„Koolimäng“ on täies hoos

Ly Hansti, 11. ms

Sel aastal tähistab meie kool 55.

aasta juubelit. Korraldusjuht

Anneli Kumar on juubeli

tähistamiseks lükanud käima

„Koolimängu“, mille eesmärk on

käesolev õppeaasta teha meile

kõigile meeldejäävaks ja

meeleolukaks.

„Koolimängu“ on kaasatud klassid

neljandast kaheteistkümnendani,

punkte antakse 4.–6., 7.–9. ja 10.–

12. arvestuses. Iga vanuseastme

võitja saab peaauhinna, teistele

kuuluvad lohutusauhinnad.

Ülesanded on erinevad ning

annavad võimaluse klassiga

üheskoos midagi põnevat teha.

Esimene ülesanne oli kujundada

poster, millel pidi olema lavastatud

klassipilt ja midagi just

konkreetsele klassile iseloomulikku.

Postrid olid erinevad ja kaunistavad

nüüd meie kooli esimese korruse

seinu.

Teine ülesanne oli viktoriin, kus iga

klassi esindas 5 liiget. Teemaks oli

Lähte Ühisgümnaasium, Tartu valla

koolid, inimesed, kohad ja üritused.

Mälumäng toimus 9. oktoobril.

Kolmas ülesanne, mis toimub 15.

oktoobril, on koolile

sünnipäevatordi tegemine. Teha

võib nii magusat kui ka soolast

torti. Torte pildistatakse ning neid

hindab žürii.

„Koolimängu“ eesmärgid ongi Anneli

Kumari sõnul klasside koostöö ja

kokkuliitmine, üksteise varjatud

annete avastamine ning muidugi ka

lõbus ettevõtmine. Uurisin ka

auhindade kohta, kuid sellest ei

soovinud korraldusjuht väga rääkida,

kuid kindlasti on see midagi, millest

terve kass saab üldist kasu. Anneli

Kumar edastas ka ühe olulise

üleskutse: „Noored, tulge koori, iga

päev ei teki võimalust esineda

Vanemuise laval!“

Neljas ülesanne on tõrvikutega jooks

läbi Lähte aleviku. Jooks toimub 15.

oktoobril ning igast klassist osaleb 5

tüdrukut ja 5 poissi. Samal päeval

korraldab õpilasesindus diskoõhtu,

kus saab suurimate hittide saatel

mõnusasti jalga keerutada.

„Koolimängu“ kulminatsioon 28. –

30. oktoobril, mil klassid tutvustavad

üksteisele isetegevuskavasid.

Teemad on järgmised:

1) Kooli kokkutulek aastal 2059

2) Kärbes klassiseinal

3) Kui ma oleksin kooli valvekoer,

Nendele teemadele toetudes tuleb

välja mõelda kava, mis võib

koosneda kas tantsust, laulust,

etlemisest, pantomiimist,

parodeerimisest, näidendist, luulest.

Tuleb olla julge ja loominguline ning

oma fantaasiat kasutada. Kõike võib

kokku miksida ja teha erinevaid

trikke, et asi oleks huvitavam. Mida

põnevam ja kaasahaaravam, seda

paremad punktid kantakse tabelisse.

Anneli Kumarilt sain teada, et

hoogsalt valmistutakse suureks

juubeli tähistamiseks 8. novembril

Vanemuise Kontserdimajas.

„Koolimängu“ abil oleme saanud

õppeaastat pidulikumalt alustada.

Siiani on Kumar kõigega väga rahule

jäänud: klassipildid on ilusad, hea on

näha, et klass on kokku tulnud ja

teinud midagi koos.

16. oktoober 0.30€

Liikmed

Peatoimetaja: Ly Hansti Keeletoimetajad: Ly Hansti, Gerli Lokk Reporterid: Marge Roosild, Katrin Kivijärv, Eva-Johanna Võik, Ly Hansti, Õnnela Tikso, Stiina Keskküla, Eleen Jääger, Debora Koit, Kristy Piho, Paul-Kristjan Abram Fotograaf: Paul-Kristjan Abram

Küljendaja: Debora Koit

SELLEST LEHEST VÕITE LEIDA: Toimetuse tutvustus lk 3

„Kringlike“ pääses sel suvel esimest korda tantsupeole lk 4

Eelmisel õppeaastal toimus 11. klassidele riigikaitselaager lk 5

Uus loominguinimene meie koolis lk 6

Uued rebasekutsikad on nüüd kooliperre vastu võetud lk 7

Mis toimus koolis õpetajate päeval? lk 8

Öökulliakadeemia öised ja päevased lennud lk 9

Lähtel korraldati traditsiooniline murdmaajooksu võistlus lk 10

Sõpruskohtumine võrkpallis Eesti ja Saksamaa neidude vahel lk 11

Muljed spordipäevast lk 12

Töökogemus Vudilas lk 13

Kodanikukuu üritused lk 13

Lapsesuu pajatab õppimisest ja õpetamisest lk 14

Kuidas ennast koduste vahenditega terveks ravida? lk 15

Pildiarhiiv lk 15

Peatoimetaja veerg

Ly Hansti, 11. ms

Tere, kallis koolipere!

Suvi on selleks aastaks läbi saanud. Kätte on

jõudnud sügis, aeg täis imelisi vilju, värve ja

elamusi suvest. Hommikul tuleb taas vara

ärgata ning meie kotte täidavad õpikud ja

muud koolitarbed.

Sügis on sobiv aeg muutusteks ja

uuendusteks. Mõni põnn on alles alustanud

oma pikka kooliteed, teadmata, mis kõik

teda ees ootab. Mõni õpilane on läinud

järgmisesse klassi, olles vanem ja targem.

Abituriendid teadvustavad, et käes on

viimane gümnaasiumiaasta. Igaühe jaoks on

midagi uut.

Minu jaoks on uus see, et olen saanud suure

vastutuse olla koolilehe peatoimetaja. Ma

siiralt loodan, et saan sellega hakkama ja et

ka teil on uued nägemused ja tegevused,

mida teostada ja mille kaudu ennast

arendada.

Ma soovin, et oleksite ausad ja sallivad, eriti

uute õpilaste vastu. Tehke nende elu

kergemaks ja lõbusamaks. Käige kindlasti

huviringides ja veetke aega värskes õhus.

Õpetajad, püüdke mõista õpilasi: kõigil on

raske, kuid sellepärast tulebki toetada neid,

kes seda kõige rohkem vajavad.

Tundke rõõmu koolis käimisest, sest

tegelikult, kui sügavamale mõelda, on see

aeg täis väärtuslikku kulda, mida tulevikus

raha eest pole võimalik osta. Imelist uut ja

tarkust täis õppeaastat!

Peatoimetaja veerg

Ly Hansti, 11. ms

Tere, kallis koolipere!

Suvi on selleks aastaks läbi saanud. Kätte on

jõudnud sügis, aeg täis imelisi vilju, värve ja

elamusi suvest. Hommikul tuleb taas vara

ärgata ning meie kotte täidavad õpikud ja

muud koolitarbed.

Sügis on sobiv aeg muutusteks ja

uuendusteks. Mõni põnn on alles alustanud

oma pikka kooliteed, teadmata, mis kõik

teda ees ootab. Mõni õpilane on läinud

järgmisesse klassi, olles vanem ja targem.

Abituriendid teadvustavad, et käes on

viimane gümnaasiumiaasta. Igaühe jaoks on

midagi uut.

Minu jaoks on uus see, et olen saanud suure

vastutuse olla koolilehe peatoimetaja. Ma

siiralt loodan, et saan sellega hakkama ja et

ka teil on uued nägemused ja tegevused,

mida teostada ja mille kaudu ennast

arendada.

Ma soovin, et oleksite ausad ja sallivad, eriti

uute õpilaste vastu. Tehke nende elu

kergemaks ja lõbusamaks. Käige kindlasti

huviringides ja veetke aega värskes õhus.

Õpetajad, püüdke mõista õpilasi: kõigil on

raske, kuid sellepärast tulebki toetada neid,

kes seda kõige rohkem vajavad.

Tundke rõõmu koolis käimisest, sest

tegelikult, kui sügavamale mõelda, on see

aeg täis väärtuslikku kulda, mida tulevikus

raha eest pole võimalik osta. Imelist uut ja

tarkust täis õppeaastat!

Toimetuse tutvustus 3

Osavõtlik ja avatud.

Osalen ka ÕEs. Huvitun

esoteerikast. Mulle

meeldib joonistada.

Minu arvates on väga tõene järgmine

tsitaat ,,Väikesest printsist’’: ,,Ainult

südamega näed hästi, kõige

tähtsam on silmale nähtamatu!’’

Ma olen optimist.

Ilma muusika ja sõpradeta oleks raske.

Mulle meeldib sport.

Mul on hallid silmad.

Foto

d: E

rako

gu

Mulle meeldivad raamatud.

Kuulan väga palju muusikat.

Mul on rohelised silmad.

Olen mõnikord väga crazy.

Olen väga hea kuulaja.

Kooli vanim õpilane.

Aktiivne ja sõbralik.

Mu moto: Kes tahab, see jõuab!

Marge Roosild, 12. ms

Selle aasta suvel toimus XIX

tantsupidu „Aja puudutus“. Lähte

Ühisgümnaasiumi rahvatantsurühma

„Kringlike“ jaoks oli tegemist väga

erilise sündmusega, sest suurele

peole pääses see kollektiiv esimest

korda.

Rahvatantsurühm on koos olnud juba

5 aastat. Eelmisel õppeaastal oli

rahvatantsurühma ees juhendajana

Marius Aave. Küsides temalt, millised

olid emotsioonid, kui teada saadi, et

peolepääs on tagatud, vastas ta:

„Ilmselgelt ma polnud kunagi nii

närvis olnud. Eriti kui tantsijate

potentsiaal jäi ülevaatusel

realiseerimata. Südames kogu aeg

lootsin, sest kogu see pingeline

proovide tegemine ja

tagantsundimine pidi seda väärt

olema. Ja kui tuli see skoor ja

positiivne vastus, siis süda oli rohkem

kui rõõmus!“

Esimestel päevadel toimusid igal liigil

eraldi proovid erinevatel väljakutel.

Lähte kui C-rühm käis proovides

Kuristiku gümnaasiumi staadionitel.

Esimesed päevad olid kergemad,

kuna ilm oli jahe ning see muutis

kogu tantsimise kergemaks. Kui

proovid juba Kalevi staadionil

toimuma hakkasid, läks ka ilm

palavaks, mis muutis tantsimise

omakorda raskemaks. Päevad läksid

imekiiresti ning viimaks oligi kätte

jõudnud esimene etendus. Piletid

kõikdele etendustele olid välja

müüdud ning juurde oli pandud

lisatribüüne, mis olid samuti rahvast

täis. Esimest etendust kanti üle ETVs,

mis muutis mõned tantsijad

kindlasti ka närvilisemaks, kuid kõik

esinemised sujusid imehästi!

Peol kogetud emotsioon on

kirjeldamatu. Seda tunnet ei saa

tunda mitte kuidagi muud moodi, kui

ise see läbi kogeda. Viimasel

etendusel veeresid pisarad mööda

põski alla. Suurest õnnest, suurest

tundest ning samal ajal ka

kurvastusest, sest suur pidu oli läbi

saamas. Kõike seda emotsiooni

suurendas ka rahva vastukaja:

viimasel etendusel seisis rahvas

püsti. See pidu oli suurepärane!

Küsisin meie kooli tantsijatelt, kuidas

nad tantsupeoga rahule jäid ning

millised on nende emotsioonid. Siit

saate lugeda värvikamaid vastuseid.

Missugused emotsioonid valdasid

teid pärast pidu?

Emotsioon peale esimest kontserti

oli ülihea, sest teadmine, et kõik läks

hästi ja see meeldis publikule, tegi

enda tuju ka heaks. Asi, mis peo

veelgi võimsamaks tegi, oli see, et

tantsijad tegid seda kogu hingega,

ja oli näha, et see puudutas paljusid

inimesi.

Rahulolev tunne, sest läks paremini

kui proovides.

Kas pidu oli kõike seda harjutamist

väärt?

Kuigi vahepeal ei viitsinud üldse

trennis käia ja puudus motivatsioon

tantsimiseks, siis võin kohe kindlasti

öelda, et pidu oli seda väärt. Elamust

ja kogemust, mida ma sealt sain, ei

saa võrrelda mitte millegagi.

Harjutamine oli muidugi väärt! See,

mida kõike ma seal nägin, oli võimas!

Kas pidu oli võrreldes teiste

aastatega teistsugune?

Teistmoodi oli juba seetõttu, et see

toimus Kalevi staadionil, kus mina

pole kunagi esinenud. Eriline oli ka

see, et rahvast oli väga palju. Lisaks

sellele osales peol ka palju erinevaid

rühmi.

Pidu oli meeldejääv ja eriline.

Meenutusi möödunust 4

Kultuur 4

„Kringlike“ pääses sel suvel esimest korda tantsupeole

Meenutusi möödunust 4

Meenutusi möödunust 5

Eelmisel õppeaastal toimus 11. klassidele riigikaitselaager

Kristy Piho, 11. ms

Eelmisel kevadel osalesid Lähte

kooli 11. klasside õpilased

riigikaitselaagris Unikülas. Üritus

oli mõeldud Tartumaa koolide

õpilastele, kokku osales selles 111

noort. Loenguid ja praktilisi

ülesandeid juhendasid kõrgema

sõjakooli 16. maaväe põhikursuse

kadetid. Küsisin tagasisidet laagri

kohta meie tänavustelt

abiturientidelt Marge Roosillalt,

Markus Kullmannilt, Kaida

Aavistelt ja Siiri Kamsilt.

Millised tegevused olid teile laagris

planeeritud?

Marge: ,,Veetsime kolm päeva

metsas. Magasime telkides. Kolme

päeva jooksul osalesime erinevates

töörühmades. Öösiti käisime

öövalves.’’

Markus: ,,Õppisime elementaarseid

asju, näiteks telgi kokku panemist,

orinteerumist, metsas ellu jäämist,

erinevaid liikumisi ning ka esmaabi.

Lasime automaadist.’’

Millised emotsioonid teid valdasid?

Marge: ,,See oli väga tore laager.

Õpetas palju uusi asju. Valdavad

emotsioonid olid positiivsed ning

laager oli väga lahe.’’

Siiri: ,,Emotsioonid, mis valdasid,

olid ülihead. Ma pole kunagi nii

kaua olnud välislaagris olnud, kus

õpitakse igasuguseid erinevaid asju

ja kus on nii palju erinevaid inimesi

koos. Selle laagri käigus kogesin nii

mõndagi sellist, mida niisama

tavaelus ei koge.’’

Mida õppisite riigikaitselaagrist?

Siiri: ,, Riigikaitselaagris õppisin

toime tulema ainult oma kaasa

võetud asjadega. Õppisin piisavalt

palju ka riviõpet ja erinevaid käsklusi.

Laagris sain rühmatöö põhimõtted

hästi selgeks ja täiendasin oma

teadmisi meditsiini vallast.’’

Marge: ,,Riigikaitselaagrist õppisin

palju: meeskonnatööd, meditsiini,

ellujäämist ja orienteerumist.’’

Järgmisel kevadel saavad

riigikaitselaagrist osa võtta

praegused üheteistkümnendikud.

Foto

: Margu

s An

su

Tooge palun mõni eredaim

mälestus seoses laagriga.

Marge: ,, Kõige eredamalt on meelde

jäänud AK-4-ga laskmine ning

lõpurännak, mis oli oodatust palju

kergem.’’

Markus: ,,Eredamaks mälestuseks oli

automaadist laskmine.’’

Kaida: „Minule isiklikult meeldis AK-4

relv, millest saime ka mitmeid laske

sooritada.“

Siiri: ,,Eredaim mälestus on see, kui

panime kämo näkku ja käisime

relvadega laskmas. Kes soovi

avaldas, sai olla oma rühma juht.’’

Persoon 6

Uus loominguinimene meie koolis

Eva-Johanna Võik, 12. ms

Meie koolis töötab sellest aastast

uus, noor ja elav muusikaõpetaja

Henri Käärik. Kust on ta pärit,

millega tegeleb ja kuidas leidis ta

tee Lähtele? Kohe saate teada!

Meie kooli sattus Henri Käärik tänu

Lähte ÜG vilistlasele Maarja Ränile,

kes väitis, et noormees sobivat siia

hästi. Noormees õpetab

muusikaõpetust ja -ajalugu 5.– 12.

klassidele. Ta naerab ja ütleb, et

arvas alguses, et see töö on raskem.

Kuna klassid on tema arvates väga

mõistvad ja ka õpilastelt on palju

positiivset tagasisidet tulnud, võib

väita, et talle see amet sobib.

Veidi tema minevikust. Henri Käärik

on pärit Viljandist 3-lapselisest

perest: tal on kaks nooremat õde.

Kooli ajal mängis ta kitarri bändis

Okulus, mis esitas omaloomingut.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist

kodukandis tuli ta õppima Tartusse

H. Elleri nimelisse muusikakooli. Ta

õppis seal Lauri Breede käe all

koorijuhtimist ning hiljem suundus

edasi Tallinna Muusika- ja

Teatriakadeemiasse, kus teda

õpetab Tõnu Kaljuste. Hetkel on ta

olnud kolm aastat segakoori Mask

juhendaja ning arendab end ka

koorijuhina E STuudio noortekooris

koos Külli Lokkoga.

Henri Käärik unistab kodustuudiost.

Hetkel on õpetajal olemas mõned

seadmed, ent stuudio vajab

rohkemat. Ta tahab end arendada ja

kirjutada muusikat, mis inimestele ka

korda läheks, ning muidugi olla hea

õpetaja. Õpetaja Käärik

iseloomustab

end loominguinimesena: ta kirjutab

ise muusikat, mida saab kuulda ka

Soundcloudist. Ta laulud on

eestikeelsed ja tundelised, ent

kindlat stiili neil pole. Sealt võib

kuulata teoseid hommikukohvist,

soojusest, lummusest, valgest

šokolaadist ja tiramisust, ehk siis

kõigest, mis tekitab head tuju. Henri

Käärik keskendub meelsasti oma

tegevustele ja viib asjad ka lõpuni.

Samas on ta vahel pisut jonnakas,

mis on iseloomulik ta tähtkujule:

veevalajatele. Ta peab tähtsaks

otsuste langetamisel

südame kuulamist.

Päris mitmed õpilased on

tõmmanud paralleele Henri Kääriku

ja meie eelmise muusikaõpetaja

Allan Kasuki vahel. Nad mõlemad on

noored, sarnaste häältega ja

mängivad kitarri. Õpilaste

esmamulje uuest õpetajast on hea,

aga nad veel väga kommenteerida ei

oska, kuna tunde on vähe olnud.

Abituriendid nimetasid positiivsete

joontena õpilaste arvamusega

arvestamist ning õpetaja rahulikkust

ja tasakaalukust.

Tundub, et tegu on elujõulise noore

mehega, kes jõuab elus kaugele.

Loodame, et ta saab meiega siin

hästi hakkama ja soovime talle tuult

tiibadesse!

Klassis tunde andes tähtsustab noor

pedagoog seda, et õpilased ta juttu

kuulaksid ja üles kirjutaksid. Ta

soovib, et õpilased sellest tunnist

midagi kaasa saaksid. Lisaks laulab

ta tundides õpilastega palju, kuna

see on väga arendav tegevus.

Õpetaja soovib, et õpilased

suhtuksid muusikasse positiivselt.

Lisaks loodab ta, et ka poiste seas

muutuks koorilaul populaarsemaks.

Kultuur 7

Uued rebasekutsikad on nüüd kooliperre vastu võetud

Marge Roosild, 12. ms

17. septembri hommikul oli Lähte

kooli peal näha väga huvitavaid

inimesi. Vastu tuli hulgaliselt Kreeka

jumalate moodi väljanägevaid

noormehi ning ürgaja inimesi

jäljendavaid neidusid. Küsite miks?

Nimelt toimus koolis kuulus rebaste

ristimine ehk kümnendike

vastuvõtmine gümnaasiumisse.

Klassijuhatajatund jäi sellel päeval

ära ning asendustunniks olid

hommikused rituaalid –

hommikuvõimlemine,

hammastepesu ning muidugi ka

hommikusöök. Lisaks sellele

esimesele tunnile veetsid rebased

väljas aega ka veel mõnel järgmisel

vahetunnil, kus tuli silmitsi seista

arendavate rühmaülesannetega.

Põhiosa algas aga alles õhtupoolikul

kell 16.00, kui reinuvaderid

koolimaja ette ilmusid, endil

hirmunud näod peas. Enne

takistusrajale minekut toimus lõbus

„ümber pulga keerutamise mäng“,

mis rebastel mõistuse parajalt

segamini ajas.

Pärast seda haaras iga abiturient

endale ühe rebase ning käsikäes

käidi pikk teekond läbi.

Põhipunktides pidid rebased

nautima õhtuoodet, puukallistamist

(ketšupi ja majoneesiga kastetud

puu), taigna ehk teisisõnu näomaski

valmistamist, snäkke ning lõpuks ka

lõbusat liugu.

Muidugi ei piirdunud abituriendid

ainult sellega. Lisaks eelmainitule

pidid kuulekad rebased täitma

kaheteistkümnendike korraldusi:

küll roomati kivide peal, käidi

põõsaste vahel ning keerutati ka

mäest alla. Kõigil oli väga lõbus.

Küsides kümnendikelt endilt,

kuidas rets meeldis, vastasid nad,

et jäid väga rahule. Öeldi ka seda,

et rets oli nende jaoks uus ja

põnev kogemus (hästi korraldatud)

ning seda jäädakse kindlasti

meenutama. Tegevusi päeva

jooksul oli palju, kuid neile

meeldisid enim järgmised

ülesanded: ümber pulga

keerutamine (10 korda) ja seejärel

jooksmine, puukallistamine,

grupikalli, potist kommide

väljavõtmine ning mäest alla

libistamine.

Kultuur 8

Mis toimus koolis õpetajate päeval?

Ly Hansti, 11. ms

Teisel oktoobril seitsmenda tunni

ajal anti võim koolis üle uuele

direktorile, kelleks sai Mattias

Kuusik. Tööd sai noormees alustada

koos enda kolleegidega kolmandal

oktoobril ehk päeval, mil

tähistasime Lähte koolis õpetajate

päeva.

Koolipäeva algus oli igati rahulik,

koridorides sai näha viisakalt

riietunud abituriente, kelle näod

särasid ootusrõõmust.

Minu tunnid olid õpetajate päeval

üsna tavalised, tunnis valitses kord ja

õpilased täitsid määratud

ülesandeid.

Soovides teada saada, kuidas on

möödunud mu koolikaaslaste päev,

käisin, vihik ja pastakas käes,

ettejuhtunud õpilasi intervjueerimas.

Kaheksanda ja kümnenda klassi

tunnid olid olnud tavalised, õpetajad

said hakkama ja pahandusi polnud.

6.a aga kurtis, et neid sunniti vägisi

Justin Bieberit kuulama, kuid üldiselt

olid tunnid vahvad, isegi kui oodati

veel rohkem lõbu. Küsitledes „kooli

juhtkonda ja õpetajaid“, sain teada,

et „õpetajad“, kellel parasjagu vabad

tunnid olid, kuulasid muusikat, sõid

külmutatud kalapulki, jõid kohvi ja

vaatasid ,,Padjaklubi´´ ning külastasid

teisi klasse. Tegevust jätkus.

Jõudsin oma ringiga direktorini.

Mattiase sõnul oli päev alanud üsna

rahulikult, vaid kolm telefoni oli

selleks ajaks tema lauale kogunenud.

Uus direktor oli jõudnud anda juba

kümnendale klassile tehnikaajalugu ja

külastanud meie maja kõige pisemaid

– algklasse. Küsides, kas direktor olla

on kuidagi eriline, sain vastuseks:

„Huvitav on omada võimu“.

Õpetajate päeval õppejuhi ametis

olnud Ivar Levin tegi väiksematele

kaarditrikke. Ta võitis nende

südamed ja pani naeratama ka

kõrvalolijad. Ja nii see naeru täis

päev vaikselt läbi saigi, loodetavasti

läks kõigil hästi.

Kultuur 9

Seejärel toimus peastarvutamise

õpituba, mida viis läbi Türi Põhikooli

5. klassi õpilane Andero Lavrinenko.

Ta õpetas peastarvutamise võtteid,

mida kontrolliti kohe ka

võistlusvormis. Selle

peastarvutamise võistluse võitiski

Andero ise. Teiseks tuli Türi PK

õpilane Maarja Margaret Miller.

Pärast õhtusööki ei olnud päev veel

läbi. Ühiselt sõideti taas Tartusse, et

nautida kaunist tuledes linna Emajõe

pealt. Tähevaatlus lodjal Jõmmu oli

väga hariv: saadi uusi teadmisi

tähtkujude ja nendega seotud

legendide kohta. Veidi pärast

südaööd jõuti Lähtele tagasi.

Pimedas Lähte Ühisgümnaasiumis

peamajas ning selle ümbruses algas

aardejaht. Ainsaks lubatud

valgusallikaks oli taskulamp. Järgnes

”öörahu”...

Teise päeva hommik algas

Riskimänguga, mille võitis võistkond

koosseisus Ronan Kitsingi, Andero

Lavrinenko, Mikk Kaasik ja Elar

Veedla. Järgnes teatevõistlus

matemaatiliste kontrollpunktidega,

mille võitjameeskonda kuulusid

Anitra Lukjanov, Andero Lavrinenko,

Mikk Kaasik, Eliise Anijalg ja Elar

Veedla. Enne autasustamist mängiti

ühiselt mõtlemist arendavaid

lauamänge.

Kolm kõige rohkem punkte kogunud

Öökullide Akadeemias osalenud

õpilast pärjati akadeemiku tiitliga.

Need õpilased olid Mikk Kaasik ja

Eliise Anijalg Lähte koolist ning

Andero Lavrinenko Türi Põhikoolist.

Magusa auhinna ning akadeemias

osalemist kinnitava tõendi kodustele

said kõik osalejad. Enne

lahkuminekut söödi ühiselt torti ja

tehti tulevikuplaane. Kui kõik sujub,

lendavad Lähte öökullid järgmisel

sügisel Türile.

Öökulliakadeemia öised ja päevased lennud

Õnnela Tikso, 11. ms

Juba eelmise õppeaasta lõpul

pakkusid Türi Põhikooli õpetajad

Imbi Männik ja Sirli Biene meie

koolile toredat koostöövõimalust,

et ühiselt matemaatikas nutikaid

5.–7. klassi õpilasi arendada. Nende

oma koolis oli juba esimene

Öökullide Akadeemia toimunud ja

nad otsisid uut väljundit. Selle

õppeaasta 11. ning 12. septembril

saidki Lähtel teoks öökullide ühised

öised ja päevased lennud.

Meie koolist osales Öökullide

Akadeemias 20 õpilast ning õpetajad

Ulvi Kaasik ja Kertu Palm. Külla tuli

Türi põhikoolist 20 õpilast ja samuti

kaks õpetajat. Lapsi ei pidanud

akadeemiasse väevõimuga kutsuma,

kohad täitusid väga kiiresti.

Väikesed ja suured öökullid kohtusid

alguses Tartus AHHAA-keskuses, kus

ühiselt osaleti töötoas ”CSI:

krimilabor ja reaktiivpaatide

ehitamine”. Poiste seas oli eriti

populaarne meisterdatud

reaktiivpaatidega võistlemine.

Napilt, kuid kindlalt võitis Türi

Põhikooli võistkond Lähte

meeskonda.

Õhtuooteks jõuti ühiselt Lähtele.

Pärast väikest kehakinnitust asuti

konksuga nuputamisülesannete

kallal pead murdma. Parimaks

nuputajaks sai Mikk Kaasik, kes

edestas külalisi Andero Lavrinenkot

ja Kai-Melli Kaptenit.

Foto

d:

Erak

ogu

Sport 10

Lähtel korraldati traditsiooniline murdmaajooksu võistlus

Paul-Kristjan Abram, 12. ts

fotograaf ja kohtunik

26. septembril toimus Lähtel

murdmaa teatejooks, milles

selgitati seitsme Tartumaa kooli

võistkondadest parimad. Nagu

eelmiselgi aastal, võisteldi ka sel

korral neljas rühmas: noorimad 3.–

5. klass, 6.–7. klass, 8.–9. klass ja

vanimad 10.–12. klassidest.

Noorematel ning vanemate

vanuseklasside tüdrukutel tuli

joosta 500 meetrit, vanemad poisid

jooksid ühe kilomeetri.

Väljas oli soe ilm, pilvi oli vähe ning

tuju oli osalejatel rõõmus. Jooksu

lõpetanud said turgutavat teed.

Parimad tulemused 3.–5. klasside

arvestuses tulid Lähte

Ühisgümnaasiumi esimeselt

meeskonnalt. Selles vanuseklassis

jäid veel poodiumile Ülenurme ning

Elva, Lähte teine võistkond sai

väärika kaheksanda koha.

Kuuendate-seitsmendate klasside

arvestuses oli Lähte

Ühisgümnaasium Elva ja Rõngu

koolide järel kolmas, Lähte teine

võistkond selles vanuserühmas

saavutas seitsmenda koha.

Põhikooli vanem vanuseklass ehk 8.

ning 9. klassid saavutasid Elva

gümnaasiumi järel nii teise kui ka

kolmanda poodiumikoha. Päeva

krooniks võib lugeda

gümnaasiumiklasside vapustavat

saavutust kõigi poodiumikohtade

hõivamisega: suur edumaa saavutati

neljanda koha omanike ehk

Ülenurme gümnaasiumi ees.

Ajatabel esikolmikutest:

3.–5. klassid 1. Lähte Ühisgümnaasium I 13 min 44 sek

2. Ülenurme Gümnaasium 13 min 46 sek

3. Elva Gümnaasium 14 min 7 sek

6.–7. klassid 1. Elva Gümnaasium 12 min 28 sek

2. Rõngu Keskkool 12 min 35 sek

3. Lähte Ühisgümnaasium 12 min 46 sek

8.–9. klassid 1. Elva Gümnaasium 19 min 14 sek

2. Lähte Ühisgümnaasium I 20 min 21 sek

3. Lähte Ühisgümnaasium II 21 min 36 sek

Gümnaasiumiaste 1. Lähte Ühisgümnaasium I 13 min 42 sek

2. Lähte Ühisgümnaasium II 14 min 11 sek

3. Lähte Ühisgümnaasium III 14 min 30 sek

Fotod: Erlyn Brikkel

Greta Suurmann, 10. ms

4. oktoobril toimus Eesti ja

Saksamaa neidude vahel

sõpruskohtumine võrkpallis. Veel

enne mängu toimus kooli aulas

tutvumisõhtu, kus mõlemad

osapooled said endast rääkida.

Peale tutvumise tehti ka koos

trenni. Neljapäeval viis trenni läbi

meie treener ja reedel oli

juhendajaks sakslaste treener.

Laupäeval jõudis kätte mängupäev.

Mäng oli suhteliselt tasavägine, kuid

selles lahingus suutsid Lähte

tüdrukud vastased alistada seisuga

3:0. Mõlemad osapooled olid

kindlasti väga tublid. Tegu oli siiski

sõpruskohtumisega ning mõlemad

said kogemuse võrra rikkamaks.

Külalisetele jäi Eestist väga hea

mulje. Neile väga meeldis vastuvõtt

ja nad sooviksid Eestisse veel

teinekordki tagasi tulla.

Selle toreda kohtumise korraldas

Eva-Johanna Võik, kes elas ise ühe

aasta Saksamaal ning mängis

sakslastega ühes tiimis. Sealt tuligi

kokkulepe, et kunagi tulevad nemad

talle Eestisse külla ning idee sai teoks

kolme aasta pärast ehk tänavu

sügisel. Eva jaoks oli mängida väga

tore, sest tegu oli siiski

sõpruskohtumisega ning meeleolu

oli sedavõrd sõbralikum. Natuke

kurvaks tegi Evat see, et ta pidi vastu

mängima oma vanale tiimile, kuid

Lähte neiude võidu üle oli tal siiski

hea meel.

Sõpruskohtumine võrkpallis Eesti ja Saksamaa neidude vahel

Sport 12

Sport 11

Sport 12

Muljed spordipäevast

Katrin Kivijärv, 10. ms

16. septembril toimus Lähte kooli

sügisene spordipäev. Ilmaga meil

vedas: see oli ilus, soe ja

päikesepaisteline. Mulle kui

rebasele oli see päev täis naeru,

sporti ja pommirünnakuid ning

muidugi ei saa mainimata jätta

seda, et pidime kandma oma

ürgnaise riietust ning poisid Kreeka

jumala kostüümi. Päev oli tore ja

kõige rohkem meeldis mulle

rõngavise, sest seal sai kõige

rohkem nalja.

7.b klassi õpilane Alexandra ütles

spordipäeva kohta nii: „Spordipäev

oli sellel aastal taas hästi

korraldatud, emotsioonid head ning

kõik alad olid meeldivad." 8.b klassi

Liis ütles, et klassiga koos oli kõike

väga tore teha, lemmikuks aga oli

järvejooks ja Laura ning Kati sõnul

tekitas spordipäev suurepäraseid

emotsioone nagu alati. Laura

lemmikuks olid seekord rõngavise ja

võrkpalli servimine ning Katil ümber

järve jooks. 9.b klassi Sigridile

meeldis samuti spordipäev ning

tema lemmikala oli hüpppenööriga

hüppamine.

10.ms klassi õpilase Reelika arvates

oli spordipäev super, kuna kõik oli

kuidagi eriline ja uus- uus klass ja

teistsugune riietus tekitas ka

erilisema olemise.

Tema arvates oli klass väga

kokkuhoidev ja tänu sellele kaasnes

rõõmutunne, kõige rohkem meeldis

talle rõngavise. Samast klassist pärit

Randel vastas lühidalt „Täitsa vahva

oli“. 10.ts klassi õpilane Karmo

vastas aga nii: „Spordipäev tekitas

väga hea ja värskendava tunde

õppeaasta alguseks. Aladest meeldis

kõige enam korvpalli vabavisked."

Henry arvates oli aga täitsa lahe,

tema lemmik oli palli servimine.

11. ms klassi õpilasele Andrale

tekitas spordipäev hea emotsiooni,

kuna sai klassiga koos midagi toredat

teha. Otsest lemmikut temal ei

olnud, tema arvates olid kõik alad

omamoodi head. Paul-Kristjan, 12. ts

klassi õpilane, arvas aga nii:

„Spordipäev oli lõbus, lahe oli

vaadata sportivaid koolikaaslasi,

õpetajaid neid juhendamas, rebaseid

kätekõverdusi tegemas ja

pommirünnaku eest varjumas."

Spordipäev on kindlasti kogu

kooliperet ühendav üritus. Jääme

ootama talvist spordipäeva ning

loodame, et ilmataat on meiega

armulisem kui eelmisel aastal, mil

mäletatavasti talvine spordipäev

hoopis ära jäi.

Töökogemus Vudilas

Debora Koit, 12. ms

Ootamatult on läbi saanud pikad

suvepäevad ja sama märkamatult

sai läbi ka minu viimane vaba suvi.

Selle asemel, et pool vaheaega

kodus istuda, kandideerisin Vudila

mängumaale tööle. Nimetan seda

oma esimeseks n-ö päristööks, sest

sain lepingu alusel palka. Esimestel

tööpäevadel oli mitmeid üllatusi, sest

nägin seal oma tuttavaid. Ükski päev

ei möödunud naeruta.

Vudila asub Lähtelt 12 kilomeetri

kaugusel Kaiavere külas. Kuna busse

ei käi, pidin hommikuti tööle

jõudmiseks kas Tabiverre hääletama,

väntama rattaga edasi-tagasi või

hoopis mõne tuttava autole

hüppama. Esimesed nädalad sõitsin

seda teed jalgrattaga. Pärast

trennisarnast sõitu pidin veel ilus ja

värske välja nägema. Samas hoidis

see vormis ja hea tervise juures.

Pealegi mulle meeldib rattaga sõita,

kui soe õhtune päike paistab.

Tööpäevad olid pikad ja pingerikkad.

Suve esimene kuu oli soodne aeg, mil

omandasin tähtsamad oskused ja

elasin uude kohta sisse.

Peale selle, et klientidel tekib

küsimusi ja murekohti, tuleb ka

edukat meeskonnatööd teha. Olin

klienditeenindaja bistroos, kalamajas

ja ka väliköögis.

Pildid: Stock

Käes on kodanikukuu, mille läbiv

teema on sel korral „Eestis on

elada turvaline”/ ”Tartu vallas on

hea elada”. 15. oktoobrist kuni

26. novembrini toimuvad meie

koolis selle raames erinevad

võistlused ja üritused.

1. – 4. klassid saavad osa võtta

joonistus-ja luuletusvõistlusest

”Tartu vallas on hea elada”.

Põhikooli- ja gümnaasiumiastmes

toimub samateemaline kirjutiste

võistlus, mis mõlemad kestavad

15. oktoobrist kuni 17.

novembrini. 26. november toimub

gümnaasiumiõpilastele viktoriin

koolisisene kõnevõistlus ja

väitluskonkurss ”Eestis on elada

turvaline”. Parimatele antakse

auhinnad.

Üritusi jätkub ka jõulukuusse. 3. detsember ootame külla Tartu Annelinna Gümnaasiumi, kellega toimub kõne-ja väitluskonkurss teemal "Eestis on elada turvaline”. 9. ja 12. klassid lähevad novembririkuus õppekäigule Tallinna, kus uuritakse lähemalt riigikogu, valitsuse ja välisministeeriumi töökeskkonda. Kodanikukuu läbiviimist toetab Tartumaa Noortefond.

Debora Koit, 12. ms

Ootamatult on läbi saanud pikad

suvepäevad ja sama märkamatult

sai läbi ka minu viimane vaba suvi.

Selle asemel, et pool vaheaega

kodus istuda, kandideerisin Vudila

mängumaale tööle. Nimetan seda

oma esimeseks n-ö päristööks, sest

sain lepingu alusel palka.

Esimestel tööpäevadel oli mitmeid

üllatusi, sest nägin seal oma

tuttavaid. Ükski päev ei möödunud

naeruta.

Vudila asub Lähtelt 12 kilomeetri

kaugusel Kaiavere külas. Kuna busse

ei käi, pidin hommikuti tööle

jõudmiseks kas Tabiverre hääletama,

väntama rattaga edasi-tagasi või

hoopis mõne tuttava autole

hüppama. Esimesed nädalad sõitsin

seda teed jalgrattaga. Pärast

trennisarnast sõitu pidin veel ilus ja

värske välja nägema. Samas hoidis

see vormis ja hea tervise juures.

Pealegi mulle meeldib rattaga sõita,

kui soe õhtune päike paistab.

Tööpäevad olid pikad ja pingerikkad.

Suve esimene kuu oli soodne aeg, mil

omandasin tähtsamad oskused ja

elasin uude kohta sisse.

Peale selle, et klientidel tekib

küsimusi ja murekohti, tuleb ka

edukat meeskonnatööd teha. Olin

klienditeenindaja bistroos, kalamajas

ja ka väliköögis.

Arvamus/Kodanikukuu 13

Õppisin nii mõndagi söögitegemise,

toiduhügieeni, teenindamise ja

toitlustuse tagamaade kohta. Nüüd,

kui ise restorane või toidukohti

külastan, on huvitav võrrelda, kuidas

seal kõik toimib.

Esimesed sammud uues kohas on

alati pisut kartust tekitavad, kuid

peagi oli hirm kadunud. Tööle läksin

alati rõõmsa tujuga.

Vaatamata sellele, et töö ise oli

raske, oli niimoodi mugav

lühiajaliselt raha teenida. Järgmisel

korral, kui tööle kandideerin, oskan

ennast paremini hinnata ja tean,

milleks ma võimeline olen. Suure osa

augustikuust puhkasin, kuid viimasel

nädalal enne kooli algust sain

pakkumise minna kasvataja abiks

lastelaagrisse. Pean seda

hindamatuks kogemuseks! Arvan, et

iga võimalus, mida pakutakse, tuleb

vastu võtta ja sellest õppida!

Lapsesuu pajatab õppimisest ja õpetamisest

Lapsesuu 14

Eleen Jääger, 10.ms

Oktoobrikuu alguses vestlesin

algklassilastega õppimisest ja

õpetamisest. Ehk on meilgi nende

vastustest üht-teist kõrva taha

panna!

1. Milleks on vaja käia kehalise

kasvatuse tundides?

Janelle (2.a): Sest siis saad

tugevamaks jooksjaks ja näiteks

hüppajaks.

Karl-Joosep (2.a): Et tugevaks saada.

Karl-Marten (3.b): Selleks, et

tugevaks saada, muidu ei saa

hakkama elus, kui midagi on vaja

tõsta, siis sa jaksad.

Angela (3.a): Et siis sa nagu saad

tugevaks.

Elar (2.a): Et sa nagu ei oleks nii

nagu... Et sa võtaks kaalust nagu

rohkem alla.

2. Missugune inimene sobib

õpetajaks?

Janelle: Lahke, tark, selline, kes aitab

teisi.

Karl-Joosep: See, kes on tore ja hästi

palju aitab õppida.

Karl-Marten: Selline, kes on ja kes

oskab kindlasti õpetada, kes on

ülikooli lõpetanud.

Angela: Et ta võiks olla lahke ja tore

ja et ta oleks sõbralik.

Elar: Nagu see, kellele meeldivad

lapsed, oskab mingeid tunde teha.

3. Mis tööd teeb kooli direktor?

Karl-Joosep: Valvab majaesist.

Karl-Marten: Eee... Ta valitseb kooli,

ta on nagu kuningas ja ta on kõige

peamine inimene koolis.

Angela: Et ta on koolis kõige targem

ja ta on väga tähtis.

Elar: Et nagu vastab kõikidele

asjadele.

4. Miks suurematel lastel on mitu

õpetajat?

Janelle: Sellepärast, et nad on

suured.

Karl-Marten: Mmm... Sellele ma

küll vastata ei oska, noh, kuna nad

käivad suuremates klassides, siis

nad jooksevad kogu aeg ringi.

Elar: Et nagu kõik õpetajad

õpetavad ühte tundi.

Karl-Joosep: Sellepärast, et neil on

liiga palju õppeaineid.

Nipinurk/pildiarhiiv 15

Stiina Keskküla, 11. ms

Sügis on käes ning ilmad lähevad

muudkui jahedamaks. Sellisel perioodil

on väga lihtne haigestuda. Tegelikult

saab oma tervise eest hoolitseda lihtsate

koduste vahenditega.

Pane soojad meresoolakotikesed

ninale ja põskedele.

Joo ingveriteed.

Tilguta ninna naturaalset mett.

Kurista kurgus soolavett.

Nohu ajal väldi nisutooteid.

Joo palju vett (väldi alkoholi ja

kohvi).

Söö ja/või nuusuta küüslauku.

Hoia purukstambitud sibulaga

täidetud marlikotid nina ees.

Köha vastu aitab piimas keedetud

sibula söömine.

Söö kõrvitsa viljaliha ja putru ja/või

joo kõrvitsamahla.

Väldi antibiootikume.

Tee jalavanne.

Söö kanasuppi.

Maga peakõrgendusega.

Pildiarhiiv

Kuidas ennast koduste vahenditega terveks ravida?

Pildiarhiiv 16

Murdmaa teatejooks