EESTI MAKSUSÜSTEEM, SELLE JÄTKUSUUTLIKKUS JA VIIMASED

MAKSUMUUDATUSED Velda Buldas

Tartu Ülikool - doktorant ja külalislektor maksunduse ja spordi rahastamise valdkonnas

EBS – külalislektor maksunduse valdkonnas

velda.buldas@ut.ee, buldasve@gmail.com

LOENGU ÜLESEHITUS

1. Kuidas ja miks me makse kogume - printsiibid ja aluspõhimõtted

2. Tulud Eesti riigieelarves

2.1. Eesti süsteemi võrdlus teiste OECD riikidega

2.2. Näited viimase aja maksumuudatuste mõjudest eraisikute maksukoormusele

2.3. Näited maksumuudatuste mõjudest ettevõtete maksukormusele

2.4. Kui isikud ei taju olukorda õiglasena ...

3. Kulud riigieelarves

1. KUIDAS JA MIKS ME MAKSE KOGUME?

Kuidas …

• Loodetavasti kogume makse nii, nagu terve ühiskonna liikmed on kokku leppinud, st oleme koos otsustanud, et peame just neid valdkondi ja sellist lahendust kõige õiglasemaks ...

Miks …

• Et katta ära need kulud, mis on riigi eksisteerimiseks vältimatult vajalikud

• Et katta ära kulud, mis lähevad valdkondade haldamiseks, mis ei pea just tingimata olema riigi hallata, kuid tulenevalt ühiskondlikust kokkuleppest või millestki muust oleme harjunud neid valdkondi rahastama riigi toel. St kas täiesti riigi poolt finantseerima või osaliselt riigi poolt finantseerima.

Millised on valdkonnad, mida riik ei saa erasektorile delegeerida?

Millised valdkonnad saaks delegeerida erasektorile?

VALDKONNAD, MIDA EI SAA DELEGEERIDA EHK MINIMAALRIIGI TUUM (Allikas: Purju ja Tammeraid 1998):

• riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine;

• seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine;

• riigikaitse;

• avaliku korra tagamine;

• riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine;

• riigi kodanikkonna määratlemine.

VALDKONNAD, MIDA SAAB DELEGERIDA (Allikas: Purju ja Tammeraid 1998)

• keskkonnakaitse;

• demograafilise situatsiooni mõjutamine;

• tervishoiuteenused;

• haridusteenused;

• sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega;

• kultuur.

MAKSUDE KEHTESTAMISE PRINTSIIBID EHK RAHVUSVAHELISELT AKTSEPTEERITUD ALUSPÕHIMÕTTED

Adam Smith tõi maksude kehtestamise põhimõtetena 1776 aastal välja neli põhimõtet (Lind 2003):

võrdne kohtlemine – kodanikud peavad makse tasuma vastavalt oma võimetele ning eriti sõltuvalt sissetulekust, mida nad riigi kaitset kasutades saavad;

efektiivsus – maksu kogumise ja haldamise kulud peavad võimalikult väikesed olema;

kindlaksmääratus – maksu tasumise aeg, viis ja maksu suurus peavad olema igaühele selged ja arusaadavad;

mugavus – maksu tasumine peab võimalikult mugav olema.

Tänapäeval on need väga vähe muutunud: õiglus, efektiivsus, märkamatus ja lihtne rakendatavus (Lind 2003):

õiglus on peamiselt seotud võrdse kohtlemise postulaadiga, mis tähendab maksustamist maksevõimelisuse printsiibist lähtudes;

efektiivsuse all on mõeldud eelkõige maksu tulusust, aga ka erinevate valdkondade mõjutamist;

lihtne rakendamine - et maksud oleksid selged ja arusaadavad;

märkamatus tähendab, et maksumaksjate vastuseis on väiksem, kui maksu olemasolu ei märgata.

KAS IDEAALSEID MAKSE ON OLEMAS? (Lind 2003)

• Toodud tingimused aga ei ole täidetud mitte ühegi maksu puhul,

• maksud jagatakse formaalsele ja materiaalsele ratsionaalsusele vastavateks maksudeks.

• Õiglus ja tulusus vastavad materiaalsele ratsionaalsusele ja on omased otsestele maksudele,

• märkamatus ja lihtne rakendatavus on formaalse ratsionaalsuse elemendid ja esinevad kaudsete maksude puhul.

VÕRDNE KOHTLEMINE EHK ÕIGLUS AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA ALUSPÕHIMÕTETES

(A) Ekvivalentsuse printsiip ehk maksustamine vastavalt kasule

Rahandusteooria kasutab kahte ekvivalentsuse printsiipi:

a) Kasuekvivalentsus – maks peab vastama kasule, mida isik saab;

b) Kuluekvivalentsus – maks peab olema nii suur, et teenuse tootmisega seotud kulud oleksid kaetud.

(B) Maksevõimelisuse printsiip ehk maksustamine sõltuvalt maksevõimest

Aluseks kas isiku

a) sissetulekud,

b) väljaminekud või

c) varad.

(Ulst ja Hanson 1996)

EFEKTIIVSUSE JA ÕIGLUSE KOMPROMISSID MAKSUSTAMISEL

• Efektiivsem maks võib tekitada olukorra, kus ei ole arvestatud kõigi vajadustega, õigluse kaalutlustel loodud maksu puhul tuleb sageli arvestada suure efektiivsuskaoga.

Efektiivsus

Õiglus

(Ulst ja Hanson 1996)

Küsimus: kui palju erandeid ja eriregulatsioone peaks maksusüsteem sisaldama?

MAKSUOHVRI TEOORIA ALUSED Maksud vähendavad kasutada olevat tulu ja reaaltulusid, piiravad hüvede hulka, mida inimene saab väljaantud raha eest, vähendavad tulusid varandusest ja maksude tõttu võib omanik oma varandusest ilma jääda. Küsimus on, et kuidas lahendada probleemi nii, et hundid oleksid söönud ja lambad alles?

Teoreetiliselt üritab seda probleemi lahendada ohvriteooria. Selle teooria lähtealused on järgmised:

a) Iga sissetulek esindab kasusaamise võimalust;

b) Iga täiendav sissetulek esindab täiendava kasu (piirkasu) saamise võimalust;

c) Sissetuleku kasvades piirkasu kasv aeglustub.

Teooria eeldab, et analüüsitakse erineva sissetulekuga inimeste käitumist ja hinnanguid piirkasude seisukohalt ning selle alusel koostatakse kõigile inimestele kehtiv seos sissetuleku ja piirkasu kohta.

Sellest tulenevalt ehitatakse üles maksutariif ja jaotatakse maksukoormus erineva sissetulekuga isikute vahel.

(Ulst ja Hanson 1996)

SISSETULEKU KASUFUNKTSIOON (Ulst ja Hanson 1996)

Kasulikkus

Sissetulek

F (U)

U1

U2

U3

U4

I II III IV

Mida kõrgem on sissetulek, seda vähem kasulikkust lisab iga järgnev võrdse suurusega muutus sissetulekus. See on teoreetiline alus, mis annab põhjust eeldada, et maksumuudatused, mis suurendavad väikese sissetulekuga isikute tulu rohkem, lisavad ühiskonnas enam kasulikkust kui lisaks samasuur muudatus kõrge sissetulekuga isikute tuludes.

MAKSUOHVRI TEOORIAD • Absoluutselt võrdse ohvri teooria – teooria nõuab, et maksude näol

kaotsi läinud kasu oleks absoluutmahus võrdne kõikide maksumaksjate puhul. (Peamaks)

• Proportsionaalse ohvri teooria – maksustamisega esile kutsutud kasude vähenemine peab toimuma kõikidel võrdsel määral, nii et kasude suhe jääks võrdseks. (Võrdse määraga maks)

• Võrdse piirohvri (miinimumohvri) teooria – maksukoormus tuleb jaotada nii, et pärast maksude tasumist oleksid piirkasud võrdsed, st sissetulekud viidud võrdsele kasulikkuse nivoole. Selle teooria kohaselt tuleb maksustamist alustada kõige kõrgema tulutasemega isikutest ja laiendada maksumaksjate ringi järjest allapoole, kuni soovitud maksusumma on käes. (Pooldab jõukamate maksustamist)

(Ulst ja Hanson 1996)

A. Absoluutselt võrdne maksuohver (Ulst ja Hanson 1996)

b

a

Maksuohver a = b

Ua

Ub

B A

Kasu

Sissetulek

B. Proportsionaalne maksuohver (Ulst ja Hanson 1996)

Kasu

Sissetulek

Ua

Ub

B A

b0

a0 b

a a/a0 = b/b0

C. Võrdne piirohver (Ulst ja Hanson 1996)

Kasu

Sissetulek

a0 b0

b

A B

MAKSUTARIIFI TÜÜBID (Ulst ja Hanson 1996)

Progressiivne tariif T/B < ΔT / ΔB

Proportsionaalne tariif T/B = ΔT / ΔB

Regressiivne tariif T/B > ΔT / ΔB

aeglustuv lineaarne

kiirenev

Maksubaas B

T/B

MAKSUMÄÄRADE MÕJU MAKSULAEKUMISELE Üldiselt arvatakse, et mida kõrgem on maksumäär, seda enam kogutakse maksutulusid.

Kas see ka tegelikult on nii?

Kui suurest osakaalust oma tuludest olete nõus loobuma selle heaks, et riik saaks eksisteerida ja avalikke kaupu pakkuda? 10%? 20%? Rohkem?

Loogiliselt mõeldes, mingist piirist alates isikud tõenäoliselt ei ole enam nõus oma maksutuludest loobuma.

Kui nad enam ei ole nõus loobuma, siis mis juhtub maksutuluga? Kas nende kasv lihtsalt aeglustub? Või jääb tulutase sinna maksimumtasemele? Või hakkab kahanema?

Maksutulu

Maksumäär

t1 t2 t3 t4 t5

Madala maksumäära korral on maksutulud väikesed. Maksumäära kasvades maksutulud kasvavad. Joonisel kujutatud seost tuntakse Lafferi kõverana (Arthur B. Laffer 1979). Kõver eeldab, et maksutulusid on võimalik suurendada teatud määrani. Kui isikute taluvuspiir on ületatud, hakkavad maksutulud langema. Sellele tuginedes on ka väidetud, et maksumäära alandamine võib suurendada maksutulusid. Seos võib toimida aga ainult siis, kui maksumäär on ületanud taluvuspiiri.

(Ulst ja Hanson 1996)

ANALÜÜSID ENNE JA PÄRAST MAKSUMUUDATUSI

• Sotsiaalsete mõjude hindamine on alati 'keeruline võrrand paljude tundmatutega', kus tundmatud on seotud analüüsitava probleemistiku kontekstiga ja omavahel tihedasti läbipõimunud.

• Seega pole mõjude hindamiseks universaalseid meetodeid, on vaid teatud üldised põhimõtted, analüüsietapid ja hindamiskriteeriumid.

• Sotsiaalsete mõjude analüüsimine võimaldab suurendada poliitika teadmistepõhisust ja efektiivsust..

• Sotsiaalsete mõjude hindamine on keerukas, aja- ja ressursimahukas toiming ja nõuab uurijate-ekspertide kaasamist, sageli on vaja hindamiseks koguda vajalikke andmeid ja läbi viia uuringuid.

• Mõjude hindamine eeldab ka mõjude hindamise alase töö pidevat korraldamist ja juhtimist, püsiva ja jätkusuutliku rahastamissüsteemi olemasolu.

• Kõigi nende vajaduste rahuldamine eeldab ühtset korralduslikku mehhanismi ja erinevate institutsioonide ja ametkondade koostööd.

(Trumm 2009)

EX ANTE JA EX POST ANALÜÜSID (Trumm 2009)

2. TULUD EESTI RIIGIEELARVES

MKS § 3 lg 2 sätestab riiklike maksudena Eestis • tulumaksu, • sotsiaalmaksu, • maamaksu, • hasartmängumaksu, • käibemaksu, • tollimaksu, • aktsiisid ja • raskeveokimaksu. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 kehtestatakse kohalikud maksud valla- või linnavolikogu määrusega arvestades kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustega.

EESTI RIIGIEELARVE TULUD 2013 (Allikas: Rahandusministeeriumi kodulehekülg)

eelarve

2013**

täitmine 2013 kokku

eurot %* Tulu osakaal eelarvest

Maksutulud koos ettemaksukontode muutusega 6 054 719 825 6 155 357 848 80,91%

MAKSUTULUD (30) 6 054 719 825 6 140 420 320 101,4 80,91%

Tulumaks (300) 527 300 000 633 458 398 120,1 7,05%

sh füüsilise isiku tulumaks (3000) 293 300 000 306 858 184 104,6 3,92%

sh juriidilise isiku tulumaks (3001) 234 000 000 326 600 214 139,6 3,13%

Sotsiaalmaks (302) 2 069 030 000 2 071 246 425 100,1 27,65%

Raskeveokimaks (303) 3 900 000 4 018 511 103,0 0,05%

Maksud kaupadelt ja teenustelt (304) 2 392 010 000 2 365 005 457 98,9 31,96%

Käibemaks (3040) 1 549 360 000 1 550 642 971 100,1 20,70%

Aktsiisid (3042) 821 150 000 792 765 443 96,5 10,97%

sh alkoholiaktsiis (30420) 209 000 000 209 004 856 100,0 2,79%

sh tubakaaktsiis (30421) 161 800 000 166 621 248 103,0 2,16%

sh kütuseaktsiis (30422) 417 000 000 383 730 983 92,0 5,57%

sh pakendiaktsiis (30423) 350 000 374 006 106,9 0,00%

sh elektriaktsiis (30424) 33 000 000 33 034 195 100,1 0,44%

sh muu aktsiis (30429) 0 155 - 0,00%

Hasartmängumaks (3043) 21 500 000 21 597 043 100,5 0,29%

Tollimaks (3050) 33 000 000 28 745 484 87,1 0,44%

Ettemaksukontode jäägi muutus 0 14 937 528 - 0,00%

MITTEMAKSULISED TULUD 1 428 773 427 1 453 695 126 101,7 19,09%

Kaupade ja teenuste müük (32) 156 972 904 180 762 706 115,2 2,10%

sh riigilõivud (320) 64 554 212 65 589 379 101,6 0,86%

sh muu kaupade ja teenuste müük (322) 38 455 980 41 659 661 108,3 0,51%

Saadud toetused (35) 960 935 297 995 840 403 103,6 12,84%

Muud tulud (38) 148 831 386 180 713 540 121,4 1,99%

Materiaalsete ja immateriaalsete varade müük (381) 17 564 456 25 497 451 145,2 0,23%

Muud tulud varadelt (382) 12 190 000 86 839 454 712,4 0,16%

Muud eelpoolnimetamata tulud (388) 119 076 930 68 376 635 57,4 1,59%

2.1 EESTI MAKSUSÜSTEEMI VÕRDLUS TEISTE OECD RIIKIDEGA

• Kas meie maksusüsteem on teiste riikide maksusüsteemidega sarnane või on erinev?

• Kui on erinev, siis millised on peamised erinevused?

VÕRDLUS OECD RIIKIDEGA. Allikas: OECD andmebaas

Riigid ja maksud Ettevõtte tulumaks (%

SKP-st, 2010)

Maksutulud maksuliigiti riigieelarves (2010)

Tulumaks, kasumimaks,

kapitali maksud

Sotsiaal-kindlustuse

maksud Varamaksud

Kaubad ja teenused (st

käibemaks, aktsiisid, …)

Austria 1,90% 28,30% 34,50% 1,30% 28,00% Belgia 2,70% 34,40% 32,50% 6,90% 25,40% Kanada 3,30% 46,90% 15,30% 11,30% 24,40% Tšehhi 3,40% 20,10% 44,70% 1,30% 33,40% Taani 2,70% 61,30% 2,10% 4,00% 31,70% Eesti 1,40% 20,00% 38,70% 1,10% 39,80% Soome 2,50% 35,70% 29,80% 2,70% 31,50% Prantsusmaa 2,10% 21,90% 38,80% 8,50% 25,00% Saksamaa 1,50% 28,60% 39,10% 2,30% 29,50% Ungari 1,20% 21,30% 30,70% 3,10% 42,80% Island 1,70% 44,50% 11,60% 6,80% 35,50% Iirimaa 2,60% 36,10% 20,30% 5,60% 37,10% Iisrael 2,90% 29,10% 17,20% 9,60% 40,00% Itaalia 2,80% 32,90% 31,50% 4,70% 25,80% Jaapan 2,80% 50,30% 0,00% 17,00% 32,30% Korea 3,50% 28,20% 22,80% 11,40% 33,90% Luxembourg 5,30% 35,70% 29,60% 7,20% 27,10% Uus-Meremaa 3,90% 53,80% 0,00% 6,90% 39,30% Norra 9,70% 46,40% 22,80% 2,90% 28,00% Portugal 2,80% 27,10% 28,80% 3,80% 39,60% Slovakkia 2,60% 18,10% 43,30% 1,50% 36,40% Sloveenia 1,90% 20,20% 40,30% 1,60% 37,30% Hispaania 1,80% 28,40% 37,70% 6,10% 26,70% Rootsi 3,50% 35,60% 25,00% 2,40% 29,50% Šveits 3,20% 47,50% 23,30% 7,40% 21,80% Türgi 1,90% 21,40% 24,50% 4,10% 47,90% Inglismaa 3,10% 37,40% 19,10% 12,10% 30,90% USA 2,70% 43,00% 26,20% 12,90% 17,90% Keskmine 2,91% 34,08% 26,08% 5,95% 32,09%

Eesti erinevus

keskmisest

1,51% keskmisest

madalam

14,08% keskmisest

madalam

12,62% keskmisest

kõrgem

4,85% keskmisest

madalam

7,71% keskmisest

kõrgem

Maksustatakse tulusid Maksustatakse vara Maksustatakse käivet

ENNE BAASMAKSUVABASTUSE TÕSTMIST - FÜÜSILISE ISIKU KÕRGEIM MAKSUMÄÄR Allikas: OECD koduleht, Tax database.

Kõrgeim seadusega ettenähtud võimalik tulumaksumäär

ENNE BAASMAKSUVABASTUSE TÕSTMIST - FÜÜSILISE ISIKU MADALAIM MAKSUMÄÄR

Madalaim võimalik seadusega ettenähtud tulumaksumäär

ENNE BAASMAKSUVABASTUSE TÕSTMIST – BAASMAKSUVABASTUSTE VÕRDLUS Allikas: OECD koduleht, Tax database.

Meie senine baasmaksuvabastus OECD riikide võrdluses

2.2 ERAISIKUTE MAKSUKOORMUS

• Eraisikute maksukoormust mõjutavad enim sotsiaalmaks, tulumaks, käibemaks ja aktsiisid.

• Käibemaks ja aktsiisid koormavad enam madala sissetulekuga isikuid, kuna kogu nende sissetulek läheb kuludeks (nad ei säästa);

• Sotsiaalmaks koormab palgatöö tegijate sissetulekut (sh mistahes liiki töölepinguga töötavate isikute sissetulekut);

• Tulumaks koormab lisaks palga saajatele ka dividenditulu teenijaid, litsetsi-, rendi- ja üüritulude saajaid ning osasid stipendiume.

ISIKUTE KESKMISED TULUD JA KULUD DETSIILITI AASTATEL 2008 ja 2010 JA LASTE ARV 2008. Allikas: tuludeklaratsioonid. (Buldas et al. 2012)

Detsiil

Isikute keskmised

tulud 2008

Isikute keskmised

maksuvabastuste

aluseks olevad kulud

2008

Isikute keskmised

tulud 2010

Isikute keskmised

maksu-vabastuste

aluseks olevad kulud

2010

Laste arv

detsiilis 2008

1 34 525 1 329 11 748

2 513 756 285 401 16 595

3 1259 926 799 487 18 931

4 2400 1021 1634 564 19 520

5 3840 1089 2801 641 20 743

6 5381 1171 4225 718 21 940

7 7048 1312 5779 807 22 230

8 9127 1416 7719 941 21 729

9 12087 1618 10502 1114 21 345

10 27235 2563 21234 1756 22 481

TULUMAKSUVABASTUSI KASUTADA SAAVATE ISIKUTE OSAKAALUD DETSIILIDE ISIKUTE KOGUHULGAST. Allikas: Buldas et al. 2012.

0,00%

5,00%

10,00%

15,00%

20,00%

25,00%

30,00%

35,00%

40,00%

45,00%

50,00%

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Laste maksuvabastus 2008

Laste maksuvabastus 2010

Eluasemelaen 2008

Eluasemelaen 2010

Koolitus 2008

Koolitus 2010

III pensionisammas 2008

III pensionisammas 2010

30-40% kõige madalama sissetulekuga maksumaksjatest ei saanud senise süsteemi kohaselt kasutada mitte ühtki muud maksuvabastust kui baasmaksuvabastus.

GINI KOEFITSIENT

• Ebavõrdsust mõõdetakse enamasti Gini koefitsiendi abil. Põhivalem (Sen 1997: 31):

• yi - indiviidi tulu;

• n - indiviidide arv;

• μ - sissetulekute aritmeetiline keskmine;

• G - Gini koefitsient.

• Koefitsiendi väärtus on arv 0 ja 1 vahel. 0 tähistab olukorda, kus valitseb täielik võrdsus (ehk kõikide isikute tulud on võrdsed), 1 olukorda, kus valitseb täielik ebavõrdsus ehk kogu tulu kuulub ühele isikule.

LORENZI KURV (Wikipedia)

SELGITUS GINI KOEFITSIENDILE (Wikipedia)

Graphical representation of the Gini coefficient The graph shows that the Gini coefficient is equal to the area marked A divided by the sum of the areas marked A and B, that is, Gini = A / (A + B). It is also equal to 2A and to 1 - 2B due to the fact that A + B = 0.5 (since the axes scale from 0 to 1).

Lorenzi kurv

GINI koefitsient = (A / (A + B)

SISSETULEKUTE EBAVÕRDSUS EL-s (Allikas: Paulus et al. 2009)

0

0,05

0,1

0,15

0,2

0,25

0,3

0,35

0,4

0,45

0,5

0,55

0,6

AT DK SE LU BE NL FR DE FI SI HU ES UK IE EL EE PL IT PT

Marcet income Marcet income and public pensions Disposable income

MAKSUVABASTUSTE MÕJU TULU JAOTUSE EBAVÕRDSUSELE 2008. JA 2010. AASTAL. (Buldas et al. 2012)

Maksuvabastus(t)e mõju 2008 2010

Kesk-mine

Gini

väärtus

Gini muutus ajas

(positiivne näitab

ebavõrdsuse

suurenemist)

Maksuvabastuse keskmine

mõju võrreldes olukorraga,

kui maksuvabastusi ei

eksisteeriks

Isikute netotulud (st olukord, kui ei kehtika

ainsatki maksuvabastust) 0,5523 0,5659 0,5591 0,0136 -

baasmaksuvabastus 0,5337 0,5460 0,5399 0,0123 -0,0192

Gini koos maksuvaba tuluga

(baasmaksuvabastus ja laste maksuvabastusega) 0,5319 0,5508 0,5414 0,0189 -0,0177

Gini koos kõigi maksuvabastustega 0,5410 0,5580 0,5495 0,0170 -0,0096

Gini koos muude maksuvabastustega 0,5434 0,5623 0,5528 0,0189 -0,0063

lastega seotud maksuvaba osa 0,5412 0,5647 0,5530 0,0235 -0,0061

ametiühingu liikmetasud 0,5445 - 0,5445 Ei saa mõõta -0,0146

tudengilaen 0,5445 - 0,5445 Ei saa mõõta -0,0146

koolituskulud 0,5440 0,5654 0,5547 0,0214 -0,0044

eluasemelaen 0,5441 0,5657 0,5549 0,0216 -0,0042

elatis 0,5445 0,5658 0,5552 0,0213 -0,0039

välisriiki tasutud sotsiaalkindlustusmaksed 0,5446 0,5657 0,5552 0,0212 -0,0039

kingitused ja annetused 0,5446 0,5658 0,5552 0,0212 -0,0039

kolmas pensionisammas 0,5446 0,5659 0,5553 0,0213 -0,0038

Maksuvabastus, mis vähendab ebavõrdsust enim

MAKSUKOORMUSE JAOTUS ENNE BAASMAKSUVABASTUSE TÕSTMIST (Autori koostatud)

Isikud/maksud

I detsiil III detsiil VI detsiil IX detsiil X detsiil Juta Jelena Jaana/Jüri Janne/Juku Juhan

töötu kasvataja

treener,

teenindaja

riigi-

ametnikud

ettevõtte

omanik Sissetulek aastas (EUR) 3600 3840 6000 12 000 50 000 Bruto-sissetulek kuus (EUR) 300 320 500 1000 4167

Sotsiaalmaks (EUR) 0 106 165 330 0

Tulumaks (EUR) 0 37,8 75,6 180,6 1108

Töötuskindlustus (EUR) 0 9,6 15 30 0

Käibemaks (EUR) 40 40 40 40 40

Aktsiisid (EUR) 5 5 5 5 5

Maksukoormus 15,00% 61,88% 60,12% 58,56% 27,66%

Kasutatav raha peale

maksude tasumist ja

esmatarbe kulusid 255 227,6 364,4 744,4 2814

Meil Eestis kannavad suurimat maksukoormust palgasaajad. Abirahadest elavate isikute sissetulek on madal ja neile rakendub peamiselt vaid käibemaks. Dividendide saajatest kuulub enamik kõige jõukama kümnendiku hulka ja samas on nende maksukoormus oluliselt madalam palgateenijast.

MIDA TEGI BAASMAKSUVABASTUS ISIKUTE MAKSUKOORMUSEGA?

Isikud/maksud

I detsiil III detsiil VI detsiil IX detsiil X detsiil

Juta Jelena Jaana/Jüri Janne/Juku Juhan

töötu kasvataja treener, teenindaja riigi-ametnikud

ettevõtte omanik

Sissetulek aastas (EUR) 3600.00 3840.00 6000.00 14 400 50 000

Bruto-sissetulek kuus (EUR) 300.00 320.00 500.00 1200.00 4167.00

Sotsiaalmaks (EUR) 0.00 106.00 165.00 396.00 0.00

Tulumaks (EUR) 0.00 0.00 0.00 140.00 1041.75 Töötuskindlustus (EUR) 0.00 9.60 15.00 36.00 0.00

Käibemaks (EUR) 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00

Aktsiisid (EUR) 5.00 5.00 5.00 5.00 5.00

Maksukoormus 15% 50% 45% 51% 26% Kasutatav raha peale maksude tasumist 255.00 265.40 440.00 979.00 3080.25

Ei muutunud

Vähenes umbes 12%

Vähenes umbes 15%

Vähenes umbes 7,5%

Vähenes viimase aja tulumaksumäära vähendamise ja maksuvabastuse suurendamise tõttu umbes 1,5%

2.3 ETTEVÕTETE MAKSUKOORMUSE MÕJUTAMINE

• Mis saab, kui mängida natuke ümber maksude proportsioonid … kes võidab ja kes kaotab?

• Mis juhtub, kui kõik maksud kuhjuvad ühte sektorisse … (näide pakendiaktsiisi muutmise alusanalüüsist).

• Sama juhtub ka siis, kui ühte maksu tõsta teistega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrgeks ...

MIS SAAB, KUI SOTSIAALMAKSU KOORMUST NIHUTADA SOTSIAALMAKSULT ETTEVÕTETE TULUMAKSULE? (Autori koostatud Äriregistri 2008 aasta detailandmete alusel, avaldatud ajaleheartiklina Buldas & Palo)

0

50000000

100000000

150000000

200000000

250000000

300000000

350000000

400000000

(blank) 1 - 2 3 - 9 10 - 19 20 -4 9 50 - 99 100 -249 >250

Sotsiaalmaks 25%,kasumimaks 16%, dividendidemaks 21%

Praegune seis: sotsiaalmaks33%, kasumimaks 0%,dividendide maks 21%

MIS JUHTUKS KAHJUMLIKE VALDKONDADEGA? (Autori

koostatud Äriregistri detailandmete alusel, avaldatud ajaleheartiklina Buldas & Palo)

-35000000

-30000000

-25000000

-20000000

-15000000

-10000000

-5000000

0

5000000

Kasum/ kahjum, kui kehtiks27% sotsiaalmaksu, 21%kasumimaksu ja 16%dividendimaksu

Kasum/kahjum praegusesüsteemi puhul

PLAANITUD PAKENDIAKTSIISI MUUTUS, MIDA EI RAKENDATUD • Praegune pakendiaktsiisi seadus kehtestab süsteemi, kus

pakendijäätmeid tekitav ettevõte peab reaalselt aktsiisi maksma vaid juhul, kui ta ei ole sõlminud lepingut pakendijäätmete kogumiseks taaskasutusorganisatsiooniga (TKO-ga). Sellisel juhul tasub ettevõte aktsiisi kas vabatahtlikult ise või juhul, kui MTA avastab selle ettevõtte turult.

• Rahandusministeerium kaalus 10%-lise aktsiisi kehtestamist kõigile pakendeid vabasse ringlusesse suunavatele ettevõtetele.

• TÜ uurimisgrupp koostöös RAKE keskusega viis läbi uuringu sellise pakendiaktsiisi kehtestamise mõjude kohta.

PAKENDIAKTSIISI KOORMUSE JAOTUS TEGEVUSALAST LÄHTUVALT (2015)

Allikas: Pakendiregistri andmed, Äriregistri andmed

Muutujad

Hulgi-

kaubandus

Jae-

kaubandus Toiduainete-

tööstus

Joogi-

tööstus

Muud

tegevus-

valdkonnad

PE-de arv valdkonnas 1678 640 264 39 1731

Aktsiisisumma kõigilt

valdkonna ettevõtetelt 7 646 687 2 869 532 3 257 649 712 113 4 918 683

Ettevõtete osakaal kõigist

PE-dest 37,36% 14,25% 5,88% 0,87% 38,54%

Aktsiisisumma osakaal

kogu oodatavast aktsiisist 38,74% 14,54% 16,50% 3,61% 24,92%

ETTEVÕTETE KESKMINE PAKENDIAKTSIISI KOORMUS VÕRRELDES KESKMISTE KÄIVETE JA KASUMITEGA (2014)

Allikas: TKO-delt saadud andmed, Äriregistri andmed.

Käibevahemikud

Ette-

võtete

arv

Keskmine

käive 2014

Keskmine

kasum

2014

Keskmine

aktsiis

2014

Aktsiisi

osakaal

käibest

2014

Aktsiisi

osakaal

kasumist

2014 Aktsiis kokku

Excel annab veateate 175 0 5514

1 749 766

Andmed puuduvad 399

1 Käive 0 42 0 -9315 2609 -28,01%

2 1 - 100 000 486 42657 -5890 75 0,18% -1,27%

3 100 000 - 250 000 464 170994 4145 174 0,10% 4,20%

4 250 000 - 500 000 484 365132 9035 1153 0,32% 12,76%

5 500 000 - 1 milj 518 719500 32853 610 0,08% 1,86%

17 981 087

6 1 milj - 10 milj 1508 3317593 149078 3405 0,10% 2,28%

7 10 milj - 50 milj 335 21607115 1111009 19395 0,09% 1,75%

8 Üle 50 milj 81 128481267 6790690 74482 0,06% 1,10%

PAKENDIMAKSU KOORMUSE VÕRDLUS ETTEVÕTETE KASUMITEGA ERINEVATES SEKTORITES (2014 aasta kasumid ning 2015 aasta andmed pakendiaktsiisi laekumistest).

Allikad: Pakendiregistri andmed, Äriregistri andmed.

Käibevahemikud

Muud

valdkonnad

Toiduainete

tööstus Joogitööstus

Hulgi-

kaubandus

Jae-

kaubandus

1 - 100 000 -2,73% -0,29% 0,74% -0,98% -0,79%

100 000 - 250 000 6,52% 4,69% -10,93% 4,22% 1,50%

250 000 - 500 000 2,03% -0,51% 1,67% 1,81% 1,43%

500 000 - 1 milj 2,16% 3,49% -67,82% 2,24% 1,58%

1 milj - 10 milj 1,34% 4,09% 6,55% 2,82% 1,69%

10 milj - 50 milj 0,85% 4,83% 6,52% 4,19% 2,06%

Üle 50 milj 0,30% 6,38% 1,82% 4,12% 1,77%

KUI EELDADA, ET MAKSUKOORMUS KANDUB ÜLE ERAISIKUTELE JA AKTSIIS JAOTUB ÜHTLASELT TARBIMISÜHIKUTE VAHEL …

• Reaalsem on arvutuse alus, kus aktsiis jaotatakse tarbimisühikute vahel, kuna väikese sissetulekuga isikutel piirab kasutatav sissetulek võimaliku suurema pakendiaktsiisi koormuse lisandumist.

• Arvutuses on lähtutud sellest, et tuluteenijaid n2 on Eestis umbes 650 000, pakendiaktsiisi koormus jaotub nende tulude vahel.

a2 = A/n2 • Esmalt leitakse nii keskmine aktsiisisumma isiku kohta. Seejärel leitakse detsiili isikute

tarbimiseks kulutatud summa osakaal kogu tarbimiseks minevast summast ning sellest tulenevalt jaotatakse detsiilide vahel ka oodatav pakendikoormus.

• Ühte tarbimisühikut (eurot) koormab pakend 0,4385 senti ning oodatav maksukoormus jääb vahemikku tulenevalt sissetulekust 9 – 54 eurot aastas, kui arvestada fiskaalse maksuosa lisandumist. TKO-de maksurisk suurendaks kulu kolmandiku võrra.

• Selle arvutuse kohaselt on aktsiisikoormus tulusaaja kohta võrdselt 0,44% esimeses viies detsiilis ja hakkab siis kõrgemates detsiilides langema (tulenevalt eeldusest tarbimisharjumuse kohta).

• Võib oletada, et kogu maksukoormust ei suuna TKO-d ja PE-d edasi tarbijateni ning osaliselt jääb see ka vähendama ettevõtjate kasumeid.

• Peale aktsiisi kehtestamist on siiski soovitav jälgida hinnamuutusi turul, eriti esmatarbekaupade hindade muutusi, et vajadusel pehmendada aktsiisi mõju tarbijatele.

AKTSIISIKOORMUSE JAOTUMINE TARBIMISÜHIKUTE ALUSEL Allikas: Sotsiaaluuringu andmed, Pakendiregistri andmed, arvutused. Sotsiaaluuring (2014), Tallinn: Statistikaamet

Tuludetsiilid Eeldatavalt tarbimiseks kasutatav summa

Tarbimise osakaal kogutarbimisest

Pakendiaktsiisi aastane koormus tulusaaja kohta

Aktsiisikoormus tulusaaja kohta

I tuludetsiil 2192,55 3,12% 9,61 0,44%

II tuludetsiil 4144,8 5,90% 18,18 0,44%

III tuludetsiil 5111,86 7,28% 22,42 0,44%

IV tuludetsiil 6048,99 8,61% 26,53 0,44%

V tuludetsiil 7253,3 10,33% 31,81 0,44%

VI tuludetsiil 7777,16 11,07% 34,10 0,39%

VII tuludetsiil 8095,51 11,53% 35,50 0,35%

VIII tuludetsiil 8439,72 12,02% 37,01 0,31%

IX tuludetsiil 9065,77 12,91% 39,75 0,26%

X tuludetsiil 12107,79 17,24% 53,09 0,22%

2.4 KUI ISIKUD EI TAJU OLUKORDA ÕIGLASENA

• Mudelmõtlemine pettuste ja optimeerimise kasulikkusest

• Kuidas Eesti inimesed tajuvad peamiste pettuste ja optimeerimise skeeme eetilisuse aspektist

HORISONTAALNE JA VERTIKAALNE ÕIGLUS MAKSUSTAMISEL • Horisontaalne õiglus - horisontaalne õiglus eeldab võrdses olukorras

isikute võrdset kohtlemist ning diskrimineerimist võrdsete vahel ei tolereerita, siis järeldub loogiliselt, et teistsuguses olukorras olevaid isikuid tuleks kohelda teisiti.

• Vertikaalne õiglus – eeldab, et erinevas olukorras isikuid tuleb kohelda maksustamise mõttes erinevalt. Selles, mida see täpselt tähendab, ei ole selget kokkulepet. See võib tähendada, et jõukamad isikud maksavad maksudena summaliselt suurema osa ühiskonna heaks, kuid võib ka tähendada, et nende osa on protsentuaalselt suurem.

(Musgrave 1990)

Kui isikud ei taju olukorda õiglasena, asuvad nad seda korrigeerima, kasutades selleks endale kättesaadavaid meetodeid.

KUI PALJU MAKSE JÄÄB RIIGILE TASUMATA? • Seda on raske hinnata;

• Hinnata püütakse erinevate andmebaaside andmeid võrreldes või statistika alusel loogilisi järeldusi tehes. Ka küsitlusuuringutest on abi.

• Näiteks kui püüda hinnata maksuauku võõrsil teenitud tuludelt maksude tasumata jätmiselt. Siis, välismaal teenitud tegelik tulu on seal töötavate inimeste arv korrutatud sealse oodatava palgaga, maksuauk on oodatava summa ja deklareeritud tulu vahe (st vahe korrutatud maksumääraga). Andmebaase ja statistikat kasutab MTA;

• Hinnangut püütakse anda ka küsitlusandmete valimi tulemust kogu ühiskonnale üldistades. Nii toimib Konjunktuuri Instituut.

• Kuna mõlemad meetodid on ebatäpsed, on ka hinnangud vaid oletuslikud ja omavahel erinevad.

NB! See ei tähenda, et keegi on loll, lihtsalt meetodid on erinevad

Aga kui suur võiks olla maksude osakaal, mida ettevõtted ja isikud ära ei maksa?

MAJANDUSLIKULT AKTIIVSEID ETTEVÕTTEID EESTIS 2002 – 2013 TÖÖTAJATE ARVU ALUSEL (Allikas: Statistikaamet, http://www.stat.ee/68771)

Kokku 250 ja enam 50-249 10-49 Vähem kui 10

2002 57 183 157 1 163 6 380 49 483

2003 56 035 158 1 214 6 451 48 212

2004 60 882 167 1 273 6 301 53 141

2005 65 362 168 1 288 6 519 57 387

2006 71 012 179 1 323 6 901 62 609

2007 76 159 187 1 379 7 187 67 406

2008 77 948 201 1 376 7 137 69 234

2009 81 909 177 1 210 6 428 74 094

2010 100 216 149 1 088 5 551 93 428

2011 103 833 165 1 114 5 533 97 021

2012 108 884 173 1 115 5 705 101 891

2013 112 760 182 1 126 5 793 105 659

• Maksuhalduri ressursid kontrollide läbiviimiseks on piiratud mis tähendab, et Eestis jõutakse aastas kontrollida umbes 2000 – 2500 ettevõtet, lihtsamaid meetmeid (st ennetavaid meetmeid ja teavitamist) rakendada kordades rohkem – kuid püüdega kontrollida ilma kontrolli ametlikult alustamata tuleb ettevaatlik olla, kõik pole lubatud!

• Tegutsevaid majandusüksusi oli Eestis 2013 aastal üle 100 000. Lisaks FIE-d. Kõiki kontrollida pole võimalik.

• Seega peab maksuhaldur tegema valiku, kellelt seadusega ettenähtud maksud sisse nõuda ning kellelt jätta need nõudmata ebaotstarbekuse ja ressursipuuduse tõttu või ka õigusaktide ebapiisavate määratluste tõttu (näiteks ettevõtte juht-omanike töö tasustamine: dividendid vs palk).

• Mida väiksem on tõenäosus kontrolli sattuda ja mida väiksemad on karistused, seda väiksem on väline motivatsioon makse maksta ja seda enam peab riik lootma isikute sisemise motivatsiooni olemasolule.

MÄNGUTEOORIA Maksumaksja sissetulek - Y, maks, mida maksumaksja maksab - T. Karistus - F ja kontrolli kulu - C. Kujuneb neli võimalikku olukorda.

Maksuhaldur

Kontrollitakse Ei kontrollita

Maksu-maksja

Maksupettus Y - T - F, T + F - C Y, 0

Ei peteta Y - T, T - C Y - T, T

(Hindriks ja Myles 2006 alusel)

Maksuhalduri eelistused (T juhul kui F<C)

Maksumaksja eelistus tulu maksimeerimiseks

KÄRT RÕIGAS, UKU VARBLANE, AIVO ÜLPER, VELDA BULDAS 2012 Õnnemängu mudel. Milline seos on karistuse suurusel ja selle rakendumise tõenäosusel maksude tasumisega

Püstitame indiviidi maksimeerimisprobleemi. Oodatav kasulikkus maksmise korral:

Eu = Y - Yt

Oodatav kasulikkus maksude tasumata jätmisest:

Eu = Y – p(Yt + k x F) , kus

• Eu – oodatav kasulikkus (tulu)

• Y –tulu

• Yt – maksusumma, mida tasuda või tasumata jätta

• t – maksumäär

• p – tõenäosus, et kontrollitakse

• F - karistus (trahvi või sunniraha suurus) vahele jäämise korral

• k – karistuse rakendumise tõenäosus, kui pettus on avastatud (Eestis umbes 0,2)

53

Tasakaalupunktis peaks tekkima seis, kus maksumaksjal on ühekasulik kas maksud tasuda või tasumata jätta:

Y – Yt = Y – p (Yt + 0,2 x F)

Leiame kontrollimise (vahele jäämise) tõenäosuse p, mille korral ettevõttel ei ole vahet, kas tasuda makse või mitte. Selleks paneme võrduma oodatava kasulikkuse maksmisest ja mitte maksmisest. Tõenäosus kontrolli sattuda:

p = Yt/ (Yt + 0,2 x F)

54

MILLINE PEAKS OLEMA KARISTUSE SUURUS, ET SEE OLEKS MOTIVEERIV MAKSE TASUMA? • Siit avaldub, et sellele tõenäosusele vastav maksusumma Yt on: Y – Yt = Y - p(Yt + 0,2 x F) Yt = p (Yt + 0,2 x F) • empiiriliste tõenäosustega arvutades: • Yt = 0,033 Yt + 0,0066 x F • 0,967Yt = 0,0066 F • Karistus: F = 0,967 Yt/ 0,0066

• Karistus = 146,5 maksusummat • Arvutasime välja optimaalse karistuse tegelikult eksisteerivate

tõenäosuste korral. • Seega peaks karistus olema 146,5 korda maksusummast suurem, et see

oleks mõjuv argument maksude tasumiseks. 55

EESTIS RAKENDUVAD KARISTUSED JA SUNNIVAHENDID

Rahaline kohustus Paragrahvi sisu Seaduse säte Summa

FI JI

Sunniraha

Dokumentide esitamata jätmine MKS § 67 2640 (640 + 2000)

Töötajate registeri nõuete eiramine MKS § 258 3300 (1300 + 2000)

Deklaratsiooniparanduste tegemata jätmine MKS § 91 3300 (1300 + 2000)

Maksualase teabe vahetamise nõuete eiramine MTVS § 22 3300 (1300 + 2000)

Väärtegu

Maksude varjamine, tagastusnõude suurendamine MKS § 1531 300 trahvi-ühikut 32 000 eurot

Muud MKS-s toodud väärteod MKS § 153 - 156 300 trahvi-ühikut 3200 eurot

Mõõtur või tõkend MKS § 156 200 trahvi- ühikut 2600 eurot

Väärtegu karistusseadustikus KarS § 47 300 trahvi-ühikut

100 - 400 000 eurot

Kuritegu

Kuriteo eest võib lisaks rahalisele karistusele kohaldada ka vangistust (FI) või sundlõpetamist (Ji). JI-le võib karistuse määrata ka osakaalun käibest, kuid see ei tohi ületada max määra. KarS § 44

30 - 500 päevamäära

4000 - 16 000000 eurot

Alla 18-aastasele, kellel on iseseisev sissetulek KarS § 44 30 - 250 päevamäära

PETTUSTE JA OPTIMEERIMISSKEEMIDE AKTSEPTEERIMINE EESTIS

• Et aru saada, kuidas Eesti inimesed suhtuvad erinevatesse maksupettustesse ja maksude optimeerimisse, tegi käesoleva materjali autor TÜ Majandusteaduskonnas oma juhendatavale magistrandile Arvo Kivarile ettepaneku viia läbi uurimus, kus testitakse erinevate skeemide tolereerimist elanike poolt.

• Pettuste uuringu koostasin ja seda haldasin mina, optimeerimise uuringu koostas oma magistritöö raames ja haldas Arvo Kivar.

• Et kahe uuringu tulemused oleksid ka omavahel kokku viidavad ning oleks võimalik võrrelda ka pettuste ja optimeerimise aktsepteerimist, kasutati dividendid vs palk skeemi mõlemas uuringus.

• Uuringu tulemused koondati 2013 aasta kevadel.

MAKSUDE OPTIMEERIMISE VÕIMALUSED (Buldas 2010 arendus Myroni S. Scholesi, Mark A. Wolfsoni, Merle Ericksoni, Edward L. Maydewi ja Terry Shevlinit poolt monograafias “Taxes and business strategy” toodud liigitusest)

Tululiigi valimine

Maksude optimeerimise võimalused

Tulu tekkimise aja

muutmine

Tulu suunamine

sama riigi teisele

isikule

Tulude suunamine

teise riigi isikule

Tulusaaja

muutmine

LEVINUD OPTIMEERIMISSKEEMID EESTIS. Kivar 2013 koostatud ülevaade, jaotuse alus Scholes et al. 2004, täiendatud Buldas 2010.

Optimeerimisskeem Skeemist kasusaaja Optimeeritav maks

1. Tulusaaja muutmine (rahvusvaheline)

1.1. Tulude suunamine ühest riigist teise (madalama maksumääraga riiki) litsentsitasusid ja

intressimakseid kasutades;

1.2. Tulude suunamine ühest riigist teise mingi seadme renditasusid kasutades;

1.3. Tulude suunamine ühest riigist teise kauba või teenuse hindade kujunduse abil.

Ettevõte

Ettevõte

Ettevõte

Tulumaks

Tulumaks

Tulumaks

2. Tulusaaja muutmine (riigisisene)

2.1. Ettevõte on tulusaajaks eraisiku asemel;

2.2. Tulusaajaks on teine sama riigi ettevõte, kus ei ole töötajaid;

2.3. Eraisik annab ettevõttele laenu ja saab laenuintressidena sotsiaalmaksuvaba tulu;

2.4. Palgasaajast eraisiku asemel osutab teenust osaühing (kasutavad näiteks ajakirjanikud

ajalehele lugude müümisel).

Eraisik

Eraisik

Eraisik

Eraisik

Tulumaks

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaks

3. Tulu tekkimise aja muutmine

3.1. Väärtpaberite müügihetke ajastamine aasta algusesse lükkab tulumaksu tasumise hetke

edasi;

3.2. Tehingute tegemine enne aastavahetust juhul, kui näiteks järgmisel aastal hakkab

kehtima kõrgem maksumäär.

Eraisik

Ettevõte

Tulumaks

Mootorikütuse

aktsiisimaks

4. Tululiigi muutmine

4.1. Dividendide maksmine töötasu asemel;

4.2. Stipendiumite, pensionite või toetuste maksmine töötasu asemel;

4.3. Litsentsi- või renditasude maksmine töötasu asemel.

Ettevõte

Ettevõte

Ettevõte

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaks

Tähis Maksupettus, skeemi klassifikatsioon Pettuse liik

Pettusega seotud maksud

Eeldatav pettuse ulatus

Skeemist kasu saav isik

2 Ümbrikupalga maksmine - osaline

ümbrikupalk TuM, SotsM

väiksem ettevõte

1 Ümbrikupalga maksmine - täielik suurem ettevõte

11 Majutuse deklareerimata jätmine

käibe varjamine KM

väiksem ettevõte

3 Suure rahvusvahelise tehingu deklareerimata jätmine suurem ettevõte

7 Üüritulude varjamine

tulude varjamine TuM

väiksem eraisik

12 Metsamüügitulude varjamine väiksem eraisik

4 Isiklike kulude näitamine ettevõtte kuludena

võltskulude tekitamine

KM tagasimakse oleneb asjaoludest ettevõte

8 Käibemaksu pettuslik tagasiküsimine suures ulatuses KM tagasimakse suurem ettevõte

13 Ebaseaduslik III riigi kauba toimetamine riiki (salakaup)

kaubaga seotud pettus TolliM, KM

oleneb asjaoludest ettevõte

5 III riigi kauba deklareerimine vale kaubakoodi all – madalama tollimaksumäära tasumine

oleneb asjaoludest ettevõte

9 Ulatuslik kütuseliigiga seotud aktsiisipettus

aktsiisipettus

Aktsiis, KM

suurem ettevõte

14 Aktsiisikauba ebaseaduslik toomine üle piiri eraisikute poolt ja selle müük väiksem eraisik

Aktsiis, KM, TuM oleneb ulatusest eraisik 6 Salaalkoholi tootmine ja müük

10 Töötasu osaline asendamine dividendidega tululiigi muutmine TuM, SotsM suurem ettevõte

15 Arvevabriku tegevus kahju ühiskonnale KM suurem ettevõte

OPTIMEERIMISE JA PETTUSTE TAJUMISE VÕRDLUS (Uuringu Buldas ja Kivar 2013 tulem).

Maksupettuse skeem

Keskmine

hinnang 5

palli skaalal

Maksude

optimeerimise

skeem

Nr 15, Arvevabriku asutamine 1,70

Nr 8, Käibemaksu pettuslik tagasiküsimine suures ulatuses 1,90

Nr 13, Kaubaga seotud pettus - salakaup 2,04

Nr 9, Aktsiisipettus - ulatuslik kütustega seotud pettus 2,21

Nr 1, Ümbrikupalga maksmine - täielik 2,42

Nr 3, Käibe varjamine - rahvusvaheline tehing 2,53

Nr 6, Aktsiisipettus - salaviina tootmine 2,77

Nr 2, Ümbrikupalga maksmine - osaline 2,85

Nr 5, Kaubaga seotud maksupettus - tollimaksumääraga mängimine 2,93

Nr 4, Isiklike kulude näitamine ettevõtte kuludena 3,16

3,24 Nr 16, tulude suunamine ühest riigist teise (madalama

maksumääraga riiki) litsentsitasusid ja intressimakseid

kasutades

Nr 11, Käibe varjamine - majutuse deklareerimata jätmine 3,33

3,37 Nr 18, tulude suunamine ühest riigist teise kauba või

teenuse hindade kujunduse abil (siirdehinnad)

3,42 Nr 17, tulude suunamine ühest riigist teise mingi seadme

renditasusid kasutades

3,51 Nr 27, litsentsi- või renditasude maksmine töötasu

asemel

3,53 Nr 26, stipendiumite, pensionite või toetuste maksmine

töötasu asemel

3,72 Nr 20, tulusaajaks on teine sama riigi ettevõte, kus ei ole

töötajaid

Nr 14, Aktsiisipettus - aktsiisikauba toomine üle piiri ja

selle müük 3,37

Nr 12, Tulude varjamine - metsamüügi deklareerimata

jätmine 3,77

3,78 Nr 21, eraisik annab ettevõttele laenu ja saab

laenuintressidena sotsiaalmaksuvaba tulu

Nr 7, Üüritulu varjamine 3,80

Nr 10, Dividendide maksmine töötasu asemel 3,91 - 3,96 Nr 25, dividendide maksmine töötasu asemel

Allikas: Buldas, Kivar 2013

4,05 Nr 23, väärtpaberite müügihetke ajastamine aasta

algusesse tulumaksu tasumise hetke

edasilükkamiseks

4,15 Nr 22, palgasaajast eraisiku asemel osutab

teenust osaühing

4,28 Nr 19, ettevõte on tulusaajaks eraisiku asemel

4,42 Nr 24, tehingute tegemine enne aastavahetust

juhul, kui järgmisel aastal hakkab kehtima kõrgem

maksumäär

Allikas: Buldas, Kivar 2013

JÄRELDUSED TULUDE KOGUMISE KOHTA • Oleme tulumaksu osas pakkunud välja üsna originaalse lahenduse. Enamikus EL

riikides on tulumaksu süsteem teistsugune.

• „Puuduva tulumaksuosa“ riigieelarves oleme asendanud sotsiaalmaksu ja käibemaksuga. Kõrge sotsiaalmaks survestab tööandjaid mitte palkasid tõstma. Käibemaks tarbimismaksuna koormab enam madalama sissetulekuga isikuid.

• Eestis kannavad suurimat maksukoormust keskmise sissetulekuga isikud.

• Maksuvabastused ei jaotanud tulusid ümber ebavõrdsust vähendades, see ei läinud kokku rahvusvaheliselt tunnustatud õigluse printsiibiga.

• Ettevõtete maksukoormust on võimalik muuta maksumäärasid ja maksustamise reegleid muutes. Reeglistik peab olema eesti isikutele vastuvõetav.

• Sest kui isikud ei taju maksukoormust õiglasena, hakkavad nad kasutama seaduslikke ja ebaseaduslikke meetodeid selle vähendamiseks.

• Parem oleks seega saavutada maksuregulatsioonide loomisel võimalikult suur ühiskondlik aktsept.

• NB! KALLUTATUD ANALÜÜSID EI AITA AKTSEPTI SUURENDADA!

3. RIIGIEELARVE KULUD

• Riigieelarve kulude andmed olid Rahandusministeeriumi kodulehel varasematel aastatel esitatud ministeeriumite kaupa, praegu on nad toodud valdkonniti.

• Ka Statistikaameti kodulehelt on võimalik teha andmepäringuid ja saada üsna detailne andmestik.

Kas te teate, milliste ministeeriumide eelarvete kaudu tehakse suurimad kulutused?

Milliste valdkondade finantseerimine on riigi jaoks kulukaim?

EESTI RIIGIEELARVE KULUD 2013 Riigieelarve kulud ja investeeringud 2013 administratiivse

tunnuse järgi (Allikas: RM koduleht) Kulud Täitmine %

Riigikogu 23 346 125 22 457 398 96,2 0,30%

Vabariigi Presidendi Kantselei 4 068 979 3 946 866 97,0 0,05%

Riigikontroll 4 565 514 4 337 958 95,0 0,06%

Õiguskantsleri Kantselei 2 102 213 1 912 504 91,0 0,03%

Riigikohus 4 476 580 4 392 314 98,1 0,06%

Vabariigi Valitsus 344 345 254 0 0,0 4,42%

Riigikantselei haldusala 6 780 322 5 905 400 87,1 0,09%

Haridus-ja Teadusministeerium 530 112 895 503 771 422 95,0 6,81%

Justiitsministeerium 119 849 565 116 031 902 96,8 1,54%

Kaitseministeerium 368 360 805 341 193 598 92,6 4,73%

Keskkonnaministeerium 260 343 960 258 822 101 99,4 3,34%

Kultuuriministeerium 162 094 585 143 008 809 88,2 2,08%

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 590 434 014 583 971 889 98,9 7,59%

Põllumajandusministeerium 349 242 252 358 545 652 102,7 4,49%

Rahandusministeerium (maha SE000010) 1 554 455 112 2 216 851 976 142,6 19,97%

Siseministeerium, julgeolek+regionaal 433 834 773 429 688 464 99,0 5,57%

Sotsiaalministeerium (juurde SE000010 ja VV all) 2 967 572 378 2 685 591 393 90,5 38,12%

Välisministeerium 58 019 920 54 727 797 94,3 0,75%

Kokku 7 784 005 244 7 735 157 443 99,4 100,00%

LIHTNE MUDEL – AVALIKU SEKTORI KULUDE JA TULUDE SEOS

ax – by –Z = 0 , kus

• a – aastane maksutulu ühe erasektori töötaja kohta;

• x – erasektori töötajate keskmine arv aastas;

• b – keskmine palk ühe avaliku sektori töötaja kohta aastas;

• y – avaliku sektori töötajate keskmine arv aastas;

• Z – muud aasta jooksul tehtavad kulud kokku kogutud maksudest.

Ehk siis, ax on kogu maksutulu, mis (erasektorist) on kogutud. Kui sellest teha kõik vajalikud kulud Z, siis ülejäänud osa võib kulutada avaliku sektori töötajate palkadeks. Kui tahame teada maksimaalset võimalikku avaliku sektori töötajate arvu, tuleb avaldada y.

y = (ax – Z)/b

Lihtsustatult oleks see efekt, kuidas võtta arvesse, et riigitöötajad maksavad tööjõumaksudena osa kohe riigikassasse tagasi, selline, et by-st tuleb mingi osa kohe maksuna tagasi, ehk siis, oletame, et netopalk on 60%, maksude osa 40%, siis oleks seos selline

ax – by + 0,4by – Z = 0 , ehk

ax – 0,6by – Z = 0

• Sellise seose puhul peaks riigitöötajatelt laekuv otsene tulu olema

arvesse võetud. Kuid kaudne kasu, mis ka tegelikult oluline on, sealt ei ilmne. St, ühiskonnale lisab väärtust koolis ja ülikoolis õpitu jne. Kui vaatleme seda kui erasektori teenet SKP tõusus ja maksutulu kasvus, poleks seos päris õiglane. Seega, et anda õiglane pilt, tuleks detailselt analüüsida, kui suur osa kogumajanduse kasvust tuleks omistada riigisektorile ja kui suur erasektorile.

• Elanikele võivad olla pinnuks silmas küll valitsuse kulud või laiemalt riigitöötajate palkadele suunatud kulud, aga meie suurim mure on seotud lähikümnenditel pigem sellega, et kuidas suudame kahaneva ja üsna madalas eas haigestuva töötajate hulgaga ära katta kuhjuvad sotsiaalkulud ja pensionide kulud.

MIS ON MEIE SUURIM RIIGIEELARVE TASAKAALU OHUSTAV PROBLEEM LÄHIAJAL?

• Kui kogu valitsusaparaadi kulud kokku moodustavad umbes 5% riigieelarvest (st Kaitseministeeriumi eelarvega võrreldava kulutuse), ning

• Rahandusministeeriumi ligi 20% kulu on tingitud EL ees võetud kohustustest, siis

• Sotsiaalministeeriumi kulud (st pensionid ja ravikulud) moodustavad juba praegu umbes 40% meie riigieelarvest tehtavatest kuludest ning need kasvavad lähiajal elanikkonna vananemise tõttu oluliselt.

Ja neid on vist üsna keeruline vähendada ...

Aga kui palju need siis oodatavalt suurenevad?

Mida peaksime maksusüsteemis muutma, et need katta?

Sotsiaalkulude koorem = (mitte-tervena elatud aastad + 20)/ (tervena elatud aastad -20) (Buldas 2017, alusandmed Eurostati andmebaasist)

0,00000

0,20000

0,40000

0,60000

0,80000

1,00000

1,20000

1,40000

LIHTSAIM VÕIMALUS ARVUTADA, MIS JUHTUB LÄHIAJAL (Andmete allikas: Statistikaameti andmebaas)

Kõige lihtsam on trendijoonte pikendamisel põhinev arvutus teha. TULUD ISIKU KOHTA

•𝑇öö𝑗õ𝑢𝑚𝑎𝑘𝑠𝑢𝑡𝑢𝑙𝑢 𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑙 𝑋

𝑇öö𝑡𝑎𝑗𝑎𝑡𝑒 𝑎𝑟𝑣 𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑙 𝑋= 𝑇öö𝑗õ𝑢𝑚𝑎𝑘𝑠𝑢𝑑 𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑙 𝑋𝑖𝑠𝑖𝑘𝑢 𝑘𝑜ℎ𝑡𝑎

•𝑀𝑢𝑢𝑑𝑒 𝑚𝑎𝑘𝑠𝑢𝑑𝑒 𝑡𝑢𝑙𝑢 𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑙 𝑋

𝑇öö𝑡𝑎𝑗𝑎𝑡𝑒 𝑎𝑟𝑣 𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑙 𝑋= 𝑀𝑢𝑢𝑑𝑒 𝑚𝑎𝑘𝑠𝑢𝑑𝑒 𝑡𝑢𝑙𝑢𝑑 𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑙 𝑋𝑖𝑠𝑖𝑘

KULUD ISIKU KOHTA

•𝑅𝑖𝑖𝑔𝑖𝑒𝑒𝑙𝑎𝑟𝑣𝑒 𝑘𝑢𝑙𝑢𝑑 (𝑣𝑎 𝑝𝑒𝑛𝑠𝑖𝑜𝑛𝑖𝑘𝑢𝑙𝑢𝑑)

𝑒𝑙𝑎𝑛𝑖𝑘𝑒 𝑎𝑟𝑣= 𝑀𝑎𝑘𝑠𝑢𝑘𝑢𝑙𝑢 𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑙 𝑋𝑒𝑙𝑎𝑛𝑖𝑘𝑢 𝑘𝑜ℎ𝑡𝑎

•𝑃𝑒𝑛𝑠𝑖𝑜𝑛𝑖𝑘𝑢𝑙𝑢𝑑

𝑃𝑒𝑛𝑠𝑖𝑜𝑛𝑖 𝑠𝑎𝑎𝑗𝑎𝑡𝑒 𝑎𝑟𝑣= 𝑃𝑒𝑛𝑠𝑖𝑜𝑛𝑖𝑘𝑢𝑙𝑢𝑝𝑒𝑛𝑠𝑖𝑜𝑛ä𝑟𝑖 𝑘𝑜ℎ𝑡𝑎

Korrutades saadud tulemeid rahvastikupuu prognoosi alusel leitud inimeste arvudega järgmise 20 aasta kohta, liites oodatavad tulud ja lahutades neist oodatavad kulud, saame prognoosi järgmise 20 aasta kohta.

y = 0,1971x + 1,1465

y = 0,2655x + 0,8125 y = 0,2473x + 0,7944

y = 0,1472x + 1,059

0

2

4

6

8

10

12

20

00

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

13

20

14

20

15

20

16

20

17

20

18

20

19

20

20

20

21

20

22

20

23

20

24

20

25

20

26

20

27

20

28

20

29

20

30

20

31

20

32

20

33

20

34

20

35

20

36

20

37

20

38

Tööjõumaksutulu aastas töötaja kohta Muude maksude tulu töötaja kohta

Maksukulu elaniku kohta Pensioni kulud pensionäri kohta

Linear (Tööjõumaksutulu aastas töötaja kohta) Linear (Muude maksude tulu töötaja kohta)

Linear (Maksukulu elaniku kohta) Linear (Pensioni kulud pensionäri kohta)

TULUDE JA KULUDE VAHE 2000 – 2016 JA OODATAV VAHE AASTANI 2038

-3500000

-3000000

-2500000

-2000000

-1500000

-1000000

-500000

0

500000

2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038

PILT ON MASENDAV … 3 MILJARDIT MIINUST … • Masendav, kuna trendijooned võtavad arvesse seniste pingutuste tõttu aset

leidnud reaalsed muutused …

• Mida siis teha? Kus me saame midagi muuta?

• Tuleb võtta ükshaaval ette muutujad, mis arvutuse aluseks olid:

a) Tööjõumaksud

b) Muud maksud

c) Riigieelarve kulud (va pensionid)

d) Pensionikulu

e) Töötajate arv

f) Elanike arv

g) Pensionäride arv

Neid ei saa muuta. Ülejäänud tegureid justkui saaks … Iseasi, kui õnnelikuks see meid teeks … Aga mõtleme järele

MIS SIIS JUHTUB, KUI MUUTA ...

• Tööjõumaksude tõstmine – tööjõumahukad valdkonnad kannataksid, teravneks ümbrikupalga probleem, on tõenäoline, et maksutulu laekumine ei suureneks;

• Muude maksude tõstmine – käibemaks koormab enam madalama sissetulekuga isikuid, aktsiisidel lagi juba paistab või see ongi käes, vara makse me ei armasta, ettevõtte tavapärase tulumaksu puudumist peame oma kaubamärgiks;

• Kulude vähendamine – seda on viimastel aastatel juba oluliselt tehtud ning riigiaparaat ja abiteenused peaksid säilima vähemalt toimival tasemel, mõne valdkonna (tervishoid, kultuur, …) üleandmine erasektorile tundub ka julm …;

• Töötajate arv (seda muutes muutub mõnel juhul ka elanike arv) – sünnitada lapsi (jah, aga see ei aita meid järgmise 20 aasta jooksul), suurendada tööhõivet tööealiste seas, lükata edasi pensioniiga nt kuni 70. eluaastani, kutsuda meie riiki elama rohkem inimesi mujalt riikidest.

KUI PALJU NEED MEETMED OLUKORDA PARANDAKSID?

-4000000

-3000000

-2000000

-1000000

0

1000000

2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038

Tulude ja kulude vahe riigieelarves ja nende prognoos lähiaastatel

Tulude ja kulude vahe kui pensioniiga tõsta 70 eluaastani

Tulude ja kulude vahe kui suurendada tööhõivet 90%-ni tööealisest elanikkonnast

Tulude ja kulude vahe, kui integreeriksime igal aastal 500 uut töötajat

Tulude ja kulude vahe, kui kehtestaksime ettevõtete kasumimaksu 10%

Tulude ja kulude vahe kui rakendada kõiki nimetatud meetmeid

RESULTS OF CORRELATION ANALYSIS – LIFESTYLE FACTORS Buldas 2017

Variables

Correlations with life expectancy Correlations with healthy life years

Pearson

Correlation

Sig. (2-

tailed)

Expected

direction of

correlation

Pearson

Correlation

Sig. (2-

tailed)

Expected

direction of

correlation

H1 Life expectancy 1 0,583** 0,001 + H2 Healthy life years ,583** 0,001 + 1 A1 Lifelong learning ,408* 0,035 + 0,126 0,53 + A2 Participation in physical activity ,472* 0,013 + 0,033 0,871 + A3 Have no long term diseases ,608** 0,001 + 0,579** 0,002 + A4 Cardiovascular diseases -,765** 0 - -0,490** 0,01 - A5 Skeletal and muscular diseases -0,339 0,083 - -0,284 0,151 - A6 Osteoporosis -,464* 0,015 - -0,375 0,054 - A7 Depression -0,159 0,427 - 0,04 0,844 - A8 Body mass index -0,041 0,838 - 0,014 0,944 - A9 Persons with overweight -0,115 0,567 - 0,116 0,565 - A10 Eating habits ,561** 0,002 + 0,174 0,386 + A11 Non-drinkers -0,091 0,652 + 0,067 0,739 + A12 Persons who drink a lot 0,312 0,113 - 0,173 0,194 - A13 Alcohol per person in liters -0,12 0,552 - -0,195 0,329 - A14 Smokers -0,363 0,063 - -0,053 0,791 - A15 Non-smokers -0,173 0,389 + -0,267 0,179 + A16 Persons who smoke a lot ,396* 0,041 - 0,259 0,192 - A17 Health as motivation to be physically active ,637** 0 + 0,231 0,245 +

**. Correlation is significant at the 0.01 level (2-tailed).

*. Correlation is significant at the 0.05 level (2-tailed).

RESULTS OF CORRELATION ANALYSIS – ENVIRONMENTAL FACTORS Buldas 2017

Variables

Correlations with life expectancy Correlations with healthy life years

Pearson

Correlation Sig. (2-tailed)

Expected

direction of

correlation

Pearson

Correlation

Sig. (2-

tailed)

Expected

direction of

correlation

B1 GDP per capita ,608** 0,001 + 0,302 0,126 + B2 Unemployment -0,374 0,055 - -0,31 0,115 - B3 Median income ,776** 0 + 0,418* 0,03 + B4 Inequality -0,339 0,084 - -0,142 0,48 - B5 Participation in sports to expensive -0,273 0,168 - -0,419* 0,03 - B6 Public sector costs to sport 0,281 0,155 + 0,047 0,816 + B7 Private persons' costs to sport ,641** 0 + 0,297 0,133 + B8 The presence of sport infrastructure ,562** 0,002 + -0,007 0,973 + B9 The sufficiency of public support ,492** 0,009 + 0,045 0,824 + B10 Local governments’ support to sport 0,287 0,147 + -0,118 0,557 + B11 Pollution -0,162 0,42 - 0,223 0,265 - B12 Electromagnetic fields 0,281 0,156 - 0,31 0,115 - B13 Mobil phones 0,229 0,25 - 0,278 0,161 - B14 Computers -0,116 0,564 - 0,051 0,801 - B15 Electric power lines 0,31 0,115 - 0,27 0,173 - B16 Has public sector reduced environment risks -0,045 0,825 - -0,182 0,364 - B17 Participation in scan screening -0,075 0,709 + -0,506** 0,007 + B18 Participation in blood pressure screening -0,135 0,503 + -0,402* 0,037 + B19 Participation in cholesterol screening ,472* 0,013 + 0,057 0,779 + B20 The proportion of urban population 0,296 0,133 ? 0,548** 0,003 ?

**. Correlation is significant at the 0.01 level (2-tailed).

*. Correlation is significant at the 0.05 level (2-tailed).

KAS OLEME VALMIS TEGEMA KOMPROMISSE?

• Tõstame pensioniiga

• Püüame tööhõivet parandada

• Oleme tolerantsemad sisserände suhtes

• Vaatame üle oma maksusüsteemi ?

• Kulutame ainult seal kui vaja ?

• Kaevandame fosforiiti ?

Pikemas perspektiivis aitavad ka kured …

Eeldab senisest oluliselt suuremat panust tervise heaks

Eeldab võib-olla kompromisse meie senistes põhimõtetes ja arusaamades õiglusest

MIS SELLES LOENGUS KÕIGE OLULISEM OLI? • Maksusüsteem võiks olla ehitatud selliselt, et see tervikuna toetaks

põhimõtteid, mis on selle loomise aluseks. Sealhulgas tuleks arvesse võtta nii rahvusvaheliselt aktsepteeritud põhimõtteid kui ka meie oma elanike arusaamu õiglusest.

• Ka kõik detailid võiksid võimalusel toetada peamisi eesmärke ning nende mõju peaks olema analüüsitud. Analüüsidest tuleks välja jätta poliitilised mängud. Tegemata analüüs, kallutatud analüüs ning poliitilised mängud viivad tulemini, mida me pole soovinud.

• Vahel tuleb, hoolimata oma eelistustest või tõekspidamistest, teha kompromisse selle nimel, et riik püsima jääks. Selliseid kompromisse ei saa mitte keegi mitte kunagi poliitikutele pahaks panna, aga analüüse tahaks küll näha nii enne kui pärast muudatusi ...

TÄNAN KUULAMAST!

Viidatud allikad • Buldas, V. 2010. Tulude maksustamisega seotud optimeerimisskeemid Eestis – töötasu dividendidega

asendamise aspekt. TÜ Majandusteaduskond, magistritöö.

• Buldas, V. 2017. What causes differences in life expectancy and healthy life years in the EU states? 14th International Conference on Urban Health. Coimbra, 2017.

• Buldas, V., Sander, P., Kantšukov, M. 2012. Kas üksikisikule suunatud tulumaksuvabastused on piisavad instrumendid ebavõrdsuse vähendamiseks? Tuludeklaratsioonidel põhinev detsiiliuuring Eestis. Ettekanne TTÜ konverentsil, 2012 detsember, publitseeritud konverentsi kogumikus.

• Buldas, V., Kivar, A. 2013. Maksupettuste ja maksude optimeerimisskeemide tajumine. Uuring, TÜ.

• Hindriks, Jean, and Gareth D. Myles. 2006, Intermediate Public Economics (Cambridge, MA: MIT Press).

• Karistusseadustik. Vastu võetud 06.06. 2001. Avaldatud RT I 2001, 61, 364.

• Kivar, A. 2013. Eesti elanike hinnangud levinud maksude optimeerimisskeemidele ning võrdlus maksupettuste hinnangutega. Tartu Ülikool, magistritöö.

• Lind, K. 2003. Tulu mõiste. Juridica V 2003, lk 338 – 348.

• Maksukorralduse seadus. Vastu võetud 20.02.2002. Avaldatud RT I 2002, 26, 150. [https://www.riigiteataja.ee/akt/110112016011]

• OECD andmebaas. [http://stats.oecd.org/]

• OECD tax database. [http://www.oecd.org/tax/tax-policy/tax-database.htm]

• Pakendiaktsiisi seadus. Vastu võetud 19.12.1996. Avaldatud RT I 1997, 5, 31.

• Paulus, A., Figari, F., Sutherland, H. 2009. The effects of taxes and benefiits on income distribution. Book Chapter 7, in „European inequalities: social inclusion and income distribution in the European Union“.

• Purju, A., Tammeraid, A. 1998. Avaliku sektori ökonoomika. Riigi -ja kohaliku omavalitsuse ametnike pädevuskoolituse õppematerjal. [http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/aseoko.htm#5]

• Rahandusministeeriumi kodulehekülg [http://www.fin.ee/]

• Sen, A., Foster, J. 2003. On Economic Inequality. Oxford University Press.

• Statistikaameti andmebaas [ http://www.stat.ee/68771]

• Rõigas, K., Varblane, U., Ülper, A., Buldas, V. 2012. Uurimistöö doktoriõppes makroökonoomika aine raames.

• Scholes, M.S., Wolfson, M.A., Erickson, M., Maydew E.L., Shevlin, T. 2006. Taxes and business strategy.

• Tartu Ülikooli ja Rake uuring pakendiaktsiisi seadusse muutmiseks. 2017.

• Trumm, A. 2009. Ülevaade sotsiaalsete mõjude analüüsi võimalustest. E-õppevahend valmis ESFi ja Riigikantselei toel. [http://www.ut.ee/haridustehnoloogia/projekt/kursus2/1_levaade_sotsiaalsete_mjude_analsi_vimalustest.html]

• Ulst, E, Hanson, M. 1996. Riigirahandus II. Maksundusõpetus. Tartu Ülikooli kirjastus.

• Äriregistri detailandmed 2008 ja 2010 aasta ettevõtete majandustulemuste kohta.

Andmed rahvatervise mõjutegurite kohta • European Commission (EC). Health and Food Safety. Public Health. [http://ec.europa.eu/health/index_en.htm]

• European Commission (EC). Special Eurobarometer 246. (2006) Health and Food. [http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/yearFrom/1974/yearTo/2006/surveyKy/451]

• European Commission (EC). Special Eurobarometer 272 a. (2007) Electromagnetic fields. [http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/yearFrom/1974/yearTo/2007/surveyKy/1498]

• European Commission (EC). Special Eurobarometer 272 b. (2007) Attitudes towards alcohol. [http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/yearFrom/1974/yearTo/2007/surveyKy/1497]

• European Commission (EC). Special Eurobarometer 272 c. (2007) Attitudes of Europeans towards tobacco. [http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/yearFrom/1974/yearTo/2007/surveyKy/1496]

• European Commission (EC). Special Eurobarometer 272 e. (2007) Health in the European Union. [http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/yearFrom/1974/yearTo/2007/surveyKy/1494]

• European Commission (EC). Special Eurobarometer 334. 2010. Sport and physical activity. [http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/yearFrom/1974/yearTo/2010/surveyKy/776]

• European Commission (EC). Special Eurobarometer 347. (2010) Electromagnetic Fields. [http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/yearFrom/1974/yearTo/2010/surveyKy/843]

• European Commission. Special Eurobarometer 365 (EC). (2011) Attitudes of European citizens towards the environment. [http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/yearFrom/1974/yearTo/2011/surveyKy/993]

• European Commission. Special Eurobarometer 412 (EC). (2014) Sport and physical activity. [http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/yearFrom/1974/yearTo/2014/surveyKy/1116]

• European Commission (EC) Study on the funding of grassroots sports in the EU, Final report. Eurostrategies – June 2011. [http://ec.europa.eu/internal_market/top_layer/docs/FinalReportVol1_en.pdf]

• Eurostat database. [http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/eurostat/home/]