Lämmastikdioksiidi mõõtmine Tartu koolide ümbruses · 2. PROJEKTI TAUST Õhk ja selle kvaliteet on oluline, sest mõjutab otseselt meie tervist ja meid ümbritsevat keskkonda

Üleeuroopaline õhukvaliteedi teemaline projekt

Lämmastikdioksiidi (NO2) mõõtmine Tartu koolide ümbruses

Projekti kokkuvõte

Tartu 2019

Lämmastikdioksiidi mõõtmine Tartu koolide ümbruses

2

Autor: Helen Heintalu Kujundaja ja küljendaja: Ardi Link Kontakt: Helen Heintalu ([email protected])

Väljaandja:

Keskkonnaagentuur

Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn

Tel: +372 666 0901

[email protected]

www.keskkonnaagentuur.ee

Autoriõigus: Keskkonnaagentuur, 2019

Väljaande andmete kasutamisel või

tsiteerimisel palume viidata allikale.

mailto:[email protected]

mailto:[email protected]

http://www.keskkonnaagentuur.ee/


3

SISUKORD

EESSÕNA ......................................................................................................................................................... 4

1. EESMÄRK ................................................................................................................................................ 5

2. PROJEKTI TAUST .................................................................................................................................... 6

3. PROJEKTI TEGEVUSED ........................................................................................................................... 7

4. TULEMUSTE ANALÜÜS ........................................................................................................................... 9

4.1 PROJEKTI MÕÕTMISTULEMUSED........................................................................................................ 9

4.2 VÕRDLUS TEISTE VÄLISÕHU SEIREANDMETEGA .............................................................................. 11

5. JÄRELDUSED ......................................................................................................................................... 17

6. KOKKUVÕTE .......................................................................................................................................... 19

LISAD ............................................................................................................................................................. 21

Lisa 1 Mõõtmiskohad ja mõõdetud NO2 kontsentratsioonid Tartu koolide juures ................................... 21

Lisa 2 Tartu linnas välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega perioodil 2014-2019 ....... 23

Lisa 3 Analüüsiakt ..................................................................................................................................... 24


4

EESSÕNA

Lämmastikdioksiidi (NO2) sisalduse mõõtmine Tartu koolide ümbruses viidi läbi koos Keskkonnaagentuuri ja Tartu koolidega. Mõõtmistes osales kokku üheksa Tartu kooli.

Mõõtmistes osalenud Tartu koolid ja kontaktisikud:

Tartu Forseliuse Kool Kaari Rodima, Ester Ojavee Tartu Raatuse Kool Aigrid Kõõra Tartu Veeriku Kool Kaire Sumberg Tartu Kristlik Põhikool Tom Uiga, Julia Uiga Tartu Kesklinna Kool Ade Tattar, Inge Reinvald Tartu Mart Reiniku Kool Piret Sepma Tartu Karlova Kool Annika Põlgast Tartu Katoliku Hariduskeskus Katrin Lõhmus Tartu Kivilinna Kool Eneken Grossberg

Lämmastikdioksiidi mõõtmised toimusid üleeuroopalise õhukvaliteedi teemalise kodanikuteaduse projekti CleanAir@School1 raames, mida juhtis Euroopa Keskkonnaamet. Peale Tartu koolide osalesid projektis ka Belgia, Rootsi, Iirimaa, Malta, Hollandi, Hispaania, Inglismaa ja Itaalia koolide õpilased.

Projekti Keskkonnaagentuuri poolne koordinaator oli Helen Heintalu.

Täname projektis osalenud Tartu koolide entusiastlikke loodusainete õpetajaid ning nende uudishimulikke õpilasi.

Täname Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu osakonda projekti mõõtmisvahendite paigalduse, laborianalüüside teostamise ning igakülgse abi eest mõõtetulemuste tõlgendamisel.

1 Kodanikuteaduse õhukvaliteedi teemaline portaal. https://epa-citizen-science.discomap.eea.europa.eu/

https://epa-citizen-science.discomap.eea.europa.eu/


5

1. EESMÄRK

Lämmastikdioksiidi (NO2) sisalduse mõõtmised toimusid üleeuroopalise õhukvaliteedi teemalise projekti CleanAir@School raames, kus mõõdeti koolide abiga NO2 sisaldust õhus.

Projekti raames püstitati järgmised uurimisküsimused:

• kas õhk koolide ümbruses on puhas;

• kas kooli tänavapoolses osas on õhukvaliteet halvem (NO2 kontsentratsioon suurem) kui kooli siseõues ja kui suurel määral.

Õhukvaliteedi hindamine võimaldas saada informatsiooni, millise õhukvaliteediga keskkonnas meie koolilapsed igapäevaselt viibivad ning kas õhukvaliteet muutub oluliselt, kui mõõta seda erinevates asukohtades kooli ümbruses.

Oluliseks osaks antud projektis on hariduslikud ja kaasavad eesmärgid, mille raames soovitakse:

• juhtida tähelepanu keskkonnaprobleemidele ja tõsta keskkonnateadlikkust;

• arendada õpilaste, õpetajate, lastevanemate, linnaametnike ja poliitikakujundajate vahelist koostööd ja usaldust;

• laiendada keskkonnateemaliste uuringute ulatust ning territoriaalset katvust.

Projekt toetas järgmisi hariduslikke ja kaasavaid eesmärke:

• tõsta kooliõpilaste, õpetajate ja lastevanemate teadlikkust õhukvaliteedist ja seda mõjustavatest teguritest, õhukvaliteedi mõjust keskkonnale ja inimese tervisele;

• pakkuda koolide õpilastele praktiliste keskkonnauuringute kogemust ja numbriliste tulemuste lahtimõtestamist;

• toetada riikliku loodusainete õppekava täiendava tegevusena ning õpilaste tegevust neid ümbritseva keskkonna analüüsimises;

• toetada uurimusliku õppe rakendumist koolides ja innustada õpilasi edasiste keskkonnauurimuste läbiviimiseks ning uurimustööde kirjutamiseks.


6

2. PROJEKTI TAUST

Õhk ja selle kvaliteet on oluline, sest mõjutab otseselt meie tervist ja meid ümbritsevat keskkonda. Seetõttu on ellu viidud ka konkreetne õhukvaliteeti käsitlev kodanikuteaduse projekt, mis võimaldab tõsta kodanike keskkonnateadlikkust läbi reaalsete õhukvaliteedi mõõtmiste ning saadud mõõtmistulemuste vaheliste seoste leidmise ja tõlgendamise.

Välisõhu kvaliteet

Puhas välisõhk on üks olulisematest kvaliteetse elukeskkonna komponentidest. Saasteained õhus põhjustavad kliimamuutuseid, hapestumist, osoonikihi kahanemist ning õhukvaliteedi halvenemist, mis mõjuvad kahjustavalt inimese tervisele ja elukeskkonnale. Peamiselt saastavad välisõhku tööstus, elektri ja soojuse tootmine, põllumajandus, aga ka transpordisektor.

Euroopas on paljude õhusaasteainete heide viimaste kümnendite jooksul oluliselt vähenenud, kuid sellest olenemata on saasteainete sisaldus õhus ikka veel liiga kõrge ja õhukvaliteediga seotud probleemid endiselt aktuaalsed. Märkimisväärne osa Euroopa rahvastikust on koondunud elama just linnadesse, kus õhukvaliteet ei vasta standarditele, seda eriti osooni, lämmastikdioksiidi ja osakeste osas.

Eesti välisõhu kvaliteet on võrreldes teiste Euroopa riikidega hea, ennekõike Euroopa Liidu direktiividega kehtestatud prioriteetsete saasteainete osas. Prioriteetseteks aineteks loetakse vääveldioksiidi, lämmastikoksiide, peeneid ja eriti peeneid osakesi, raskmetalle, osooni, benseeni, süsinikoksiidi ning benso(a)püreeni (polütsükliliste aromaatsete süsivesinike indikaator). Õhukvaliteedi paranemisele on kaasa aidanud järjepidev saastenormide karmistumine ning tehnoloogia areng.

Lämmastikdioksiid

Lämmastikdioksiid (NO2) tekib põlemisprotsesside kõrvalsaadusena lämmastiku reageerimisel hapnikuga. Inimtekkelistest teguritest on olulisemad selle saasteaine allikad sisepõlemismootorid ja soojuselektrijaamad, looduslikult moodustub lämmastikdioksiid välgulöökide tagajärjel.

Välisõhukvaliteedi pideva mõõtmise jaoks on kehtestatud lämmastikdioksiidi piirväärtused - aastakeskmist piirväärtust 40 µg/m3 ületada ei tohi, ühe tunni keskmist piirväärtust 200 µg/m3 on lubatud ületada kuni 18 korda aastas2. Viimati leidis piiriväärtuse ületamine aset 2007. aastal Tallinna kesklinna seirejaamas, kui NO2 tunnikeskmine kontsentratsioon oli 233 mg/m³3.

Eestis on kõige suuremad lämmastikdioksiidi sisaldused tihedalt asustatud piirkondades, kus peamiseks NO2 tekkeallikaks saab pidada transporti. Kuigi uute sõidukite heitenäitajad on üldiselt paranenud, näitab sõidukite koguarv ja aastane läbisõit jätkuvalt kasvutendentsi, mis ei pruugi tähendada summaarsete NO2 heitkoguste vähenemist.

Halval õhukvaliteedil on märkimisväärne mõju inimese tervisele: viibimine pidevalt kõrge NO2 kontsentratsiooniga õhus tekitab hingamisraskusi ja põhjustab hingamisteede haigusi. Seetõttu on

2 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012 3 Välisõhu kvaliteedi seire 2007. aastal. https://seire.keskkonnainfo.ee

https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012

https://seire.keskkonnainfo.ee/


7

ka lämmastikdioksiidi osas kehtestatud kindlad piirväärtused, mis aitavad tagada elanikele parimat õhukvaliteeti. Puhas õhk peaks kuuluma kõigile, ka linnaelanikele.

3. PROJEKTI TEGEVUSED

Projekti käigus mõõdeti NO2 sisaldust välisõhus passiivsete kogujatega, mille töö baseerub molekulaarsel difusioonil.

Projektis paigaldati NO2 passiivsed kogujad iga kooli juurde kahte asukohta – tänavapoolsesse osasse ja siseõue. Igas asukohas mõõdeti lämmastikdioksiidi kahe kogujaga, mis asetsesid maast 2,4 m kõrgusel. Kogumisperioodi pikkus oli 4 nädalat (16. september – 14. oktoober 2019). Pärast kogumisperioodi toimetati kogujad analüüsimiseks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) Tartu osakonna laborisse.

Mõõtmistulemuste üle arutleti koos õpilastega ning võrreldi saadud andmeid teiste seiretulemustega. Lisaks vastasid projekti kaasatud õpilased/lapsevanemad ja õpetajad enne NO2 mõõtmistega alustamist ning pärast mõõtmisi õhukvaliteedi teemalisele küsimustikule, mis andis tagasisidet projektis osalejate keskkonnateadlikkuse ning selle muutuse kohta detailse teemakäsitluse lõppedes.

Tabel 1 Projekti tegevused ja ajakava

Tegevus Periood

Projekti tutvustus koolidele juuni 2019

Passiivsete kogujate paigaldamine koolide juurde ja projekti tutvustus õpilastele

16. september 2019

Õhukvaliteediteemaline küsimustik õpilastele/lastevanematele ja õpetajatele

16. september 2019

Passiivsete kogujatega mõõteperiood 16. september – 14. oktoober 2019

Passiivsete kogujate analüüs EKUKi laboris 14. oktoober – 18. oktoober 2019

Tulemuste analüüs ja kokkuvõtte tegemine 21. oktoober – 11. november 2019

Tulemuste esitamine koolidele, mõõtmistulemuste arutelu ja õpilaste/lastevanemate ning õpetajate poolne küsimustikule vastamine

11. november – 15. november 2019

Mõõtmiste metoodika

Lämmastikdioksiidi (NO2) määrati välisõhus passiivsete difusioonkogujatega, mille töö baseerub molekulaarsel difusioonil. Vastav metoodika on akrediteeritud ning senised võrdlusmõõtmised passiivsete kogujate ja pidevmõõtejaamade andmete vahel on andnud häid tulemusi.

Kogumisperiood: 4 nädalat


8

Passiivkoguja ehitus4: Kogujad paiknevad enne ülespanekut ja peale mahavõtmist hoiutopsis. Koguja on valmistatud polüpropüleenist. Selle ühes otsas on 2 cm läbimõõduga ringikujuline ava, mille kaudu jõuab õhk kogujasse. Ava on kaitstud teflonmembraani ja traatvõrguga. Koguja sees on keemiliste ühenditega (kaaliumjodiidi ja naatriumhüdroksiidi lahus metanoolis) immutatud filter, kuhu koguneb lämmastikdioksiid.

Passiivsed difusioonkogujad asetsevad 2,4 m kõrgusel maapinnast ja on kaitstud otsese päikesekiirguse ja vihma eest. Kogujad kinnitatakse ilmastikutingimuste eest kaitset pakkuva katte alumisele poolele. Kate omakorda kinnitub puust varre otsa, mis pannakse maa sisse löödud metalltoru sisse ja fikseeritakse pitskruviga.

Difusioonkoguja kasutamine: Kogujad on ettevalmistatud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ Tartu osakonna laboris ning iga koguja paikneb eraldi hoiutopsis.

Passiivse difusioonkoguja tööpõhimõte: Passiivse difusioonkoguja töö baseerub molekulaarsel difusioonil, vastavalt Fick’i difusiooni seadusele massiläbikande kohta. Difusioonkogujate korral toimub määratletud aja jooksul uuritava komponendi kemosorptsioon spetsiaalselt immutatud filtril. Filtri immutuslahuseks on naatriumhüdroksiidi ja kaaliumjodiidi lahus metanoolis. Peale kogumisperioodi viiakse NO2 lahusesse, töödeldes deioniseeritud vette asetatud filtrit 15 minutit ultrahelivannis. NO2-kontsentratsioon lahuses määratakse sulfanüülamiidi ja N-1-naftüületüleendiamiindihüdrokloriidi lahusega.

Tulemuste usaldusväärsusest

Tulemuste usaldusväärsuse tagamiseks on kõik laboriseadmed ning analüüsimetoodika akrediteeritud. Kõik mõõtmistega seotud asukohad, proovivõtmise alguse ja lõppaeg on protokollitud. Akrediteeritud labor on teostanud kogujate analüüsid ning kõige selle eelneva järgimine peaks tagama mõõtmistulemuste usaldusväärsuse.

Mõõtmiste ajakava

Mõõtmised toimusid 16. septembrist 14. oktoobrini nelja nädala jooksul üheksa Tartu kooli juures.

4 Lämmastikdioksiidi (NO2) määramine välisõhus passiivsete difusioonkogujatega. https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/no2_passiivse_koguja_paigaldusjuhend.pdf

https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/no2_passiivse_koguja_paigaldusjuhend.pdf


9

4. TULEMUSTE ANALÜÜS

Tulemuste ühise analüüsi eesmärk on pakkuda õpilastele ja õpetajatele ülevaade kõigi mõõtmiskohtade õhukvaliteedist ja innustada neid selle põhjal alustama edasisi kooliuurimusi, mis selgitavad täpsemalt välja õhu kvaliteedi mõjutajad nende kooliümbruses, kodukohas ja mujal neid ümbritsevas keskkonnas.

Projektis osalenud koolide mõõtmistulemuste analüüs võrdleb lämmastikdioksiidi kontsentratsioone erinevates asukohtades. Võrdlus teiste mõõtekohtadega aitab konkreetse asukoha mõõtmistulemusi paremini interpreteerida ning pakub ideid oma uurimiseesmärkide püstitamiseks.

4.1 PROJEKTI MÕÕTMISTULEMUSED

Kõigi Tartu üheksa kooli juures teostatud lämmastikdioksiidi mõõtmiste tulemused on toodud tabelis 2 (lk 10) ning detailsed andmed koos passiivkogujate asukohakoordinaatidega lisas 1.

Neljanädalase mõõteperioodi jooksul määratud NO2 sisaldused lämmastikdioksiidile seatud aastakeskmist piirväärtust 40 µg/m3 ei ületanud. Siiski olid mõõdetud lämmastikdioksiidi kontsentratsioonid välisõhus oodatust madalamad (vt alapeatükki 4.2).

Tartu koolide juures teostatud mõõtmiste põhjal saab järeldada, et keskmine NO2 sisaldus varieerub asukohast sõltuvalt. Kõige suuremad lämmastikdioksiidi kontsentratsioonid mõõdeti Tartu Kesklinna Kooli, Tartu Katoliku Hariduskeskuse ja Tartu Mart Reiniku Kooli tänavapoolses osas, kus lämmastikdioksiidi kontsentratsioonid jäid vahemikku 13-16 µg/m3. Nimetatud koolide juures on ka hinnanguliselt kõige suurem liiklussagedus. Teiste koolide juures jäävad tänavapoolses osas mõõdetud NO2 sisaldused madalamaks (8-11 µg/m3). Suurest liiklusest kaugemal asuvate koolide (Tartu Kristlik Põhikool ja Tartu Veeriku Kool) juures on lämmastikdioksiidi sisaldused jäänud vahemikku 5-8 µg/m3.

Analüüsitulemuste põhjal ilmneb, et NO2 kontsentratsioonid vähenevad kauguse suurenedes liiklustihedast sõiduteest – linnakeskkonna õhukvaliteet on pea kõikide Tartu koolide vahetus lähedases mõjutatud otseselt liiklusest ning mida suurem on kaugus sõiduteest, seda väiksemaks muutuvad ka kontsentratsioonid. Erandiks saab nimetada Tartu Veeriku Kooli ja Tartu Kristliku Põhikooli, kus nii otsene seos puudus – tänavapoolses osas ja siseõues mõõdetud NO2 kontsentratsioonid ei eristu omavahel nii suurel määra. Nende koolide puhul mängib olulist rolli paiknemine elamupiirkonnas ning väikese liiklusega tee lähedus (eemal tööstuse, ettevõtete ja liikluse vahetu mõjuta), mistõttu pole tänavapoolses osas mõõdetud väga suuri NO2 kontsentratsioone. Nii näitavad Tartu Veeriku Kooli ja Tartu Kristliku Põhikooli siseõues ning tänavapoolses osas mõõdetud ligilähedased NO2 kontsentratsioonid ümbritsevat linnaõhufooni, mida kütteperioodil võivad teataval määral mõjutada ka piirkonnas paiknevad eramud.


10

Tabel 2 Tartu koolide ümbruses mõõdetud lämmastikdioksiidi kontsentratsioonid

Kool Asukoht Kaugus sõiduteest NO2 kontsentratsioon, µg/m3

Koguja 1 Koguja 2

Tartu Forseliuse Kool tänavapoolne 21 m 11 11

siseõu 8,4 7,7

Tartu Raatuse Kool tänavapoolne 11 m 10 10

siseõu 8,3 8,7

Tartu Veeriku Kool tänavapoolne 15 m 6,7 5,6

siseõu 6,4 6,6

Tartu Kristlik Põhikool tänavapoolne 5 m 7,5 7,2

siseõu 6,3 6,4

Tartu Kesklinna Kool tänavapoolne 8 m 16 14

siseõu 8,7 9,2

Tartu Mart Reiniku Kool tänavapoolne 10 m 13 14

siseõu 11 11

Tartu Karlova Kool tänavapoolne 5 m 10 7,7

siseõu 8,3 9

Tartu Katoliku Hariduskeskus tänavapoolne 16 m 15 13

siseõu 8,7 9,7

Tartu Kivilinna Kool tänavapoolne 34 m 7,9 6,6

siseõu 6,5 6,2

Joonis 1 Keskmised lämmastikdioksiidi kontsentratsioonid proovivõtukohtades

Projekti raames mõõdetud NO2-kontsentratsioone on võrreldud teiste Tartu linnas läbiviidud seireandmetega, mida käsitletakse detailselt järgnevas alapeatükis 4.2. Joonisel 2 (lk 11) on toodud projektis osalenud Tartu koolide juures asunud passiivsete kogujate asukohad, mis on märgitud sinisega, riikliku õhuseire Karlova seirejaam (märgitud rohelisega) ning Tartu linna kvartaalsete mõõtepunktide asukohad (märgitud sinisega).

4

6

8

10

12

14

16

tänavapoolne siseõu

NO

2ko

ntse

ntra

tsio

on,

µg/

m3

Tartu Forseliuse Kool Tartu Raatuse Kool Tartu Veeriku Kool

Tartu Kristlik Põhikool Tartu Kesklinna Kool Tartu Mart Reiniku Kool

Tartu Karlova Kool Tartu Katoliku Hariduskeskus Tartu Kivilinna Kool


11

Joonis 2 NO2 mõõtmiste asukohad Tartus: projektis osalenud koolide proovivõtu asukohad (punane), Tartu Karlova seirejaam (roheline) ja Tartu linna kvartaalsete mõõtmiste asukohad (sinine)

4.2 VÕRDLUS TEISTE VÄLISÕHU SEIREANDMETEGA

Projekti raames mõõdetud lämmastikdioksiidi koguste paremaks interpreteerimiseks on võrreldud heitetasemeid ka teiste Tartu linnas läbiviidud seire andmetega. Ühelt poolt teostatakse Tartu linnas riiklikku välisõhu kvaliteedi seiret alates 2008. aastast ning teisalt analüüsib ka Tartu linn kvartaalselt erinevates asukohtades lämmastikdioksiidi sisaldust õhus, mille kohta ka alljärgnevalt on detailsemad andmed välja toodud.

Riiklik välisõhu kvaliteedi seire

Riiklikku välisõhu kvaliteedi seiret teostatakse Tartus Karlova linnaosas asuvas automaatses seirejaamas, mis iseloomustab linnaõhu fooni ehk elanikkonna üldist saastatusega kokkupuute määra ja heitetaset ilma suuremate heiteallikate nagu tööstuste, ettevõtete ja liikluse vahetu mõjuta.

Tartus mõõdetud maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon 2018. aastal on olnud 103,9 µg/m3, maksimaalne ööpäevakeskmine kontsentratsioon 59,4 µg/m3 ning aastakeskmine lämmastikdioksiidi sisaldus Tartu õhus 11,2 µg/m3. Nimetatud sisaldused on trendina dünaamiliselt muutunud, kus langevale trendile on järgnenud taas kõrgemate kontsentratsioonidega perioode (Tabel 3 ja 4, lk 12).


12

Tabel 3 Tartu linna maksimaalsed aasta, tunni- ja ööpäevakeskmised kontsentratsioonid Karlova seirejaamas (µg/m3)5

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

1 h max 105,1 119,9 121,3 109,5 142,6 173,5 95,1 88,1 101,6 104,9 103,9

24 h max 33,5 75,6 48,2 59,8 76,6 79,6 47,0 38,8 38,5 52,1 59,4

Aasta keskmine 10,7 12,2 14,6 13,1 13,9 13,4 12,4 10,7 11,5 10,3 11,2

Tabel 4 Tartu linna kuukeskmised kontsentratsioonid Karlova seirejaamas (µg/m3)6

jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets

2014 19,2 19,3 12,3 11,7 8,5 6,9 7,2 8,0 13,7 13,5 14,0 15,7

2015 14,7 10,8 5,0 8,6 8,0 5,9 5,9 9,2 11,1 18,0 13,3 14,3

2016 21,0 13,1 19,2 9,9 9,5 6,4 5,6 7,1 10,2 10,1 13,2 12,9

2017 13,6 15,4 14,1 10,0 6,8 6,6 5,9 7,0 7,9 11,8 13,6 12,0

Kuna transpordisektoril on suur osakaal NO2 heitkogustesse, siis võiks eeldada, et uuematel autodel on võrreldes varasemate mudelitega märksa puhtamad heitgaasid tänu mitmeastmelistele katalüsaatoritele. Siiski taandab autode arvu pidev suurenemine ja koondumine linnadesse sellest tingitud vähenenud heitetaseme osaliselt ära. Lämmastikdioksiidi heitetasemed on võrreldes Euroopa suurlinnadega siiski piisavalt madalad ning ei ületa ka kõige saastunumates piirkondades lühiajalisi heitetaseme piirväärtusi.

Joonisel 3 (lk 13) on toodud Karlova seirejaamas mõõdetud ööpäeva ja kuu keskmised NO2 kontsentratsioonid ajavahemikul 01.01.2014 – 31.12.2017 (uuemad detailsed seireandmed pole veel kättesaadavad). Seireandmetest ilmneb selgelt heitetasemete aastaajaline varieeruvus. Kõige kõrgemad NO2-sisaldused esinevad talvisel perioodil ning madalamad kontsentratsioonid on mõõdetud suvel (Joonis 3 ja 4, lk 13). Selline aastaajaline muutus on talvisel perioodil tingitud kütmisest, mis lisandub transpordisektorist tekkinud õhusaastele. Samuti on talvisel perioodil oluliselt suurem mõju NO2 heitesse ka transpordil, kuna sõidukid töötavad osa ajast külmkäivitusrežiimil, mille jooksul tekib oluliselt rohkem heitkoguseid kui seda tekib sõidukil, mis on saavutanud oma normaalse töörežiimi.

5 Välisõhu seire aastaaruanded. https://kese.envir.ee/kese/welcome.action 6 Välisõhu kvaliteedi seireandmed (KKR). http://seire.keskkonnainfo.ee

https://kese.envir.ee/kese/welcome.action

http://seire.keskkonnainfo.ee/


13

Joonis 3 Ööpäeva ja kuude keskmised NO2 kontsentratsioonid Tartu Karlova õhuseirejaamas7

0

50

100

150

200

250

NO

2 k

on

tsen

trats

ioo

n, g

/m3 ÕPV

1= 200 g/m

3

Jaan

Veeb

Mär

tsApr

illM

ai

Juun

iJu

uli

AugSep

tO

ktNov

Det

s

Joonis 4 NO2 tunnikeskmine kontsentratsioon Tartus 2018. aastal8

Ehkki Karlova linnaõhu seire taustajaam asub elamurajoonis, on suurem osa saastest siiski tingitud liiklusest, mida kinnitab seireandmete nädalaanalüüs. Jooniselt 5 (lk 14) on näha, et kontsentratsioonide maksimumid ja miinimumid järgivad liiklusele iseloomulikke tipptunde.

7 Seirenäitajate väärtused. https://kese.envir.ee/kese/welcome.action 8 Välisõhu seire 2018 aastaaruanne. https://kese.envir.ee/kese/welcome.action

0

5

10

15

20

25

0

50

100

150

200

250

01.01.2014 01.01.2015 01.01.2016 01.01.2017

Kuu

kes

kmin

e N

O2

kont

sent

rats

ioo

n, µ

g/m

3

Öö

päev

a ke

skm

ine

NO

2ko

ntse

ntra

tsio

on,

µg

/m3

Ööpäeva keskmine Kuu keskmine




14

Joonis 5 NO2 nädalane käik Tartus9

Tartu koolide juures tänavapoolses osas mõõdetud NO2 väärtused jäävad samale tasemele seirejaama aasta keskmiste kontsentratsioonidega. Arvestades, et Karlova seirejaama vahetus läheduses asub ka Tartu Karlova Kool (Joonis 6, lk 15), peaksid ka sealsed mõõtmistulemused olema ajaperioodil 16.09 – 14.10.2019 võrreldavad. Kuna 2019. aasta seirejaama andmed pole veel avalikuks kasutamiseks kättesaadavad, saame võrrelda vaid olemasolevat andmerida 2016. ja 2017. aastal mõõdetud tasemega ning järeldada, et samal perioodil (september-oktoober) on kuukeskmised NO2 kontsentratsioonid sarnased.

Tartu linna välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused

Tartu õhukvaliteedi hindamiseks on läbi viidud NO2 kontsentratsiooni mõõtmised linna erinevates piirkondades alates 2008. aastast10. Lämmastikdioksiidi kahe nädala keskmised foonikontsentrat-sioonid on mõõdetud kahe paralleelse difusioontoruga kord kvartalis 16 Tartu linna punktis (Joonis 2, lk 11). Enamasti on mõõtetulemused jäänud alla saastetaluvuse piirmäära (40 μg/m3). Siiski on suurema liiklusintensiivsusega ristmikel aastakeskmist NO2 kontsentratsiooni piirmäära mitmel korral ületatud, seda nii Narva mnt – Puiestee kui ka Riia – Kastani ristmikul. Puhtama õhuga proovivõtukohad asuvad eemal suuremast liiklusest nagu Botaanikaaed, Raja tänav ja Tamme Gümnaasium.

Kahe Tartu linna proovivõtukoha (Riia – Kastani ja Kroonuaia – Jakobi ristmiku) vahetus läheduses asuvad ka Tartu koolide juures asunud kolm proovivõtukohta (Tartu Kesklinna Kool, Tartu Katoliku Hariduskeskus ja Tartu Mart Reiniku Kool). Joonisel 6 (lk 15) on toodud eelpool nimetatud proovivõtukohtade asukohad ning joonisel 7 (lk 15) mõõtmistulemuste võrdlus. Täielik nimekiri Tartu linna poolt teostatud NO2 kontsentratsiooni mõõtmistulemustest on toodud lisas 2.

9 Välisõhu seire 2018 aastaaruanne. https://kese.envir.ee/kese/welcome.action 10 Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2018. a I, II, III ja IV kvartalis. https://www.tartu.ee/et/uurimused


https://www.tartu.ee/et/uurimused


15

Joonis 6 NO2 mõõtmiste asukohad Tartus: projektis osalenud koolide proovivõtu asukohad (punane), Tartu Karlova seirejaam (roheline) ja Tartu linna kvartaalsete mõõtmiste asukohad (sinine)

Joonis 7 NO2 kontsentratsioonide võrdlus lähestikku asuvates proovivõtukohtades: Tartu linna proovivõtukohad (Botaanikaaia, Riia – Kastani ja Kroonuaia – Jakobi ristmik) ning Tartu koolide (Tartu Kesklinna Kool, Tartu Katoliku Hariduskeskus ja Tartu Mart Reiniku Kool) tänavapoolsed proovivõtukohad

Tart Mart Reiniku Kool

Tartu Kesklinna Kool

Tartu Katoliku Hariduskeskus

0

10

20

30

40

50

60

veeb

r.14

mai

.14

aug.

14

nov.

14

veeb

r.15

mai

.15

aug.

15

nov.

15

veeb

r.16

mai

.16

aug.

16

nov.

16

veeb

r.17

mai

.17

aug.

17

nov.

17

veeb

r.18

mai

.18

aug.

18

nov.

18

veeb

r.19

mai

.19

aug.

19

NO

2ko

ntse

ntra

tsio

on,

µg/

m3

Riia - Kastani ristmik Kroonuaia - Jakobi ristmik Botaanikaaed


16

Joonisel 7 (lk 15) toodud NO2 sisalduse aegrea dünaamilisus iseloomustab hästi heitetasemete aastaajalist muutumist. Kõige suuremad heitetasemed esinevad veebruaris ja novembris ning väiksemad heitetasemed mais ja augustis. Selline aastaajaline käik on üsna oodatav, kuna madalatest temperatuuridest talvisel perioodil on tingitud hoonete kütmine, mis tõstab oluliselt heitetaset.

Koolide läheduses mõõdetud tulemuste võrdlemisel peab arvestama, et analüüsiperiood jääb madalama heitetasemega perioodi ning Tartu linna seire proovivõtukohad asuvad suure liiklusega sõidutee ristmikel, samas kui koolide juures paiknenud proovivõtukohad asusid sõiduteest veidi kaugemal. Nii on Riia – Kastani ristmikul kolmanda kvartali analüüside keskmiseks NO2 kontsentratsiooniks välisõhus mõõdetud 33,3 µg/m3, samas kui lähedal paikneva Tartu Mart Reiniku Kooli Riia tänava poolse külje proovivõtukohas on NO2 sisalduseks 13-14 µg/m3 ning siseõues 11 µg/m3.

Sarnasemad on Kroonuaia – Jakobi ristmiku, Tartu Kesklinna Kooli ja Tartu Katoliku Hariduskeskuse juures mõõdetud NO2 kontsentratsioonid. Samal perioodil on Kroonuaia – Jakobi ristmikul mõõdetud lämmastikdioksiidi sisaldus õhus olnud 17,2 µg/m3, Tartu Kesklinna Kooli ees 14-16 µg/m3 (siseõues 8,7-9,2 µg/m3) ning Tartu Katoliku Hariduskeskuse tänavapoolses osas 13-15 µg/m3 (siseõues 8,7-9,7 µg/m3).

Võrreldes 2019. aasta Tartu linna kolmanda kvartali andmeid 2018. aasta sama perioodiga, võib täheldada heitetaseme langust, kus mitmeski liiklustiheda piirkonna (nt kaubanduskeskus Eeden) juures on mõõdetud suhteliselt madalaid NO2 kontsentratsioone, mistõttu võivad ka koolide juures teostatud mõõtmistulemused olla oodatust veidi madalamad.

Teisalt sõltuvad passiivsete kogujatega määratud lämmastikdioksiidi tulemused oluliselt ilmastikutingimustest. Meetod võtab arvesse küll õhutemperatuuri ja –rõhu mõju, kuid tuule suund ja kiirus on jäetud arvesse võtmata. Viimastest näitajatest võib sõltuda, kui palju õhku jõuab kandjani ning arvatavasti ongi mõned oodatavast erinevad mõõtmistulemused selle asjaoluga seletatavad. Samuti võivad mõjutada tulemusi ka sademete hulk ja piirkondlikud erinevused (rohealadega ümbritsetus jms).

Ühtlasi ei ole otsene võrdlus andmete vahel korrektne, kuna mõõtmiste ajaline kaetus on erinev. Kui Tartu linna seire kolmanda kvartali mõõtmised teostati perioodil 26.08 – 10.09.2019, siis koolide juures viidi mõõtmised läbi ajavahemikul 16.09 – 14.10.2019. Samas, vaadates heitetasemete ajalist trendi, peaksid hilisemad mõõtmistulemused andma kas samaväärseid või isegi pigem suuremaid mõõtmistulemusi.


17

5. JÄRELDUSED

Võrreldes erinevaid seireandmeid omavahel, võib järeldada, et õhukvaliteet lämmastikdioksiidi sisalduse osas Tartus on hea ning NO2 aastakeskmiseid kontsentratsioone välisõhus pole ületatud. Samuti on NO2 heitetasemed võrreldes teiste Euroopa suurlinnadega madalad ning ei ületa ka kõige saastunumates piirkondades lühiajalisi heitetaseme piirväärtusi.

Lämmastikdioksiidi kontsentratsioonid õhus varieeruvad oluliselt nii ajas kui ruumis:

- heitetasemete aastaajaline varieeruvus: talvisel perioodil on heitetasemed kõrgemad ning suvel oluliselt madalamad. Kõrgemad heitetasemed talvisel perioodil on tingitud madalamate õhutemperatuuridega kaasnenud kohalikust kütmisest, aga ka liikluse mõjust, kuna sõidukid peavad töötama talvisel perioodil osa ajast külmkäivitusrežiimil, mille jooksul tekib oluliselt rohkem ka heitkoguseid kui seda tekiks sõidukil, mis on saavutanud oma normaalse töörežiimi;

- heitetasemete varieerumine nädalapäevade lõikes: riiklikust õhuseire andmetest ilmneb, et peamiseks õhukvaliteeti mõjutavaks heiteallikaks on liiklus, kuna NO2 kontsentratsioonide analüüsist ilmnevad selgelt eristuvad hommikused ja õhtused tipptunnid. Ühtlasi on nädala sees heitetasemed kõrgemad kui nädalavahetusel, viidates liikluse suuremale intensiivsusele tööpäeviti;

- heitetaseme seos kaugusest: kauguse suurenedes heiteallikast vähenevad ka lämmastikdioksiidi heitkogused. Nende koolide juures, mis asusid liiklustiheda sõidutee vahetus läheduses, tuli selgelt välja seos, kus koolide tänavapoolses osas on NO2 sisaldused õhus suuremad kui kooli siseõues.

Siiski ei suuda neljanädalased mõõtmistulemused koolide juures kirjeldada terve aasta heitetasemeid piisava usaldusväärsusega. Koolidega läbiviidud projekti mõõtetulemusi saab võrrelda antud ajaperioodil läbiviidud teiste seireandmetega. Kuigi enamasti on mõõtmispunktide asukohad erinevad, siis koolide juures teostatud mõõtmised annavad meile ülevaate õhukvaliteedi piirkondlikust erinevusest.

Koolide juures jäävad projekti raames mõõdetud lämmastikdioksiidi kontsentratsioonid oodatust madalamaks, kuid Karlova seirejaamas mõõdetud väärtustega sarnasele tasemele. Arvestades, et automaatne seirejaam asub pigem suure liiklusega sõiduteest kaugemal, oleks ootuspärasemad olnud tiheda liiklusega teede vahetus läheduses paiknevate koolide ümbruses suuremad mõõdetud kontsentratsioonide väärtused.

Riikliku õhuseire aastakeskmiseid NO2 kontsentratsioone võrreldes saame järeldada, et NO2 üldine heitetase on alates 2010. aastast langenud. Samas on viimastel aastatel ilmnenud maksimaalsete tunni- ja ööpäevakeskmiste kontsentratsioonide kasv. Viimaste aastate õhukvaliteedi paranemisele on kaasa aidanud järjepidev heitenormide karmistumine ning tehnoloogia areng, mistõttu võib eelpool nimetatud erinevaid suundumusi selgitada asjaoluga, et kuigi oleme kasutusele võtnud järjest uuemaid sõidukeid, mis vastavad ka üha rangematele heitestandarditele, on sõidukite arv ja läbisõit aastate jooksul suurenenud, millest võivad olla tingitud ka lühiajaliste perioodide suuremad väärtused (nt tipptundide ajal ristmike läbilaskevõime langedes mõõdetakse ka suuremaid maksimaalseid tunnikeskmisi kontsentratsioone). Sarnast trendi võib ka märgata Tartu linna seireandmete pikaajalises trendis. Suure liikluskoormusega ristmikel on heitkogused vähenenud, samas esineb endiselt kvartaalselt 40 µg/m3 piirväärtuse ületamist.


18

Mõõtmistulemuste analüüsis püüti kirjeldada ja kaardistada koos Eesti Keskkonnauuringute Keskusega põhjuseid, mis võisid anda oodatust väiksemaid NO2 kontsentratsiooni väärtuseid. Eraldi saaks välja tuua just passiivsete kogujatega määratud lämmastikdioksiidi tulemuste olulise sõltuvuse ilmastikutingimustest. Kasutatud meetod võtab arvesse õhutemperatuuri ja -rõhu, tuule suund ja kiirus on aga jäetud arvesse võtmata. Viimastest näitajatest võib sõltuda, kui palju õhku jõuab kandjani ning arvatavasti ongi mõned oodatavast erinevad mõõtmistulemused selle asjaoluga seletatavad. Samuti võivad mõjutada tulemusi ka sademete hulk ja piirkondlikud erinevused (rohealadega ümbritsetus jms).


19

6. KOKKUVÕTE

Projekti raames teostatud mõõtmiste põhjal saame järeldada, et õhukvaliteet projektis osalenud koolide juures lämmastikdioksiidi (NO2) kontsentratsioonide osas on hea – ühtegi kehtestatud piirväärtust mõõteperioodi tulemuste raames ei ületatud.

Projekti tulemuste analüüsist ilmnes, et mida kaugemal asub mõõtmispunkt liiklustihedast sõiduteest, seda väiksemad on ka lämmastikdioksiidide kontsentratsioonid. Seega saame antud projekti raames kinnitada varasemaid teadmisi, et linnade õhukvaliteet on oluliselt mõjutatud transpordist ning heitetase sõltub otseselt kaugusest heiteallikast.

Projekti raames teostatud mõõtmistulemuste analüüsi kõrval teostati õpilastega ka võrdlus riikliku õhuseire ning Tartu linna seire andmetega, millest saame välja tuua üldise trendina, et lämmastikdioksiidi tasemed on langustrendis. Õhukvaliteeti saame hinnata heaks ning kehtestatud piirväärtusete ületamisi ei esine.

Edasiste kodanikuteaduse projekte arendades tuleb arvesse võtta, et vastavate projektide käigus saadud andmed ei asenda õhuseirejaamades mõõdetud andmeid. Samas saavad sellised kodanikke kaasavad projektid olla täiendavaks andmeallikaks suhtelise ülevaate saamisel õhukvaliteedi piirkondlikust erinevusest, kuna pakuvad uut informatsiooni heitetasemete territoriaalse ja ajalise muutlikkuse kohta, mida varasemalt pole nii detailselt jälgitud.

Hariduslikust seisukohast on kodanikke kaasavate projektide eesmärk tõsta inimeste keskkonnateadlikkust, juhtida tähelepanu keskkonnaprobleemidele ning seda mõjutavatele tegevustele. Soovime, et meie kodanikud mõistaksid neid ümbritsevat keskkonda mõjutavaid tegureid ning oma tehtud valikute ja otsuste mõju keskkonnale.


21

LISAD

Lisa 1 Mõõtmiskohad ja mõõdetud NO2 kontsentratsioonid Tartu koolide juures

Kool Koguja

ID Asukoht

Mõõte-kõrgus

Kaugus sõidu-teest

Saaste-aine

Mõõtmise algus Mõõtmise lõpp Mõõteaeg,

minutit

Kontsent-ratsioon,

µg/m3

Sõidukite arv õhtusel

tipptunnil11

Sõidukite arv hommikusel tipptunnil11

Koordinaadid, pl

Koordinaadid, ip

Tartu Forseliuse Kool 1A1 tänavapoolne 2,4 m 21 m NO2 16.09.2019 9:40 14.10.2019 10:10 40350 11 1033 768 58.359415 26.730370

Tartu Forseliuse Kool 1A2 tänavapoolne 2,4 m 21 m NO2 16.09.2019 9:40 14.10.2019 10:10 40350 11 1033 768 58.359415 26.730370

Tartu Forseliuse Kool 1B1 siseõu 2,4 m NO2 16.09.2019 9:36 14.10.2019 10:13 40357 8,4 58.359875 26.729468

Tartu Forseliuse Kool 1B2 siseõu 2,4 m NO2 16.09.2019 9:36 14.10.2019 10:13 40357 7,7 58.359875 26.729468

Tartu Raatuse Kool 2A1 tänavapoolne 2,4 m 11 m NO2 16.09.2019 10:08 14.10.2019 10:42 40354 10 554 274 58.383671 26.736922

Tartu Raatuse Kool 2A2 tänavapoolne 2,4 m 11 m NO2 16.09.2019 10:08 14.10.2019 10:42 40354 10 554 274 58.383671 26.736922

Tartu Raatuse Kool 2B112 siseõu 2,4 m NO2 16.09.2019 10:04 14.10.2019 10:49 40365 8,3 58.383896 26.735746

Tartu Raatuse Kool 2B212 siseõu 2,4 m NO2 16.09.2019 10:04 14.10.2019 10:49 40365 8,7 58.383896 26.735746

Tartu Veeriku Kool 3A1 tänavapoolne 2,4 m 15 m NO2 16.09.2019 11:01 14.10.2019 9:47 40246 6,7 59 26 58.374440 26.686754

Tartu Veeriku Kool 3A2 tänavapoolne 2,4 m 15 m NO2 16.09.2019 11:01 14.10.2019 9:47 40246 5,6 59 26 58.374440 26.686754

Tartu Veeriku Kool 3B1 siseõu 2,4 m NO2 16.09.2019 11:10 14.10.2019 9:50 40240 6,4 58.374947 26.685715

Tartu Veeriku Kool 3B2 siseõu 2,4 m NO2 16.09.2019 11:10 14.10.2019 9:50 40240 6,6 58.374947 26.685715

Tartu Kristlik Põhikool 4A1 tänavapoolne 2,4 m 5 m NO2 16.09.2019 11:44 14.10.2019 9:59 40215 7,5 - - 58.357264 26.707848

Tartu Kristlik Põhikool 4A2 tänavapoolne 2,4 m 5 m NO2 16.09.2019 11:44 14.10.2019 9:59 40215 7,2 - - 58.357264 26.707848

Tartu Kristlik Põhikool 4B1 siseõu 2,4 m NO2 16.09.2019 11:40 14.10.2019 10:01 40221 6,3 58.357063 26.707447

Tartu Kristlik Põhikool 4B2 siseõu 2,4 m NO2 16.09.2019 11:40 14.10.2019 10:01 40221 6,4 58.357063 26.707447

Tartu Kesklinna Kool 5A1 tänavapoolne 2,4 m 8 m NO2 16.09.2019 12:35 14.10.2019 11:15 40240 16 526 771 58.383136 26.715322

Tartu Kesklinna Kool 5A2 tänavapoolne 2,4 m 8 m NO2 16.09.2019 12:35 14.10.2019 11:15 40240 14 526 771 58.383136 26.715322

Tartu Kesklinna Kool 5B1 siseõu 2,4 m NO2 16.09.2019 12:30 14.10.2019 11:20 40250 8,7 58.382917 26.716264

Tartu Kesklinna Kool 5B2 siseõu 2,4 m NO2 16.09.2019 12:30 14.10.2019 11:20 40250 9,2 58.382917 26.716264

11 Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2017. aastal. https://www.tartu.ee/et/uurimused/liikluskoormuse-uuring-tartu-linnas-2017-aastal 12 NO2 passiivsed kogujad olid mõjutatud mõõteperioodi jooksul (kogujad asetsesid tagurpidi)

https://www.tartu.ee/et/uurimused/liikluskoormuse-uuring-tartu-linnas-2017-aastal


22

Kool Koguja

ID Asukoht

Mõõte-kõrgus

Kaugus sõidu-teest

Saaste-aine

Mõõtmise algus Mõõtmise lõpp Mõõteaeg,

minutit

Kontsent-ratsioon,

µg/m3

Sõidukite arv õhtusel

tipptunnil11

Sõidukite arv hommikusel tipptunnil11

Koordinaadid, pl

Koordinaadid, ip

Tartu Mart Reiniku Kool 6A1 tänavapoolne 2,4 m 10 m NO2 16.09.2019 13:20 14.10.2019 9:33 40093 13 1710 1749 58.371800 26.716593

Tartu Mart Reiniku Kool 6A2 tänavapoolne 2,4 m 10 m NO2 16.09.2019 13:20 14.10.2019 9:33 40093 14 1710 1749 58.371800 26.716593

Tartu Mart Reiniku Kool 6B1 siseõu 2,4 m NO2 16.09.2019 13:25 14.10.2019 9:35 40090 11 1749 58.372254 26.715886

Tartu Mart Reiniku Kool 6B2 siseõu 2,4 m NO2 16.09.2019 13:25 14.10.2019 9:35 40090 11 1749 58.372254 26.715886

Tartu Karlova Kool 7A1 tänavapoolne 2,4 m 5 m NO2 16.09.2019 13:45 14.10.2019 10:59 40154 10 97 46 58.371557 26.734055

Tartu Karlova Kool 7A2 tänavapoolne 2,4 m 5 m NO2 16.09.2019 13:45 14.10.2019 10:59 40154 7,7 97 46 58.371557 26.734055

Tartu Karlova Kool 7B1 siseõu 2,4 m NO2 16.09.2019 13:55 14.10.2019 11:03 40148 8,3 58.372403 26.734452

Tartu Karlova Kool 7B2 siseõu 2,4 m NO2 16.09.2019 13:55 14.10.2019 11:03 40148 9 58.372403 26.734452

Tartu Katoliku Hariduskeskus 8A1 tänavapoolne 2,4 m 16 m NO2 16.09.2019 14:40 14.10.2019 11:29 40129 15 948 647 58.383430 26.710307

Tartu Katoliku Hariduskeskus 8A2 tänavapoolne 2,4 m 16 m NO2 16.09.2019 14:40 14.10.2019 11:29 40129 13 948 647 58.383430 26.710307

Tartu Katoliku Hariduskeskus 8B113 siseõu 2,4 m NO2 16.09.2019 14:35 14.10.2019 11:26 40131 8,7 58.383583 26.710718

Tartu Katoliku Hariduskeskus 8B213 siseõu 2,4 m NO2 16.09.2019 14:35 14.10.2019 11:26 40131 9,7 58.383583 26.710718

Tartu Kivilinna Kool 9A1 tänavapoolne 2,4 m 34 m NO2 16.09.2019 15:20 14.10.2019 10:27 40027 7,9 533 495 58.377889 26.770036

Tartu Kivilinna Kool 9A2 tänavapoolne 2,4 m 34 m NO2 16.09.2019 15:20 14.10.2019 10:27 40027 6,6 533 495 58.377889 26.770036

Tartu Kivilinna Kool 9B1 siseõu 2,4 m NO2 16.09.2019 15:25 14.10.2019 10:30 40025 6,5 58.378225 26.768608

Tartu Kivilinna Kool 9B2 siseõu 2,4 m NO2 16.09.2019 15:25 14.10.2019 10:30 40025 6,2 58.378225 26.768608

13 NO2 passiivsed kogujad olid mõjutatud mõõteperioodi jooksul (kogujad asetsesid tagurpidi)


23

Lisa 2 Tartu linnas välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega perioodil 2014-201914

2014 2015 2016 2017 2018 2019

I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv

Raja 29 14,6 5,6 9,8 16,5 12,8 7,8 7,0 15,9 14,3 7,3 9,4 7,7 6,5 5,6 11,8 19,7 3,1 4,8 11,1 12,3 6,3 4,9

Tamme gümnaasium 20,0 10,3 15,0 18,7 13,5 10,1 13,5 19,5 9,8 7,9 18,0 20,1 14,4 10,9 10,6 13,4 28,8 12,1 12,3 13,9 11,8 9,7 13,6

Kaunase pst 26,8 25,8 24,4 36,1 28,0 26,0 22,4 36,7 27,4 22,7 27,8 30,1 25,9 21,5 25,7 27,3 38,9 21,2 17,3 27,9 22,1 24,8 16,0

Riia - Vabaduse pst ristmik 52,9 29,2 33,8 55,6 43,2 30,1 31,8 57,9 40,0 46,2 44,0 50,3 63,3 32,6 42,7 38,7 50,0 24,7 25,1 49,2 40,8 36,0 45,0

Riia - Kastani ristmik 40,4 46,7 47,5 46,3 50,3 46,8 35,8 54,2 44,9 41,5 41,7 38,8 48,1 38,3 35,7 41,0 49,5 42,4 37,3 51,7 54,9 28,9 33,3

Aardla - Raudtee ristmik 32,6 37,4 37,3 30,6 25,2 18,4 39,3 22,6 30,2 33,7 26,6 28,6 16,4 16,8 18,2 38,8 13,7 21,8 31,3 18,9 17,8 16,3

Botaanikaaed 26,7 10,1 17,4 22,6 17,1 13,1 20,2 15,5 14,3 20,8 9,0 25,3 12,9 7,5 6,0 16,6 26,4 6,5 12,8 13,9 12,9 8,6 8,2

Turu-Tehase ristmik 27,9 21,4 27,0 32 22,9 18,6 21,8 26,6 19,5 23,1 14,7 38,5 13,3 14,7 13,6 17,3 37,6 12,3 18,6 20,8 13,0 15,7 13,1

Narva mnt - Puiestee ristmik 51,7 57,0 45,1 50,9 40,8 39,2 52,5 57,4 46,7 37,7 44,5 39,3 46,9 49,2 50,1 51,7 62,6 56,8 39,1 48,2 45,7 50,6 43,5

Võru - Aardla ristmik 32,5 29,5 31,1 33,8 49,6 42,3 36,4 46,8 30,8 29,4 38,3 35,9 47,2 28,0 21,5 40,8 48,3 23,9 32,3 45,2 36,9 40,5 24,6

Näituse 28 24,1 21,9 22,8 17,8 30,7 23,7 24,2 27,3 15,8 25,9 24,4 21,6 30,2 17,1 23,4 21,2 37,6 9,8 19,1 27,6 30,8 19,3 17,2

Pikk - Pärna ristmik 19,3 23,4 13,6 21,8 33,0 21,0 13,9 26,7 22,0 22,0 26,8 31,2 32,3 12,2 23,2 29,4 28,8 10,4 15,3 27,1 21,0 22,3

Bussijaam 27,6 30,0 30,8 33,2 41,5 30,5 23,5 37,8 23,9 20,5 28,5 31,9 38,9 21,8 17,2 26,9 40,6 27,4 21,1 29,7 23,2 27,0 21,2

Kaubanduskeskus Eeden 21,8 33,7 32,2 27,9 34,7 32,7 21,0 23,0 15,7 18,6 25,7 31,3 25,8 18,9 25,1 19,2 38,9 18,3 23,4 31,7 19,0 19,0 12,7

Kroonuaia - Jakobi ristmik 34,5 48,8 30,8 34,1 48,3 44,3 28,5 40,8 28,5 29,5 38,0 31,8 39,1 23,4 22,4 30,1 37,1 28,5 19,8 35,2 21,6 17,6 17,2

Laia-Vabaduse ristmik 36,1 40,6 43,2 38,2 36,9 32,4 26,9 37,7 22,6 35,6 27,1 29,5 33,0 22,9 21,1 30,1 39,4 16,7 31,0 27,2 26,2 23,7 27,9

14 Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega. https://www.tartu.ee/et/uurimused

https://www.tartu.ee/et/uurimused


24

Lisa 3 Analüüsiakt

Documents

Lämmastikdioksiidi mõõtmine Tartu koolide ümbruses · 2. PROJEKTI TAUST Õhk ja selle kvaliteet on oluline, sest mõjutab otseselt meie tervist ja meid ümbritsevat keskkonda