Lumi läinud - luiged maas, suisa keset TõstamaadTahaksin kirjutada ühest

imeilusast vaatepildist päikeseliseljuunikuu keskpäeval. Näheskülavaheteel politseiautot vilksataspeas: "Mis juhtus?" Ja siis tulinähtavale põhjus, õigemini oli neidmitu. Meie majaesist teed mööda, kustavaliselt kihutavad autod ja seisavadbussid, tatsas uhkel sammul kakssäravvalget luike ja nende ümber viishallikaspruuni karvapalli. Seltskondoli seda vahvam, et luigeperet eskortisvaikival sammul meie päästeamet jamaanteeliiklust valvas politsei. Uhketunne võib olla teed ületada, kuiliiklus seisab ja konstaabel ise sindrahuloleva pilguga saadab.Kuuldavasti on päästeamet ennegialevis meie linnuiludust aidanud.

Vahest oli tegemist sama linnugagi,sest pere leppis oma saatjatega naguvanade tuttavatega. Ainult paar liigsetsammu poegade poole teinudpildistajale sai osaks ähvardav sisin jatiivasahin.

Küllap oliErmistu järvelpesitsenudluigepaar omavõsukesedotsustanudsuurele merele

viia ja tahtis sedateha kõigeotsemat teed misvõimalik. Enne

alevisse jõudmistnähti neid mööda

Laagitsa soopõllu kartulivagusidukerdamas. Kindlasti jõudis luigepereka meie ilusad liivaluited üle vaadata,kui end ühtäkki keset elamurajoonileidis ja eksitusse sattus.

Siinkohal tahaks veelkord kiita

neid inimesi, kes selle linnupereohtliku teekonna läbi alevi

turvalisemaks muutsid' j a neidjõekaldani saatsid.

Eeskujuks inimlastele vomöelda, et rivis polnud kuulda ühtegi

protesti ega vastupuiklemist, aga tulebmõelda kui pika teekonna needväikesed jalad pidid astuma.Loodame kõik, et neist vapratestluigepoegadest nende vanematesarnased iludused sirguvad ja nemadkiTõstamaa randadele oma pesadehitavad.

Luule Loodus

Tõstamaa Tuuled lk 2

VALLAINFO

1. juunil toimus vallavolikogu korraline istung.

juuni 2001

1. Infominutid.Vallavanem Toomas Rõhu.• Korraldatud on Munalaiu sadama

tegevus. Tööle on võetud 4 valvurit,sadama tegevust ja ühendusepidamistManijaga juhib korraIdajana Tiit Pilt.Sadamas on tehtud vajalikud remont­korrastustööd ja tahetakse jõudapassistamiseni. Pärnu Laevatehases onkapitaalselt remonditud liinipaat Aul.• Pootsi kooli osas on seisukohad

samad, mis tingisid koolisulgemisotsuse: Tõstamaa valla 260õpilast on nii hariduslikult kuimajanduslikult otstarbekas õpetadaühes koolis. Samas on vallavalitsus

sõlminud Pärnu linnaga esialgu üheksaastaks lepingu, mille alusel Tõstamaavald osutab nädalakooli teenust kuni

30 Pärnu linna lapsele, linn katabtehtavad kulutused. Teenust

osutatakse Pootsis, kuhu jäävadTõstamaa keskkooli 3 liitklassi.

• Majandusministeeriumilt onesitatud projekti alusel saadud rahavalla energeetika arengukavakoostamiseks. Huvitavam osa selles

on ilmselt tuuleenergia kasutuselevõtt,pakilisem Tõstamaa katlamajarekonstrueerimine, mille eelduseks onolemasolevarengukava.• Ajakirjanduses on avaldatudrahandusministeeriumi analüüsvaldade toimetuleku kohta, millekoostamisel arvestatud elanike arvu,üksikisiku tulumaksu inimese kohta,

eelarve mahtu (maksud, toetusfond),omatulude osakaalu eelarves,halduskulu elaniku kohta, tööealisteosakaalu ja halduskulude osakaaluomatuludes. See kinnitas teadaolevat,kuulume kehvemasse gruppi.Situatsiooni muutmiseks on ainus tee

investeeringute tulek ja ettevõtlusearendamine.• Korraldatud konkursi tulemusenamüüdi Selistes asuv Männiku elamu

Kihnu väina merepargi juhatajale.Määrav pakutud hind, töötamine jasissekirjutus valda.• Omaalgatuse toetuseks loodud nn.kohalikule kultuurkapitalile laekus 7projekti, millest 5 kultuurikomisjoniettepanekul toetati: Harvet Toots"Kodulooliste materjalide korras­tamine"; Kairi Kuur ja Ene Lehtsalu"Aeroobikahooaja lõpetamine", KairiKuur "Tõstamaa sumoturniir", ÜlleTamm "Manija küla talud ja elanikudpildis" ja Eve Rõhu "Teatripäev".Järgmine projektide esitamise tähtaegon 20. juuni.• Maarahva kongressilosalesidTõstamaa vallast Peeter Lapp, MarePärnaja Toomas Rõhu• Vallavanem vastas küsimustele.

2. Aastaaruande kinniÜfmine.Ettekanne pearaamatupidaja KarinRandmäelt. Audiitori raporti jarevisjonikomisjoni seisukohad esitasPeeter Lapp. Töökohustuste tõttuistungilt puudunud revisjonikomisjoni

liikme Marek Jaansoo ettepanekud jaküsimused laekusid e-maili teel.Otsustati aastaaruanne kinnitada.

3. Majanduslike huvidedeklareerimine.

Ettekandega esines deklaratsiooni­hoidja Ants Pirso.4. Maakorralduslikult vajalikudümberkruntimiskavad esitas voli­

kogule maanõunik Heino Laanemets.Peale tutvumist otsustati esitatudkavad kinnitada. Samas otsustati

taotleda munitsipaalomandisse Alu~ kruusakarjääri maa-ala.

5. Tõstamaa keskkooli remondi

jätkamisest.Ettekanne Toomas Rõhu. Omandi­reformi reservfondist on internaadiremondiks tänavu eraldatud 1,2miljonit. Korraldatud on riigihange,mille tulemusena on ehitajaks FKSM.Tänavu peahoone remondiks rahapole, riigieelarvest on kavandatud2002. aastaks 2-3 miljonit. Töid olekshädavajalik aga teostada juba tänavu,mis oleks võimalik sõlmides ehitajagafaktooringlepingu. Selleks on olemaska haridusministeeriumi ja maa­valitsuse toetus. Volikogu otsustaslubada vallavalitsusel sõlmida lepingukuni 2 miljoni ulatuses.

Volikogu infoteenistus

Pingi- ja suveniirikonkurssLeidmaks sobivat pinki, midapaigutada avalikesse kohtadesse jaomanäolist suveniiri, korraldasvallavalitsus konkursi, mis kuulutatiaprillikuu vallalehes. Pingikonkursilelaekus 2 ja suveniirikonkursile 3 tööd.Pingikonkurss:Pinki, mida vallavalitsus olekssoovinud tellida, konkursil ei olnud.Seepärast võitjapreemiat välja ei anta.

Ära märgiti ja saab preemia 400krooni Taivo Ristsalu töö.Suveniirid:Suveniiri, millest võiks kujunedaTõstamaa sümbol, ei olnud ja seetõttuI preemiat välja ei anta.II preemia 400 krooni antaksekohalikust savist valmistatud, rasketmeremeheelu ja kohalikku rikkalikkuõllekultuuri kajastavate kujude eest

Kristiina Joaole ja Kairi Kuurile.Vallavalitsus esitab kujudele katellimuse.

IIIpreemia 200 krooni antakse MerleEinolale suveniiride "Valla

käbimehikese" jt. esitatud suveniirideeest.

Proovime järgmisel aastal uuesti !

,-juuni 2001 Tõstamaa Tuuled lk 3

Mida võimaldavad Hansapanga Trump ja Ego kaart?Krediitkaardid, TRUMP ja EGO, onpangakaardid, mis võimaldab selleomanikul maksete eest toimuvat

tegelikku tasumist ajas edasi lükataKrediitkaardid kehtivad 2 aastat japikenevad automaatselt.Krediitkaardimaksete puhul ei sõltumakstav summa kliendi arvelduskonto

jäägist (mida ta kasutab omaigapäevasteks toiminguteks), vaid seesumma arvatakse maha kliendile

eraldatud krediidilimiidist (sõltuvaltkliendi netosissetuleku suurusest).Igale konkreetsele kliendileväljastatav maksimaalne krediidilimiitsõltub kaarditaotleja kätte saadavastsissetulekust ja olemasolevatestkohustustest.

TR UMP kaart.

Trump kaardi puhul arvestab pankmiinuses olevalt summalt intressi 16%

aastas. Trump kaardi limiit algab4000 kroonist j a eeldab vähemalt4000 kroonist netosissetulekut.

Tehingute eest tagasimaksmisesumma ja aja otsustab klient ise.Klient võib igal ajahetkel tehatagasimakseid kasutatud summavähendamiseks ja selle tagasimakstudsumma ulatuses on tal võimalik limiititaaskasutada.

Näide:Kliendi krediitkaardi limiit on 4000krooni. Klient on sooritanud ostu

1000 krooni. Vaba jääk on veel 3000

krooni (kaardi miinus on siis 1000krooni ja sellelt arvestatakse intresse,juhul kui 1000 kroonine miimis on kuuaega, siis maksab klient intresse13.33). Nüüd maksab ta tagasi 500krooni. Vaba jääk on siis 3500 kroonija selle summa ulatuses on talvõimalik ka oste teha (kaardil onmiinus nüüd ainult 500 krooni)

EGOkaart.

Ega kaart on Hansapanga ja HansaLiising Eesti ühiskaart, mis võimaldabsaada hinnasoodustusi Ego projektigaliitunud kaupmeeste juures.Peamiseks erinevuseks Trumpkaardist on igakuine kindeltagasimakse (püsimakse), misvõetakse kliendi arvelduskontoIt igakuu kliendiga eelnevalt kokkulepitudkuupäeval. Erinevad on kakrediidilimiidi määramise põhimõtted.Ego järelmaksu krediitkaardi puhularvestab pank intresse 20% aastas.Intress on lisatud juba igakuiselepüsimaksele.

ERINEVUSED:

1. Kliendi netosissetulek peab olemaminimaalselt 2000 krooni.

2. Limiidi ja püsimakse määraminekaardi taotlemisel

Ego-järelmaksukaardil on kindlasuurusega igakuine tagasimakse(püsirnakse), mille suurus sõltubtaotletavast krediidilimiidist ja kliendiolemasolevatest kohustustest.

Näide:Kliendi sissetulek on 2000 krooni.Maksimaalselt on tal võimalik saadakrediidilimiiti 6000 krooni. Olenevaltkliendi soovist on tal võimalik valida

tagasimakse periood 1-3 aastat. 1aastase tagasimakse puhul on igakuinepüsimakse suurus 400 krooni, 2aastase puhul 200 krooni ja 3 aastasetagasimakse puhul 160 krooni.Klient sooritas Ego kaardiga ostusummas 500 krooni. Vaba jääk onveel 1500 krooni. Järgneval kuultehakse püsimakse kontot 200 krooni(2 aastase tagasimaksega kaardipuhul). Kui klient ei ole ise teinudlisamakset miinuse vähendamiseks,

: siis tehakse püsimakse veel järgnevalkuul 200 krooni ja ülejärgneval kuulainult 100 krooni ja miinus on tagasimakstud. Edaspidi kui klient vahepealkaarti ei ole kasutanud, püsimaksedenam ei jätku selle ajani kuni klienttaas kaarti kasutab.

Eraisikust kliendil on võimalik

krediitkaarti taotleda Hansapangakontorist, Hanza.netist(www.hanza.net) või HansapangakoduleheküljeIt (www.hansa.ee).Info tel.04470930

Deevi LagernHansapanga Pärnumaa müügijuht

Hansa

Kohalikust rahataotlemise võimalusest kultuuriüritustele.Veebruari kuu ajalehes oli

pikemalt juttu Tõstamaa Vallakultuurkapitalist. Kõigil on võimalusraha taotleda kohalike ühisüritustekorraldamiseks, kohaliku kultuurieluelavdamiseks. Raha taotlemiseks tuleb

kirjutada vormikohane avaldus jaesitada see kindlaks kuupäevaksvallavalitsusele (uued taotlustetähtajad on 25. juuni ja 25.september).

Kuidas läks eelmine, st esimenevoor?Vallavalitsusele laekus 25. märtsiks 7taotlust, need kõik edastati valla

kultuurkomisjonile läbivaatamiseks.Vallavalitsus võttis arvesse komisjoniettepanekud ja kinnitas järgmisedtoetused:

• Kodulooliste materjalidekorrastamine, Harvet Toots, 540.-

• Aeroobikahooaja 2001 lõpuüritus"Aeroobika erinevad stiilid", EneLehtsalu- Kairi Kuur, 1540.-

• Laste lahtine sumoturniir

"Tõstamaa Open 2001", KairiKuur, 1120.-

• Manija küla talud ja elanikudaastal 2001, Ülle Tamm, 700.-

• Teatripäev, Eve Rõhu, 400.-

Soovitused taotluste kirjutamiseks!• Kirjuta täpselt lahti - milleks sa

raha tahad.• Ära blufi oma- või kaasosalust

(30% projekti maksumusest), kuisa pärast seda tõestada ei suuda.

• Kirjuta reaalne eelarve, mille järgisa pärast ka raha kulutad.

• Peale üritust, projekti teostamistkirjuta väike ülevaade - mistoimus, kuidas läks?

Taotluste vorme saab internetist valla

koduleheküljelt või vallamajast,samuti soovi korral e-mailiga.

Raine Viitas

Tõstamaa Tuuled lk 4 juuni 2001

Vald premeeris parimaidTõstamaa Keskkooli direktori esildise

alusel premeeris vallavalitsusparimaid õpilasi 2000/2001 õppeaastaeest alljärgnevalt:

1) kiituskirjaga 2.-4.klassilõpetajatele sokolaaditahvel

Ann-Amy Vene 2.kl.Keir Lomp 2.kl.Evelin Leerirna 3.kl.Frieda Kriisa 3.kl.Stiina-Riin Saar 3.kl.Mailis Palusalu 3.kl.Hannes Vahernäe 4.kl.

2) kiituskirjaga ja keskmise hindega4,8 ning rohkem 5.-12.klassilõpetajatele rahaline preemia (a150.-kr.):

Triin Lepik 5.kl.Karin Kiisler 5.kl.

Malle Seppor 5.kl.Eda Vallimäe 6.kl.Marie Kriisa 6.kl.

Erge Saare 6.kl.Raili Männamäe 6.kl.Liisa Randmäe 6.kl.Liisa Pert 7.kl.Grete Adler 7.kl.

Merlin MiidoReelika Teearu

Epp TuiskSilver Juurik

3) tublimatele sportlastelepremeemia (a 150.-kr.):

Karoliine Kask

1mbi AlpiusGrete AdlerLauri Sahtel

7.kl.9.kl.9.kl.9.kl.

6.kl.7.kl.7.kl.7.kl.

"VOKIRATAS" suurel tantsupeol27. mail toimus Pärnumaa tantsupidu"Pärnumaa - me kodupaik". Kunaenne pidu olid ette nähtud osaproovidja peaproov, siis alustasime oma reisijuba hommikul kell 8.45. Sõit algashullusti ülerahvastatud bussis, sestpeost võtsid osa ka lasterühmad. Agatäitsa tore oli laste sädina saatel sõita ­

oleme ju kõik Tõstamaa sõbralik pere.

SuFe suvehaku teated

Peale proove kogunesime kutsekoolijuurde, kust algas rongkäik. Rivi oliüsna pikk ja rahvastki tänava ääresküllalt uudistamas. Peopaigaks oliVallikäär. Pealtvaataj aid olidtribüünid täis. Ilm oli küll jahe, agapäikesepaisteline ning pidu läks igatikorda. Meie rühma "kodutöö" oli tänu

Tiiale väga hästi tehtud j a saime oma

osaga tantsujoonistes viperustetahakkama. See pidu oli üks vähestest,mis algas ilma sõnavõttudeta (a lamaavanem jne) ja see oli tore. Kakstundi hoogsat rahvatantsu oli nauditavesinejatele ja loodan, et ka vaatajatele.

Efeline

L.P.VEE- JA KANALISATSIOOONI­TEENUSE TARBIJAD.

Vastavalt "Ühisveevärgi jakanalisatsiooni seadusele"

peavad kõik veetarbijad olemavarustatud veemõõtjatega käes­oleva aasta lõpuks. Etmotiveerida inimesi paigaldamaveemõõtjaid, võttis OÜ SuFenõukogu vastu otsuse: inimes­tele, kel ei ole paigaldatudveemõõtjat, kehtestada veetarbimise normiks 6 m3 inimese

kohta. Mitme korteriga elamudpeavad varustama elamuveemõõtjaga. Kui majale ei ole

paigaldatud veemõõtjat hakkab6 m3 veetarbimise norm

kehtima kõigile selles majaselavatele inimestele, ka seljuhul, kui on paigaldatudveemõõtja korterile (majasisesevee arvestusega tegeleb korteri­ühistu). Sama lugu kehtib kakõigi kanalisatsiooniteenusekasutajatele. Loodame kõigiklientide mõistvat suhtumist.

Veemõõtja paigaldamine onkasulik eelkõige veetarbijale!

VÕLGLASED

1. Krystina Joao Nooruse 6-72. Katrin Kiisler Nooruse 1-103. Maire Miemis Nooruse 6-144. Anna Reinart Nooruse 7-55. Julia Härm Nooruse 7-1

6. Juri Aleksejev Nooruse 1-167. Õnne Sireli Nooruse 1-188. Erik Oidersalu Nooruse 6-189. Maarika Somelar Nooruse 7-18

10. Helgi HeindIa Nooruse 3-1411. Õie Vaaks Nooruse 6- 11

12931.2512846.8512817.8510613.609942.656 149.405633.655 483.705325.204424.204930.60

juuni200l

..Uhiskonnal seisab ees küpsuseksam

Tõstamaa Tuuled lk 5

Tsiviliseeritud ühiskonnale on omane

tähelepanelik suhtumine töövõimeli­sest east väljajõudnud ja töövõimekaotanud inimestesse. Euroopasotsiaalharta ratifitseerimisega Riigi­kogus on ka Eesti võtnud endalekohustuse kindlustada vanuritele jatöövõimetutele inimväärne elu. Ometivalitseb meil kummaline olukord ­

riigi majandusliku jõukuse kasvadespensionäride sotsiaalne tõrjutus ühasüveneb. Kui 1999. aasta algusesmoodustas keskmine vanaduspension45% keskmisest netopalgast, siispraegu moodustab vaid 40%. Ehkki,kõigil on õigus saada osa loodavastrahvatulust. Varasemate põlvkondade,sealhulgas praeguste pensionäridetööga loodud rahvuslik rikkus - niikõikvõimalikud rajatised kui kalastele antud haridus - võimaldavad

tööealistel üldse tööd teha ja uutväärtust luua.Eestimaa Rahvaliit on korduvalt

teinud Riigikogule ettepanekukäsitleda pensioniküsimust, et kõikerakonnad esitaksid kaalutletud

ettepaneku ning jõuaksid ühis­kondlikule kokkuleppele sellespakilises, veerandit Eesti rahvastpuudutavas probleemis. 8. jaanuarilk.a esitas Eestimaa Rahvaliidu

fraktsioon Riigikogu menetlusseriiklikult tähtsa küsimusena Riigikoguotsuse "Pensionäride olukorra

parandamisest". Rahvaliiduseisukohalt pole õige käsitadavanaduspensioni sotsiaalabina, see ontööga väljateenitud vanaduspäevadesissetulek. Eestimaa Rahvaliit on

teinud ettepaneku viia keskmise

MÄLUMÄNGUSARI

Lõppes Spordiklubi pooltkorraldatud, 8 mängust kaasnenudmälumängusari 00/01.Üldkokkuvõttes tuli esmakordselt

võitjaks võistkond TÕHELAkoosseisus Kirsti Talu, Karin

Reinson, Jaak Torkja Aare Sutt.

pensioni suhe keskmise netopalgagajärgmisele tasemele: 44% aastal 2002,45% aastal 2003, 46% aastal 2004,47% aastal 2005, 48% aastal 2006,49% aastal 2007, 50% aastal 2008.Kaheksa aasta jooksul tõusekspension ligi 2000 kroonile. Sellekskuluks esialgu 0,5 ja kaheksa aastapärast 1,3 miljardit krooni aastas.Säärase arenguga jõuaks EestiEuroopa sotsiaalharta määratlusespraeguselt negatiivselt alampiiriltneutraalse kesktasemeni. See vastakstasakaalustatud ühiskonna

kontseptsioonile, mille järgi on kõigilõigus võrdväärsele kohtlemisele.Valitsus laiutab aga nõutult käsi:tahaks küll pensioni tõsta, kuidkahjuks polevat raha. Teatavastimoodustavad ainuüksi maksupettusederi hinnangutel 1-2 miljardit krooni;peale selle vähendab sotsiaalmaksulaekumist ebaõige majanduspoliitikatagajärjel süvenev tööpuudus.Tähendab, poole miljardi kroonilisamine eelarvesse on täiesti reaalne.Nüüd arvab valitsus olevat leidnud

imerohu. Koalitsioon surus Riigi­kogus läbi paranduse, millegaminnakse üle pensionide indek­seerimisele. Kahjuks ei too seejõukust - ehkki esmapilgul võib jäädaniisugune mulje. Kõik sõltub sellest,mida (millist pensioni taset) ja millealusel (millise koefitsiendiga)indekseeritakse. Praegusel juhul eitagaks indekseerimine inimväärset eluvõimaldavat pensioni. Pensionetahetakse indekseerida tasemel, misvõrreldes keskmise palgaga ulatubvaevu Euroopa sotsiaalhartaga

Teise koha saavutas võistkond

NULLIRING Karin Randmäe, HerjeVahernäe, Külli Merimaa j a EnnMartson ja kolmanda kohaLÕVISÜDA Elli Teras, Mari Lühiste,Harvet Toots ja Maarja Lühiste.Järgnesid VASKA, POOTSl,NURGALÖÖK ja ÜKSTEIST.EpisoodiliseIt osalesid veelkülalisvõistkonnad Pärnust ja

määratud alampiirini. EestimaaRahvaliit ei pea niisugust lähenemistõigustatuks, ei sotsiaalsest egamoraalsest aspektist. Asjatundjad onvälja arvutanud, et kui koalitsiooni­saadikute pakutavat indekseerimis­valemit oleks rakendatud aastail

1993-1996, oleks antud tagasikäik:kui tegelikult kasvas pension neilaastail 4,86 korda, siisindekseerimisega oleks kasvanud 3,26korda. Keskmine pension oleks 1545krooni asemelolnud 1037 krooni!Valitsus on läinud sihilikult

pensionide vähendamise teed - sellelejuhtisid Riigikogu Eestimaa.Rahvaliidu liikmed tähelepanu juba.eelmisel aastal.

Riigi arengu tasakaalu seisukohalt onoluline, et majandus-, välis- jakaitsepoliitika kõrvale seataksvõrdväärsena ka sotsiaalpoliitika.Eestimaa Rahvaliit pooldabtasakaalustatud ühiskonnamudelit, kuskõigil on võrdsed õigused.Pensionäridel samasugused kui teistel.Kui erakonnad suudavad kokku

leppida, millisele kohale meieühiskonnas pensionärid asetatakse,leitakse ka raha pensionideks. See eitähenda tööinimeste loodud väärtuste

ümberjaotamist, pensionäride endi tööpole kuhugi kadunud - ei endisesse NLiitu ega mujale. See on siinsamasmeie ümber. Kui jätkub südant jamõistmist, kui ühiskonnal on küpsust,tuleb ka lahendus. Just seda taotlebEestimaa Rahvaliit.

Anu JänesEestimaa Rahvaliidu pressiesindaja

Tootsist, samuti Pootsi võistkonnaskülalisvõistleja Prantsusmaalt.Küsimusi esitasid nii professionaalidkaugemalt kui kohalikud.Huvitavamaks tunnistati Toomas

Mitti poolt koostatud sisukas ja kõrgelinfotehnoloogilisel tasemel mäng.

Kohtumiseni järgmisel aastal!

Spordiklubi

Tõstamaa Tuuled lk 6 juuni 2001

Veidike lähiajalugu

34 aastat tagasi kirjutas "Pärnu Kommunist" (22.august 1967) meie Ermistu järvest järgmist. Ehk huvitab?

Ermistu alistub, aga visalt

Aastal 2000 Ermistu järvest püütud haug.

Ermistu järve Tõstamaa aleviku küljeall ei ole enam. Seal, kus allesmöödunud sügisel laius 440 hektaritlainete pillerkaarimaad, leiab uudistavpilk nüüd paljastunud mudasejärvepõhja ja paar tillukest tiigisilma,kuhu j ärve senised asukad oneluruumi nappusel kogunenud. Eganeid siingi lasta enam pikalt üksteistõgida. Kalamehed on juba platsis jaiga noodaloomusega võetakse paatinurgusid, latikaid, särgi, ahvenaid,hauge. Ei anta armu auväärsesse ikkajõudnud sammaldunud seljagahaviisandale ega tema piibu-nõelataolisele pojahakatisele.Ülesanne on järv puhastada seniseistelukaist viimse maimuni. Mis siin siis

sünnib? Sünnib meie vabariigisainulaadne ettevõte - Ermistu

kalamajand, kus tulevikus hakataksekasvatama-turustama karpkalu japeledeid.Ettevalmistused majandi loomiseksalgasid juba mõned aastad tagasi.

24. mail toimusid TõstamaaKeskkooli staadionil traditsioonilised

"Lepatriinu" spordimängudalgklasside lastele - seekordüheksandat korda. Võidu saavutas

Tõstamaa I võistkond, kes sai 110punkti Lindi 103 ja Pootsi 95 punkti

Kõigepealt asusid j ärve uurimaeriteadlased. Nad leidsid Ermistu

olevat kalakasvatuseks kõigesobivama Eestimaa paljude järvedehulgast. Pärast seda, kui "EestiPõllumajandusprojekt" oli koostanudlaiaulatuslike tööde üksikasjalikuprojekti, asusid 1965.aastal sedarealiseerima EPT Pärnu raj ooni­koondis j a Pärnu MehhaniseeritudEhituskolonn. Järve kaldale on

kerkinud nägus kontori­laboratooriumihoone. Hakati rajamapaadikuuri-garaazi ning söödaladu.Järve lõunatipust kaevati paarikilomeetri pikkune kanal, mille kaudulasti veepind alla. Ega kanalikaevamine päris viperusteta läinud.Satuti pinnasesse, mis tükkis varisemaja ei saadudki teisiti, kui tuli trassileuus suund leida. See viitis aega. Jah,loodus on visa alistuma inimese

tahtele, aga nüüd paistab võit ligidalolevat.Suuremahulistest töödest seisab veel

vastu. Võistkonda kuulusid: Marilin

Tetsmann, Regina Algpeus, LeenuAava, Marit Karotamm, MailaHeindIa, Minna Pert, Rain Reinson,Hannes Vahemäe, Ranno Vahkel,Taavi Tõnisson, Taavi Marus jaAndre Väli. Jõulumäel toimunud

ees järvepõhja kindlustamine põlev­kivituhaga. Kuidas seda teha?Asjaosaliste arvates oleks kõigetulusam vedada tuhk järvele talvel,mil jää muudab pinnase masinaidkandvaks. Nii saaks tuleval kevadel

j ärve taas vett täis lasta ning 220 000uusasukat sisse tuua.

Mõni sõna Ermistu j ärve uusasukatetutvustamiseks. Karpkalad, mistiigikaladena on vallutanud sõnaotseses mõttes kogu maailma, onjõudsa kasvuga - kuni 600 g kalakohta aastas. Eriti soodsate

. kasvutingimuste korral võivad nad

. sirguda lO-ne ja enama kg raskusteks.Nende liha on maitsev. Kaluhakatakse turustama elusana.

Peeled on Siberi päritoluga siialine jaka maitselt nagu siig ikka - hõrkmaiuspala. Ta on samuti kiire kasvugaja saavutab 3-5kg raskuse.Projekti kohaselt peaks Ermistu järvandma kuni 70kg kala hektari kohtaaastas. Kuid inimene ei lepi üksnessellega, mida loodus pakub, ta taotlebenamat. Teadlased on välja arvutanud,et kui järve väetada kaladele vajalikeveetaimede kasvu ergutamiseks, võibselle võttega tõsta saagikust poolevõrra. Kui lisada veel kalade söötmine

kombineeritud söödaga, võib saagikustõusta kuni 270kg hektarilt aastas.Agajärve pind on 440 hektarit!Jääb üle ainult "pöialt pidada", et kõikniiviisi korda läheks, kuidas projektette näeb. Ja siis võib Pärnu perenaineosta kauplusest mitte külmutatud, vaidelavat kala, mille kvaliteetsuses eitohiks ka kõige torisejam kahelda.

A. Talv

Lehe leidis ja tõi toimetusseEnn Martson

maakondlikel algklassidespordimängudel saavutas MariUnTetsmann I koha 60 mjooksus. Tublitüdruk.

Ilusat ja sporltikku suve kõigilealgklassilastele!

juuni200l

EELINFO!

TÕSTAMAA VALLA PÄEVAD10.-12. august

KAVASJumalateenistusAvaüritusLambahommik

lambatõugude tutvustus, näidispügamine, noorjäärade müükturg, eriti oodatatud on omatoodangu müüjad

LastejoonistusedLastesaade "Fredy ja Kreisi Pööra seiklused" showerinevas eas lastele

võistlused, mängud, auhinnadbatuut, õnneloos

Kirikukontsert, Siiri SisaskTuberkoloited

Kohalike taidlejate kontsert... ja veel palju muud

VEEL JÕUAD VÄLJA PAKKUDA KA OMA ÜRITUSE!

SUUR POOTSI JAANIPIDU16. juunil

PÄEVAL (algusega kell 11.00) toimub LAAT, kus:• müüakse ja vahetatakse "kodukootud kaupu;• saab osa võtta õnneloosist;

• lastele ponisõit• mängivad külapillimehed• ja palju muud huvitavat

OHTUL (algusega kell 19.00) toimub JAANITUL• astuvad üles üllatusesinejad;• toimuvad sportlikud jõukatsumised;• esimest korda esineb uus Tõstamaa noortean

• saab osa karaokelaulmisest;

• ja palju muud huvitavat.

Tõstamaa Tuuled lk 7

NB! Toimub JÜRISSONIDE suguvõ~a kokkutulek Sepa talus (algusega kell 14.00).

Lisainfo ja laada müüjate eelregistreerimine telefonidel: (044) 96-347 ja 051-981389 (Reet).

Tõstamaa Tuuled lk 8

jajäL

:kuu sÜlfJ;laipiieV e;laps i

,ildelmi Rahumäe

Elsa Vilgats 70

juuni200l

Tervitame uusi vallakodanikke!Mari ja Tarmo Sikk - poeg ROBIN - 13.05.2001.a.

Helgi ja Mati Sireli - poeg KRISTJAN - 22.05.2001.a.Viivica Leibur ja Meelis Fedulajev - poeg STENAR - 23.05.2001.a.

Tõstamaa valla jaanittlIi23. juunillaululaval

18.00 - 20.00 küladevaheline sportlikjõuproov20.00 Tõstamaa isetegijate kontsert

Tantsuks Tõstamaa uus ansambel

"Tule taevas appi".

06.07. - Rahvusvahelise folkloorifestivali"BAL TIKA"

maapäev Tõstamaa laululaval19.00 - Käsitöö näitusmüük

Esinevad: külalised Tsehhi VabariigistTõstamaa laste folkloorirühmTõstamaa folkloorirühm "Vokiratas"

Tantsuks Kaisma rahvapilliorkester

Lugupeetud vallakodanikud,kes elavad riigitee ääres ja kel on probleeme toImusekruusateega! Meil on pakkuda teile kaltsiumkloriidi.Palun pöördu juunikuu jooksul. Tõstamaa Teepiirkond tel.96 146 kl 7.00-15.30 või 05102 191.

22.06. -JaaniõhtuTõhelas

kell 20.00 - võistlused,~esinemised, Tõstamaa

tantsijad, baar,tantsuks ans. "U&U".

Kallid inimesed!

Need värvitapsidest kohandatudämbrid Tõstamaa kalmistu kaevul onmõeldud prahi veaks haudade juurestja kastmisvee viimiseks haudadejuurde, mitte koju viimiseks. Olekstore, kui need sinna sama moodi tagasiilmuksid nagu nad kadusid!

KALMISTUPÜHA17. juunil2001.a.

Kastna kalmistul kell 14.00Tõstamaa kalmistul kell 15.00

Teenivad preester Mattias Palli jaasepraost Urmas ViiIrna

Tõstamaa kirikus

17.juunil kell 17.00Leeripüha jumalateenistusTeenib Urmas ViiIrna

ANNAME LAENU ALATES 25kr. Raha kohe kätte, pantida saab kõike (näit. audio- ja videotehnika,kodumasinad, mobiiltelefonid, kuldesemed, arvutid ja lisaseadmed, tööriistad, jalgrattad jne.)

Riia mnt 21. Pärnu, tel 25 444

Toimetus:Lea Rannik Tõstamaa RaamatukoguAlo Adler Tallinna Tehnikaülikool

Trükkinud OÜ Hansaprint

tel. 96 184tel. 96231

aip@tostamaa.parnu.eealo.adler@mail.ee