostamiseks on vaja laialdast koordineerimist. Korraldasime avalikke debatte, õpikodasid, konsultatsioone ja 24 külastust piirkondadesse. Debattidel osalesid kõigi peamiste sidusrühmade esindajad. Vahel ilmnes küll erimeelsusi, kuid siiski õnnestus meil need kõrvale jätta ja keskenduda ühisele eesmärgile – võimaldada toetusesaajatel võimalikult kiiresti ELi investeeringuid kasu-tama hakata, eriti kuna ELi investeeringud on praegu ainus võimalus arengu rahastamiseks. Seega kajastavad need dokumendid laiapõhjalist konsensust 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika rakendamise osas Sloveenias.

▶ Millised on teie ootused viie fondi rakendamise koordi-neerimise osas? Kuidas leiate ühtse lähenemisviisi?

Kindlasti tugevdab partnerluslepingu vastuvõtmine korral-dusasutuste koostööd ning pakub uusi integratsioonivõima-lusi. Viie fondi vahendeid tuleb kasutada valitud temaatiliste eesmärkide saavutamiseks. Töötasime välja mehhanismid rakendamise koordineerimiseks, kuid igapäevase koostöö täiustamiseks ning teabe ja mõtete vahetamiseks operatiiv-tasandil tuleb veel palju tööd teha.

▶ Mis on rakenduskava peamised muudatused, võrreldes 2007.–2013. aasta perioodiga?

Esimene ülesanne oli muuta mõtteviisi, nüüd aga peame muutma oma tegevust – kaugeneme taristuinvesteeringu-test ja keskendume selgelt piiritletud strateegiaga ning konk-reetsete eesmärkide ja tulemusnäitajatega projektidele. See ongi 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi peamine eri-nevus 2007.–2013. aasta perioodiga võrreldes. Eesmärk on kaasrahastada 2023. aastaks projekte, mis suurendaksid

12

▶INTERVJUU

Sloveenia majanduse konkurentsivõimet ja looksid kvaliteet-seid jätkusuutlikke töökohti. Selleks kavatseme teha raken-damises mitmeid muudatusi. Muu hulgas võtame kasutusele konkursid ja e-konkursid, kombineerime tagastatavat abi tagastamatu abiga ja loome e-infopunkti, mis pakub potent-siaalsetele toetusesaajatele kogu vajalikku teavet. Lisaks kõigi pakutavate ELi vahendite kasutamisele on meie ees-märk saavutada nende abil Sloveenia jaoks kauakestvat kasu ja positiivseid muutuseid.

▶ Mis tulemusi seitsmeaastase perioodi lõpuks ootate?

Seni on Sloveenia ELi vahendeid edukalt kasutanud ja meil on põhjust loota, et 2015. aasta lõpuks kasutab Sloveenia 2007.–2013. aasta vahendid maksimaalsel määral ära. Kõik Sloveenia piirkonnad ja omavalitsusüksused on ELi toel ellu viinud vähemalt ühe projekti; kokku on selliseid projekte üle 5 000. Minu arvates annab see põhjust optimismiks. Usun, et ELi fondide kasutamise osas on helge ka meie tulevik; meil on selleks vajalikud teadmised ja kogemused. Peame neid teadmisi ja kogemusi 2014.–2020. aasta programmitöö

perioodil rakendama ja edasi arendama. Kõigi ELi ühtekuulu-vuspoliitika elluviijate praegune ülesanne on hinnata realist-likult projektide potentsiaalset mõju Sloveenia arengule. Peame keskenduma põhjalikult läbimõeldud projektidele ning neid edukalt ellu viima, pidades lisaks kasutusmäärale silmas ka seatud eesmärkide ja plaanitud tulemuste saavutamist. Edu saab hinnata alles pärast kõigi nende saavutamist. Usun, et saame hästi hakkama.

▶ Mida olete läbitud etapist õppinud ja mida teeksite täna teisiti?

Teate kindlasti, et viimase kolme aasta jooksul on Sloveenias toimunud valitsuse vahetus ja mitu organisatsioonilist ümber-korraldust, mis kahtlemata aeglustasid nende dokumentide koos-tamist. Saadud kogemuste valguses läheneksime dokumentide koostamisele süstemaatilisemalt. Praeguses stabiilsemas valit-susolukorras oleksid suunised kindlasti selgemad. Samuti kaa-saksime dokumentide koostamisse väliseid eksperte.

▶LISATEAVE www.svrk.gov.si/et/

” Lisaks võimalikult kõrgele kasutusmäärale on meie ees-märk saavutada ELi fondide vahendite abil Sloveenia jaoks kauakestvat kasu ja positiivseid muutuseid. ” ▶ ALENKA SMERKOLJ – SLOVEENIA ARENGU, STRATEEGILISTE

PROJEKTIDE JA ÜHTEKUULUVUSE EEST VASTUTAV MINISTER

▶ LJUBLJANA, SLOVEENIA: Keemia ja keemiatehnoloogia teaduskonna ning arvutiteaduse ja informaatika teaduskonna uued hooned pakuvad uusi võimalusi teadustööks loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnas.

13

http://www.svrk.gov.si/et/

Saksamaal peavad rahastamis-kavade rakendamiseks koostööd tegema paljud föderaalse ja piirkondliku tasandi asutused. Panorama vestles majandus- ja energeetikaministeeriumi riigi-sekretäri Rainer Baakega läbi-rääkimiste varakult alustamise olulisusest ja Saksamaa ees seisvatest muutustest.

▶ Kuidas korraldasite Saksamaa partnerluslepingu koostamise? Mis olid töökorralduse peamised eelised ja puudused?

Tegime partnerluslepingu koostamisel tihedat koostööd föde-raalsete ja piirkondlike ametiasutustega. Koostöö vajadus tuleneb Saksamaa föderaalsest struktuurist: föderaalsetel ametiasutustel on ELi asjades esmane pädevus. Kõnealusel juhul vastutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimise ja partnerluslepingu koostamise eest liitva-bariigi majandus- ja energeetikaministeerium. Piirkondliku majanduspoliitika eest vastutavad piirkondlikud ametiasutu-sed. Nad määravad oma piirkondlikud rahastamisstrateegiad ja töötavad nende põhjal välja rakenduskavad.

Meie valitsemissüsteem on mitmetasandiline ning föderaalsed ja piirkondlikud ametiasutused on teinud tihedat koostööd part-nerluslepingu koostamise algusest peale. Partnerluslepingu ja rakenduskavade koostamine toimus võimalikult suurel määral paralleelselt.

Alustasime partnerluslepingu koostamist väga vara, juba 2012. aasta keskpaiku, lähtudes komisjoni esialgsetest ette-panekutest uue programmitöö perioodi õigusraamistiku suh-tes. Samal ajal tegi majandus- ja energeetikaministeerium teistele liitvabariigi ministeeriumitele, piirkondlikele valitsus-tele ja kodanikuühiskonna esindajatele ettepaneku protsessis

▶ ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA SAKSAMAAL EDUKA RAKENDAMISE EELDUSEKS ON PÕHJALIK PLAANIMINE

osaleda. Korraldasime strateegia paikapanemiseks esialgse „õpikoja” ja koostasime täpse ajakava. Töö käigus tekkisid arutelud, milles käsitleti nii vahendite kasutamist tervikuna kui ka eri fondide kasutamist. Kaasasime Euroopa Komisjoni algusest peale kõigisse aruteludesse.

Ühiselt töötades õnnestus meil esitada Euroopa Komisjonile esialgne mitteametlik kavand juba 2013. aasta augustiks. Sellele järgnesid intensiivsed läbirääkimised komisjoniga. Tekstis tehti vajalikud muudatused. Partnerluslepingu amet-liku versiooni esitasime 2014. aasta alguses ja komisjon kin-nitas selle 2014. aasta mais.

▶ Kui suurel määral on partnerlusleping olulisemate sidus-rühmade (ministeeriumite, piirkondade, linnade, ettevõtete, teadusasutuste, valitsusväliste organisatsioonide jne) koos-töö tulemus?

Ligikaudu 50 rakenduskavale aluseks oleva ühtse strateegi-lise partnerluslepingu koostamine ei oleks mingil juhul ilma kõigi osaliste konstruktiivse koostööta võimalik olnud. Lisaks tihedale koostööle ministeeriumite ja piirkondadega osalesid uue rahastamisperioodi ettevalmistamises intensiivselt ka majandus- ja sotsiaalpartnerid, teadusasutused ning linnade ja omavalitsusüksuste esindajad. Selline koostöö on Saksamaa pikaajaline väärtuslik tava. Käesoleval rahastamisperioodil laiendati seda veelgi: majandus- ja energeetikaministeerium tagas algusest peale Saksamaa partnerluslepingust mõjuta-tud organisatsioonide esindajate osalemise partnerluslepingu ettevalmistamises. Eriti kaasati neid üldistesse infoseanssi-desse ja dokumentide kavandamisse. Neil oli alati võimalus olulistele teemadele tähelepanu juhtida.

Lisaks föderaalsele tasandile toimus intensiivne koostöö piir-kondlikul tasandil: ka piirkonnad kaasasid algusest peale majandus- ja sotsiaalpartnereid ja teisi sidusrühmi raken-duskavade koostamisse.

14

▶INTERVJUU

Meie partnerid panustasid ulatuslikult sisulisse diskussiooni ja seega ka lõplikesse rakenduskavadesse. Uue valdkondliku kontsentreerimise kohustuse tõttu oli prioriteetide seadmine keerulisem kui varem, mistõttu mõttevahetus oli eriti oluline. Käesoleva perioodi rahastuse senisest väiksema mahu tõttu on vaja vahendeid veelgi enam kontsentreerida. Meil on hea meel, et saavutasime partneritega selles küsimuses laia-põhjalise konsensuse.

▶ Mida Saksamaa 2014.–2020. aasta rahastamisperioodi lõpuks saavutama peaks?

Juba 2007.–2013. aasta perioodil olid Saksamaa rakendus-kavad suunatud majanduskasvu ja töökohtade loomise eden-damisele. Peamiselt keskenduti teaduse ja innovatsiooni, hariduse, VKEde, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majanduse ning korraliku infrastruktuuri rahastamisele. Kooskõlas regionaalpoliitika eesmärkidega rahastati priori-teetselt vähim arenenud piirkondade projekte.

Uuringud näitavad, et see valik on end õigustanud. Usume, et sarnane strateegia toob edu ka käesoleval rahastamisperioo-dil. Teisest küljest tuleb tulevikku vaadates arvesse võtta uusi ning kasvavaid probleeme ja muutusi. Nendeks on demograa-filine üleminek, oskustööliste nappus lähitulevikus, kliimamuu-tus ja energeetika ümberkujundamine. Arvesse tuleb võtta ka selliseid probleeme nagu ettevõtete erinev innovatsioonipo-tentsiaal, teatud inimrühmade vaesusrisk ja teatud piirkon-dade infrastruktuurne mahajäämus.

Paljud neist probleemidest esinevad kõigis piirkondades. Samas tuleb tunnistada, et Saksamaa piirkonnad on küllaltki ebavõrdses olukorras. Püüame seda ebavõrdsust ESI fondide

abil 2020. aastaks vähendada, eraldades raha viisil, mis edendab majanduskasvu ja töökohtade loomist.

▶ Mida olete läbitud etapist õppinud ja mida teeksite taga-sivaates teisiti?

Oleme väga rahul partnerluslepingu kavandamisel ja koos-tamisel toimunud tiheda ja usaldusliku koostööga kõigi osa-liste vahel. Partnerluslepingu koostamise varakult alustamine oli hea otsus. See oli ka veidi riskantne otsus, kuna tol ajal ei olnud kindlalt teada, milliseks uue programmitöö perioodi õigusraamistik täpselt kujuneb. Seetõttu tuli mitteametlikel läbirääkimistel tegutseda paindlikult ja vahetada konstruk-tiivselt mõtteid kõigi osalistega.

Kohati, eriti linnade arengu valdkonnas, oleks olnud parem, kui komisjon oleks oma nõuded varem ja selgemini esitanud ning neid hiljem mitte muutnud – vahel toimus see protsessi üsna hilises etapis. Üldiselt oli dialoog komisjoniga siiski väga konstruktiivne. Näiteks toetasid meid läbirääkimiste vältel pidevalt Saksamaa tugiteenistus ja regionaalpoliitika peadi-rektoraadi vastutav direktor. Üheskoos saavutasime kompro-missid, mis peaksid võimaldama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jätkuvat edukat rakendamist Saksamaal 2020. aastani.

▶LISATEAVE www.die-strukturfonds.de

15

http://www.die-strukturfonds.de

Praegu toimub Prantsusmaa Nord-Pas de Calais' piirkonna kaasajastamine piirkondlike rakenduskavade ja ELi fondide vahendite toel. Piirkonnanõu-kogu president Daniel Percheron räägib seni toimunud muutus-test ja muutustest, mis seisa-vad ees piirkonna ühinemisel külgneva Picardy piirkonnaga 2016. aasta alguses.

▶ Kuidas kulgesid läbirääkimised teie piirkonna rakendus-kava koostamise üle? Mis on eelmiste läbirääkimistega võrreldes muutunud?

Regionaalpoliitika peadirektoraadi esindajatega toimunud läbi-rääkimised hõlmasid tõeliselt kvaliteetset diskussiooni – kahe-aastase töö järel õnnestus meil eelmise aasta 11. detsembril Euroopa regionaalarengu fondi ja Euroopa sotsiaalfondi piir-kondlik rakenduskava vastu võtta.

Nord-Pas de Calais' piirkond algatas koos valitsusega piirkondlikul tasandil sisukad konsultatsioonid, milles järgiti Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhendit. Oma ülesande täit-miseks moodustasime neli töörühma (majandusareng, tea-dus, VKEd ja IKT; keskkond, kliimamuutusega kohanemine ja transport; haridus, koolitus ja sotsiaalne kaasamine; lin-nad, maapiirkonnad ja rannikupiirkonnad), kuhu kuulusid kohalike ja valdkondlike sidusrühmade esindajad. Iga töörühm kohtus vähemalt kolm korda; kohtumistel osales keskmiselt 150 inimest. Tööd aitasid edasi viia piirkondlikud konverentsid ja juhtkomiteed, kus kogunesid piirkonna polii-tikakujundajad ja ettevõtjad. Lisaks laekus meile vähemalt 800 kirjalikku arvamusavaldust, mis võimaldasid meil raken-duskava oluliselt rikastada.

▶ NORD-PAS DE CALAIS – PIIRKONNA TAASSÜND

Peamiseks muutuseks uuel perioodil on detsentraliseeritud riiklike teenuste üleviimine piirkondlike ametiasutuste haldusalasse, kes vastutavad nüüdsest otseselt fondide vahendite haldamise eest. Seetõttu juhtis esmakordselt läbi-rääkimisi piirkond. Lisaks neile uutele kohustustele toimus töötajate ületoomine riiklikest asutustest ja meie teenuste sisemine ümberorganiseerimine.

▶ Kuidas saab ühtekuuluvuspoliitika panustada Nord-Pas de Calais' piirkonna majanduse arengusse? Miks hõlmab rakenduskava mahukaid investeeringuid keskkonna alal? Milliseid valdkondi aruka spetsialiseerumise kontekstis eelistate?

Ühtekuuluvuspoliitika vahendite abil on piirkonnal õnnestunud oma eeliseid säilitada ja ka mitmeti täiustada. Muu hulgas on tugevdatud kõrghariduse ja teaduse suutlikkust, rakendatud konkurentsivõimelistel klastritel põhinevat piirkondlikku inno-vatsioonistrateegiat ning tunnustatud hästi õnnestunud meet-meid ja perspektiivikaid uusi tegevusalasid. Kogu piirkonna kuvand on muutunud atraktiivsemaks; seda sümboliseerib uus Louvre'i muuseum Lensis. Üldine suund innovatsioonile ja vajadus vähendada sõltuvust fossiilkütustest on viinud sidusrühmade esindajad energeetika ümberkujundamisel ja ökoloogial põhinevate sisuliste majandusreformideni, mida võib pidada osaks majandusteadlase Jeremy Rifkini kirjelda-tud kolmandast tööstusrevolutsioonist.

Nagu teate, on keskkond meiesuguste pidevalt areneva töös-tusega piirkondade jaoks väga oluline teema. Meie piirkond kan-nab rasketööstusliku mineviku arme, muu hulgas paljusid tühermaaks muutunud alasid.

Samuti on piirkonna majandusliku tuleviku jaoks ülimalt tähtis aruka spetsialiseerumise küsimus meie piirkondliku teadus- ja innovatsioonistrateegia raamistikus. Valisime spetsialiseerumise kuuele strateegilisele tegevusvaldkonnale (transport ja ökomo-biilsus; tervis ja toit; lausandmetöötlus ja asjade internet; keemia,

16

▶INTERVJUU

materjalid ja jäätmete ringlussevõtt; digitaalpildindus ja loo-vmajandus; energeetika).

▶ Üldiselt nõutakse Euroopa fondide vahendite haldamisviisi lihtsustamist. Kuidas täpselt saab teie piirkond sellesse panustada?

On äärmiselt oluline projektijuhte võimalikult palju toetada ja Euroopa rahastuse taotlemine nende jaoks võimalikult hõlpsaks muuta. Näiteks töötasime välja rakendusjuhendi kõigile toetusesaajatele. Selle juhendi eesmärk on koondada kogu asjaomane teave tegevuskaartidele, millel selgitatakse taotlemiskorda ja peamisi rahastamiskõlblikkuse eeskirju.

▶ Kuidas läks ERFi/ESFi rakenduskava käivitamine 19. veeb-ruaril? Mis saab edasi?

Avaüritusele kogunes 1 300 huvilist, mis ületas meie ootusi. See näitab kindlalt, et Euroopa on meile oluline ja meie piir-konna sidusrühmad omistavad suurt tähtsust uuele Euroopa rahastamisprogrammile, mis tagab järgmise seitsme aasta väl-tel meie rahanduse läbipaistvuse. See aspekt on eriti tähen-dusrikas praegu, kui riigi rahanduses valitsevad rasked olud.

▶ Mis mõju avaldab Nord-Pas de Calais' ja Picardy piir-kondade plaanitud ühinemine 1. jaanuaril 2016?

Meil ja meie Picardy kolleegidel seisab ühinemisega seoses ees tohutu töö. Haldusreformiga väheneb Prantsusmaa ema-maa piirkondade arv 22-lt 13-le. Euroopa fondide osas jät-kame 2020. aastani tööd kahe eraldi rakenduskavaga. Sellegipoolest töötame sünergiate kiireks rakendamiseks teistes valdkondades, näiteks pakkudes projektijuhtidele juurdepääsu sellistele programmidele nagu Interreg ja Horisont 2020.

Meie piirkonna jaoks on väga oluline küsimus, mis saab pärast aastat 2020? Mis saab olema uue piirkonna posit-sioon kuulsas NUTS-nomenklatuuris? Mis on meie piirkonna staatus kahe piirkonna ühinemise ajal? Jälgime väga hooli-kalt 2015. aastal algavat Euroopa Komisjoni esialgset tööd sellel teemal.

▶LISATEAVE www.nordpasdecalais.fr

▶ Louvre-Lens: Louvre'i muuseumi Lensis avatud filiaal näitab ühtekuuluvuspoliitika fondide võimalikku mõju piirkondade ümberkujundamisele ja moderniseerimisele. Muuseumi rajamine endise kivisöekaevanduse kohale 2000. aastate keskel tõi piirkonnas kaasa linnauuenduse laine.

17

panorama [KEVAD 2015 ▶ NR 52]

http://www.nordpasdecalais.fr

Panorama vestles marssal Cezary Przybylskiga ERFi ja ESFi mõjust Dolny Śląski (Alam-Si-leesia) vojevoodkonnas ja sel-lest, kuidas piirkond kavatseb projektide edukat rahastamist ja elluviimist kiirendada.

▶ Kuidas kulgesid läbirääkimised teie piirkonna 2014.–2020. aasta rakenduskava koostamise üle? Mis on eel-miste läbirääkimistega võrreldes muutunud?

2014. aasta septembrist detsembrini toimusid läbirääkimised Alam-Sileesia vojevoodkonna piirkondliku rakenduskava üle. Läbirääkimiste vältel korraldati mitmeid kolmepoolseid koh-tumisi rakenduskava elluviimise eest vastutava piirkondliku asutuse (Alam-Sileesia korraldusasutuse), Poola valitsuse nimel läbirääkimisi koordineeriva infrastruktuuri ja arengu ministeeriumi ning muidugi Euroopa Komisjoni esindajate vahel. Eelmise piirkondliku rakenduskava läbirääkimistes kes-kenduti piirkonnaspetsiifilistele küsimustele, seekord aga üht-sete eeskirjade rakendamisele eranditult kõigile piirkondlikele rakenduskavadele.

Läbirääkimised kulgesid kiiresti. Igale lausele pöörati tähelepanu ja tihti kulutati ühe probleemi arutamisele mitu tundi. Rakendus-kava hõlmab 11 prioriteetset suunda ja 34 investeerimispriori-teeti, mistõttu tuli läbi arutada palju olulisi küsimusi – näiteks rakendamise tulemusnäitajad, saavutatavad sihtväärtused ja integreeritud territoriaalse lähenemisviisi plaanimine.

Suurema osa ajast täitsid teemad, mis on seotud CO2 heitkoguse vähendamisega, transpordi- ja teadusuuringute rahastamisega ning „pehmete” investeeringutega, näiteks investeeringutega sot-siaalsesse kaasamisse ja haridusse. Läbirääkimistel pälvisid palju tähelepanu Euroopa Sotsiaalfondi eraldised (kuna komisjon

▶ ALAM-SILEESIA VALMISTUB FONDIDE RAKENDAMISEKS

nõudis, et 66 % ESFi vahenditest eraldataks prioriteetidele, mis on sätestatud nõukogu 8. juuli 2014. aasta soovituses Poola riik-liku reformiprogrammi kohta (riigipõhised soovitused)). Sellega kaasnes vajadus muuta märkimisväärsel määral eraldisi nelja ESFi rahastatava investeerimisprioriteedi all, muu hulgas töö-kohtade loomise, aktiivse ja tervena vananemise, kvaliteetsete sotsiaalteenuste ja tervishoiu juurdepääsetavuse ning haridus- ja kutseharidussüsteemide tööturu vajadustele kohandamise alal.

▶Kuidas saab ühtekuuluvuspoliitika panustada Alam- Sileesia majanduse arengusse?

Ühtekuuluvuspoliitika võimaldab suurendada piirkonna atrak-tiivsust, parandades kvaliteetsete teenuste juurdepääsetavust ja osutamist. Investeeringud transpordi- ja teadustaristusse suurenevad ning keskkonnakaitse-majandusarengu sünergia tugevneb. Oluline on ka suurendada investeeringuid inimkapi-tali, parandades hariduse kvaliteeti ja luues uusi töökohti.

Kõik 2007.–2013. aasta rakenduskava investeeringud ei ole veel lõpule viidud. Veel on aega, kuid siiani tehtud investee-ringute mõju Alam-Sileesia majanduse arengule on juba näha. Muidugi on vaja veel palju ära teha.

▶ Millised on eri fondide ja rahastamisvahendite kombi-neerimise eelised ja sellega kaasnevad raskused? Kuidas tagada järjepidevus ja täiendavus?

Fondide kombineerimise kindlaks eeliseks on hõlpsam järele-valve projektide elluviimise üle, mis aitab ka nende järjepidevust ja täiendavust tagada. Nüüdsest teostab ERFi ja ESFi vahendite abil ellu viidavate projektide järelevalvet üks korraldusasutus. Võimalik on koordineerida eri fondide projektikonkursse, mis on suunatud samade eesmärkide täitmiseks – näiteks tööturul vajalikke põhipädevusi arendavad haridusmeetmed ja investee-rimismeetmed koolide varustamiseks kaasaegse seadmestiku ja õppematerjalidega. See väldib eri fondide topelt rakendamist sarnaste investeeringute tegemiseks ja võimaldab ellu viia täie-likke põhjaliku struktuuriga projekte.

18

▶INTERVJUU

Rahastamisvahendite rakendamise üheks eeliseks on see, et need stimuleerivad hästi läbimõeldud projektide esitamist ja minimeerivad ebaõnnestumiste tõenäosust. Teisest kül-jest võib rangemate nõuete tõttu väheneda esitatavate taot-luste üldarv. Teostame praegu eelanalüüsi, et selgitada välja võimalused tagastatavate rahastamisvahendite ja hübriid-instrumentide kasutamiseks Alam-Sileesias 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil. Selle peamised eesmärgid on hinnata rahastamisvahendite kasutamise asjakohasust, viisi ja ulatust ning anda soovitusi nende rakendamismudeli ja rakendamisviisi osas.

▶ Üldiselt nõutakse ELi fondide vahendite haldamisviisi lihtsustamist. Kuidas täpselt saab teie piirkond selle ees-märgi saavutamisse panustada?

Haldamise lihtsustamiseks oleme võtnud meetmeid tule-vaste toetusesaajate projektide alustamise ja arveldamise hõlbustamiseks. Valmistasime taotluste esitamiseks IT-süs-teemi, mis lihtsustab projektide esitamist oluliselt. Koosta-takse juhend toetusesaajatele, mis sisaldab nõuandeid ja suuniseid kõigile, kes soovivad ja suudavad projekte ellu viia. Kõik teised rakenduskava elluviimises osalevad asutused on seadnud endale eesmärgi lihtsustada töökorda ja toetuse-saajaid kõigis etappides abistada.

▶ Mida teete nüüd, kus rakenduskava on vastu võetud?

Pärast rakenduskava vastuvõtmist alustasime selle elluvii-mist. Praegu on korraldusasutuse kõige olulisemad ülesanded seirekomisjoni moodustamine ja institutsionaalsete lepingute sõlmimine, näiteks vaheasutuste ja integreeritud territoriaal-seid investeeringuid korraldavate organisatsioonidega.

Täpsemalt tegeleme veel projektide valikukriteeriumide sätes-tamisega, prioriteetsete suundade üksikasjalike kirjelduste, projektikonkursside ajakava ning ülesannete ja menetluste süsteemi koostamise ning IT-süsteemi ettevalmistamisega.

▶LISATEAVE www.dolnyslask.pl

▶ TEHNOLOOGIALINNAK: Innovatsioonisiiret ning ettevõtete teadus- ja arendustegevust toetava Legnica tehnoloogialinnaku rajamine koos maanteetaristu täiustamise ja muude kohalike maakasutusmeetmetega aitab vähendada ebavõrdsust Alam-Sileesia majanduslikus arengus.

19

(1) Euroopa arvestusühikut (EUA) kasutati Euroopa ühendustes 1975. aastast kuni 1979. aastani, mil see asendati pariteedi alusel eküüga (ECU), mis omakorda asendati 1999. aastal pariteedi alusel euroga.

▶ ERFI LOOMISEST MÖÖDUB 40 AASTAT

Euroopa Regionaalarengu Fond, millest on saanud Euroopa Liidu piirkondade tööhõive ja majandus-kasvu strateegia peamine investeerimisvahend, loodi ligi 40 aastat tagasi suhteliselt tagasihoidliku inves-teerimisfondina. Algselt oli selle põhieesmärk toetada vaesemate piirkondade majanduskasvu ja vähendada Euroopa piirkondade majanduslikku ebavõrdsust.

1974. aasta detsembris teatas Euroopa Komisjon Euroopa Regionaalarengu Fondi loomisest eesmärgiga „rahastada mahajäänud piirkondade majanduskasvu” tollases üheksast liikmesriigist koosnevas Euroopa Majandusühenduses (EMÜ).

1,3 miljardi arvestusühiku (1) (euro eelkäija) suurune fond pidi loodama kolmeaastaseks prooviperioodiks alates 1975. aastast.

1975. aastal olid EMÜ kohalikul tasandil määratletud vae-seimateks piirkondadeks Lõuna-Itaalia, suurem osa Iiri-maast, Lääne- ja Edela-Prantsusmaa, Põhja-Holland, Lääne- Saksamaa (tollase) idapiiri ääres asuvad osad ning suur osa Ühendkuningriigist, eriti Wales ja Šotimaa.

Fond suunati ebasoodsaimas olukorras liikmesriikidele ja see-tõttu jagunesid selle vahendid järgmiselt: Belgia 1,5 %; Iirimaa 6 %; Itaalia 40 %; Luksemburg 0,1 %; Madalmaad 1,7 %; Prant-susmaa 15 %; Saksamaa 6,4 %; Taani 1,3 %; Ühendkuningriik 28 %. Komisjoni otsuse kohaselt anti elanike arvu suhtes suu-rimad eraldised Iirimaale, Itaaliale ja Ühendkuningriigile (per capita eraldise suuruse järjekorras).

EUROOPA ÜHENDUS LOOB

REGIONAALARENGU FONDI

Euroopa Majandusühendus loob peagi Regionaalarengu

Fondi, et rahastada mahajäänud piirkondade majandus-

kasvu. Euroopa ühenduste üheksa valitsusjuhti tegid selle

ja muud olulised poliitilised otsused 1974. aasta 9.–10.

detsembril Pariisis toimunud tippkohtumisel.

Fondi vahendite jaotamisel keskendutakse halvi-

mas olukorras liikmesriikidele – Itaalia, Iirimaa ja

Ühendkuningriik.

1974. aasta tippkohtumise kommünikee koha-

selt on regionaalpoliitika eesmärk korrigeerida

tasakaalustamatust, „mille põhjusteks on muu

hulgas põllumajanduse ülekaal, muutused töös-

tuses ja struktuurne tööpuudus.”

▶ FRANÇOIS-XAVIER ORTOLI KOMISJON 1974. AASTAL Regionaalpoliitika algne strateegiline eesmärk oli korrigeerida tasakaalustamatust, mille põhjusteks olid muu hulgas põllumajanduse ülekaal, muutused tööstuses ja struktuurne tööpuudus.

20

▶ELI FONDID

Komisjoni sõnul peaks ühenduse regionaalpoliitika koordi-neerima ja täiendama, kuid mitte asendama riikide regio-naalpoliitikaid; koordineerima ühenduse ühist poliitikat ja rahastamisvahendeid; vähendama teatud piirkondade ülerahvastatusest tulenevaid probleeme ja abistama väheare-nenud piirkondi.

Alged asutamislepingus

Rooma lepinguga (EMÜ asutamisleping, 1957) võeti selge poliitiline kohustus saavutada tasakaalustatum regionaala-reng eesmärgiga edendada Euroopa Majandusühenduse eri piirkondade lõimumist ehk nende ühtekuuluvust.

Komisjon koostas esimesed põhjalikud regionaalpoliitika suu-nised 1973. aastal. Esimesed Euroopa Regionaalpoliitika Fondi loomise algatused takerdusid rahvusvaheliste rahan-dusprobleemide ja naftakriisi tõttu ning kokkuleppele jõuti alles 1974. aastal.

Äsja loodud Regionaalarengu Fond võimaldas rahastada kuni 50 % avaliku sektori kulutustest meetmetele, mis kuulusid järgmisesse kolme meetmetüüpi:

▶1. investeeringud vähemalt 10 uut töökohta loovatesse väikeettevõtetesse;

▶2. investeeringud 1. punktiga seotud taristusse ja ▶3. taristuinvesteeringud mäestikupiirkondades, mis pidid

vastama ka põllumajanduse arendusfondi abikõlbulik-kuse tingimustele.

Liikmesriigid pidid ERFi toetust taotlema projekti tasandil. Seejärel tegi liikmesriikide komitee komisjoni ettepanekute põhjal otsused.

Regionaalpoliitika volinik George Thomson märkis, et uus fond „taastab miljonite kodanike usu Euroopa Majandusühendusse. Need kodanikud on pikka aega oodanud regionaalfondi loomise lubaduse täitmist.”

Pariisis tehtud otsus näitab, et EÜ riigid tegutsevad solidaarselt ka praegu, kui nende majandused on tugeva surve all. Regionaalpoliitika efektiivne elluviimine on osa üldistest jõupingutustest Euroopa majanduste tihe-damaks lõimimiseks.

LÄBIMURRE ÜHENDUSE JAOKSSel ajal täitis regionaalpoliitika voliniku kohuseid George Thomson Ühendkuningriigist.

Tema sõnul oli Regionaalarengu Fondi loomise otsus

„oluline samm kogu ühendusele… Ehkki fondi maht on

suhteliselt tagasihoidlik, piisab sellest Euroopa vaeseimate

piirkondade olukorra parandamiseks alates 1975. aastast”.

Oma 1974. aasta kõnes uue ERFi väljakuulutamiseks lausus

George Thomson ajaloolised sõnad:

” Ei ole mõtet rääkida välismaalaste käskude täitmisest, kui meie enda valitsus on nende välismaalaste hulgas. ”

Seoses samal ajal toimunud Ühendkuningriigi ühinemisläbirää-kimistega mainis ta, et Ühendkuningriigis kulutatakse 28 % fondi vahenditest, samas kui Ühendkuningriigi panus fondi moodustab vähem kui 17 % selle vahenditest. Lisaks rõhutas volinik, et uus poliitika võimaldab reageerida nii vananevate tööstusharude probleemidele (tol ajal Ühendkuningriigis tüüpiline olukord) kui ka ühenduse põllumajandusega seotud probleemidele.

▶LISATEAVE http://ec.europa.eu/regional_policy/index.cfm/et/policy/what/history/

21

panorama [KEVAD 2015 ▶ NR 52]

http://ec.europa.eu/regional_policy/index.cfm/et/policy/what/history/http://ec.europa.eu/regional_policy/index.cfm/et/policy/what/history/

▶ CREŢU SUUR RINGREIS

▶ÜMBER EUROOPA

Regionaalpoliitika volinik Corina Creţu esimesed kuud ametis on möödunud kiirelt. Ta on külastanud ELi rahastatavaid projekte ning kohtunud sidusrühmade esindajate, partnerite ja teiste tähtsate isikutega Euroopas ja mujal.

Paljude teiste ELi piirkondade hulgas külastas volinik Guadeloupet, kus toimus ELi äärepoolseimate piirkondade konverents. Visiidikava annab talle võimaluse kohalikke olusid ja põhiprobleeme vahetult tundma õppida ning luua isiklikke sidemeid võtmeametnikega, kellega ta oma ametiajal koostööd tegema hakkab. Kuna volinik Creţu on väga huvitatud inimes-tega kohtumisest ja projektide oma silmaga nägemisest, ei jää need visiidid kindlasti viimasteks. Tõhusa kommunikatsiooni tagamiseks kirjutab ta oma tegevusest blogi ja edastab selle-alaseid uudiseid Twitteri ja Facebooki uudistevoos.

▶30/01/2015 Zagreb/Horvaatia Partnerluslepingu avaüritusel koos Horvaatia asepeaministri ja regionaalarengu ja ELi fondide eest vastutava ministri Branko Grčićiga.

▶12/02/2015 Pariis/Prantsusmaa Uudistamas robotit NAO ELi rahastatava robootikale spetsialiseerunud laborite ja VKEde klastriprojekti Juliette juures.

▶LISATEAVE http://ec.europa.eu/commission/2014-2019/cretu/blog_et https://twitter.com/CorinaCretuEU https://www.facebook.com/EUCorinaCretu

▶23/01/2015 Ljubljana/SloveeniaCorina Creţu ja Sloveenia arengu, strateegiliste projektide ja ühtekuuluvuse eest vastutav minister Alenka Smerkolj külastavad Škocjani koopaid, kus toimub kaks ERFi toetatavat turismitaristuprojekti.

22

http://ec.europa.eu/commission/2014-2019/cretu/blog_ethttps://twitter.com/CorinaCretuEUhttps://www.facebook.com/EUCorinaCretu

▶06/03/2015 Mérida/Hispaania Külastamas ettevõtet Gameroil ELi fondide rakendamise eest vastutavate sidusrühmadega kohtumiseks korraldatud Hispaania reisil.

▶12/03/2015 Răteşti/Rumeenia Koos Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Phil Hoganiga (vasakult kolmas) ja Rumeenia põlluma-janduse ja maaelu arengu minister Daniel Constantiniga (vasakult neljas) põllumajandustootmist külastamas.

▶08/01/2015 Riia/LätiVestlemas Euroopa tulevikust Euroopa Komisjoni asepresidentide Frans Timmermansi (vasakul) ja Valdis Dombrovskisega (kesksel) Riia Läti Seltsi majas.

▶19/03/2015 Frankfurt Oderi ääres/ Saksamaa – Slubice/PoolaVolinik külastas koos Poola Lubuskie vojevoodkonna marssal Elzbieta Polakiga Saksamaa ja Poola piiri ning vestles piiriülesest koostööst selles piirkonnas.

▶30/03/2015 Praha/Tšehhi Vabariik Corina Creţu ja Tšehhi Vabariigi regionaalarengu minister Karla Slechtova arutavad Tšehhi piirkondi kujutavat plakatit.

See piirkonnapõhine indeks näitab, kuidas edeneb piirkon-dadel strateegia „Euroopa 2020” tööhõive, hariduse, vaesuse ja innovatsiooniga seotud nelja peaeesmärgi saavutamine. Eesmärgi saavutamisel saab piirkond 25 punkti. Eesmärkide saavutamisest kõige kaugemal olevad piirkonnad saavad 0 punkti. Viis piirkonda, sh kolme põhjamaa pealinnapiirkonnad,

saavutasid 2012. aastaks kõik eesmärgid ning nende indeks on 100. Pealinnapiirkondadel läheb riigi piirkondade võrdluses pea-aegu alati kõige paremini. Kõrge on ka paljude Austria, Beneluxi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi piirkondade indeks, kuid lõunapoolsemate piirkondade ja pärast 2004. aastat liitu-nud uute liikmesriikide piirkondade indeks on madalam.

© E

uroG

eogr

aphi

cs A

ssoc

iatio

n fo

r the

adm

inis

trat

ive

boun

darie

s

▶ STRATEEGIA „EUROOPA 2020” INDEKS, 2012

ELI EESMÄRKIDE SAAVUTAMIST NÄITAV INDEKS

100 = kõik eesmärgid saavutatud või ületatud0 = ükski eesmärk ei ole märkimisväärsel määral saavutatudELi keskmine = 71,4

< 35

35 – 50

50 – 60

60 – 70

70 – 80

80 – 90

90 – 95

>95

Canarias

GuadeloupeMartinique

Açores Madeira

Guyane

RéunionMayotte

24

▶KAARDID

© E

uroG

eogr

aphi

cs A

ssoc

iatio

n fo

r the

adm

inis

trat

ive

boun

darie

s

▶ STRATEEGIA „EUROOPA 2020” INDEKSI MUUTUS, 2010–2012

ELI EESMÄRKIDE SAAVUTAMIST NÄITAVA INDEKSI MUUTUS

>0 = eesmärkide saavutamine on edenenud≤0 = eesmärkide saavutamine ei ole edenenudELi keskmine = 3

< -8

-8 – -4

-4 – 0

0 – 4

4 – 8

> 8

Canarias

GuadeloupeMartinique

Açores Madeira

Guyane

RéunionMayotte

Enam arenenud piirkondade, üleminekupiirkondade ja vähem arenenud piirkondade vahel on selge lõhe. Võrreldes teiste piirkondadega on vähem arenenud piirkondades madalam tööhõive, kolmanda taseme hariduse omandamise määr ning teadus- ja arendustegevuse rahastus. Seetõttu erinevad „EUROOPA 2020” indeksid enam ja vähem arenenud piirkon-dade lõikes kahekordselt.

2010.–2012. aastal suurendasid oma indeksit rohkem kui kümne punkti võrra kaheksa piirkonda: Balti riigid, kaks Hollandi piirkonda, kaks Ühendkuningriigi piirkonda ja üks Rumeenia piirkond. Samas vähenes indeks kümne punkti võrra kuueteistkümnes piirkonnas: kümnes Kreeka piirkonnas, kahes Hispaania piirkonnas, kahes Portugali piirkonnas, ühes Ühendkuningriigi piirkonnas ja Küprosel.

25

panorama [KEVAD 2015 ▶ NR 52]

▶ EL TOETAB ÄÄREPOOLSEIMAID PIIRKONDIAITAME NENDE PIIRKONDADE POTENTSIAALI REALISEERIDA

Veebruaris külastas regionaalpoliitika volinik Corina Creţu esmakordselt Guadeloupet ja osales 20ndal ELi äärepoolseimate piirkondade presidentide konverent-sil. See oli hea võimalus arutada nende üheksa piir-konna majanduskasvu strateegiaid ja viise ELi fondide võimalikult efektiivseks kasutamiseks.

ELis on üheksa äärepoolseimat piirkonda: Assoorid, Guadeloupe, Kanaari saared, Madeira, Martinique, Mayotte, Prantsuse Guajaana, Réunion ja Saint-Martin. Need piirkonnad on ELi lahu-tamatu osa ning neile kehtivad kõik ELi õigusaktid ja ELi liik-mesusega kaasnevad õigused ja kohustused.

Presidentide konverentsi korraldab kord aastas äärepoolsei-mate piirkondade rühma roteeruv eesistujapiirkond (praegu Guadeloupe). Tegu on poliitilise tasandi kohtumisega ELi rakenduskavade poliitika koordineerimise eest vastutava voli-niku ja nende piirkondade presidentide vahel. Konverentsil aru-tatakse neis piirkondades eri poliitikavaldkondades, näiteks põllumajanduse, keskkonna, ühtekuuluvuse, merenduse, kau-banduse jne alal rakenduvat ELi strateegiat.

Raskused

Rakenduskavad on paljulubavad, kuid nende elluviimisega on seotud palju piirkondade geograafilisest asukohast ja saarelisusest tulenevaid probleeme.

Ühest küljest on need piirkonnad mandri-Euroopast kaugel, isoleeritud, väikesed, ebasoodsa maastikureljeefi ja kliimaga ning neil on vähe majanduslikult olulisi ekspordiartikleid. Seetõttu on nende majandus suhteliselt haavatav. Teisest küljest on neil suur potentsiaal ning Euroopa jaoks on tegu hindamatu varaga. Muu hulgas võimaldavad äärepoolsei-mad piirkonnad ELil laiendada oma mõjuvälja neid ümbrit-sevates suuremates piirkondades: Atlandi ookeani loodeosas, Kariibi merel, Lõuna-Ameerikas ja India ookeanil.

Ressursid

Kõigis neis piirkondades on suur kasutamata mereressurss, mida EL saab kasutada ainulaadse süvamerelaborina toi-duga kindlustatuse, kliimameetmete, energia ja biotehno-loogia uuringutes. Nende piirkondade ainulaadne liigirohkus ja ökosüsteemid on globaalse bioloogilise mitmekesisuse kontekstis üliolulise tähtsusega. Sealsed olud sobivad taas-tuvate energiaallikate, näiteks tuule-, päikese- ja geoter-maalenergia kasutuselevõtmiseks.

Äärepoolseimate piirkondade ainulaadse loodus- ja kultuu-ripärandi tõttu on need väärtuslikud turismisihtkohad. Oma asukoha tõttu pakuvad need häid tingimusi ELi kosmose-, astrofüüsika- ja satelliidiprogrammide jaoks.

Inimkapitali osas on ELi äärepoolseimates piirkondades naa-berpiirkondadest haritum ja oskuslikum tööjõud, paremad kommunaalteenused ja rohkem oskusteadmisi, mis annab neile võimaluse müüa oma teenuseid ja oskusteadmisi kõrge lisandväärtusega sektorites.

ELi abi

EL toetab äärepoolseimaid piirkondi nende majanduse aja-kohastamisel ja raskustest ülesaamisel. Abi keskendatakse valdkondadesse, kus on vaja muutusi ja kus see kõige suu-remat mõju avaldab.

2014.–2020. aastal eraldatakse Euroopa struktuuri- ja inves-teerimisfondidest (ESI fondidest) 6,6 miljardit eurot nende üheksa piirkonna majanduslikest ja keskkonnaalastest raskus-test ülesaamiseks ja nende puuduste eelisteks muutmiseks.

Komisjoni 2012. aasta teatises „Euroopa Liidu äärepoolsei-mad piirkonnad: partnerluse arendamine aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks” sätestas komisjon viis prioriteetset suunda (juurdepääs, konkurentsivõime, piir-kondlik integratsioon, arengu sotsiaalse mõõtme tugevdamine

26

▶REGIONAALARENG

käsitletakse neis ka teisi küsimusi, näiteks juurdepääsu ELi horisontaalsetele programmidele.

Nendes tegevuskavades ettenähtud meetmetes on kesksel kohal võitlus tööpuuduse vastu, jätkuv piirkondlik integrat-sioon ja taastuvenergia kasvav kasutamine kliimamuutusega võitlemiseks.

Réunionil toimunud 2013. aasta presidentide konverentsil soo-vitas komisjon luua eriotstarbelised töörühmad, mis aitaksid tegevuskavasid konkreetsete meetmetena ellu viia.

Need töörühmad alustasid tegevust 2014. aastal. Juba on toimu-nud kuus „täiskogu” istungit Brüsselis ja paralleelsed telefonikon-verentsid, kus arutleti spetsiifilisemaid piirkondlikke probleeme.

Tööhõive toetamine

Äärepoolseimate piirkondade palvel on erilist tähelepanu pööratud tööpuudusega võitlemise meetmetele. Selleks loodi äärepoolseimate piirkondade tööhõivevõrgustik, mille kuu-lutasid ametlikult välja äärepoolseimate piirkondade presi-dendid 2014. aasta septembris.

Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kaasatuse peadirektoraat aita-vad üheskoos äärepoolseimatel piirkondadel leida konkreetseid meetmeid ja projekte, mis avaldaksid mõju tööhõivele, eriti äärepoolseimate piirkondade tööhõivevõrgustiku raames.

Volinik Creţu tõstis esile ja tunnustas kolmepoolsete töörüh-made saavutatud tulemusi.

▶LISATEAVE http://ec.europa.eu/regional_policy/index.cfm/et/policy/themes/outermost-regions/

ORJANDUSE MÄLESTUSMÄRK JA POINTE-À-PITRE SADAM Volinik Creţu külastas uut orjanduse ja orjakaubanduse keelustamise mälestusmärki. ERFi kaasrahastatud mäles-tusmärk koosneb efektsest ehitistekompleksist, mis rajati miljonite orjanduse tõttu kannatanud inimeste mälestami-seks ning mis peaks edendama vastastikust mõistmist ja lepituse leidmist. See peaks tõmbama ka turistide tähele-panu ning seeläbi majandust elavdama ja töökohti looma.

Mälestuskompleksi avab ametlikult Prantsusmaa president 2015. aasta mais. Volinik külastas Guadeloupel ka suurt tuulte eest varjatud Pointe-à-Pitre sadamat, mille laienda-mist toetatakse ERFi vahenditega. Sadam on saarestiku majanduse ja rahvusvahelise kaubanduse jaoks väga oluline (eriti arvestades Panama kanali hiljutist laiendamist), kuid asub piirkonnas, mida sageli räsivad looduskatastroofid.

ja kliimamuutusega tegelemine) äärepoolseimatele piirkon-dadele suunatud poliitikameetmete viimiseks kooskõlla stra-teegiaga „Euroopa 2020”.

Visiidil tõstis volinik Creţu esile 2014.–2020. aasta raken-duskavade potentsiaali maksimaalse kasutamise olulisust ning rõhutas, et regionaalpoliitika pakub äärepoolseimatele piirkondadele tuge vahenditena nende endi olemasolevate ressursside realiseerimiseks majanduskasvus.

Tegevuskavad

Komisjon kutsus 2012. aastal äärepoolseimaid piirkondi üles koostama oma vajadustele, võimalustele ja pikaajalistele stra-teegilistele prioriteetidele vastavad tegevuskavad.

Tegevuskavas sätestab iga äärepoolseim piirkond stratee-gia „Euroopa 2020” rakendamise viisi, arvestades oma indi-viduaalseid olusid. Lisaks ESI fondide programmidele

▶ ELi äärepoolseimate piirkondade presidentide konverents, Guadeloupe.

27

panorama [KEVAD 2015 ▶ NR 52]

http://ec.europa.eu/regional_policy/index.cfm/et/policy/themes/outermost-regions/http://ec.europa.eu/regional_policy/index.cfm/et/policy/themes/outermost-regions/

▶ EUROOPA JAGAB LADINA- AMEERIKA RIIKIDEGA REGIONAALARENGU KOGEMUSI

Euroopa neljakümne aasta pikkused kogemused Euroopa erilise regionaalarengumudeli väljatööta-mise vallas on viimasel ajal andnud alust tihedale koostööle eri riikidega Ladina-Ameerikas.

Viimastel aastatel on Euroopa regionaalpoliitika eesmärkide ja meetodite tundmaõppimine muutunud Ladina-Ameerika riikide jaoks väga oluliseks. See võimaldab neil välja töötada ja ellu viia ühtlasemat majandusarengut soodustavat poliiti-kat, et suurendada oma konkurentivõimet ja tööhõivet ning parandada piiriülest koostööd. Selle valdkonna olulisust Lõuna-Ameerika mandri jaoks näitab 17 riiki ühendava koge-muste ja heade tavade jagamist võimaldava organisatsiooni Red Latinoamericana de Políticas Públicas de Desarrollo Regional (Ladina-Ameerika riikide regionaalpoliitika võrgus-tik) loomine. Euroopa ja Ladina-Ameerika suhete laiemas kon-tekstis toimub 2015. aasta juunis ELi ja Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse (CELAC) tippkohtumine teemal „Ühise tuleviku kujundamine: jõukate, sidusate ja jätkusuutlike ühis-kondade loomine meie kodanike heaks”, kus pannakse tuge-vat rõhku territoriaalsele arengule, nagu näitab teema nimi.

Euroopa regionaalarengumudel

Alates 2006. aastast on Euroopa Liitu esindav regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat rakendanud tärkava turuma-jandusega riikides koostööprogrammi, mida alates 2009.

aastast toetab olulisel määral ka Euroopa Parlament. See programm pakub dialoogi ja heade tavade vahetamise kaudu riikidele üle kogu maailma juurdepääsu Euroopa rohkem kui 25 aasta pikkusele kogemusele. Koostöö keskmes on ELi-väline huvi Euroopa regionaalarengumudeli vastu. Selles turupõhises mudelis kehtivad ranged eeskirjad konkurentsi kaitsmiseks ja riigihangete avatuse tagamiseks. See austab hea valitsemistava, võrdsete võimaluste ja säästva arengu põhimõtteid ning soodustab laiapõhjalist osalemist arengu-meetmete väljatöötamises ja elluviimises. Üha enam toimub dialoogide tulemusel mõlema poole linnade ja piirkondade detsentraliseeritud koostöö, milles osalevad parimad rah-vusvahelised eksperdid. Nii pakuvad need dialoogid piirkon-dades tegutsejatele võimalusi tutvumiseks ning uute äri- ja kaubandussidemete loomiseks.

Ladina-Ameerika riikides seisneb sellise koostöö atraktiivsus peamiselt võimaluses võimendada majandusliku ebavõrd-suse vähendamise alast riiklikku poliitikat regionaalpoliitika kaudu, lahendades selliseid spetsiifilisi probleeme nagu mit-metasandiliste valitsemissüsteemide puudulik toimimine, jätkusuutmatu linnastumine ja paljude linna- ja piirialade suhteline mahajäämus. Erilist huvi pakub Euroopa piirkond-like innovatsioonisüsteemide põhimõtete tundmaõppimine. Põhjuseks on vajadus soodustada uute võimaluste loo-mist ja kasutamist kõrge lisandväärtusega sektorites ning vähendada sel viisi sõltuvust põhitarbeainete tootmisest ja kaevandustööstusest.

28

▶VÄLISKOOSTÖÖ

Ladina-Ameerika riikide jaoks pakub regionaalpoliitika-alane koostöö võimalust võimendada nende riiklikku poliitikat ja meet-meid majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks, lahendades selliseid spetsiifilisi probleeme nagu mitme-tasandiliste valitsemissüsteemide puudulik toimimine, jätkusuutmatu linnastumine ja paljude linna- ja piirialade mahajäämus.

29

panorama [KEVAD 2015 ▶ NR 52]

Regionaalpoliitika dialoog Brasiiliaga

Koostöö Brasiiliaga on suuremalt jaolt keskendunud Brasiilia riikliku regionaalarengupoliitika teise põlvkonna valitsuse alga-tusele. Euroopa regionaalpoliitikamudel on prioriteetsete ees-märkide ja rakendamissüsteemide ettevalmistamist oluliselt mõjutanud. Alates riikliku integratsiooni ministeeriumiga sõl-mitud 2007. aasta vastastikuse mõistmise memorandumist, millega algas ametlik dialoog ja mis oli esimene Ladina-Ameerika riigiga sõlmitud sellelaadne leping, on korraldatud 40 eraldiseisvat koostööprojekti. Nende hulgas on olnud kon-verentse, seminare, koolituskavasid, õppekülastusi, piirkondlike otsustajate ja esindajate vahetusprogramm, eri pilootprojekte hõlmavad uuringud Prantsuse Guajaanas (ELi pikim välispiir ELi mittekuuluva riigiga) ja koostöös OECDga teostatud Brasiilia ulatuslik territoriaalne läbivaatamine.

Piirkondlike innovatsioonistrateegiate loomine Tšiilis

Tšiilis ollakse eriti huvitatud uute võimaluste leidmisest kõrge lisandväärtusega sektorite osatähtsuse suurendamiseks ja põhitarbeainete sektorist sõltuvuse vähendamiseks. Euroopa Liidu kaasrahastatud projekt RED (2011–2012) võimaldas mit-mel Tšiili piirkonnal luua Euroopa samanimelise metoodika põhjal piirkondlikud innovatsioonistrateegiad. Projekt on aval-danud positiivset mõju ning selle tulemuste põhjal eraldas regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat asjaomastes piir-kondades täiendavaid vahendeid projekti edasiviimiseks, muu hulgas seiresüsteemide loomiseks.

Need innovatsioonistrateegiad on Tšiili piirkondades ning nende ettevõtetes, teadusasutustes ja avaliku sektori asutustes eden-danud konsensusel ja koostööl põhinevat uut tegutsemisviisi. Intensiivsete koolitus- ja haridusprogrammide tõttu on need tugevdanud ka piirkondade erialateadmiste baasi. Piirkondlikku valitsemisstruktuuri tugevdada aidanud Euroopa abi tunnus-tatakse olulise panusena piirkondlikku detsentraliseerimisprot-sessi, mis on Tšiili valitsuse üks prioriteetidest.

Regionaalpoliitika ja piiriülene integratsioon Peruuga

Hilisest algusest (2013) hoolimata on piiriülese koostöö konteks-tis tehtav piirkondlike innovatsioonistrateegiate koostöö Peruuga juba andnud märkimisväärseid tulemusi. Cusco ja Tacna

piirkonnas Euroopa metoodikat kasutades teostatud piirkond-liku innovatsiooni pilootuuring on toonud kokku ettevõtteid (VKEsid), ülikoole, teaduskeskuseid ja piirkondlikke ametiasu-tusi, kes teevad koostööd kõrge lisandväärtusega tegevus-alade leidmiseks ja arendamiseks piirkonna majanduskasvu ergutamise eesmärgil. Euroopa Komisjoni toel võõrustas Peruu 2013. aasta detsembris ka rahvusvahelist seminari teemal „Innovatsioon territoriaalse arengu nimel”. Seminaril osales rohkem kui 200 esindajat Ladina-Ameerikast ja Euroopast.

Üks teine projekt hõlmas ELi, Peruu ja Tšiili kolmepoolset koos-tööd piirkondliku innovatsiooni ja arengu alal Tacna (Peruu) ja Arica (Tšiili) piirkonnas ning vastavalt Lima ja Santiago pealin-napiirkonnas. Projekti raames loodi uus piiriülene partnerlus agrotööstus-, turismi-, veevarustus- ja muudes sektorites.

Sarnasel viisil arendab ELi, Peruu ja Brasiilia piiriülene koostöö-projekt ühisprojekte Peruu ja Brasiilia Amazonase vesikonnas, eriti vesiviljelussektoris. Selle projekti tulemusel selgitatakse välja, millised oleksid sobivaimad riiklikud poliitikameetmed Amazonase vesikonna vesiviljelussektori jätkusuutlikuks ja kon-kurentsivõimeliseks arendamiseks.

Kasvav huvi koostöö vastu ELiga regionaalpoliitika valdkonnas

Hiljuti on kokku lepitud kahe uue dialoogi osas: esiteks (2014. aasta oktoobris) Mehhikoga, mille uus valitsus käsitleb polii-tilise prioriteedina piirkondliku arengupoliitika kehtestamist föderaalsel tasandil, ja teiseks (2015. aasta jaanuaris) kahek-sat Kesk-Ameerika riiki ühendava organisatsiooniga SICA (Kesk-Ameerika Integratsioonisüsteem). Koostöös SICAga, mis

▶ Iguaçu juga Argentina-Brasiilia piiril.

30

▶VÄLISKOOSTÖÖ

Linnade säästva arengu alane koostöö

Alates 2010. aastast on regionaal- ja linnapoliitika peadi-rektoraat ja Ameerika Riikide Arengupank (IDB) toetanud Euroopa, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna linnade sidusamat ja säästlikumat arengut (URBELAC). Eesmärk on toetada linnade säästvat arengut mõlemal pool Atlandi ookeani, luues sidemeid sarnaseid raskusi kogevate avaliku sektori poliitikakujundajate vahel, et nad saaksid vahetada heade tavade alaseid kogemusi ja õppetunde seoses sääst-liku ja sidusa linnapoliitika ja selle meetmetega. Alates URBELACi loomist on sellega ühinenud 22 linna mõlemal pool Atlandi ookeani.

Koostöö sotsiaalse ühtekuuluvuse regionaalse programmiga (EUROsociAL)

See oluline ja pikaajaline Euroopa ja Ladina-Ameerika riikide koostööprogramm paneb rõhku riike ja nende piirkondi toeta-vale riiklikule regionaalarengupoliitikale. Regionaal- ja linnapo-liitika peadirektoraat toetab õpitubade ja seminaride korraldamist ja neil osalemist ning võõrustab visiitidel Ladina-Ameerika riigiasutuste ja piirkondlike ametiasutuste esindajaid. Lisaks toetab peadirektoraat ülalnimetatud Ladina-Ameerika riikliku regionaalarengupoliitika võrgustiku tegevust.

▶LISATEAVE http://ec.europa.eu/regional_policy/index.cfm/et/policy/cooperation/international/latin-america/

sõlmis 2013. aastal Euroopa Liiduga ulatusliku assotsieeri-mislepingu, on ELi eesmärk vahetada teavet piiriülese koos-töö heade tavade kohta. Selleks korraldati pilootuuring kolmel piirialal, mille olud on integratsiooniprotsessi kontekstis eriti keerulised: Fonseca laht (El Salvador – Honduras – Nicaragua), Trifinio piirkond (El Salvador – Guatemala – Honduras) ja Sixaola vesikond (Costa Rica – Panama).

Piiriülese koostöö projektid Ladina-Ameerikas

Viimastel aastatel on regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat Euroopa Piirialade Ühenduse (AEBR) toel korraldanud eri uurin-guid, õpitubasid, seminare ja õppekülastusi Ladina-Ameerika riikide ja piirkondade piiriülese koostöö teemal. Osalejaid on olnud Argentinast, Boliiviast, Brasiiliast, Ecuadorist, Kolumbiast, Paraguayst, Peruust, Tšiilist ja Uruguayst. Pilootprojektis tuvas-tati peamiselt Paraguay ja Argentina piirialadel ning Uruguay ja Brasiilia piirialadel mitu potentsiaalset koostöövaldkonda.

Hiljem rahastas EL (regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat) uuringut jätkusuutliku ja laiapõhjalise majanduskasvu toeta-miseks Paraná jõe vesikonna vähemarenenud piirkondades.

Teiste piiriülese koostöö projektide raames tegid Ladi-na-Ameerika eksperdid ja poliitilised esindajad õppekülastusi Euroopa eri piirialadele, kus korraldati spetsiifiliselt selle tee-maga seotud seminare. Neil osalesid nii riiklikud kui ka rah-vusvahelised asutused, Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturg (Mercosur), Andide Ühendus, Kesk-Ameerika Integratsiooni-süsteem (SICA) ja EL ning kodanikuühiskonna, teadusasutuste ja ettevõtete esindajad.

31

http://ec.europa.eu/regional_policy/index.cfm/et/policy/cooperation/international/latin-america/http://ec.europa.eu/regional_policy/index.cfm/et/policy/cooperation/international/latin-america/

▶ REGIONAALPOLIITIKA HÄÄL

32

Endine regionaalpoliitika pressiesindaja Shirin Wheeler meenutab, kuidas temast kui ajakirjanikust sai 2012. aasta septembrist 2014. aasta novembrini pressiesindaja.

Brüsselis tegutsev Tšehhi raadioajakirjanik ütles kord Berlaymontis enne igapäevast briifingut koos minuga hom-mikukohvi juues, et tema arvates oleksid riigiasutused ja kohalikud omavalitsused ilma ELi puhutise häiriva sekkumi-seta palju halvemas olukorras. Ilmnes, et vaenu õhutamise asemel olid tema ja paljud teised Brüsseli poliitikat kajasta-vad ajakirjanikud valmis nägema ELi regionaalpoliitikat muu-tusi toova ja olemuslikult kasuliku mõjutegurina. Muidugi on paljud teist meelt, kuid need vestlused panid mind mõtlema sellele, kui erinevalt suhtuvad Euroopa eri piirkondade aja-kirjanikud ELi ja meie poliitikasse. Ka hakkasin ma mõistma, et regionaalpoliitika on palju enamat kui nii-öelda kullapada ELi liikmesuse vikerkaare otsas.

Ligi 15 aastat kodumaisele ja rahvusvahelisele kuulajaskon-nale Euroopa poliitikat kajastanud BBC ajakirjanikuna ei olnud ma varem tõsiselt mõelnud Euroopa Komisjoni heaks tööta-misele. Mõnes mõttes oli siiski tegu loogilise sammuga. Alustasin Euroopa poliitika kajastamist BBC kohaliku raadio ja piirkondliku televisiooni Brüsseli korrespondendina ja avas-tasin, et ELi poliitikauudiste lokaliseerimine on oluline ja huvi-tav töö – kuidas mõjutab tööaja direktiiv Namuri pagaritöökoja töötajaid? Kas ELi kalanduspoliitika kujundajatel on midagi

õppida Friisimaa koostööprojektist, mille raames kalurid oma kalalaevatunnistusi jagavad? Mida tähendab Euroopa identi-teet Andaluusia flamenkotantsijale?

Selleks ajaks, kui end Berlaymontis uuel töökohal sisse seadma hakkasin, oli Euroopa mulle ja teistele ajakirjanikele palju kõneainet pakkunud rahandus- ja majanduskriisi küüsis. Oli selge, et regionaalpoliitika peab mängima olulist rolli krii-sist väljumises: samal ajal kui suurem osa poliitikutest rääkis kasinusest, pakkus regionaalpoliitika võimalusi investeerin-guteks ja inimeste potentsiaali rakendamiseks. See andis ini-mestele hädavajalikku lootust, nagu hiljem näitas meie kajastatud regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi visiit Kreeka 13 piirkonda. Asusin regionaalpoliitika pressiesindaja kohale väga huvitaval ajal. Euroopa Parlamendis olid täies hoos kolmepoolsed läbi-rääkimised seoses regionaalpoliitika reformikava jõudmisega lõppfaasi. Leidsin kergendustundega, et hoolimata segadust-tekitavatest märksõnadest nagu „eeltingimused” ja „arukas spetsialiseerumine” võisin muutustest siira entusiasmiga rää-kida. Minu arvates on ka pressiesindajale oluline uskuda tema esindatavasse üritusse. Pidin ju saama endistele kolleegidele pressiruumis silma vaadata!

Üleminek ELi poliitika kajastamiselt selle vahetule esitamisele oleks suur muutus igaühe, isegi analüütilise ajakirjanduse lipulaevast avalik-õiguslikus meediakanalis töötanud ajakir-janiku jaoks. Poliitilise institutsiooni pressiesindajal on hoopis teised ülesanded. Pidin õppima orienteeruma sõnumite edas-tamise ja meediakuvandi järjepideva kujundamise maailmas. Mulle pakkus kindlustunnet süvenev teadmine, et komisjonis suhtutakse läbipaistvuse, vaba debati ja üldsuse osalemise põhimõtetesse väga tõsiselt. Sellegipoolest oli avameelsuse ja ettevaatuse tasakaalustamine minu jaoks uus kogemus.

Lisan lõpetuseks midagi oma kolleegidele: ehkki igal poliiti-kavaldkonnal on omad valupunktid, on regionaalpoliitikal rääkida hulk tõelisi edulugusid ELi positiivsest mõjust ini-meste elule. Liialt konservatiivne kajastus võib jätta varju levitamist väärivad head uudised. ■

�