Looduskaitse Eestis

Loeng 1

Looduskaitse Eestis Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis

kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitse eesmärgiks on säilitada looduslikku mitmekesisust ja liigirikkust. Selleks tuleb hoida ja parandada kaitsealuste liikide kasvu- ning paljunemistingimusi.

Looduskaitse Eestis

Klassikaline looduskaitse keskendus üldjuhul regionaalsete loodusobjektide kaitsele (nt loodusharuldused, liigid ja maastikud) kaitsealade abil (looduskaitsealad, maastikukaitsealad jms).

Looduskaitse EestisEnne II maailmasõda

• Eesti esimeseks looduskaitsealaks võib nimetada Artur Toomi eestvõttel 1910.

aastal asutatud Vaika linnukaitseala.

• Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936.

Nimekirja kuulus 24 taimeliiki. Kaitsealuste liikide kogumine, hävitamine ja

meelega kahjustamine kogu riigis oli keelatud, olenemata maa omandivormist. 4.

novembril samal aastal lisati nimestikku veel kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus) ja talvik (Chimphila umbellata), mille puhul oli keelatud nende

taimede müük ja kauplemine. Samuti võeti kaitse alla ka mõningad kaitstavate

liikide esinduslikumad kasvukohad, näiteks "Jugapuu kaitseala Hiiumaal".

Looduskaitse Eestis

Enne II maailmasõda

• Kuigi loomaliike eraldi kaitse alla ei võetud, oli enamikul kaitsealadest

keelatud lindude hirmutamine ja jahipidamine. 1939. aastal loodi rida

linnukaitsealasid (Sinijärve, Merimetsa, Muuga-Uudeküla, Tagaranna

heinamaa jt).

Looduskaitse EestisNõukogude aeg

• Nõukogude ajal järgiti valdavalt varem kaitse alla võetud loodusobjektide

puhul seni kehtestatud nõudeid. Esimeseks looduskaitset puudutavaks

õigusaktiks oli 7. juunil 1957. aastal vastuvõetud seadus "Eesti NSV

looduse kaitsest". Sellega moodustati Looduskaitse Valitsus, mis kinnitas

1958. aasta 24. detsembril kaitsealuste liikide loetelu. Sellesse kuulus 55

taimeliiki ja 54 loomaliiki , -perekonda ja -seltsi. Kaitstavate taimede

puhult eristati kaht nimekirja:

• dekoratiivsed taimeliigid ja taimeliigid — oli keelatud nende müük ja

kogumine müügi otstarbel

• loodusmälestusmärgid

Looduskaitse EestisTänapäev

• 1. juunil 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus

(KLOS). Selle alusel jaotati kaitsealused liigid nende ohustatuse ja kaitse

ranguse järgi kolme kategooriasse:

• kõige rangema kaitsega I kategooriasse kuulusid 22 taimeliiki ning 10

loomaliiki

• 15. detsembril 1994. aastal võeti vastu II kategooria taime-, seene- ja

loomaliikide nimekiri

• III kategooria taime-, seene- ja loomaliikide nimekiri kinnitati 30. märtsil

1995.

Looduskaitse Eestis

Tänapäev

• Eelpool toodud nimekirjad kehtisid mõningate muudatustega kuni 2004.

aasta 10. maini, mil hakkas kehtima Looduskaitseseadus. Sellega seoses

muutusid ka kaitstavate liikide nimekirjad. Uue elustikurühmana võeti

kaitse alla samblikud; samas lühenes kaitstavate linnuliikide loetelu. Uue

seaduse järgi pandi suur rõhk lisaks isendipõhise kaitse korraldamisele ka

ohustatud liikide püsielupaikade säilitamisele.

• 2006. aasta seisuga on Eestis kokku 326 I ja II kategooriasse kuuluvat

kaitsealust liiki, kellele tuleb tagada kas täielik või osaline kaitse, sest

tegemist on haruldaste, hävimisohus või ohustatud liikidega.

Looduskaitse Eestis

• Keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega.

• Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon.