Läänemaa Ühisgümnaasiumi õppekava lisa 2•ppekava-lisa-2-Suunakursuste-ja...5) defineerib kolmnurgaga seotud lõikude (kesklõik, mediaan, nurgapoolitaja, kõrgus,keskristsirge)

Läänemaa Ühisgümnaasiumi õppekava

lisa 2

Suunakursuste ja ülekooliliste valikõppeainete kursuste ainekavad

REAALSUUND ...................................................................................................................................... 4

Planimeetria I .................................................................................................................................... 4

Planimeetria II VÄLJATÖÖTAMISEL ........................................................................................ 6

Programmeerimise alused I .............................................................................................................. 8

Programmeerimise alused II .......................................................................................................... 11

Arvutused keemias .......................................................................................................................... 13

Arvutamine füüsikas ....................................................................................................................... 15

Majandusmatemaatika elemendid ................................................................................................. 21

Matemaatilised mudelid .................................................................................................................. 23

LOODUSSUUND ................................................................................................................................. 26

Läänemaa geograafia ...................................................................................................................... 26

Keskkonnaõpetus............................................................................................................................. 30

Elusloodus ........................................................................................................................................ 35

Praktiline geograafia ....................................................................................................................... 37

Keemia tootmises VÄLJATÖÖTAMISEL ................................................................................... 41

Elektrokeemia .................................................................................................................................. 41

Geoinformaatika .............................................................................................................................. 48

Rakendusbioloogia .......................................................................................................................... 51

MAJANDUSSUUND ........................................................................................................................... 56

Turundus .......................................................................................................................................... 56

Äri- võõrkeel .................................................................................................................................... 60

Äriõigus ja ärieetika ........................................................................................................................ 64

Ettevõtlus (õpilasfirma) .................................................................................................................. 69

Raamatupidamine VÄLJATÖÖTAMISEL .................................................................................. 73

SOTSIAALSUUND .............................................................................................................................. 74

Üldajalugu I – maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat..................................... 74

Üldajalugu II– Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu .......................................... 78

Läänemaa kultuurilugu .................................................................................................................. 83

Psühholoogia .................................................................................................................................... 91

Globaliseeruv maailm ..................................................................................................................... 98

Filosoofia ........................................................................................................................................ 103

Inimene ja õigus ............................................................................................................................. 105

Politoloogia ..................................................................................................................................... 114

HUMANITAARSUUND .................................................................................................................... 121

Draama ja teater ............................................................................................................................ 121

Loovkunst ....................................................................................................................................... 124

I kursus ....................................................................................................................................... 125

II kursus ..................................................................................................................................... 125

Lavakunst ....................................................................................................................................... 126

Lavakunst I ................................................................................................................................ 128

Lavakunst II ............................................................................................................................... 129

Loominguline meedia .................................................................................................................... 130

Rahvakultuur ................................................................................................................................. 132

Giidindus ........................................................................................................................................ 137

Kirjandus ja film ........................................................................................................................... 138

SUUND „SPORT JA TERVIS“ .......................................................................................................... 143

Tervislik liikumine ja taastusravi ................................................................................................ 143

Sportmängud I ............................................................................................................................... 144

Sportmängud II ............................................................................................................................. 146

Kergejõustik I ................................................................................................................................ 148

Kergejõustik II ............................................................................................................................... 150

Sport ja tervis................................................................................................................................. 153

Vastupidavusalad .......................................................................................................................... 155

Täiendavad treeningvõimalused .................................................................................................. 156

ÜLEKOOLILISED VALIKAINED .................................................................................................... 158

Praktiline eesti keel teise keelena ................................................................................................. 158

Ettevalmistus inglise keele riigieksamiks .................................................................................... 160

Rahvatants ..................................................................................................................................... 163

Eetika .............................................................................................................................................. 166

Riigikaitse ....................................................................................................................................... 169

Riigikaitse I ................................................................................................................................ 173

Praktiline õpe välilaagris .......................................................................................................... 181

Turismiteenindus VÄLJATÖÖTAMISEL ................................................................................. 185

Soome keel I ................................................................................................................................... 187

Soome keel II .................................................................................................................................. 190

Rootsi keel ...................................................................................................................................... 194

Prantsuse keel ................................................................................................................................ 196

Saksa keel ....................................................................................................................................... 199

Astronoomia ................................................................................................................................... 203

Karjääriõpetus ............................................................................................................................... 205

Usundiõpetus .................................................................................................................................. 211

Usundiõpetus I: Lääne religioonid ........................................................................................... 211

Usundiõpetus II: Ida religioonid .............................................................................................. 213

REAALSUUND

Läänemaa Ühisgümnaasiumis on reaalsuuna suunakursused - „Planimeetria I“ , „Planimeetria

II“, „Programmeerimise alused I“, „Programmeerimise alused II“, „Arvutamine keemias“,

„Arvutamine füüsikas“, „Majandusmatemaatika“, „Matemaatilised mudelid“.

Planimeetria I

Kolmnurkade ja ringide geomeetria“

Õppe-eesmärgid

Valikkursusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb kolmnurkade ja ringide geomeetria alusmõisteid ja põhitulemusi ning valdab

nende tõestamise põhimeetodeid (paralleelsus, kongruentsus, sarnasus, piirdenurkade

meetod);

2) oskab kasutada õpitud meetodeid klassikalisi sünteetilise geomeetria tüüpülesandeid

lahendades ning teha korrektseid jooniseid;

3) arendab loovat ja paindlikku matemaatilist mõtlemist.

Õppeaine kirjeldus

Kursus koosneb kolmest põhivaldkonnast:

1) paralleelsed sirged;

2) kolmnurkade kongruentsus ja sarnasus;

3) ringjoonega seotud nurgad ja lõigud, ringjoonte lõikumine ning puutumine.

Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:

1) defineerib sirgete paralleelsuse mõistet, sõnastab paralleelsuse tunnused ja tõestab

neid;

2) kasutab paralleelsuse tunnuseid ja kiirteteoreemi, lahendades tüüpülesandeid ning

(tõestus)ülesandeid;

3) defineerib kolmnurkade võrdsuse (kongruentsuse) ja sarnasuse mõisted, sõnastab

võrdsuse (kongruentsuse) ja sarnasuse tunnused ning tõestab neid tunnuseid;

4) oskab kasutada kongruentsuse ja sarnasuse meetodeid (tõestus)ülesandeid lahendades;

5) sõnastab ja tõestab teoreemi täisnurkse kolmnurga täisnurga tipust tõmmatud

kõrgusest ja selle järeldused (Pythagorase, Eukleidese ja kõrguse teoreemid) ning

Pythagorase teoreemi pöördteoreemi;

6) selgitab kolmnurkade võrdsuse ja kolmnurkade pindvõrdsuse mõiste erinevust ning

lahendab sellekohaseid ülesandeid;

7) teab kolmnurga võrratusi ja kasutab neid (tõestus)ülesandeid lahendades;

8) teab põhitulemusi piirdenurga ning ringjoone kõõlu ja puutuja vahelise nurga suuruse

kohta ning kasutab neid (tõestus)ülesandeid lahendades;

9) sõnastab ja tõestab teoreemid ringjoone kahest kõõlust, lõikajast, puutujast ning

lõikajast ja puutujast ning kasutab tulemusi (tõestus)ülesandeid lahendades;

10) lahendab lihtsamaid (tõestus)ülesandeid ringjoonte lõikumise ja puutumise kohta.

Õppesisu

Paralleelsed sirged. Sirgete paralleelsus. Sirgete paralleelsuse tunnused. Kiirteteoreem.

Ajalooline ülevaade sirgete paralleelsuse küsimusest (nn paralleelide aksioomi küsimus).

Kolmnurk. Kolmnurkade võrdsuse (kongruentsuse) ja sarnasuse definitsioonid ning tunnused.

Teoreem täisnurkse kolmnurga täisnurga tipust tõmmatud kõrgusest ja selle järeldused

(Pythagorase, Eukleidese ja kõrguse teoreem). Pythagorase teoreemi pöördteoreem.

Kolmnurkade pindvõrdsus. Kolmnurga võrratus. Ring, ringjoon. Kesk- ja piirdenurgad.

Piirdenurga suurus. Thalese teoreem. Nurk kõõlu ja puutuja vahel. Teoreemid ringjoone

kahest kõõlust, kahest lõikajast ning puutujast ja lõikajast. Ühest punktist ringjoonele

tõmmatud puutujalõikude võrdsus. Punkti potents ringjoone suhtes. Kahe ringjoone sisemine

(välimine) puutumine.

Õppematerjalid. Kasutatav kirjandus.

Kursuse õpetamiseks puudub ühtne õpik. Kasutusel on:

E.Jõgi,Planimeetria,Koolibri 1996.a.

I.Šalõgin,Tasandi geomeetria,Avita 2000.a.

O.Kärner,Täiendavaid küsimusi planimeetriast,Valgus 1978.a.

M.Lepik jt.,Matemaatika 8.klassile,Koolibri 2005.a

T.Lepmann jt.,Matemaatika 9.klassile,Koolibri 1999.a.

L.Lepmann jt.,Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika lõpueksamiks valmistumisel,Koolibri

2004.a.

L.Tuulmets,Matemaatika ülesandeid,Avita 2000.a.

K.Kallaste,Matemaatika valikülesannete kogu gümnaasiumile, Koolibri 2001.a.

Hindamine

Hindamise aluseks on faktide,mõistete ja potseduuride teadmine, teadmiste rakendamine ja

arutlemine(põhjendamine,analüüs,tulemuste hindamine ).

Kasutatakse numbrilist hindamist (tunnikontrollid, kontrolltööd, kodused tööd, iseseisvad

tunnitööd,suulised vastamised). Kursuse kokkuvõttev hinne pannakse kontrolltööde hinnete

ja E-päeviku keskmise hinde alusel.

Kursusehinne võib olla kas „5“, „arvestatud“ või „mittearvestatud“.

Planimeetria II VÄLJATÖÖTAMISEL

Hulknurkade ja ringide geomeetria

6.1. Õppe-eesmärgid


1) tunneb hulknurkade ja ringide geomeetria alusmõisteid ja põhitulemusi ning valdab

nende õestamise põhimeetodeid (paralleelsus, kongruentsus, sarnasus, piirdenurkade

meetod, lisakonstruktsioonide meetod);

2) oskab loovalt kasutada õpitud meetodeid sünteetilise geomeetria (tõestus)ülesandeid

lahendades ning teha korrektseid lihtsamaid jooniseid sirkli ja joonlauaga ja/või

arvutiga, kasutades mõnda dünaamilise geomeetria programmi;

3) arendab loovat ja paindlikku matemaatilist mõtlemist.

Õppeaine kirjeldus

Kursus koosneb järgmistest põhivaldkondadest:

1) hulknurkade (nelinurkade) liigitus ja põhiomadused;

2) kõõlnelinurk;

3) kolmnurgaga seotud lõigud (kesklõigud, mediaanid, nurgapoolitajad, kõrgused,

keskristsirged) ja ringjooned (sise- ja ümberringjoon);

4) algteadmised joonestamisest

5) konstruktsioonülesanded.

Õpitulemused


1) tuletab valemid hulknurga sise- ja välisnurkade summa ning diagonaalide arvu

leidmiseks ning kasutab neid (tõestus)ülesandeid lahendades;

2) defineerib hulknurkade võrdsuse (kongruentsuse) ja sarnasuse mõisted ning kasutab

kongruentsuse ja sarnasuse meetodeid (tõestus)ülesandeid lahendades;

3) tunneb nelinurkade (ruut, ristkülik, romb, rööpkülik, trapets) definitsioone ja omadusi

ning kasutab neid (tõestus)ülesandeid lahendades;

4) sõnastab ja tõestab tarvilikke ja piisavaid tingimusi selleks, et nelinurk oleks

kõõlnelinurk, kasutab kõõlnelinurkade meetodit (tõestus)ülesandeid lahendades ning

nelja punkti ühel ringjoonel asumist põhjendades;

5) defineerib kolmnurgaga seotud lõikude (kesklõik, mediaan, nurgapoolitaja,

kõrgus,keskristsirge) mõisted ja tõestab nende põhiomadusi ning kasutab saadud

tulemusi (tõestus)ülesandeid lahendades;

6) kasutab erinevaid meetodeid tõestamaks, et iga kolmnurga kolm mediaani

(nurgapoolitaja, keskristsirge, kõrgus) lõikuvad ühes punktis;

7) teab, milliste lõikude lõikepunktis asuvad kolmnurga sise- ja välisringjoone

keskpunktid, ning kasutab seda teadmist (tõestus)üleandeid lahendades;

8) omandab algteadmised joonestamisest

9) saavutab teatud vilumuse põhiliste konstruktsioonülesannete lahendamisel sirkli ja

joonlauaga.

Õppesisu

Hulknurk: kumerad ja mittekumerad hulknurgad, korrapärased hulknurgad. Hulknurga sise- ja

välisnurkade summa. Hulknurga diagonaalid. Hulknurkade kongruentsus (võrdsus) ja

sarnasus. Tarvilikud ja piisavad tingimused selleks, et nelinurk oleks ruut (ristkülik, romb,

rööpkülik, trapets). Kõõlnelinurk. Tarvilikud ja piisavad tingimused selleks, et nelinurk oleks

kõõlnelinurk: samale kaarele toetuvad piirdenurgad, teineteise vastas asuvad piirdenurgad,

diagonaalide lõikude pikkuste korrutis (ringjoone lõikuvate kõõlude omadus), Ptolemaiose

teoreem. Nelja punkti asumisest ühel ringjoonel. Lõigud ja ringjooned kolmnurgas:

kolmnurga kesklõigud, kesklõikude ja nendest moodustatud kolmnurga omadused. Tarvilik ja

piisav tingimus selleks, et punkt asuks antud nurga poolitajal (antud lõigu keskristsirgel).

Teoreemid kolmnurga mediaanide (nurgapoolitajate, kõrguste, keskristsirgete) lõikumisest

ühes punktis. Kolmnurga sise- ja ümberringjoon. Joonestamise baasmõisted

Konstruktsioonülesanded. Põhikonstruktsioonid sirkli ja joonlauaga (antud nurga poolitaja,

lõigu keskristsirge, sirgele antud punktist ristsirge või paralleelsirge konstrueerimine,

kolmnurga sise- ja ümberringjoone konstrueerimine, ringjoone puutuja konstrueerimine, lõigu

jaotamine antud suhtes, hulknurkade konstrueerimine). Ajalooline ülevaade klassikaliste

konstruktsioonülesannete (ringi kvadratuur, kuubi duplikatsioon, nurga trisektsioon) tegemise

võimalikkusest.

Hindamine

Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh

õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste

tegevuste alusel.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kursuse hinne kujuneb

kontrolltööde ja suuliste vastamiste hinnetest.

Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, lahenduse õigsus, loovus ja vormistamise

korrektsus, ning suuline ja kirjalik eneseväljendus. Vähemalt rahuldava kursusehinde

saamiseks peab õpilane sooritama/esitama kõik nõutud tööd. Kursusehinne võib olla kas „5“,

„arvestatud“ või „mittearvestatud“.

Programmeerimise alused I

Kursus annab algteadmised ja -oskused programmide disainimise, loomise ning testimise

võimalustest. Õppeprotsessis kasutatavaks arenduskeskkondadeks on Massachusetts'i

Tehnoloogia Instituudis (MIT) loodud ja arendatav Scratch (http://scratch.mit.edu).

Eesmärgid

Kursusega taotletakse, et õpilane:

1) arendab loovust, loogilist, analüütilist ja algoritmilist mõtlemist ning süsteemset

käsitlusviisi probleeme ja ülesandeid lahendades;

2) teadvustab ja tunnetab programmjuhtimisega süsteemide tööpõhimõtet;

3) tutvub objektorienteeritud modelleerimise, analüüsi ja disaini põhimõtetega;

4) omandab programmide ja algoritmide koostamise baasoskused;

5) tunneb ning oskab kasutada rakenduste ja programmide loomise vahendit Scratch;

6) saab aru objektide ja andmete olemusest, nende omadustest ning nendega täidetavatest

tegevustest algoritmides ja programmides;

7) omandab algoritmimise ja programmeerimise põhikontseptsioonid ja mõisted.

http://scratch.mit.edu/

Õppetegevus

1. Õppetegevus toimub arvutiklassis loengute, praktikumide ja seminaride vormis.

2. Õppetööd toetab õpik: http://rlpa.ttu.ee/RLPA_opik.pdf

3. Õpilaste tegevused on järgmised:

harjutused praktikatundides (õpetaja esitab igaks harjutustunniks valiku

rakenduste loomise ülesandepüstitusi);

teadmiste täiendamine opiku abil;

valiku praktikatunni käigus loodud rakenduste täiustamine iseseisva tööna;

paarisülesandena loodav kursuse lõputöö, milleks on põhjalikum rakendus;

kaasõpilaste loodud lõputöö rakenduste testimine ning testimistulemuste

raporteerimine.

Õpitulemused


1) eristab ja oskab kirjeldada rakenduste loomise põhifaase: ülesande püstitus, analüüs, disain,

realisatsioon;

2) on tuttav objektorienteeritud modelleerimise, analüüsi ja disaini põhimõtetega ning suudab

lugeda unifitseeritud modelleerimiskeeles (UML) esitatud klassi- ja tegevusdiagramme;

3) teab programmide loomise, töötlemise, täitmise, silumise ning testimise põhimõtteid;

4) eristab ning oskab programmides ja algoritmides kasutada eri liiki andmeid (arve, tekste,

graafika- ja heliandmeid);

5) teab ja mõistab konstantide, muutujate, loendite ja objektide olemust ning kasutab neid

otstarbekalt algoritmides ja programmides;

6) eristab ning oskab kasutada eri liiki operatsioone, avaldisi ja funktsioone väärtuste

leidmiseks;

7) teab ja tunnetab omistamise operatsiooni olemust ning oskab seda kasutada algoritmides ja

programmides;

8) tunneb ning oskab algoritmides ja programmides kasutada protsesside juhtimise vahendeid:

järjestikused protsessid (jada), tsüklilised protsessid (kordused), hargnevad protsessid

(valikud) ja paralleelprotsessid.

Õppesisu

Programmeerimise mõiste. Tarkvara loomise nõuded. Programmeerimise lähteülesande ja

http://rlpa.ttu.ee/RLPA_opik.pdf

lõpptulemuse kvaliteedi tähendus. Programmi koostamise (programmeerimiskeele)

põhielemendid. Tarkvaraarenduse etapid. Tutvumine programmeerimisvahendiga Scratch.

Algoritmimise põhimõtted. Algoritmide olulised omadused. Scratch'i käsuplokid: andurid

(sisend-väljund) ja juhtkäsud. Tingimus- ja valikulaused. Tsüklid. Objektide liikumine,

välimus ja joonistusfunktsioonid. Valikulaused: ühene valik ja kahene valik ning nende

kombineerimine. Korduslaused ehk tsüklid ja tsüklimuutuja kasutamine. Tsüklitest väljumise

tingimused. Aritmeetika- ja tekstitehted. Loendi kasutamine ja operatsioonid loendi

liikmetega.Objektide animeerimine Scratch'is. Objektidevaheline infovahetus. Andurite

kasutamine objektide juhtimisel. Rakenduste disainiprobleemid. Loogikatehted. Audio-video

funktsioonide kasutamine Scratch'is. Rakenduste testimise põhimõtted. Rakenduste praktiline

testimine. Veaparanduste mõju hindamine. Rakenduste stabiliseerimine.

Hindamine

Hinne kujuneb järgmiselt:

Iga tunniharjutuse ja kodutööd eest saab ühe jooksva hinde, millest kujunevad

õppenädalate koondhinded (H1-H6), mis kantakse e-päevikusse.

Pärast töö esitamise tähtaega ja esmast jooksvat hindamist tehtud parandused ja

täiendused üldjuhul konkreetse töö hinnet ei muuda.

Töö esitamise tähtaja ilma mõjuva põhjenduseta või erikokkuleppeta ületamise iga päev

vähendab jooksva töö eest saadavat hinnet 1 palli võrra.

Õppenädala koondhinnete kujunemise üldkriteeriumid on järgmised:

◦ hinne 5 – tähtajaks on esitatud üle 90-100% tunniharjutustest ja kodutöödest, kõik

esitatud tööd vastavad täielikult ülesandepüstitusele ja sisaldavad tunniharjutuste

silmapaistvaid edasiarendusi või täiustusi

◦ hinne 4 – tähtajaks on esitatud üle 75-89% tunniharjutustest ja kodutöödest, vähemalt

50 % kõikidest nõutud töödest vastavad täielikult ülesandepüstitusele ning ülejäänud

esitatud tööd vastavad üldjoontes ülesandepüstitusele ja neis ei esine suuri vigu ning

puudusi

◦ hinne 3 – tähtajaks on esitatud üle 50-74% tunniharjutustest ja kodutöödest ja

vähemalt 50 % kõikidest nõutud töödest vastavad üldjoontes ülesandepüstitusele ja

esitatud töödes ei esine suuri vigu ning puudusi

◦ hinne 2 – tähtajaks on esitatud alla 50% tunniharjutustest ja kodutöödest või

üldjoontes ülesandepüstitusele vastavate tööde hulk on alla 50% kõikidest nõutud

töödest

◦ hinne 1 – tähtajaks on esitatud alla 20% tunniharjutustest ja kodutöödest või

üldjoontes ülesandepüstitusele vastavate tööde hulk on alla 20 % kõikidest nõutud

töödest

Lõputöö loomise ja esitlemise eest saab iga õpilane kaasõpilaste poolt antud hinnangute

aritmeetilise keskmise alusel (õpetajal on õigus hinnangut korrigeerida) kaks eraldi e-

päevikusse kantavat hinnet: esimene hinne (H7) praktilise tööna valminud rakenduse eest

ja teine hinne (H8) loodud rakenduse dokumenteerimise eest.

Kursuse lõpphinne (H) arvutatakse õppenädalate koondhinnete (H1-H6 kaaluga 1) ja lõputöö

hinnete (H7 kaaluga 3, H8 kaaluga 2) alusel järgmiselt:

H=(H1+H2+H3+H4+H5+H6+H7*3+H8*2)/11.

Programmeerimise alused II

Kursus annab põhiteadmised ja -oskused programmeerimiskeele Python kasutamiseks

rakenduste loomisel ning loob eeldused edasiseks iseseisvaks programmeerimise alaseks

enesetäiendamiseks. Õppeprotsessis kasutatakse on Python'i versiooni 3.3.2

(http://www.python.org/download/).

Eesmärgid


1) arendab loovust, loogilist, analüütilist ja algoritmilist mõtlemist ning süsteemset

käsitlusviisi probleeme ja ülesandeid lahendades;

2) teadvustab ja tunnetab programmjuhtimisega süsteemide tööpõhimõteid;

3) arendab edasi programmide ja algoritmide koostamise oskusi;

4) õpib kasutama programmeerimiskeelte põhilisi vahendeid;

5) õpib tundma ning kasutama programmeerimiskeelt Python programmide loomisel;

6) omandab kogemuse keerukamate algoritmide ja andmestruktuuride loomisel ja

kasutamisel;

7) kujundab valmidust iseseisvaks programmerimise alaseks edasiõppimiseks.

Õppetegevus

1. Õppetegevus toimub arvutiklassis loengute (ca 10%) ja praktikumide (ca 90%) vormis.

http://www.python.org/download/

2. Õppetööd toetavad Pythoni dokumentatsioon (http://www.python.org/doc/) ja õpik

(http://rlpa.ttu.ee/RLPA_opik.pdf).

3. Õpilaste tegevused on järgmised:

harjutused praktikatundides (õpetaja esitab igaks harjutustunniks valiku

rakenduste loomise ülesandepüstitusi)

teadmiste täiendamine Pythoni dokumentatsiooni, õpiku jm veebimaterjalide

abil

praktikatunni käigus loodud rakenduste täiustamine iseseisva tööna

paarisülesandena loodav kursuse lõputöö, milleks on põhjalikum rakendus

vabalt valitud teemal

lõputöö rakenduse dokumenteerimine ja testimine

Õpitulemused


1) oskab iseseisvalt kasutada programmeerimiskeele Python võimalusi rakenduste loomisel;

2) eristab ning oskab programmides ja algoritmides kasutada liht- ja struktuurseid

andmetüüpe ning andmetüüpide teisendusi;

3) teab ja mõistab konstantide, muutujate, loendite ja objektide olemust ning kasutab neid

otstarbekalt algoritmides ja programmides;

4) eristab ning oskab kasutada eri liiki operatsioone, avaldisi ja funktsioone väärtuste

leidmiseks;

5) teab ja oskab kasutada vahendeid andmete lugemiseks väliskeskkonnast ning kirjutamiseks

väliskeskkonda

6) tunneb ja oskab kasutada rakenduste tõrkekindlust tõstvaid programmeerimiskeele

võimalusi;

7) eristab protseduurilist ja objektorienteeritud programmeerimistehnikaid;

8) tunneb rakenduste graafilise kasutajaliidese loomise võimalusi.

Õppesisu

Pythoni tutvustus. Pythoni interpretaatori kasutamine. Sisend/väljund-lausete süntaks.

Tingimuslaused. Lähtekoodi kommenteerimine. Teksti-, aritmeetika-, võrdlus- ja

loogikaoperaatorid. Funktsioonide kasutamine. Tüübiteisendused. Tsüklid. Alamprogrammide

defineerimine ja kasutamine. Moodulite kasutamine. Struktuursed andmetüübid. Vea- ja

http://www.python.org/doc/

http://rlpa.ttu.ee/RLPA_opik.pdf

erinditehaldus. Väljundi vormindamine. Pythoni dokumentatsioon ja selle kasutamine.

Struktuursete andmetüüpidega seotud operatsioonid ja algoritmid. Keerukamate

andmestruktuuride defineerimine. Graafikavahendite kasutamine Pythonis. Graafilise

kasutajaliidesega rakenduste loomine. Failioperatsioonid. Andmetöötlus failides.

Objektorienteeritud programmeerimine Pythonis. Mitmesugused standardteegi võimalused.

Testimise vahendid ja võimalused Pythonis. Rakenduste testimine ja stabiliseerimine.

Hindamine

Hinne kujuneb järgmiselt:

Iga õpilane esitab kõik harjutustundides loodud rakendused hindamiseks teisel, kolmandal

ja viiendal tsükli nädalal kokkulepitud tähtaegadel ja saab harjutustundides tehtud töö eest

3 eraldi hinnet (H1, H2, H3), mis kujunevad järgmiselt:

hinne 5 – tähtajaks on esitatud üle 90% harjutustundide töödest, kõik esitatud tööd on

läbivalt korrektselt kommenteeritud, esitatud tööd sisaldavad tunniharjutuste

silmapaistvaid edasiarendusi või täiustusi; hinne 4 – tähtajaks on esitatud üle 75%

harjutustundide töödest ja vähemalt 75% nõutud töödest töötavad vastavalt

ülesandepüstitusele, kõik esitatud tööd on läbivalt korrektselt kommenteeritud; hinne 3 –

tähtajaks on esitatud üle poole, kuid mitte üle 75% harjutustundide töödest ja vähemalt

pooled nõutud töödest töötavad vastavalt ülesandepüstitusele; hinne 2 – tähtajaks on

esitatud alla poole harjutustundide töödest; hinne 1 – õpilane ei ole töid tähtajaks esitanud

ja ei ole õpetajat esitamise eranditest informeerinud.

Iga õpilane saab etapiviisiliselt esitatud lõputöö eest 2 eraldi hinnet (H4, H5). Mõlema

hinde puhul mõjutab hinnet nii a) valminud dokumentatsioon ja koodi kommenteerimine

(osakaal 4. nädalal 75%, 7. nädalal 25%), kui b) rakenduse kvaliteet (osakaal 4. nädalal

25%, 7. nädalal 75%).

Kursuse lõpphinne (H) arvutatakse saadud hinnete kaalutud keskmise põhjal:

H=(H1*3+H2*4+H3*2+H4*1+H5*5)/15.

E-päevikusse märgitakse kursusehindeks kas „5“, „arvestatud“ või „mittearvestatud“.

Arvutused keemias

Antud kursus on reaalsuuna kursus, mis käsitleb põhjalikumalt ja süvendatult

keemiaülesannete lahendamist gümnaasiumi keemiakursustest, ja mille maht on ühes

perioodis 21 75-minutilist õppetundi.

Õppe-eesmärgid

1) omandab põhjalikumad teadmised-oskused-võtted keemiaülesannete lahendamiseks

õppesisus toodud teemade piires;

2) annab võimaluse paremini aru saada keemilistest nähtustest ja nende selgitamiseks;

3) annab võimaluse paremini aru saada matemaatiliste arvutuste vajalikkusest ja

paratamatusest keerulisemate keemiliste nähtuste selgitamisel.

Õppetegevus

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja

eeldatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas;

3) võimaldatakse nii individuaal- kui ka ühisõpet (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd,

õppekäigud, praktilised tööd, töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebimaterjalide ja

teiste teabeallikatega);

4) rakendatakse IKT-l põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja -vahendeid;

5) laiendatakse võimaluse piires õpikeskkonda: arvutiklass, laborid, teadusasutused ja

ettevõtted, jne;

6) kasutatakse aktiivõpet: arutelud, väitlused, keemiliste protsesside teoreetiline uurimine

ning analüüs.

Füüsiline õpikeskkond

1) keemiaklass ja labor, kus on tõmbekapp, soe ja külm vesi, valamud,

elektripistikud, spetsiaalse kattega töölauad, vajalikud katsevahendid ja -materjalid ning

demonstratsioonivahendid;

2) arvutiklass, kus saab teha ainekavas nimetatud töid;

3) ruum väljaspool kooli territooriumi (teadusasutuse või ettevõtte keemialabor vm), kus saab

läbi viia ainekava kohast õpet.

Õppesisu

Keemia põhimõisted ja –suurused

Aine massi, moolide ja molekulide arvu ning ruumala arvutamine segudes, lahustes ja

gaasides

Keemilise ühendi molekulivalemi leidmine

o I ELEMENTIDE % SISALDUSE JÄRGI

o II KEEMILISE REAKTSIOONI ALUSEL

Keemilisest reaktsioonist osavõtvate ainete masside arvutamine

Lahuse pH arvutamine

Reaktsiooni soojusefekti arvutamine

Ioon- ja redoksreaktsioonid

Elektrolüüsil eralduva aine massi arvutamine

Eseme „vanuse“ arvutamine radioaktiivset lagunemisseadust väljendava võrrandi abil

Õpitulemused


1) oskab teha õppesisus toodud teemades arvutusi;

2) oskab koostada ioonreaktsioonide võrrandeid;

3) oskab leida redoksreaktsioonide koefitsiente.

Hindamine

1) hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest ja kooli

õppekava hindamisjuhendist;

2) õpilase teadmisi ja oskusi hinnatakse suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste

tööde ning IKT-e alusel kooli õppekavaga sätestatud tingimustel, arvestades õpilase teadmiste

ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele;

3) hariduslike erivajadustega õpilasi hinnatakse kooli õppekavaga sätestatud tingimustel;

4) e-päevikusse märgitakse kursusehindeks kas „5“, „arvestatud“ või „mittearvestatud“.

Arvutamine füüsikas

Õppe-eesmärgid

Valikkursusega „Arvutamine füüsikas“ taotletakse, et kursuse läbinud õpilane omandaks:

oma tõenäolises tulevases tehnilis-tehnoloogilises ametis kasulikketeadmisi;

oskuse ära tunda füüsikaga seotud tehnilisi probleeme tavaelus;

oskuse leida asjakohast ning usaldusväärset teavet meid ümbritsevas tehnoloogilises

keskkonnas ilmnevate probleemide lahendamise kohta;

loodusteadusliku meetodi, sh uurimusliku käsitlusviisi kasutamise ülalnimetatud

probleemide lahendamisel;

oskuse teha põhjendatud tehnilis-tehnoloogilisi otsuseid praktiliste probleemide

lahendamisel;

loomingulisel ja kriitilisel mõtlemisel baseeruva vaate tehnoloogilistele probleemidele;

suulise ja kirjaliku tehnoloogilise kommunikatsiooni oskusi;

loodusteaduslikke ja tehnoloogilisi teadmisi väärtustava hoiaku ning valmiduse

elukestvaks õppeks;

võimet ära tunda erinevate valdkondade probleeme nähtustes ja hinnata nende

koosmõju;

oskuse hinnata tehnoloogilisi riske ning prognoosida uute tehnoloogiliste lahenduste

mõju keskkonnale.

Õppetegevus

Kursus on üles ehitatud õpilastele jõukohastele füüsikaga seotud praktiliste probleemide

lahendamisele, milles kasutatakse integreeritult, põhiliselt, varem omandatud teadmisi füüsika

kohustuslikest kursustest (esimesed neli). Kursuse jooksul suunatakse õpilast tegema

konkreetsete probleemidega seonduvaid põhjendatud ja kompetentseid otsuseid, arvestades

probleemi loodusteaduslikke, tehnoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilisi

dimensioone. Seejuures hoitakse tasakaalus varasemates, eelkõige füüsika, ent ka teiste

loodusainete kohustuslikes kursustes omandatud teadmiste rakendamine uutes kontekstides

ning uute teoreetiliste ja tehnoloogiliste teadmiste ja oskuste omandamine.

Õppimisel kasutatakse laboratoorseid töid ja demonstratsioonkatseid, milles uuritakse

põhiliselt füüsika kohustuslike kursuste jooksul omandatud teoreetiliste teadmiste praktilisi

rakendusi, õpitakse kasutama mõõteriistu ja hindama saadud andmete kvaliteeti. Praktiline

laboratoorne tegevus annab ka uusi teadmisi, kuid aitab ka paremini mõista füüsika teooria

seost reaalsete nähtustega, arendab õppijate kinesteetilisi ja rühmatöö oskusi. Kursuse üks

omaette tähtis eesmärk on tutvustada kaasaegseid mõõtmise võimalusi, mõõteriistade

tööpõhimõtet ja mõõtmise usaldusväärsust mõjutavaid tegureid.

Kursuse sisus on paratamatult kattuvusi kohustuslike füüsika kursustega, korduvad küsimused

jäetakse õpilastele iseseisvaks lahendamiseks. Probleemide käsitlemisel keskendutakse

põhiliselt nende kvantitatiivsele küljele. Oluliseks peetakse iseseisvat informatsiooni

hankimist, töö planeerimist ja seoste otsimist. Õppesisu loetelus ei ole probleemid esitatud

nende käsitlemise täpses järjestuses, laboratoorse töö ülesanne võib erineda nendest, mis

näidatud nimekirjas. Kursuse sisu uuendatakse pidevalt, vastavalt õppekeskonna tehnilistele

võimalustele, kooskõlas teaduse ja tehnoloogia arenguga ning teadmistepõhise ühiskonna

vajadustega.

Õppesisu

Potentsiaalse energia miinimumi printsiip (kõik looduse objektid püüavad minna vähima

potentsiaalse energiaga seisundisse). Punktmass (masspunkt) kui keha mudel ja selle

rakendatavuse piirid. Inertsimoment. Nihe ja teepikkus. Ühtlaselt muutuv liikumine.

Liikumisvõrrand. Kiiruse ja teepikkuse sõltuvus ajast. Liikumise graafiline kujutamine. Vaba

langemine. Vaba langemise kiirendus. Kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast vertikaalsel

liikumisel. Kiirus – vektorsuurus, erisihiliste liikumiste sõltumatus. Kulgliikumise dünaamika.

Jõuvektorite liitmine ja resultantjõud. Raskusjõud ja keha kaal. Elastsusjõud ja Hooke’i

seadus. Hõõrdejõud ja hõõrdetegur. Keha tiirlemine ja pöörlemine. Ühtlane ringjooneline

liikumine. Pöördenurk. Periood ja sagedus. Nurk – ja joonkiirus. Tiirlemine ja pöörlemine.

Elastsusjõud ja jäikustegur (vedrukonstant). Hõõrdejõud ja hõõrdetegur. Pöördenurk, periood,

sagedus, nurkkiirus, joonkiirus. Võnkumine kui perioodiline liikumine. Füüsikaline – ja

matemaatiline pendel. Hälve ja amplituud. Periood ja sagedus. Hälbe sõltuvus ajast, faas ja

faasidiagramm. Energia jäävuse seadus võnkumisel. Lained. Piki ja ristlained. Laineid

iseloomustavad suurused: lainepikkus, kiirus, periood ja sagedus. Lainetega kaasnevad

nähtused: peegeldumine, murdumine, interferents, difraktsioon. Lained ja nendega seotud

nähtused looduses ning tehnikas. Mehaaniline energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus.

Mehaanilise energia muundumine teisteks energiateks. Energia jäävuse seadus looduses ja

tehnikas. Püsimagnet ja vooluga juhe. Elektri ja magnetvälja kirjeldavad vektorsuurused

elektrivälja tugevus ja magnetinduktsioon. Sirgvoolu magnetinduktsioon. Elektrivälja

potentsiaal ja pinge. Pinge ja väljatugevuse seos. Homogeenne elektriväli kahe erinimeliselt

laetud plaadi vahel. Pooli magnetinduktsioon sõltuvus selle mõõtmetest ja elektrivoolu

tugevusest. Elementaarlaeng ja elektron.Voolutugevus. Elektrivooluga aines kaasnevad

nähtused. Faraday arv ja selle seos elementaarlaenguguga. Elektrivälja tugevus ja

magnetinduktsioon. Potentsiaal ja pinge. Amper, kulon, volt, tesla. Induktsiooni

elektromotoorjõud. Magnetvoog ja magnetvoo tihedus. Faraday induktsiooniseadus.

Kondensaator ja mahtuvus. Juhtmepool ja induktiivsus. Elektromagnetilise induktsiooni

nähtus. Induktsiooni elektromotoorjõud. Veeber, farad ja henri. Elektromagnetlainete skaala.

Lainepikkus ja sagedus. Nähtav valgus ja valgusallika efektiivsus. Valgusvoog ja valgusvoo

tihedus. Luks (lx) ja luumen (lm). Difraktsioon ja interferents. Difraktsioonvõred.

Polariseeritud valgus ja polariseerivad valgusfiltrid. Peegeldumine ja murdumine. Absoluutne

ja suhteline murdumisnäitaja. Koondav ja hajutav lääts. Fookus ja fookuskaugus.

Soojuskiirgus ja luminestsents. Juhi sisetakistus. Vooluallika elektromotoorjõud. Juhi

materjali erijutivus eritakistus. Metalljuhi takistuse sõltuvus temperatuurist. Ohmi seadus.

Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Elektrivool vedelikes ja gaasides. Voltmeeter,

ampermeeter ja multimeeter. Analoog – ja digitaalmõõteriistade näitude lugemine. Alalisvool.

Vooluallika elektromotoorjõud ja sisetakistus. Takistuse temperatuuritegur. Elektrivoolu töö

ja võimsus. Siseenergia ja soojusenergia. Temperatuur ja selle mõõtmine. Ideaalne – ja

reaalne gaas. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Gaasi rõhk, ruumala ja temperatuur. Ideaalne gaas.

Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Molaarmass. Molekulide kontsentratsioon. Isotermiline,

isobaarne ja isohoorne protsessid. Vedelike pindpinevus ja tihedus, neid mõjutavad tegurid.

Õpitulemused

Kursuse „Arvutamine füüsikas“ läbimisel õpilane teab

keha gravitatsioonilise potentsiaalse energia tähendust ja oskab seda praktiliste

mõõtmistega määrata;

keha kineetilise energia tähendust ja oskab seda praktiliste mõõtmistega määrata;

kuidas määrata kehade langemisel aega praktiliste mõõtmistega;

et reaalset keha ei saa alati taandada masspunktiks ja oskab seda taandamise määra

võimalust praktiliselt hinnata;

et märkimisväärne osa keha potentsiaalsest energiast võib keha veeremisel mööda

kaldpinda muutuda pöörlemisega seotud kineetiliseks energiaks ja oskab seda osa

leida praktilise mõõtmise kaudu mis on füüsikaline suurus inertsimoment ja kuidas

seda määrata praktiliste mõõtmistega ja arvutada teoreetiliselt (ketas, võru, sfäär);

kuidas kasutada mikromeetreid, nihkkaliibreid, mõõdulinte, fotoväravaid,

liikumissensoreid, loode ja ms;

miks mõõtma peab korduvalt ja oskab hinnata mõõtmisega seotud ebakindlust;

mõõtemääramatuse statistilist tähendust ja oskab seda katseteseeriale arvutada;

kuidas määrata keha massi kasutades kaalu või jõusensorit ja oskab seda praktiliselt

teha;

kuidas praktiliselt mõõta väikese tahke keha tihedust sukeldusmeetodiga;

sukeldusmeetodiga kehade tiheduse määramise täpsust mõjutavaid vigu ja oskab neid

vältida;

kuidas praktiliselt kasutada kehade täpseks kaalumiseks jõusensorit ja oskab seda teha;

füüsikalise suuruse pindpinevus tähendust ja oskab seda vedeliku puhul praktilise

mõõtmisega määrata;

vedelike (vesi) tihedust ja pindpinevust mõjutavaid tegureid ja oskab neid praktilistel

mõõtmistel arvestada;

Hookeì seaduse tähendust ja oskab määrata vedrukonstanti praktilise mõõtmisega;

et reaalsed kehad (vedrud) ei järgi täiel määral Hookeì seadust ka suhteliselt väikeste

deformatsioonide korral;

pinge ja potentsiaalide mõõtmise põhimõtet ja oskab seda praktiliselt teha, kasutades

multimeetreid ja pingesensoreid;

millist pinget nimetatakse elektromotoorjõuks ja kuidas seda praktiliselt mõõta;

mis on vooluallika sisetakistus ja oskab seda praktiliselt mõõta, kasutades multimeetrit

või pingesensorit;

et keemiliste vooluallikate füüsilist seisundit on võimalik hinnata, mõõtes nende

sisetakistust;

elektrimahtuvuse tähendust (plaatkondensaatori näitel) ja kuidas on see suurus seotud

kehade mõõtmete-, keskkonna omadustega ja kehade kaugusega teineteisest;

elektrikonstandi ja suhtelise dielektrilise läbitavuse tähendust ja oskab seda praktilise

mõõtmisega määrata füüsikaliste suuruse magnetinduktsioon, magnetvoog,

induktiivsus tähendust ja kuidas need suurused on teineteisega seotud;

kuidas solenoidi magnetvälja praktilise mõõtmise kaudu leida selle keerdude arv

pikkuse meetri kohta;

kuidas pooli või solenoidi magnetvälja praktilise mõõtmisega määrata

magnetkonstandi arvulist väärtust;

mida tähendab superpositsioon magnetväljade kontekstis;

Faraday arvu tähendust, oskab seda siduda aine ehitusega ning määrata praktilise

elektrolüüsikatsega;

miks nähtava valguse korral kasutatakse harva ühikuid vatt ja vatti ruutmeetri kohta

(W, W/m2), vaid kasutatakse ühikuid luumen ja luks (lm,lx);

kuidas hinnata valgusallikate kasutegurit ja mida tähendab ühik luumenit vatti kohta

(lm/W) ning oskab praktilise mõõtmisega määrata valgusallika kasutegurit;

mida tähendavad interferents ja difraktsioon ja oskab seletada monokroomse valguse

difraktsioonil ekraanile saadava interferentspildi ehitust;

mis on difraktsioonvõre ja kuidas selle omadused mõjutavad interferentspilti;

kuidas praktilise mõõtmisega leida monokroomse valguse lainepikkust, kasutades

tuntud omadustega difraktsioonvõre;

erijuhtivuse ja eritakistuse tähendust ja oskab neid omadusi määrata praktilise

mõõtmisega.

Võimalikud laboratoorsed tööd

Vooluallika elektromotoorjõu ja sisetakistuse määramine

Pinge ja voolutugevuse mõõtmine multimeetrite ja sensoritega

Etteantud molaarse kontsentratsiooniga elektrolüüdilahuse valmistamine

Zn/Cu galvaanielemendi ehitamine ja selle elektromotoorjõu mõõtmine

Faraday arvu katseline määramine elektrolüüsikatsega

Väikeste kehade tiheduse määramine sukeldusmeetodiga

Vedrukonstandi määramine vedrupendli võnkesageduse mõõtmisega

Vee pindpinevuse määramine

Pöördkeha inertsimomendi praktiline mõõtmine

Plaatkondensaatori ehitamine ja selle mahtuvuse mõõtmine Plaatkondensaatori

ehitamiseks kasutatud dielektrilise materjali suhtelise dielektrilise läbitavuse

määramine

Solenoidide ja poolide magnetväljadega seotud mõõtmised

Valgusallikate kasutegurite määramine valgusvoo tiheduse (lx) mõõtmise kaudu

Monokroomse valguse lainepikkuse määramine difraktsioonvõre abil

Juhi eritakistuse (erijuhtivuse) määramine

Polariseeriva filtri kasutamine pildistamisel

Läätse fookuskauguse ja optilise tugevuse määramine

Kogutud gaasi (vesiniku) hulga määramine ideaalse gaasi seaduste kaudu.

Hindamine

Valikkursuse välishindamist ei toimu. Õppe tulemuslikkust koolisiseselt hinnates kasutatakse

otseselt õpitulemustest lähtuvaid traditsioonilisi ja hindamisjuhendiga kirjeldatud

hindamismeetodeid sh. hinnatakse ka infootsingu oskust, kirjalikke töid ja praktilist

laboratoorset tegevust. E-päevikusse märgitakse kursusehindeks kas „5“, „arvestatud“ või

„mittearvestatud“.

Majandusmatemaatika elemendid

Õppe-eesmärgid


1) saab ettekujutuse teda ümbritseva majandusmaailma toimimist kirjeldavatest

põhilistest matemaatilistest mudelitest ja nende rakendamise viisidest;

2) oskab kasutada matemaatikat mõistlike otsuste langetamiseks oma

majanduskäitumises.

Õppeaine kirjeldus

Kursus koosneb kolmest põhivaldkonnast:

1) protsentarvutuse rakendused majandusülesandeid lahendades (indeksid,

maksustamine, hindade kujunemine, valuutaga seotud arvutused);

2) majandusprotsesside modelleerimine funktsioonide abil (nõudlus, pakkumine, kulu,

tulu, puhastulu, reklaamitulu, kauba tellimine);

3) finantsmatemaatika alused (intressid, viivised, laenud).

Õpitulemused


1) selgitab hinnaindeksite tähendust ja arvutamist kui protsentarvutuse üht rakendust;

2) kasutab protsentarvutust hinnaindeksite, sealhulgas tarbijahinnaindeksite arvutamiseks

ja tõlgendamiseks;

3) selgitab põhiliste maksuliikide tähendust (tulu-, sotsiaal-, käibe-, aktsiisimaks jt) ja

arvutuskäike kui protsentarvutuse rakendusi;

4) kasutab protsentarvutust palgakulude ja kauba hinna kujunemise selgitamisel ning

leidmisel (lihtsamad juhud);

5) selgitab raha ja valuutaga seotud põhilisi mõisteid (kurss, konverteerimine, inflatsioon,

reaalpalk) ning oskab neid lihtsamatel juhtudel leida ja arvutada;

6) selgitab funktsioonide kasutamist nõudluse, pakkumise, turutasakaalu, kulu, tulu ja

puhastulu ning reklaamitulu modelleerimiseks, oskab neid mudeleid (eelkõige

lineaarseid mudeleid) lihtsamatel juhtudel koostada ja rakendada;

7) selgitab liht- ja liitintressi mõistet ning oskab neid rakendada hoiustamise ja

laenamisega seotud olukordade ohjamiseks (arvete tasumine, viivised, hoiuste tulusus,

laenude kulukus ja kustutamine õppelaenu ja eluasemelaenu näitel).

Õppesisu

Protsentarvutuse põhiülesanded. Indeksid. Tarbijahinnaindeks. Põhilised maksud, nende

arvutamine (tulu-, sotsiaal-, käibe- ja aktsiisimaksu näitel). Palgakulud. Kauba hinna

kujunemine. Valuuta kurss ja konverteerimine. Inflatsiooni arvutamine tarbijahinnaindeksi

abil. Reaalpalk. Nõudlus- ja pakkumisfunktsioonid. Turutasakaal. Kulu-, tulu- ja

puhastulufunktsioonid. Reklaamitulu funktsioon. Liht- ja liitintress. Arved ja viivised.

Hoiuste tulusus. Laenude kulukus eluaseme ja õppelaenu näitel.

Kursuse põhiteemadeks on

1) protsentarvutuse rakendused majandusülesandeid lahendades (indeksid,

maksustamine, hindade kujunemine, valuutaga seotud arvutused);

2) majandusprotsesside modelleerimine funktsioonide abil (nõudlus, pakkumine, kulu,

tulu, puhastulu, reklaamitulu, kauba tellimine);

3) finantsmatemaatika alused (intressid, viivised, laenud).

Õppekirjandus/-vahendid/-materjalid

Kasutatakse Ants Aasma ja Ako Sauga Majandusmatemaatika õpiku tööversiooni ning

erinevaid veebikeskkondi.

Võimalikud veebikeskkonnad:

1. www.stat.ee

2. www.seb.ee

3. www.swedbank.ee

4.www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/kaubandus/?Hind:Hinna_kujundamine

5.palk.crew.ee

6.zope.eenet.ee/mmmprojekt/materjalid-teemade-jaergi-1/protsent

7. elvag.edu.ee/~pihlap/protsent/protsendi_miste.html

8.

www.eope.ee/_download/euni_repository/file/121/oppiobjekt.rar/kaub/test/Kauba_hindT.htm

9. www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/kaubandus/?Hind:Hinna_kujundamine

10. www.kasulik.ee

11. kool.minuraha.ee

12. majandusmang.edu.ee

Hindamine

Õpitulemuste hindamine lähtub õppekava üldosas ja teistes hindamist reguleerivates

dokumentides toodud hindamisalustest. Õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada

ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud

teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise

oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike

ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel.

Hinnatakse õpilase teoreetilisi teadmisi, tekstide ja statistiliste andmetega töötamise oskust,

informatsiooni leidmist ja situatsioonide lahendamist. Kontrollitakse ja hinnatakse arutluse,

argumenteerimise ja seoste loomise oskust,


kontrolltööde ja suuliste vastamiste hinnetest.

Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, lahenduse õigsus, loovus ja vormistamise

korrektsus, ning suuline ja kirjalik eneseväljendus. Vähemalt rahuldava kursusehinde

saamiseks peab õpilane sooritama/esitama kõik nõutud tööd.

Matemaatilised mudelid

Õppeaine kirjeldus

Kursus koosneb neljast põhivaldkonnast:

Matemaatika ja arvuti(tehnilised lahendused matemaatika ülesannete lahendamiseks

GeoGebra, WolphramAlpha, GoogleDocs, Excel jne.).

Eluliste protsesside modelleerimine funktsioonide abil.

Statistiline andmetöötlus arvutiga ja tulemuste mõistmine.

Erinevate matemaatiliste teadmiste sidumine, keerulisemate ülesannete lahendamine

Õppe-eesmärgid


saab ettekujutuse teda ümbritseva maailma toimimist kirjeldavatest põhilistest

matemaatilistest mudelitest ja nende rakendamise viisidest;

oskab kasutada arvutit lihtsamate statistilist analüüsi vajavate probleemide

lahendamisel;

oskab kasutada matemaatikat mõistlike otsuste langetamiseks oma igapäeva

käitumises;

oskab matemaatiliselt korrektselt väljendada ennast arvuti abil;

näeb seoseid erinevate matemaatiliste teadmiste vahel ja valmistub matemaatika

riigieksamiks.

Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:

1) selgitab matemaatilise modelleerimise ning selle protseduuride üldist olemust;

2) tunneb lihtsamate mudelite koostamiseks vajalikke meetodeid ja funktsioone;

3) kasutab mõningaid loodus- ja majandusteaduse olulisemaid mudeleid ning meetodeid;

4) lahendab tekstülesandeid võrrandite abil;

5) märkab reaalse maailma valdkondade mõningaid seaduspärasusi ja seoseid;

6) koostab kergesti modelleeritavate reaalsuse nähtuste matemaatilisi mudeleid ning kasutab

neid tegelikkuse uurimiseks;

7) kasutab IKT vahendeid ülesandeid lahendades.

Õppesisu

Matemaatilise mudeli tähendus, nähtuse modelleerimise etapid, mudeli headuse ja

rakendatavuse hindamine. Tekstülesannete (sh protsentülesannete) lahendamine võrrandite

kui ülesannete matemaatiliste mudelite koostamise ja lahendamise abil.

Lineaar-, ruut- ja eksponentfunktsioone rakendavad mudelid loodus- ning majandusteaduses,

tehnoloogias ja mujal (nt füüsikaliste suuruste seosed, orgaanilise kasvamise mudelid

bioloogias, nõudlus- ja pakkumisfunktsioonid ning marginaalfunktsioonid majandusteaduses,

materjalikulu arvutused tehnoloogias jne). Kursuse käsitlus tugineb IKT vahendite

kasutamisele.

Õppematerjalid

Õpik ja e-kursus keskkonnas Moodle. Õpik sisaldab iga teema kohta näiteid, põhimõisteid,

ülesandeid. Õpiku lõpus on toodud lisad matemaatika kordamiseks. Moodles asuvad

interaktiivsed demod, töölehed arvutiklassis toimuvate tundide jaoks, testid, viited

lisamaterjalidele internetis.

Hindamine

Õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja

õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks

kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste

saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning

praktiliste tegevuste alusel.


informatsiooni leidmist ja situatsioonide lahendamist. Kontrollitakse ja hinnatakse arutluse,

argumenteerimise ja seoste loomise oskust. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja

numbriliste hinnetega. Vähemalt rahuldava kursusehinde saamiseks peab õpilane

sooritama/esitama kõik nõutud tööd. Kursusehinne võib olla kas „5“, „arvestatud“ või

„mittearvestatud“.

LOODUSSUUND

Läänemaa Ühisgümnaasiumis on loodussuuna suunakursused - „Läänemaa geograafia“ ,

„Keskkonnaõpetus“, „Elusloodus“, „Praktiline geograafia“, „Keemia tootmises“,

„Elektrokeemia“, „Geoinfosüsteemid“, „Rakendusbioloogia“.

Läänemaa geograafia

Õppeaine kirjeldus

Läänemaa geograafia on loodusaine suunakursus, selle maht on 21 tundi (à 75 min).

Õpilane saab ettekujutuse Läänemaa/kodumaakonna geograafia eripärast. Kursus tugineb

põhikoolis omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub füüsikas, keemias,

bioloogias, matemaatikas, ajaloos, ühiskonna- ja majandusõpetuses õpitavaga.

Kursuse tegevuste käigus kujundatakse arusaama, et looduses toimuvad protsessid ja

nähtused on süsteemsed ja omavahel seotud, sõltumata ruumist. Õpilane õpib määratlema

muutusi, seostab need ajafaktoriga. Õppeprotsessi käigus tegelevad õpilased avastusõppe ja

uurimusliku õppe meetoditega; ülesanded on üles ehitatud võimalikult probleemipõhiselt ja

seotult igapäevaeluga. Kursuse käigus pööratakse suurt tähelepanu õpilase loovuse

arendamisele, seetõttu on õppeteemad „üsna vabad nii vormilt ja sisult“. Tööülesanded on

üles ehitatud nii, et areneks õpilase tehnoloogialane pädevus, samas toetavad IKT põhised

õpikeskkonnad õpipädevuse arendamist. Ettevõtlikkuspäevuse kujundamisel on oluline

interdisdsiplinaarse õppematerjali võimaluste tutvustamine ja kasutamine. Tähelepanu

pööratakse looduse ja inimtegevuse vastasmõjudele, jätkusuutliku arengu põhialustele.

Õppetöö tugineb suuremal või vähemal määral õppereisidel/õuesõppe tundides kogutud

materjalidele, kogutd geograafiamõisted süstematiseeritakse, defineeritakse, luuakse seoseid.

Õpilasel on võimalus valida omale sobiv teema ja vorm, et koostada omanäoline (sh huvisid

ja võimeid silmas pidades) nö kursusetöö/õpiobjekt/-projekt vms.

Kursuse valitud õpitegevuste ja metoodika oluliseks eesmärgiks on julgustada õpilasi

kasutama ja looma „teistmoodi“ õppevahendeid ning arendada õpilaste funktsionaalset

kirjaoskust.

Suunakursus on oma olemuselt muutuv nii ajas kui ruumis – õppetööd planeerides tuleb

arvestada perioodõppega (aastajalised eripärad), samuti kooli võimalustega/ressurssidega

korraldada õppekäike/väljasõite.

Eesmärgid

Õpilane:

1. õpib tundma kodumaakonna/koduasula geograafilist eripära;

2. võrdleb Läänemaa geograafilisi objekte sarnaste Eestis ja maailmas

esinevate/paiknevate objektidega;

3. seostab loodusnähtuste ja –protsesside esinemise konkreetse geograafilise koha ja

ajaga;

4. analüüsib muutusi kodumaakonna/koduasula looduskeskkonnas;

5. kogub, süstematiseerib ja esitab geograafilist informatsiooni kasutades kaasaegseid

IKT võimalusi ning keskkondasid;

6. õpib koostama elektroonilist geograafilist mõistekaarti;

7. teeb lihtsaid geograafilisi mõõtmisi.


Kursuse teemade käsitlemisel ei ole kasutusel õpikut ega töövihikut. Õppetöö peamiseks

aluseks on õpilaste poolt õppereisil/-del kogutud materjal. Alusmaterjalina kasutatakse Eesti

atlaste kaarte, RMK infokogumikke, Regio aluskaarte ning interaktiivseid

vahendeid/õppekeskkondasid. Silmaringi laiendamisks saab kasutada Eesti Loodusuurijate

Seltsi perioodikat, loodusajakirju, ajaleheartikelid.

Võimalikud IKT põhised keskkonnad materjali esitamiseks:

1. Kaardirakendused

Maaameti geoportaal

Regio

Google Earth

2. Mõistekaartide keskkonnad veebis

Mindomo

Bubble.us

Text2mindmap

Flowchart jne

3. Veebikirjastused

Calameo

Issuu

Flipsnack jne

4. Fotoesitlused

Animoto

Photo Story

Voisthread jne

5. Esitlused

Prezi

Slideboom

Soho jne

Võimalik kasutatav veebipõhine materjal

1. Geoloogia

2. Estonica - entsüklopeedia Eestist

3. Läänemeri

4. Eesti rannikuala areng

5. Merede „geoloogia“ jne.

Õppesisu/-temaatika – keskendub Läänemaa geograafiale

1. Looduskeskkond, liigid.

2. Geograafia põhialused, -harud, uurimismeetodid.

3. Kartograafia. Kaardirakendused. Õppekäigu kaardi koostamine.

4. Geograafilised mõõtmised (ilm, õhu-, vee ja pinnasetemperatuur, tuule suund ja

kiirus, pilvisuse hindamine) konkreetsetes kohtades.

5. Õppekäigud. Info kogumine.

6. Info süstematiseerimine. Õpiobjekti konstrueerimine.

7. Geograafilised mõisted.

8. Läänemaa geograafia „haruldused“. Näited Eestist, maailmast.

9. Läänemaa pinnamood.

http://veebikirjastused.weebly.com/

http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/index.html

http://www.estonica.org/et/Loodus/P%C3%B5hja-Eesti_paelavad/Pinnavormid/

http://www.visitbalticsea.net/download/Book_EE.pdf

http://www.geoeducation.info/cobweb/Materjalid/kiosk/menu5.html

http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_ookeanid_mered.htm

10. Läänemaa geoloogia. Aluspõhi. Kivimid. Kivistised. Rändrahnud ja bretśad.

Maapinna kerkimine.

11. Läänemaa põhjavesi. Karstinähtused. Sood.

12. Läänemaa pinnaveekogud. Jõed. Järved (jäänukjärved).

13. Läänemaa ilm ja kliima.

14. Läänemaa rannikud ja rannaprotsessid. Läänemeri. Riimvesi.

15. Inimtegevuse võimalused ja tagajärjed Läänemaal.

Õpitulemused

Õpilane:

1. mõistab maailmas toimuvaid loodusprotsesse ja seostab need Läänemaa ja Eestiga;

2. saab aru looduses toimuvate protsesside „ajalisest kulgemisest“ ja arengu

dünaamikast;

3. saab aru, et muutused looduses on aluseks muutustele kogu keskkonnale (majandus,

sotsiaalne, kultuuriline jne);

4. analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel

tasandil;

5. tunneb huvi looduses toimuvate lokaalsete ja globaalsete nähtuste ja nende uurimise

vastu;

6. kasutab info hankimiseks erinevaid allikaid, hindab kriitiliselt neis sisalduvat infot

ning süstematiseerib, töötleb saadud andmeid ning esitab need kasutatdes

veebipõhiseid keskkondasid/rakendusi/võimalusi;

7. loob Läänemaa geograafia kohta reaalselt kasutatava õppevahendi/õppematerjali;

8. koostab oma kodukoha elektroonilise /mõistekaardi/kaardi/atlase;

9. teab ja oskab hinnata Läänemaa looduse erpära.

Hindamine








informatsiooni leidmist ja süstematiseerimist. Hinnatakse praktiliste tegevuste täitmist;

loovust ülesannete lahendamisel. Kontrollitakse ja hinnatakse arutluse, argumenteerimise ja

seoste loomise oskust, õpilase iseseisvat tööd (uurimused, õpiobjekti konstrueerimine,

artiklite analüüs, mõistekaardid jne), osalemist rühmatöödes ja aruteludes/seminarides.


praktiliste tööde ja uurimuste/iseseisvate tööde/ettekannete ning seminaridest osavõtu

hinnetest.

Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, loovus ja vormistamise korrektsus. Praktilised

tööd on mingi konkreetse üksikteema, materjali, geograafilise koha vms kohta. Iseseisvateks

töödeks on kodused ülesanded, klassitööd ja arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt.

Kursuse jooksul võib hinnata ka koduseid töid, suulisi vastuseid, ülesannete lahendamist,

osalemist rühmatöödes jne. Läänemaa geograafia kursus lõpeb kokkuvõtva hindamisega, mis

hõlmab kogu kursuse materjali (kokkuvõttev analüüs, seminar vms).

Vähemalt rahuldava kursusehinde saamiseks peab õpilane sooritama/esitama kõik nõutud

tööd/ettekanded vms.

Keskkonnaõpetus

Õppeaine kirjeldus

Keskkonnaõpetus on loodussuuna kursus, selle maht on 21 tundi (à 75 min).

Kursus on üles ehitatud õpilastele oluliste probleemide lahendamisele, mille vältel tehakse

põhjendatud ja asjatundlikke otsuseid, arvestades loodusteaduslikke, tehnoloogilisi,

majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilisi mõõtmeid. Seejuures omandatakse uusi ainetevahelisi

teadmisi ja oskusi, lähtudes kaasaegsete probleemide loodusteaduslikust sisust. Jätkusuutlik

areng kajastub oskustes ja hoiakutes, mis aitavad kujundada teadlikku ja aktiivset kodanikku,

kes oskab hinnata alternatiivseid lahendusi, põhjendada oma valikuid, koostada oma

eesmärkide saavutamiseks tegevusplaane ning osaleda nende elluviimises. Oluliseks

eesmärgiks on kursuse temaatikat silmas pidades julgustada õpilasi looma ise „uusi“

õppevahendeid ja välja pakkuma meetodeid/strateegiaid õpitegevuste mitmekesistamiseks,

arendada loovat ja kriitilist, sh uuenduslikku mõtlemist. Keskkonnatemaatikat käsitletakse nii,

et õppetegevus oleks võimalikult mitmekesine – veebipõhised andmebaasid informatsiooni

otsimiseks ja esitamiseks, õppekäigud, meediaväljaanded (raamatukogu võimaluste

kasutamine). Suunaaine toetab õppesisu ja tegevuste kaudu GRÕK-i läbivate teemade

käsitlemist (tehnoloogia ja innovatsioon, keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus

jne) ning aineüleste üldpädevuste kujunemist.

Eesmärgid

Keskkonnaõpetuse õpetamisega taotletakse, et õpilane:

1. tutvub keskkonna liikidega ja keskkonnahoiu põhimõtetega;

2. saab aru jätkusuutliku ja kestliku arengu vajalikkusest;

3. oskab arutleda globaalprobleemide teemadel erinevatel tasanditel – lokaalsel,

regionaalsel ja globaalsel tasandil, pakub välja ideid probleemide lahendamiseks ja

ennetamiseks;

4. oskab leida keskkonnaalast informatsiooni ning seda kriitiliselt hinnata;

5. märkab ja analüüsib looduse ja inimtegevuse vastuolusid;

6. algatab arutelusid, õpisituatsioone ja projekte keskkonnahoiu teemadel, aitab

korraldada ja osaleb loodussuuna ettevõtmistes;

7. tutvub rahvusvaheliste konventsioonide sisuga ja teab Eesti osalust/panust nendes;

8. loob keskkonnateemalise õpiobjekti.

Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades peetakse silmas:

1) leitakse rühmatöödes/paaristöödes erinevaid probleeme, sõnastatakse hüpoteese ning

tehakse otsuseid;

2) tehakse uurimuslikke ja praktilisi töid;

3) arendatakse loovust ja iseseisvust, isemõtlemist ja iseotsustamist – iga õpilane teeb

vastavalt võimetele, huvidele ja reaalsetele võimalustele nö kursusetöö, mis võib olla näiteks

õppematerjaliks teistele õpilastele (õpiobjektid);

4) korraldatakse debatte, rollimänge ja ajurünnakuid;

5) kavandatakse ning kaitstakse uuenduslikke projekte;

6) kasutatakse erinevaid meetodeid, et konstrueerida ja kinnistada teadmisi ning leida

ainetevahelisi seoseid;

8) otsitakse loodusteaduslikku ja tehnoloogiaalast infot erinevatest allikatest, sh

võõrkeelsetest ja elektroonilistest;

9) laiendatakse õpikeskkonda (tavaklassist väljas).

Õppesisu

Kooskõlastatakse ja planeeritakse koos õpilastega kursuse alguses õpperühma individuaalsust

ja võimeid silmas pidades. Ühise töökava planeerimine ja vormistamine „kestab“ vähemalt 2

ainetundi integreerides „taustamaterjali“, õpilaste võimeid ja huvisid ning füüsilise keskkonna

võimalusi. Õpetaja poolt väljapakutud moodulid/teemad integreeritakse õpperühma võimeid

ja huvisid silmas pidades õpilaste poolt väljapakutud teemadega, samuti kooskõlastatakse

õppetegevused. Kursuse temaatika on nö ajas ja ruumis muutuv, sest erinevate õpperühmade

õppekava on perioodipõhine (arvestame aastaajaliste eripäradega), seega võivad esinevad

esineda muudatused ka käsitletavates teemades.

Õpitulemused

Õpilane:

1) mõistab looduse ja inimtegevuse vahelist seotust;

2) oskab analüüsida keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ja tagajärgi regionaalsel,

lokaalsel ja globaalsel tasandil;

3) teab keskkonnaproblemaatikaga seonduvat terminoloogiat;

4) teab loodusteaduslikke meediaväljaandeid;

5) mõistab säästliku/kestliku arengutee vajadust;

6) oskab näha ja juhtida tähelepanu ebakõladele igapäevases elus - kodus, koolis jne;

7) teab rahvusvahelisi konventsioone ja Eesti seotust nendega;

8) on valmis tegutsema keskkonnaalaseid seadusi ja keskkonnapoliitikat arvestavalt;

9) teab, Eesti “kohta” keskkonnaprobleemide tekitajana,lahendajana - globaalsel,

regionaalsel ja kohalikul tasandil;

10) osaleb keskkonnaalastes ettevõtmistes;

11) teadvustab inimkonna sõltuvust loodusvaradest ja – ressurssidest;

12) oskab hinnata kodumaakonna/-asula keskkonnaprobleeme ning pakub lahendusi

nende mõjude leevendamiseks, ennetamiseks;

13) teadvustab keskkonna mitmetahulisust;

14) oskab leida teavet sotsiaalse kandepinnaga loodusteaduslike probleemide kohta ning

oskab hinnata võimalikke riskitegureid ja tehnoloogiasaavutuste mõju

looduskeskkonnale;

15) kasutab loodusteaduslikku meetodit, sh uurimuslikku käsitlusviisi reaalelu probleeme

lahendades;

16) arendab loovat ja kriitilist, sh uuenduslikku mõtlemist;

17) selgitab loovprojekti/õpiobjekti sisu ja olemust kaasõpilastele.

Käsitletavad teemad

1. Keskkond ja selle liigid.

2. Keskkonna planeerimine.

3. Säästev/jätkusuutlik või hoopis kestlik areng?

4. AGENDA 21.

5. Globaalprobleemide temaatika.

6. Rahvusvahelised kokkulepped ja Eesti osalus nendes.

7. Eesti „panus“ keskkonnaprobleemide „tekitamisel ja lahendamisel“.

8. Koduasula/-maakonna keskkonnaprobleemid, õppekäikudel nähtu analüüs.

Võimalikud moodulid, mille pakub õpilastele „välja“ õpetaja

1. Kliimamuutused ja Eesti/milline on Eesti tulevik?

2. Geneetiliselt modifitseeritud toit: hea või halb?

3. Säästlik energiakasutus: kas soojas ja pimedas või külmas ja valges?

4. Materjalid, mida kasutame olmes – kas teeme põhjendatud valikuid?

5. Toidulisandid: poolt või vastu?

6. Alternatiivne enrgia.

7. Müra – kui suur on risk õpilase/inimeste tervisele?

8. Koolikeskkond.

9. Valgusreostus.

10. ...


Kasutusel ei ole ühtegi õpikut ega töövihikut. Oluline töötamise eeldus on

internetiühendusega arvuti. Valikuliselt saab aluseks võtta õppereisil kogutud materjali ning

koduasula keskkonna olukorda/ilminguid/ettevõtteid. Õpetaja on koostanud arvutitunni ja

tavalise tunni töölehti ja tööülesandeid, „kogunud“ veebimaterjali. Õppetegvuse

planeerimisel kasutatakse raamatukogu teavikuid, loodusteadusliku perioodika väljaandeid,

ajakirjandusartikelid, vaadatakse õppefilme (n „Home“) jne.

Võimalikud veebikeskkonnad:

1. Interaktiivsed keskkonnainfo kaardid.

http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/kaardid/interaktiivsed-kaardid

2. UNEP - koduleht.

3. Worldmapper.

4. ÜRO keskkonnahoiuatlas.

5. Bioneer.

6. Elurikkus.

7. Keskkonnaprobleemid.

8. Eestimaa Looduse Fond.

9. Keskkonnaministeeriumi koduleht.

10. Maailmakool.

11. Maa-ameti geoportaali kaardirakendus.

12. Google Earth.

13. Roheline värav.

14. Friends of the Earth Europe.

15. Greenpeaceì koduleht.

16. Ökoloogilise jalajälje kalkulaator.

17. Goodplanetì koduleht.

18. Global Footprint Network.

19. ERR teadus.

20. Novaator – TÜ teadusuudised.

21. Säästva Eesti Instituut – SEI.

22. Waterlife jne.

Hindamine








informatsiooni leidmist ja situatsioonide lahendamist. Hinnatakse praktiliste tegevuste

täitmist; loovust ülesannete lahendamisel; juhtumianalüüsi, kus hinnangu aluseks on

põhjuslike seoste loomine ja argumenteerimine. Kontrollitakse ja hinnatakse arutluse,

http://www.unep.org/

http://www.worldmapper.org/textindex/text_index.html

http://na.unep.net/atlas/google.php

http://www.bioneer.ee/

http://www.envir.ee/elurikkus2010/368335

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/index.html

http://www.elfond.ee/

http://www.envir.ee/2853

http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/saastev-areng/

http://geoportaal.maaamet.ee/

http://rohelinevarav.ee/

http://www.foeeurope.org/

http://www.greenpeace.org/international/en/multimedia/slideshows/

http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/

http://www.goodplanet.info/en/

http://www.footprintnetwork.org/en/index.php/GFN/page/2010_living_planet_report/

http://teadus.err.ee/l/loodus

http://www.novaator.ee/

http://www.seit.ee/et/organisatsioon/missioon-ja-tegevus

http://waterlife.nfb.ca/#/

argumenteerimise ja seoste loomise oskust, õpilase iseseisvat tööd (uurimused, õpobjekti

konstrueerimine, artiklite analüüs jne), osalemist rühmatöödes ja aruteludes/seminarides.


kontrolltööde, praktiliste tööde ja uurimuste/iseseisvate tööde/ettekannete ning seminaridest

osavõtu hinnetest.

Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, loovus ja vormistamise korrektsus ning suuline

ja kirjalik eneseväljendus. Praktilised tööd on mingi konkreetse üksikteema, materjali,

juhtumi, situatsiooni vms kohta. Iseseisvateks töödeks on kodused ülesanded, klassitööd ja

arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt. Kursuse jooksul võib hinnata ka koduseid töid,

suulisi vastuseid, ülesannete lahendamist, osalemist rühmatöödes jne.



Elusloodus

Õppe-eesmärgid

õpilane:

1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist;

2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest igapäevaelus

ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;

3) saab süsteemse ülevaate elusloodusest ja selle olulisematest protsessidest ning kasutab

korrektset bioloogiaalast sõnavara;

4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning

vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;

5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab

kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

6) rakendab bioloogiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit;

7) langetab igapäevaeluga seotud kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele,

majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele, arvestades õigusakte ning prognoosib

otsuste tagajärgi;

8) on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning rakendab bioloogias saadud

teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.

9) tutvub Läänemaa loodusobjektide, eritüübiliste maastike ja elupaikadega

Õppesisu

Elus loodus. Elusa looduse tunnused. Praktilised tööd looduses – Näiteks: võsu ja pungad

(hobukastani ja mugulsibula näitel). Loodusvaatlused. Protokolli täitmine. Vaatlus kui

meetod. Märkamine. Õppekäigud haljasaladele. Aastaaegadele tüüpilised märgid. Taimed ja

linnud, helid, inimtegevuse märgid. Elukooslused. Mets. Asula. Põld. Aed. Meri.(

Läänemeri). Jõgi. Järv. Soo. Niit. Puisniit.

Õpitulemused


1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega;

2) analüüsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toimet ning toob rakenduslikke näiteid;

3) seostab ökosüsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega;

4) koostab ning analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte toitumissuhete kohta

ökosüsteemis;

5) selgitab iseregulatsiooni kujunemist ökosüsteemis ning seda ohustavaid tegureid;

6) hindab antropogeense teguri mõju ökoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtub

vastutustundlikult ja säästvalt looduskeskkonda;

7) oskab võrrelda erinevaid ökosüsteeme ja nendes toimuvaid protsesse

8) tunneb looduses ära taimi, loomi, linde jt. objekte

Kursuse kirjandus

Kalamees, K., „Bioloogia XI klassile“, Tallinn, Koolibri 1992

Leinonen, M.; Dahlström, H.; Nyberg, T.; „Läänemeri“Otava, Keuruu, 1992, Soome

„Luhad ja rannaniidud“ kogumik, Eesti Ornitoloogiaühing, 2002

Roosaluste,E. jt. „Läänemaa. Loodus“, Lääne Maavalitsus, Haapsalu 1998

Lisaks Keskkonnaministeeriumi ja RMK poolt välja antud trükised ja mitmesugused

määrajad: imetajate, lindude, kahepaiksete ja roomajate ning taimede, sammalde ja samblike,

turbasammalde ja seenemäärajad

Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse

õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning

praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas

taotletud õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste

hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka

õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise vormid on

mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega.

Hindamise kriteeriumid:

90-100% - 5

75-89% - 4

50-74% - 3

25-49%...- 2

0-24% - 1

Kursusehinne võib olla kas „5“, „arvestatud“ või „mittearvestatud“.

Praktiline geograafia

Õppeaine kirjeldus

Praktiline geograafia on loodussuuna kursus, õppeaine maht on 21 tundi (à 75 min).

Kursus tugineb põhikoolis ja gümnaasiumis omandatud geograafiaalastele teadmistele,

oskustele ja hoiakutele, samuti toetavad õppetööd varasemad matemaatika-, keemia-,

füüsika-, bioloogia- ning arvutialased teadmised.

Loodusainete, sh geograafia integratsioon teiste õppeainetega avaldub õpilasuurimuste,

praktiliste tööde, projektitööde teostamisel. Andmete kogumine, nende analüüs ja

süstematiseerimine eeldab matemaatikapädevuse rakendamist. Erisisuliste teabeallikate

kasutamine on vältimatult seotud võõrkeelse info läbitöötamisega.

Kursuse õpetamisega taotletakse loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse arendamist

läbi erinevate tegevuste. Oluline koht on uurimuslikul ja avastusõppel, mis toimub nii

praktiliste tööde kui ka teoreetilise iseloomuga igapäevaeluprobleemide lahendamise kaudu.

Õpipädevust arendatakse probleemide lahendamise ja uurimusliku õppe rakendamisega:

õpilased omandavad oskused leida loodusteaduslikku infot, sõnastada probleeme ja

uurimisküsimusi, planeerida ja teha katset,vaatlust, geograafilisi mõõtmisi; analüüsida,

tõlgendada ning esitada tulemusi. Õpipädevuse arengut toetavad IKT-põhised õpikeskkonnad,

mis kiire ja individualiseeritud tagasiside kaudu võimaldavad rakendada erinevaid

õpistrateegiaid.

Oluline on ainevaldkonna sisemine lõiming, mis loob arusaama keskkonnast/ruumist kui

terviksüsteemist nii mikro-, makro- kui ka mega- (globaalsel) tasandil, õpetab väärtustama

jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi.

Kursuse õppetegevus on üles ehitatud nii, et õppeprotsess võimaldab nii individuaal- kui ka

ühisõpet (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd, õppekäigud, praktilised tööd, töö arvutipõhiste

õpikeskkondadega ning veebimaterjalide ja teiste teabeallikatega).

Kursuse õppetegevuse planeerimisel on arvestataval kohal välitööd, mis on praktilise

iseloomuga ning toetuvad varemõpitud teoreetistele teadmistele (geograafilised mõõtmised,

kaardistamine, erinevad loodusvaatlused). Teiseks oluliseks praktiliseks tegevuseks on

veebipõhiste andmebaaside informatsiooni kasutamine, et võrrelda geograafilise ruumi

arengueeldusi ja –võimalusi ning analüüsida/prognoosida muutusi tulevikus.

Eesmärgid

Õpilane

1. osaleb välitöödel ja teeb geograafilisi mõõtmisi;

2. õpib tegema vaatlusi looduses;

3. kasutab veebipõhiseid andmeportaale, et võrrelda georuumi arengut soodustavaid ja

takistavaid tegureid;

4. oskab luua aineüleseid seoseid, et prognoosida/analüüsida võimalikke muutusi

konkreetses kohas ja mõistab nende tekkepõhjusi;

5. kasutab kogutud informatsiooni olukorra kaardistamiseks;

6. seostab georuumi arengu ja geograafilise eripära;

7. koostab ülevaate ühest geograafilisest piirkonnast (piirkond/riik/regioon) ja võrdleb

saadud tulemust Eestiga;

8. tutvub kodumaakonna/koduasula arengueelduste ja – suundumustega, teeb sisulisi

järeldusi;

9. teab geograafiateaduse uurimisvaldkondi, kaasaegseid uurimismeetodeid ja nende rolli

teaduse arengus;

10. kasutab erisisulisi kaarte ruumiliste seoste/ruumisuhete visualiseerimiseks;

11. õpib koostama kooliümbruse plaani.

Õppevahendid/-materjalid

Need jagunevad põhimõtteliselt kaheks – välitöödel vajaminevad vahendid ja veebipõhised

andmebaasid informatsiooni kogumiseks. Alusmaterjalina on kasutusel kontuurkaardid,

atlaste kaardid, kaardirakendused veebis.

Välitööd

1. Aluskaardid, kontuurkaardid

2. GPS, kompass

3. Vaatlusvahendid – ilmavaatlused

4. Mõõdistamisvahendid – vahemaade, pinnavormide jne „mõõtmiseks“

5. Erisisulised määrajad – pilvisus, taimkate, geoloogia jne

Andmebaasid veebis

1. Eesti statistika - Statistikaamet

2. Ilmateenistus – EMHI ja ilm.ee

3. Eurostat koduleht

4. The World Factbook

5. FAO koduleht

6. Population Reference Bureau PRB koduleht

7. US Census Bureau koduleht

8. Energy Information Administration EIA koduleht

9. European Environment Agency - Data and Maps

10. World Tourism Organization UNWTO koduleht

11. Statplanet – maailma visualiseerimine, graafikud, kaardid

12. World by Map

13. Contries of the World

14. Human DevelopmnetReports UNDP

15. Transpordigeograafia

16. Globaliseerumise indeks

17. Globaliseerumise kodulehed – Global Envision

18. Kooligeograafia koduleht

Õppesisu

Käsitletavad teemad on praktilise iseloomuga, toetuvad varasematele loodusainete ja

matemaatika teoreetilistele teadmistele.

http://www.stat.ee/

http://www.stat.ee/

http://www.emhi.ee/

http://www.ilm.ee/

http://www.ilm.ee/

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/eurostat/home/

https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/

https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/

http://www.fao.org/home/en/

http://www.prb.org/Contact.aspx

http://www.census.gov/population/international/

http://www.eia.gov/

http://www.eea.europa.eu/data-and-maps

http://www.eea.europa.eu/data-and-maps

http://www2.unwto.org/

http://www.sacmeq.org/interactive-maps/statplanet/

http://www.citypopulation.de/

http://www.theodora.com/wfb/

http://hdr.undp.org/en

http://hdr.undp.org/en

http://people.hofstra.edu/geotrans/

http://people.hofstra.edu/geotrans/

http://globalization.kof.ethz.ch/

http://www.globalenvision.org/


http://kooligeograafia.ut.ee/

1. Geograafia uurimisvahendid ja - meetodid

2. Asukoha määramine

3. Arvutikaardid, interaktiivsed kaardid ja kaardirakendused

4. GIS

5. Kaardi matemaatiline alus

6. Suuremõõtkavaline kaart

7. Orienteerumine ajas, ruumis, kaardil

8. Kooliümbruse/koduümbruse kaardistamine

9. Ilmavaatlused

10. Geograafilised mõõtmised maastikul, suundade määramine

11. Koduasula geoloogiline tekkelugu, asustuse muutused

12. Kodukoha pinnamood, positiivsed ja negatiivsed pinnavormid

13. Rannikuvaatlused

14. Profiili koostamine (pinnavormist, maastikust vms)

15. Geograafilise ruumi arengueeldused ja – võimalused: veebiandmebaasid

16. Ülevaate koostamine ühest geograafilisest piirkonnast

Õpitulemused

Õpilane

1. oskab välitöödel teha lihtsaid geograafilisi mõõtmisi: pinnavormi kõrgus, nõlva

kaldenurk, varju pikkus jne;

2. teab, millele pöörata tähelepanu looduses vaatlusi tehes;

3. oskab tuua näiteid geograafia uurimismeetodite kohta kaasajal, kasutab GPS-i;

4. teab, milliseid veebiandmebaase kasutada piirkonna/riigi ruumilise arengu ning

geograafilise eripära hindamiseks ja võrdlemiseks;

5. oskab koostada kooliümbruse plaani;

6. teab, kuidas teha ilmavaatlusi;

7. kasutab kompassi kaardi orienteerimiseks;

8. kirjeldab koduümbruse/kooliümbruse pinnamoodi ja iseloomustab pinnavorme;

9. teostab vaatlusi rannikul, hindab muutuste põhjusi ja toob näiteid võimalikest

tagajärgedest looduskeskkonnas;

10. oskab mõõtmistulemusi ja vaatluste andmeid süstematiseerida ja need esitada

kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid kasutades.

Hindamine


dokumentides toodud hindamisalustest. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust

kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või

praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste/välitööde alusel.

Hinnatakse õpilase teoreetiliste teadmiste seostamise oskust praktiliste tegevustega, tekstide ja

statistiliste andmetega töötamise oskust, informatsiooni leidmist ja süstematiseerimist.

Hinnatakse praktiliste tegevuste täitmist, loovust ülesannete lahendamisel. Kontrollitakse ja

hinnatakse arutluse, argumenteerimise ja seoste loomise oskust, õpilase iseseisvat tööd

(uurimused, artiklite analüüs, välitööd jne), osalemist rühmatöödes ja aruteludes/seminarides.


praktiliste tööde ja uurimuste/iseseisvate tööde/ettekannete ning seminaridest osavõtu

hinnetest.

Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, loovus ja vormistamise korrektsus. Praktilised

tööd on mingi konkreetse üksikteema, geograafilise koha (kooliümbruse kaart jne),

piirkonna/riigi veebipõhiste andmeportaalide kasutamise kohta. Iseseisvateks töödeks on

kodused ülesanded, klassitööd ja arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt. Kursuse

jooksul võib hinnata ka koduseid töid, suulisi vastuseid, ülesannete lahendamist, osalemist

rühmatöödes jne. Kursus lõpeb kokkuvõtva hindamisega, mis hõlmab kogu kursuse materjali

(kokkuvõttev analüüs, seminar, portfoolio vms).


tööd/ettekanded, praktilised tööd jne.

Keemia tootmises VÄLJATÖÖTAMISEL

Elektrokeemia

Õppeaine kirjeldus

Tavaliselt seostame elektrivoolu ja sellega kaasnevaid nähtusi füüsikaga. Kuigi kursuse

nimetus võib kõlada esoteeriliselt, on siiski väga tõenäoline, et saad selle õppimisest kasu,

kuna elektrokeemiaga on seotud tohutult lai probleemidering ja praktilised rakendused, mida

ei saa pelgalt lugeda keemia või füüsika valdkonda kuuluvateks. Arusaadavamaks ja

sümpaatsemaks muutuvad üsna abstraktsed keemia ja füüsika olulised mõisted , nagu mool,

Avogadro arv, kulon, ... , kui oled neid kasutanud kursuses tehtud eksperimentide andmete

töötlemisel.

Elektrokeemiat loetakse traditsiooniliselt keemia haruks, kuna see tegeleb keemiliste

reaktsioonidega. Elektrokeemia tegeleb keemiliste reaktsioonidega, mis toimuvad elektrivoolu

mõjul või mille tulemusel saadakse elektrivoolu. Praktilise tähtsusega seadmete töö, mille

hulka kuuluvad ka paljud tavalised majapidamisriistad, põhineb sageli just elektrokeemilistel

nähtustel. Kõigis elusorganismides, nii loomades kui taimedes, kulgevad elektrokeemilised

reaktsioonid ja seepärast ümbritsevad elusorganisme elektrokeemiliste reaktsioonide

põhjustatud elektriväljad, mis mõnikord on märkimisväärsed.

Elektrokeemiast on huvitatud ka bioloogia ja meditsiin. Kõige tavalisem ja tuntum

elektrokeemiline seade on, niinimetatud, ühekordne patarei, mida kasutatakse taskulampides

ja televisorite juhtpultides. Selliseid patareisid nimetatakse ka elektrokeemilisteks

elementideks. Elemendi sees on reagendid, mis hakkavad tootma elektrit kohe, kui oled lüliti

abil sulgenud vooluringi. Kui reagendid lõppevad, siis lakkab ka elektrivool ja patarei peab

asendama uuega.

Keerulisema ehitusega vooluallikad, mida nimetatakse akudeks, võimaldavad peale

laadimisprotsessi taaskasutust. Selliste seadmete hulka kuulub ka tavaline autoaku, mis oli

olemas juba üle sajandi tagasi. Paremaid akusid on võimalik enne kasutuskõlbmatuks

muutumist ümberlaadida isegi tuhandeid kordi.

Järgmine tase on kütuseelemendid. Kui tavaliste patareide ja akude reagendid on nende

seadmete tootmise käigus sisse pandud, siis kütuseelemendile lisatakse reagenti, millest

elektrienergia toodetakse nende tarbimise käigus, nagu kütust automootorisse.

Kütuseelemendid on arvatavasti ka tuleviku autode energiaallikateks.

Tavaliste kodukeemia toodete, nagu valgendajad ja seebid, tootmiseks vajalikud leelised on

elektrokeemiliste tootmisprotsesside saadused. Ka ujumisbasseinide desinfitseerimiseks

vajalikku kloori toodetakse elektrokeemilise reaktsiooniga tavalisest keedusoolast.

Tehnikas ja majapidamises laialt levinud alumiiniumi saamise maagist ainus majanduslikult

tasuv meetod on elektrokeemiline. Vase, tsingi, hõbeda, plii ja paljude teiste metallide

rafineerimine (puhastamine) toimub tavaliselt elektrokeemilistes protsessides.

Õhukesed dekoratiivsed ja kaitsvad metallide kihid saadakse enamikul juhtudest

elektrokeemiliselt.

Galvanoplastika ehk elektrokeemiline vormimine on üks juveeliesemete tootmise meetodeid,

mille käigus ese sadestatakse elektrolüüdi lahusest vormi elektrivoolu abil. Selle meetodi üks

loojatest oli Tartu Ülikooliga seotud teadlane Jacobi. Algselt oli see tootmismeetod üks

kunstiharudest, mida kahjuks harva mainitakse tõsistes õpikutes.

Paljud keemilise analüüsi meetodid on elektrokeemilised. Näiteks, vere glükoosi taseme

määramisel kasutatakse sensoreid, mis oma tööpõhimõttelt on elektrokeemilised seadmed.

Elektrokeemia on väga kõrge praktilise väärtusega teaduse valdkond keemia ja füüsika

piirimailt ja selle põhimõtetest on päris raske aru saada lõimimata mõlema õppeaine teadmisi.

Selle valdkonnaga tutvumine aitab paremini mõista keemia ja füüsika liitekohtadega seotud

probleeme.

Mille poolest elektrokeemilised reaktsioonid erinevad kõigist teistest ja millist rolli nende

juures mängivad elektripotentsiaalid ja elektrivool, mida seostame füüsikaga, uurime selles

kursuses. Praktiliselt ehitame ise töötava patarei ja uurime vase elektrokeemilise rafineerimise

protsessi. Saame katseliselt teada kuidas on seotud elektrivoolu tugevus, aeg ja

elektrokeemilises reaktsioonis saadud aine kogus. Millest sõltub korrosiooni intensiivsus ja

miks alati ei või vahetult ühendada suvalisi metalle.

Õppetegevus

Kursus on üles ehitatud õpilasele jõukohaste elektrokeemiaga seotud probleemide

lahendamisele, milles kasutatakse integreeritult varem omandatud teadmisi peamiselt

füüsikast ja keemiast. Kursuse läbimisel suunatakse õpilast tegema konkreetsete

probleemidega seonduvaid põhjendatud ja kompetentseid otsuseid, arvestades probleemi

loodusteaduslikke, tehnoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilisi dimensioone.

Seejuures hoitakse tasakaalus varasemates, eelkõige füüsika ja keemia, ent ka teiste

loodusainete kohustuslikes kursustes omandatud teadmiste rakendamine uutes kontekstides

ning uute teoreetiliste ja tehnoloogiliste teadmiste ja oskuste omandamine.

Teooria õppimisel kasutatakse laboratoorseid töid, milles uuritakse elektrokeemiaga seotud

nähtusi, materjalide või tehnilise seadmete omadusi.

Laboratoorne tegevus annab ka uusi teadmisi, kuid aitab ka paremini mõista kohustuslike

keemia ja füüsika kursuste liitekohtadega seotud abstraktseid probleeme ja arendada õppijate

kinesteetilisi ja rühmatöö oskusi. Kursuse üks omaette tähtis eesmärk on tutvustada

kaasaegseid mõõtmise võimalusi ja mõõteriistade tööpõhimõtet.

Valikkursuse „Elektrokeemia“ kursuse sisus on paratamatult kattuvusi kohustuslike füüsika ja

keemia kursustega, kuid keskendutakse põhiliselt kvantitatiivsetele probleemidele, jättes

korduvad küsimused õpilastele iseseisvaks lahendamiseks.

Õppesisu loetelus on probleemid esitatud nende käsitlemise soovitatavas järjestuses. Kursuse

sisu uuendatakse pidevalt, vastavalt õppekeskonna tehnilistele võimalustele, kooskõlas

teaduse ja tehnoloogia arenguga ning teadmistepõhise ühiskonna vajadustega.

Õppe-eesmärgid

Valikkursusega „Elektrokeemia“ taotletakse, et kursuse läbinud õpilane omandaks:

oma tõenäolises tulevases tehnilis-tehnoloogilises ametis kasulikke teadmisi;

oskuse ära tunda elektrokeemiaga seotud tehnilisi probleeme tavaelus;

oskuse leida asjakohast ning usaldusväärset teavet meid ümbritsevas

tehnoloogilises keskkonnas ilmnevate probleemide lahendamise kohta;

loodusteadusliku meetodi, sh uurimusliku käsitlusviisi kasutamise ülalnimetatud

probleemide lahendamisel;

oskuse teha põhjendatud tehnilis-tehnoloogilisi otsuseid lihtsamates

situatsioonides;

loomingulise ja kriitilisel mõtlemisel baseeruva vaate tehnoloogilistele

probleemidele;

suulise ja kirjaliku tehnoloogilise kommunikatsiooni oskusi;

loodusteaduslikke ja tehnoloogilisi teadmisi väärtustava hoiaku ning valmiduse

elukestvaks õppeks;

võimet ära tunda erinevate valdkondade probleeme nähtustes ja hinnata nende

koosmõju;

oskuse hinnata tehnoloogilisi riske ning prognoosida uute tehnoloogiliste

lahenduste mõju keskkonnale.

Õppesisu

Metall, metalliline side, ioon, metalliioon, elektrood, elektrolüüt, elektrolüüdilahus, mool.

Elektrivool metallides ja elektrolüütides. Avogadro arv, kulon, molaarne kontsentratsioon,

lahuste valmistamise põhimõtted, elektrokeemiline pingerida, elektrivool metallides ja

elektrolüütide lahustes, potentsiaal ja pinge, elektromotoorjõud ja vooluallika sisetakistus,

potentsiaali ja pinge mõõtmine, pinge mõõtmine multimeetritega ja pingesensoritega.

Elektrokeemiliste reaktsioonide erinevus tavalistest redoksreaktsioonidest.

Elektrokeemilise reaktsiooni tähtsaim tunnus. Miks loetakse elektrienergia iseenesest puhtaks

energialiigiks. Keemilised vooluallikad, patareid, akud, kütuseelemendid.. Vesiniku saamine

tavalisest keemilisest reaktsioonist ja elektrokeemiliselt. Vesiniku ja hapniku tavaline

põlemine Vesinik-hapnik kütuseelemendi ehitus ja tööpõhimõte. Naatriumhüdroksiidi ja

kloori saamine elektrokeemilise reaktsiooniga. Oksüdeerumine ja redutseerumine.

Redoksreaktsioonid ja elektronide liikumine. Alumiiniumi tootmine ja vase rafineerimine.

Metallikihtide saamine ja toodete vormimine (galvanoplastika). Galvaanielement ja

elektrolüüsielement. Faraday arv ja selle katseline märamine. Alumiiniumi tootmine. Vase

rafineerimine. Pliiaku.

http://www.bbc.co.uk/bitesize/standard/chemistry/metals/making_electricity/revision/1/

Õpiväljundid

Kursuse „Elektrokeemia“ läbimisel õpilane teab

et metallioonid tekivad siis, kui metalli aatomid annavad ära elektrone;

metalliooni laeng sõltub ära antud elektronide arvust metallide võime ära anda

elektrone on erinev;

füüsikaliste suuruste pinge ja potentsiaal tähendust;

et potentsiaalide vahet nimetatakse ka pingeks;

et pinget ja potentsiaali mõõdetakse voltides;

pinge ja potentsiaalide mõõtmise põhimõtet ja võimalusi;

mida tähendab voolualllika elektromotoorjõud ja oskab seda praktiliselt mõõta;

mis on vooluallika sisetakistus ja oskab seda praktiliselt mõõta;

galvanomeetri ja voltmeetri põhimõttelist ehitust ja seda, et voltmeeter mõõdab

tegelikult elektrivoolu tugevust;

pinge ja elektrivoolu tugevuse mõõtmise põhimõtteid multimeetrite ja

pingesensoritega ning oskab seda praktiliselt ka teha;

kuidas leida andmeid erinevate metallide elektrokeemiliste potentsiaalide kohta

ja saadud andmete põhjal arvutada elemendi pinget;

et elektroodipotentsiaale mõjutab, peale elektroodi materjali, elektrolüüdi

koostis, sellekontsentratsioon ja temperatuur ning millisel juhul peab arvestama

ka gaasi rõhku;

mis on galvanoplastika ja oskab seletada selle põhimõtteid;

elektrokeemia, kui teadusharu arengulugu ja perspektiive;

millised keemilised reaktsioonid on redoksreaktsioonid;

et redutseerumine on elektronide saamine ja oksüdeerumine on elektronide

loovutamine;

elektrokeemilise reaktsiooni olulisi tunnuseid ja oskab neid selgitada, kasutades

näiteid;

elektroodi mõistet ja oskab seda selgitada, kasutades õpitud näiteid;

millised elektroodid on katoodid ja anoodid ja oskab neid määrata galvaani- ja

elektrolüüsielemendi kontekstis, kasutades õpitud näiteid;

mis on galvaani- ja elektrolüüsielemendid ning oskab selgitada nende

põhimõttelisi erinevusi ja ühiseid jooni, kasutades õpitud näiteid;

koostada elektroodide poolreaktsioonide ja summaarsete reaktsioonide

võrrandeid;

lugeda poolreaktsioone ja nende järgi visandada elementide skeeme;

teab molaarse kontsentratsiooni tähendust ja oskab seda teisendada

massikontsentratsiooniks;

kuidas praktiliselt valmistada etteantud molaarse kontsentratsiooniga lahuseid;

soolasilla ehitust ja otstarvet ning oskab galvaanielemendi poolelementide

elektrolüütide põhjal valida soolasilla elektrolüüti;

kütuseelementide tööpõhimõtet ja otstarvet;

miks elektrienergiat loetakse puhtaks energiaks ja millised selle tootmise

meetodid on puhtad;

traditsiooniliste elektrienergia tootmisviisidega kaasnevaid keskkonnaohtusid;

mida tähendab kasutegur elektrienergia tootmise kontekstis ja kuidas sisendite ja

väljundite põhjal hinnata elektritootmise kasutegurit;

kuidas hinnata metallide võimet loovutada elektrone keemiliste elementide tabeli

ja elektrokeemilise pingerea järgi;

kuidas hinnata keemiliste elementide tabeli järgi metalli valentselektronide arvu

et metallide võimet loovutada elektrone kirjeldatakse arvuliselt elektrokeemiliste

potentsiaalidega;

kuidas hinnata metallide elektrokeemiliste potentsiaalide konkreetsete väärtuste

kaudu, milline metall loovutab elektrone kergemini;

mis on elektroodipotentsiaal ja kuidas seda praktiliselt mõõta;

mis on elektroodide standardpotentsiaalid ja oskab nende kohta hankida

vajalikku informatsiooni teabeallikatest;

standard vesinikelektroodi põhemõttelist ehitust ja et selle standardpotentsiaal on

kokkuleppeliselt võrdne nulliga;

elektroodide standardpotentsiaalide väärtused on määratud vesinikelektroodi

suhtes;

kirjutada elementide valemeid ja neid lugeda;

määrata elektroonide liikumise suunda elemendi välises ahelas;

elektronide liikumissuuna ja elektrivoolu kokkuleppelise suuna vastuolu ja selle

põhjust;

et elektromagnetismi teoorias kasutatakse kokkuleppelist elektrivoolu suunda;

mõnede metallide elektrokeemilise tootmise põhimõtteid;

kuidas aja ja elektrivoolu tugevuse kaudu leida elementi läbinud laengu suurust

ja oskab nende põhjal arvutada lahustunud või eraldunud metalli massi;

kuidas eksperimendi andmetest arvutada Faraday arvu ja oskab selgitada selle

tähendust;

selgitada mõne vooluallika ehitust ja selle tööpõhimõtet;

mille poolest erinevad akud tavalistest patareidest;

tsinkvask galvaanielemendi tööpõhimõtet ja oskab seda ehitada.

Võimalikud laboratoorsed tööd

Vooluallika elektromotoorjõud ja sisetakistus

Pinge ja voolutugevuse mõõtmine multimeetrite ja sensoritega

Etteantud molaarse kontsentratsiooniga elektrolüüdilahuse valmistamine

Zn/Cu galvaanielemendi ehitamine

Faraday arvu katseline määramine elektrolüüsielemendiga

Hindamine

Valikkursuse välishindamist ei toimu. Õppe tulemuslikkust koolisiseselt hinnates kasutatakse

otseselt õpitulemustest lähtuvaid traditsioonilisi ja hindamisjuhendiga kirjeldatud

hindamismeetodeid sh. hinnatakse ka infootsingu oskust, kirjalikke töid ja laboratoorset

tegevust. Kokkuvõttev kursusehinne võib olla kas „5“, „arvestatud“ või „mittearvestatud“.

Geoinformaatika

Kursuse lühikirjeldus

Geoinformaatika on praktilise suunitlusega kursus, mille põhiväljundiks on oskus luua ja

kasutada kohateavet geograafiliste ülesannete lahendamiseks.

Geoinformaatika valikkursuses tutvutakse geoinfosüsteemide olemusega, saadakse ülevaade

maailmas ja Eestis kasutatavatest veebipõhistest GISidest ning nende rakendustest. GI

valikkursuse õppimine tugineb põhikooli ja gümnaasiumi geograafiakursustes omandatud

teadmistele ja oskustele ning on tihedalt seotud matemaatikas ja informaatikas õpitavaga.

GISiga seotult käsitletakse põhjalikumalt temaatilisi kaarte, kaardi mõõtkava, erinevaid

koordinaatsüsteeme ja projektsioone. Õpilased saavad ülevaate GISis kasutatavatest

andmetest, nende liikidest ning kvaliteedist.

Valikkursus on orienteeritud praktilisele tegevusele ja arvutioskuste arendamisele. Kursuse

raames valmistavad õpilased teemakaarte nii Eesti kui ka maailma kohta ning analüüsivad

neid.

Ruumiandmete ja kaartidega töötades arenevad õpilaste matemaatilise ja ruumilise mõtlemise

ning kaartide lugemise ja tõlgendamise oskused; ühtlasi saadakse algteadmised ruumi

planeerimisest.

Õppekirjandus ja õppematerjalid

Õppematerjalid on valminud Eesti Teadusagentuuri programm TeaMe raames ning rahastatud

Euroopa Sotsiaalfondist. Materjalid õppijale on kättesadavad Moodleí keskkonnas, need on

elektroonilised. Iga teema juures on isesesiva lugemise peatükid, teemakohased

harjutusülesanded, lisalugemise (ka lisaülesannete) materjalid ning teemati ka videoloengud.

GIS päev : http://www.gispaev.ee/abimaterjalid/juhendid/

Eesmärgid


1) huvitub arvutite ja nüüdisaegsete tehnoloogiate kasutamisest geograafias;

2) saab ülevaate geoinformaatika (GI) valdkonna põhimõistetest ja geoinfosüsteemide (GIS)

rakendustest;

3) oskab leida erinevaid ruumiandmeid ning anda hinnangut nende kvaliteedile;

http://www.gispaev.ee/abimaterjalid/juhendid/

4) oskab lõimida ruumiga seotud andmeid maailma ja Eesti kohta;

5) mõistab ning väärtustab GISi vajalikkust ja tõhusust ruumi haldamises ning planeerimises;

6) avardab ja mitmekesistab karjääri valikuvõimalusi;

7) arendab graafilist, matemaatilist ja ruumilist mõtlemist;

8) tõhustab ning mitmekesistab arvuti kasutamise oskust.

Õppetegevus

Üle poole kursuse mahust on mõeldud praktilisteks tegevusteks. Õpilased tutvuvad internetis

olevate kaardiserveritega ja nende kasutamise võimalustega. Võrreldakse vektor- ja

rasterandmeid ning töötatakse nendega. Kursuse raames valmistavad õpilased teemakaarte nii

Eesti kui ka maailma kohta ning analüüsivad neid. Kursuse jooksul saavad õpilased ruumi

planeerimise algoskused.

Teoreetiline osa ja harjutusülesanded esitatakse eri raskusastmetes, mis võimaldab kaasata

erinevate eelteadmiste ning huvide ja võimetega õpilasi – kihilisus.

Kuna materjalid on omavahel seotud, saab õpilane õpetaja juhendamisel valida teema piires

eri raskusastmega ülesandeid ja liikuda tasemete vahel - iga teema juures saab valida sobiva

raskusastmega ülesanded.

Õppetöö vormid on valitud nii, et järgitakse põhimõtet - lihtsamalt keerulisemale

(paindlikkus).

Õppetegevus toimub Moodleí keskkonnas. Kursuse tegevused on struktrueeritud teemade

kaupa. Iga teema juures on teoreetiline osa, harjutusülesanded ja kodutööd.

Õppesisu

1. GISi mõiste, komponendid ja kasutusvaldkonnad.

2. Geograafilised andmed, nende liigid ja kogumise viisid.

3. Geograafilised andmebaasid.

4. Metaandmete mõiste ja vajalikkus.

5. Kaardiprojektsioonid, nende vajalikkus ja valik geoinfosüsteemides.

6. Kaardi mõõtkava, mõõtkava liigid ja vahemaade mõõtmine.

7. Mõõtkava olemus GISis.

8. Geograafilised ja ristkoordinaadid.

9. Koordinaatide süsteem Eestis.

10. GISi analüüsid.

11. Päringud ja nende liigid: ruumipäringud ning atribuutpäringud.

12. GISi analüüsitulemuste esitamine.

13. Teemakaartide liigid ja nende vormistamise põhimõtted.

14. Probleemülesanded.

Praktilised tööd ja IKT kasutamine

1. Tutvumine erinevate kaardiserveritega.

2. Tutvumine vektor- ja rasterandmetega erinevate tarkvarade abil. Andmete allalaadimine.

3. Rist- ja geograafiliste koordinaatide määramine, et mõista nende kasutamist GISis.

4. Tutvumine erinevas projektsioonis kaartidega ja nende ühildamine.

5. Temaatiliste kaartide koostamine Eesti ja maailma andmete põhjal.

6. Erinevate GISi analüüside tegemine koostatud kaartide põhjal.

Õpitulemused

Õpitulemused kajastavad õpilase rahuldavat saavutust.


1) on huvitatud arvutite ja nüüdisaegsete tehnoloogiate kasutamisest geograafias;

2) on omandanud ülevaate geoinformaatika valdkonna põhimõistetest ning GISi rakendustest;

3) leiab erinevaid ruumiandmeid ning hindab nende kvaliteeti/usaldusväärsust;

4) suudab lõimida ruumiga seotud andmeid maailma ja Eesti kohta;

5) mõistab ning väärtustab GISi vajalikkust ja tõhusust ruumi haldamises ning planeerimises;

6) suudab mõelda ruumiliselt, rakendada matemaatikas õpitut ruumiga seotud ülesandeid

lahendades ning lugeda ja tõlgendada kaarte;

7) kasutab oskuslikult arvutit ruumiga seotud probleemülesandeid lahendades;

8) saab ettekujtuse GI valdkonnas töötamise olemusest.


Kursuse auditoorsed tunnid (teooriatunnid, praktikumid ja seminarid) toimuvad klassiruumis,

kus on arvuti ja projektor. Õpilased saavad töötada ka kodus, sel juhul on koolis nö

kontakttunnid. Praktikumid peavad toimuma Interneti-ühendusega arvutiklassis, kus on

olemas GI tarkvara.

Hindamine

Hinnatakse järgimisi valdkondi:

ülesande lahenduse sisuline õigsus;

ülesande lahenduse tehniline õigsus;

seminaris ja aruteludes osalemine.

Vähemalt rahuldava kursusehinde saamiseks tuleb esitada kõik nõutud tööd.



kavandamiseks. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega, samuti

on kasutusel „arvestatud/mittearvestatud“ süsteem. Kursuse hinne kujuneb praktiliste tööde ja

iseseisvate tööde ning seminaridest osavõtu hinnetest.

Rakendusbioloogia

Lühikirjeldus

Rakendusbioloogial on oluline koht õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse

kujunemises. Kursus tugineb bioloogia kohustuslikes kursustes saadud teadmistele, oskustele

ja hoiakutele ning seostub gümnaasiumi keemias, geograafias, füüsikas, matemaatikas ja

teistes õppeainetes õpitavaga. Ühtlasi kinnistuvad gümnaasiumi teistes kursustes saadud

teadmised ja oskused bioloogia seaduspärasustest, teooriatest, tulevikusuundumustest ning

nendega seotud rakendustest ja elukutsetest, aidates valida ka elukutset.

Õppimine on probleemipõhine ja õpilaskeskne ning lähtub õpilase kui isiksuse

individuaalsetest ja ealistest iseärasustest ning tema võimete mitmekülgsest arendamisest.

Aktiivõppe põhimõtteid järgiva õppe rõhuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev

uurimuslik käsitlus ning loodus-, tehnoloogia- ja sotsiaalkeskkonda siduvate probleemide

lahendamine, millega kaasneb õpilaste kõrgemate mõtlemistasandite areng.

Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel määral loodusteaduslikule meetodile

tuginevate uurimisülesannete kaudu, mille vältel saavad õpilased probleemide esitamise,

hüpoteeside sõnastamise, katsete või vaatluste plaanimise ning nende tegemise, tulemuste

analüüsi ja tõlgendamise oskused. Tähtsal kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik

esitamine, kaasates otstarbekaid verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme. Seejuures

omandatakse igapäevaeluga seonduvate probleemide lahendamise ja pädevate otsuste

langetamise oskused, mis suurendavad õpilaste toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas.

Õppes pööratakse suurt tähelepanu õpilaste sisemise õpimotivatsiooni kujunemisele. Selle

suurendamiseks kasutatakse mitmekesiseid aktiivõppevorme: probleem- ja uurimuslikku õpet,

projektõpet, rollimänge, diskussioone, ajurünnakuid, mõistekaartide koostamist, õueõpet,

õppekäike jne.

Kõigis õppe etappides kasutatakse tehnovahendeid ja IKT võimalusi. Õppides omandatakse

erinevate, sh elektroonsete teabeallikate kasutamise ja neis leiduva teabe tõepärasuse

hindamise oskus. Kõige sellega kujundatakse õpilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi, mis

võimaldavad neil erinevaid loodusnähtusi ning protsesse mõista, selgitada ja prognoosida.

Seejuures kujundatakse bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinähtuse suhtes positiivset

hoiakut, mis arvestab igapäevaelu probleemide lahendamisel teaduslikke, majanduslikke,

sotsiaalseid, õiguslikke ning eetilis-moraalseid aspekte.

Õppe-eesmärgid


1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist;

2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest igapäevaelus

ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;

3) saab süsteemse ülevaate elusloodusest ja selle tähtsamatest protsessidest ning kasutab

korrektset bioloogiasõnavara;

4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning

vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;

5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid, ning hindab

kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

6) rakendab bioloogiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit;

7) langetab igapäevaeluga seotud kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele,

majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning prognoosib otsuste

tagajärgi;

8) on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning rakendab bioloogias saadud

teadmisi ja oskusi karjääri plaanides.

Rakendusbioloogia suunad

Õpitulemused


1) seostab rakendusbioloogiat bioloogiaga ja teiste loodusteadustega;

2) toob näiteid rakendusbioloogia valdkondade kohta põllumajanduses, toiduaine- ja

ravimitööstuses ning energeetikas;

3) analüüsib rakendusbioloogia seost isikliku igapäevaeluga;

4) selgitab bioloogia alus- ja rakendusuuringute seoseid;

5) analüüsib ja hindab eri organismirühmade rakendusbioloogilisi rakendusi ning toob nende

kohta näiteid;

6) selgitab raku- ja embrüotehnoloogia tegevusvaldkondi ning toob nende kohta näiteid;

7) lahendab raku- ja embrüotehnoloogiaga seotud dilemmaprobleeme;

8) seostab rakendusbioloogiat säästva arenguga.

Õppesisu

Rakendusbioloogia eesmärk ja seos bioloogiaga ning teiste loodusteadustega.

Rakendusbioloogia ajalooliselt väljakujunenud valdkonnad põllumajanduses (nt sordi- ja

tõuaretuses), toiduaine- ja ravimitööstuses ning energeetikas, nende osa majanduses ja

igapäevaelus. Bioloogia alus- ja rakendusuuringute seosed. Loomade, taimede ja seente

klassikalised ning nüüdisaegsed rakendusbioloogilised võimalused. Bakterite

rakendusbioloogiline tähtsus, nende kasutamine tööstuses ja igapäevaelus. Ülevaade raku- ja

embrüotehnoloogia tegevusvaldkondadest ning meetoditest: meristeempaljundus,

embrüosiirdamine, kloonimine, tüvirakkudel põhinev rakuteraapia.

Rakendusbioloogia seos säästva arenguga.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: uuring rakendusbioloogia seostest toiduainetööstusega

vabalt valitud toiduainerühma näitel.

Geenitehnoloogia

Õpitulemused


1) toob näiteid geenitehnoloogia rakendusvaldkondade kohta ning selgitab kasutatavaid

meetodeid;

2) analüüsib taimede ja loomade geenitehnoloogiliste rakenduste positiivseid ja negatiivseid

külgi;

3) selgitab geenitehnoloogia rakendamise võimalusi meditsiinis ning sellega seotud eetilis-

moraalseid probleeme;

4) analüüsib probleeme, mis seostuvad geneetiliselt modifitseeritud organismide kasutamisega

inimtoiduks;

5) lahendab geenitehnoloogiaga seotud dilemmaprobleeme ning suhtub vastutustundlikult

geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevatesse riskidesse;

6) on omandanud ülevaate rakendusbioloogia arengusuundadest Eestis ning valdkonnaga

seotud elukutsetest.

Õppesisu

Geenitehnoloogia rakendusvaldkonnad, selles kasutatavad meetodid. Viiruste ja bakterite

geenitehnoloogilised kasutusvõimalused. Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja

loomadel, sellega kaasnevad riskid. Geenitehnoloogia seos meditsiiniga ning sellega seotud

eetilis-moraalsed aspektid.

Geneetiliselt modifitseeritud organismide kasutamine toiduks. Geenitehnoloogiaga kaasnevad

teaduslikud, majanduslikud, õiguslikud ja eetilis-moraalsed aspektid. Rakendusbioloogia

Eestis ning valdkonnaga seotud elukutsed.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1)geenitehnoloogilistest meetoditest ülevaate saamine, sh arvutimudeli abil;

2)geenitehnoloogiline uurimistöö arvutikeskkonnas.

Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:


eeldatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta

ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks;

3) võimaldatakse nii individuaal- kui ka ühisõpet (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd,

õppekäigud, praktilised tööd, töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebimaterjalide ja

teiste teabeallikatega), mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks

õppijateks;

4) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad

individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) rakendatakse IKT-l põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, kooliümbrus, looduskeskkond, näitused, ettevõtted

jne;

7) toetab avar õppemetoodiline valik aktiivõpet: rollimängud, arutelud, väitlused, projektõpe,

õpimapi ja uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimuslikud tööd (nt loodusobjektide ja

protsesside vaatlemine ning analüüs, protsesse ja objekte mõjutavate tegurite mõju

selgitamine, komplekssete probleemide lahendamine) jne.

Õppekirjandus

Viikmaa,M., Tartes, U. "Bioloogia gümnaasiumile II osa, 3.kursus" Eesti Loodusfoto, 2008,

lk 7-56

Kokassaar, U "Laboratoorsed tööd koolibioloogias", Avita 2002

Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumiriikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse

õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning

praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas

taotletud õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste

hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töösisu, kuid parandatakse ka

õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise vormid on

mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega.

Hindamise kriteeriumid:

90-100% - 5

75-89% - 4

50-74% - 3

25-49%...- 2

0-24% - 1

Kokkuvõttev kursusehinne võib olla kas „5“, „arvestatud“ või „mittearvestatud“.

MAJANDUSSUUND

Läänemaa Ühisgümnaasiumis on majandussuuna suunakursused - „Turundus“ , „Äri vene

keel I“, „Äri vene keel II“, „Äri inglise keel I“, „Äri inglise keel II“, „Ettevõtlus“,

„Raamatupidamine“, „Äriõigus ja ärieetika“.

Turundus

Õppeaine kirjeldus

Turundus on majandussuuna kursus, selle maht on 21 tundi (à 75 min).

Kursus võimaldab süvendada õpilase arusaamu ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja

protsessidest, nende vastastikusest seotusest – üksikisiku ja ettevõtte tasandil, riigi/regiooni ja

rahvusvahelisel tasandil. Turundus on majandusõpetuse üheks kursuseks.

Materjal esitatakse võimalikult probleemipõhiselt ja õpilase igapäevaeluga ning majanduses

toimuvaga seostatult. Õppimise käigus arendatakse õpilastes ettevõtlikkust, keskkonda

väärtustavat ja säästvat eluhoiakut. Õppeprotsessis on olulisel kohal uurimuslikud tegevused,

arutelud, ajurünnakud, rollimängud, rühmatööd, projektitööd; võimalusel välitööd,

õppekäigud, kohtumised erinevate elukutsete esindajatega koolis ja nende töö jälgimine

töökohal; analüüsid, situatsioonikirjeldused jmt. Uurimusliku/avastusliku õppe käigus

omandavad õpilased probleemide püstitamise, hüpoteeside sõnastamise, töö planeerimise,

vaatluste tegemise, tulemuste töötlemise, tõlgendamise ja esitamise oskused. Õppetöös

kasutatakse erinevaid meetodeid ning strateegiaid - avatud andmete kasutamine õpiobjekti

konstrueerimiseks, infograafika, ümberpööratud klassiruumi meetod, seminarid,

majandusuudiste analüüs, veebimaterjali leidmine/kasutamine, õpilased õpetaja rollis -

õpilased saavad end proovile panna õpetajatena. Suunakursuse tegevused ja õppesisu

toetavad GRÕK-i aineülesesid läbivaid teemasid: elukestev õpe ja karjääri planeerimine,

kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon.

Eesmärgid

Turunduse õpetamisega taotletakse, et õpilane:

1. saab ettekujutuse turunduse arengust ja tutvub põhimõistetega;

2. saab ettekujutuse turunduse planeerimise alustest;

3. tutvub turunduskeskkonna liikidega;

4. tutvub tarbijate ostukäitumise üldmudeliga;

5. tutvub sihtturunduse olemusega, kasulikkusega;

6. mõistab turundusmeetmestiku kujundamise aluseid;

7. tutvub turunduse infossüsteemi mudelitega ja turundusuuringute alustega;

8. kasutab erinevaid teabeallikaid turunduse/majanduse kohta info hankimiseks ja hindab

kriitiliselt neis sisalduvat infot;

9. planeerib ja viib läbi uurimuslikke, praktilisi ja probleemipõhiseid töid;

10. töötleb kogutud andmeid ja esitab need, koostab õppeülesandeid;

11. kasutab loovust situatiooniülesannete loomisel ja lahendamisel;

12. hindab koduasula turunduskeskkonda;

13. loob seoseid majanduskeskkonna ja teiste keskkonnaliikide vahel;

14. seostab ühiskonna arengu ja majanduskeskkonnas toimuvad muutused erinevatel

tasanditel;

15. oskab luua seoseid erinevate ressursside omavahelisest seotusest.


1. Klassiõpik (Teadlik Turundus, TÜ majandusteaduskond, 2010).

2. Erinevad meediaväljaanded/ajakirjanduses ilmuvad majandusalased artiklid;

veebimaterjal; õppevide.

3. Õpilased „testivad“ ja katsetavad kaasõpilaste koostatud õppematerjale ning

koostavad neid ise.

4. Eesti konjunktuuriinstituudi koduleht.

5. Eesti MKM koduleht.

6. Junior Achievement Eesti metoodilised materjalid.

7. Eesti Statistikaameti koduleht.

8. Riigiportaal eesti.ee koduleht.

9. Maksu- ja Tolliameti koduleht.

10. Avatari koduleht.

11. Tark Investor OÜ koduleht.

12. Eesti Töötukassa koduleht.

13. Maailmakooli koduleht.

14. Tarbijakaitse Liidu koduleht.

15. Loomemajanduse infokeskus Loov Eesti koduleht jne.

http://www.ki.ee/

http://www.mkm.ee/

http://www.ja.ee/

http://www.stat.ee/

https://www.eesti.ee/est

http://www.emta.ee/

http://www.avatar.ee/eestimajandus/

http://www.tarkinvestor.ee/

http://www.tta.ee/

http://www.maailmakool.ee/

http://www.tarbijakaitse.ee/

http://www.looveesti.ee/

Õppesisu/-teemad

1. Turunduse olemus, põhimõisted.

2. Turumajanduse eeldused ja võimalused.

3. Turunduskeskkond.

4. Turunduse objektid, põhiprintsiibid.

5. Turunduskontseptsioonid, kaasaegsed turunduskäsitlused.

6. Turundusmeetmestik, turunduse planeerimine (strateegia, taktika, juhtimine),

turundusplaan.

7. Nõudmine/pakkumine, tarbija/turg.

8. Tarbija ostukäitumine.

9. Sihtturundus.

10. Turu segmenteerimine.

11. Positsioneerimine.

12. Hinnakujundus.

13. Toode – määratlus, tunnused, elutsükkel.

14. Bränd ja kaubamärk.

15. Turunduskommunikatsiooni etapid.

16. Promotsioon.

17. Jaotuskanalid.

18. Turuuuringud/turuanalüüs.

19. Turundusteave.

20. Koduasula turunduskeskkond.

Õpitulemused

Gümnaasiumi lõpetaja:

seletab ja kasutab turunduse põhimõisteid ja teab tänapäeva turumajanduse

põhimõtteid;

oskab hinnata tootmistegureid ja selgitada, kuidas turg ja hind määravad tootmist ja

tarbimist, analüüsib nõudlust ja pakkumist mõjutavaid tegureid;

hindab pideva õppimise ja oskuste täiendamise tähtsust iga elukutse puhul ja oma

karjääri planeerimisel, arendab suhtlemis- ja juhtimisoskusi, teeb koostööd ja

väärtustab jätkusuutlikkust;

saab aru, et tarbimise eelduseks on inimeste vajadused, tunneb oma õigusi ja vastutust

tarbijana, oskab tarbida säästlikult;

analüüsib ettevõtte rolli turumajanduses;

selgitab tootlikkust, mastaabisäästu ja masstootmist;

teab kvalifitseeritud tööjõu, kaasaegse tehnoloogia ja ressursside efektiivse ning

keskkonnasäästliku kasutamise mõju tootlikkusele;

teab turunduse eesmärke ja turundusmeetmestiku tähtsust turunduse

juhtimisprotsessis;

teab tegureid, mis mõjutavad koduasula turunduskeskkonda;

hindab õldjoontes Eesti majanduse arengusuundi ja võimalusi, teab rahvusvahelise

majanduse eesmärke, tähtsust ja mõju maailma globaliseerumisele.

Hindamine







Hinnatakse õpilase teoreetilisi teadmisi, majandusalaste tekstide ja statistiliste andmetega

töötamise oskust, informatsiooni leidmist ja situatsioonide lahendamist. Hinnatakse praktiliste

tegevuste täitmist; loovust ülesannete lahendamisel; juhtumianalüüsi, kus hinnangu aluseks

on põhjuslike seoste loomine ja argumenteerimine. Kontrollitakse ja hinnatakse arutluse,

argumenteerimise ja seoste loomise oskust, õpilase iseseisvat tööd (uurimused, õpobjekti

konstrueerimine, artiklite analüüs jne), osalemist rühmatöödes ja aruteludes/seminarides.


kontrolltööde, praktiliste tööde ja uurimuste/iseseisvate tööde/ettekannete ning seminaridest

osavõtu hinnetest.

Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, loovus ja vormistamise korrektsus ning suuline

ja kirjalik eneseväljendus. Praktilised tööd on mingi konkreetse üksikteema, materjali,

juhtumi, situatsiooni vms kohta. Iseseisvateks töödeks on kodused ülesanded, klassitööd ja

arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt. Kursuse jooksul võib hinnata ka koduseid töid,

suulisi vastuseid, ülesannete lahendamist, osalemist rühmatöödes jne. Turunduse kursus

lõpeb kokkuvõtva hindamisega, mis hõlmab kogu kursuse materjali.



Äri- võõrkeel

Äri-võõrkeelt õpitakse 4 kursust - „Äri vene keel I“, „Äri vene keel II“, „Äri inglise keel I“,

„Äri inglise keel II“.

Õppe-eesmärgid

Võõrkeeles majanduse õppimisega taotleme, et õpilane:

1) teab õpitavas võõrkeeles majanduse olulisemaid mõisteid ja põhimõtteid;

2) arendab loovust ja süsteemset mõtlemist;

3) kasutab erinevaid võõrkeelseid teabeallikaid;

4) saab aru lihtsamatest autentsetest majandusvaldkonna tekstidest ja videomaterjalidest

ning suudab nende põhjal arutleda.

Õppeaine kirjeldus

Võõrkeele ärikeelt õpitakse kaks kursust.

Peamiseks eesmärgiks on etteantud teemade raames ärialase sõnavara omandamine ja

kasutamine.

Kultuuriteadlikkuse kujundamisel juhitakse õpilase tähelepanu emakeeles ja õpitavas

võõrkeeles suhtlemise erinevustele ning neid erinevusi selgitavatele kultuurinähtustele.

Õpetuses kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppemeetodeid.

Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Rakendatakse paaris- ja

rühmatööd, toetatakse võõrkeelse suhtlus- ja esinemisoskuse väljakujunemist. Võimalusel

rakendatakse külalisõpetajate abi või külastatakse erinevaid ettevõtteid.

Ärikeele kursuse jooksul õpitakse otsima, kasutama, analüüsima ja hindama mitmesuguseid

statistilisi materjale ning kasutama infotehnoloogilisi vahendeid.

Õpitulemused

Võõrkeeles ärikursuse lõpetanud õpilane:

1) oskab kasutada sagedasemat majandusalast sõnavara;

2) kasutab info leidmiseks erinevaid teabeallikaid;

3) oskab koostada lihtsamaid ärikirju, CV-d, aruannet ja teha suulist ettekannet;

4) oskab lugeda ja koostada graafikuid ning nende põhjal järeldusi teha;

5) mõistab lihtsamaid autentseid majandusalaseid tekste ja videomaterjale.

Õppesisu

Õpitavad teemad:

1) Tööturg

1.1 Ametikoha kriteeriumid (täis- ja osaline tööaeg, töökeskkond, hüved, töötasu,

koolitusvõimalused jms)

1.2 Tööle kandideerimine (CV kirjutamine, motivatsioonikiri, töövestlus)

1.3 Karjäär (kandideerimine, tööle asumine, katseaeg, lapsepuhkus, edutamine,

koondamine, vallandamine, pensionile jäämine)

Läbivateks teemadeks on elukestev õpe ja karjääri planeerimine, teabekeskkond,

tehnoloogia ja innovatsioon.

2) Ettevõtted

2.1 Liigid (aktsiaselts, osaühing, mittetulundusühing, FIE jne)

2.2 Struktuur (aktsionär/osanik, juhatus, tegevjuhataja, osakonnad)

2.3 Inimesed (tööjõud, tööandja vs töötaja, ülemus vs alluv jne)

2.4 Tegevusvaldkonnad (jae- ja hulgimüük, kaubandus, vahendamine, tootmine,

turustamine, reklaam)

Läbivateks teemadeks on kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus.

3) Tootmine

3.1 Etapid (tootearendus, testimine, tootmine, pakendamine, käibele laskmine)

3.2 Turundus (klientuuri leidmine, reklaam)

3.3 Jätkusuutlik majandustegevus

Läbivateks teemadeks on keskkond ja jätkusuutlik areng, tehnoloogia ja innovatsioon.

4) Ärireisid

4.1 Reisikorraldus (plaan, majutus, transport)

4.2 Reisiväsimus

4.3 Kultuurilised erinevused

Läbivateks teemadeks on kultuuriline identiteet, väärtus ja kõlblus ning

kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.

5) Keskkond

5.1 Majandustegevusest tingitud keskkonnaprobleemid

5.2 Keskkonnasõbralik majandustegevus

Läbivateks teemadeks on keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtus ja kõlblus.

6) Klienditeenindus

6.1 Ootused klienditeenindusele

6.2 Probleemid ja kaebekiri

6.3 Tarbijakaitse

Läbivateks teemadeks on kultuuriline identiteet, väärtus ja kõlblus, elukestev õpe ja

karjääri planeerimine ning kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.

7) SWOT analüüs

7.1 Probleemid ettevõttes (kaotab raha, pankrotti minema, kulud on kõrged, halb

maine, personal pole motiveeritud jne)

7.2 Võimalikud lahendused (tegevuse ümber planeerimine, uued töötajad, koolitused,

ühisüritused, kliendipäevad jne).

Läbivateks teemadeks on kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, elukestev õpe ja karjääri

planeerimine, väärtus ja kõlblus.

Integratsioon teiste õppeainetega

Läbi äri-võõrkeele õppekava toimub integratsioon järgmiste õppeainetega:

*emakeel

*võõrkeel

*kultuurilugu

*ühiskonnaõpetus

*ärieetika

*turundus

*ettevõtluse alused

Õppetegevus

Tundides arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt ja integreeritult. Kasutatakse erinevaid

õppemeetodeid ja ülesande tüüpe, et õppeprotsessi mitmekesisemaks ja huvitavamaks ning

erinevatele inimtüüpidele sobivamaks muuta. Tähtsal kohal on suhtlemisoskust (nii suulist

kui kirjalikku, ametlikku kui mitteametlikku) arendavad tegevused. Õpilastele tutvustatakse

ka võimalikult palju autentseid lugemis- ja kuulamistekste ning videomaterjale. Kasutatakse

näiteks selliseid tegevusi:

1) meedia- ning autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

2) iseseisev lugemine ning kuulamine;

3) tarbekirjade koostamine (nt elulugu, seletuskiri, avaldus, kaebus);

4) referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine;

5) rolli- ja suhtlusmängud;

6) info otsimine erinevatest teabeallikatest (nt seletav sõnaraamat, internet).


Õppetöö toimub klassiruumis, mis on sobiv keeleõppeks, kus on vajalik õppematerjal ja

tänapäevaseid õppemeetodeid toetav tehnika. Õpilasel on klassiruumis füüsiliselt ja vaimselt

turvaline olla.

Projektid

Ärikeele tunnid on seotud majandussuuna projektidega ja kasutavad õppekäikudel ja üritustel

saadud kogemusi majandusalase sõnavara ja teadmiste arendamiseks ja laiendamiseks.

Näiteks peale äriettevõtte külastust teevad õpilased näiteks ettekandeid või reklaamvoldikuid.

Õppematerjalid

Õppematerjalid koostab aineõpetaja, kasutades erinevaid õpikuid (näiteks vene keeles Inga

Mangus „Russkij jazõk: bõstro i uspešno“ 11. klass ja inglise keeles John Allison ja Paul

Emmerson „The Business“ intermediate) ning erinevaid infoallikaid nagu trükimeedia,

internet, televisioon jne.

Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Hinnatakse õpilase

teadmisi ja oskusi suuliste vastuste ja kirjalike tööde alusel, arvestades õpilase teadmiste ja

oskuste vastavust ainekava taotletavatele õpitulemustele.

Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega.

Õpilane teab, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on

hindamise kriteeriumid.

Äriõigus ja ärieetika

Õppe-eesmärgid

Kursus loob eeldused, et õppija:

mõtleb kriitiliselt ja loovalt, arendab ning hindab oma ja teiste ideid, põhjendab oma

valikuid ning seisukohti;

käitub eetiliselt, järgib üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid;

vastutab oma valikute, otsustuste ja endale võetud kohustuste eest, austab teiste

inimeste ja iseenda vabadust, on suveräänne isiksus

omab ülevaadet globaalsetest probleemidest, võtab kaasvastutuse nende lahendamise

eest, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

on kujundanud oma aktiivse kodanikupositsiooni, tunnetab end dialoogivõimelise

ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis, oskab konflikte vältida ja

lahendada, käitub tolerantselt;

omab ülevaadet erinevatest eetikateooriatest ja nende rakendumisest ametialastes

tegevustest

oskab analüüsida situatsioone erinevatest teooriatest lähtuvalt;

oskab analüüsida oma nõrkusi, tugevusi, väärtusi ja oskusi oma parima potensiaali

rakendamiseks sotsiaalse ettevõtluse või heategevuse näidete kaudu;

mõistab eetika olulisust igapäevaelus ning tööelus;

mõistab kogukondlikkuse ja individuaalse vastutuse olulisust igapäevaelus ning

tööelus;

omab eeldust teha eetilisi otsuseid konfliktsetes tööolukordades;

omab eeldusi rakendada saadud teadmisi, kogemusi ja oskusi praktilistes tegevustes

Õppetegevus ja -sisu

Teemad, õppesisu Olulisemad

mõisted

Meetodid ja

IKT

Lõiming (läbivaid

teemasid

käsitletakse

erinevate juhtumite

ning näidete varal

läbivalt kursuse

jooksul)

Sissejuhatus eetikasse. Õppija

potensiaal ning eneseanalüüs.

Inimeste individuaalsuse

mõistmine konfliktsete

olukordade lahendamise

eesmärgil.Loovus ja

innovatsioon. Eetilised

dilemmad. Eetika praktiline

kasutus. Miks vajame eetikat ja

moraali.Tarbijate eetika,

boikotid, Fair Trade trend

maailmas.

GMO-dilemma lahendamine,

konflikt talupidaja ja

suurkorporatsiooni vahel.

Eetika.

Teleoloogilised

ning

deontoloogilised

eetikateooriad.

Eetilised

dilemmad.Moraal

. Etikett.

Boikott.Fair

Trade.GMO

Video ja selle

analüüs, arutelu,

grupitöö, enese-

refleksioon,

loeng

Keskkond ja

jätkusuutlik areng

(näited

jätkusuutlikust ja

eetilisest

ettevõttest)

Elukestev õpe ja

karjääri

planeerimine

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus

Süvitisi eetikateooriatesse.

Tagajärje-eetika. Utilitarism.

John Stuart Mill. Kohuse-eetika.

Immanuel Kant.

Keskkonnaeetika. Arne Naess.

Kloonimine. HIV uuringud-

eetikaprobleemid selles.

Erinevate eetikateooriate

kriitika, nõrkused.

Areetiline eetika.

Utilitarism.

Altruism.Hedonis

m. Ökoloogiline

mina.

Videod ja nende

analüüs,

diskussioon,

debatt,

grupitööd

Teabekeskkonna

kasutamine info

otsimisel,

Tehnoloogia ja

innovatsioon

(arutelu, mis on

innovatsioon,

loovad lahendused

ettevõtluses)

Väärtused ja

kõlblus-

vastutustundlik,

säästev majandus

Eetikakoodeksid.

Organisatsiooni missioon ja

väärtused eetikakoodeksi

alusena. Kirjutamata

Eetikakoodeks.

Organisatsiooniku

ltuur. Väärtused.

Võrdõiguslikkus.

Video,

diskussioon,

debatt,

grupitööd,

kokkulepped,

organisatsioonikultuur. Töö- ja

kutse-eetika, erinevad

valdkonnad, ametid. Arsti eetika

nn. Hippokratese vanne.

Diskrimineerimine.

Võrdõiguslikkus.

simulat-sioon.

Äriplaan.

Töö-eetika. Max Weber.

Ametniku eetika. Töösuhted.

Eetiliste konfliktide lahendamine

tööl- kuidas lahendada erinevaid

töösuhtega kaasnevaid

probleemseid

olukordi.Tööseadusandlus ja

selle rakendamine.

Töö-eetika.Kutse-

eetika.Tööseadus

andlus.

Video. Simulat-

sioon,

rollimäng.

Arutelu, loeng.

Brain-writing,

WISH-meetod.

Tehnoloogia ja

innovatsioon

(arutelu, mis on

innovatsioon,

loovad lahendused

ettevõtluses)

Väärtused ja

kõlblus-

vastutustundlik,

säästev majandus

Liberaalne majanduskord ja

eetika. Kas kasum ja piiramatu

majanduskasv on eesmärk?

Mille arvelt?

Jätkusuutlikkus mõtteviisi ja

väärtustena.

Külaline- ettevõtja, enese

potensiaali avamine.Real Life

Gaming

Jätkusuutlik

majandus.

Innovatsioon.Loo

vus.Real Life

Gaming.

Loeng, arutelu,

grupitööd.

Video-analüüs,

juhtumi-

analüüs.

Juhtumi analüüs erinevatest

teooriatest ja seisukohtadest

lähtuvalt. Juhised arvestuseks.

Loeng, arutelu,

debatt. Video

ning selle

analüüs.

Ärieetilise

dilemma

Keskkond ja

jätkusuutlik areng

(näited

jätkusuutlikust

ettevõttest,

ettevõtete eetilisus)

lahenda-mine.

Sissejuhatus sotsiaalsesse

ettevõtlusesse. Heategevus.

Õppija potensiaal ning

eneseanalüüs. Inimeste

individuaalsuse mõistmine

kogukonda panustamisel. Ühise

edu ja kasu nägemine läbi

isikliku potensiaali

rakendamise. Kursusetöö

kriteeriumite ja ülesannete

arutelu

Sotsiaalne

ettevõtlus,

motivatsioon,

kogukondlikkus

Video ja

selle

analüüs,

arutelu,

grupitöö,

enese-

refleksioon,

loeng

Keskkond ja

jätkusuutlik areng

(näited jätkusuutlikust

ja eetilisest ettevõttest)

Elukestev õpe ja

karjääri planeerimine

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus

Sotsiaalse ettevõtluse

põhjendatus lokaalses ja

globaalses kontekstis. Näited

sotsiaalsetest ettevõtetest.

Sotsiaalse ettevõtte rajamine-

millest alustada.

Väärtused,

vastutustundlik

ettevõtlus,

sotsiaalne

ettevõtlus. Uus

majandusmudel.

Videod ja

nende

analüüs,

diskus-

sioon,

debatt,

grupitööd

Teabekeskkonna

kasutamine info

otsimisel,

Tehnoloogia ja

innovatsioon (arutelu,

mis on innovatsioon,

loovad lahendused

ettevõtluses)

Väärtused ja kõlblus-

vastutustundlik, säästev

majandus

Heategevus, erinevad aspektid.

Heategevuse sisu ja erinevad

vormid.

Heategevus,

metseenlus.

Video,

diskus-

sioon,

debatt,

grupitööd,

simulat-

sioon.

Äriplaan.

-„-

Sotsiaalse ettevõtte rajamine- Video. Tehnoloogia ja

millised valdkonnad, ideed ning

nende sobivuse testimine

Simulat-

sioon,

rollimäng.

Arutelu,

loeng.

Brain-

writing,

WISH-

meetod.

innovatsioon (arutelu,

mis on innovatsioon,

loovad lahendused

ettevõtluses)

Väärtused ja kõlblus-

vastutustundlik, säästev

majandus

Loovad lahendused,

innovaatilised tooted ja

teenused

Jätkusuutlik

majandus.

Innovatsioon.Loo

vus.Real Life

Gaming.

Loeng,

arutelu,

grupitööd.

Video-

analüüs,

juhtumi-

analüüs.

Sotsiaalse ettevõtte eelarvete

koostamine, kulude-tulude

arvestus, kasumijaotus.

Tegevuskavad ning sotsiaalse

kasu mõõtmine.

Kasum.

Sotsiaalne

ettevõte.

Kogukondlik

kasu.

Loeng,

arutelu,

debatt.

Video ning

selle

analüüs.

Ärieetilise

dilemma

lahenda-

mine.

Keskkond ja

jätkusuutlik areng

Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest.







Ettevõtlus (õpilasfirma)


Ettevõtlus on majandussuuna suunakursus. Õppeprotsess tugineb JA Eesti õppeprogrammile.

Õpilasfirma (ÕF) on majandusõppe programmi osa eesmärgiga paremini omandada

äritegevuse põhimõtteid, arendada õpilastes algatusvõimet ja soovi ise probleeme lahendada.

Programmi jooksul õpitakse praktiliselt tundma majandusmõistete tähendust. Samas näitab

ÕF selgelt koolis omandatavate teadmiste vajalikkust igapäevaste äriotsuste tegemisel ja

edukas palgatöös. Paraneb otsuste langetamise oskus. ÕF kogemus on väärtus tööturul, kus

järjest rohkem hinnatakse ettevõtlikke ja loovaid inimesi. Kaasaja muutuvas maailmas tuleb

järjest rohkematel inimestel elatise teenimiseks oma firma luua, et pakkuda tööd endale ja

teistele.

Õpilasfirma programm on ehitatud üles väikefirma tegutsemise põhimõtetele. Reaalselt firma

loovad õpilased - valivad toote, jagavad ametid ja tööülesanded. Alustamisel koostatakse

äriplaan, mida tegevuse käigus järgitakse. Õpilased toodavad ja müüvad oma tooteid või

osutavad teenuseid. Aktsionäri või juhina osaletakse otsuste vastuvõtmises. ÕF töötajad

teenivad palka tootjate, müüjate või juhtidena. Kogu tegevuse vältel peetakse finantsarvestust

ja ÕF tegevuse lõpetamisel koostatakse aastaaruanne.

Õppeperioodi lõpus õpilasfirma tegevus lõpetatakse. JA Eestis registreeritud ÕF võib osaleda

laatadel ja võistlustel.

Eesmärgid

Õppeaine õpetamisega taotletakse, et õpilane:

1. saab aru ühiskonnas ja majanduses toimuvate protsesside põhjustest, tagajärgedest;

2. oskab kasutada majandustermineid;

3. saab ettevõtluskogemuse;

4. oskab hinnata ettevõtluses peituvaid riskitegureid, ohtusid ning võimalusi;

5. tutvub intellektuaalomandi ja autoriõiguste temaatikaga;

6. omandab meeskonnatöö ja juhtimisoskusi;

7. omandab müügitöö kogemusi;

8. tutvub finantsarvestuse algtõdedega;

9. oskab paremini hinnata oma võimeid/võimalusi tööturule sisenemisel.

Õppekirjandus/õppematerjal

Õpilased saavad kasutada JA õppematerjale : majandusõpik gümnaasiumile, ÕF tööjuhend,

ülesandekogud I ja II. Dokumentatsiooni vormid, nõuded ja materjalid on leitavad JA

kodulehelt http://www.ja.ee/ .

Õpetaja kasutab maajandusterminite ja ettevõtlusega seotud temaatika käsitlemisel veel TÜ

kirjastuse õpikut Teadlik turundus, 2010 ja K.Suppi ettevõtluse õpik – käsiraamatut (AS

Atlex, 2013) ning õpikut Ettevõtlikkusest ettevõtluseni (SA Teadlik Valik, 2012).

Samuti on kasutusel erinevad elektroonilised õppematerjalid, näiteks:

http://www.looveesti.ee/alusta-ettevotlusega/mina-ettevotjana/

https://www.eesti.ee/est/teenused/ettevotja

http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/?source=aktiva

http://www.eurodesk.ee/est/ettevotte-loomine/

http://www.ajujaht.ee/

http://www.rmp.ee/ettevotlus/kasulik/ jne.

Õppesisu

ÕF loomise protsess on praktiline tegevus, mis on seotud ettevõtluse teoreetilise temaatikaga

ja on seotud üldiste äritegevuse põhimõtetega ning heade tavadega.

Teoreetiline temaatika:

1. Ettevõtja, ettevõtlus

2. Ettevõtluse eesmärgid äris

3. Äriideest äriplaanini

4. Väike- ja suurettevõtlus

5. Ettevõtluse vormid (FIE, osaühing, täisühing, MTÜ, sihtasutus, usaldusühing jne)

6. Aktsiad

7. Võõrkapital, omakapital

8. Investeeringud

9. Ettevõtte raamatupidamise alused (korraldamine, aruanded, bilanss, tulu, kulu, jne)

10. Ettevõtte juhtimine (rollid, organisatsioon, vastutus)

11. Ettevõtte missioon, visioon, strateegia

http://www.ja.ee/

http://www.looveesti.ee/alusta-ettevotlusega/mina-ettevotjana/

https://www.eesti.ee/est/teenused/ettevotja

http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/?source=aktiva

http://www.eurodesk.ee/est/ettevotte-loomine/

http://www.ajujaht.ee/

http://www.rmp.ee/ettevotlus/kasulik/

12. Ettevõtte edu- ja ebaedu põhjused/tagajärjed

13. Ettevõte kui majandusüksus

14. Toode/teenus, tootearendus, tootmisplaan

15. Turg, müük, müügiargument, müügiplaan

16. Konkurentsieelis

17. Autoriõigused, intellektuaalomand

18. Ettevõtte maksud

19. Vastutus (majanduslik,sotsiaalne)

20. Jätkusuutlik majandamine

ÕF loomise praktilised etapid ja sisu:

I. Asutamine

1. Juhtkonna valimine

2. Nime valimine

3. Toote/teenuse valimine

4. Kapitalivajaduse määramine

5. Asutamisdokumentide koostamine (põhikiri, asutamiskoosoleku protokoll,

toote/teenuse kirjeldus, avaldus

6. Registreerimine JA Eestis

7. Aktsiate müük

II. Äriplaani koostamine

1. Kokkuvõtte koostamine (põhiandmed, taust, konkurentsieelis, äriidee)

2. Turusituatsioon (potentsiaalsed kliendid, konkurentide analüüs)

3. ÕF analüüs ( SWOT analüüs, majandusolukord)

4. Strateegia ja põhieesmärkide sõnastamine

5. Turundusplaani koostamine (müügiplaan, turundusmeetmed: toode,

hinnakujundus, turustuskanalid, turundussuhtlus)

6. Tootmisplaani koostamine (tootmisprotsessi kirjeldus, tootmisplaan,

tootearendus, investeerimisplaan, koostööpartnerid)

7. Juhtkonna, personali analüüs (organisatsiooni arendmine ja koolitus,

palgasüsteem ja töötasuplaan, ajaplaan)

8. Finantsplaanide koostamine (kasumiplaan, rahavoogude plaan,

bilansiprognoos), raamatupidamine

9. Riskitegurite hindamine ja kontroll

III. ÕF tegevus ja juhtimine

1. Funktsioonide määratlemine, ametikirjeldused

2. Väljaõpe

3. Tootmine, müük, aruandlus

4. Eesmärkidest kinnipidamise jälgimine

5. Liikmete motiveerimine

6. ÕF sotsiaalne vastutus

IV. Tegevuse lõpetamine

1. Tootmise ja müügi lõpetamine

2. Finantsaruandluse lõpetamine ja firma likvideerimine

3. Aastaaruande kirjutamine.

Õpitulemused

Õpilane

1. seletab ja kasutab ettevõtluse põhimõisteid ja mõistab ettevõtluse toimimise

põhimõtteid;

2. mõistab ettevõtte kui majandusüksuse toimimise/tegevuse aluseid;

3. oskab tegutseda majandusalaseid eesmärke silmas pidades;

4. teab juhtimise põhitõdesid;

5. mõistab finantsplaneerimise põhimõtteid;

6. mõistab autorikaitse vajalikkust;

7. analüsib ettevõtte rolli turumajanduses;

8. hindab ettevõtlusega seotud riskitegureid;

9. leiab/kasutab/hindab ettevõtlusega seotud informatsiooni;

10. analüüsib oma võimalusi karjääriplaneerimisel.

Hindamine




teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse ettevõtlusalaseid teadmisi ja nende

rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust praktiliste tööde ning praktiliste

tegevuste kaudu.

Hinnatakse õpilase teoreetilisi teemakohaseid algteadmisi ja nende kasutamise oskust,

majandusalaste tekstide ja statistiliste andmetega töötamise oskust ja ÕFs ettetulevate

probleemsituatsioonide lahendamist. Hinnatakse praktiliste tegevuste käigus ÕF

õppeprogrammi etappide täitmist. Kontrollitakse ja hinnatakse õpilaste meeskonnatööd.


praktilise tegevuse ja lühitööde põhjal (ettevõtluse põhimõistete kasutamisoskus). Kasutusel

on numbriline hindamine kui ka arvestatud/mittearvestatud süsteem.

Hindamise aluseks on reaalne tegevus firmas, dokumentatsiooni vormistamise korrektsus ja

aruannete kirjutamine. Olulist kaalu lõpliku kursusehinde panekul omab aktiivne/korrektne

meeskonnatöös osalemine õppeprotsessis/õppeprogrammis.

Raamatupidamine VÄLJATÖÖTAMISEL

SOTSIAALSUUND

Läänemaa Ühisgümnaasiumis on sotsiaalsuuna suunakursused - „Üldajalugu I“, „Üldajalugu

II“, „Läänemaa kultuurilugu“ , „Psühholoogia“, „Globaliseeruv maailm“, „Filosoofia“,

„Politoloogia“, „Inimene ja õigus“.

Üldajalugu I – maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat


Valikkursus koosneb üheksast teemast. Kursust võib õpetada ülevaatena kõigist

teemadest või käsitleda valikuliselt vähemalt nelja teemat sügavamalt. Valikkursuse õppe- ja

kasvatuseesmärgid, õpe, hindamine ja füüsiline õpikeskkond lähtuvad ajaloo ainekava

põhimõtetest.

Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid


1) iseloomustab ja võrdleb väljaspool Euroopat asuvate tsivilisatsioonide ühiskonda,

kultuuri ja vaimulaadi ning mõistab ajaloolise arengu järjepidevust;

2) väärtustab kultuurilist mitmekesisust;

3) analüüsib ideoloogiliste ja tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ning

väärtushinnangutele;

4) analüüsib ja võrdleb tsivilisatsioone Euroopas ning väljaspool Euroopat, toob esile

sarnasusi ja erinevusi ning leiab näiteid vastastikuste mõjude kohta tsivilisatsioonide arengus;

5) kasutab erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja põhjendatud seisukohti, mõistab

ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise põhjusi ning hindab allika või käsitluse

usaldusväärsust;

6) suudab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende

pilgu läbi ning võttes arvesse ajastu eripära.

Õpitulemused ja õppesisu

Esiaeg ja tsivilisatsioonide teke

Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane:

1) iseloomustab esiaja arengujärke ja saavutusi ning analüüsib seoseid ja järjepidevust

arengus;

2) teab antropogeneesi põhijärke ja analüüsib erinevaid käsitlusi inimese

kujunemisest;

3) analüüsib tsivilisatsioonide kujunemise põhjusi ja arengut, iseloomustab näidete

kaudu tsivilisatsioonide peamisi tunnuseid;

4) teab esiaja allikaid ning teeb allikate alusel järeldusi esiaja arengu kohta;

5) näitab kaardil varajaste tsivilisatsioonide asualasid.

Õppesisu

Esiaja arengujärgud. Inimese põlvnemine. Inimene ja loodus. Mõtlemise ja kõne

tekkimine. Kunsti alged. Inimkonna arengu ebaühtlus. Kütid, kalastajad ja korilased.

Maaharijad ja karjakasvatajad. Metallide kasutuselevõtt. Varajaste tsivilisatsioonide peamised

tunnused.

Egiptus


1) analüüsib Egiptuse riiklust, ühiskonda ja igapäevaelu, loob seoseid mineviku ning

tänapäeva vahel;

2) iseloomustab näidete kaudu Egiptuse kultuuripärandit ning religiooni, teaduse ja

kirja arengut;

3) teab Egiptuse ajaloo allikaid.

Õppesisu

Riigi tekkimine. Ühiskond ja eluolu. Religiooni põhijooned. Surnutekultus. Kirjandus.

Teadus. Egiptus tänapäeval.

Mesopotaamia ja Ees-Aasia


1) analüüsib riiklust, ühiskonda ning igapäevaelu Mesopotaamias ja Ees-Aasias ning

loob seoseid mineviku ja tänapäeva vahel;

2) iseloomustab näidete kaudu Mesopotaamia ja Ees-Aasia kultuuripärandit ning

religiooni, kirja, kirjanduse ja teaduse arengut;

3) tunneb iisraeli rahva ajaloo põhisündmusi ja monoteistliku religiooni kujunemist;

4) teab tähtsamaid kirjalikke allikaid.

Õppesisu

Sumeri linnriigid: ühiskond ja eluolu. Semiidid. Vana-Babüloonia. Hammurabi

koodeks. Babüloonia ühiskond ja eluolu. Assüüria. Uus-Babüloonia. Babüloni ehitised.

Religiooni põhijooned. Kangelaseepikaja Gilgameš. Teadus. Indoeurooplased, küsimus

nende päritolust. Hetiidi impeerium. Pärsia impeerium. Foiniikia ja Iisrael: Foiniikia

linnriigid, kaubandus ja meresõit. Kultuurikontaktid. Iisrael: ülevaade iisraeli rahva ajaloost.

Monoteismi kujunemine ja Vana Testament. Mesopotaamia ja Ees-Aasia alad tänapäeval.

India


1) tunneb India ajaloo tähtsamaid arengujärke Induse tsivilisatsioonist Euroopa

kolonisatsiooni alguseni ning loob seoseid mineviku ja tänapäeva vahel;

2) analüüsib India ühiskonda, eluolu, religioone ja kultuuripärandit;

3) teab India ajaloo allikaid.

Õppesisu

Induse kultuur. Aarjalaste sisseränd. Riikluse ja ühiskonna areng. Kastid. Veedad.

Brahmanism. Budism. Hinduism. Sanskrit. Kirjandus. Teadus. Kunst. Islami levik Indias.

Hiina


1) tunneb Hiina ajaloo peamisi arengujärke tsivilisatsiooni tekkest kuni keisririigi

lõpuni ning loob seoseid mineviku ja tänapäeva vahel;

2) iseloomustab Hiina ühiskonda, eluolu, religiooni ja kultuuripärandit;

3) teab Hiina ajaloo allikaid.

Õppesisu

Vana-Hiina tsivilisatsiooni kujunemine. Keisririigi teke. Riigi ja ühiskonna korraldus.

Ametnikkond. Religioon ja filosoofia: konfutsianism, taoism. Hieroglüüfkiri. Kirjandus.

Teadus. Leiutised. Kunst.

Ameerika


1) tunneb Kesk-Ameerika ja Andide tsivilisatsiooni peamisi arengujärke nende

tsivilisatsioonide tekkest kuni eurooplaste koloniaalvallutuseni, loob seoseid mineviku ja

tänapäeva vahel;

2) iseloomustab ja võrdleb Kesk-Ameerika ning Andide tsivilisatsiooni ühiskonda,

eluolu, religiooni ja kultuuripärandit;

3) teab Ameerika põlisrahvaste (maiade, inkade, asteekide) ajaloo allikaid ning teeb

allikate alusel järeldusi Ameerika varasemate tsivilisatsioonide kohta.

Õppesisu

Kesk-Ameerika tsivilisatsioon: maiad, asteegid. Andide tsivilisatsioon: inkad. Riigi ja

ühiskonna korraldus. Religioon. Tähtsamad kultuurisaavutused. Ameerika tsivilisatsioonide

häving.

Araabia maad


1) tunneb islami teket ja levikut Aasias ja Vahemere maades ning iseloomustab islami

mõju ühiskonnale;

2) analüüsib araabia kultuuripärandit, toob näiteid araabia kultuuri mõju kohta

Euroopale, loob seoseid mineviku ja tänapäeva vahel;

3) teab araabia ajaloo allikaid.

Õppesisu

Islami teke ja levik. Muhamed. Koraan. Religiooni osa igapäevaelus. Abielu ja perekond.

Sunna. Islami uskumused ja tavad. Sunniidid, šiiidid. raabia vallutused, Araabia kalifaat ja

selle lagunemine.

Eri rahvaste kultuuri ühtesulamine. Arhitektuur. Kirjandus. Teadus. Araabia kultuuri

mõjud Aasia ja Euroopa kultuurile.

Aafrika tsivilisatsioonid


1) tunneb tähtsamaid Aafrika kultuure ning loob seoseid mineviku ja tänapäeva vahel;

2) iseloomustab Aafrika põlisrahvaste kultuuride erijooni;

3) teab Aafrika ajaloo allikaid ning teeb allikate alusel järeldusi Aafrika ajaloo kohta.

Õppesisu

Etioopia riik ja kultuur. Lääne-Aafrika kultuurid: Ghana ja Mali, kontaktid Vahemere

maadega; Joruba kultuur. Zimbabwe kultuur. Aafrika langemine Euroopa riikide võimu alla.

Kolonisatsiooni tagajärjed Aafrikale. Aafrika tänapäeval.

Hindamine

Valikursuses kontrollitakse ja hinnatakse õpitulemuste saavutatust erinevate ülesannete

kaudu, pidades silmas teadmiste ja oskuste tasakaalu. Ülesanded peaksid olema erineva

raskusastmega, millest 20% on äratundmistasandil; 30% reprodutseerimistasandil; 50%

rakendustasandil: analüüs, üldistamine, hinnangu andmine. Sobivad nii avatud, kui etteantud

vastusega ülesandetüübid. Esimesed peaksid gümnaasiumis olema enamuses, kuna etteantud

vastusega ülesandetüübid võimaldavad enam juhuslikku vastamist kui need, kus õpilane peab

näiteid tooma ja iseloomustama, võrdlema, seoseid leidma, analüüsima, selgitama, oma

seisukoha kujundama või ise otsustama ning seda põhjendama.

Kursuse kokkuvõtvaks hindeks on „väga hea“ (5), „arvestatud“ (A) või „mittearvestatud“

(MA). Viimasel juhul tuleb kursus sooritada uuesti.

Üldajalugu II – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu


Valikkursus koosneb kuuest teemast. Kursust võib õpetada ülevaatena kõigist teemadest või

käsitleda valikuliselt vähemalt nelja teemat sügavamalt. Valikkursuse õppe- ja

kasvatuseesmärgid, õpe, hindamine ning füüsiline õpikeskkond lähtuvad ajaloo ainekava

põhimõtetest.

Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid


1) eristab Euroopa kultuuriareaale, selgitab nende eripära kujunemise põhjusi ja

ajaloolisi tagamaid ning tähtsust Euroopa ajaloo kujunemisel ja seoseid tänapäevaga;

2) analüüsib Euroopa riikide ühiskonda, kultuuri ning vaimulaadi, arengu sarnasusi ja

erinevusi, vastastikuseid seoseid ning ajaloolise arengu järjepidevust;

3) tunneb Ameerika Ühendriikide ajaloo põhijooni ning selle seost Euroopa ajalooga;

4) analüüsib Euroopa ajaloo mõju Eestile ning seostab Eesti ajalugu Euroopa ajaloo

üldiste protsessidega poliitikas, majanduses ja kultuuris;

5) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning teadvustab oma rolli kultuurikandjana ja

kultuuripärandi säilitajana;

6) analüüsib ideoloogiliste ning tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ja

väärtushinnangutele; analüüsib riikidevahelist koostööd ning konfliktide lahendamise viise;

7) kasutab erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja põhjendatud seisukohti, mõistab

ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise põhjusi ning hindab allika või käsitluse

usaldusväärsust;

8) rekonstrueerib minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi

ning võttes arvesse ajastu eripära.


Prantsusmaa


1) teab Frangi riiki Prantsusmaa eelkäijana, tunneb Prantsuse riigi kujunemise

olulisemaid etappe;

2) teab reformatsiooni ajal katoliku usu püsimajäämise põhjusi;

3) teab valgustusliikumise, Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tähendust

Euroopa ajaloo taustal;

4) mõistab Prantsusmaa ajaloo seoseid Euroopa ajaloo protsessidega;

5) väärtustab Prantsusmaa kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja ajaloo-objekte

ning leiab nende kohta infot;

6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid generaalstaadid, pärtliöö, žirondiinid,

jakobiinid;

7) teab, kes olid Henri IV, kardinal Richelieu, Louis XIV, Napoleon Bonaparte,

Robespierre, Clodovech, Karl Suur ja Napoleon III, ning iseloomustab nende tegevust.

Õppesisu

Frangi riik. Keskaegne Prantsusmaa. Saja-aastane sõda. Reformatsioon Prantsusmaal.

Hugenottide sõjad. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal. Louis XIV. Barokk-kultuuri

õitseng. Prantsusmaa revolutsiooni eelõhtul. Revolutsiooni põhietapid ja tagajärjed.

Revolutsioonisõjad. Napoleoni sõjad jaümberkorraldused Euroopas. Bourbonide

restauratsioon. Juulimonarhia. Teine keisririik. Pariisi Kommuun. Kolmas vabariik.

Koloniaalpoliitika.

Suurbritannia


1) teab normannide tähendust Inglismaa kujunemisel;

2) teab Inglismaa reformatsiooni eripära;

3) seletab parlamentarismi ning modernse demokraatia kujunemist;

4) selgitab Suurbritannia tõusu juhtivaks koloniaalvõimuks;

5) analüüsib Suurbritannia ajaloo seoseid Euroopa ajalooga;

6) väärtustab Suurbritannia kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja ajalooobjekte


7) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Magna Charta, puritaanid, õiguste bill, toorid

ja viigid, tööstusrevolutsioon;

8) teab, kes olid püha Patrick, William Vallutaja, Henry VIII, Elizabeth I, Cromwell,

Victoria ja Richard I Lõvisüda, ning iseloomustab nende tegevust.

Õppesisu

Inglismaa enne normannide vallutusi. Keskaegne Inglismaa. Rooside sõda. Reformatsioon

Inglismaal. Elizabeth I. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal. Kodusõja puhkemine,

selle konfessionaalsed jooned. Cromwelli diktatuur. Restauratsioon. Isikuvabaduse ja

parlamentarismi kindlustumine 17. sajandi lõpul ja 18. sajandil. Inglismaa tõus juhtivaks

koloniaalvõimuks. KuningannaVictoria ajastu. Parlamendireform. Iiri küsimus. Hiilgav

isolatsioon välispoliitikas. Briti koloniaalimpeerium.

Saksamaa


1) teab Karl Suure keisririiki;

2) teab Saksamaa partikularismi põhjusi ja reformatsiooni osa selles;

3) kirjeldab Preisimaa põhijooni, sh valgustusreforme;

4) iseloomustab Saksamaa ühinemist ja Saksa keisririigi arengut enne Esimest

maailmasõda;

5) väärtustab Saksamaa kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja ajaloo-objekte


6) teab, kes olid Karl Suur, Karl V, Friedrich II, Otto von Bismarck, Otto Suur, Martin

Luther ja Wilhelm II, ning iseloomustab nende tegevust.

Õppesisu

Karl Suure keisririik. Saksa Rahva Püha Rooma riik. Saksamaa partikularism. Kuurvürstid.

Habsburgide valduste kasv Karl V ajal. Reformatsiooni mõju Saksamaa arengule.

Kolmekümneaastane sõda. Brandenburgi-Preisimaa tõus. Friedrich II valgustatud absolutism.

Preisimaa häving ja uuenemine. Rahvusluse tõus Saksamaal. 1848.–1849. aasta revolutsioon.

Saksamaa ühendamine. Saksa keisririik enne Esimest maailmasõda.

Skandinaavia


1) iseloomustab Skandinaavia ajaloolise arengu sarnasust ja eripära võrreldes muu

Euroopaga;

2) teab tähtsamaid poliitilisi arengusuundi Läänemere regioonis tervikuna, poliitiliste

jõudude vahekorda ning selle muutumist;

3) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid viikingid, normannid, varjaagid, ruunikiri,

saaga, Valhalla;

4) väärtustab Skandinaavia maade kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja

ajaloo-objekte ning leiab nende kohta infot;

5) teab, kes olid Leif Eriksson, Knut Suur, Gustav I Vasa, Gustav II Adolf, Karl XI ja

Karl XII, ning iseloomustab nende tegevust.

Õppesisu

Skandinaavia ühiskond varakeskajal. Viikingid. Ristiusustamine ja riikide teke.

Skandinaavlaste muistne maailmapilt. Kalmari unioon. Luteri usu kindlustumine

Skandinaavia maades. Rootsi suurvõimu ajastu Läänemere ruumis. Skandinaavia maade

arengu põhijooni pärast Põhjasõda.

Bütsants ja Venemaa


1) teab õigeusu kiriku kujunemist Bütsantsis ning Bütsantsi riigi ja ühiskonna

põhijooni;

2) iseloomustab Venemaa ühiskonna arengu ja valitsemise eripära, püüdu

euroopastumisele ning vastandumist Euroopale;

3) iseloomustab õigeusu mõju Venemaa arengule ja kultuurile ning seletab Moskva

kui nn kolmanda Rooma kontseptsiooni;

4) kirjeldab Vene ekspansionismi põhisuundi ja tulemusi;

5) väärtustab Bütsantsi ja Venemaa kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja


6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid patriarh, metropoliit, ikoon, kirillitsa, veetše,

družiina, opritšnina, vanausulised, dekabristid, slavofiilid, narodnikud;

7) teab, kes olid Justinianus, Rjurik, Vladimir Püha, Jaroslav Tark, Ivan III Suur, Ivan

IV Julm, Peeter I, Katariina II, Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II, ning

iseloomustab nende tegevust.

Õppesisu

Bütsantsi riik ja ühiskond pärast Lääne-Rooma langemist. Kreekakatoliku kiriku kujunemine.

Bütsants ristisõdade ajastul. Türgi ekspansiooni algus. Konstantinoopoli langemine.

Slaavlased ja Kiievi riik. Keskaegne Novgorod. Venemaa Kuldhordi ülemvõimu all. Moskva

kui nn kolmas Rooma. Ivan Julm ja opritšnina. Vene ekspansionism 16.–19. sajandil ning

selle tulemused. Segaduste aeg ja Romanovite dünastia võimuletulek. Õigeusu kirik vaimuelu

kujundajana. Kirikulõhe. Peeter I Venemaa euroopastajana. Katariina II valgustatud

absolutism. Aleksander I reformid. 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda. Detsembrimäss.

Läänlased ja slavofiilid. Aleksander II ja pärisorjuse kaotamine. Terrorism. Narodniklus.

Moderniseerimine, rahvuslus ja venestamine.

Ameerika Ühendriigid


1) teab Põhja-Ameerika inimasustuse kujunemist enne koloniseerimist;

2) teab ja seletab Ameerika Ühendriikide tekkimist ning valitsemise ajaloolisi juuri,

eriti iseseisvussõja ja kodusõja tähendust ühiskonna arengule;

3) tunneb põhja, lõuna ja lääne eripära Ameerika ühiskonna arengus;

4) väärtustab Ameerika Ühendriikide kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja


5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid iseseisvusdeklaratsioon, farmerlus,

abolitsionism;

6) teab, kes olid George Washington, Thomas Jefferson ja Abraham Lincoln, ning

iseloomustab nende tegevust.

Õppesisu

Põhja-Ameerika koloniseerimine. Inglismaa ja Prantsusmaa rivaliteet Põhja-Ameerikas.

Inglise kolooniate lahkulöömine ning Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda. Poliitiline

süsteem. Uute territooriumide hõlvamine läänes. Orjanduse küsimus. Lõuna ja põhja eripära.

Kodusõda ja selle tagajärjed. Lõuna rekonstruktsioon. Tööstuslik tõus. Reformid

majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete olude parandamiseks.

Hindamine











Läänemaa kultuurilugu

Valikkursuse kirjeldus

Kursus „Läänemaa kultuurilugu“ õpetamisel pööratakse paikkondlikule kultuuriloole.

Läänemaa kultuur kannab ühiskondlikke, ajaloolisi, rahvuskultuurilisi, vaimseid ning

tundelisi väärtusi, mille mõistmine ja järgimine aitab tagada kultuuri järjepidevuse ning

ühiskonna jätkusuutlikkuse. Kursuse käigus tutvutakse kronoloogiliselt olulisemate

Läänemaal paiknevate objektidega, tutvutakse Läänemaa muuseumitega.

Kursus on suunavalikkursus sotsiaalsuunas, eelistatavalt 10. klassi kevadperioodil või 11.

klassi sügisperioodi. See on vajalik tekitamaks seoseid nimetatud perioodidel õpetatavate

kursustega „Eesti ajalugu I“ ja „Eesti ajalugu II“.

Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Valikursusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb huvi mineviku vastu ja teadvustab enda võimalusi mineviku uurijana ning

ajaloos osalejana, määratleb end oma rahva liikmena;

2) tunneb ajalugu ajastut iseloomustavate sündmuste, protsesside, vaimulaadi ja isikute

kaudu;

3) mõistab ajaloosündmuste ja protsesside põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse,

järjepidevuse olemust ning erineva tõlgendamise põhjusi, võtab oma seisukohti

kujundades arvesse ajastu konteksti;

4) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning mõistab seda ühiskonna rikkuse ja arengu

eeldusena, teadvustab oma võimalusi kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana;

5) leiab ja analüüsib kriitiliselt ajalooteavet sisaldavat infot, hindab allikate

usaldusväärsust ning kasutab erinevaid teabeallikaid eesmärgipäraselt;

6) mõistab ja tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, kujundab ning

põhjendab oma seisukohta, analüüsib ja hindab oma tegevust ning näeb ja korrigeerib

oma eksimusi;

7) teab ja kasutab kontekstis põhimõisteid ning eristab ajaloofakti tõlgendusest ja

arvamusest;

8) tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike, infokanaleid ja IKT-vahendeid,

väljendab oma teadmisi ja oskusi suuliselt ja kirjalikult ning kaitseb argumenteeritult

oma seisukohta.

Õpitulemused

Kursuse lõpetaja:

väärtustab Läänemaa kultuurilist mitmekesisust, teadvustab kultuuri rolli

enesemääratlemises ning oma rolli kultuuri kandjana ja kultuuripärandi säilitajana;

tunneb ajalooliste ajastute iseloomulikke tunnuseid ja vaimulaadi, Läänemaa

ajaloo seoseid Eesti ajalooga;

leiab, selekteerib, refereerib ja analüüsib kriitiliselt infot, erinevaid teabeallikaid ja

seisukohti, hindab allika või käsitluse usaldusväärsust, eristab fakti arvamusest;

selgitab sündmuste või protsesside erineva tõlgendamise põhjuseid;

kasutab ajaloolist sõnavara, erinevaid õpivõtteid, korrigeerib oma eksimusi,

koostab referaate ja uurimusi, osaleb diskussioonis;

oskab tutvustada Läänemaa kultuuripärandit, väljendab oma teadmisi ja oskusi

suuliselt ja kirjalikult ning kasutab IKT-vahendeid;

suudab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende



1. Läänemaa kultuurilooline ülevaade Maht: 1- 2 tundi

Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane:

Tunneb ja oskab kirjeldada Läänemaa ajaloolist ja geograafilist kujunemist.

Oskab leida, selekteerib, refereerib ja analüüsib kriitiliselt infot, erinevaid

teabeallikaid ja seisukohti, hindab allika või käsitluse usaldusväärsust.

Tunneb olulisemaid Läänemaa muuseume.

Õppesisu

Ajalooline ja tänapäevane Läänemaa. Läänemaa geograafiline ja ajalooline kujunemine.

Kihelkonnad, vallad, linnad. Läänemaa ajalugu ja kultuuri tutvustavad allikad. Läänemaa

olulisemad muuseumid.

2. Läänemaa muinasajal Maht: 2-3 tundi


tunneb muinasajale iseloomulikke tunnuseid ja vaimulaadi, Läänemaa ajaloo

seoseid Eesti ajalooga;

oskab tutvustada kultuuripärandit, väljendab oma teadmisi ja oskusi suuliselt ja

kirjalikult.

Õppesisu

Palivere hiiekünnapuu. Kaseküla kivikirstkalmed. Kõmsi kalme. Uugla kalme. Karuse

maalinn. Ridala Tubrilinn. Kokuta Liukivi. Vormsi asustuse kujunemine.

3. Läänemaa keskajal. Maht: 3-6 tundi


tunneb keskajale iseloomulikke tunnuseid ja vaimulaadi, Läänemaa ajaloo seoseid

Eesti ajalooga;

oskab tutvustada Haapsalu ja Lihula kultuuripärandit, väljendab oma teadmisi ja

oskusi suuliselt ja kirjalikult;



Õppesisu

Saare-Lääne piiskopkonna valitsemine ja toomkapiitel. Haapsalu toomkirik. Haapsalu

toomkool. Piiskopilinnuse keskaegne küttesüsteem. Haapsalu Võllamägi.

Lihula piiskopilinnus. Keskaegne Lihula alevik. Ridala, Vormsi, Karuse ja Hanila kirikud.

Virtuaalne tuur kirikutes. Virtsu vasallilinnus

4. Läänemaa varauusajal. Maht: 1-2 tundi


tunneb varauusajale iseloomulikke tunnuseid ja vaimulaadi, Läänemaa ajaloo

seoseid Eesti ajalooga;


suuliselt ja kirjalikult;


pilgu läbi ning võttes arvesse ajastu eripära;


seisukohti, hindab allika või käsitluse usaldusväärsust;

kasutab ajaloolist sõnavara, erinevaid õpivõtteid, korrigeerib oma eksimusi.

Õppesisu

Kullamaa kirik ja ratasrist. Vormsi kalmistu ja ratasristid. Noarootsi ja Nõva kirikud.

Keskvere mõis.

Peetri maja Haapsalus. Haapsalu vana raekoda.

5. Läänemaa 19. sajandil – 20. sajandi alguses. Maht: 1-2 tundi




tunneb ajalooliste ajastute iseloomulikke tunnuseid ja vaimulaadi;

kasutab ajaloolist sõnavara;


suuliselt;



Õppesisu

Paadi- ja laevaehitus Läänemaal. Koela talumuuseum.

Lihula mõis. Ungru mõis.

Haapsalu raudteejaam.

Kohvikukultuur

6. Eesti Vabariigi periood 1918-1940 Maht: 1-2 tundi

Õpitulemused









Õppesisu

Kuurortlinn Haapsalu

Kohvikukultuur Haapsalus

Ants Laikmaa ja Ants Laikmaa majamuuseum.

Rannarootslased. Vormsi talumuuseum.

Haapsalu promenaad.

Haapsalu raadiotelegraafijaam

7. Läänemaa Teises maailmasõjas Maht: 1 tundi


tunneb ajalooliste ajastute iseloomulikke tunnuseid ja Läänemaa ajaloo seoseid

Eesti ajaloog;



Õppesisu

Küüditamine

Suur põgenemine ja Otto Tiefi valitsus Läänemaal

8. Nõukogude aeg. Maht: 1 tundi













Õppesisu

Metsavendlus. Militaarobjektid: Piirsalu raketibaas ja Kiltsi sõjaväelennuväli. Haapsalu

veetorn.

9. Taasiseseisvunud Eesti Maht: 1-2 tundi





seisukohti, hindab allika või käsitluse usaldusväärsust;


suuliselt ja kirjalikult ning kasutab IKT-vahendeid.

Õppesisu

Haapsalu sall ja rätik. Haapsalu tervisetee. Rannarootsi keskus. Haapsalu piiskopilinnuse

restaureerimine. Haapsalu ajaloolised kohvikud

10. Personaalia. Läänemaaga seotud isikud ajaloos ja tänapäeval





enesemääratlemises ning oma rolli kultuuri kandjana ja kultuuripärandi säilitajana.

Õppesisu

Rudolf Tobias, Cyrillius Kreek, Ernst Enno, Karl Ristikivi, Ants Laikmaa, Evald Okkas,

Roman Haavamägi, Ilon Wikland, Ferdinand J. Wiedemann, Linnart Mäll, Carl Russwurm,

Eerik Kumari, Karl A. Hunnius, Arvi Parbo jne

11. Legendid Haapsalust ja Läänemaast. Maht: 1 tundi






suuliselt ja kirjalikult ning kasutab IKT-vahendeid.

Õppesisu

Haapsalu Valge daam ja teised legendid.

Lõiming teiste ainetega

Teiste ainevaldkondadega on kursus seotud valdkonnapädevuste kujundamise kaudu.

Suhtluspädevus – suutlikkus väljendada ennast selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka

kirjalikult, lugeda ja mõista erinevaid tekste; kasutada kohaseid keelevahendeid ja sobivat

stiili ning ainealast sõnavara ja väljendusrikast keelt, järgida õigekeelsusnõudeid. Lisaks

tähtsustuvad teksti kriitilise analüüsi oskus, meediakirjaoskus, info hankimine ja selle

kriitiline hindamine, tööde vormistamine ning autoriõiguse kaitse.

Matemaatikapädevus – ajaarvamine; ressursside planeerimine (aeg, raha); matemaatiline

kirjaoskus, arvandmete esitlemine ja tõlgendamine (graafikud, tabelid, diagrammid); oskus

probleeme püstitada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada, lahendusideid

analüüsida ning tulemuse tõesust kontrollida; oskus loogiliselt arutleda, põhjendada ja

tõestada ning väärtustada matemaatilist käsitlust kui analüüsimeetodit.

Loodusteaduslik pädevus – geograafilise asendi ja looduskeskkonna mõju inimühiskonna

arengule, inimese areng ja rahvastikuprotsessid; majanduse ressursid; ühiskonna

jätkusuutlikkus, säästlik tarbimine, üleilmastumine, globaalprobleemide, sh

keskkonnaprobleemide märkamine, mõistmine ning jätkusuutliku ja vastutustundliku, sh

loodushoidliku eluviisi väärtustamine.

Tehnoloogiline pädevus – ametid ja elukutsed erinevates ühiskondades, tehnika ja tootmise

arengu seos muutustega ühiskonnas karjääri planeerimine; oskus hinnata tehnoloogia

rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte; mõista tehnoloogia nüüdisaegseid arengutrende

ning tehnoloogia ja teaduse omavahelisi seoseid; rakendada tänapäevaseid tehnoloogiaid

tõhusalt ja eetiliselt oma õpi-, töö- ja suhtluskeskkonna kujundamisel; kasutada tehnilisi

vahendeid eesmärgipäraselt ning säästlikult, järgides seejuures ohutuse ja autoriõiguste kaitse

nõudeid.

Kunstipädevus –kultuuri teemade käsitlemine ja kultuuriloomingu väärtustamine,

iluhinnangute muutumine ajas; esteetiline areng ja eneseteostus, rahvakultuur, loominguline

eneseväljendusoskus.

Lõiming läbivate teemadega

Lõiming läbivate teemadega realiseerub nii eesmärkide, õpitulemuste kui ka õppesisu

tasandil.

Läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” – inimeste erinevate tegevusalade areng

eri ajajärkudel, majanduslikud protsessid ühiskonnas ning nende mõju inimtegevusele;

elukestva õppe väärtustamine ning koostööoskuse kujundamine erinevate õpitegevuste, sh

õppekäikude kaudu, mis toetavad kokkupuudet erinevate elukutsetega; töösuhteid käsitlevad

õigusaktid.

Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng” – keskkonna kui terviku väärtustamine,

inimtegevuse mõju keskkonna arengule ja keskkonnaprobleemide lahendamisele, inimkonna

kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste

vastastikuse seotuse mõistmine, inimtegevusega kaasnevad riskid; isiklike seisukohtade

kujundamine keskkonnaküsimustes, sotsiaalse aktiivsuse olulisus.

Läbiv teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” – demokraatliku ühiselu korraldamise

väärtustamine, koostööoskus, algatusvõime toetamine ja vabatahtlikkusel põhineva

tegutsemise väärtustamine; ettevõtlikkuse ja kodanikualgatuse roll ühiskonnas.

Läbiv teema „Kultuuriline identiteet” – roll kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride

vahendajana; kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsuse mõistmine; osalemine

kultuuridevahelises kommunikatsioonis; sallivuse, oma kultuuri ja teiste kultuuride pärandi

väärtustamine, diskrimineerimise taunimine; mineviku ja tänapäeva ühiskondade kultuurilise

mitmekesisuse teadvustamine ning tunnustamine.

Läbiv teema „Teabekeskkond” – oma teabevajaduste määramine ja sobiva teabe leidmine;

kriitilise teabeotsingu ja -analüüsi oskuste arendamine; meedia toimimise ja mõju

teadvustamine; avalikus ruumis (sh teabekeskkonnas) kehtivate reeglite tundmine ning

autoriõiguste kaitse järgimine.

Läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” – tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja

eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus; tehnoloogiate

toimimise ja arengusuundade tundmine erinevates eluvaldkondades; tehnoloogiliste,

majanduslike, sotsiaalsete ning kultuuriliste uuenduste vastastikused mõjud; tehnoloogilise

arengu positiivsed ja negatiivsed mõjud ning tehnoloogia arengu ja selle kasutamise eetilised

küsimused; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine eluliste probleemide

lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks.

Kasutatav õppevara

Kursus tugineb Eesti kultuuriloolise õppematerjali IV osale (Läänemaa).

Hindamine











Psühholoogia


Gümnaasiumi valikkursuse eesmärgiks on toetada tervikliku, iseseisva ja teisi arvestava

inimese kujunemist, taotledes, et õpilane omandab teadmisi psühholoogia põhiliste

seaduspärasuste ja nende uurimise kohta ning mõistab nende rakendamise võimalusi

igapäevaelus, väärtustades neid.

Õppeaine lühikirjeldus

Psühholoogia kursus loob terviku, mõtestades seni põhikooliastmes omandatut teisenenud

tasemel, rõhk on psühholoogia olulisematel ja konkreetsematel aspektidel. Samuti tõstetakse

valmidust mõista ning analüüsida enda ja teiste käitumist ja õppimist, toetudes põhilistele

psühholoogilistele seaduspärasustele. Kursuse teemade valikul on toetutud läbitud teemadele,

uurimustele ja sobivatele katsetele. Kujuneb arusaam psühholoogiast teadusena, mis aitab

mõista inimese olemust tervikuna ning seda, kuidas ta koos teistega tegutseb. Kursus toetab

õpilaste enesemääratlus-, sotsiaalse ja õpipädevuse kujunemist. Kogu ainekäsitlus on

võimalikult elulähedane.

Metoodiliselt pakub psühholoogia valikaine lisaks miniloengutele ja individuaaltöödele

aktiivõppemeetodeid (arutelud, rühmatööd, paaristööd, juhtumianalüüsid, ajurünnakud jt.),

visuaalseid materjale (videod, pildid) ja klassikatseid, mis võimaldavad õpilastel ise avastada

ja tugineda oma kogemusele.

Teistest õppeainetest on kursus tihedalt seotud loodusvaldkonna ja sotsiaalvaldkonna

ainetega. Kursuse maht on 21 õppetundi (ühe tunni pikkus on 75min).

Gümnaasiumi õpilase õpitulemused

Gümnaasiumi õpilane:

mõistab teadvuse seisundite, tunnetusprotsesside, emotsioonide, motivatsiooni,

mõtlemise, vaimsete võimete, tunnetusliku ja füüsilise arengu peamisi seaduspärasusi;

teab peamisi psühholoogias kasutatavaid uurimismeetodeid (eksperiment, kirjeldavad

ja korrelatiivsed uurimused);

tunneb peamisi psühholoogia valdkonna mõisteid ja oskab neid kasutada enese ja enda

õppimise analüüsimisel;

mõistab inimeste individuaalsust ja eripärasid.

Õpitulemused ja õppesisu teemade kaupa

I teema – Psühholoogiateadus

Õpitulemused


1) kirjeldab teadusliku psühholoogia erinevusi;

2) eristab psühholoogia põhilisi harusid;

3) teab psühholoogia põhilisi uurimismeetodeid (kirjeldavad, korrelatiivsed,

eksperimentaalsed) ning toob näiteid psühholoogia teaduslike uurimuste kohta;

4) mõistab psühholoogia eetilisi küsimusi ja probleeme.

Õppesisu

Teaduslik psühholoogia; psühhodünaamiline, biheivioristlik, humanistlik, kognitivistlik

psühholoogia ja psühhobioloogia; psühholoogia uurimismeetodid (kirjeldav, korrelatiivne,

eksperimentaalne) ja eetilised küsimused. Psühholoogia harud ja seosed teiste teadustega.

II teema - Käitumise bioloogilised alused

Õpitulemused


1) kirjeldab inimese perifeerse ja kesknärvisüsteemi ehitust ning talitlust ja teab ja mõistab

närvisüsteemi, ajukoore ja aju töö rolli käitumise juures;

2) kirjeldab närviraku ehitust ja ülesandeid;

3) teab ja mõistab, mida kujutab endast ajupoolkerade asümmeetria ning milliseid erinevusi

see tingib.

Õppesisu

Inimese närvisüsteem: perifeerne ja kesknärvisüsteem. Närviraku ehitus ja talitlus,

elektrokeemilised protsessid. Peaaju, ajukoor, aju ehitus, ajupoolkerade asümmeetria.

III teema - Inimese areng

Õpitulemused


1) teab, kuidas mõjutavad käitumist geneetilised ja keskkonna tegurid;

2) teab sünnieelseid arengufaase ja inimese füüsilise arengu etappe;

3) mõistab peamisi tunnetuslikke protsesse ja vastavaid arenguteooriaid (Võgotski, Erikson);

4) oskab nimetada meeste ja naiste erinevuste põhjuseid võimekuste erinemisel.

Õppesisu

Areng, kasvamine ja küpsemine, geneetilised ja keskkonna tegurid, sünnieelne areng ja

faasid, refleksid. L. Võgotski, E. Eriksoni teooriad. Füüsiline ja vaimne areng. Soolised

erinevused.

IV teema – Teadvuse seisundid

Õpitulemused


1) teab ja eristab järgnevad teadvuse seisundeid – uni, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos ja

meditatsioon;

2) mõistab une tähtsust ja teab une faase, nende pikkust, oskab selle alusel enda puhkeaega

planeerida;

3) teab ja oskab eristada unehäireid.

Õppesisu

Teadvus. Uni ja unenäod, unefaasid, unehäired – insomnia, somnambulism, uneapnoe,

narkolepsia. Sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, meditatsioon.

V teema - Tunnetusprotsessid

Õpitulemused


1) teab ja oskab nimetada tunnetusprotsesse;

2) õpilane teab ja oskab selgitada aistinguid ja nende teket, vastavaid seaduspärasusi;

3) selgitab taju ülesandeid ja tajukujundite tekkimist lähtuvalt taju omadustest;

4) teab, kuidas võivad taju omadused mõjutada tajukujundi tekkimist;

5) kirjeldab ja toob näiteid tajuliikide kohta;

6) eristab tahtlikku ja tahtmatut tähelepanu ning kirjeldab nende mõju inimese tegevusele;

7) oskab selgitada, millest tähelepanu sõltub ja millised on omadused.

Õppesisu

Aistingud – nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine. Meeleelundid ja

aistingud. Taju ja selle omadused (püsivus, valivus, mõtestatus). Tajukujundi tekkimine.

Tajuliigid: sügavus-, liikumis-, aja-, ruumitaju. Tahtlik ja tahtmatu tähelepanu, figuur ja foon.

Tähelepanu omadused (maht, jaotuvus, koondamine, püsivus, ümberlülitatavus.)

VI teema - Mnemotehnika ja lateraalne mõtlemine (lisateema)

Õpitulemused


1) teab ja oskab kasutada lateraalse ja loova mõtlemise vahendeid ja harjutusi;

2) oskab koostada ja kasutada mnemotehnika erinevaid võtteid, et lihtsustada mingisuguse

info meeldejätmist;

3) kirjeldab teadmiste ja kogemuste mõju probleemide lahendamisele ning loovale

mõtlemisele

Õppesisu

Lateraalse, loova mõtlemise harjutused, E. de Bono mõtlemise vahendid ja kuus mõtlemise

kaabut, mnemotehnika võtted – rühmitamine, kujundite loomine, akrostihhionite loomine,

visuaalsed nagid, assotsiatsioonide tekitamine.

VII teema – Intelligentsus ja selle mõõtmine

Õpitulemused


1) selgitab pärilikkuse ja keskkonna osa isiksuseomaduste kujunemises;

2) teab isiksuse omaduste mõõtmise põhilisi meetodeid ja teooriaid (Cattell, Gardner,

Sternberg, Binet-Simon, Stern, Wechsler, Raven) psühholoogias;

4) toob näiteid üld- ja erivõimekuse väljendumise ning rakendamise võimaluste kohta

inimestel;

5) mõistab normi ja hälbivuse suhtelisust ning väärtustab inimeste erinevusi;

6) õpilane teab ja mõistab intelligentsuse tähendust.

Õppesisu

Intelligentsus. Vaimsed võimed: üldvõimekus ja erivõimekused. IQ. Individuaalsed

erinevused, norm ja hälbivus. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus. Pärilikkuse ja

keskkonna roll. Testimise eetilised küsimused.

VIII teema – Motivatsioon

Õpitulemused


1) selgitab vajaduste, eesmärkide ja motivatsiooni seoseid;

2) demonstreerib õpisituatsioonis oskust seada lühi- ja pikaajalisi eesmärke ning planeerida

nende saavutamiseks vajalikke tegevusi;

3) selgitab ja toob näiteid bioloogilise ja kultuurilise motivatsiooni avaldumisvormide kohta;

4) kirjeldab inimese saavutusvajaduse rahuldamise võimalusi erinevates

tegevusvaldkondades;

5) mõistab saavutusvajaduse rolli ja oskab analüüsida enda saavutusvajadust;

6) mõistab seksuaalvajaduse rolli elus ja seksuaalsuse kujunemist.

Õppesisu

Vajadused, eesmärgid ja motivatsioon. Vajaduste hierarhia (Maslow). Bioloogiline ja

kultuuriline motivatsioon. Saavutusvajadus. Seesmine ja välimine motivatsioon.

Seksuaalvajadus.

IX teema – Emotsioonid

Õpitulemused


1) teab, mis on emotsioon ja millised on põhiemotsioonid, ning kirjeldab, kuidas emotsioonid

väljenduvad füsioloogiliselt, tunnetuslikult ja käitumises;

2) väärtustab emotsioonide väljendusviise, mis ei kahjusta ennast ega teisi ning demonstreerib

neid õpisituatsioonis.

Õppesisu

Emotsioon. Emotsiooni komponendid, erinevad käsitlused. Põhiemotsioonid ja emotsioonide

väljendamine. Kasvatuse ja jäljendamise roll emotsioonide väljendamisel. Valedetektori

kasutamine.

X teema – Stress ja toimetulek

Õpitulemused


1) oskab märgata stressi tunnuseid ja teab potentsiaalseid tagajärgi;

2) mõistab stressi tagajärgi, enda omadusi ja vastupanuvõimet;

3) on teadlik, mis on läbipõlemissündroom ja kuidas see tekib;

4) teab ja oskab emotsioone seostada kehatalitluse, närvisüsteemi, stimulatsiooniga;

5) oskab märgata abivajadust.

Õppesisu

Stressi olemus, faasid, põhjused, olukordade kontrollitavus, tagajärjed. Läbipõlemine,

stressiga toimetulek.

Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:


oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub kursuse

ulatuses ühtlaselt;

3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja

rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad

individualiseeritud käsitlust, aitavad õpitut süvitsi mõista ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid

õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: sotsiaal-kultuuriline keskkond, arvutiklass, labor, ettevõtted,

muuseumid, näitused jne;

7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: arutelud, diskussioonid,

juhtumianalüüsid, paaristööd, rollimängud, rühmatööd, väitlused, töölehtede täitmine,

loovtööde kirjutamine, katsete läbiviimine, infootsingud teabeallikatest jne;

8) arvestatakse õpilaste ja kohalikku eripära ning ühiskonnas toimuvaid muutusi, millele loob

aluse õppesisu esitus kohustuslike ning süvendavate ja laiendavate teemade kaudu;

9) arendatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid;

10) võimaldatakse siduda õpet koolivälise eluga ning ainekäsitlus on võimalikult

õpilaskeskne.


1. Psühholoogia kursusel lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosast ja teistest

õpikeskkonda reguleerivatest õigusaktidest.

2. Kool korraldab valdava osa õppest klassis, kus on võimalused rühmatööks ning toetavad

demonstratsioonivahendid, internetiühendus.

3. Kool tagab õpilastele „Psühholoogia gümnaasiumile“ õpikute ja materjalide kasutamise.

4. Õppe sidumiseks igapäevaeluga võimaldab kool õpet väljaspool klassi.

Hindamine

Psühholoogia kursuse õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa

ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide (Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilaste hindamise

kord) käsitlusest. Hindamine tähendab konkreetsete õpitulemuste saavutatuse ja õppija arengu

toetamist.

Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:

1) selgitab ja kirjeldab mõistete sisu ning nende seoseid;

2) selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud

teadmistega ja igapäevaeluga;

3) eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid

lähtuvalt õpitulemustest;

4) demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete

sisust.

Õpitulemusi hinnatakse sõnalise tagasiside ja numbriliste hinnetega. Õpilane saab kursuse

alguses teada, mida ja kuidas hinnatakse, millised on hindamise kriteeriumid. Kursuse hinne

kujuneb välja kontrolltööde keskmise hinde alusel, kui hinne jääb kahevahele, kaalutakse

jooksvaid hindeid. Puudulike hinnete parandamiseks on õpilasel aega 10 tööpäeva peale hinde

väljapanemist e-päevikusse.

Globaliseeruv maailm


Kursus on inimgeograafia valikkursus ning kuulub sotsiaalainete valdkonda.

Valikkursusel „Globaliseeruv maailm” on täita tähtis roll õpilase teadlikkuse kujunemisel ja

aktiivseks maailmakodanikuks saamisel, kelle jaoks on olulised ühiskonna säästev ja

jätkusuutlik areng, õiglus, sallivus, kaasamine ning koostöö.

Valikkursus tugineb gümnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele,

oskustele ja hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos ning ühiskonna- ja majandusõpetuses

õpitavaga. Õppesisu lõimub maailmaharidusega, mis loob võimaluse mõista üleilmastumise

põhjusi ja mõjusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmärkide ja jätkusuutliku

inimarengu põhimõtete tundmise kaudu aktiivne kodanik.

Valikkursus võimaldab süvendatult tegelda eri regioonide aktuaalsete probleemidega

arenenud ja arengumaade näidetel. Maailma loodusliku, kultuurilise, demograafilise ja

majandusliku mitmekesisuse ning eripära tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas

maailmas. Regioonide õppimisel rõhutatakse eelkõige loodusolude, rahvastiku, kultuuri,

majanduse ja ühiskonna arengut vastastikustes seostes. Õppes omandatakse igapäevase eluga

seonduvate probleemide lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused, mis

suurendavad õpilaste toimetulekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas.

Õppe käigus täiustuvad õpilaste teabeallikate kasutamise ning neis leiduva teabe kriitilise

hindamise oskused. See aitab välja kujuneda teadmistel ja oskustel, mis võimaldavad

ühiskonnas esinevaid protsesse mõista ning selgitada. Õppeülesannete lahendamisel arenevad

õpilaste probleemide lahendamise ja uurimuslikud oskused. Ettekannete ja arutluste käigus

areneb suutlikkus väljenduda selgelt ja asjakohaselt nii kõnes kui ka kirjas.


Kasutusel ei ole ühte konkreetset õpikut/-materjali. Õpetaja saab kasutada „Globaliseerumise

atlast“ (2006, kirjastus Argo). Õpetaja saab õppetegvuse suunamisel kasutada MTÜ Mondo

Maailmahariduskeskuse poolt koostatud õppematerjali (2012), mis koosneb õpetajaraamatust

ja CDst. Viimane sisaldab töölehti õpilastele, taustamaterjali, esitlusi. Õpetajaraamat sisaldab

õppetundide metoodilisi kirjeldusi. Oluline roll kursuse teemade käsitlemisel on jookvate

sündmuste kajastamine meedias. Kasutusel on ka maailmahariduse õppematerjalid,

filmid/videod. Kasutusel on Maailma Atlase ja Eesti Atlase teemakaardid.

Veebipõhine lisalugemine ja ülesanded õpiastele:

http://1maailm.ee/GM/

Valik võimalikest materjalidest:

Google Earthi programm: http://earth.google.com/

ÜRO keskkonnahoiu atlas Atlas of Our Changing Environment

Keskkonnaohtude kaardid: http://globalis.gvu.unu.edu/

Maailmakool: http://www.maailmakool.ee/

Bioneer: http://www.bioneer.ee/

Inimkonna rändeatlas (2008). Kirjastus Ilo

Sepp, Kalev; Valge, Jaak (2009). Üleilmastumine ja globaalprobleemid. Kirjastus

Koolibri

Alonzo C. Addison (2008). Kaduv maailm

The Global envisioni globaliseerumise näited teemade ja piirkondade lõikes:


Globaliseerumine: http://www.bowneglobal.com/

S-Cool A-leveli häid juhtumi ideid: http://www.s-cool.co.uk/a-level/geography

S-Cool GCSE häid juhtumi ideid: http://www.s-cool.co.uk/gcse/geography

Eesmärgid

Oluliseks õppeeesmärgiks on kujundada kõiki üldpädevusi erinevate teemade, õpimeetodite ja

–tegevuste kaudu (väärtus-, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, matemaatika- ja

ettevõtlikkuspädevus).

http://1maailm.ee/GM/

http://earth.google.com/

http://na.unep.net/digital_atlas2/google.php

http://globalis.gvu.unu.edu/

http://www.maailmakool.ee/

http://www.bioneer.ee/


http://www.bowneglobal.com/

http://www.s-cool.co.uk/a-level/geography

http://www.s-cool.co.uk/gcse/geography


1) huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende põhjusi

ja võimalikke tagajärgi nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil;

2) analüüsib loodusolude, rahvastiku, kultuuri, majanduse ja ühiskonna arengu

vastastikuseid seoseid õpitud piirkonna näitel;

3) on omandanud ülevaate globaliseerumise mõjudest maailma erinevatele regioonidele;

4) väärtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust;

5) osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel;

6) kasutab geograafiaalase info leidmiseks nii eesti- kui ka võõrkeelseid usaldusväärseid

teabeallikaid.

Õppetegevus

Valikkursus „Globaliseeruv maailm” sobib kooliõppekavas paigutada kas kohustuslike

geograafiakursuste järele või mõne kohustusliku kursusega samaaegselt toimuvaks kursuseks.

Globaliseeruva maailma kursus eeldab õpilaste aktiivset osalemist õppes.Õppes saab kasutada

kaasaegseid õppetöö läbiviimise vorme õpilase loovuse arendamiseks ja tehatahtmise

julgustamiseks.

Kursuse vältel otsivad õpilased teabeallikatest materjali ja analüüsivad seda kriitiliselt. Õppes

on olulisel kohal arutelud, ajurünnakud, diskussioonid, rollimängud, väitlused, filmide

vaatamine jms, et õppida tundma probleeme, arutleda erinevate arvamuste ja seisukohtade üle

ning leida lahendusi. Tähtis roll on iseseisval ja rühmatööl (läbi praktiliste

tegevuste/ülesannete) ning töö tulemuste esitlemisel kaasõpilastele.

Õpilased võivad koostada probleemi kohta mõistekaarte või probleemi

kirjelduse/lahendamise kavasid. Mõne teema kokkuvõtvaks tööks võib olla loodusteadusliku

essee kirjutamine, seminar, õpilastepoolne algatus mõne ürituse vms läbiviimiseks.

Õppes saab kasutada maailmahariduse ning teiste pidevalt täiendatavate temaatiliste

portaalide õppematerjale. Õpilastel on võimalus osaleda teemaga haakuvates üritustes ja

kampaaniates ning neid ise algatada, korraldada teemapäevi ja projekte teiste koolidega.

Kursuse lõpus võib noorematele kaasõpilastele tutvustada arutletud probleeme või korraldada

minikonverentsi. Mitme teema puhul saab piirkondade ja protsesside paremaks

tundmaõppimiseks kasutada Google Earthi, veebis olevaid pildipankade materjale jne.

Võimalusel planeeritakse kursusesse nö avatud tunnid (külalised, töötoad jms).

Õppesisu

Valikkursuse õppekava pakub arutluseks 30 seostatud loodus- või sotsiaalmajanduslikku

probleemi. Valitakse 6–7 probleemi, millest tekiksid 2-3-õppetunnilised moodulid. Teemade

valikul lähtub õpetaja õpilaste vajadustest (õpetaja tunneb oma õpilasi, teab nende huvisid,

tulevikuplaane, aga ka vajakajäämisi nende teadmistes ja oskustes.

Valikkursuse konkreetne õppesisu täpsustatakse kursuse alguses õpetaja ja õpilaste koostöös.

Õppesisu komplekteerides lähtutakse põhimõttest, et kaetud oleksid kõik teemad maailma eri

regioonide näidetel. Valitud teema esitatakse võimalikult probleemipõhiselt

(näidisjuhtumipõhiselt) konkreetse regiooni, piirkonna, riigi või linna näitel. Näidisjuhtumi

valikul lähtutakse selle tähtsusest nii kohalikus kui ka regionaalses või globaalses kontekstis.

Näidisjuhtumi analüüs peab võimaldama saavutada kursuses nõutavaid õpitulemusi.

Käsitletavad probleemid on õpilastele relevantsed ning neil on tänapäeva ühiskonnas suur

kandepind, motiveerides õpilasi õppima sügavuti nii loodus- kui ka sotsiaalainetega seotud

mõisteid, teooriaid ja seaduspärasusi nüüdisteaduse kontekstis.

Teemad, mis on valikute tegemise aluseks:

1. Geograafilise asendi, loodusressursside, rahvastiku ja kultuuri mõju majanduse

arengule.

Loodusressursside kasutamine ja selle mõju keskkonnale

2. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid.

3. Energiaressursside kasutamisega kaasnevad probleemid, nende võimalikud

lahendused.

4. Nüüdisaegsete tehnoloogiate rakendamine arengumaades ja arenenud riikides.

5. Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid.

6. Põllumajanduse mõju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades.

7. Veeprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed ning võimalikud lahendused.

8. Loodusressursid konfliktide allikana.

9. Maailmamere reostumise ja kalaressursside nappusega seotud probleemid.

Rahvastikuprotsesside mõju ühiskonna arengule

10. Demograafilisest situatsioonist tulenevad probleemid ühiskonnas ja

rahvastikupoliitika.

11. Rändega kaasnevad probleemid lähte- ja sihtriigile.

12. Pagulasprobleemid nüüdismaailmas.

13. Haiguste levik ning sellega seotud probleemid.

14. Lapstööjõu kasutamine ja nüüdisaegne orjakaubandus.

15. Valglinnastumine ning sellega kaasnevad probleemid.

16. Keskkonnaprobleemid suurlinnades.

Erinevused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees

17. Piirkondlike erinevuste põhjused (konkreetse riigi näitel) ja sellest tulenevad

probleemid.

18. Mitmekultuurilise ühiskonna eelised ja probleemid.

19. Kultuuride vääritimõistmine ja selle tagajärjed, kultuuridevahelised konfliktid.

20. Regioonide linnamustrid (Google Earthi põhjal).

21. Regioonide põllumajandusmustrid (Google Earthi põhjal).

Kaubanduse ja tarbimisega seotud konfliktid ning nende lahendamine

22. Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaõiglus.

23. Õiglane kaubandus ja selle võimalused nüüdisaegses maailmas.

24. Arengumaade toiduprobleemid, nende põhjused ja võimalikud lahendused.

25. Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas.

Globaalsed keskkonnaprobleemid ja nende mõju eri regioonidele

26. Kliimamuutused ja selle regionaalsed tagajärjed.

27. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjused ning sellega kaasnevad probleemid.

28. Mullastiku vaesumine ja muldade hävimisega kaasnevad probleemid.

29. Kõrbestumine, selle põhjused ja vältimise võimalused.

30. Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid.

Õpitulemused

Kursuse lõpetaja:

1) on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega, teab nende põhjusi ning

võimalikke tagajärgi;

2) toob näiteid loodusolude, rahvastiku, kultuuri, majanduse ja ühiskonna arengu

vastastikuste seoste kohta õpitud regiooni näitel;

3) toob näiteid globaliseerumise mõjude kohta maailma eri regioonidele;

4) väärtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste

kommetest ja traditsioonidest;

5) leiab nii eesti- kui ka võõrkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta

geograafiaalast infot ning tõlgendab, üldistab ja hindab seda kriitiliselt;

6) osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel, põhjendades ning kaitstes

oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult.


Kursuse auditoorsed tunnid (arutelud ja seminarid) toimuvad klassiruumis, kus on arvuti ja

projektor. Rühmatööd ja uurimuslikud tööd toimuvad internetiühendusega arvutiklassis.

Hindamine

Hinnatakse iga valitud moodulit (kokkulepitud ülesanded ja teemad). Moodulite hinnete

põhjal kujuneb kurususehinne. Vähemalt rahuldava kursusehinde saamiseks tuleb esitada kõik

nõutud tööd.



kavandamiseks. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega, samuti

on kasutusel „arvestatud/mittearvestatud“ süsteem.

Hinnatakse:

töö planeerimisoskust;

meeskonnas töötamise oskust;

uurimusliku töö läbiviimise oskust;

aruteludes ja seminarides osalemist;

iseseisva töö sooritamise oskust;

argumenteerimisoskust;

analüüsioskust.

Filosoofia

Õppeaine kirjeldus

Filosoofia on sotsiaalsuuna kursus, selle maht on 21 tundi (1 tund ca 75 minutit). Kursus

juhatab sisse filosoofilisse mõtlemisse ning annab ülevaate filosoofia ajaloost, olulisematest

filosoofidest ning peamistest filosoofia teemadest.

Õpitulemused


1) Tunneb ära filosoofilisi küsimusi, teab nende eri lahendusi ja mõistab filosoofia

ainevaldkonna loomust.

2) Mõistab erinevate kultuuride ja ajastute mõju filosoofilisele mõtlemisele.

3) Tunneb filosoofia kujunemislugu antiigist 20. sajandini. Saab aru, kuidas ajaloolised

protsessid on mõjutanud filosoofilist mõtlemist ning kuidas filosoofiline mõtlemine on

mõjutanud Euroopa kultuurilugu. Iseloomustab filosoofia ajaloo perioode olulisimate

käsitluste, mõistete ja autorite kaudu.

4) Koostab korrektseid arutluskäike, mõtestab lahti teiste omi ning rakendab seejuures

filosoofilise mõtlemise tehnikaid.

5) Oskab väljendada oma mõtteid ja isiklikke filosoofilisi seisukohti nii suuliselt kui

kirjalikult.

6) Saab aru olulisimate filosoofide seisukohtadest ning seostab neid omaenese

seisukohtadega.

7) Mõtestab oma kogemusest lähtuvalt isiklike ja ühiskondlike väärtustega seotud filosoofilisi

küsimusi.

8) Oskab lugeda filosoofilist teksti ning selle üle arutleda.

Õppesisu

1) Filosoofia teke ja antiikfilosoofia:

Filosoofia olemus ja tegevusvaldkonnad. Filosoofilised küsimused ning nende eripärad.

Filosoofilise mõtlemise algus ja selle tähendus. Eelsokraatikud. Arche-küsimus. Sofism.

Sokrates, Platon ja Aristoteles. Hellenismiajafilosoofia. Rooma filosoofia. Epikuurlased,

küünikud ja stoikud.

2) Keskaegne filosoofia ja renessanss:

Keskaegse filosoofia eripärad ning võrdlus antiikfilosoofiaga. Kristlik filosoofia, filosoofia ja

religioon. Boethius, Aquino Thomas, Petrus Abelardus. Skolastika. Muutused filosoofias

keskaja lõpul – renessanss ja humanism ning nende mõju filosoofiale.

3) Valgustus ja 17. sajandi filosoofia:

Muutused filosoofias ja mõtlemises 16.-17. sajandil. Uusaegne teaduskäsitlus. Muutused

mõtlemises ja maailmapildis: Francis Bacon, Galileo Galilei, Erasmus, Macchiavelli, Luther.

Ratsionalism: Descartes ja Spinoza. Empirism: Locke, Bentley, Hume. Valgustus: Rousseau,

Kant. Immanuel Kanti „filosoofiline pööre“ ning selle mõju filosoofiale.

4) 19. sajandi filosoofia:

19. sajandi filosoofia üldiseloomustus, erinevad filosoofia voolud. Hegel. Materialism ja

ateism: Feuerbach, Marx ja Engels. Nihilism: Friedrich Nietzsche. Schopenhauer ja

Kierkegaard. Positivism ja utilitarism: Comte, Mill.

5) 20. sajandi filosoofia:

Eksistentsialism, keelefilosoofia ja ühiskonnafilosoofia.

Õppetegevus

Üldine ülevaade teemadest antakse loenguvormis. Filosoofilist mõtlemist harjutatakse suulise

ja kirjaliku arutluse vormis. Arutlusteemad on filosoofilised küsimused teadmisviiside,

väärtuste ning ühiskonna ja keskkonna kohta, lähtudes tundides käsitletavate filosoofide

teooriatest. Suuline arutlus toimub tundides vabas vormis, küsimustega üritatakse õpilast

tunnis asetada võimalikult aktiivsesse rolli. Lisaks suulisele arutelule kirjutatakse ka esseid,

arutelusid, referaate. Küsimusi arutatakse ka rühmatöödes. Kõigi ülesannete eesmärk on

õpilast asetada võimalikult aktiivsesse rolli ning suunata teda filosoofiliste küsimuste üle

iseseisvalt aktiivselt arutlema.

Õppekirjandus

Filosoofia ajalugu: antiikajast tänapäevani – Christoph Delius ja Matthias Gatzemeier, Denis

Sertcan, Kathleen Wünscher; (tõlkinud Margus Elings; toimetaja Kuldar Traks). Tallinn:

Koolibri, 2007.

Hindamine

Hindamise aluseks on kontrolltööd, kodused ülesanded ja tunnitööd, arvestatakse ka õpilaste

aktiivsust tundides. Kõik hinded on võrdse kaaluga.

Inimene ja õigus


„Inimene ja õigus” on üks kahest ühiskonnaõpetuse aine valikkursusest. Läänemaa

Ühisgümnaasiumis õpitakse seda sotsiaalsuunas. Kursus sobib toetama ka majandussuunda ja

seda tuleks rakendada sotsiaal- ja majandussuuna integreeritud õpetamisel.

Kursus on oma struktuurilt üles ehitatud Eesti õigussüsteemi ja selle ajalugu arvestades.

Kursus algab õiguse olemuse ja ajaloo tutvustusega ning käsitleb seejärel Eesti õigussüsteemi

ja -korraldust õigusharude kaupa.

Õppesisu koostades on pööratud tähelepanu nii kõige olulisema teoreetilise materjali

omandamisele kui ka selle tähenduslikuks muutmisele praktiliste näidete kaudu. Seetõttu on

soovitatav kasutada õppetöös mitmekesist õppematerjali alates õigusõpikutest, õigusaktidest

ja meediast kuni õppijate isiklike kogemusteni. Kuna õigusloome on pidev protsess, ei saa

kursus „Inimene ja õigus” ning selle õpetamiseks kasutatav õppematerjal pretendeerida

lõplikule tõele. Õppeprotsessis püütakse selle poole, et õpilased mõistaksid õiguse

dünaamilisust ning oskaksid selle põhjal õigusolukordades käituda.

Õppe-eesmärgid


1) mõistab õiguse olemus ning põhimõtted, millel rajanevad Eesti põhiseadus ja teised

seadused;

2) omandab teadmisi Eesti õigussüsteemist;

3) kujundab teadlikkust orienteeruda õigusküsimustes, arendab tahet ja võimet osaleda

õigusalastes diskussioonides ning lahendab iseseisvalt õigusprobleeme;

4) kujundab oma õiglus- ja õigustunnetust, sallivust ja ausust teiste inimeste ning

tõekspidamiste vastu;

5) arendab efektiivse õiguskäitumise seisukohast olulisi oskusi, nagu kriitiline mõtlemine,

analüüs, suhtlemine, vaatlus, probleemide lahendamine;

6) avardab oma teadlikkust õigussüsteemi toimimisest ning seaduste, juristide ja

õiguskaitseorganite rollist;

7) omandab teadmisi kutsevaliku võimalustest Eesti õigussüsteemis.

Õppetegevus

Kursuse “Inimene ja õigus” õppimiseks sobivad individuaalsed ja ühisõppetegevused, mis

aitavad kaasa õppija arusaamisele õpitava mõttest ja sisust ning kujundavad ja arendavad

tema praktilisi õigusalaseid oskusi:

1) dokumendi analüüs,

2) töö mõistetega: seletamine ja kasutamine kontekstis,

3) pildi analüüs,

4) blankettide ja ankeetide täitmine,

5) töö õppetekstiga,

6) arutelud,

7) rollimängud ja simulatsioonid,

8) juhtumianalüüs,

9) õppekäigud,

10) kohtumised.

Kuna õigus on pidevalt uuenev valdkond, tuleks ajakohasuse printsiibist kinni pidamise

huvides kasutada kõikide õigusteemade õppimisel põhiseadust, vastavaid eriseadusi ning ka

nende rakendamise seadusi.

Kursuse käigus õpitakse tundma, seletama ja kasutama õigusalaseid mõisteid, mille

täpsus ja korrektne kasutamine on õiguse alal eriti tähtis. Olulisemad mõisted oleks soovitav

konspekteerida.

Juhtumianalüüs (kaasused) on kursuse “Inimene ja õigus” kõige kesksem õppetegevus.

Kaasuste lahendamise lihtsaim viis on vestlus. Ühte ja sama kaasust võiksid lahendada

erinevad õpilaste rühmad, kes peaksid oma lahenduskäiku ka põhjendama ning vajadusel

oskama teistele õpilastele (rühmadele vastu vaielda), oma seisukohta põhjendada ja kaitsta.

Keerukama kaasuse lahendamise vormiks on rollimäng.

Õpitulemuste saavutamist toetavad õppekäigud erinevatesse õigusega tegelevatesse ja

sellega seotud institutsioonidesse, milleks on kohalik omavalitsus, kohtud, Riigikogu, vangla

jt institutsioonid.

Iseseisva tööna peaksid õpilased erinevate teemade puhul otsima ajakirjandusest ja

Internetist vastavate probleemide ja vaidluste kajastusi, mis oleks aluseks nii uue teema

sissejuhatamisel, käsitletavate õigusvaldkondade näitlikkustamisel ja selgitamisel kui ka

diskussioonide korraldamisel. Sellist iseseisvat tööd võib korraldada tunnis või anda õpilastele

koduseks ülesandeks.

Kõige rohkem huvitab õigusküsimustes inimesi see, mis puudutab neid isiklikult.

Seega tuleb kõige tähenduslikumat õppematerjali otsida kõige lähemalt. Kohalik seadusandlus

(näiteks kauplemistingimused kohalikus omavalitsuses) on õppijaile tihtipeale huvipakkuvam

kui mõni üleriigiline ja abstraktsem küsimus.


I teema Mis on õigus ja kuidas see tekkis (1 tund)

Õpitulemused

Teema Mis on õigus ja kuidas see tekkis läbimise järel õpilane:

1) saab aru õiguse tekkeloost ja õigusest kui ühiskonnaelu valdkonnast;

2) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: õigus, tavaõigus, seadus, kohus,

õigussüsteem, inimõigused, kodanikuõigused, Mandri-Euroopa õigussüsteem, Anglo-

Ameerika õigussüsteem.

Õppesisu

Õigus ja selle teke, õiguse kodifitseerimine, tavaõigus, seadus, kohus, õigussüsteem, Rooma

õigus, inimõigused, kodanikuõigused, Mandri-Euroopa õigussüsteem, Anglo-Ameerika

õigussüsteem, kohtupretsedent.

II teema Õiguse jagunemine, süsteem ja allikad (1 tund)

Õpitulemused

Teema Õiguse jagunemine, süsteem ja allikad läbimise järel õpilane:

1) saab aru nüüdisaja õiguse struktuurist;

2) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: eraõigus, avalik õigus, õiguse allikas;

3) suudab määrata õigussuhteid edaspidiste õpingute käigus.

Õppesisu

eraõigus, avalik õigus, õiguse allikas.

III teema Eesti õigussüsteemi ajalooline kujunemine (1 tund)

Õpitulemused

Teema Eesti õigussüsteemi ajalooline kujunemine läbimise järel õpilane:

1) tunneb Eesti omariikluse kujunemislugu;

2) mõistab õpitud õigusküsimusi;

3) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: rahvaste enesemääramisõigus, õigusliku

järjepidevuse printsiip, õigusriik;

4) seostab käsitletud küsimuste kontekstis minevikku ja tänapäeva.

Õppesisu

rahvaste enesemääramisõigus, selle rakendamise näiteid ajaloost, Eesti riigi teke rahvaste

enesemääramise õiguse alusel, õigusliku järjepidevuse printsiip, Eesti iseseisvuse taastamine

õigusliku järjepidevuse printsiibi alusel, õigusriik (Immanuel Kant).

IV teema Õigussuhe (1-2 tundi)

Õpitulemused

Teema Õigussuhe läbimise järel õpilane:

1) oskab eristada õiguslikku ja mitteõiguslikku suhet;

2) määratleb õiguslikes suhetes osalejaid, lahendada lihtsamaid ja põhimõttelisemaid

õiguslikke vaidlusi;

3) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: õigussuhe, subjektiivne õigus, juriidiline

kohustus, juriidiline fakt, tegu, sündmus, õigussuhte subjekt, õigussuhte objekt, juriidiline

isik, õigusvõime, teovõime.

Õppesisu

õigussuhe, subjektiivne õigus, juriidiline kohustus, juriidiline fakt, tegu, sündmus, õigussuhte

subjekt, õigussuhte objekt, juriidiline isik, õigusvõime, teovõime.

V teema Inimõigused (1-2 tundi)

Õpitulemused

Teema Inimõigused läbimise järel õpilane:

1) on omandanud teadmisi inimõiguste olemusest ja eripärast ning ülevaate inimõiguste

alastest dokumentidest;

2) tunneb inimõiguste järgimist Eestis ja olukorda maailmas;

3) märkab ja analüüsib inimõiguste alaseid probleeme;

4) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: inimõigused, põhiõigused,

kodanikuõigused, inimõiguste subjekt;

5) on salliv erinevate inimeste ja mõtteviiside suhtes.

Õppesisu

inimõigused, põhiõigused, kodanikuõigused, inimõiguste subjekt, inimõiguste kaitse süsteem,

inimõiguste kaitse- ja järelevalveorganisatsioonid, inimõiguste piiramine.

VI teema Perekonnaõigus (1-3 tundi)

Õpitulemused

Teema Perekonnaõigus läbimise järel õpilane:

1) on omandanud teadmisi perekonnaõigusest, sealhulgas tema enda õigustest, kohustustest

ning vastutusest perekonnasuhetes;

2) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: perekond, perekonnaseisuasutus,

perekonnaseisuakt, perekonnaseisutunnistus, abieluvaraleping, ühisvara, lahusvara,

ülalpidamiskohustus, elatis, elatisraha, vanemlikud õigused, pärimine, pärandaja, pärand,

pärija, annak, pärandi avanemine, pärimisleping, testament, seaduse järgi pärimine;

3) suhtub positiivselt perekonnasse ning laste kasvatamissesse.

Õppesisu

perekond, abielu ja abiellumine, abielu lõppemine, perekonnaseisuasutus, perekonnaseisuakt,

perekonnaseisutunnistus, abieluvaraleping, ühisvara, lahusvara, abikaasade varalised õigused

ja kohustused, laps perekonnas, ülalpidamiskohustus, elatis, elatisraha, vanemlikud õigused,

pärimine, pärandaja, pärand, pärija, pärimise käik, pärandi avanemine, testamenditäitja,

inventuur, annak, pärimisleping, testament, notariaalne testament, kodune testament, seaduse

järgi pärimine, pärimine pärandaja viimse tahte kohaselt, sundosa.

VII teema Asjaõigus (2 tundi)

Õpitulemused

Teema Asjaõigus läbimise järel õpilane:

1) on omandanud algteadmised asjaõigusest ning oskab orienteeruda omandisuhetes;

2) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: omand, valdus, asi, kinnisasi, vallasasi,

omaabi, kinnistu, piiratud asjaõigused;

3) on omandanud praktilisi oskusi asjaõiguse toimimisest igapäevaelu tasandil.

Õppesisu

omand, valdus, asi, kinnisasi, vallasasi, asja osad, omandi kaitse, omaabi, kinnistu, valdus ja

kinnistusraamat, kinnisomandi kitsendused, piiratud asjaõigused.

VIII teema Lepingud (2 tundi)

Õpitulemused

Teema Lepingud läbimise järel õpilane:

1) eristab lepingu vorminõudeid ning mõistab erinevate lepingutingimuste tähtsust;

2) eristab eriliigiliste lepingute erinevaid olulisi tingimusi;

3) teab, kus võib lepingute sõlmimisel tekkida probleeme ning suhtub lepingute sõlmimisesse

tähelepanelikult;

4) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: leping, lepingu tingimused, suuline leping,

kirjalik leping, notariaalne leping, notar, lepinguline kahju, lepinguväline kahju, moraalne

kahju, viivis, leppetrahv, käendus.

Õppesisu

leping, lepingu tingimused, suuline leping, kirjalik leping, lepingute areng, riigi roll lepingute

täitmisel, lepingute sõlmimine, notariaalne leping, notar, lepingu täitmine, lepingu

mittetäitmine, lepinguline kahju, lepinguväline kahju, moraalne kahju, viivis, leppetrahv,

käendus.

IX teema Tööõigus (1-2 tundi)

Õpitulemused

Teema Tööõigus läbimise järel õpilane

1) teab töölepingu olemust ja olulisi tingimusi ning oma õigusi töölepingu lõpetamisel;

2) teab töölepingu ja tööettevõtulepingu erinevust ning oskab hankida abi

tööõigusküsimustes;

3) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: tööleping, katseaeg, töövaidluskomisjon,

tööettevõtuleping, avalik teenistus;

4) oskab sõlmida töölepingut.

Õppesisu

tööleping, katseaeg, töövaidluskomisjon, tööettevõtuleping, avalik teenistus.

Õppetegevus

X teema Tarbijakaitse (1-2 tundi)

Õpitulemused

Teema Tarbijakaitse läbimise järel õpilane:

1) oskab käituda probleemsetes tarbimissituatsioonides ning oma õiguste kaitsmiseks abi

otsida;

2) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: tarbija, kaup, teenus, kvaliteet, hind,

pretensioon;

3) on teadlik ja säästlik tarbija.

Õppesisu

tarbija, kaup, teenus, tarbija õigused ja kohustused, teenuse või kauba akkuja õigused ja

kohustused, reklaam, kataloogid, kvaliteet, hind, kauba ja teenuse eest tasumine, pretensioon

ja selle esitamine, kompensatsioon.

XI teema Intellektuaalomand (1-2 tundi)

Õpitulemused

Teema Intellektuaalomand läbimise järel õpilane:

1) tunneb ja järgib autoriõiguse kaitse seaduse nõudeid.

Õppesisu

autor, õiguste valdaja, teos, kaubamärk, patent, admebaas, isiklikud õigused, varalised

õigused, kasutusõigus, litsents, autoritasu, piraatkoopia, viitamine ja tsiteerimine.

XII teema Karistamine ja karistusõigus (1-2 tundi)

Õpitulemused

Teema Karistamine ja karistusõigus läbimise järel õpilane:

1) on omandanud teadmisi karistusõiguse eesmärkidest ja olulisematest põhimõtetest;

2) teab, miks mõni taunitav tegu on kriminaalkorras karistatav ja teine mitte;

3) mõistab süütegude eest kohaldatavaid karistusi ning teab karistamist välistavaid asjaolusid;

4) on teadlik vajadusest võidelda ennetavalt kuritegevuse vastu.

Õppesisu

süütegu, süüteo koosseis, tahtlus, kavatsetud tegu, kaudne tahtlus, ettevaatamatus,

kergemeelsus, hooletus, süü, õigusvastane tegu, süüvõimelisus, karistus, karistuse eesmärgid,

aegumine, süütuse presumptsioon.

XIII teema Kohtumenetlus (2-3 tundi)

Õpitulemused

Teema Kohtumenetlus õppimise järel õpilane:

1) on omandanud teadmisi Eesti kohtusüsteemist, kohtumenetluse põhimõtetest, menetluses

osalevate isikute õigustest ja kohustustest;

2) eristab erinevaid menetlusstaadiume;

3) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: kohtumenetlus, tsiviilasi, haldusasi,

kriminaalasi, maakohus, halduskohus, ringkonnakohus, riigikohus, hagiavaldus, võistlevuse

printsiip, uurimisprintsiip, süütuse presumptsioon, esindaja, kaitsja.

Õppesisu

Eesti kohtusüsteem, kohtumenetluse olemus ja selle liigid, tsiviilasi, haldusasi, kriminaalasi,

maakohus, halduskohus, ringkonnakohus, riigikohus, hagiavaldus, võistlevuse printsiip,

uurimisprintsiip, süütuse presumptsioon, esindaja, kaitsja.

Õppematerjalid

Õpikeskkonna osaks on seadused jt õigusaktid: Eesti Põhiseadus, jne

Hindamine

Hindamise eesmärgiks kursuse „Inimene ja õigus” õppimisel on kaasa õpijale kaasa aitamine

tema pürgimisel õpitulemuste saavutamiseks. Hindamine annab nii õppijale, tema vanematele

kui õpetajale teavet konkreetsest saavutustasandist.

Kursuse „Inimene ja õigus” eesmärkidest, metoodikast ning õpikeskkonnast tulenevalt on

hindamine variatiivne: õigustatud on tunnikontrollid ning kontrolltööd mõistete ja

kontseptsioonide kui kursuse põhialuste omandamise astme kindlakstegemiseks.

Kursuse omandamisel on paljudel puhkudel eesmärgiks seatud õppija arusaamine

probleemidest, tema suutlikkus mõista probleemide ja õigusküsimuste olemust. Sel juhul on

otstarbekas kasutada hindamiseks kirjalikke arutlusi ning diskussioone. Diskussioonis

osalemise puhul hinnatakse nii õppija suutlikkust diskussioonis kaasa rääkida kui ka tema

poolt väljendatu õigsust.

Tunnikontrolli, kontrolltöö või ka aruluse ja diskussiooni vormis saab kontrollida ja hinnata

seda, kuidas õpilased tunnevad kehtivaid õigusakte, mida nad on tundma õppinud kas klassis

töötades või iseseisva tööna.

Kursus pakub võimalusi ühistegevusteks nagu simulatsioonid (harjutuskohus) ja rollimängud.

Nende meetodite puhul saab õpetaja hinnata õpilaste aktiivsust tegevusteks valmistumisel

ning tegevustes osalemisel ning loomulikult seda, kui õiged olid läbiviidud tegevused

sisuliselt.

Kuna õigusküsimustega tegelemine nõuab inimeselt täpsust, on otstarbekas hinnata erinevate

blankettide,

avalduste, reklamatsioonide jne täitmise õigsust, komplektsust ja täpsust.

Hinnata saab õpilaste iseseisvat tööd internetiga – infootsing, ettekannete, ülevaadete,

kokkuvõtete, referaatide, powerpoint esitluste koostamine jms.

Kokkuvõtvalt hinnatakse kursust hinnetega „väga hea“ (5), arvestatud (A) või mittearvestatud

(MA)

Politoloogia


Politoloogia on üks kahest ühiskonnaõpetuse aine valikkursusest. Läänemaa

Ühisgümnaasiumis õpitakse seda sotsiaalsuunas. Õppeaine eesmärk on luua eeldused aktiivse

ja kompetentse kodaniku kujunemiseks, kes suudab kohaneda muutustega, oskab ennast

arenguga suhestada, oma kodanikukontseptsiooni kujundada, on avatud uutele ideedele ja

elukestvale õppimisele. Õppeaine omandamisega valmistuvad õpilased toimima teadlike

kodanikena demokraatlikus ühiskonnas. Süvenetakse demokraatliku poliitilise süsteemi

toimimisse, õpitakse tundma poliitiliste ideoloogiate põhijooni ja seisukohti erinevates

poliitikavaldkondades. Käsitletakse erakondade ja kodanikuühenduste arenguprobleeme

Eestis; õpitakse tundma valimiste protsessi ja omandatakse oskused oma valimisõiguse

realiseerimiseks; käsitletakse kodanike kaasamist avaliku võimu teostamisse ja võimalusi

mõjutada avaliku võimu tegevust, sh tutvutakse erakondade, kodanikeühenduste ja

survegruppide tegevusega; omandatakse oskused kodanikualgatuste ja aktsioonide

õiguspäraseks korraldamiseks.

Õppeeesmärgid

• anda õpilasele teadmisi politoloogia põhimõistetest ja poliitilisest kultuurist;

• anda õpilasele teadmisi poliitilistest ideoloogiatest ning erakondade seostest ideoloogiatega;

• selgitada õpilasele poliitika kujundamise protsessi, selles osalejaid ning nende omavahelisi

suhteid;

• tutvustada õpilasele peamisi rahvusvaheliste suhete teooriaid ning rahvusvahelisi

organisatsioone;

• läbi diskussioonide võimaldada õpilasel mõista Eesti sisepoliitikas ning rahvusvahelistes

suhetes toimuvaid sündmusi;

• kasvatada õpilase huvi riigi ja kohaliku tasandi poliitiliste sündmuste vastu;

• võimaldada õpilastel kinnistada või parandada arusaamist oma poliitilistest eelistustest läbi

erinevate distsipliinide kõrvutamise;

• luua õpilasele soodne teadmistepagas, mis võimaldab õpilasel jätkata õpinguid kõrgkoolis

sotsiaalteadustes.

Gümnaasiumi õpitulemused


tunneb ja väärtustab demokraatia põhimõtteid, oskab kasutada „Eesti Vabariigi

põhiseadust“, rahvusvahelisi õigusnorme ja õigusakte; järgib seadusi ning

toimib oma õiguste ja kohustuste järgi;

iseloomustab riikidevahelise poliitilise, majandusliku ja kultuurilise suhtlemise

põhimõtteid, nüüdismaailma põhiprobleeme ja arengutendentse, tunneb olulisi

rahvusvahelisi organisatsioone ning mõistab oma rolli maailmakodanikuna;

seletab ja kasutab kontekstis olulisemaid mõisteid, mõistab õigusteksti ja oskab

leida vajalikku infot, seda kriitiliselt hinnata, süstematiseerida ja kasutada ning

luua uut teavet, väärtustades ja arvestades autoriõiguste kaitset;

omab teadmisi politoloogia põhimõistetest ja poliitilisest kultuurist,

poliitilistest ideoloogiatest ning erakondade seostest;

huvitub riigi ja kohaliku tasandi poliitiliste sündmustest;

õpilasel on soodne teadmistepagas, mis võimaldab õpilasel jätkata õpinguid

kõrgkoolis sotsiaalteadustes.


I teema Mida uurib ja millega tegeleb politoloogia? Maht: 1-2 tundi

Õpitulemused

iseloomustab kultuurilise suhtlemise põhimõtteid, mõistab oma rolli

maailmakodanikuna;


poliitilistest ideoloogiatest ning erakondade seostest ;


tunneb poliitilise käitumise motiive.

Õppesisu

Mida uurib ja millega tegeleb politoloogia? Politoloogia areng. Kas politoloogia

on teadus? Miks inimesed osalevad poliitikas? Inimeste poliitiline käitumine. Poliitiline

kultuur

II Riik. Riigi tüübid Maht: 1-2 tundi.

Õpitulemused






luua uut teavet;




tunneb erinevaid riigitüüpe.

Õppesisu

Riigi põhitunnused. Riigi areng. Riigi eesmärgid. Heaoluriik. Rahvusriik. Tsiviilühiskond.

Unitaarriigid, föderaalriigid, konföderatsioonid.

III Poliitilised ideoloogiad Maht: 2-3 tundi

Õpitulemused

tunneb ja väärtustab demokraatia põhimõtteid;

iseloomustab nüüdismaailma ideoloogiate põhiprobleeme ja arengutendentse;

seletab ja kasutab kontekstis olulisemaid mõisteid;



huvitub riigi ja kohaliku tasandi poliitiliste sündmustest.

Õppesisu

Mõiste ja ajalooline areng. Liberalism. Konservatism. Sotsialism-kommunism,

sotsiaaldemokraatia. Fašism. Natsionalism. Feminism. Rohelised. Ideoloogiad tulevikus.

IV Rahvus. Kodakondsuspoliitika Maht: 1 tund

Õpitulemused


põhiseadust“;




omab teadmisi politoloogia põhimõistetest;


Õppesisu

Mõisted rahvas, rahvus, rahvuslus. Kodanikud ja mittekodanikud.

V Poliitilised institutsioonid Maht: 4-6 tundi

Õpitulemused

seletab ja kasutab kontekstis olulisemaid mõisteid, omab teadmisi politoloogia

põhimõistetest ja poliitilisest kultuurist, poliitilistest ideoloogiatest ning

erakondade seostest;


Õppesisu

President, valitsus, õiguskantsler, riigikontrolör, parlament. Valla- ja linnavalitsus, volikogu.

VI Poliitilised režiimid Maht: 2-3 tundi

Õpitulemused





põhimõtteid, nüüdismaailma põhiprobleeme ja arengutendentse;





poliitilistest ideoloogiatest ning erakondade seostest.

Õppesisu

Totalitaarne, autoritaarne ning demokraatlik. Üleminekurežiim. Tingimused režiimi tekkeks

ning eksisteerimiseks.

VII Demokraatia Maht: 1 tundi

Õpitulemused



toimib oma õiguste ja kohustuste järgi.

Õppesisu

Demokraatia mõiste. Antiikdemokraatia. Otsene ja esindusdemokraatia.

VIII Valimised Maht: 2-4 tundi

Õpitulemused







mõistab valimiste sõlmküsimusi nii Haapsalus, Läänemaal, Eestis, Euroopa

Liidus.

Õppesisu

Erinevad valimissüsteemid ning üldmõisted. Eestis toimuvad valimised (president,

parlament, kohalik omavalitsus, Euroopa Parlament). Eesti parlamendi

valimiskord. Käimasolevate valimiste analüüs (sõltub valimiste tsüklist). Valimiskord.

Valimissüsteemid. Täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Nende erinevused ja

funktsioonid.

IX Rahvusvahelised suhted ja rahvusvahelised organisatsioonid Maht: 2-3 tundi

Õpitulemused









luua uut teavet, väärtustades ja arvestades autoriõiguste kaitset.

Õppesisu

Realism, idealism, liberalism. Jõudude tasakaal. Diplomaatia. Terrorism Euroopa Liit.

NATO. ÜRO.

Kasutatavad seadused:

Eesti Vabariigi põhiseadus

Kodakondsusseadus

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus

Presidendi valimise seadus

Riigikogu valimise seadus

Vabariigi valitsuse seadus

Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi õppekava üldosa ning teiste hindamist

reguleerivate õigusaktide käsitlusest.

Hinnatakse ainekavas toodud õpitulemuste saavutatust: nii õpilase teadmisi ja nende

rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste),

kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel. Aineteadmiste ja -oskuste

kõrval antakse hinnanguid ka väärtuselistes ning hoiakulistes küsimustes. Väärtuste ja

hoiakute hindamist võimaldavad rollimängud, juhtumianalüüsid ning rühmatöö.

Õpitulemuste saavutatuse kontrollimise vormid on mitmekesised. Hinnata saab arutlusoskust,

teksti mõistmist, tööd erinevate allikatega (pildid, skeemid, tabelid, tekstid). Kirjalikke

ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida

hindamisel ei arvestata. Praktiliste tööde puhul ei hinnata mitte ainult tulemust, vaid ka

protsessi. Õpilase hoiakuid ja väärtusi saab jälgida vaatluse, õpilase antud hinnangute ja

otsustuste ning juhtumianalüüsi alusel. Veel hinnatakse õpilaste teadmisi ning probleemide

nägemise ja analüüsi oskust.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kokkuvõtvalt

hinnatakse kursust hinnetega „väga hea“ (5), arvestatud (A) või mittearvestatud (MA)

HUMANITAARSUUND

Läänemaa Ühisgümnaasiumis on humanitaarsuuna suunakursused - „Draama ja teater“ ,

„Loovkunst I“, „Lavakunst I“, „Loovkunst II / Lavakunst II“, „Loominguline meedia“,

„Rahvakultuur“, „Giidindus“, „Kirjandus ja film“.

Draama ja teater

Õppeaine kirjeldus

Kursuse kaudu õpitakse mõistma draamakunsti põhialuseid ja teatri tähendust meie kultuuris.

Õppe vältel loetakse ning analüüsitakse draamateoseid, vaadatakse ja mõtestatakse ühiselt

teatrietendusi ning täidetakse lihtsamaid dramatiseerimisülesandeid. Kursuse jooksul

omandatakse nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi. Teatriajalugu hõlmab vaid

väikese osa kogu kursuse mahust, kuid on nüüdisteatri mõistmise seisukohalt siiski vajalik.

Põhitähelepanu pööratakse draama olemuse ja teatritegemise spetsiifika selgitamisele ning

etenduse analüüsile. Võimaluse korral on soovitatav külastada professionaalset teatrit, kuid

analüüsiks sobib ka kooliteatri etendus. Et tutvuda eesti teatriklassikaga, võib kasutada ka

arhiivisalvestusi. Teater on olemuselt erinevate kunstiliikide sulam, ühendades muusika,

tantsu, kirjanduse, (video)filmi ja kujutava kunsti, mis võimaldab lõimida kursust kunsti- või

muusikaõpetusega. Eraldi pööratakse valikkursuses tähelepanu eesti teatri kujunemisele ja

praegusele arengule.

Eesmärgid

Aine õpetamisega taotletakse, et õpilane:

on teadlik kultuuritarbija;

oskab kriitiliselt hinnata draamatekste, nii loetavaid kui etendatavaid;

omab ülevaadet eesti ja maailma draama kujunemisest ja teab seeläbi kaasaegse

draama tausta;

orienteerub draamaspetsiifilistes mõistetes;

teab tuntumaid eesti ja ja välismaised draamatekstide autoreid.

Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades on olulised järgnevad aspektid:

a) kasutatakse koostöö eri vorme: rühmatööd, paaristööd, projektid, koostöö

professionaalse teatriga, kooli draamaõpetajatega;

b) vaadatakse teatris ja ka videosalvestusena näidendeid ning tehakse analüüs;

c) kirjutatakse nähtud etenduse põhjal retsensioone;

d) korraldatakse õppemänge, rollimänge, simulatsioone;

e) loetakse näidendit rollidena, tehakse rollianalüüsi;

f) kirjutatakse lühem dramatiseering.

Õppesisu

Draama olemus

Näidend. Draama mõiste. Tegelaskõne: dialoog ja monoloog, repliik ja remark. Tegelase

analüüs: muutumatu ja muutuv tegelane, avatud ja suletud tegelane. Näitleja rolliloome.

Draama keskendatus inimestevahelisele suhtlemisele ning elu teatraalsusele. Draamateose aeg

ja ruum. Konflikt, intriig ja probleem. Draamateose kompositsioon. Vaatus, stseen.

Dramaatika žanrid

Dramaatika põhižanrid: tragöödia, komöödia, draama, tragikomöödia. Ajaloolised žanrid:

liturgiline draama, müsteerium, moralitee, miraakel. Commedia dell’ arte ja tänapäeva

improvisatsiooniline teater. Performance ja happening. Farss, jant ja sketš. Koomika liigid:

situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomika. Kuuldemäng ja lugemisdraama. Sõnadeta lavastus.

Tantsulavastus. Muusikalavastus.

Teatri tähendus ja funktsioonid

Lavastajatöö. Teater kui kollektiivne kunst: lavastaja, näitleja, muusikakujundaja, kunstniku,

valguskunstniku ja kostüümikunstniku roll lavastuse valmimisel. Kirjanduse ja teatri suhted:

dramatiseering, stsenaarium, libreto, lavastus, etendus. Lavastuse stiil ja atmosfäär. Etenduse

vastuvõtt ja teatrikriitika. Teatriarvustus.

Eesti teatri ajalugu

Lydia Koidula ja August Wiera teater. Kutselise teatri sünd. Karl Menning. Estonia teatri ja

Draamateatri asutamine. Lavastajad: Kaarel Ird, Voldemar Panso, Jaan Tooming, Mati Unt,

Merle Karusoo, Elmo Nüganen, Tiit Ojasoo. Nüüdisteater.

Repertuaariteater ja projektiteater.

Mõisted

Commedia dell’ arte, dialoog, draama, dramatiseering, etendus, farss, happening, intriig, jant,

karakter, karakterikoomika, komöödia, konflikt, kuuldemäng, lavastus, liturgiline draama,

lugemisdraama, miraakel, monoloog, moralitee, müsteerium, performance, projektiteater,

remark, repertuaariteater, repliik, situatsioonikoomika, sketš, stseen, stsenaarium,

sõnakoomika, tragikomöödia, tragöödia, vaatus.

Käsitletavaid draamateoseid

Merle Karusoo „Meie elulood“ või „HIV“; Mart Kivastik „Külmetava kunstniku portreed.

Viinistu triloogia“; Andrus Kivirähk „Eesti matus“ või „Voldemar“; Lydia Koidula „Säärane

mulk ehk Sada vakka tangusoola“; Jaan Kruusvall „Pilvede värvid“; Madis Kõiv „Tagasitulek

isa juurde“; Oskar Luts „Tagahoovis“; Hugo Raudsepp „Mikumärdi“; Paul-Eerik Rummo

„Tuhkatriinumäng“; Juhan Smuul „Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi“; Anton Hansen

Tammsaare „Juudit“ või „Kuningal on külm“; Jaan Tätte „Ristumine peateega ehk Muinasjutt

kuldsest kalakesest“ või „Sild“; Mati Unt „Phaeton, Päikese poeg“; Eduard Vilde „Tabamata

ime“ või „Pisuhänd“, Carlo Cozzi „Armastus kolme apelsini vastu“.

Õpitulemused


1) eristab peamisi draamažanre, nimetab nende tunnuseid ja olulisemaid draamateoseid;

2) on lugenud läbi ühe draamateose ning analüüsib selle kompositsiooni ja tegelasi;

3) tunneb näitekirjanduse ja teatri põhimõisteid;

4) leiab seoseid kirjanduse, teatri, kujutava kunsti ja teiste meediumide vahel;

5) määrab lavastuse stiili, arvestades nii lavastaja, muusikakujundaja, kunstniku, valgus- ja

kostüümikunstniku tööd kui ka näitlejate mängu;

6) arutleb teatrietenduse üle, hindab selle väärtusi, analüüsib kujundikeelt ning sõnastab oma

vaatamiskogemuse;

7) kirjutab teatriarvustuse, rakendades õpitud mõisteid ja mõtestades lavastuses kasutatud

teatrimärke;

8) teab olulisemaid tähiseid eesti teatri ajaloost;

9) on külastanud õppeperioodi vältel vähemalt kaht teatrietendust või vaadanud nende

salvestusi;

10) seostab lavastust nii võrdlevalt kui ka eristavalt tänapäeva eluolu ja -nähtustega, iseenda

ning üldinimlike probleemide ja väärtustega.

Õppekirjandus, -vahendid, -materjalid

Tundides kasutatakse audiovisuaalseid õppevahendeid. Interneti keskkondadest leitavad

videosalvestused. Esitlused.

Õpikutest A. Merilai jt „Poeetika“, L. Epner „Kirzbergist Raudsepani“, P. Hartnoll „Lühike

teatriajalugu“, A. Nahkuri gümnaasiumiõpikud: „Antiigist renessansini“, „Barokist

romantismini“, „Realismist postmodernismini“.

Hindamine

Kursuse jooksul teeb õpilane 2 kokkuvõtvat tööd: teatriteooria ja teatri ajalugu.

Kirjutab ühe retsensiooni nähtud (soovitavalt teatris) näidendi kohta.

Loeb ja analüüsib üht näidendit.

Kirjutab ühe dramatiseeringu.

Kõik tööd on võrdse kaaluga, seepärast on kokkuvõttev hinne antud tööde tulemuste

keskmine.

Loovkunst

Õppe-eesmärgid

Loovkunsti õpetamise eesmärk gümnaasiumis on väärtustada loomingulisi saavutusi

visuaalsetes kunstides, ideede ning isiklike kogemuste ja emotsioonide loomingulist

väljendamist, mõelda kriitilis-loovalt; väärtustada mitmekesist eneseväljendusoskust,

isikupära ning valmisolekut leida värskeid lahendusi.

Kunstialane loov tegevus võimaldab nautida kunsti loomist ning arendada väljendusoskust,

toetab emotsionaalset ja isiksuslikku arengut, loovat mõtlemist ja probleemilahenduse oskuste

arenemist.

Loovkunsti õpetamise kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpetaja:

peab kunsti elu loomulikuks osaks ning mõistab esteetiliste tegurite olulisust

igapäevaelus;

tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka

maailma mõtestamise, mõjutamise ning kujundamise vahendina;

teostab loomingulisi ideid enesekindlalt ning asjatundlikult, väärtustab kaaslaste

erinevaid ideid ja lahendusi;

rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning

tehnilisi võtteid;

oskab loovalt enda loomingut esitada ja oma valikuid põhjendada.

Õppetegevus

toetatakse õpilase iseseisvust teoste kavandamisel ja kontseptsioonide arendamisel;

pakutakse võimalikult palju erinevaid võimalusi mitmekülgsete tehnikate

rakendamiseks;

esitletakse enda loomingut, avades kontseptsioone ja põhjendades valikuid;

tegevusi viiakse läbi erinevates õpikeskkondades: koolis, vabas looduses, ateljeedes

jne;

korraldatakse näituseid nii koolis kui ka väljaspool.

Kursuste õppesisu

I kursus

planeeritakse ja luuakse teoseid, kasutades selleks võimalikult erinevaid

väljendusvahendeid ja tehnikaid;

oma teose analüüsiks ja mõtestamiseks täidetakse jooksvalt portfooliot;

esitletakse enda loomingut, avades kontseptsioone ja põhjendades valikuid.

II kursus

planeeritakse ja luuakse teoseid, mis oma olemuselt on rohkem spetsiifilesemad

tehnika eripäradest sõltuvalt;

täiendatakse jooksvalt portfooliot;

esitletakse enda loomingut, avades kontseptsioone ja põhjendades valikuid.

Õpitulemused

Gümnaasiumi loovkunsti ainega taotletakse, et õpilane

püstitab iseseisvalt loomingulisi ülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades

kontseptsioone ja kavandades teoseid;

rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi

väljendusvahendeid;

ning tehnilisi töövõtteid ja -vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;

on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab

keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse nõudmisi;

esitleb oma loomingut, kasutades aineterminoloogiat.

Hindamise üldised alused

Hindamise eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu

kohta, arendada eneseanalüüsi oskust ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja

arendamist.

Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: loovtööde arendamise eksperimendid

ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs.

Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp,

portfoolio) kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.

Lavakunst

Õppe-eesmärgid

Anda õpilastele läbi praktilise draamategevuse võimalus eneseavastamiseks - oma

isiksuse eripärade mõistmiseks, emotsionaalsete ja kommunikatiivsete oskuste

arendamiseks.

Arendada õpilaste probleemilahendamise oskust, loovust, esinemisjulgust ja –

vilumust (avalikku esinemist).

Julgustada omaloomingulisi katsetusi.

Toetada läbi loova eneseväljenduse tervikliku maailmapildi teket.

Äratada õpilaste huvi teatri kui kunstiliigi vastu, kujundada kultuurset teatritarbijat.

Õppetegevus

Lavakunsti kursus toetab õpilaste enesemääratluse ja sotsiaalse pädevuse kujunemist.

Lavakunsti sisu kujundab õpilases arusaamist iseendast ja teatri väljendusvahenditest.

Õpikeskkond toetub eelkõige õpilaste isikupära ja isiklike seisukohtade austamisele ning

võimalustele vabalt arvamust avaldada, võimalustele initsiatiiviks, osalemiseks ja

tegutsemiseks nii üksi kui ka koos teistega.

Tugiained: Inimeseõpetus, kirjandus, ajalugu, loovkunst, kehaline kasvatus.

Eriti tihe on lõiming kursustega Kirjandus ja teater ning Kirjandus ja film. Ühisprogrammi

kuulub 2 teatri ühiskülastust ja etendustele järgnevad arutelud.

Õppesisu:

Enesetunnetuslik ja –väljenduslik praktika: Kehakeel. Miimika. Žestid. Mitteverbaalsed

väljendusvahendid. Hingamine. Lõõgastumine. Artikulatsioon. Retoorika põhivõtted

(pauseerimine, rõhutamine, rütm, intonatsioon, hääletugevus, tämber). Partneri tunnetamine.

Grupi tunnetamine.

Teatrispetsiifilised teadmised ja oskused: Pantomiim. Koomika (situatsiooni-, sõna- ja

karakterikoomika). Improvisatsioon. Monoloog. Dialoog. Dramaatiline pinge. Konflikt.

Maskiteater. Teatriruum. Atmosfäär. Roll. Näitleja ja lavastaja. Lavastus (lavastajast

grimeerijani). Dramatiseering. Misanstseen. Teatrimärk. Sõnateater, sealhulgas luuleteater.

Tants (uus tants). Performance ja happening. Teatrikriitika.

Mõistete omandamine ei ole omaette eesmärgiks, vaid see on vajalik praktiliste tegevuste

selgitamiseks ja teoreetilise plaani andmiseks.

Kasutatav kirjandus:

Tõnu Tepandi „Alguses on hääl“

Anu Sööt „Loovmäng“

Keith Johnstone „Impro“

Eeldatavad õpitulemused

Lavakunsti läbinud õpilased:

tunnetavad senisest enam oma isiksuse tugevaid ja nõrku külgi, oskavad oma tugevusi

rakendada ja toime tulla puudustega;

suudavad senisest enam valitseda oma keha, häält ja miimikat ning teha publiku ees

ennast kuuldavaks/ nähtavaks/ arusaadavaks;

omavad uusi kogemusi olemaks avatud, julge, loominguline ja emotsionaalne;

suudavad käivitada oma loomingulised ressursid probleemile erinevate

lahendusvariantide leidmiseks;

tunnetavad senisest enam suhtluspartnerit, oskavad määratleda grupiatmosfääri ja oma

positsiooni grupis;

oskavad tõlgendada teatrimärke ja tunnevad teatriterminoloogiat;

on senisest enam huvitatud kaasaegsest teatrist ja tantsust.

Hindamine

Hindamine on peamiselt hinnanguline ehk tagasiside andmine. Kontrollivahendiks on

üksikesinemised (improvisatsioon, monoloog, teksti interpreteerimine, pantomiim jms) või

loovusülesanded 3-5 liikmelistes gruppides. Hindamisvahendiks on ka ühiselt nähtud

teatrietenduse analüüs või arvustus. Lavakunsti kursusehinne kujuneb protsessihinnetest ja

kursusetöö hindest. Kuna (nagu eelpool öeldud) on kogu kursuse vältel hinnetest olulisem

tagasiside andmine, siis protsessihinded kujunevad peamiselt suhtumisest ja isiklikust

initsiatiivist (järelikult on oluline tundides kohalolek). Teoreetiliste teadmiste, oskuste ja

mõistmise eest hindeid ei panda. Kursusetööks on kursuse jooksul õpitud materjali põhjal

lavastatud grupitöö, mida etendatakse kursusetööd vastuvõtvatele õpetajatele ja teistele

huvilistele. II kursusel astutakse lühietendusega üles Läänemaa kooliteatrite festivalil.

Lavakunst I

Enesetunnetuslik ja –väljenduslik praktika: Kehakeel. Miimika. Žestid. Mitteverbaalsed

väljendusvahendid. Hingamine. Lõõgastumine. Artikulatsioon. Retoorika põhivõtted

(pauseerimine, rõhutamine, rütm, intonatsioon, hääletugevus, tämber). Partneri tunnetamine.

Grupi tunnetamine.

Teatrispetsiifilised teadmised ja oskused: Pantomiim. Koomika (situatsiooni-, sõna- ja

karakterikoomika). Improvisatsioon. Monoloog. Dialoog. Dramaatiline pinge. Konflikt.

Maskiteater. Teatriruum. Atmosfäär. Roll. Näitleja ja lavastaja. Lavastus (lavastajast

grimeerijani). Dramatiseering. Misanstseen. Teatrimärk. Sõnateater, sealhulgas luuleteater.

Tants (uus tants). Performance ja happening. Teatrikriitika.

Mõistete omandamine ei ole omaette eesmärgiks, vaid see on vajalik praktiliste tegevuste

selgitamiseks ja teoreetilise plaani andmiseks.

Kasutatav kirjandus:

Tõnu Tepandi „Alguses on hääl“

Anu Sööt „Loovmäng“

Keith Johnstone „Impro“

Lavakunst II

Tuginedes I kursuse teadmistele ja kogemustele muutub enesetunnetuslik ja –väljenduslik

praktika eesmärgistatuks. Grupitööna valmib lühietendus, mille loomisprotsessis löövad kaasa

kõik õpilased. Nii etenduse tekstiline osa kui liikumine on ühise loomeprotsessi ja

improvisatsiooniharjutuste tulemus. Samuti kostüümi-, valgus- ja helilahendus otsustatakse

ning teostatakse ühistööna. Esietendus toimub Läänemaa kooliteatrite festivalil, mis annab

suurepärase võimaluse kogeda ka žürii tagasisidet.

Eeldatavad õpitulemused

Lavakunsti läbinud õpilased:

tunnetavad senisest enam oma isiksuse tugevaid ja nõrku külgi, oskavad oma tugevusi

rakendada ja toime tulla puudustega;

suudavad senisest enam valitseda oma keha, häält ja miimikat ning teha publiku ees

ennast kuuldavaks/ nähtavaks/ arusaadavaks;

omavad uusi kogemusi olemaks avatud, julge, loominguline ja emotsionaalne;

suudavad käivitada oma loomingulised ressursid probleemile erinevate

lahendusvariantide leidmiseks;

tunnetavad senisest enam suhtluspartnerit, oskavad määratleda grupiatmosfääri ja oma

positsiooni grupis;

oskavad tõlgendada teatrimärke ja tunnevad teatriterminoloogiat;

on senisest enam huvitatud kaasaegsest teatrist ja tantsust.

Lisaks valmib II kursuse tulemusena lühietendus, mille esietendus on Läänemaa

kooliteatrite festivalil.

Hindamine

Hindamine on peamiselt hinnanguline ehk tagasiside andmine. Kontrollivahendiks on

üksikesinemised (improvisatsioon, monoloog, teksti interpreteerimine, pantomiim jms) või

loovusülesanded 3-5 liikmelistes gruppides. Hindamisvahendiks on ka ühiselt nähtud

teatrietenduse analüüs või arvustus. Lavakunsti kursusehinne kujuneb protsessihinnetest ja

kursusetöö hindest. Kuna (nagu eelpool öeldud) on kogu kursuse vältel hinnetest olulisem

tagasiside andmine, siis protsessihinded kujunevad peamiselt suhtumisest ja isiklikust

initsiatiivist (järelikult on oluline tundides kohalolek). Teoreetiliste teadmiste, oskuste ja

mõistmise eest hindeid ei panda.

I kursuse lõputööks on kursuse jooksul õpitud materjali põhjal lavastatud ja filmitud 3-

liikmeliste gruppide tööd, mis esitatakse video kujul + improvisatsiooniharjutused.

II kursuse lõputööks on ühistööna valmiv lühietendus.

Loominguline meedia

Õppe-eesmärgid

Loomingulise meedia õppe-eesmärgiks on anda õpilastele baasteadmised ja -oskused

meediakunsti valdkonnas. Kursuse jooksul tutvuvad õpilased piksel- ja vektorgraafikaga,

graafilise disaini peamiste töövõtetega, foto ja animatsiooniga. Kasutama õpitakse peamisi

vabavaralisi kujundusprogramme nagu InkScape, MonkeyJam, Gimp. Loominguliste

tööülesannete eesmärgiks on arendada õpilaste loovkriitilist mõtlemist, isikupära ja loovust,

eneseväljendusoskust ja probleemülesannete lahendamise oskust.

Õppetegevus

Õppetöö toimub valdavalt arvutipõhiselt. Baasteadmised valdkonnast antakse loenguvormis

koos näitlikustavate materjalidega. Koostöös õpetajaga praktiseeritakse programmide

kasutamist. Loovülesannete sooritamine toimub individuaal- ja grupitöödena. Õppetöö

tulemeid esitletakse kaasõpilastele, toimuvad vabas vormis arutelud tööde analüüsimiseks.

Kursuse õppesisu

I Sissejuhatus meediasse ja meediakunsti:

Meedia definitsioon. Meedia roll ja ülesanded ühiskonnas.Informatsioon ja kommunikatsioon

meedias. Massikommunikatsioon. Meediumid: televisioon, raadio, internet, trükimeedia, kino

jne. Meedia ajalugu ja tänapäev, tulevikuprognoosid. Ristmeedia teke. Digitaalne kunst.

Kunstimängud.

II Vektorgraafika:

Vektorgraafika definitsioon. Vektorgraafiline kunst: vektortehnikas illustratsioonid, ikoonid,

logotüübid. Vektorgraafika programm Inkscape. Logotüübi loomine programmi Inkscape

abiga.

III Pikselgraafika:

Pikselgraafika definitsioon. Pikselgraafiline kunst: pikselgraafikas illustratsioonid.

Fotomanipulatsioon. Digifotograafia ja pilditöötlus. Pikselgraafika programm Gimp. Pildi

töötlemine programmi Gimp abiga.

IV Graafiline disain:Graafilise disaini mõiste ja eesmärk. Graafilise disaini kasutused: plakat,

flaier, reklaam, trükis, veebidisain jne. Kompositsiooni põhitõed ja nende rakendamine

graafilises disainis. Tüpograafia põhitõed ja nende rakendamine graafilises disainis. Digitaalse

tervituskaardi koostamine, kasutades selleks kas vektor- või pikselgraafikat.

V Koomiks: Koomiksi ajalugu ja žanrid. Koomiksi ülesehitus ja vormistus. Narratiivi esitus

koomiksis. Koomiksi koostamine vabalt valitud tehnikas.

VI Animatsioon: Animatsiooni definitsioon ja ajalugu. Animatsiooni žanrid ja

animeerimistehnikad. Storyboard. Animaator, nukukunstnik, operaator, helindaja, montaaž.

Programmi MonkeyJam kasutamine animatsioonis. Animatsiooniprotsessi tundmaõppimine.

Animatsiooni teostamine grupitööna.

Õpitulemused

Loomingulise meedia kursusega taotletakse, et õpilane:

Teab, mis on meedia, oskab nimetada meedia ülesandeid ja eristada meediažanreid

ning arutleda meedia olemuse ja tuleviku üle.

Teab, mis on digitaalne kunst ja selle vormid.

Teab, mis on graafiline disain ja selle vormid, tunneb graafilise disaini põhimõtteid,

oskab rakendada peamisi graafilise disaini töövõtteid loovülesannete lahendamisel.

On tutvunud järgnevate meediakunsti vormidega: kunstimängud, koomiks,

animatsioon, graafiline disain (logotüüp, plakat, postkaart, tüpograafia),

fotomanipulatsioon ja foto.

Tunneb ära ning oskab luua vektor- ja pikselgraafikat.

Omab baasoskusi programmides: InkScape, Gimp, Monkeyjam.

Oskab joonistada storyboard’i ja mõistab selle eesmärki, tunneb animatsiooni

baastehnikaid, oskab planeerida animeerimisprotsessi, on osalenud animatsiooni

loomises, mõistab animatsiooni valmimisprotsessi.

Kasutatavad materjalid

Animaõpik. Rao Heidmets. Koolibri, 2013.

Vektorgraafika programm Inkscape – www.inkscape.org

Pikselgraafika programm Gimp – www.gimp.org

Animatsiooniprogramm MonkeyJam – monkeyjam.org

Helindusprogramm Audacity – audacity.sourceforge.net

Hindamine

Kursuse hinne moodustub arvestuslikest töödest, tunnitöödest ja kodustest töödest.

Arvestuslikke töid on kokku kaks, kumbki töö moodustab 1/3 kursuse hindest. Teiste tööde

hinnete aritmeetiline keskmine moodustab samuti 1/3 kursuse hindest. Nii arvestuslikke töid,

koduseid ülesandeid kui ka tunniülesandeid saab parandada kahe nädala jooksul pärast hinde

väljapanekut kokkuleppel õpetajaga.

Rahvakultuur

Õppeaine kirjeldus

Rahvakultuur on humanitaarsuuna kursus, mille maht on 21 tundi (á 75 minutit).

Kursuse jooksul tutvutakse eesti rahvakultuuri erinevate valdkondadega ning jälgitakse meie

rahvusliku kultuuri arengut läbi sajandite kuni tänapäevani. Kursuse eesmärgiks on õpetada

noori adekvaatselt tajuma ja väärtustama meie rahva sajanditepikkust kultuuri, selle arengut ja

muutumist läbi erinevate ajalooperioodide.

Suunaaine toetab õppesisu ja tegevuste kaudu GRÕK-i läbivate teemade käsitlemist

(kultuuri- ja väärtuspädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus ning

digipädevus).

Kursus on üles ehitatud suurel määral praktilisele tegevusele: laulmisele, tantsimisele,

võimalusel pillimängule. Kuna antud kursuse õppimiseks ei ole välja antud konkreetset

õpikut, siis toimub materjalide otsimine individuaalselt, kasutades kõiki olemasolevaid

infokanaleid.

Suunaaine toetab õppesisu ja tegevuste kaudu GRÕK-i läbivate teemade käsitlemist:

1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate

moraalinormide ja eetika seisukohast; tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste

inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga

ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada kunsti ja loomingut ning kujundada

ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku,

kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid ja

arvestada nendega otsuste langetamisel; olla salliv ja koostööaldis ning panustada ühiste

eesmärkide saavutamisse;

2) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja

tugevaid külgi, arvestada oma võimeid ja võimalusi; analüüsida oma käitumist erinevates

olukordades; käituda inimsuhetes sõltumatult; hankida teavet edasiõppimise ja

tööleidmise võimaluste kohta, kavandada oma karjääri;

3) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning

hankida õppimiseks, hobideks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; leida sobivad

teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi; planeerida õppimist ja seda

plaani järgida; kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja

probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma

teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust;

4) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt emakeeles

väljendada, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust;

ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista

teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; koostada eri liiki tekste, kasutades kohaseid

keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja

väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;

5) digipädevus – suutlikkus kasutada õppimisel uuenevat digitehnoloogiat; leida ja säilitada

digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust.

Eesmärgid

Rahvakultuuri õpetamisega taotletakse, et õpilane:

1. väärtustab ja hoiab Eesti kultuuri, tunnetab end kultuuritraditsioonide kandjana;

2. avastab ja väärtustab meie kultuuri eripära ning muutumist ajas ja kohas;

3. väljendab oma seisukohti ja emotsioone;

4. tunnetab oma loomingulisi võimeid, viib loomingulisi ideid ellu enesekindlalt ning

asjatundlikult, väärtustab kaaslaste erinevaid ideid ja lahendusi;

5. omab ülevaadet pärimusmuusikaga seonduvatest elukutsetest, ametitest ja

edasiõppimisvõimalustest.

Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest,

õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja

läbivate teemadega;

2) võimaldatakse õppida üksi ja rühmas, kasutades mitmekesist ja tänapäevast

õppemetoodikat ning arvestades õpilaste individuaalset eripära;

3) teostatakse erinevaid praktilisi loovtöid nii individuaalsete kui ka rühmatöödena;

4) teemakohase info leidmiseks ning kunstiteoste loomiseks ja esitlemiseks rakendatakse

nii traditsioonilisi kui ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid

õpikeskkondi;

5) arendatakse loovust ja iseseisvust;

6) otsitakse vajalikku informatsiooni erinevatest allikatest;

7) kasutatakse erinevaid meetodeid teadmiste kinnistamiseks ning ainetevaheliste seoste

loomiseks.

Õppesisu

Töökava planeerimisel arvestatakse konkreetse klassi võimete, huvide ja tööstiiliga. Erinevate

teemade käsitlemisel lähtutakse siiski põhimõttest, et õppimine toimub põhiliselt läbi

erinevate praktiliste tegevuste: laulmise, tantsimise, (võimalusel pillimängu), tekstide,

muusika ja piltide loomise jne. Olulisel kohal on suuline arutelu ning oma arvamuste

põhjendamine. Kõiki õpilasi innustatakse ennast julgelt väljendama ning praktilisi ülesandeid

loovalt täitma.

Õpitulemused

Õpilane:

1) teab meie rahvalaulude tunnuseid ja liike ning oskab eristada vanemat rahvalaulu ehk

regilaulu uuemast rahvalaulust;

2) oskab luua ja esitada rahvalauluteksti;

3) on tutvunud eesti rahvakalendri tähtpäevadega; teab tähtsamate kalendripühade

tähendust ja kombeid;

4) mõistab rahvakalendri seoseid kristlike pühadega;

5) oskab populaarsemate rahvatantsude põhisamme (reinlender, labajalavalss, polka);

6) on tutvunud erinevate rahvapillidega;

7) on tutvunud eesti rahvariietega;

8) on tutvunud eesti rahvustoitudega;

9) on tutvunud eesti vanasõnade ja muistenditega;

10) omab ülevaadet Eestis tegutsevatest folkansamblitest ning – solistidest;

11) omab ülevaadet eestis korraldatavatest folkloorifetivalidest;

12) mõistab meie rahvakultuuri tähtsust;

13) oskab leida vajalikku infot erinevatest allikatest;

14) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist;

15) oskab oma teadmisi, arvamusi ja seisukohti täpselt väljendada ja põhjendada;

16) suudab omandatud teadmistele ja oskustele tuginedes luua uusi teoseid

(rahvalaulutekste, muistendeid, riidekomplektide jooniseid, jne)


1. Rahvalaulude tunnused ja jagunemine.

2. Ülevaade Eestis tegutsevatest folkmuusikutest (solistidest ja ansamblitest).

3. Ülevaade Eestis toimuvatest folkloorifestivalidest.

4. Eesti rahvakalender ja selle seos teiste rahvaste kommetega.

5. Eesti toidud ja nende seos rahvakalendriga.

6. Eesti rahvamängud ja –tantsud (reinlender, labajalavalss, polka).

7. Eesti rahvapillid ja pillilood.

8. Eesti rahvariided ja nende kasutamine tänapäeva moekunstis.

9. Eesti vanasõnad ja muistendid.

Õppekirjandus/ materjalid

Osaliselt saab tunnis kasutada „Õhtumaade muusikaloo II osa“ materjali. Suur osa

käsitletavate teemade materjalist on siiski internetipõhine. Olenevalt teemast kasutatakse

tunnis ka raamatukogu teavikuid, ajakirja- või ajaleheartikleid.. Materjali illustreerimiseks

kasutatakse muusikavideosid, kutsutakse tundidesse külalisi (näit. rahvapilliansambel „Pille“).

Võimalusel kutsutakse õpilastele esinema rahvamuusikuid – nii lauljaid kui ka pillimehi.

Hindamine



ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust.

Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh

õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste

tegevuste alusel.

Hinnatakse õpilase teoreetilisi teadmisi, informatsiooni leidmist ja situatsioonide lahendamist.

Hinnatakse praktiliste tegevuste täitmist; loovust ülesannete lahendamisel;

Kontrollitakse ja hinnatakse arutluse, argumenteerimise ja seoste loomise oskust, õpilase

iseseisvat tööd, osalemist rühmatöödes.


tunnitööde (individuaalsed või grupitööd) ja koduste ülesannete (individuaalsed ja grupitööd)

tulemuste põhjal.

Hindamisel arvestatakse õpilase võimetekohast osalemist praktiliste ja/või loominguliste

ülesannete täitmisel, aktiivset osalemist tundides, kirjalike tööde puhul töö korrektsust,

nõuetele vastavust ning esitamise tähtaegadest kinnipidamist.

Hindega „5“ hinnatakse õpilane, kelle hinnete keskmine on vähemalt 4,5 ning kes on täitnud

vähemalt 90% nõutud ülesannetest.







Giidindus

Peamised õpiväljundid (üldpädevused ja ainega seonduvad pädevused):

Kursus loob eeldused, et õppija:

mõtleb kriitiliselt ja loovalt, arendab ning hindab oma ja teiste ideid, põhjendab oma

valikuid ning seisukohti;

teab ning oskab arvestada giiditöö põhimõtetega;

mõistab giidi erinevaid rolle ja ülesandeid;

arvestab erinevate sihtgruppide ootuste/vajadustega giidi töös;

tunneb Haapsalu ja Läänemaa ajalugu sellisel määral, mis võimaldab tal anda ülevaate

huvitavamatest ning olulisematest faktidest-seikadest piirkonnas ning selle ajaloos;

oskab otsida giiditööks vajalikku informatsiooni ekspertidelt, veebist jms

infoallikatest;

oskab planeerida aega jms. ning eristada olulist ebaolulisest giiditöös;

mõistab vajadust ja omab eeldusi kasutada head rühti ning selget diktsiooni giidi

rollis;

mõistab üksikisiku inividuaalsust, seda nii enda tugevuste/nõrkuste analüüsimisel kui

klientide eripäradega arvestamisel;

oskab/omab eeldusi töötada üksi ning meeskonnas parima tulemuse nimel.

Kursuse üldised teemad ja õppesisu

Sissejuhatus giidindusse. Müüdid giiditöö kohta. Hea giidi omadused. Giidi rollid.

Marsuut. Retk.

Klientide ootused ja vajadused.

Giidide organisatsioonid. Eetika giiditöös.

Esmaabi. Läänemaa Punane Rist, esindaja.

Infoallikad- kohtumine SA Läänemaa Muuseumid teaduritega. Marsuudi/eksursiooni

teemade täpsustus ning täiendavate küsimuste analüüs.

Atesteerimine. Infoallikad. Ajaloolised paigad. Pühamu, sakraalobjekt, pärandkultuur.

Infopäring.

Objektide info esitamine, miniettekanne. Marsuudi korrigeerimine. Diktsioon.Rüht.

Lühiülevaade erinevatest arhidektuuristiilidest (juugendstiil, klassitsism jne).

Praktikumid - marsuudi läbimine, ettekannete koostamine, giidi käitumine grupijuhina

ja vastutajana.

Kursusel kasutatavad meetodid

Läbi kursuse kasutatakse aktiivõppemeetodeid, uurimuslikku õpet, elamus- ja kogemusõpet

(diskussioonid, grupitööd, ajurünnak, arutelu, eneserefleksioon, videod, tööd erinevate

andmebaasidega jne).

Lõiming erinevate ainevaldkondadega

• Keskkond ja jätkusuutlik areng

• Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

• Kultuuriline identiteet

• Teabekeskkonna kasutamine info otsimisel,

• Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

Hindamine

Kursust hinnatakse skaalal MA(mittearvestatud), A või 5

Hinne kujuneb jooksva, protsessi hindamisena, osaluse märkimisena erinevates ülesannetes ja

praktikumides. Hinnet on võimalik saada grupitöö eest või individuaaltööna. Hindamise

aluseks olevad kriteeriumid lepitakse kokku koos õppijatega kursuse alguses, lähtuvalt nende

omapoolsest hinnangust, millised on giidi töös/esinemisel/marsuudi koostamisel kõige

olulisemad näitajad.

Kirjandus ja film

Õppeaine kirjeldus

Kursus keskendub kirjanduse ja filmi kokkupuutepunktidele. Kursuse eesmärk on anda

põhiteadmised filmi olemusest ja vastuvõtust ning mõjust vaatajale. Kuna süsteemne

filmiõpetus üldjuhul nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis puudub, on kursuse jooksul vaja

anda õpilastele põgus ülevaade ka sellest, kuidas film tänapäeval valmib. Kursuse põhirõhk

on filmikeele (poeetika) õpetamisel, mis on omakorda kursuse alateema „Film kui

kirjandusteose tõlgendus” vältimatu alus. Et anda ülevaade filmikunsti olemusest, õpetada

filmi- ja kirjandusteose ühe- ja erilaadse poeetika mõistmist, vajab õpetaja tunni

organiseerimiseks piisavalt visuaalset õppematerjali (filmilõike linateose valmimise

etappidest, lähivaatluseks filmide ja kirjandusteoste katkendeid jms), ent ka tänapäevaseid

tehnovahendeid (videoprojektorit, arvutit jms). Soovitatav on mõne lihtsama

filmimonteerimisprogrammi abil tegelda ka kaadrite montaažiga, et paremini mõista

filmikujundi olemust. Kursuse jooksul käsitletavad tervikteosed (nii filmid kui ka

kirjandusteosed) valib õpetaja, õpilastel on soovitatav enne filmi vaatamist läbi lugeda vastav

kirjandusteos.

Eesmärgid

Aine õpetamisega taotletakse, et õpilane:

on teadlik kultuuritarbija;

oskab kriitiliselt hinnata filmi kui teksti;

omab ülevaadet filmikunsti ajaloost;

orienteerub filmispetsiifilistes mõistetes;

oskab kirjutada arvustust nähtud filmile;

mõistab teose ja selle põhjal valminud filmi eripärasid;

tunneb filmikeelt;

teab tuntumaid režissööre maailmas ja Eestis;

teab, milliste eesti kirjanduse teoste põhjal on valminud fimid.

Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades on olulised järgnevad aspektid:

a) kasutatakse koostöö eri vorme: rühmatööd, paaristööd, projektid, koostöö

professionaalsete filmitegijatega;

b) vaadatakse kinos ja ka videosalvestusena filme ning tehakse analüüs;

c) kirjutatakse ühe loetud teose osa põhjal filmistsenaarium;

d) korraldatakse õppemänge, rollimänge, simulatsioone;

e) tehakse fimianalüüs ja kirjutatakse arvustus;

f) võrreldakse teost ja selle põhjal valminud filmi.

Õppesisu

Filmi loominguline meeskond ja valmimiskäik

Stsenaariumi periood: osalevad stsenarist, režissöör, produtsent; tulem – valmis stsenaarium.

Stsenaariumi etapid: ideekavand (sünopsis), arendus, stsenaariumi variandid. Süžeeliinid ja

areng: proloog, ekspositsioon, sõlmitus, intriig, kulminatsioon, lahendus, epiloog.

Filmimise ettevalmistus: osalevad režissöör, operaator, kunstnik, produtsent; tulem – filmi

lavastusprojekt. Režiistsenaarium ja kadreering, lavastusprojekt kui filmi mudel. Näitlejate

valik ja näitlejaproovide filmimine. Võttekohtade otsimine ja dekoratsioonide planeerimine.

Võtteperiood: osaleb kogu filmirühm; tulem – filmitud materjal. Meeskonnatöö filmi

võtteperioodil. Režissööri osa filmirollide kujundamisel. Liikuv kaamera: panoraamid, peale-

ja ärasõit. Rakurss (võttepunkt). Stoppkaader ja aegluup. Varjatud kaamera. Kombineeritud

võtted. Valgus, värv ja heli. Duublid ja variandid. Produtsendi roll filmi loomisel. Autorifilm

ja produtsendifilm. Järeltootmine: osalevad režissöör, monteerija, helirežissöör, operaator,

produtsent; tulem – valmis film. Filmi lõplik sünd montaažis. Monteeritud filmi

värvikorrektsioon. Helilooja töö. Audiovisuaalse terviku tekkimine.

Filmipoeetika ja -esteetika

Tinglikkus filmis. Kinematograafiline nägemine ja mõtlemine. Filmikujund kui kunstiline

üldistus. Filmi poeetikavõtted: metafoor, sümbol, allegooria, hüperbool, personifikatsioon.

Assotsiatiivne mõtlemine kui filmipoeetika mõistmise eeldus. Illustratiivsus – nähtuste

poeetilise avamise vastand. Poeetikavõtete kasutamine filmis ja kirjanduses. Mustvalge ja

värvifilm. Kaader ja plaan. Kaader kui katkestamata filmivõte. Kaadri kompositsioon.

Montaaž kui uute ajalis-ruumiliste ja emotsionaalsete suhete loomise viis. Filmi süžee ja

faabula. Kaadrisisene ja kaadritevaheline montaaž. Montaaži rütm. Detailid. Montaaži fraas,

stseen, episood. Sündmuste olustikulis-loogiline, assotsiatiiv-kujunduslik, paralleel- ja

temaatiline montaaž. Montaaži elementide, st kaadrivahetuse leidmine kirjandusteosest,

proosalõigu, episoodi või stseeni põhjal kadreeringu tegemine.

Filmi kokkupuuteid kirjanduse, kujutava kunsti, arhitektuuri, teatri ja muusikaga. Filmikeele

intertekstuaalsus. Muusika kui helifilmi dramaturgiline komponent. Muusika ja emotsioonide

kujundamine. Paus, muusika ja tegevuse kontrapunkt, unisoon, juhtmotiiv, mürad.

Tänapäeva filmikunsti jooni ja suundi

Uue filmikeele otsingud. Filmiliikide ja žanride segunemine ning uute kujunemine.

Dokumentaalsus mängufilmis. Dokumentaalfilmi poeetikavõtted. Kommertsfilmi olemus ja

ideoloogiline funktsioon. Väärtfilm. Nüüdisaegne poliitiline film ja propagandafilmid.

Rahvusvahelised filmifestivalid.

Film kui kirjandusteose tõlgendus

Filmi ja kirjanduse suhted. Eesti ja maailmakirjanduse klassika ainetel valminud filme.

Kirjandusteost illustreeriv ekraniseering ja kirjandusteose loominguline töötlus. Üht ja sama

kirjandusteost erinevalt tõlgendavad filmid. Kirjandusteoste põhjal valminud väärtfilme.

Kirjandusteose ja filmi võrdlev analüüs. Filmikriitika. Filmiretsensiooni kirjutamine.

Mõisted

Autorifilm, detail, dramaturgia, duubel, filmikriitika, filmipoeetika, filmiretsensioon, kaader,

kommertsfilm, montaaž, motiiv, plaan, produtsendifilm, rakurss, režissöörifilm, stsenaarium,

süžee, väärtfilm.

Käsitletavaid filme ja kirjandusteoseid

Kursuse jooksul loeb õpilane läbi vähemalt kaks kirjandusteost ja vaatab nende põhjal tehtud

filme.

1. „Georgica“, režissöör Sulev Keedus. Q Film, 1998. Stsenarist Madis Kõiv.

2. „Hukkunud alpinisti hotell“, režissöör Grigori Kromanov. Tallinnfilm, 1979. Boriss

Strugatski ja Arkadi Strugatski samanimelise jutustuse ainetel.

3. „Ideaalmaastik“, režissöör Peeter Simm. Tallinnfilm, 1980. Karl Helemäe jutustuse

motiividel.

4. „Indrek“, režissöör Mikk Mikiver. Tallinnfilm, 1975. Anton Hansen Tammsaare romaani

„Tõde ja õigus“ II osa põhjal.

5. „Karu süda“, režissöör Arvo Iho. „Faama Film“ ja „Cumulus Projekt“, 2001. Nikolai

Baturini samanimelise romaani ainetel.

6. „Kõrboja peremees“, režissöör Leida Laius. Tallinnfilm, 1979. Anton Hansen Tammsaare

samanimelise romaani ainetel.

7. „Mina olin siin“, režissöör René Vilbre. Stuudio Amrion, 2008. Sass Henno samanimelise

jutustuse põhjal.

8. „Nimed marmortahvlil“, režissöör Elmo Nüganen. OÜ Taska Productions, 2002. Albert

Kivika samanimelise romaani ainetel.

9. „Nipernaadi“, režissöör Kaljo Kiisk. Tallinnfilm, 1983. August Gailiti „Toomas

Nipernaadi“ ainetel.

10. „Põrgupõhja uus Vanapagan“, režissöörid Grigori Kromanov, Jüri Müür. Tallinnfilm,

1964. Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani ainetel.

11. „Surma hinda küsi surnutelt“, režissöör Kaljo Kiisk. Tallinnfilm, 1977. Stsenarist Mati

Unt.

12. „Sügisball“, režissöör Veiko Õunpuu. Kuukulgur Film, 2007. Mati Undi samanimelise

lühiromaani ainetel.

13. „Tants aurukatla ümber“, režissöör Peeter Simm. Eesti Telefilm, 1987. Mats Traadi

samanimelise romaani ainetel.

14. „Ukuaru“, režissöör Leida Laius. Tallinnfilm, 1973. Veera Saare samanimelise romaani

ainetel.

15. „Viimne reliikvia“, režissöör Grigori Kromanov. Tallinnfilm, 1969. Eduard Bornhöhe

jutustuse „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad“ ainetel

Õpitulemused


1) kirjeldab üldjoontes filmi valmimiskäiku;

2) tunneb filmi peamisi poeetikavõtteid;

3) mõistab filmikujutise tinglikkust ning filmikujundit kui tähenduse kandjat; eristab filmi

nähtava sisu režissööri autorihoiakust ja kujundlikust sõnumist;

4) võrdleb kirjandusteost ning selle põhjal valminud filmi, lähtudes filmi- ja kirjanduse

poeetikast;

5) arutleb filmi ja kirjandusteose esteetika ning seal väljendatud eetiliste väärtushinnangute

üle, sõnastab oma vaatamis- ja lugemiskogemuse;

6) kirjutab kirjandusteose katkendi põhjal lühistsenaariumi ning kadreerib selle;

7) kirjutab filmiarvustuse, kasutades kursuse jooksul õpitut ning hinnates filmis ja

kirjandusteoses esil või varjul olnud väärtusi;

8) tunneb peamisi filmiliike ja iseloomustab filmikunsti arengusuundi;

9) teab eesti kirjanduse ainetel valminud väärtfilme.

Õppekirjandus, -vahendid, -materjalid

Õpikut ei ole. Kasutatakse käsikirjalisi materjale ja kursustel omandatud materjale. Tundides

kasutatakse audiovisuaalseid õppevahendeid. Vaadatakse filmide salvestusi.

Hindamine

Hinnatakse filmiarvustust, retsensiooni, stsenaariumi, kontrolltöid filmiteooria ja –ajaloo

kohta. Kõik hinded on võrdse kaaluga, seega kokkuvõttev hinne on tulemuste keskmine.

SUUND „SPORT JA TERVIS“

Läänemaa Ühisgümnaasiumis on suunas „sport ja tervis“ järgmised suunakursused -

„Tervislik liikumine ja taastusravi“ , „Sport ja tervis“, „Sportmängud I“, „Sportmängud II“,

„Kergejõustik I“, „Kergejõustik II“, „Vastupidavusalad“, „Täiendavad treeningvõimalused“.

Tervislik liikumine ja taastusravi



1) Mõistab tervisliku liikumise ja taastusravi tähtsust

2) Teab tervisliku liikumise ning taastusravi võimalusi Haapsalus ja Läänemaal.

Aine lühikirjeldus

Lühiülevaade tervisespordi ja taastusravi ajaloost. Esmaabi. Liikumise mõju organismile.

Sobiva tervisespordiala valiku põhimõtted. Ohutus- ja hügieeninõuded. Tutvumine

tervisespordi ja taastusravi võimalustega Haapsalus ning Läänemaal.

Õpitulemused

Kursuse lõpuks õpilane:

Teab tervisliku liikumise ja taastusravi põhimõtteid. Teab tervisliku liikumise ning taastusravi

võimalusi Haapsalus ja Läänemaal. On koostanud referaadi etteantud teemal ja õpimapi

läbitud teemade kohta.

Hindamine

Kursusehinne kujuneb:

1) Referaat etteantud teemal ning selle tutvustamine kaasõpilastele.

2) Õpimapi koostamine.

3) Osalemine tunnitöös.

Sportmängud I


Kursus toetab õpilast elukestvaks liikumisharrastuseks vajalike teadmiste ja oskuste

omandamisel, tervise tugevdamisel ja organismi karastamisel ning erinevate mängude,

võistluste korraldamiseks vaba aja (rekreatsioonitööks) tegevustes.

Erinevate sportmängude oskused annavad õpilasele võimaluse kehaliste võimete

arendamiseks ja tegutsemiseks abikohtunikena.


Õpilane:

1) mõistab erinevate sportmängude reegleid, juurdeviivaid tegevusi, harjutusi ja soodsat

mõju tervisele;

2) omandab uusi teadmisi ja oskusi erinevate sportmängude ohutuks harrastamiseks,

võistluste korraldamiseks;

3) rakendab õpitud oskusi oma tervise tugevdamiseks ja töövõime tõstmiseks, organismi

karastamiseks;

4) kinnistab koostööoskusi kaaslastega;

5) oskab kaaslastele läbi viia erialast soojendust, erinevaid mänge, korraldada

miniturniire ja võistlusi;

6) osaleb aktiivselt tundides ja erinevate (klassidevahelistel/koolivälistel) võistluste

korraldamisel.;

7) omandab kogemusi spordiürituste/mängude (vaba aja) korraldamiseks.

Hindamine

Kursuse hinne kujuneb:

õpimapi koostamine: õpitud sportmängude reeglitega, harjutusvaraga, mängu taktika,

treeningpäevik!! Iga puudutud tunni kohta leida iseseisvalt vastava sportmängu kohta

harjutusvara ja muud huvitavat.

aktiivne ja püüdlik osalemine tundides, iseseisev harjutamine;

kaasõpilastele soojendus- või tunniosa läbiviimine;

võistlustel osalemine, võistluste (kaasõpilastele/ klassidevaheliste/ koolivälise )

korraldamine;

eneseanalüüs kursuse lõpus.

Õppesisu Õpitulemused Õppetegevus

Sissejuhatus kursusele, eesmärkide püstitamine.

ÕPIMAPP; TREENINGPÄEVIK. Erinevate

sportmängude tabelite täitmise õppimine.

Lauatennis (võimalusel erialatreeneri

tutvustav tund)

reeglid , algõpetus, (ajalugu)

mänguoskus, juurdeviivad harjutused,

mängud

suunasisese võistluse korraldamine

Teab erinevate

sportmängude

reegleid, oskab

õpitud mänge ja

juurdeviivaid

harjutusi.

Korraldab (aitab

korraldada)

klassidevahelisi

võistlusi ja

osaleb aktiivselt

tundides ja

võimalusel

koolivälistel

võistlustel.

Eelteadmiste/

oskuste selgitamine.

Õpimapi

koostamine: iga

õpitud sportmängu

kohta lühitutvustus,

ajalugu, tehnika

viited, harjutusvara

jm.

Teoreetilised

teadmised antakse

praktilise

harjutamise käigus.

Tervise ja

sporditeemaliste

materjalide

lugemine ja analüüs,

treenimiseks ja

võistlemiseks

vajaliku info

kogumine.

Tegevused rühmas,

mängud

võistkonnas.

Kaaslase jälgimine

ja abistamine.

Sulgpall (võimalusel eriala treeneri tutvustav

tund)

reeglid, algõpetus

mänguoskuse täiustamine, paarismäng


JÄÄHOKI (jääpall) VÕI SAALIHOKI

(oleneb jää olemasolust)

reeglid, algõpetus

juurdeviivad harjutused


ERINEVAD SPORT- või (LIIKUMIS)

MÄNGUD

rühmatööna ette valmistada

kaasõpilastele õpetamiseks valitud mäng

(mängu eesmärk, reeglid, võistkondade

moodustamine, võitjate selgitamine,

vahendite valimine, ohutuse tagamine)

VÕRKPALL

reeglid, kohtunikutegevus

mänguoskuse täiustamine, juurdeviivad

harjutused (ELO-pall)

KLASSIDEVAHELISE VÕISTLUSTE

KORRALDAMINE (avamine, tabeli

täitmine, protokollid

Kokkuvõtted võistlustest, autasustamine

Oskab ennast ja

enda/kaaslaste

tegevust

analüüsida ning

uusi eesmärke

püstitada.

Kaasõpilastele

tegevuse

organiseerimine ja

läbiviimine (nt

soojendus- ja

erialaste harjutuste

ettenäitamine).

Organiseeritud ja

iseseisev praktiline

harjutamine.

Treeningplaanide

koostamine,

treeningpäeviku

pidamine.

Ohutus- ja

hügieenireeglite

täitmine. Eneseabi

ja kaaslaste

abistamine

lihtsamate traumade

puhul.

Võrkpalli võistluste korraldamine

(maakondlik võistlus)

kohtunikutegevus

Võistlustel osalemine

Võistluste kajastamine kohalikus

ajalehes, kooli kodulehel

SISEJALGPALL P/Rahvastepall T

reeglid

juurdeviivad harjutused,

mänguvõimalused

miniturniiri korraldamine

ENESEANALÜÜS, uute eesmärkide

püstitamine

Sportmängud II



mõistab erinevate sportmängude reegleid, juurdeviivaid tegevusi, harjutusi ja soodsat

mõju tervisele;

omandab uusi teadmisi ja oskusi erinevate sportmängude ohutuks harrastamiseks,

võistluste korraldamiseks;

rakendab õpitud oskusi oma tervise tugevdamiseks ja töövõime tõstmiseks, organismi

karastamiseks;

kinnistab koostööoskusi kaaslastega;

osaleb aktiivselt tundides ja erinevate (klassidevahelistel/koolivälistel) võistluste

korraldamisel;

omandab kogemusi spordiürituste/mängude (vaba aja) korraldamiseks.



omandamisel, tervise tugevdamisel ja organismi karastamisel ning erinevate mängude,

võistluste korraldamiseks vaba aja (rekreatsiooni) tegevustes.

Erinevate sportmängude oskused annavad õpilasele võimaluse kehaliste võimete

arendamiseks ja tegutsemiseks abikohtunikena.

Õppesisu

Korvapll. Reeglid, taktika mängus. Miniturniiri korraldamine. Klassidevahelise

korvpalli võistlusteks ettevalmistamine, osalemine võistlejatena või/ja kohtunikena.

Tennis. Algõpetus, reeglid, juurdeviivad harjutused. Miniturniiri korraldamine.

Käsipall. Tutvustus, reeglid, juurdeviivad harjutused ja mängud. Miniturniiri

korraldamine.

Saalihoki /jäähoki. Tutvustus, reeglid, juurdeviivad harjutused, mängud, miniturniir.

Ragby. Tutvustus, reeglid, juurdeviivad harjutused, miniturniir.

Võrkpall. Tehmika ja taktika täiustamine. Miniturniiri korraldamine

Klassidevahelise ja maakonna koolidevahelise võrkpallivõistluste korraldamine.

Sisejalgpall. Tutvustus, reeglid, juurdeviivad harjutused, miniturniir.

Pesapall. Oma kooli reeglite kokkuleppimine ja kinnitamine. Juurdeviivad harjutused,

miniturniir. Võimalusel klassidevaheliste võistluste korraldamine.

Hindamine


õpimapi koostamine: õpitud sportmängude reeglitega, harjutusvaraga, eneseanalüüs.

aktiivne ja püüdlik osalemine tundides, iseseisev harjutamine


korraldamine

Kergejõustik I



omandamisel, tervise tugevdamisel ja organismi karastamisel.

Kursusel õpitakse ja läbitakse kergejõustiku mitmevõistluse alad. Õpitakse tehnikat,

juurdeviivaid harjutusi, kehaliste võimete arendamist läbi erinevate tegevuste, kohtuniku

tegevust, võistluste korraldamist ja võistlustel osalemist, kaaslastega arvestamist, „ausat

mängu“. Õpitakse ennast analüüsima, eesmärke püstitama ja treeningpäevikut pidama ja

tegutsema võistlustel abikohtunikuna.



1) teab kergejõustiku ajalugu, rekordiomanikke, eesti paremaid kergejõustiklasi;

2) teab, kuidas treenida, reegleid, kohtuniku tegevust erinevatel aladel;

3) omandab uusi teadmisi ja oskusi ohutuks treenimiseks;

4) oskab soojendust läbi viia, juurdeviivaid harjutusi sooritada, tegutseda

kohtunikuna (starterina, ajavõtjana, mõõtjana jne);

5) osaleb aktiivselt tundides ja korraldab ühe suunasisese võistluse.

Hindamine


Õpimapi koostamine kergejõustiku erinevate alade, reeglite ja harjutuste kohta,

treeningpäeviku pidamine. Iga puudutud tunni kohta iseseisvalt otsida vastava ala

kohta tehnika täiustamiseks harjutusi või mänge.

aktiivne ja püüdlik osalemine tundides, iseseisev harjutamine (kajastub

treeningpäevikus);

kaasõpilastele soojenduse või tunniosa läbiviimine, kaaslaste abistamine,

julgestamine, tegutsemine vigastuste korral;

kaasõpilastele võistluste (suunasisene) korraldamine;

eneseanalüüs ja uute eesmärkide püstitamine.


Sissejuhatus kursusele, eesmärkide

püstitamine.

Kergejõustikualad.

KÕRGUSHÜPE /teivashüpe?

Tehnika õpetamine/täiustamine

Erialased harjutused

Videoõpe

Teab erinevaid

kergejõustikualasid.

Teab Eesti

rekordiomanikke

erinevatel aladel.

Oskab kõrgushüpet,

paraneb tehnika ja

tulemused.

Eelteadmiste/

oskuste

selgitamine.

Õpimapi

koostamine: iga

õpitud

kergejõustiku ala

kohta lühitutvustus,

tehnika viited,

harjutusvara.

Teoreetilised

teadmised antakse

praktilise


Organiseeritud ja

iseseisev praktiline

harjutamine.

Ohutus- ja

hügieenireeglite

täitmine. Eneseabi

ja kaaslaste

abistamine

lihtsamate

traumade puhul.

Lühimaajooksud

madalstart

lendstart

teatejooksud ( teatevahetused)

kiirust arendavad mängud

Teab kuidas treenida

kiirust, kuidas

soojendust läbi viia,

erialaseid juurdeviivaid

harjutusi.

Oskab anda starti ja

võtta stopperiga aega.

Visked, heited, tõuked

topispallidega erialalised

harjutused

kuulitõuketehnika

visketehnika täiustamine

Viskevõimet arendavad mängud

Teadmised ja

algoskused odaviske,

kettaheite, kuulitõuke

tehnikast.

Sooritab erialaseid

juurdeviivaid harjutusi

ja mänge.

Tõkkejooks

erialased harjutused

kiirendused

tõkete ületamine

osavust arendavad mängud

Teab ja oskab anda

stardikäsklusi, oskab

stopperit kasutada ja

kaaslastel aega võtta.

Oskab erialaseid

tõkkejooksu harjutusi,

oskab üle tõkete joosta.

Kaugushüpe

hüppevõimet arendavad mängud

Hoojooks, äratõuge,

maandumine (paigalt

kaugushüpe, kolmikhüpe)

Mitmevõistluse organiseerimine,

ülesannete jagamine,

.

Oskab meeskonnas

tegutseda, võistlust

organiseerida.

Sisemitmevõistluse korraldamine

poistele

TÜDRUKUD on kohtunikuks.

Osaleb

treeningvõistlustel

võistlejana

/kohtunikuna.

Oskab punktitabelit

kasutada ja

paremusjärjestust

selgitada.

Oskab ennast ja

enda/kaaslaste tegevust

analüüsida ning uusi

eesmärke püstitada.

Kogemuste

omandamine

spordivõistluste

läbiviimiseks. Sisemitmevõistluse korraldamine

tüdrukutele POISID on kohtunikud.


püstitamine.

Kergejõustik II




omandamisel, tervise tugevdamisel ja organismi karastamisel.

Kursusel õpitakse tehnikat, juurdeviivaid harjutusi, kehaliste võimete arendamist läbi

erinevate tegevuste, kohtuniku tegevust, võistluste korraldamist ja võistlustel osalemist,

kaaslastega arvestamist, „ausat mängu“. Õpitakse ennast analüüsima, eesmärke püstitama ja

treeningpäevikut pidama. Kursuse lõpetaja võib edaspidi tegutseda kergejõustiku võistlustel

kohtunikuna ja vabal ajal korraldada vabaajaüritusi ning abiks olla suuremate võistluste

korraldamisel maakonnas.


1) oskab läbi viia kergejõustiku erinevate alade treeninguid, juurdeviivaid

mänge või harjutusi;

2) teab kuidas iseseisvalt treenida , reegleid, kohtuniku tegevust erinevatel

aladel;

3) omandab uusi teadmisi ja oskusi ohutuks treenimiseks;

4) oskab tegutseda kohtunikuna (starterina, ajavõtjana, mõõtjana jne);

5) osaleb aktiivselt tundides ja erinevate (klassidevahelistel/koolivälistel)

võistluste korraldamisel. Kogemuste omandamine spordiüritustel

osalemisel.

Hindamine


Õpimapi täiendamine erialaste harjutuste, tehnika ja videod, treeningpäeviku täitmine.

Puudutud tunni kohta vastav lisatöö.

aktiivne ja püüdlik osalemine tundides, iseseisev harjutamine (kajastub

treeningpäevikus);

kaasõpilastele soojenduse või tunniosade läbiviimine, kaaslaste abistamin;

reeglite ja kohtunikutegevuse testi sooritamin;


korraldamin;

eneseanalüüs kursuse lõpus.


Sissejuhatus kursusele, eesmärkide

püstitamine.

Kergejõustikualad.

Kohtunikutegevused erinevatel aladel

(test)

KÕRGUSHÜPE /teivashüpe?

Tehnika täiustamine

Teab kergejõustikus

Eesti

rekordiomanikke.

Teab kergejõustikus

erinevate alade

kohtunike tegevusi.

(täidab kohtuniku

testi).

Oskab kõrgushüpet,

paraneb tehnika.

Eelteadmiste/ oskuste

selgitamine.

Õpimapi täiendamine.

Teoreetilised teadmised

antakse praktilise


Tervise ja sporditeemaliste

materjalide lugemine ja

analüüs, treenimiseks ja

võistlemiseks vajaliku info

kogumine.

Teadmistele hinnangu

andmisel arvestatakse

õpilase võimet rakendada

teadmisi reaalses praktilises

tegevuses.

Organiseeritud ja iseseisev

praktiline harjutamine.

Treeningpäeviku pidamine

/treeningplaanikoostamine.

Ohutus- ja hügieenireeglite

täitmine. Eneseabi ja

kaaslaste abistamine

lihtsamate traumade puhul.

Vastupidavusjooksud

Vastupidavust arendavad

mängud

Intervalljooks

Fartlek

Teab kuidas treenida

vastupidavust, kuidas

soojendust läbi viia,

erialaseid

juurdeviivaid

harjutusi.

Visked, heited, tõuked

Odavise

Kettaheide

Kuulitõuge

VOLBRIÖÖ TEATEJOOKSU

VÕISTLUSTEL kohtunikuna või

võistlejana osalemine

Oskab oda visata,

ketast heita ja kuuli

tõugata.

Osaleb võistlustel

võistlejana või

kohtunikuna

Lühimaajooksud

100 m jooks

200 m jooks

Tõkkejooks

Ringteatejooks ( teatevahetused)

ÜLE-EESTILISEL TEATEJOOKSU

võistlusel osalemine või kohtunikuna

tegutsemine

Oskab tõkkejooksu

joosta.

Oskab

ringteatejooksus

pulka vahetada.

Osaleb võistlustel

kohtunikuna või

võistlejana.

Kaugushüpe

Hoojooks, äratõuge,

maandumine (paigalt

kaugushüpe, kolmikhüpe)

LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU

VÕISTLUSTEL KOHTUNIKENA

TEGUTSEMINE

Oskab kaugust

hüpata.

Oskab võistlusi

organiseerida,

tegutseda

kohtunikuna.

ALGKLASSIDE OLÜMPIAL Osaleb võistlustel

kohtunikuna tegutsemine.

Tegevuse analüüs.

kohtunikuna.

Suudab organiseerida

ülekoolilist võistlust,

ülesandeid jagada,

kohtunikuna

tegutseda,

kokkuvõtteid teha.

Oskab ennast ja

enda/kaaslaste

tegevust analüüsida

ning uusi eesmärke

püstitada.

Kogemuste omandamine

spordiüritustel osalemiseks

ja võistluste läbiviimiseks.

Kursuse lõpus

eneseanalüüs.

Kooli kergejõustiku võistluste

korraldamine.


püstitamine.

Sport ja tervis


Kursus toetab õpilase maailmapildi avardumist läbi erinevate tervise, spordi ja liikumist

käsitlevate teemade. Tunnetab ratastooli kasutavate inimeste probleeme, väärtustab ja oskab

hoida tervist. Omandatud teadmised ja oskused toetavad õpilase edasisi valikuid elukutse

või/ja edasiõppimise valimisel.

Õppe-kasvatuse eesmärgid

Kursusega taotletakse, et õpilane

1) Oskab analüüsida tervise ja spordi olemust (tippspordi head ja vead), liikumise vajalikkus,

taastumist spordist (massaaž, saun jm taastumisvahendid); teab tervisliku toitumise tõdesid,

sportlaste toitumisest ning spordipsühholoogiast.

2) Teab kuidas käituda (anda esmaabi) lihtsamate spordi või olmetraumade korral (venitus,

nihestus, luumurrud, lahtised haavad, erinevad sidumisvõtted). Teab, kuidas aidata vette

kukkunud abivajajat, oskab mõnda vetelpääste võtet.

3) Tunnetab ratstooli kasutavate inimeste muresid läbi ratastooli kasutamise; analüüsib

Haapsalu teedel ratastooliga läbivust, poodidesse sisenemisel, ametiasutustesse minemisel jm

4) Tutvub erinevate spordi ja/või tervise projektidega. Projekti koostamisega areneb

koostööoskus

5) Tutvub Tallinna terviseteaduste- ja spordiinstituudis ja/või Tartu Ülikooli kehakultuuri

teaduskonna õppimisvõimalustega, Eesti spordimuuseumi ja Eesti Olümpiaakadeemiaga.

Õppesisu

Eesmärkide püstitamine. Rühmatöö: TERVIS ja SPORT plakatid.

Vaimne tervis.

Tervislik toitumine, sportlaste toitumine (Kersti Lõhmus).

Tervisliku toidu valmistamine /Kersti Raak, HKHK.

Invasport. Liikumine ratstooliga (Haapsalu linna tänavate ja asutustesse sissepääsu

testimine.

Elupäästev esmaabi praktiline tund, kuidas tegutseda traumade korral.

Elustamisvõtted.

Vetelpääste (koostöös päästeametiga).

Tervise- või spordiprojekti (TEIP) kirjutamine ja esitamine kaasõpilastele.

http://www.terviseinfo.ee/et/konkursid/tervist-edendava-idee-projekt/osalejale-teip

www.olympiaharidus.eu

Spordipsühholoogia.

TÜ ja/ või TLÜ kehakultuuri teaduskondade tutvustamine; EOA ja Eesti

spordimuuseumi külastamine.

Doonorlus ja doonori päeval osalemine.

„Sõltuvusainete ennetamine“. Hele Leek-Ambur.

Töövarjud tervise või spordiga seotud töökohtades (füsioterapeudid, med. õed,

treenerid, sporditöötajad, spordikooli direktor, spordibaaside juhataja, veekeskus,

spordiklubid, Fra Mare, HNRK, Läänemaa Haigla jne).

Kokkuvõtted, eneseanalüüs/tagasiside, õpimapi esitamine.

Hindamine

Hinne kujuneb:

Õpimapp:

Kursusel läbitud teemad

Vaimse tervise tööleht

Tervise- või spordiprojekt

Töövarju tööleht

http://www.terviseinfo.ee/et/konkursid/tervist-edendava-idee-projekt/osalejale-teip

http://www.olympiaharidus.eu/

Eneseanalüüs

Vastupidavusalad



omandamisel, tervise tugevdamisel ja organismi karastamisel. Väljas, sh looduses liikumine,

pakub õpilasele võimaluse kehaliste võimete (vastupidavuse) arendamiseks, rekreatsiooniks ja

keskkonnateadliku käitumise kujunemiseks.

Rattaspordi või mõne muu välistingimustes liikumisharrastuste juures on kehalistest

võimetest kesksel kohal vastupidavuse arendamine. Nõuanded spordivahendite, riietuse ja

jalatsite valikul.

Lõiming loodusõpetuse ja keskkonnateadlikkusega. Inimeseõpetuse ja loovuse

kujundamisega.


Õpilane:

1) mõistab vastupidavuse arendamise tähtsust ja selle soodsat mõju tervisele;

2) omandab uusi teadmisi vastupidavuse arendamiseks ja väljas liikumise ohutuks

harrastamiseks;

3) rakendab väljas liikumist oma tervise tugevdamiseks ja töövõime tõstmiseks,

organismi karastamiseks;

4) kinnistab koostööoskusi kaaslastega ja arusaamu keskkonda säästvast

liikumisest/sportimisest;

5) osaleb organiseeritud rattamatkal.

Õppesisu

Vastupidavuse olemus ja arendamise võimalused.

Ettevalmistus jalgrattamatkaks. Jalgrattaklubi „Paralepa“ tutvustav tund. Erinevad

rattaspordis kasutatavad rattad. Ratta sadula õige kõrgus. Tehnika sõitmisel.

Turvalisus jne.

Matkal vajalik varustus, riietus, meeskonnatöö, abistamine ja kaaslastega

arvestamine.

Jalgrattamatka organiseerimine: ülesannete jagamine, koostööoskus. Igas peatuses

vaatamisväärsuste või looduskaunite kohtadega tutvumine.

2-päevane õppekäik: KOKKU 120 km.

Kokkuvõte kursusest, eneseanalüüs/tagasiside.

Hindamine

Hinne kujuneb:

Aktiivsest osalemisest ettevalmistavates tundides ja rattamatkal, koostööoskusest, kaaslastega

arvestamisest, oma ülesande täitmisest.

Peale õppekäiku eneseanalüüsi esitamine kirjalikult ja jagamine kaasõpilastega.

Matkal mitteosalenud õpilane saab individuaalse töö kokkuleppel õpetajaga.

Täiendavad treeningvõimalused


Kursusel keskendub õpilane oma kehalise vormisoleku / kehalise töövõime arendamisele ja

motoorsete oskuste täiustamisele. Omandatud teadmised ja oskused toetavad õpilase tervise ja

töövõime arengut, loovad aluse elukestvale liikumisharrastusele.

Õpilane tutvub erinevate treening- ja liikumisvõimalustega Haapsalus ja Läänemaal.

Saab teadmisi erinevatest spordialadest tuntud spetsialistidelt.



1) mõistab kehalise vormisoleku olulisust inimese tervisele ja töövõimele ning

liikumisoskuste osa selle saavutamises;

2) täiendab oma liikumisoskusi, omandab uusi teadmisi ja oskusi tervist ning töövõimet

parandava liikumise ohutuks harrastamiseks;

3) analüüsib oma kehalise võimekuse taset ja kasutab liikumist/sportimist teadlikult oma

tervise tugevdamiseks ja töövõime tõstmiseks;

4) arendab koostööoskusi kaaslastega.

Õppesisu

Jõusaali ABC; jõusaali erinevaid masinaid ja õige tehnilist sooritust. Ringtreening.

Diskgolf Paliveres; 9 raja läbimine.

Ratsutamine Ridala tallis.

Olümpiapoksi tutvustab Ülo Telgmaa.

Taipoksi tutvustab Sergo Viil.

Maadlus/ sumo tutvustab Aap Uspensi.

Automudelism kui tehnikaspordiala.

Laskmist tutvustab Mati Seppi.

Liikuva märklaua ehk sealaskmise tutvustub Aarne Taal.

Suusatamine, mäesuusatamine (võimalusel vastavalt ilmale).

Uisumatk/ tõukekelgu matk (võimalusel vastavalt ilmale).

Võistluste korraldamine ja kohtunikutegevus (talispordipäeva korraldamine).

Kokkuvõte õpitust, eneseanalüüs.

Hindamine

Hinne kujuneb

Õpimapi koostamine erinevate treeningvõimalustest, eneseanalüüs.

Aktiivne osalemine erinevatel treeningutel.

Võistluste korraldamine/kohtunikutegevus 2 võistlusel (tegevuse analüüs).

ÜLEKOOLILISED VALIKAINED

Praktiline eesti keel teise keelena

Õppeaine kirjeldus ja tegevus

Eesti keele õpetuse tähtsamaid ülesandeid on kujundada keeleoskus, mis võimaldab Eesti

ühiskonnas iseseisvalt toime tulla ning paneb aluse elukestvale õppele.

Õpilane on teadlik oma kohast ja vastutusest ühiskonnas ning suudab anda adekvaatseid

hinnanguid ühiskonnas toimuvale.

Gümnaasiumi keeletunnis suheldakse ainult eesti keeles.

Õpetuses kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid. Rõhk on interaktiivsel

õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Rakendatakse paaris- ja rühmatööd, toetatakse

eestikeelse suhtlus- ja esinemisoskuse väljakujunemist, kasutades selleks näiteks

suhtlusportaale, väitlusi, referaate jne. Suureneb iseseisvus eestikeelse info otsimisel ning

kasutamisel. Keelestruktuuri õptakse kontekstis. Õppes on oluline õpioskuste arendamine, mis

toetab edasisi keeleõpinguid ning paneb aluse elukestvale õppele.


Gümnaasiumi eesti keele teise keelena õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses keskkonnas

iseseisvalt toimida;

2) mõistab ja väärtustab oma ning eesti kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning arvestab suhtluses

eesti kultuurinorme ja tavasid;

3) analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tegevusi ja nõrkusi; omandab elukestvas õppes

motivatsiooni ja vajalikud oskused.

Õppesisu

Arvamusküsitlus: lugemine, kuulamine, rääkimine mis on Eesti jaoks oluline, mis on

sõprus, kuidas tüdrukutele meeldida; kirjutamine, arvamuslõik, arvamusküsitlus,

artikkel; keelestruktuurid rektsioon, sihitis; sõnavara kahesõnalised tegusõnad,

kujundlikud väljendid, siduvad sõnad.

Arvamusartikkel, mida raamatutarkusega päriselus peale hakata; suuline ettekanne;

kirjutamine arvamusartikkel; keelestruktuurid täisminevik, umbisikulised vormid;

sõnavara rõhusõnad, siduvad sõnad, ettekande väljendid, kujundlikud väljendid;

projekt ajaleheartikli kirjutamine.

Filmiblogi: lugemine, kuulamine, rääkimine. Arutelu filmide üle, Eesti film 100;

lühikokkuvõtte, blogi, kommenteerimine.

keelestruktuurid, tegusõnad, millega sihitis on osastavas, omaduste väljendamine,

nimede õigekiri ja käänamine.

Filmi sõnavara.

Netikommentaarid: sõnavabadusest internetis, kommentaarid, väitlus; arutleva teksti

kirjutamine; eituse väljendamise keelelised vahendid, tõenäosuse väljendamine;

kujundlikud väljendid, väitlemise väljendid, sõnavara stiil.

Uus ekraniseering: intervjuu näitlejatega, lühiettekanne, info otsing; poolametlik kiri;

liht- ja täisminevik, tuleviku väljendamine, rektsioon; siduvad sõnad, negatiivsed

sõnad, esinemise väljendid.

Uudised: uudise kirjutamise põhimõtted; kokkuvõtte; nud- ja tud- vorm, isikuline ja

umbisikuline vorm, sihitis; sündmusi kirjeldavad tegusõnad, kahesõnalised tegusõnad;

uudisklipp.

Rollimäng: tegusõnad saab, tohib, võib, suudab, oskab, peab; rõhuliide –ki/-gi,

mitmuse käändevormid, tegusõna tingivad vormid; kujundlikud väljendid, teledebati

väljendid; rollimäng teledebat.

Gümnaasiumi õpitulemused

1) mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal tekstide ja mõttevahetuse tuuma;

2) suhtleb ladusalt;

3) loob erinevatel teemadel sisusa ja loogilise teksti;

4) suudab teha üldistusi ja kokkuvõtteid;

5) arvestab eesti kultuurinorme ja -tavasid;

6) tunneb Eesti ühiskonna- ja kultuurielu vastu, loeb eestikeelset kirjandust ja trükimeediat;

vaatab filme, telesaateid ja teatrietendusi ning kuulab raadiosaateid;

7) kasutab eestikeelseid teabeallikaid (näiteks sõnaraamatuid, internet) vajaliku info

otsimiseks;

8) omandab keeleoskuse, mis võimaldab avalikult esineda;

9) seab õpieesmärke ja hindab nende saavutuse taset ning vajaduse korral valib ja muudab

enda õppimisstrateegiaid.

Kasutatud kirjandus

Mare Kitsnik „Praktiline eesti keel teise keelena“

Hindamine

Hinnatakse õpilase aktiivsust ja kohalolemist tunnis.

Ettevalmistus inglise keele riigieksamiks

Õppeaine kirjeldus

Ettevalmistus inglise keele riigieksamiks on valikkursus, selle maht on 21 tundi (à 75 min).

See on mõeldud 12. klasside õpilastele, kes kavatsevad sooritada võõrkeele riigieksami inglise

keeles.

Inglise keele riigieksam kontrollib kirjutamis- , kuulamis-, lugemis -ja rääkimisoskust ning

keelepädevust. Eksam põhineb gümnaasiumi riiklikul õppekaval ja Euroopa keeleõppe

raamdokumendil ning vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete B1 ja B2 kirjeldustele

Ettevalmistuskursusel kinnistatakse, arendatakse ja viimistletakse õpilaste keeleoskusi, mis

võimaldaks neil saavutada B2 või vähemasti B1 tase.

Eesmärgid

Selle valikkursusega taotletakse, et õpilane:.

1. Valdaks kõiki eksamil testitavaid keeleaspekte vajalikul määral.

2. Oleks teadlik eksaminõuetest ja teaks, mida ta peab oskama.

3. Arendaks oma väljendusoskust nii kirjalikus kui suulises esituses.

4. Mõistaks võõrkeelset teksti nii lugedes kui kuulates, oskaks sealt haarata tähtsamat.

5. Saaks hakkama võõrkeelses keskkonnas.

Õppetegevus

Kõiki läbivaid teemasid käsitletakse viie teemavaldkonna kaudu., mis on

teemavaldkondadeks ka riigieksami suulise st. rääkimise osas.

1. Haridus ja töö

2. Kultuur ja looming

3. Inimene ja ühiskond

4. Eesti ja maailm

5. Keskkond ja tehnoloogia

Eelkõige on läbivad teemad seotud järgmiste teemavaldkondadega:

1) „Haridus ja töö”, „Inimene ja ühiskond” – elukestev õpe ja karjääri planeerimine;

2) „Keskkond ja tehnoloogia”, „Inimene ja ühiskond” – keskkond ja jätkusuutlik areng;

3) „Eesti ja maailm”, „Haridus ja töö”, „Inimene ja ühiskond” – kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus;

4) „Eesti ja maailm”, „Kultuur ja looming”, „Inimene ja ühiskond” – kultuuriline identiteet;

5) „Keskkond ja tehnoloogia”, „Inimene ja ühiskond” – teabekeskkond;

6) „Keskkond ja tehnoloogia”, „Inimene ja ühiskond” – tehnoloogia ja innovatsioon;

7) „Keskkond ja tehnoloogia”, „Inimene ja ühiskond” – tervis ja ohutus;

8) läbivat teemat „Väärtused ja kõlblus” käsitletakse kõigis viies teemavaldkonnas.

Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega.

Arendatakse eelkõige suhtluspädevust ja õpipädevust ning teisi valdkonnapädevusi

(sotsiaalset, kunsti-, loodusteaduslikku, ja kehakultuuripädevust). Kokkupuude

kunstipädevusega toimub erinevate maade kultuurisaavutuste tundmaõppimise kaudu.

Loodusteaduslik pädevus, matemaatikapädevus ja kehakultuuripädevus teostuvad erinevate

teemavaldkondade (nt „Keskkond ja tehnoloogia”, „Inimene ja ühiskond”) ning nendes

kasutatavate alustekstide kaudu Väärtuspädevust toetatakse teiste maade kultuuride

tundmaõppimise kaudu. Inglise keele õppimisel kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi,

mida õpilane omandab teistes õppeainetes, andes õpilasele keelelised vahendid erinevate

valdkondadega seonduvate teemade käsitlemiseks.

Õppesisu

Kursus on ülesehitatud moodulite põhimõttel, et vahelduksid tunnid erinevate keeleaspektide

õppimiseks.

Esimeses moodulis tehakse läbi nii kirjutamine ( ametikirjad) , lugemine, kuulamine (

varasema riigieksami materjalid) kui rääkimine ( piltide kirjeldamine). Teises moodulis on

kirjutamisülesandeks essee kirjutamine, rääkimiseks monoloog, ja kuulamiseks ja lugemiseks

CAE (Certificate of Advanced English) materjalid. Kolmandas moodulis on

kirjutamisülesanne aruande kirjutamine, rääkimiseks riigieksami ülesanne 1 ja 2 ( nii piltide

kirjeldamine kui monoloog koos küsimustele vastamisega)., lugemiseks ja kuulamiseks

varasema riigieksami materjalid. Neljandas moodulis tehakse läbi CAE materjale.

Kirjutamisoskuste arendamisele on pühendatud kokku neli tundi, kuulamisele neli tundi,

lugemisele kuus tundi ja rääkimisele seitse tundi.

Õpitulemused

Kirjutamisel

Õpilane oskab:

1) väljendada arvamust;

2) anda hinnangut;

3) kommenteerida;

4) kirjeldada protsesse;

5) veenda;

6) esitada kaebust;

7) teha ettepanekut;

8) arutleda;

9) võrrelda;

10) esitada poolt- ja vastuargumente.

Kuulamisel

1) aru saada teksti peamisest mõttest;

2) teha .järeldusi teksti kohta;

3) leida tekstist vajalikku infota;

4) mõista teksti detailselt.

Lugemisel

1) mõistab teksti detailselt;

2) saab aru teksti peamisest mõttest;

3) oskab teha järeldusi teksti kohta;

4) saab aru kaudselt esitatud infost;

5) mõistab olulist infot;

6) mõistab tekstisiseseid seoseid;

7) oskab tuletada sõna tähendust kaasteksti abil.

Rääkimisel

omab üldist rääkimisoskust (suuline esinemine, vestlus, seisukohtade põhjendamine ja

selgitamine).


1. Cambridge Certificate in Advanced English 4 (Official examination papers from University

of Cambridge ESOL Examinations) - CUP, 2013

2. Successful Writing (upper-intermediate) by Virginia Evans - Express Publishing, 2006

3. Successful Writing (proficiency) by Virginia Evans - Express Publishing, 2010

4.Macmillan English Grammar in Context (advanced) by Michael Vince – Macmillan

education, 2008

5. http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid

6. http://www.cambridgeenglish.org/exams/advanced/

Hindamine

Hindamine - A/MA

Arvestuse saamiseks peab:

*käima vähemalt 75% tundidest kohal (st 16 tundi 21st)

*esitama vähemalt 75% arvestuslikest töödest

Kirjutamisosa tööd tehakse klassis. Nõuetele vastav sooritatud töö on alati „A“ ja

tagasiside on sõnaline (mis oli hästi, mis halvasti, kui palju punkte võiks riigieksamil

saada)

Suulise osa vastamine on samuti arvestuslik ja hinnatakse A/MA.

Rahvatants

Õppeaine kirjeldus

Õppetöö maht on vähemalt 2 akadeemilist tundi nädalas

Ainekava alusel toimuv õpe on mõeldud tantsuhuvilistele õpilastele, kes on huvitatud eesti

rahvatantsude õppimisest ja selle tegevuse praktilisest väljundist, milleks on rahvatantsude

http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid

http://www.cambridgeenglish.org/exams/advanced/

tantsimise oskus erinevates situatsioonides, vastavalt iga õppuri võimetele, loovusele ja

koostöövalmidusele.

Rahvatantsu õpe koosneb pärimustantsu, eesti rahvusliku lavatantsustiili ja rahvaste tantsude

õppimisest.

Eesmärgid

Rahvatantsu õpetamisega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb rõõmu pärimustantsude tantsimisest ja huvi oma rahva tantsutraditsioonide vastu;

2) huvitub eesti rahvuslikust lavatantsust kui kunstiliigist;

3) väärtustab erinevaid rahvatantsustiile inimese, kultuuri ja igapäevaelu rikastajana;

4) teab ja hoiab rahvuskultuuri traditsioone, osaleb selle edasikandmises;

5) mõistab ja austab kultuurilisi erinevusi;

6) tunnetab, teadvustab ja arendab tantsu kaudu oma enesekontrolli ja eneseväljendamise

võimeid;

7) arendab läbi ühistegevuste sotsiaalseid võimeid, sh suhtlemisoskusi;

8) arendab oma füüsilist vormi, rütmi- ja koordinatsioonitunnet;

9) omandab teadmisi ja praktilist kogemust keha arengu seaduspärasustest,

liikumisvõimalustest ja stiilidest, tantsu seostest muusika jt kunstiliikidega;

10) väärtustab tantsu vaimse ja füüsilise tervise ning emotsionaalse intelligentsuse arendajana;

11) mõtleb ja tegutseb loovalt ning väljendab end loominguliselt tantsuga seotud

tegevuste kaudu;

12) väärtustab eetilist ja esteetilist väljendusviisi.

Õppetegevus

Õppetegevuse sisuks on:

1) eesti rahvatantsu põhiliikumiste tundmaõppimine;

2) eesti rahvatantsu oskussõnavara kasutamine;

3) pärimustantsude tantsimine;

4) teadlik ja tasakaalustatud rahvatantsutreening;

5) liikumismälu, koordinatsiooni ja tasakaalu arendamine;

6) anatoomiliselt õige kehahoiaku kujundamine;

7) improvisatsioonivõime arendamine soolo- ja paaristöös;

8) rahvusliku lavatantsu stiili harrastamine, autoritantsude õppimine;

9) oma traditsiooni eripärade selgitamiseks õpitakse tundma ka teiste rahvaste tantse;

10) tantsusündmustel osalemine tantsija või vaatajana;

11) tantsu vaadates arendatakse analüüsivõimet, võrdlusoskust ja terminite kasutamise oskust;

12) rahvarõivaste kandmisoskuse omandamine;

Õppetegevus toimub toimub tantsutundides ja tantsulaagrites.

Õppetegevuse praktilised väljundid on:

1) esinemised kontsertidel, linna, maakona-ja kooliüritustel;

2) osalemine folkloorifestivalidel;

3) osavõtt piirkondlikest ja üle-eestilistest rahvatantsusündmustest;

4) osalemine võistutantsimistel.

Õppesisu

Tantsuõpetuse põhiosa toimub kontaktõppe vormis.

Enamus õppetööst viiakse läbi grupitundidena, vajadusel lisatakse individuaaltunde.

Praktilistes grupitundides on õppemeetoditeks vaatlus ja jäljendamine (matkimine),

proovimine,harjutamine, treening, uurimine, katsetamine, paaris- ja rühmatöö, analüüs,

arutelu.

Rahvatantsu õppimisel on väga tähtis roll muusika kuulamisel. Pärimustants on oma

loomulikus keskkonnas seotud elava muusikaga, mistõttu tuleks võimalusel kindlasti ka

tantsutundidesse kaasata pillimees. Kuigi paljud autoritantsud on loodud salvestatud

saatemuusikale, on nendegi õppimine ja harjutamine tihti mugavam klaverisaatja kaasabil. Ka

treeningut rikastab kaasamõtlev kontsertmeister märkimisväärselt. Muusikalist mitmekesisust

toob õppetegevusse siiski ka salvestiste kasutamine, milleks on vajalik helitehnika.

Õpitulemused

Õpilane:

1) mõtleb loovalt;

2) õpib, harjutab ja treenib eesmärgipäraselt, on koostöövalmis, oskab kavandada ja hinnata

enda panust rühmatöös;

3) hindab tantsu rolli vaimse ja füüsilise tervise tagamisel;

4) väärtustab tantsukunsti erinevaid avaldumisvorme;

5) tajub enda seost oma kultuuri ja ümbritsevate inimestega ühiste tantsuliste tegevuste ja

tantsuga seotud traditsioonide kaudu;

6) eristab erinevaid tantsustiile (vähemalt pärimustants ja eesti rahvuslik lavatants), tunneb

nende funktsioone, ajaloolist ja kultuurilist tausta;

7) jälgib tantsu ja tantsusündmusi, räägib tantsust analüüsivalt ning põhjendades oma

arvamust;

8) teab kodukoha või mõnede muude pärimustantsude liikumisi ja muusikat;

9) suudab tantsida pärimustantse vastavalt muusikale, õppeaasta jooksul õpitud autoritantse;

10) tunneb ja oskab sooritada eesti rahvatantsu põhiliikumisi;

11) mõistab eesti rahvatantsu oskussõnavara.


1. Eesti rahvatantsu põhisammud ja liikumised

2. Eesti rahvatantsu oskussõnavara

3. Pärimustants

4. Eesti rahvuslik lavatans

5. Rahvaste tantsud

Õppekirjandus,- vahendid,- materjalid

Kasutusel ei ole ühtegi õpikut ega töövihikut. Töömeetodiks on praktiline tantsutund, kus

õpetaja tutvustab eesti pärimustantse, eesti rahvatantsupõhiliikumisi ja põhisamme läbi

suulise teoreetilise seletuse ja praktilise tegevuse kaudu. Olulisel kohal on muusika kuulamine

ja selle väljendamise liigutuste kaudu.

Lisaks kasutatakse arvutit õpitavate tantsude vaatamiseks.

Hindamine

Hindamine on sõnaline ja individuaalne, tagasisidet antakse suulises vormis.

Tingimused arvestuse saamiseks on iga õpilase kohustus:

1) osaleda 90% proovides, esinemistel ja tantsulaagrites

2) osaleda 7.11.2014 toimuval Läki Tantsule sünnipäevakontserdil Haapsalu

Kultuurikeskuses

3) osaleda 2015.a. kevadel Läänemaa tantsupeol

Eetika

Aine kirjeldus

Eetika on Läänemaa Ühisgümnaasiumi valikaine, milles antakse ülevaate eetika

ainevaldkonnast, eetika ajaloost, olulisematest eetika mõistetest ning käsitletakse valikuliselt

erinevaid eetilisi küsimusi. Õppeaine on jaotatud neljaks suuremaks teemaks: 1) Eetika

ajalugu; 2) elu ja eetika; 3) sotsiaaleetika ning 4) eetika tänapäeva maailmas. Kursuse maht on

21 tundi (1 tund=75 minutit).

Aine õppe-eesmärgid ja õpitulemused

Eetika õpetamisega taotletakse, et õpilane:

1) Teab, millega tegeleb eetika, saab aru eetika olemusest ja tähtsusest ühiskonnas.

2) Mõistab erinevate kultuuride ja ajastute mõju eetikale ja ühiskonna arengule.

3) Tunneb eetika kujunemislugu antiikajast uusaja lõpuni.

4) Mõistab üldjoontes kristlikku eetikakäsitlust.

5) Teab millised on peamised elu ja surma puudutavad eetilised küsimused.

6) Teab, mis on arsti-, meditsiini- ja bioeetika ning milliste küsimustega need tegelevad.

7) On kujundanud välja oma isiklikud seisukohad olulisemates elu ja eetikat puudutavates

küsimustes (abort, kunstlik viljastamine, elu hoidmine ja säilitamine, kunstlik viljastamine,

eutanaasia ja surmanuhtlus).

8) Oskab analüüsida näitejuhtumeid elu ja eetika küsimustest ning oskab nende üle arutleda,

väljendades oma isiklikke seisukohti.

9) Teab, mis on keskkonnaeetika ning milliste küsimustega see tegeleb.

10) On kujundanud välja oma isiklikud seisukohad olulisemates keskkonnaeetikat

puudutavates küsimustes (loomade õigused, inimese ja keskkonna suhted, jätkusuutlikkus

jne).

11) Teab, mis on sotsiaaleetika

12) On kujundanud välja oma isiklikud seisukohad olulisemates sotsiaaleetilistes küsimustes

(sotsiaalne heaolu, vaesus, humanitaarabi, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, tööpuudus,

inimkaubandus, võrdõiguslikkus, rassism, sooline diskrimineerimine, seksuaalne vägivald,

seksuaalvähemused).

13) Oskab analüüsida näitejuhtumeid sotsiaaleetilistest küsimustest ning oskab nende üle

arutleda, väljendades oma isiklikke seisukohti.

14) Mõistab olulisimaid seksuaaleetikat puudutavaid küsimusi, on kujundanud välja nende

suhtes oma isiklikud seisukohad.

15) Teab, mis on võrdõiguslikkus ja oskab seda hinnata.

16) Teab, kes olid Sokrates, Jeremy Bentham, John Stuart Mill, Immanuel Kant, Friedrich

Nietzsche, Aldo Leopold, Albert Schweitzer, Lynn White, Peter Singer ja M. Luther King

ning mõistab üldjoontes nende eetikakäsitlusi.

17) Tunneb ja kasutab kontekstis mõisteid eetika, moraal, teoreetiline eetika, praktiline

eetika, moraalifilosoofia, voorus, hüve, vooruseetika, kristlik eetika, kümme käsku, kuldreegel,

utilitarism, kategooriline imperatiiv, meditsiinieetika, arstieetika, abort, bioeetika,

eutanaasia, keskkonnaeetika, sotsiaaleetika, võrdõiguslikkus, sooline diskrimineerimine,

rassiline diskrimineerimine, feminism.

Õppesisu

1) Eetika ajalugu

Sissejuhatus eetikasse, eetika definitsioon. Eetika Vana-Kreeka filosoofias: Sokratese,

Aristotelese ja Platoni eetikakäsitlused. Keskaegne eetika: keskaegse eetika üldiseloomustus,

kristlik eetika. Uusaegne eetika. Uusaegse maailmavaate iseloomustus, ratsionalism.

Utilitarism: John Stuart Milli ja Jeremy Benthami eetikakäsitlused. Immanuel Kanti

eetikakäsitlus. Kategooriline imperatiiv. Eetika 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses:

Friedrich Nietzsche ja Albert Schweitzeri eetikakäsitlused.

2) Elu ja eetika

Elu, surma ja eetika vaheline seos. Elu teket puudutavad eetilised küsimused: meditsiini-,

arsti- ja bioeetika, abort, kunstlik viljastamine elu hoidmine ja säilitamine, kunstlik

viljastamine. Elu teket ja eetikat puudutavate näitejuhtumite analüüs. Elu lõppu puudutavad

eetilised küsimused: eutanaasia ja surmanuhtlus. Elu lõppu ja eetikat puudutavate

näitejuhtumite analüüs. Keskkonnaeetika: keskkonnaprobleemid ja inimtegevus,

jätkusuutlikkus, keskkonnapoliitika, loomade õigused. Olulisemad keskkonnaeetikat

käsitlenud filosoofid: Albert Schweitzer, Aldo Leopold, Lynn White, Peter Singer.

3) Sotsiaaleetika

Sotsiaaleetika definitsioon. Sotsiaalprobleemid: vaesus, kuritegevus, alkoholism,

narkomaania, tööpuudus, inimkaubandus. Sotsiaalprobleeme puudutavate näitejuhtumite

analüüs. Võrdõiguslikkust puudutavate näitejuhtumite analüüs: rassism, sooline

diskrimineerimine, feminism. Rassilise võrdõiguslikkuse ja feminismi ajalooline kujunemine.

Martin Luther King.Seksuaaleetika: alastiolek, prostitutsioon, seksuaalne vägivald,

homoseksuaalsus ja eetika. Seksuaaleetikat puudutavate näitejuhtumine analüüs.

4) Eetika tänapäeva maailmas

Ülevaade peamistest eetilistest küsimustest 20. ja 21. sajandil. Poliitika ja eetika,

valitsemiseetika, sõja ja rahu küsimus. 20. ja 21. sajandi eetilisi küsimusi puudutavate tekstide

ning valitsemiseetikat puudutavate tekstide analüüs. Meedia- ja reklaamieetika:

informatsioonieetika, ajakirjandusvabadus, sõnavabadus, privaatsus. Näidisjuhtumite analüüs

meedia- ja reklaamieetikast. Eetika olulisus tänapäeva maailmas.

Õppetegevus

Üldine ülevaade teemadest antakse loenguvormis. Loengud on illustreeritud powerpoint-

esitlusega (pildid, videokatked ja tekstid, nende analüüs).

Loengutega paralleelselt toimub arutelu – õpilastele esitatakse küsimusi, ärgitatakse õpilasi

teemadel kaasa rääkima, küsimusi küsima, arutlema, vaidlema ning kaasa mõtlema.

Eesmärgiks on õpilast aktiviseerida ning äratada neis huvi eetikaküsimuste vastu ning suunata

õpilast väljendama oma isiklikke eetilisi tõekspidamisi.

Loetakse ja analüüsitakse erinevaid eetikaga seotud tekste – tekste vana-Kreeka eetikast,

usulisi tekste, filosoofide eetikakäsitlusi, eetilisi probleeme puudutavaid ajaleheartikleid ja

näitejuhtumeid.

Vaadatakse ja analüüsitakse erinevaid eetikaga seotud filme ja filmilõike.

Õppekirjandus ja õppevahendid

Õpikut ei ole, kasutatakse erinevaid internetiallikaid (nt www.eetika.ee ) ning õpetaja jagatud

materjale. Kasutatakse palju ka videomaterjali – filme, videolõike, uudisteklippe.

Hindamine

Hindamise aluseks on kontrolltööd, arvestatakse ka õpilaste aktiivsust tundides ning

tunniülesandeid.

Riigikaitse

Aine kirjeldus

Riigikaitse kursuste õpetamise eesmärgiks on anda õpilastele ettekujutus oma

riigikaitsealastest kohustustest ja õigustest. Samuti antakse sissejuhatus riigikaitsesse ja

sõjaväe valdkonda. Põhiliseks eesmärgiks on õpilastes kujundada positiivset hoiakut Eesti

riigi suhtes ja kodanikuteadlikkust.

Riigikaitse õppe- ja kasvatuseesmärgid

Riigikaitseõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) on Eestile lojaalne kodanik, kellel on positiivne hoiak ja valmidus vajaduse korral Eestit

kaitsta;

ning kes tegutseb lähtuvalt õigusriigi põhimõtetest;

2) järgib demokraatlikke väärtusi ning on solidaarne ja vastutustundlik;

3) mõistab riigikaitse seotust erinevate ühiskonnaelu valdkondadega;

4) väärtustab kaitseväelase elukutset, kaitseväge ja vabatahtlikku tegevust Kaitseliidus ning

selle eriorganisatsioonides;

5) teab riigikaitse korraldust ning kaitseväe ülesehitust ja ülesandeid ning riigikaitset

reguleerivaid õigusakte;

6) teab kodanikukaitse põhimõtteid;

7) tunneb huvi riigikaitse ja sõjaajaloo vastu;

8) teab NATO kollektiivse kaitse põhimõtet;

9) on omandanud esmased oskused ohutult relva käsitseda, esmaabi anda, kriisiolukordades

käituda ja tegutseda;

10) teab topograafia põhialuseid, orienteerub maastikul kaardi ja kompassiga ning käitub

keskkonda säästvalt.

Õppeaine kirjeldus

Riigikaitseõpetusega taotletakse, et õpilased saavad põhiseadusest lähtuvalt teadlikuks oma

riigikaitsealastest kohustustest ja õigustest ning ettekujutuse kaitseväeteenistuse liikidest.

Õppe kaudu omandatakse riigikaitse valdkonna teoreetilised teadmised, mida kinnistatakse

praktilises tegevuses.

Riigikaitseõpetuse eesmärk on panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele, kujundada

kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajaduse korral Eestit kaitsta. Õppes käsitletakse teatud

teemasid süvitsi ja teatud teemasid ülevaatlikult, et vältida õppijate ülekoormatust.

Riigikaitseõpetus on valikõppeaine, mille maht on kaks kursust, s.o 42 tundi(a´75 minutit).

Üks kursus (21 tundi) moodustab teoreetilise osa ning teine kursus (21 tundi) on praktiline

väljaõpe (võimaluse korral äljaõppekeskuses või välilaagris). Praktiliste harjutuste, sh

välilaagri korraldamise eeldus on teoreetilise kursuse vastava osa läbimine. Kool korraldab

riigikaitseõpetuse oma võimaluste järgi kas teoreetilise ja praktilise osa lõimitult või eraldi

kursustena. Teoreetiline ja praktiline õpe on ainekavas õppeteemade all lõimitult.

Riigikaitseõpetuse teoreetiline kursus algab ülevaatega Eesti sõjaajaloost, sõdade tekkeloost,

põhjustest ja tagajärgedest. Omandatakse ülevaade tänapäeva ohtudest, kriisidest ja

relvakonfliktidest ning rahvusvahelisest õigusest, sh sõjaõigusest. Teoreetilise kursusega

omandatakse esmased teadmised Eesti riigikaitsest, riigikaitse juhtimisest ning eesmärkidest,

kaitseväe ja Kaitseliidu ülesehitusest, julgeoleku- ja kaitsepoliitikast ning

kaitseväeteenistusest. Käsitletakse rivikorra kujunemist ja kasutamist, erinevat tüüpi

relvastuse arengut, tähendust ajaloos ja vajalikkust tänapäeval ning tutvutakse erinevate

relvatüüpidega. Käsitletakse kodanikukaitse temaatikat ja esmaabi osutamist ning õpitakse

looduses ilma abivahenditeta toime tulema. Õpitakse topograafiat, sh maastikul orienteerumist

kaardi ja kompassiga, kaitseväe tegevuse mõju keskkonnale ning selle leevendamise

võimalusi.

Praktiline kursus keskendub üksikisiku oskuste harjutamisele erinevates olukordades.

Relvaõppes käsitletakse esmalt ohutustehnikat ja laskmist mõjutavaid tegureid, järgnevad

lasketehnika ja laskeasendite harjutamine. Relvaõpe lõpeb laskmisharjutustega. Riviõppes

harjutatakse seisanguid, pöördeid, erinevaid liikumisviise, sh maastikul, ning erinevaid

rännakuviise. Topograafia praktiliste harjutustega õpitakse kasutama topograafilist kaarti,

mõõtkava ja leppemärke ning asimuudi määramist kompassiga. Eraldi harjutatakse

orienteerumist kompassi ja kaardiga ning muude positsioneerimissüsteemidega. Praktiline

esmaabi hõlmab tegevuste järjekorra õppimist õnnetuspaigal ning elupäästvat ja jätkuvat

esmaabi. Olenevalt kooli võimalustest on soovitatav korraldada kursustel osalejatele

praktiline õpe ühe- või kaheetapilise välilaagrina. Esimesel juhul on tegemist ühe 3–4päevase

laagriga õppeaasta lõpus ning teisel juhul kahe 1,5–2päevase laagriga talvel ja kevadel.

Välilaagreid korraldades kaasatakse võimaluse korral kohaliku Kaitseliidu maleva ja/või

kaitseväe väeosi ning koondatakse mitme kooli riigikaitsekursuste praktilise osa välilaagrid.

Gümnaasiumi riigikaitseõpetuse välilaagriga taotletakse, et õpilased omandavad praktilise

kogemuse riigikaitse kursusel läbitud teoreetilistest teemadest üksikvõitleja oskuste tasemel.

Harjutamise kaudu omandatakse ettekujutus üksikvõitleja oskustest, mis võimaldab tegutseda

kriisiolukordades. Tugevneb õpilaste enesekindlus riigikaitseülesandeid täites. Laagris

jaotatakse õpilased jagude kaupa rühmadesse ning määratakse jaoülemad. Võimaluse korral

kasutatakse varem väljastatud vormiriietust. Soovitatav on korraldada kahepäevane laager

reedel ja laupäeval.

Lõimingu võimalusi teiste õppeainetega

Riigikaitseõpetus on multidistsiplinaarne õppeaine, millel on tihedaid kokkupuutepunkte

mitme õppeainega:

1) ajalugu – sõjaajalugu, kriiside ja konfliktide tekkepõhjused ning tagajärjed,

rahvusvahelised kriisid ja konfliktid, NATO ja ÜRO;

2) bioloogia – inimese anatoomia, füsioloogia, massihävitusrelvad, kodanikukaitse,

keskkonnakaitse;

3) eesti keel – terminoloogia, töö õigustekstidega, suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus;

4) füüsika – ballistika, massihävitusrelvad, kodanikukaitse;

5) geograafia – kaardiõpetus;

6) keemia – massihävitusrelvad, kodanikukaitse, ohutusnõuded;

7) kehaline kasvatus – üldfüüsiline tegevus ja vastupidavus;

8) matemaatika – mõõtkava arvutamine, kraadide arvutamine, info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite kasutamine;

9) võõrkeeled – terminoloogia;

10) ühiskonnaõpetus – kodanikukasvatus, riigikaitse korraldus, kaitseväe ja Kaitseliidu

struktuur, NATO ja ÜRO, rahvusvahelised kriisid ja konfliktid, Eesti kaitsepoliitika.

Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine

Õpet kavandades ja korraldades:


oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta

ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvialadega tegelda;

3) võimaldatakse õppida üksi ja koos teistega (iseseisvad, paaris- ning rühmatööd), et toetada

õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning loovateks ja kriitiliselt

mõtlevateks isiksusteks;

4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad

individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) rakendatakse nüüdisaegseid IKT-l põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -

vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: muuseum, näitus, raamatukogu, arvutiklass, lahingupaik,

väeosa ja teised riigikaitselised institutsioonid, sh kaitseväe õppeasutused, jne;

7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: paaris- ja rühmatöö, vestlus,

diskussioon, väitlus, arutelu, seminar, projektõpe; skeemi, plaani, tabeli koostamine;

praktilised ja uurimistööd; infootsing teabeallikatest ning infoanalüüs, referaadi ja ettekande

koostamine, retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades; allikaanalüüs (dokument,

tekst, statistika jms), töö erinevate e-riigi vahenditega (riigiportaal, e-teenused, teabepäring,

õigusaktid internetis) ning kaardiga;

8) viiakse õppetegevus välilaagris läbi päevaplaani alusel.

Riigikaitse I


Eesti sõjaajalugu

Õpitulemused


1) teab sõjanduse arengu põhijooni ning oskab selgitada sõdade eripalgelist mõju ühiskonna

arengule ja inimeste saatusele; seletab näidete kaudu, kuidas sõjapidamine ning sellesse

suhtumine on ajaloo jooksul muutunud;

2) oskab nimetada Eesti ja Euroopa sõjaajaloo tähtsamaid sündmusi ning nende põhjusi

maailma ajaloo kontekstis, analüüsib sõja tagajärgi ja mõju ning seoseid ühiskondlike

protsessidega;

3) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid sõda, sõjaajalugu, sõjandus, sõjateadus, strateegia,

taktika, palgasõdur, üldine sõjaväekohustus, ohvitser;

4) teab, kes olid ajaloolised isikud Michael Andreas Barclay de Tolly, Johan Laidoner,

Aleksander Tõnisson, Julius Kuperjanov ja Johan Pitka, ning iseloomustab nende tegevust.

Õppesisu

Sõjaajaloo mõiste ja sõjateoreetiline mõte. Sõda. Sõjandus. Sõjateadus. Sõjaajaloo ja ajaloo

vahekord. Olulisemad sõjateoreetilise mõtte esindajad (õpetaja valikul Sun Tzu(Sunzi),

Thukydides, Karl von Clausewitz, Antoine Henri de Jomini jt).

Sõjanduse osa ühiskonna ajaloos. Sõda kui ühiskonna „loomulik seisund”. Sõdade põhjused.

Suhtumise muutumine sõjapidamisse. Sõjapidamisviisid vana- ja keskajal. Palgaväe teke.

Alalised armeed. Ohvitserkond. Revolutsiooniarmeed. Napoleoni sõdade ajastu. Üleminek

üldisele sõjaväekohustusele. Massiarmeed. Tehnika mõju sõjandusele. Sõda ja majandus.

Sõjapidamise muutumine. Sõjavastane liikumine. Sõjapidamise ulatus ja sotsiaalne mõju 20.

sajandil.

Eesti sõjaajalugu üldise sõjaajaloo kontekstis. Ristisõdade ajastu ja muistne vabadusvõitlus.

Eestlaste sõjaline organisatsioon muinasajal. Malev. Suurriikide võitlused Vana-Liivimaa

pärast. Sajaaastase sõja sündmused Eestis (1558–1661). Põhjasõda ja selle tagajärjed. Eesti

ala liitmine Vene impeeriumi koosseisu. Vene impeeriumi sõjad ja Eesti. Sõjalised

koormised. Sõjaväeteenistus Eesti alal. Michael Andreas Barclay de Tolly. Sõjalised

kaitserajatised. Esimene maailmasõda ja Eesti iseseisvuse sünd. Rahvusväeosad. Vabadussõda

1918–1920. Kooliõpilaste roll Vabadussõjas. Tartu rahu. Eesti riigikaitse 1920–1940. Teine

maailmasõda ja Eesti. Eestlased Saksa armees ja Punaarmees. Soomepoisid. Metsavendlus.

Okupatsiooniarmee kohalolek. Nõukogude armee kohalolek, selle tagajärjed. Paldiski.

Eestlased Nõukogude armees. Nõukogude armee lahkumine Eestist. Eesti riigikaitse

taastamine. Valikud Eesti riigikaitse taasloomisel. Eesti riigikaitsepoliitika kujunemine ning

riigikaitsestruktuuride peamised suunad ja olulisemad sündmused.

Tänapäeva kriisid, sõjad ja relvakonfliktid

Õpitulemused


1) toob näiteid kriiside ja konfliktide põhjuste ning tunnuste kohta, analüüsib mõningate

konfliktidega seotud arengut ning nende ärahoidmiseks või ohjamiseks kasutatavaid

meetodeid;

2) eristab rahvusvahelise julgeolekukeskkonna erinevaid arenguetappe ja tunnuseid ning toob

näiteid külma sõja aegse ja tänapäevase julgeolekukorralduse kohta;

3) tunneb koostööjulgeoleku üldisi põhimõtteid ning peamisi julgeolekuga tegelevaid

organisatsioone (NATO, EL, ÜRO, OSCE);

4) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kriis ja konflikt, sõda, julgeolekurisk, traditsiooniline

ja asümmeetriline oht, küberjulgeolek, kollektiivne kaitse ja julgeolek, koostööjulgeolek,

lubatud ja keelatud relvad, terrorism, totaalkaitse.

Õppesisu

Rahvusvahelised kriisid ja konfliktid valitud näidete toel. Kriisid. Julgeoleku riskid ja ohud.

Konflikti arengufaasid ja tunnused. Sõja mõiste. Rahvusvaheline julgeolek 20. sajandil.

Maailmasõjad. Külm sõda. Kollektiivne julgeolek 20. sajandil – Rahvasteliit, ÜRO, OSCE.

Tuumaajastu. Relvastuskontroll.

Nüüdisaegsed rahvusvahelised konfliktid ja nende ohjamine. Koostööjulgeolek. NATO ning

Euroopa Liit. Kollektiivne kaitse ja kollektiivne julgeolek. Traditsioonilised ja

asümmeetrilised ohud.

Rahvusvaheline terrorism, massihävitusrelvade levik. Keskkonna-, majandus-, küber- ja

sotsiaalne julgeolek. Kriiside ja konfliktide ärahoidmine, ohjamine ning lahendamine.

Rahvusvahelised rahuoperatsioonid, rahvusvahelise sekkumise põhjused ja tagajärjed.

Relvakonfliktide ja sõdade tunnused. Sõjaline strateegia ja taktika mõistetena. Heidutus.

Sõjategevuse ulatus. Kasutatav relvastus. Sõjalised operatsioonid. Totaalkaitse.

Territoriaalkaitse.

Rahvusvaheline sõjaõigus.

Eesti kaitsepoliitika. Eesti osalemine NATOs

Õpitulemused


1) teab enda võimalusi ja kohustusi riigi kaitsmisel;

2) teab Eesti riigikaitse eesmärki, üldist korraldust ja juhtimist, toetudes riigikaitse

alusdokumentidele;

3) teab ning selgitab Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhijooni rahvusvaheliste suhete ning

Euroopa julgeoleku kontekstis;

4) teab Eesti peamisi julgeolekuriske ning teab ja kirjeldab erinevaid hädaolukordi;

5) kirjeldab NATO kujunemist, väärtusi, kollektiivse kaitse ja otsuste langetamise

põhimõtteid;

6) näitab kaardil NATO laienemist ja liikmesriike;

7) seletab ning kasutab kontekstis mõisteid NATO, kaitsevõime, julgeolekurisk, hädaolukord.

Õppesisu

Eesti riigikaitse eesmärk. Riigi kaitsevõime. Riigikaitse eesmärk, üldine korraldus ja

juhtimine alusdokumentide põhjal: põhiseadus, julgeolekupoliitika alused, sõjalise kaitse

strateegiline kava, rahuaja riigikaitse seadus, sõjaaja riigikaitse seadus. Riigikaitse korraldus.

Erinevate institutsioonide roll riigikaitse juhtimises. Ühiskonna kaasatus riigikaitsesse ja

erinevate elualade seotus riigikaitsega. Kodaniku osalemine riigikaitses. Eesti

julgeolekuriskid. Sõjalised konfliktid, väline surve, asümmeetrilised ohud: terrorism,

keskkonna ja küberriskid. Majandusriskid. Erinevad hädaolukorrad ja valmisolek. Madala

riskiastmega kriis, eriolukord, erakorraline olukord, sõda. Inimeste põhiõiguste ja vabaduste

piiramine hädaolukordade puhul. NATO kujunemine. Kollektiivse kaitse põhimõte. Eesti

osalemine NATOs.

Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded. Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu sümboolika

ning traditsioonid

Õpitulemused


1) oskab kasutada põhiseadust, rahuaja riigikaitse seadust, sõjaaja riigikaitse seadust,

kaitseväe korralduse seadust ja Kaitseliidu seadust;

2) tunneb kaitseväe ja Kaitseliidu ülesehitust;

3) toob näiteid kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete kohta;

4) teab riigikaitses vabatahtlikuna osalemise võimalusi;

5) tunneb ära kaitseväe vormiriietuse, auastmetunnused ja eraldusmärgid;

6) teab kaitseväe ja Kaitseliidu traditsioone ning sümboolikat;

7) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid lahingpaar, jagu, rühm, kompanii, pataljon, brigaad,

kaitseringkond, väeliik, staap, ülem, staabiülem, kaitseväe juhataja.

Õppesisu

Eesti kaitsejõud. Võrdlus teiste riikide kaitsejõudude korraldusega: kohustuslik ajateenistus,

lepinguline tegevteenistus, üldine reservteenistus jne.

Eesti kaitsevägi. Kaitseväe struktuur ja ülesanded. Kaitseväe juhtimine. Kaitseväe

õppeasutused.

Väeliigid: maavägi, merevägi, õhuvägi. Väeliikide ülesehitus, ülesanded ja juhtimine.

Kaitseliit. Kaitseliidu ülesehitus ja ülesanded. Kaitseliidu sõjaväeline ja kollegiaalne

juhtimine. Kaitseliidu eriorganisatsioonid. Kaitsejõudude traditsioonid. Traditsioonid Eesti

kaitsejõududes, vormiriietuse kandmise põhimõtted, sümboolika.

Kaitseväeteenistus

Õpitulemused


1) on omandanud ülevaate kaitseväeteenistusest ja selle liikidest kaitseväeteenistuse seaduse

alusel;

2) teab kaitseväeteenistuskohustuslase õigusi ja kohustusi, kutsealusena arvele võtmise korra

üldaluseid, kaitseväeteenistuskõlblikkuse määramise, ajateenistusse kutsumise, ajapikenduse

ja vabastuse saamise põhjusi ning korda, asendusteenistusse kutsumise korra üldaluseid;

3) on omandanud ettekujutuse ajateenistusest, ajateenija õigustest ja kohustustest ning

kaitseväe distsipliinist;

4) on omandanud ettekujutuse kaitseväelase elukutsest ja üldteadmised teenistusest reservis;

5) teab, mida toob endaga kaasa riigikaitsealaste kohustuste eiramine, ning oskab hinnata

tagajärgi;

6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kutsealune, ajateenija, reservväelane, kaitseväelane,

kaitseväekohustuslane, kaitseväeteenistuskõlblikkus, asendusteenistus.

Õppesisu

Kaitseväeteenistuse seadus. Kaitseväeteenistuse liigid. Kaitseväeteenistuskohustus.

Kutsealune, reservväelane, kaitseväelane, ajateenija, kaadrikaitseväelane. Kaitseväe

distsipliin. Kutsealusena arvele võtmine ja tegevteenistuskõlblikkuse määramine.

Kaitseressursside Amet. Ajateenistusse kutsumisega kaasnevad dokumendid.

Kaitseväeteenistuse komisjon. Arstlikud komisjonid. Kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti

kodanike riiklik register. Kaitseväeteenistuskõlblikkuse astmed.

Ajapikendus ja ajateenistusse kutsumisest vabastamine. Ajapikenduse andmine haiguse või

tervisehäire tõttu. Ajapikenduse andmine perekondlikel ja majanduslikel põhjustel, hariduse

omandamiseks, kandideerimiseks või valitaval ametikohal töötamiseks. Ajapikenduse

lõppemine. Ajateenistusse kutsumisest vabastamine. Ajateenistusse kutsumine. Ajateenistuse

kestus. Kutsealuse kutsumine ajateenistusse. Asendusteenistusse kutsumine. Ajateenistuse

asendamine asendusteenistusega. Asendusteenistuslase teenistuskoht. Asendusteenistuse

kestus. Teenimine asendusteenistuses. Ajateenistus. Ajateenija õigused ja kohustused.

Ajateenistuse korraldus. Väljaõpe. Distsipliin. Sotsiaalsed garantiid. Puhkused ja väljaload.

Olme ja vaba aeg. Suhtlemine kodustega. Kaitseväelase elukutse. Väljaõpe, haridus,

teenistuskäik (sh missioonid), karjäärivõimalused. Teenistus reservis. Reservi ja erru

arvamine. Reservväelase kohustused. Valmisoleku reserv ja valmidusreserv. Osavõtt

õppekogunemisest. Tegevteenistus mobilisatsiooni korral. Osalemine Kaitseliidu tegevuses.

Vaidluste lahendamine ja vastutus. Vaided. Väär- ja kuriteod.

Riviõpe

Õpitulemused


1) teab rivikorra kujunemise ajalugu, kasutamise vajadust ja tähtsust;

2) oskab rivivõtteid ning teab käsklusi;

3) tegutseb organiseeritult jao ja rühma kooseisus;

4) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid rivi, viirg, kolonn, rivi laius, rivi sügavus, kahe-,

kolme- või neljaviiruline rivi.

Õppesisu

Rivikord. Ajalooline ülevaade rivikorra kujunemisest. Üksuste riviline juhtimine

lahinguväljal. Füüsiline vastupidavus ja ühtekuuluvus. Kaitseväe traditsioonid ja

tseremooniad. Praktiline riviõpe. Rivi. Viirg. Kolonn. Tiib. Rinne. Rivi tagakülg. Vahe.

Kaugus. Rivi laius. Rivi sügavus. Kahe-, kolme- või neljaviiruline rivi. Rivi liigid. Ülema ja

kaitseväelase kohustused enne rivistumist ning rivis. Rivikord väljaõppe korraldamisel. Rivi

juhtimine. Käsklus. Eelkäsklus. Täitekäsklus. Käemärgid. Üksiksõduri riviõpe. Seisang ja

tegevus koondrivis. Tervitamine. Liikumine ja peatumine. Pöörded. Jagu koondrivis. Jao

kogunemine joonele. Jao kogunemine kolonni. Liikumine rivis. Rivi ette kutsumine. Rühma

koosseis. Rühma kogunemise viisid.

Relvaõpe

Kui koolis puuduvad tingimused praktiliseks relvaõppeks, siis relvakäsitsemisoskust

eeldavaid õpitulemusi ei taotleta.

Õpitulemused


1) teab, mis relvi ja relvasüsteeme Eesti kaitseväes kasutatakse;

2) tunneb ja järgib ohutusnõudeid tulirelva kasutamisel; käitub lasketiirus turvaliselt, teab

ohutuid relva hooldamise põhimõtteid;

3) nimetab käsitulirelva (AK 4 või Galil AR näitel) põhiosad ja teab nende koostööd;

4) teab lasu sooritamist mõjutavaid tegureid;

5) võtab iseseisvalt laskeasendeid ning kasutab õiget päästmistehnikat;

6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid automaatrelv, püstol, kaartulerelv, laskemoon, lask.

Õppesisu

Relv: relva mõiste, relva kandmisega seotud tavad ja väärtushinnangud. Kaitseväes

kasutatavamad relvad. AK 4 taktikalis-tehnilised andmed. Relva käsitsemine ja hooldamine.

Ballistika. Ülevaade sisemisest ja välimisest ballistikast. Kuuli lennujoone kuju, tabatav ja

tabamatu ala. Kuulide hajumine ning seda põhjustavad tegurid. Ohutusnõuded.

Üldohutusnõuded relvaga ümberkäimisel. Ohutusnõuded relva ja laskemoona käsitsemisel.

Tiirulaskmine: laskmine õhkrelvast või matkemudelist, hingamise ja lasu päästmise tehnika,

laskeasendid: pikali, põlvelt ja püsti. Relvatugi. Laskekäsklused lasketiirus. Käsklus „TULI

SEIS!”.

Topograafia ja orienteerumine

Õpitulemused


1) teab, mis topograafilisi kaarte ja mis eesmärgil Eesti kaitseväes kasutatakse;

2) määrab paberkaardil kasutatavat mõõtkava ja teisendab seda maastikul sammupaaridesse;

mõõdab pabeririba kasutades kaugusi ning hindab maastikul silma järgi erinevaid kaugusi;

analüüsib topograafilise kaardi leppemärke ja iseloomustab kaardil kajastatud objekte; määrab

objektidevahelisi ruumilisi seoseid;

3) määrab kaardil malliga direktsiooninurga ja looduses maastikul kompassi järgi asimuudi

ning

kaitseväe kaardil UTMi koordinaadid;

4) orienteerib maastikul kompassi järgi kaardi ning orienteerub kaardi ja kompassi järgi vähe-

ja keskmiselt liigendatud maastikul mööda etteantud marsruuti; tunneb öist orienteerumist

piiravaid tegureid;

5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid mõõtkava, kaardi leppemärgid, kaardi koordinaadid,

direktsiooninurk, magnetiline asimuut, suunaparand, punkt-, joon- ja pindobjektid maastikul.

Õppesisu

Topograafia sissejuhatus. Üldmõisted. Kaardi mõõtkava. Kaardi leppemärgid. Leppemärkide

jaotus: punkt-, joon- ja pindleppemärgid. Kaardi reljeef. Reljeefi erinevad vormid ning nende

iseloomustus. Kaartide kasutamine Eesti kaitseväes. Kaartide põhimõõtkavad.

Kaitseväekaartide kartogrammid. Kaardinurk. Kaardi koordinaadid: geograafilised, UTM.

Kompass, magnetiline asimuut ja direktsiooninurk. Kaartidel kasutatavad põhjasuunad.

Magnetiline deklinatsioon. Direktsiooninurk. Magnetiline asimuut. Suunaparand. Kompass ja

selle kasutamine. Kompassi kasutamise piirangud. Magnetilise anomaalia alad. Kaardi

orienteerimine, maastikul orienteerumine, käsi-GPSi kasutamine. Kaardi orienteerimine

kompassi, joonobjekti, punktorientiiri, taevakehade järgi. Asimuudi määramine maastikul ja

selle järgi liikumine. Orienteerumine maastikul. Orienteerumine pimedas. Üldised juhised

ning piirangud käsi-GPSi kasutamiseks maastikul.

Esmaabi välitingimustes

Õpitulemused


1) hindab olukorda õnnetuse korral, teab abi kutsudes ja andes õiget tegutsemisjärjekorda ning

oskab kasutada erinevaid kannatanu transportimise võtteid;

2) väldib ohtusid ning kaitseb ennast ja abivajajaid võimalike ohtude eest;

3) teab elupäästva ja jätkuva esmaabi võtteid ning oskab neid kasutada;

4) tunneb võimalikke käepäraseid ja meditsiinilisi abivahendeid ning oskab neid kasutada;

oskab anda esmaabi erakorraliste haiguste ja mürgistuste korral ning traumakannatanule.

Õppesisu

Tegutsemine õnnetuse korral. Ohu hindamine ja ohutuse tagamine, päästmine otsesest ohust,

sh. Rauteki haaret kasutades. Kannatanu seisundi hindamine: teadvuse, hingamise, vereringe

kontroll. Tegevuste järjekord kannatanu esmasel ülevaatusel. Sündmuskoha tähistamine.

Elupäästev esmaabi. 112-abikutse. Jätkuv esmaabi. Kiirabi. Haigla. Elupäästev esmaabi.

Elustamise ABC. Elupäästev esmaabi traumakannatanule. Suure välise verejooksu sulgemine

abivahenditega ja abivahenditeta. Hingamisteede vabastamine ja vabana hoidmine. Teadvuse

tasemed, teadvusetuse põhjused. Teadvuseta kannatanu abistamine. Šoki mõiste, liigid ja

esmaabi. Kliiniline ja bioloogiline surm. Esmaabi vigastuste ja haigestumiste korral.

Jäsemetraumade fikseerimine. Sobivad asendid erinevate vigastuste ja haigestumiste korral.

Termolina kasutamine. Heimlichi võte. Allergia. Termilised traumad: põletused, päikesepiste,

kuumarabandus, kuumakurnatus, külmumine, alajahtumine (hüpotermia). Uppumine.

Mürgistused. Alkoholimürgistus. Narkootikumide üledoos. Maohammustus. Putukate pisted.

Võõrkeha hingamisteedes.

Massihävitusrelvad ja kodanikukaitse

Õpitulemused


1) tunneb massihävitusrelvade põhitüüpe, kasutamise eesmärke ja tagajärgi, nende kasutamist

ajaloos ning keelustamist;

2) tunneb kodanikukaitse põhialuseid ja eesmärke ning oskab tegutseda hädaolukorras;

3) oskab hinnata ohte ja käituda erinevate ohtude korral: tuleoht, mürkaineoht, radiatsioonioht

ja plahvatusohtlikest esemetest tingitud oht; oskab kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid;

4) tunneb gaasimaski põhiosi, hooldust ja kasutamist;

5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid massihävitusrelv, tuumarelv, bioloogiline relv,

keemiarelv, toksiin, bakter, viirus, radiatsioon, lõhkeaine, plahvatus.

Õppesisu

Massihävitusrelv: tuumarelv, bioloogiline relv, keemiarelv. Liigid ja toime ning kahjustavad

mõjud.Relvade kasutamine ajaloos. Massihävitusrelva leviku piiramine. Kaitsevahendid.

Kaitsevahendite areng. Kaitsevahendid erinevatele massihävitusrelva tüüpidele.

Individuaalsed ja kollektiivsed kaitsevahendid.Kodanikukaitse. Ajalooline ülevaade ja

põhimõtted.Tuleohutus. Tulekahju ärahoidmine, tekkimise põhjused ja tagajärjed. Esmased

tulekustutusvahendid ning nende kasutamine. Põlemine ja plahvatus. Põlemissaadused.

Käitumine tulekahju korral. Mürkaineoht. Levinumad mürgised ained ja nende mõju

inimorganismile. Tegutsemine mürkaineohu olukorras. Radiatsioonioht. Radioaktiivsed

ohuallikad, nende toime loodusele ja inimorganismile. Plahvatusohtlikest esemetest tingitud

oht. Plahvatusohtlikud esemed. Ohutusreeglid plahvatusohtlike esemete leidmise korral.

Käitumine pommiähvarduse korral, evakueerumine.

Keskkonnakaitse kaitseväes

Õpitulemused


1) teab ja kirjeldab riigikaitsetegevusega kaasnevat mõju keskkonnale;

2) valmistab ette ja lõpetab väljaõppelaagri, vähendades väljaõppetegevuse mõju loodusele,

sh hoides ära reostuse ja metsatulekahju;

3) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid ettevaatuspõhimõte, väljaõppelaagri keskkond,

uleohutus, metsatulekahju, reostus, kahjustusala.

Õppesisu

Riigikaitsetegevusega kaasnev mõju keskkonnale. Müra, mürakaitse, välisõhureostus, ohtlike

jäätmete reostus, veereostus, metsatulekahju.

Väljaõppelaagri keskkonnakaitseline ettevalmistamine, rajamine ja lõpetamine. Planeerimine:

jäätmekava, tuleohutuskava, reostusohutuse kava; hügieeni ja toitlustuse korraldamine

välitingimustes, jääkreostus.

Tuleohutuse tagamine ja tegutsemine metsatulekahju korral. Ohuolukord, metsatulekahju,

kustutamise juhtimine.

Praktiline õpe välilaagris


Välilaagris korraldatakse lihtsustatud ja lühendatud sõdurioskuste kursus kavade alusel. Kõik

praktilised harjutused tehakse rühmas. Teoreetilisi teadmisi harjutatakse ja kinnistatakse

tegevuse käigus. Eesmärk on tutvuda kaitseväe rutiini ja päevaplaaniga. Riviõpe

Õpitulemused


1) tegutseb ühtse meeskonnana organiseeritult jao ja rühma kooseisus;

2) saab aru sõjaväelisest rivikorrast ning oskab esmaseid rivivõtteid paigal ja liikumisel

kolonnis.

Õppesisu

Praktiliste harjutuste vaheetapid algavad ja lõpevad rivikorras, mille käigus omandatakse

üldised oskused meeskonnatööks rivis.

Isiklik ja rühmavarustus

Õpitulemused

Kursuse lõpus tunneb ning oskab õpilane kasutada üksikvõitleja ja allüksuse üldvarustust ning

teab selle otstarvet.

Õppesisu

Õpitakse tundma üksikvõitleja ja rühma varustust, selle otstarvet, praktilist kasutamist ning

hooldamist.

Rännak üksuse koosseisus ja üksikvõitleja liikumine maastikul

Õpitulemused

Kursuse lõpus oskab õpilane liikuda päeval ja öösel jalgsi rännakukolonnis ning

üksikvõitlejana maastikul.

Õppesisu

Õpitakse tundma ning harjutatakse erinevaid liikumisviise üksuse koosseisus ja

üksikvõitlejana ümberpaiknemise korral, kasutatakse käemärke ning harjutatakse tegevusi

nende järgi.

Välilaagri rajamine ja eluolu välitingimustes. Keskkonnakaitse

Õpitulemused


1) tunneb kaitseväelist rutiini ja päevaplaani;

2) täidab erinevaid ülesandeid välitingimustes jao koosseisus majutusala rajades;

3) valmistab ette ja lõpetab väljaõppelaagri, vähendades väljaõppe tegevuse mõju loodusele,

sh hoides ära reostuse ja metsatulekahju;

4) tunneb keskkonnakaitse põhimõtteid välitingimustes majutust korraldades.

Õppesisu

Harjutatakse üksuse majutuse korraldamist välitingimustes, paiknemisala ettevalmistamist,

telkide püstitamist, söögi- ja hügieenialade ettevalmistamist.

Toitlustamine ja hügieen välitingimustes

Õpitulemused

Kursuse lõpus tunneb ning täidab õpilane välitingimustes toitlustamise ja hügieeni reegleid.

Õppesisu

Harjutatakse toitlustamise korraldamist välitingimustes koos sooja toidu ettevalmistamise ja

24 h kuivtoidupakkide kasutamisega.

Orienteerumine maastikul

Õpitulemused


1) orienteerub kaardi ja kompassi järgi vähe- ja keskmiselt liigendatud maastikul;

2) määrab kaardil direktsiooninurga, maastikul kompassi järgi asimuudi ja kaitseväe kaardil

UTMi koordinaate;

3) orienteerib maastikul kompassi järgi kaardi ning liigub mööda etteantud marsruuti;

4) tunneb öist orienteerumist piiravaid tegureid.

Õppesisu

Harjutatakse kaardi ja kompassi tundmist vähe- ja keskmiselt liigendatud maastikul, oma

asukoha määramist, kauguste määramist ning objektidele osutamist erineval maastikul ja

erinevas valguses.

Varjumine ja varjatud liikumine maastikul

Õpitulemused

Kursuse lõpus tunneb ja kasutab õpilane peamisi moondamise ning varjatud liikumise

võimalusi erineval maastikul ja erinevas valguses.

Õppesisu

Harjutatakse erinevaid moondamise ja varjatud liikumise võimalusi. Õpitakse tundma, miks

on asjad erinevas keskkonnas ja valguses nähtavad.

Esmaabi välitingimustes

Õpitulemused


1) oskab tegutseda hädaolukorras; tunneb ja kasutab üldiseid esmaabivõtteid, elustamise

põhimõtteid ning välioludes ellujäämist; oskab kutsuda abi;

2) teab ja oskab kasutada erinevaid kannatanu transportimise võtteid;

3) tunneb võimalikke käepäraseid ja meditsiinilisi abivahendeid ning oskab neid kasutada;

oskab anda esmaabi erakorraliste haiguste ja mürgistuste korral ning traumakannatanule.

Õppesisu

Harjutatakse üldisi esmaabivõtteid ja elustamist ning õpitakse tundma välioludes ellujäämise

põhitõdesid.

Relvaõpe, laskeasjandus ja ohutushoid

Õpitulemused


1) tunneb ning järgib relvadega ümberkäimise ohutuseeskirju ja -nõudeid;

2) võtab iseseisvalt laskeasendeid ja kasutab õiget päästmistehnikat;

3) käitub lasketiirus turvaliselt laskmiskäskluste järgi;

4) sooritab ohutult tiirulaskmise praktilisi harjutusi juhendaja kontrolli all.

Õppesisu

Õpitakse tundma Eesti kaitseväes kasutusel olevaid käsitulirelvi. Harjutatakse automaadi

käsitsemist ning erinevaid laskeasendeid. Õpitakse tundma ohutushoidu. Osaletakse

praktilisel laskeharjutusel juhendaja kontrolli all.

Kodanikukaitse

Õpitulemused


1) oskab hinnata ohte ning käituda erinevate ohtude korral: tuleoht, mürkaineoht,

radiatsioonioht ja plahvatusohtlikest esemetest tingitud oht;

2) kasutab esmaseid kaitse- ja tulekustutusvahendeid.

Õppesisu

Õpitakse tundma tegutsemist erinevate ohtude korral ja kasutama esmaseid kaitsevahendeid.

Hindamise alused

Riigikaitse õpitulemusi hinnates lähtutakse õppekava üldosa ning teiste hindamist

reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Riigikaitse õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk

on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning

kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja

nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste

(esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase

teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi

hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal

hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised. Suulise arutluse kõrval on olulisel kohal

kirjalikud tööd: testid, töö kaardiga, statistika ja õigusaktide kasutamine ning analüüs,

referaatide ja uurimistööde koostamine, arvamusloo kirjutamine, juhtumianalüüs. Nii

teoreetilist kui ka praktilist kursust hinnates arvestatakse ainealaste teadmiste ja oskuste taset,

aktiivsust osalemisel praktilises tegevuses ning vastutustunnet ja kaaslaste toetamist

ühistegevuses ja rühmatöös – kodanikuosalust.

Kontrollivaid ülesandeid koostades tuleb arvestada, et esindatud oleksid erineva tasandi

ülesanded: teadmiste kontrollimine (mõisted, faktid, seaduspärasuste tundmine), teadmiste

rakendamine (kasutamine uues situatsioonis), mõistmine (kirjeldamine, seletamine,

ümbersõnastamine), analüüs ja süntees (seoste näitamine, võrdlemine, rühmitamine,

eristamine, faktide sidumine seaduspärasustega) ning hinnangu andmine (järelduste,

otsustuste tegemine). Laagris hinnatakse praktilisi sooritusi. Ohutushoiutesti positiivne

sooritus on eelduseks praktilisel laskeharjutusel osalemiseks.

Turismiteenindus VÄLJATÖÖTAMISEL

Õppesisu

Teenindus ja müügitöö toitlustuses 11 tundi

Teenindus- ja müügitoimingute tähtsus, tähendus. Müügisituatsiooni etapid. Müügitehnikad.

Tagasiside hankimise võimalused, analüüs, edastamine. Nõuded söögiruumidele.

Söögiruumide planeerimine. Lauad, lauapesu. Laua- ja serveerimisnõud, söögiriistad ja

serveerimisvahendid; ettevalmistustööd söögisaalis. Laudade eelkatted. Teenindusprotsess.

Eelroogade, pearoogade, järelroogade serveerimise töövahendid, tehnika, tööde järjekord.

Toitude serveerimine. Lihtsamate kuumade ja külmade jookide serveerimine. Veinide

serveerimise töövahendid, tehnika, tööde järjekord. Arveldamine. Kassatoimingud.

Teenindava personali töökorraldus, teeninduse- ja müügisüsteemid. Roogade

serveerimisviisid, roogade väljapanek, roogade serveerimine. Standardsed söögikorrad ja

nende teenindamine: hommikusöögid, lõunasöögid, õhtueine, õhtusöögid. Laudade

paigutamine ruumi. Laudade lauapesuga katmise ja linade ärakorjamise tehnilised võtted.

Erineva kuju ja suurusega laudade katmine. Salvrättide voltimine. Kelneriräti voltimine ja

kasutamine. Lauapesu hooldamine. Lauanõud ja söögiriistad, klaasid, serveerimisnõud ja –

vahendid - äratundmine, sobivate vahendite valik, pesemine, poleerimine, ladustamine,

transportimine. Nõude kandmise võtted – tühjade toidunõude, kuumade nõude kandmine,

portsjonite kandmine, serveerimisnõude kandmine, kasutatud nõude kandmine, kandiku

kasutamine. Lauakatmine – hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilaudade, pidulikud einete,

banketilaudade, selvelaudade eelkatted, käigukatted vastavalt menüüle. Toodete ja teenuste

esitlemine – toitude, jookide ja menüüde esitlemine. Serveerimine - eelroogade, pearoogade,

järelroogade, lihtsamate külmade ja kuumade jookide serveerimise töövahendid, tehnika,

tööde järjekord. Teenindus ja müük – osaline, täielik teenindus söögilauas, selveteenindus,

peoteenindus. Klientide vastuvõtmine, lauda juhatamine, menüü esitlemine, nõustamine,

tagasiside hankimine. Teenindus hotellituppa. Arvlemine. Kassatoimingud. Kliendi

probleemide lahendamine vastavalt teenindusstandardile

Turismimajanduse alused 5 tundi

Turismi olemus, ajalugu, areng ja roll tänapäeva ühiskonnas. Turismimajanduse põhimõisted,

süsteem ja keskkond. Turismivormid. Turistide liigitamine. Peamised turismiettevõtted.

Ametid turismis. Külastuseesmärgid, põhivajadused. Eesti turismitoode. Turismiturundus.

Turismitoodete levitamiskanalid. Reisitranspordi osa turismis. Turismikohtade tüübid.

Majutuse, toitlustuse ja meelelahutuse seos turismiga. Globaalprobleemid. Turismipoliitika

mõju. Turism tulevikus

Klienditeenindus 5 tundi

Klient, teenindaja ja klienditeenindus. Teeninduse mõiste ja olemus. Teenindusühiskonna

mõiste. Erinevad teenindustüübid. Teeninduse kvaliteet. Isiksuse austamine. Valikuvabadus ja

vastutus. Elu kvaliteedi tõstmine teeninduse kaudu. Kliendikeskne teenindus. Klientide

vajadused ja ootused. Klientide rühmitamine vajaduste, nõudmiste, võimaluste järgi.

Klientide turvalisus ja hügieen. Klienditeenindaja roll, pädevused, isikuomadused. Kiituste

käsitlemine. Kaebuste ja probleemide kliendikeskne käsitlemine. Puuetega inimesed, lastega

pered, seeniorid. Erineva kultuuritaustaga kliendid. Meeskonnatöö.

Soome keel I

Õppesisu

Kuulamine

- lühikeste õppetekstide ja dialoogide kuulamise tulemusel saab õpilane aru

tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad isikuandmeid, inimeste kirjeldust

ja vahetut ümbrust,

- originaallauludel põhinevate lünkharjutuste tulemusel oskab sujuvast esitusest

eristada ja ära tunda tuttavaid sõnu.

Lugemine

- lühikeste õppetekstide ja dialoogide lugemise tulemusel saab õpilane aru

tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad viisakusväljendeid,

ajaväljendeid, isikuandmeid, inimeste kirjeldust, keelteoskust, harrastusi ja vahetut

ümbrust,

- lühikeste õppetekstide lugemise tulemusel teab põhilist informatsiooni Soome

Vabariigi kohta.

Suuline suhtlus ja esitlus

- tundides käsitletu põhjal oskab õpilane kasutada viisakusväljendeid,

- oskab küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata,

- oskab kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohti ja inimesi,

- oskab suhelda omandatud sõnavara ja grammatika piires, s.h tunneb ära põhilisi

eesti keele sõnade sarnaseid eksitussõnu soome keeles.

Kirjutamine

- grammatika õppimise ja harjutamise tulemusel oskab õpilane tekstides kasutada

vokaalharmooniat, omistusliiteid, verbide pööramist olevikus, isikulisi asesõnu ja

põhilisi ainsuse käändeid,

- oskab koostada isikuandmetel põhinevat teksti ning täita formulare.

Teema Meetod ja materjal

1. Sissejuhatus kursusele (tutvumine,

reeglid, õppimise kontekstid)

2. Millainen kieli suomi on?

Arutelu, rühmatöö (tuttavad sõnad)

Slaidid, paljundused, laul

1. Tähestik ja hääldus „Hyvä-parempi-paras“ (edasp. HPP), lk 10-11

Kuulamine (CD), mäng (tähestik: bingo), laul

1. Kuulamine ja sõnavara: enese

tutvustamine (põhilised küsimused)

2. Isikulised asesõnad („on“ pööramine)

Videokursus (edasp. VK KH) „Kuulostaa

hyvältä“ I („Kuka sinä olet?“)

1. Grammatika: vokaalharmoonia Slaidid, paljundused, laul

1.Vokaalharmoonia ja seestütlev kääne

2. Sõnaraamatu kasutamine (omastav k.)

Harjutus: tänamine ja (mitte) meeldimise

väljendamine

Töö sõnaraamatuga

Paljundused, laul

1. Tervitamine ja viisakusväljendid HPP lk 14-17

Paljundused, laul

1. Kuulamine ja sõnavara: vestlus sõbraga

(küsimuste moodustamine)

VK KH II („Jutta ja Anssi tapaavat“)

Paljundused, laul

1. Kordamine kontrolltööks Slaidid, paljundused, laul

1. Kontrolltöö I

2. Osastav kääne


Keelepildid: toit

1. Kuulamine ja sõnavara: poes

(küsimused ja osastav k.)

2. Nädalapäevad

VK KH III („Kaupassa“)

Paljundused, laul

HPP lk 24, 26

1. Numbrid

2. Verbide pööramine olevikus: I

verbitüüp

Numbrimäng

Saidid, paljundused, laul

Töö sõnaraamatuga

1. Kuude nimetused

2. II verbitüüp

Paljundused, laul

1. III verbitüüp

2. Isiku tutvustus (keeled, päritolumaa,

vanus)

HPP lk 28-29 („Kuka sinä olet?“)


1. IV ja V verbitüüp, erandid (nähdä,

tehdä)

2. Kuulamine: isiku tutvustus

Kuulamisharjutused õpikutest „Turismi soome

keel“ ja „Soome keel iseõppijale“

1. Oleviku pööramise kordamine

kontrolltööks

2. Väljendid (kuulamine): isiku- ja

kontaktandmed

„Äri soome keele“ pt 1 (kuulamine)

1. Kontrolltöö II

2. Isikuandmete ankeet

HPP lk 34 (väljamõeldud isik)

1. Pööramine olevikus: eitav lause

2. Kuulamine ja sõnavara: tee seletamine

VK KH VII („Miten Tapiolaan pääsee?“)


1. Omastav kääne ja sõna tüvi HPP lk 52-53


1. Omastav kääne ja sõna tüvi

2. Kuulamine ja sõnavara: restoranis


VK KH IX („Engelissä“)


1. Omistusliited

2. Kuulamine ja sõnavara: riidepoes


VK KH X („Takkia ostamassa“)


1. Kas-küsimus

2. Kuulamine ja sõnavara: kingituse

ostmine (küsimuste moodustamine)

VK KH XII („Arabian myymälässä“)


Lõiming teiste ainete ja läbivate teemadega

Soome keele algkursus lõimub hästi eesti keele ja muusikaga. Suguluskeelena tekitab soome

keele õppimine kõrvalpilgu eesti keelele, mida toome tundides keelelistele omapäradele

viidates ka esile. Üheks läbivaks õppemeetodiks on soomekeelsete laulude kuulamine, mis

viib õpilased kurssi Soome kaasaegse muusika eri stiilidega. Kultuuriteemad on seotud

kirjanduse ja filmikunstiga. Puudutame tundides ka Soome geograafilisi omapärasid, nii

looduse, kultuuri, ajaloo kui ka murrete baasil.

Läbivatest teemadest on kursus tihedalt seotud kultuurilise identiteedi ning väärtuste ja

kõlblusega. Tehnoloogia ja innovatsiooniga haakuvad kaasaegsed õppemeetodid.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus on igati soositud ning nende rakendamiseks ja arendamiseks

pakuvad võimalusi Soome tähtpäevade tähistamine ning sõprussidemete loomine Ida-Soome

kooliga (Itä-Suomen koulu).

Hindamine

Kursuse hinne pannakse välja tunnikontrollide keskmise hinde ja kontrolltööde hinnete

keskmisena. Sooritatud peab olema vähemalt kolm tunnikontrolli neljast. Mittesooritatud

tunnikontroll tuleb asendada koduse lisatööga, mis esitatakse kas kirjalikult või suuliselt

klassis. Sooritatud peavad olema mõlemad kontrolltööd. Kontolltöö võib sisaldada

kuulamisosa ja etteütlust.

Kontrolltöö I teemad:

1. isiku- ja kontaktandmeid puudutavate küsimuste moodustamine ja nendele

vastamine;

2. vokaalharmoonia;

3. viisakusväljendid.

Kontrolltöö II teemad:

1. osastav kääne;

2. verbitüübid ja oleviku pööramine (ilma astmevahelduseta, jaatav lause);

3. isiku- ja kontaktandmed süvenenumalt.

Lisahindeid võib teenida tunniaktiivsuse ja jooksvate ülesannete sooritamise eest. Teretulnud

on panustamine Soome sõpruskooliga kontakti loomisesse ja värsked-loomingulised

koostööideed. Samuti osalemine Soome iseseisvuspäeva tähistamisel 6. detsembril.

Soome keel II

Taotletavad õpitulemused

Kuulamine

- lühikeste õppetekstide ja dialoogide kuulamise tulemusel saab õpilane aru

tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad isikuandmeid, inimeste kirjeldust

ja vahetut ümbrust,

- originaallauludel põhinevate lünkharjutuste tulemusel oskab sujuvast esitusest

eristada ja ära tunda tuttavaid sõnu.

Lugemine

- lühikeste õppetekstide ja dialoogide lugemise tulemusel saab õpilane aru

tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad viisakusväljendeid,

ajaväljendeid, isikuandmeid, inimeste kirjeldust, keelteoskust, harrastusi ja vahetut

ümbrust,

- lühikeste õppetekstide lugemise tulemusel teab põhilist informatsiooni Soome

Vabariigi kohta.

Suuline suhtlus ja esitlus

- tundides käsitletu põhjal oskab õpilane kasutada viisakusväljendeid,

- oskab küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata,

- oskab kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohti ja inimesi,

- oskab suhelda omandatud sõnavara ja grammatika piires, s.h tunneb ära põhilisi

eesti keele sõnade sarnaseid eksitussõnu soome keeles.

Kirjutamine

- grammatika õppimise ja harjutamise tulemusel oskab õpilane tekstides kasutada

vokaalharmooniat, omistusliiteid, verbide pööramist olevikus, astmevaheldust,

isikulisi asesõnu ja põhilisi ainsuse käändeid,

- oskab koostada isikuandmetel põhinevat teksti ning täita formulare.

Teema Meetod ja materjal

Sissejuhatus kursusele. Õppesuunad

soome keeles, põhiküsimuste ja numbrite

kordamine

Tutvustus ja arutelu, slaidid

Osastava kordamine ja proovitest Slaidid, paljundused, laul

Küsimuste mõistmine,

kuulamisharjutused

Turismi soome keele ja Soome keel iseõppijale

kuulamisharjutused

Sissejuhatus omastavasse käändesse. HPP lk 52-53, sõnaraamat,

Sõnaraamatu kasutamine slaidid, paljundused, laul

Ajaväljendid: kell, kuupäevad Slaidid, paljundused, laul

Omastava tüvi ehk käändsõna põhitüübid Slaidid, paljundused, laul

Isiku tutvustus: täiendavaid küsimusi,

omastava harjutamine

Paljundused, laul

Kuulamine ja sõnavara: tee seletamine VK KH VII („Miten Tapiolaan pääsee?“)


Grammatika: omistusliited


Kuulamine ja sõnavara: restoranis


VK KH IX („Engelissä“)


Kordamine kontrolltööks Slaidid, paljundused, laul

Kontrolltöö I Kuulamistekst, harjutused

Grammatika: Astmevaheldus verbides Slaidid, paljundused, laul

Kuulamine ja sõnavara: riidepoes


VK KH X („Takkia ostamassa“)


Astmevaheldus omastavas käändes.

Isikuandmete ankeet

Slaidid, paljundused, laul HPP lk 34

(väljamõeldud isik)

Põhilised ainsuse käänded. Kuulamine ja

sõnavara: kingituse ostmine (küsimuste

moodustamine)

VK KH XII („Arabian myymälässä“)


Käänamine koos astmevaldusega.

Väljendid (kuulamine): isiku- ja

kontaktandmed


„Äri soome keele“ pt 1 (kuulamine)

Kas-küsimus. Kordamine kontrolltööks Slaidid, paljundused, laul

Kontrolltöö II Kuulamistekst, harjutused

Loomingulise ülesande arvestus Esinemine vms loominguline ülesanne

Kursuse kokkuvõte

Lõiming teiste ainete ja läbivate teemadega

Soome keele esimene jätkukursus lõimub hästi eesti keele ja muusikaga. Suguluskeelena

tekitab soome keele õppimine kõrvalpilgu eesti keelele, mida toome tundides keelelistele

omapäradele viidates ka esile. Üheks läbivaks õppemeetodiks on soomekeelsete laulude

kuulamine, mis viib õpilased kurssi Soome kaasaegse muusika eri stiilidega. Kultuuriteemad

on seotud kirjanduse ja filmikunstiga. Puudutame tundides ka Soome geograafilisi

omapärasid, nii looduse, kultuuri, ajaloo kui ka murrete baasil.

Selle kursuse loominguline ülesanne on seotud Soome ajalooga, nii et kursus annab

lisateadmisi Põhjamaade ajaloo kohta. Soome ajalugu seotakse ühelt poolt Eesti ja teiselt

poolt maailma ajalooga.

Läbivatest teemadest on kursus tihedalt seotud kultuurilise identiteedi ning väärtuste ja

kõlblusega. Tehnoloogia ja innovatsiooniga haakuvad kaasaegsed õppemeetodid.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus on igati soositud ning nende rakendamiseks ja arendamiseks

pakuvad võimalusi Soome tähtpäevade tähistamine ning sõprussidemete loomine Ida-Soome

kooliga (Itä-Suomen koulu).

Hindamine

Kursuse hinne pannakse välja tunnikontrollide keskmise hinde ning kontrolltööde hinnete ja

loomingulise töö keskmisena. Sooritatud peab olema vähemalt kolm tunnikontrolli neljast.

Mittesooritatud tunnikontroll tuleb asendada koduse lisatööga, mis esitatakse kas kirjalikult

või suuliselt klassis. Lisahindeid võib teenida tunniaktiivsuse ja jooksvate ülesannete

sooritamise eest. Teretulnud on panustamine Soome sõpruskooliga kontakti loomisesse ja

värsked-loomingulised koostööideed.

Sooritatud peavad olema mõlemad kontrolltööd. Kontolltöö võib sisaldada kuulamisosa ja

etteütlust.

Kontrolltöö I teemad:

1. isiku- ja kontaktandmeid puudutavate küsimuste moodustamine ja nendele

vastamine;

2. omastav kääne ja sõna tüvi;

3. omistusliited.

Kontrolltöö II teemad:

1. isiku- ja kontaktandmed süvenenumalt;

2. astmevaheldus verbide pööramisel;

3. astmevaheldus käänamisel.

Rootsi keel

Sissejuhatus

Riiklikus õppekavas on seatud eesmärgiks, et gümnaasiumi lõpetaja valdab vähemalt kahte

võõrkeelt. Arvestades Rannarootsi kultuuri Lääne-Eestis ja Rootsi tihedaid kontakte Eestiga,

on rootsi keele õpetamine Eesti koolides otstarbekas. Germaani keelte gruppi kuuluv rootsi

keel omab palju sarnaseid jooni saksa ja inglise keelega, mis võimaldab suhteliselt kiiresti

saavutada A1 ja A2-keeletaseme. Läänemaa Ühisgümnaasiumis õpitakse rootsi keelt

gümnaasiumiastmes valikainena kas ühe või kahe kursuse ulatuses vastavalt kehtiva

tunnijaotusplaanile ja õpilaste valikkursuste valikule.

Õppe-eesmärgid

Käesolev ainekava toetub gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeelte valdkonnakavale.

A1-keeleoskustasemega võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane omandab keeleoskuse

tasemel, mis võimaldab:

- mõista ja kasutada igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi

rahuldada;

- ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning

vastata sama teema küsimustele;

- suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.

A2-keeleoskustasemega võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane omandab keeleoskuse

tasemel, mis võimaldab:

- mõista ja kasutada igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi

rahuldada;

- mõista ja kasutada lauseid ja igapäevaseid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste

valdkondadega, nt info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö;

- toime tulla igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust

tuttavatel rutiinsetel teemadel.

Keeleoskustasemest sõltumatult taotletakse, et õpilane:

- mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi ja oskab suhtluses

sellega arvestada;

- huvitub rootsi keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;

- omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused.

Õppeaine kirjeldus

Rootsi keele õpe on suunatud algajatele ja ei nõua eelteadmisi. Uue võõrkeele omandamist

toetab varasem keeleõppimise kogemus. Soovitatav kursuste arv on vähemalt kaks. Sel juhul

võib gümnaasiumi lõpetaja jõuda A1.2-tasemele ja omandab tugeva põhja edasiõppimiseks.

Õppeprotsessis kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppe-

meetodeid. Rakendatakse paaris- ja rühmatööd. Tunnis suheldakse võimalikult palju rootsi

keeles, eesti keelt kasutatakse vastavalt vajadusele, nt selgituse andmisel.

Õpilasi ergutatakse kriitiliselt kasutama internetis olemasolevaid infoallikaid, sh

sõnaraamatud, tõlkimisteenused, rootsi keelne ajakirjandus.

Teemavaldkonnad ja nende alateemad on igapäevaelus omavahel läbi põiminud ning nii on

neid võimalik käsitleda ka keeleõpetuses. Eri teemade kaudu on õpilasel võimalus võrrelda

Eesti ja rootsi keelega seotud kultuuriruumi. Teemasid käsitledes peetakse silmas

keeleoskustaset, õpilase huve ning teemade päevakohasust.

Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks.

Keeleõppes arendatakse õpioskusi, mis toetavad edasisi võõrkeeleõpinguid ning panevad

aluse elukestvale õppele.

Õppeväljundid


- mõistab lihtsate vestluste, sõnumite ja tekstide sisu õpitud temaatika piires;

- saab hakkama igapäevastes lihtsates suhtlusolukordades;

- koostab lihtsaid tekste õpitud temaatika piires;

- tunneb huvi rootsi keele kõnelevate maade kultuurielu vastu;

- kasutab võõrkeelseid teabeallikaid vajaliku informatsiooni leidmiseks;

- seab eesmärke ja hindab nende saavutuse taset ning vajaduse korral muudab oma

õppestrateegiaid;

- seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade

teadmistega.

Peale teist kursust on õppija rahuldavaks õpitulemuseks keeleoskustase A1.1, hea ja väga hea

tulemuseks on tase A1.2. Väga hea õpilane võib jõuda A2.1-tasemele.

Hindamine

Hindamine toimub kujundavalt. Vähemalt kord nädalas viiakse läbi väike töö, mis võib

hõlmata kõike seni õpitut. Õpilastele antakse tagasisidet, kuidas vead on tekkinud ja kuidas

neid tulevikus vältida. Kursuse lõpuhinne kujuneb nii, et loetakse kokku iga tööosa viimases

katses saadud punktid. Hetkeseis teavitatakse õpilastele e-päeviku (STUUDIUM) kaudu.

Vajadusel viiakse läbi individuaalkonsultatsioone. Kokkuvõtvalt kasutatakse hindeid „5“,

„arvestatud“ ja „mittearvestatud“.

Prantsuse keel

Läänemaa Ühisgümnaasiumis õpitakse prantsuse keelt gümnaasiumiastmes valikainena kas

ühe või kahe kursuse ulatuses vastavalt õpilaste valikkursuste valikule. Prantsuse keel on

maailmas viies kõnelduim keel, seda räägib 274 miljonit inimest. Õppimist hõlbustab teatav

ühisosa inglise keele sõnavaraga.

Eesmärgid

A1-keeleoskustasemega võõrkeeleõpetuse tulemusel omandab õpilane keeleoskuse tasemel,

mis võimaldab:

- mõista ja kasutada igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et elementaarselt

suhelda;

- tutvustada ennast ja teisi ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning

vastata samateemalistele küsimustele;

- suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama;

- mõista ja kasutada lauseid ja igapäevaseid väljendeid, mis on seotud primaarsete

valdkondadega, nt info iseendaenda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö;

- toime tulla igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust

tuttavatel rutiinsetel teemadel.

Keeleoskustasemest sõltumatult oskab õpilane:

- mõista ja väärtustada oma kultuuride sarnasusi ja erinevusi ja oskab suhtluses sellega

arvestada;

- huvituda prantsuse keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;

- omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused.

Õppeaine kirjeldus

Prantsuse keele õpe algab nulltasemest. Uue võõrkeele omandamist toetab varasem

keeleõppimise kogemus. Soovitatav kursuste arv on vähemalt kaks, mis võimaldab jõuda

A1.2-tasemele ja omandada tugeva põhi edasiõppimiseks.

Õppeprotsessis kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppe-

meetodeid. Rakendatakse paaris- ja rühmatööd. Tunnis suheldakse võimalikult palju prantsuse

keeles, eesti keelt kasutatakse vastavalt vajadusele, nt selgituse andmisel.

Õpilasi suunatakse kasutama internetis olemasolevaid sõnaraamatud ja muid infoallikaid.

Teemavaldkonnad ja nende alateemad on igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning nii on

neid võimalik käsitleda ka keeleõpetuses. Eri teemade kaudu on õpilasel võimalus võrrelda

Eesti ja prantsuse keelega seotud kultuuriruumi. Teemasid käsitledes peetakse silmas

keeleoskustaset, õpilase huve ning teemade päevakohasust.

Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks.

Keeleõppes arendatakse õpioskusi, mis toetavad edasisi võõrkeeleõpinguid ning panevad

aluse elukestvale õppele.

Õppeväljundid


- mõistab lihtsate vestluste, sõnumite ja tekstide sisu õpitud temaatika piires;

- saab hakkama igapäevastes lihtsates suhtlusolukordades;

- koostab lihtsaid tekste õpitud temaatika piires;

- tunneb huvi prantsuse keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu;

- kasutab võõrkeelseid teabeallikaid vajaliku informatsiooni leidmiseks;

- seab eesmärke ja hindab nende saavutuse taset ning vajaduse korral muudab oma

õppestrateegiaid;

- seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade

teadmistega.

Pärast teist kursust on õppija heaks õpitulemuseks keeleoskustase A1.1, väga hea tulemus

täiendava iseseisva töö korral on tase A1.2.

Õppesisu

Käsitletakse järgnevaid teemavaldkondi:

- mina ja teised (enesetutvustus; huvid ja eelistused; perekond, sõbrad ja tuttavad; välimus

ja iseloom; ühised tegevused; perekondlikud sündmused ja tähtpäevad);

- kodu ja kodukoht (kodu, pereelu, kodukoht);

- riigid ja nende kultuur (maad, riigid ja rahvad; tavad ja tähtpäevad; kultuuriline

mitmekesisus; traditsioonid ja kombed; regionaalsed erinevused);

- igapäevaelu, õppimine ja töö (igapäevased tegevused; koolielu ja õppimine; tegevusalad

ja ametid; toitumine; tervis);

- vaba aeg (hobid ja huvid; sport; meedia; reisimine).

Keelestruktuure õpitakse integreeritult erinevate osaoskustega vastavalt vajadusele, lähtudes

sellest, milliseid konkreetseid oskusi õpilane vajab toimetulekuks suhtlemisel, lugemisel,

kuulamisel ja kirjutamisel.

Käsitletakse järgnevaid keelestruktuure:

- lauseõpetus (sõnajärg, lauseliigid, sidesõnad);

- tegusõnad (ajavormid, abitegusõnad, partitsiibid);

- nimisõnad (umbmäärane ja määrav, partitiivne artikkel, mitmus);

- asesõnad (isikulised asesõnad, omastavad asesõnad, näitavad asesõnad);

- omadussõnad ja määrsõnad (omadussõnade grammatiline sugu ja mitmus, võrdlusastmed,

määrsõnade moodustamine ja võrdlusastmed);

- eessõnad.

Hindamine

Rakendatakse kujundavat hindamist. Reeglina hinnatakse õpilase järjepidevat tööd ja

osalemist tunnis kogu materjaliga. Kursuse jooksul antavaid koduseid töid võib õpetaja

jooksvalt hinnata. Iga kursuse lõpus toimuva kogu kursuse materjali hõlmava kontrolltöö

hinne on määrav kursusehindele.

Saksa keel

Saksa keel 1.1 - saksa keele algkursused (2 kursust) 10., 11. ja 12. klassi majandus-, reaal ja

loodussuuna õpilastele, kellel kooli poolt kohustuslike kursuste hulgas pole A1-

keeleoskustasemega keelt.

Saksa keel 1.2 - saksa keele kursused (2 kursust) 11. ja 12. klassi kõikide suundade

õpilastele, kes on vähemalt 2 kursust saksa keelt õppinud.

Õpetamise eesmärgid

A1- keeleoskustasemega võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane:

omandab põhiteadmised saksa keele ehitusest ja baassõnavara;

omandab igapäevase suhtlusoskuse;

mõistab ja väärtustab oma ning saksa keelt kõnelevate maade kultuuride sarnasusi ja

erinevusi ja oskab suhtluses sellega arvestada;

huvitub saksa keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;

mõistab meedia kaudu saadud lihtsamat informatsiooni;

omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused.

Õpitulemused

A1- keeleoskustaseme omandanu:

mõistab lihtsate vestluste, sõnumite ja tekstide sisu õpitud temaatika piires;

saab hakkama igapäevastes lihtsates suhtlusolukordades, tuginedes õpitud

kultuuriteadmistele;

koostab lihtsaid tekste õpitud temaatika piires;

tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu;

kasutab võõrkeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud,) vajaliku informatsiooni

leidmiseks;

seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab

oma õpistrateegiaid;

seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade

teadmistega.

Õppesisu

Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad

MINA JA TEISED

Enesetutvustus, huvid ja eelistused; välimus; perekond, sõbrad ühised tegevused;

perekondlikud sündmused ja tähtpäevad.

KODU JA KODUKOHT

Kodu, perekond, sugulased; kodu kui eluruum; koduloomad, lemmikloomad; kodukoht;

tähtpäevad; traditsioonid ja kombed.

RIIGID JA NENDE KULTUUR

Maad, riigid ja rahvad; tavad ja tähtpäevad, kultuuriline mitmekesisus; saksa keelt kõnelevate

riikide olulisemad sündmused ja inimesed.

IGAPÄEVAELU

Igapäevased tegemised: toitumine, olme, sisseostud, kehaline aktiivsus; tegevusalad ja

ametid; kool ja õppimine.

Keelelised teadmised, grammatilised vahendid

SÕNAJÄRG

LAUSES

Sõnajärg lihtlauses.

Satzklammer modaaltegusõnade, lahutatava eesliitega tegusõnade

korral:

Er will nach Hamburg kommen. Wir fangen um zwei Uhr an.

Er hat drei Jahre in Berlin gelebt.

Sõnajärg kõrvallauses: Ich rufe nicht an, weil ich keine Zeit habe.

Aja- ja kohamääruste järjestus lauses

Ich fahre morgen nach Berlin.

LAUSE

Lihtlause - jaatav, eitav lause, küsi- ja käsklause:

Ich suche die Bahnhofstraβe. Wann sehen wir uns?

Setz dich, bitte! Nimmst du Kaffee oder Tee?

Liitlaused rinnastavate sidesõnadega: Ich trinke Tee und meine Mutter

trinkt Kaffee.

Liitlause:

kõrvallause alistavate sidesõnadega weil, dass, wenn:

Wenn es nicht regnet, können wir gehen. Ich weiβ, dass er kommt.

TEGUSÕNA Präsens;

käskiv kõneviis (Sie): Entschuldigen Sie!

Modaaltegusõnad: mögen (ich mag, ich möchte), dürfen, können,

müssen, wollen; sollen

kasutatavamad lahutatava eesliitega tegusõnad; abitegusõnad: sein,

haben; kasutatavamad enesekohased tegusõnad;

Perfekt; Präteritum.

Konjunktiv II: haben: Ich hätte gern ... (kindla väljendina.)

kasutatavamad enesekohased tegusõnad;

kasutatavamate tegusõnade rektsioon

NIMISÕNA JA

ARTIKKEL

Nimisõna sugu, mitmus, käänamine: Nominativ, Akkusativ;

Dativ kindlates väljendites in der Schweiz, am Montag;

määrav ja umbmäärane artikkel, artikli puudumine; eitussõna kein.

Indefinitartikel: jeder, viele, etwas, was...

OMADUSSÕNA Omadussõna öeldistäitena ja määrsõnalises kasutuses:

Ich bin klug. Er lernt gut.

ASESÕNA Isikuline asesõna. Käänamine: Nominativ;;

omastav asesõna (mein, dein, sein, ihr, unser, euer, Ihr);

küsiv asesõna Wer? Was? Wie viel?...; näitav asesõna (der/ das/ die);

umbmäärane asesõna (viele, nichts, etwas, ...); umbisikuline asesõna es

püsiväljendites Wie geht es?

umbmäärane asesõna man

AEGA, KOHTA

VÄLJENDAVAD

EESSÕNAD

MUUD

EESSÕNAD

Püsiväljendid: am Montag, in der ersten Stunde, 20 vor drei,

um fünf Uhr

Was machst du an/ zu Ostern?

Püsiväljendid: in Estland, nach Berlin, aus Deutschland, ...

Eessõnad

akkusatiivi ja daativiga (Wechselpräpositionen):

Stell den Wagen vor das Haus. Der Wagen steht vor dem Haus.

Ich fahre mit dem Bus.

Das brauche ich für Sport.

Wir gehen zu Fuβ.

Die Jacke ist aus Leder.

ARVSÕNA Põhiarvsõna (1−1000):

Es ist jetzt fünf.

Es kostet drei Euro.

Järgarvsõna: kuupäev:

Heute ist der zwölfte Juli.

Kellaaeg, aastaarv

Ich bin 1997 geboren.

SIDESÕNA

Rinnastavad sidesõnad: und, und auch, oder, aber

Alistavad sidesõnad: weil, dass, wenn.

SÕNATULETUS Liitsõnade moodustamine: hellblau, Schneemann, Schwimmbad, ...

enam kasutatavad tegusõnade liited: mitspielen, ...

Enam kasutatavad nimi-,: Schwimmer, Verkäuferin,

Enam kasutatavad nimi-, omadus- ja tegusõnade tuletusliited:

Schwimmer, Verkäuferin, freundlich

Õppetegevus

Uue võõrkeele omandamist toetab varasem keeleõppimise kogemus.

Õppeprotsessis kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning

aktiivõppemeetodeid. Rakendatakse paaris- ja rühmatööd. Õpilasi ergutatakse kasutama keelt

ka väljaspool keeletunde. Eri teemade kaudu on õpilasel võimalus võrrelda eesti ja saksa

keelega seotud kultuuriruumi. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema

keeleoskuse omandamiseks. Õpilase tähelepanu juhitakse olulistele kultuurierinevustele

suhtlemises.

Keeleõppes arendatakse endiselt õpioskusi, mis toetavad edasisi võõrkeeleõpinguid ning

panevad aluse elukestvale õppele. Õpetaja suunab õpilasi kõrvutama ja analüüsima keelte

sarnasusi ja erinevusi, nägema keeltevahelisi seoseid ning jälgima oma keelekasutust.

Iseseisvate tööharjumuste kõrval kinnistuvad paaris- ja meeskonnatöö oskused.

Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks:

audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

lihtsamate kirjade koostamine (nt sõnumid, erinevad ankeedid, CV);

loovtööd (nt plakat, kuulutus, luuletus, tõlge,);

rolli- ja suhtlusmängud;

projekttööd (nt filmide tegemine, teatritükkide etendamine, veebilehtede koostamine);

info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, Internet).

Õppekirjandus

prima Deutsch für Jugendliche Band 1 Cornelsen

prima deutsch für Jugendliche Band 2 Cornelsen

Hindamine

Õppeaasta jooksul hinnatakse tunnis ning kodus tehtavat tööd iga teema lõpetamisel.







Astronoomia

Eesmärgid

Ülevaate andmine praktilisest astronoomiast, vaatlusseadmetest j

vaatlusmetoodikatest.

Iseseisvate astronoomia vaatluskogemuste pakkumine.

Põhiliste astronoomiliste vaatlusseadmete (binokkel, teleskoop, astrokaamera)

kasutamise oskuste andmine ja tööpõhimõtete tundma õppimine.

Taevakaartide ja astronoomia tarkvara kasutamine.

Astronoomia ja kosmoseuuringute tähtsuse tajumine.

Oodatavad õpitulemused

Õpilane teab:

Teemaga seotud põhimõisteid.

Taevamehaanika seaduseid.

Astronoomiliste objektide ja vaatlustehnika liike.

Valgusreostuse negatiivsetest mõjudest.

Õpilane oskab:

orienteeruda tähistaevas ja leida eri liiki taevakehasid;

kasutada lihtsamaid vaatlusinstrumente ja astronoomia tarkvara;

planeerida ja ette valmistada vaatluskoht;

teostada iseseisvaid astronoomia vaatlusei;

koostada taevakehade otsingukaart;

vahet teha lääts- ja peegelteleskoobil.

Õppesisu

ettevalmistused vaatlusteks;

peegel- ja refraktorteleskoobid;

elementaarne astronoomiatehnika;

binokli vaatlused;

poolautomaatsed teleskoobid;

optilised detektorid;

taevamehaanika põhimõisted;

astrograafi õpe ja praktika;

astronoomia tarkvara ja fotomeetria;

vaatlused teleskoobiga;

kasulikud veebileheküljed ja astronoomia andmebaasid;

taevakehade leidmismeetodid;

vaatluste liigid, astronoomilised objektid, vaatlusinstrumendid.

Hindamise põhimõtted

Kokku on võimalik saada 100 p

See sisaldab:

1) kodune kirjalik töö 20 p

2) vaatluste juhendi/otsingukaartide koostamine seminari ettekanne 30 p

valmistatakse ette kodus ja esitatakse koolis kohustus vastata teemaga seotud küsimustele

3) eksam 40 p

a) suuline osa 20 p

b) kirjalik osa 20 p

4) aktiivsus ja praktilised oskused 10 p

Karjääriõpetus



1) väärtustab õppimist elukestva protsessina;

2) arendab oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö-, otsustamis- ja infoga ümberkäimise

oskusi;

3) arendab soovi ja oskust endale eesmärke seada ja nendeni jõudmiseks süsteemselt

tegutseda;

4) võtab teadlikult vastutuse oma karjäärivalikute ja -otsuste eest;

5) teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis võimaldavad adekvaatse enesehinnangu

kujunemist ning konkreetsete karjääriotsuste langetamist;

6) on teadlik erinevatest töövaldkondadest, ametitest/elukutsetest, tööseadusandlusest,

haridus- ja koolitusvõimalustest, tööturu üldistest suundumustest ning kohalikust

majanduskeskkonnast;

7) kasutab asjakohast informatsiooni karjääri planeerimisel;

8) analüüsib oma õpitulemusi ja senist töökogemust ning kavandab oma karjääri.

Aine lühikirjeldus

Aine „Karjääriõpetus“ raames käsitletakse teemasid, mis kujundavad õpilases valmisolekut

optimaalseks rakenduseks tööjõuturul, iseseisva otsustamisvõime arendamiseks, erinevate

elurollide täitmiseks ja elukestvaks õppeks. Karjääriõpetus võimaldab ühiskonna

inimressurssi tööturul paremal viisil rakendada, viies inimeste oskused ja huvid kokku töö- ja

õppimisvõimalustega.

Karjääriõpetuse valikaine kursuse kava gümnaasiumile on koostatud kooskõlas põhikooli III

kooliastme karjääriõpetuse valikaine ainekavaga. Mõlemas kooliastmes on karjääriõpetuse

peateemad samad.

Suur osa enesetundmisega seotud teemadest võimaldab õpilasel jälgida oma arengut (nt

võrreldes kas ja kuidas 9. klassis kirjeldatud huvid on 11. klassis muutunud vms).

Karjääriõpetuse sisu erisus gümnaasiumis ja põhikooli III kooliastmes seisneb peamiselt

teemade

rõhuasetuses, käsitluse sügavuses või ulatuses. Korduvaid teemasid käsitledes kasutatakse

erinevaid meetodeid, avatakse teemade erinevaid tahke, pakkudes üldisemat või detailsemat

infot ja vähemal või suuremal määral iseseisvust eeldavaid ülesandeid jms. Karjääriõpetuse

sisu mõjutab, millised on kooliastme lõpetajate järgmised võimalikud sammud. Haridustee

kavandamisele lisaks valmistuvad gümnaasiumi lõpetajad põhjalikumalt töömaailma

sisenemiseks. Kursuse käigus eeldatakse gümnaasiumiastme õpilastelt suuremat iseseisvust,

valmisolekut ennast analüüsida ja selle tulemusi julgelt kaaslastele esitleda.

Valikaine kursus koosneb kolmest osast:

1. Enesetundmise teema käsitlemine ja vastavate praktiliste harjutuste sooritamine aitab

õpilasel kujundada enesemääratluspädevusi ning eneseanalüüsi tulemusel langetada edasise

haridustee ja tööeluga seotud teadlikke otsuseid. Käsitletakse sotsiaalsete ja õpipädevuste

seoseid tulevaste õpingute ja tööeluga. Õpiharjumuste teadlik kujundamine sidustatuna

karjääriplaanis püstitatud lühema- või pikemaajaliste eesmärkidega aitab ennetada õpilase

haridustee katkemist.

2. Karjääriinfo: õppimisvõimaluste, erinevate töövaldkondade ja tööturu suundumuste

tundmine on vajalik, et õpilane oskaks teadlikult kavandada oma karjääri. Kujuneb valmisolek

paindlikuks reageerimiseks tööturul toimuvatele kiiretele muutustele ja elukestvaks õppeks.

Tööturuga praktilise tutvumise käigus saavad õpilased ülevaate erinevatest töövaldkondadest.

Õpilast suunatakse uurima ja võimaluse korral katsetama erinevaid töid, vabatahtlikku tööd,

otsima ja leidma seoseid õpingute ja töövaldkondade vahel. Õpilase ettevõtlikkuse

kujunemisele aitavad kaasa praktilised õpitegevused.

3. Planeerimise ja otsustamise põhimõtete tundmine aitab õpilasel süstematiseerida

informatsiooni iseendast, tööturu võimalustest ja seostada seda tulevikuplaanidega. Õpilane

analüüsib erinevaid karjäärivalikuid mõjutavaid tegureid. Õpilasel kujunevad teadmised ja

oskused eesmärkide püstitamiseks, karjäärialaste otsuste langetamiseks, võimalike

probleemide äratundmiseks ja nende ennetamiseks ning töö ja eraelu ühildamise tähtsusest.

Valikaine kursus „Karjääriõpetus“ keskendub õpilase adekvaatse enesehinnangu

kujunemisele. Õpilane tunneb erialade, ametite ja elukutsete vahelisi seoseid. Ta oskab näha

ja mõistab töömaailmas toimuvat ja on teadlik selle mõjust isikliku tööalase karjääri

planeerimisele. Õpilane teadvustab oma vastutust ja on motiveeritud isiklikku karjääri

teadlikult planeerima.

Karjääriõpetuse valikaine kursus gümnaasiumile koosneb 21 ainetunnist. Karjääriõpetus aitab

õpilasel luua enda jaoks tervikpilt teistes õppeainetes, kursustel ja erinevates

elusituatsioonides omandatud teadmistest, oskustest ja kogemustest, mis on aluseks

karjääriotsuste langetamisel.

Valikaine kursuse konkreetne õppesisu täpsustatakse kursuse alguses õpetaja ja õpilaste

koostöös. Alateemade kindlaksmääramisel, praktiliste tegevuste valimisel jne lähtutakse iga

konkreetse õpperühma vajadustest, võttes arvesse kas, kui palju ja kuidas on muud

karjääriplaneerimist toetavad tegevused ning personaalne nõustamine õppekava raames sellele

konkreetsele õpperühmale kättesaadavad.


Gümnaasiumi õpitulemused kajastavad õpilase rahuldavat saavutust.

1. Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel

Õpitulemused


1) analüüsib enda isiksust ja kasutab eneseanalüüsi tulemusi elutee planeerimisel ja

karjäärivalikute tegemisel;

2) on motiveeritud õppima, tunneb ja kasutab erinevaid õpistrateegiaid;

3) oskab analüüsida ennast kui tulevast töötajat;

4) oskab näha oma erinevate elurollide seost karjäärivalikutega.

Õppesisu

Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp, temperament ja iseloom.

Isiksuseomadused: väärtused, vajadused, motivatsioon, hoiak, emotsioonid.

Isiksuseomadused: võimed, intelligentsus, huvid, oskused (üldoskused, erioskused)

Minapilt ja enesehinnang, identiteet, refleksioon.

2. Karjääriinfo tundmine ning selle tähtsus karjääriplaneerimisel

Õpitulemused


1) tunneb tööturu suundumusi, erinevaid töövaldkondi ning on teadlik võimalustest ja

nõuetest tööturul;

2) teab karjäärivõimalusi majandustegevusvaldkondades;

3) mõistab hariduse ja tööturu vahelisi seoseid ning vajadust pidevaks enesearendamiseks;

4) oskab leida infot tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta ning kasutab seda oma

haridustee planeerimisel.

Õppesisu

Muutuv tööturg: tööturu olukord, trendid, arengusuunad, prognoosid, tööandjate ootused,

ettevõtluse vormid, töösuhteid reguleerivad õigusaktid.

Muutuv tööjõuturg: tööjõuturu nõudlus ja pakkumine, konkurents, elukestev õpe,

töömotivatsioon.

Majandustegevusalad, amet ja ametite rühmad, kutse ja kutseoskused, kutsestandardid,

kutseeelistused.

Haridustee: erialad, haridussüsteem, formaalne ja mitteformaalne haridus, hariduse ja tööturu

vahelised seosed.

3. Planeerimine ja otsustamine

Õpitulemused


1) mõistab karjääriplaneerimist kui terviklikku, järjepidevat ja elukestvat protsessi;

2) suudab iseseisvalt otsustada ja analüüsida otsuseid mõjutavaid tegureid;

3) kasutab vajaduse korral karjäärispetsialistide abi (karjäärinõustamist, tuge karjääriinfo

hankimisel ja analüüsil);

4) on valmis teadlike karjääriotsuste tegemiseks ja isikliku karjääriplaani koostamiseks

elukestva õppe kontekstis;

5) võtab vastuse oma karjääri planeerimisel.

Õppesisu

Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess: otsustamine ja seda mõjutavad tegurid,

otsustamisraskused, karjääriinfo allikad, infootsimine, alternatiivid, sundvalikud, muutustega

toimetulek, karjääriteenused.

Isikliku karjääriplaani koostamine: elukestev õpe, edu, elurollid, elulaad, karjäär,

õpimotivatsioon, omavastutus, kandideerimisdokumendid, karjääriplaneerimine,

karjääriplaani koostamine.

Õppetegevused

1) rollimängud ja teised aktiivõppe meetodid, multifunktsionaalsed meetodid;

2) eneseanalüüsi ja töövaldkonna tundmise küsimustike ning mõttearenduslehtede täitmine;

3) auditoorsed loengud või iseseisev töö veebikeskkonnas teoreetiliste teadmiste

omandamiseks;

4) diskussioonid, väitlused;

5) töö karjääriinfo allikatega, info kriitiline analüüs;

6) intervjuu läbiviimine (nt konkreetse ametiala esindajaga);

7) kutsesobivus testide läbiviimine;

8) õppevisiidid, ettevõtete külastused;

9) iseseisev töö (nt erinevate tööaladega tutvumiseks);

10) karjääriplaani koostamine;

11) avalik esinemine jne.

Õppetegevuste valikul lähtutakse konkreetse õpperühma õpilaste vajadustest, optimeerides

õppetegevused teiste õppeainete ja tunniväliste tegevusega.


Õpilastele on tagatud järgmised tingimused ja vahendite kasutamine:

1) erinevad enese ja tööturu tundmaõppimise töölehed, küsimustikud, mõttearenduslehed;

2) õppevisiidid reaalsesse töökohta;

3) arvutiklassi kasutamise keskkond;

veebist karjääriplaneerimisalase informatsiooni otsimiseks (rajaleidja.ee jt);

4) karjäärialase kirjanduse kättesaadavus maakonna raamatukogus;

5) karjäärispetsialisti personaalne tugi, erapooletu ja usalduslik nõu vastavalt õpilase

vajadustele.

Hindamine

Karjääriõpetuse õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ja

teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja nende

rakendamise oskust, üldpädevuste saavutatust suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või

praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste

vastavust taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja

arvestuslike hinnetega.

Karjääriõpetuse käigus ei hinnata õpilase hoiakuid ega väärtusi, vajaduse ja võimaluse korral

antakse õpilasele nende kohta tagasisidet. Hindamisel väärtustatakse õpilaste isikupära ja

toetatakse arengut.

Õpilane peab olema hindamises aktiivne partner, kuna see toetab eneseanalüüsi oskuste

kujunemist.

Õpilasele tutvustatakse kursuse alguses, mida, millal ja mille alusel hinnatakse.

Hinnatakse

1) praktilisi töid: CV koostamine; motivatsioonikiri, kandideerimise avaldus, ettevõtte

külastuse ja töövarjupäeva konspekt või kokkuvõte, eneseanalüüsi kokkuvõte;

2) praktilise tegevuse mõtestamise oskust;

3) oskust asjakohast informatsiooni otsida ja analüüsida;

4) loomingulisust ja ratsionaalsust;

5) teadlikkust peamistest karjääriotsust mõjutavatest teguritest;

6) iseseisva analüüsi oskust;

7) õppekavas ettenähtud õpitulemuste saavutamist, mida õpilane tõendab arutelude,

rühmatööde jt tegevuste käigus.

8) Osavõtt tundidest – õpilane osaleb vähemalt 75% tundides.

Koondhinne kujuneb eelnevate tegevuste kokkuvõttel ning hinnatakse arvestatud/

mittearvestatud või väga hea soorituse korral numbriliselt „5“

Usundiõpetus

Usundiõpetus I: Lääne religioonid

Õppeaine kirjeldus ja eesmärgid

Usundiõpetus on usu- ja mõttevabaduse põhimõtetest lähtuv õppeaine, kus käsitletakse

erinevaid religioone ja usulisi liikumisi õpitakse tundma religiooni väljendumist kultuuris

ning inimese ja ühiskonna elus ning arutletakse eksistentsiaalsete küsimuste üle. Aine maht

on 21 tundi (1 tund = 75 minutit). Usundiõpetuse I kursuse „Lääne religioonid“ peamiseks

eesmärgiks on anda ülevaadet olulisematest Lääne usunditest – kristlusest, islamist, judaismist

– ning nende pinnalt tekkinud uususunditest ning erinevatest Lääne usulistest liikumistest.

Õppe-eesmärgid ja õpitulemused


1) Oskab näha religiooni rolli inimese ja ühiskonna elus.

2) Analüüsib jõukohaseid religioosseid tekste.

3) Tunneb ja oskab kasutada usundiõpetuse põhimõisteid: religioon, hing, usk, animism,

polüteism, monoteism, püha, maagia, Lääne ja ida usundid jne.

4) Mõistab religiooni ajaloolisi, sotsiaalseid ning psühholoogilisi tekkepõhjuseid ning saab

aru religiooni rollist ja olulisusest tänapäeva maailmas. Oskab märgata, mõista ja hinnata

religiooni ilminguid oma ümber.

5) Tunneb maailma religioosset mitmekesisust, oskab nimetada olulisimaid

maailmareligioone ja näidata neid kaardil.

6) Teab, mida tähendavad mõisted „Lääne religioonid“ ja „aabrahamlikud religioonid“ ning

mis eristab neid teistest.

7) Saab aru kristliku, muhameedliku ja judaistliku õpetuse põhisisust.

8) Tunneb üldjoontes judaismi, kristluse ja muhameedluse kujunemislugu.

9) Tunneb olulisimate piiblilugude sisu.

10) Oskab eristada kristlikke konfessioone.

11) Teab, mis on Koraan ning üldjoontes selle sisu.

12) Oskab nimetada olulisimaid aabrahamlikke religioone lisaks islamile, kristlusele ja

judaismile ning kirjeldada nende õpetuste sisu.

13) Teab, kuidas on kristlus, islam ja judaism seotud tänapäeva poliitika ja kultuuriga.

Analüüsib religioossete konfliktide põhjusi. Tunneb ära eelarvamusliku ja sildistava

suhtumise.

14) Oskab iseloomustada kristluse, islami ja judaismi levikut Eestis, tunneb olulisimaid

kirikuid.

15) Tunneb ja kasutab kontekstis mõisteid: monteism, Püha maa, Toora, sünagoog, sabat,

kosher, Piibel, Vana Testament, Uus Testament, Messias, protestantism, luterlus, õigeusk,

katoliiklus, kolmainsus, islam, muhameedlus, Koraan, Allah, ramadaan, moslem, mormoon,

Jehoova tunnistaja.

16) Teab, kes olid: Aadam, Eeva, Aabraham, Mooses, Jeesus ja Muhamed.

Õppesisu

1) Sissejuhatus

Religiooni definitsioon. Maailma religioosne kaart, religioonide levik tänapäeva maailmas.

Eelajalooline religioon, religiooni teke. Animism, animism Eesti rahvausundis.

2) Judaism

Judaismi pühad tekstid – Toora, Tanak. Vana Testamendi lood: Aadam ja Eeva, Aabraham,

Mooses, Taavet, Saalomon, Püha Maa. Judaistlik õpetus ja judaistlikud põhimõtted. Iisraeli

ajalugu: Messia-ootus, Paabeli vangipõlv, holokaust, sionism ja antisemitism. Judaism

tänapäeval maailma poliitikas ja Eestis.

3) Kristlus Kristlik pühakiri, kristluse teke – Jeesuse elulugu. Kristlik õpetus, kristlikud

kombed, pühad, tavad. Kristluse ajalugu. Kristlikud konfessioonid. Kristlus tänapäeva

maailma kultuuris ja poliitikas. Kristlus Eestis.

4) Islam Islami teke ja ajalugu, erinevad voolud. Islami õpetus, tavad ja pühad. Koraan. Islam

tänapäeval maailma poliitikas. Islamiterrorism. Islam tänapäeva Eestis.

5) Teised aabrahamlikud usundid. Kristliku päritoluga uususundid. Mormoonid, Jehoova

tunnistajad, vabakogudused, Rastafariaanlus. Kristliku päritoluga uususundid Eestis.

Õppetegevus




teemadel kaasa rääkima, küsimusi küsima, arutlema, vaidlema ning kaasa mõtlema.

Eesmärgiks on õpilast aktiviseerida ning äratada neis huvi erinevate usundite vastu.

Loetakse ja analüüsitakse erinevaid tekste – eriti pööratakse tähelepanu usulistele tekstidele:

Piibel, Koraan jt. Vaadatakse ja analüüsitakse erinevaid religiooniga seotud filme ja/või

filmilõike.

Võimalusel külastatakse erinevaid Haapsalu kirikuid ja kogudusi ja/või kutsutakse

külalisesinejaid erinevatest kogudustest.


Õpikut ei ole, kasutatakse erinevaid internetiallikaid ning õpetaja jagatud materjale.

Tähelepanu pööratakse eriti usulistele allikatele – Piibel, Koraan jt. Olulisel kohal on ka

religiooniga seotud filmide ja videolõikude analüüs.

Hindamine

Hindamise aluseks on kontrolltööd, arvestatakse ka tunnitöid ning õpilaste aktiivsust tundides.

Usundiõpetus II: Ida religioonid

Õppeaine kirjeldus ja eesmärgid

Usundiõpetus on usu- ja mõttevabaduse põhimõtetest lähtuv õppeaine, kus käsitletakse

erinevaid religioone ja usulisi liikumisi õpitakse tundma religiooni väljendumist kultuuris

ning inimese ja ühiskonna elus ning arutletakse eksistentsiaalsete küsimuste üle. Aine maht

on 21 tundi (1 tund = 75 minutit). Usundiõpetuse II kursuse „Ida religioonid“ peamiseks

eesmärgiks on anda ülevaadet olulisematest Ida usunditest – hinduismist, budismist,

džainismist, šintoismist, taoismist, konfutsianismist, Hiina rahvareligioonist jt.

Õppe-eesmärgid ja õpitulemused


1) Oskab näha religiooni rolli inimese ja ühiskonna elus.

2) Analüüsib jõukohaseid religioosseid tekste.

3) Mõistab religiooni ajaloolisi, sotsiaalseid ning psühholoogilisi tekkepõhjuseid ning saab

aru religiooni rollist ja olulisusest tänapäeva maailmas. Oskab märgata, mõista ja hinnata

religiooni ilminguid oma ümber.

4) Tunneb maailma religioosset mitmekesisust, oskab nimetada olulisimaid

maailmareligioone ja näidata neid kaardil.

5) Teab, mida tähendavad mõisted „Ida religioonid“, „Dharma religioonid“, „India

religioonid“ ja „Ida-Aasia religioonid“ ning mis eristab neid teistest.

6) Saab aru erinevate ida religioonide, eelkõige hinduistliku, budistliku, taoistliku

konfutsianistliku ja šintoistliku õpetuse põhisisust.

7) Tunneb üldjoontes hinduismi, budismi, taoismi, konfutsianismi jt ida religioonide

kujunemislugu.

8) Omab ülevaadet erinevate ida-Aasia riikide ajaloost ja kultuurist ning usulistest eripäradest.

9) Teab, kuidas on erinevad ida religioonid seotud tänapäeva poliitika ja kultuuriga.

Analüüsib religioossete konfliktide põhjusi. Tunneb ära eelarvamusliku ja sildistava

suhtumise.

10) Oskab iseloomustada ida religioonide levikut Läänes, saab aru kuidas ning miks on

Läänes muutunud nende religioonide sisu.

11) Tunneb erinevaid ida religioonide pinnalt tekkinud uususundeid ja usulisi liikumisi.

12) Teab mis on New Age ning esoteerika, kuidas on see seotud ida religioonidega ning

iseloomustab selle levikut Läänes.

13) Oskab kirjeldada ida religioonide levikut Eestis.

15) Tunneb ja kasutab kontekstis mõisteid: sansaara, aatman, braaman, karma, dharma, ida

religioon, dharmalik religioon, hinduism,Buddha, kaheksaosaline tee, neli õilsat tõde, taoism,

Daodejing, konfutsianism, sikhism, šintoism, New Age, esoteerika, uususund, guru, sekt.

16) Teab, kes olid Brahma, Višnu, Šiva, Krishna, Siddharta Gautama, Lao zi, Konfutsius.

Õppesisu

1) Sissejuhatus Ida religioonidesse

Aasia geograafiline ja usuline kaart, Ida religioonide üldiseloomustus, ida religioonide

võrdlus Lääne religioonidega. India religioonide ja Ida religioonide erinevused, filosoofilised

põhiseisukohad.

2) Hinduism

India ja hinduismi ajalugu. Hinduistlikud jumalad ja mütoloogia. Hinduistlik filosoofia –

inimesekujutlus, igapäevaelu ja praktika. Reinkarnatsioon, kastisüsteem. Mahatma Gandhi.

Hinduism tänapäeva maailma poliitikas. Hinduism Eestis – Hare Krishna liikumine. Jooga.

3) Budism

Budismi tekkelugu – Siddharta Gautama elulugu. Suunad ja levik tänapäeva maailmas:

theravaada, mahajaana, Tiibeti budism, zen-Budism. Budistlik filosoofia ja praktika.

Meditatsioon, nirvaana. Neli õilsat tõde. Kaheksaosaline tee. Budism Läänes. Budism Eestis –

Vend Vahindra, Linnart Mäll.

4) Kagu-Aasia religioonid

Hiina rahvareligioon – feng shui, Tao. Taoism – Daodejing, Lao zi. Konfutsianism – Kong Fu

zi. Džainism, sikhism ja šintoism.

5) Ida religioonidel põhinevad uususundid

Hare Krishna liikumine. New Age. Guru. Sekt. Postmodernistlik religioon. Esoteerika.

Õppetegevus




kaasa rääkima, küsimusi küsima, arutlema, vaidlema ning kaasa mõtlema.

Loetakse ja analüüsitakse erinevaid tekste – eriti pööratakse tähelepanu usulistele tekstidele –

nt Daodejing, „Vesteid ja vestlusi“, „Teemantsuutra“ jt.

Vaadatakse ja analüüsitakse erinevaid religiooniga seotud filme ja/või filmilõike.

Võimalusel külastatakse erinevaid ida religioonidega seotud asutusi (nt joogakeskus, Nejingi

kool jt) ja/või kutsutakse eri religioonidest rääkima külalisesinejaid.


Õpikut ei ole, kasutatakse erinevaid internetiallikaid ning õpetaja jagatud materjale.

Tähelepanu pööratakse eriti usulistele allikatele – Daodejing, Vesteid ja Vestlusi,

Teemantsuutra jt. Olulisel kohal on ka religiooniga seotud filmide ja videolõikude analüüs.

Hindamine

Hindamise aluseks on kontrolltööd, arvestatakse ka tunnitöid ning õpilaste aktiivsust tundides.

Documents

Läänemaa Ühisgümnaasiumi õppekava lisa 2•ppekava-lisa-2-Suunakursuste-ja...5) defineerib kolmnurgaga seotud lõikude (kesklõik, mediaan, nurgapoolitaja, kõrgus,keskristsirge)