LÕPPSÕNA ASEMEL Ma olen kodutu komeet, kes taas ja taas planeete, Päikse lemmikuid, käib külastamas. Mul igijäine tuum on peaks ja saast - kõik kaduviku tolm – see lehvib sabas. Ma ülestõusnu olen, Kristus-lunastaja, kes ihult risti, hingelt nurka löödud. Näitvahend, keda armulaua ajal tilkhaaval joodud, killukaupa söödud. Pelk hetk, protsess, potents või juhus olen ja minu teeks on nagu rahal ringlus. Mult nõuab igamees just seda, mida pole - väärtuse püsivust ja kursi kindlust.