LIIGIKAITSE EESTISGeorg Aher

KAITSEKATEGOORIAD

Vastavalt ohustatuse astmele jagatakse kaitset vajavad liigid kolme kaitsekategooriasse: 

I kaitsekategooriase kuulub 60 liiki,  II kaitsekategooriasse 262 ja  III kaitsekategooriasse 243 liiki. 

I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. 

Pisilina Radiola linoides, nõtke näkirohi Najas flexilis, lääne­sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa, Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei on taimeliigid, mis esinevad meil teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina.

HARULDASED TAIMED

Liigil on praegu üks mitmest lähestikku asuvast kogumist koosnev leiukoht Loode­Hiiumaal. Esimene kogum avastati eelmise sajandi lõpuosas. 1994 – 1996 kasvas seal 400­450 isendit, 2006. a. leiti ainult 19 isendit 

Lääne­sõrmkäpp, Dactylorhiza praetermissa. 

Lääne­sõrmkäpp, Dactylorhizapraetermissa. 

LIIGIKAITSE 

Liigikaitse toimub kahel tasandil:  isendikaitse  elupaikade kaitse. 

LIIKIDE KULTUURISUHE

Liikide kultuurisuhe näitab liikide reageerimist inimtegevusele.

Hemerofoobid on liigid, mis ei talu inimtegevust ja kasvavad seetõttu reeglina ürgsetes, puutumatutes kooslustes. 

Hemeradiafoorid taluvad inimmõju teatud piirini ning esinevad seega vähese inimmõjuga kooslustes. 

 

LIIKDE KULTUURISUHE

Apofüüdid on mõõdukat kuni tugevat inimtegevust eelistavad liigid ning kasvavad inimese poolt muudetud kooslustes. 

Antropofüüdid on inimkaaslejad ning nad püsivadki vaid inimtegevusest tugevasti mõjutatud kooslustes. Enamasti on need liigid kas tulnuktaimed või kultuurist metsistunud taksonid.

ISENDI KAITSE 

Vastavalt Looduskaitseseadusele (LKS) ei tohi kaitsealuse liigi isendit: • tahtlikult surmata; • püüda; • häirida paljunemise, poegade kasvatamise,      talvitumise või rände ajal; • ilma keskkonnaministri loata loodusest eemaldada (on lubatud isendi vigastuse ravimiseks); • müüa; • tulu saamise eesmärgil kasutada. 

ELUPAIKADE KAITSE 

LKS alusel võetakse kaitse alla  kõik I kaitsekategooria liikide teadaolevad 

elupaigad, vähemalt 50% II kaitsekategooria liikide 

teadaolevatest elupaikadest  vähemalt 10% III kaitsekategooria liikide 

teadaolevatest elupaikadest. Kaitsealuse liigi seisundi parandamiseks, liigi säilimiseks vajalike tegevuste kavandamiseks ja eelisjärjestamiseks koostatakse tegevuskava liigi kaitse korraldamiseks. 

TEGEVUSKAVA

LKS alusel koostatakse tegevuskava: • kõigi I kaitsekategooria liikide kaitse korraldamiseks; • kaitsealuse liigi soodsa seisundi tagamiseks, kui seireandmed näitavad, et senirakendatud abinõud seda ei taga või kui kava koostamist nõuab rahvusvaheline kohustus; • liigi ohjamiseks, kui seireandmed näitavad liigi arvukuse suurenemisest tingitud negatiivset mõju keskkonnale või ohtu inimese tervisele või varale. 

TEGEVUSKAVA

Tegevuskava sisaldab: • ülevaadet liigi bioloogiast, arvukusest, levikust; • liigi soodsa seisundi tagamise tingimusi; • ülevaadet ja analüüsi liiki ohustavatest 

teguritest; • kaitse või ohjamise eesmärke • abinõusid, mis on vajalikud liigi säilimiseks või 

ohjamiseks; • kaitseks või ohjamiseks vajalike meetmete 

eelisjärjestust ja ajakava; • prognoositavat eelarvet 

Koostatud on 27 tegevuskava 42 liigile.

TEGEVUSKAVA

Keskkonnaministri poolt kinnitatud tegevuskavad on aluseks liigi kaitse korraldamisel Eestis. Tegevuskavasid viivad ellu:* Keskkonnaministeeriumi Looduskaitse osakond;* Keskkonnaamet* Liigi kaitsega seotud VVO­d;* Liigieksperdid.

LIIGIKAITSE

Eestil Euroopa Liidu riigina on omapoolsed kohustused ka liigikaitse vallas. Euroopa Liidu (EL) looduskaitsepoliitika tugineb peamiselt kahele direktiivile – linnu­ ja loodusdirektiivile. Kui linnudirektiiv sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks, siis loodusdirektiiv käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid. 

LIIGIKAITSE EL­S

Loodusdirektiivis käsitletavad taime­ ja loomaliigid on:Euroopa Liidu tähtsusega liigid

Iga liikmesriik määratleb oma piirides:

* ohustatud liigid – need, mida ähvardab antud riigis kadumisoht (välja arvatud sellised, mille looduslik levila riivab vaid äärega kõnealust riiki ning on seega naabermaades laiemalt levinud);

* ohualtid liigid, mis eeldatavasti praeguste tingimuste jätkudes võivad lähemas tulevikus sattuda ohustatud liikide sekka;

* haruldased liigid, mis on riski piiril, olles esindatud vaid väikeste asurkondadena; 

* endeemsed või elupaiga eripära tõttu erilist tähelepanu vajavad liigid.

LIIGIKAITSE EL­S

II lisas toodud liikide kaitseks tuleb piiritleda kaitsealad – loodushoiualad, 

IV lisa loetleb rangelt kaitstavaid liike,  V lisasse on koondatud majanduslikku tähtsust 

omavad liigid. Mõned II lisas loetletud liikidest on tähistatud 

tärniga (*). Need on esmatähtsad liigid, mille kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust.

Eestis olevatest liikidest kuuluvad esmatähtsate hulka eremiitpõrnikas, atlandi tuur, tiigilendlane, lendorav, euroopa naarits ja ahm, kes satub meile küll vaid eksikülalisena.

KUIDAS LIIKE TEGELIKULT KAITSTA?

Loodusdirektiiv nõuab, et EL­i tähtsusega liigid oleksid küllaldaselt kaitstud. Millisel juhul võime öelda, et kaitse on küllaldane? Siis kui:* muutused liigi asurkonna arvukuses viitavad sellele, et liik suudab ise pikema aja jooksul püsida;* liigi looduslik levila ei ole kahanenud ega kahane tõenäoliselt ka tulevikus;* liigi asurkonna püsimise tagab tema elupaikade piisavalt lai levik.

KUIDAS LIIKE TEGELIKULT KAITSTA?

II lisa liikide elupaikades moodustatakse loodushoiualad, et luua neil konkreetsete liikide ökoloogilistele nõudmistele vastavad tingimused. Loodushoiualadel ei tohi kõnealuste liikide elutingimused halveneda, ka igasugune häirimine peab olema välistatud. 

KUIDAS LIIKE TEGELIKULT KAITSTA?

Loodusdirektiivi IV lisa sisaldab ranget kaitset vajavaid liike, millele pole küll vaja piiritleda loodushoiualasid, kuid iga liikmesriik peab neid kaitsma nende looduslikul levikualal.Rangelt kaitstavate liikide puhul on keelatud:* neid tahtlikult püüda või tappa;* tahtlikult häirida kasvu­, talvitumis­ ja rändeperioodil;* tahtlikult hävitada või loodusest korjata nende (madude, sisalike, kilpkonnade) mune;* hävitada sigimis­ või puhkekohti või halvendada sealset seisundit;* pidada loodusest eemaldatud isendeid müügi või vahetamise eesmärgil.

KUIDAS LIIKE TEGELIKULT KAITSTA?

Loodusdirektiivi V lisa sisaldab majanduslikku huvi pakkuvaid liike, näiteks töönduskalasid ja jahiulukeid. Liikmesriigi kohus on jälgida, et liikide kasutamine ei ohustaks nende püsimist: kui mõne liigi arvukus hakkab märgatavalt langema või asurkonna seisund millegipärast halveneb, võib riik piirata selle kasutamist.

KUIDAS LIIKE TEGELIKULT KAITSTA?

V lisa liikide kaitseks võib:* kehtestada ajutisi piiranguid ning reguleerida küttimis­, püügi­ või korjamisviise;* kohaldada jahi­ ja kalapüügieeskirju nii, et need soodustaksid asurkondade säilimist; * kehtestada küttimis­, püügi­ või korjamislubade või kvootide süsteem;* reguleerida isendite ostmist, müüki ja müügipakkumisi.

MILLISEID LIIKE PEAME EESTIS HOOLEGA JÄLGIMA?

Eesti elustikust kuulub loodusdirektiivi II lisasse 22 soontaime­ ja samblaliiki ning 37 loomaliiki.

IV lisasse kuulub Eestis 16 taime­ ja 42 loomaliiki. Osa neist (näiteks eremiitpõrnikas, atlandi tuur, euroopa naarits, tiigilendlane jt., kokku 32) kuuluvad ühtaegu nii II kui ka IV lisasse: nende puhul tuleb väga rangeid kaitsemeetmeid rakendada ka väljaspool loodushoiualasid.

MILLISEID LIIKE PEAME EESTIS HOOLEGA JÄLGIMA?

V lisasse kuuluvad näiteks kõik Eestis kasvavad turbasamblad ja kollad, jõevähk, viinamäetigu, rohukonn, metsnugis jt.

Osa liike, nagu jõesilm, lõhi, hunt, kobras, hallhüljes ja veel mõned, kuuluvad nii loodusdirektiivi II kui ka V lisasse. Nende puhul tuleb luua loodushoiualad liigi eluks olulistesse piirkondadesse (näiteks sigimisaladele), kuid väljaspool loodushoiualasid võib neid püüda, jahtida või korjata.

LIIGIKAITSE EL­S

Euroopa Liidu Komisjon otsustas Eestile anda järgmised erandid:

Eesti hundi­, kopra­ ja ilveseasurkonnad arvati välja loodusdirektiivi II ja IV lisast ning lisati V lisasse. 

Seega on Eestil õigus neile liikidele jahipidamist jätkata, kuid jälgima peab liikide seisundit. Viimase halvenemise korral tuleb vastavad abinõud tarvitusele võtta. Regulaarselt tuleb seiretulemustest informeerida ka EL Komisjoni. Kõigile liikisele tuleb koostada vastavad kaitse­ ja kasutuskavad. 

LIIGIKAITSE EL­S

Eesti karuasurkond arvati välja loodusdirektiivi II lisast, kuid jäeti IV lisasse, mis tähendab, et karu kaitseks spetsiaalseid loodushoiualasid moodustama ei pea, kuid pärast Euroopa Liiduga ühinemist on karu kaitsealune liik, kellele jahti enam pidada ei või. 

Karusid võib küttida vaid erandkorras erilubade alusel ning seda juhul, kui karu seab ohtu inimese tervise või tekitab tõsist kahju viljasaagile, kariloomadele või muud liiki varale. 

KAITSEALUSED LIIGID

2008. a 31. detsembriks oli Keskkonnaregistris registreeritud 21695 kaitstava liigi leiukohta 435 erinevast liigist. 

Kaitstavaid loomi registreeriti 5747 elupaigas, mis jagunesid 135 liigi vahel. 

Kaitsekategooriati jagunesid elupaigad ja liigid järgnevalt: I kategooria ­ 1216 elupaika, 14 liiki, II kategooria ­ 2284 elupaika, 48 liiki, III kategooria ­ 2247 elupaika, 73 liiki. 

KAITSEALUSED LIIGID

Kaitstavaid seeni registreeriti 214 kasvukohas, mis jagunesid 37 liigi vahel. Kaitsekategooriati jagunesid kasvukohad ja liigid järgnevalt: I kategooria ­ 79 kasvukohta, 9 liiki, II kategooria ­ 72 kasvukohta, 19 liiki, III kategooria ­ 63 kasvukohta, 9 liiki. 

Kaitstavaid taimeliike oli 242 ja kasvukohti 15677. Kaitsekategooriati jagunesid need järgmiselt: I kategooria ­ 222 kasvukohta, 33 liiki, II kategooria ­ 4206 kasvukohta, 131 liiki, III kategooria ­ 11249 kasvukohta, 78 liiki. 

KOTKASTE ARVUKUS EESTIS

Kotkaliik  Arvukus  Trend 

Merikotkas 150­180 paari

Kaljukotkas 50­60 paari

Kalakotkas  50­60 paari

Suur­konnakotkas 15­25 paari

Väike­konnakotkas 500­600 paari

Madukotkas ei pesitse  

Must­toonekurg kuni 80 paari

MERIKOTKA LEVIK EESTISA

MERIKOTKA LEVIK JA ARVUKUS

Ilmselt on merikotkas Eesti põlisasukas. Esimesed kirjalikud teated Baltimaades kohatud merikotkaste kohta pärinevad 18. sajandi lõpuveerandist. 1815. aastal on merikotkast nimetatud Eestis, eriti Peipsi ääres, mitte kuigi haruldaseks linnuks. 19. sajandi linnuvaatlejate tähelepanekutele toetudes võiks merikotka tolleaegset arvukust hinnata vähemalt kolmekümnele paarile. 

MERIKOTKA LEVIK JA ARVUKUS

Ilmne arvukuse langus algas 19. sajandi viimasest veerandist ja kulmineerus möödunud sajandi 60. aastate lõpul, mil mitme aasta jooksul polnud teateid ühestki edukast pesitsemisest. Olukord hakkas paranema alles alates 70. aastate teisest poolest ja praeguseks läheneb meil pesitsevate merikotkapaaride arv juba 180­le.

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/2e/Eagle_In_Flight_2004­09­01.jpeg

KALJUKOTKAS AQUILA CHRYSAETOS

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/84/Aquila_chrysaetos_Flickr.jpg

KALAKOTKAS PANDION HALIAETUS 

http://www.loodusemees.ee/aa/mi/050424aa027.jpg

VÄIKE KONNAKOTKAS AQUILA POMARINA

http://www.llk.ee/galerii/images/normal/av_170608aqupom.jpg