Upload
others
View
6
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Maa-ameti areng kaartide tegijast ruumiandmete tootjaks ning selle tagajärjed
Kristian TeiterGeoinformaatika osakonna juhataja kt
Maa-amet
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Maa-ameti kaardid
•Eesti Põhikaart 1:10 000•Ortofotod 1: 10 000•Eesti Baaskaart 1: 50 000•Eesti Mullakaart 1: 10 000•Geoloogiline Baaskaart 1: 50 000•EuroGlobalMap 1:1 000 000•EuroRegionalMap 1:250 000 •EuroBoundaryMap 1:100 000•Eesti Haldus- ja Asustusjaotus 2006•Kitsenduste kaart•Katastrikaart
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Kuidas toimus
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Eesti põhikaardistuse ajalugu
•1991 - algatati programm•1996 – digitaalajastu algus (digitaalkujul kaardilehed dgn)•2004 – läks käima Eestimaa kaardistamise teine ring•2007 - “Eesti Põhikaardi 1:10 000 digitaalkaardistuse juhend”“Topograafiliste andmete kaardistusjuhend”
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Eesti Põhikaardi tootmisskeem
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Muutus
•2005-2007 toimus mõttemallide muutus, millel on üpris suured tagajärjed, muuhulgas ka Maa-ameti kartograafia alasele tegevusele•Põhimõtteliselt eristasime üksteisest topograafiliste andmete uuendamise ning kaartide valmistamise tööprotsessid
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Muutuse põhjused
•Tehnoloogia areng (veebipõhised kaardiserverid, ruumiandmeteenused) •Kasutajate, sh Maa-ameti vajadused muutusid•Dubleerivate ja autonoomsete ruumiandmekogumite kasutamise vähendamine riiklikes registrites•Eelarveliste vahendite efektiivsem kasutamine
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Mida soovitakse
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Näiteid kasutajate soovidest
•Kas nii saaks kah teha, et kui järve peale hiirega klikid, et siis nime ja pindala näitaks?•Kas majade numbreid kah näha saaks?•Miks teil teede peal nimesid näha ei ole?•Põhikaart on liiga värviline, meie jooned ei paista sealt pealt välja•Kas saaks nii, et ainult teed oleks ortofoto peal näha?•Miks teil põhikaardi peal minu maja pole, ma elan juba 3 aastat sees?•Jne.
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Näiteid kasutajate (registrid) soovidest
•Soovitakse aluskaarte (ortofotod, põhikaart) taustana kasutamiseks•Kindlate nähtusklasside ruumiandmeid vektorinfona, mida seotakse vastava registri andmetega
–Teeregister, ÜTRIS –teede ruumiandmed–Keskkonnaregister – veekogude ruumiandmed–Ehitisregister – hoonete ruumiandmed–ADS – hoonete ja teede ruumiandmed
•Soovitakse konkreetsele rakendusele või kasutusotstarbele sobivaesitusmudeliga ruumiandmeid
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Näiteid ruumiandmetedubleerivast tekitamisest
•Maanteeamet kasutas Teeregistri andmete visualiseerimiseks kaardil teede telgjooni, mis olid digitaliseeritud baaskaardilt ning mida ortofotoalusel Kaardikeskuse poolt kord aastas täpsustati•Info- ja Tehnokeskus tegi palju tööd, et voolu- ja seisuveekogude ruumikujusid ajakohasena hoida ja Keskkonnaregistris olevaid ruumikujusid uueneva põhikaardi järgi paika ajada või ära asendada
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Soovid märksõnadena
•Aluskaardid•Ruumiandmed•Ajakohasus•Topograafiliste objektidega seonduv info: aadressid, teede numbrid, järve pindala, jne
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Uued eesmärgid
•Paremini rahuldada kasutajate soove•Olla riiklikele registritele ruumiandmete tootjaks ning vältida dubleerivat andmete tootmist•Uuendada topoandmeid efektiivsemalt, kasutades ära avaliku sektori poolt kogutud informatsiooni (suurem ajakohasus, väiksemad kulud)
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Uued põhimõtted
•Toodame andmeid ükskord ning teeme nendest mitu kaarti•Kaardistamise käigus uuendame olemasolevaid andmeid•Kasutame olemasolevaid andmeid teistest andmekogudest, et kaardistamise kulusid vähendada
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Mitu kaarti ühest andmebaasist
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Kuidas nüüd toimub
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Teeme rohkem ise•Teostame ise aeropildistamist ning valmistame ortofotosid, uuendame teatud nähtuseid stereofotogramm-meetriliselt majasiseselt
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Haldame topoandmeid objektipõhiselt
•Eesti Topograafiline Andmekogu (ETAK)•Kõikidel ETAK-s olevatel objektidel on unikaalne identifikaator (ETAK_ID)•Teatud nähtusklasside puhul loome tähendust omavaid objekte (meaningful objects)
–Teed–Hooned–Vooluveekogud ja seisuveekogud
•Nende nähtusklasside uuendamine on objektipõhine, säilitades objektide identifikaatoreid ja põlvnemist, et seosed objekti ja teda iseloomustavate andmestike vahel kaduma ei läheks.•Objektide uuendamine toimub andmevahetuse või kaardistuse teel
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Tööprotsessid
•Topoandmete uuendamine ja Eesti põhikaardi uuendamine on kaks omavahel seotud, kuid siiski eraldiseisvat tööprotsessi•Andmete uuendamisel ning kaartide valmistamisel on erinevad elutsüklid (objekt ETAK-s võib uueneda, kuid see ei käivita kohest põhikaardi kaardilehe uuendamist)
Stereofotogramm-meetria
Aeropildistamine
Andmete haldamine
Kaartide ja toodete loomine
Kaartide ja toodete levitamine ja
publitseerimine
Ortofotode valmistamine
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Kaartide andmebaasipõhine tootmine
ETAK TUUM
TOPO10PÕHIKAART
TOPO20
TOPO50BAASKAART
Vektorkaart
Rasterkaart
Trükikaart1:20 000
Vektorkaart
Rasterkaart
Keskkonnaregister Teeregister Ehitisregister
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Ruumiandmeteenused
•Avalik WMS teenus•Suunatud WMS teenused•X-tee teenused (katastriüksused, kitsendused)
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Avalik WMS teenus
•Avalik WMS teenus•Suunatud WMS teenused
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Suunatud WMS teenus
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Koostöö
•Keskkonnaregistri andmed ja ETAK voolu- ja seisuvete ruumiandmed on omavahel seotud. Ruumikujud on Keskkonnaregistris kasutusele võetud•Teeregistri kirjed on seotud ETAK teede ruumikujudega (riigiteede osas 100%, kohalike teede osas u 85%)•Töö käib, et tekiks seos Ehitisregistri hoonete andmete ja ETAK-s olevate hoonete ruumikujude vahel
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Mis varsti tuleb
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Uus põhikaart rasterkujul
•Teeregistris on kasutusel ETAK-s hallatavad ruumiandmed (teede teljed•Keskkonnaregistris
–Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Ehitisregister)–Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus (Keskkonnaregister)
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Hübriidkaart (WMS)
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Tagajärjed
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Tööprotsesside muutumine
•Kogu Maa-ameti topograafiliste andmete tootmise ja kartograafiaga seotud struktuuriüksuste töö on ümber korraldatud•On muutunud tööde koosseis ja hulk, mida me tellime erafirmadelt riigihangetega•Erafirmad on pidanud enda tööprotsessid ja tehnoloogia üle vaatama, et rahuldada tellija nõudmisi
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Ruumiandmete pakkumine
•Pakume lisaks aluskaartidele ka ruumiandmeid•Mitte ainult failidena vaid ka teenustepõhiselt•Kasutajatel rohkem võimalusi, kuid ka keerulisem ruumiandmete rägastikus orienteeruda
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Ajakohasus
•Teatud nähtusklassid (teed, veed, hooned) on ajakohasemad, kui ülejäänud topograafiline informatsioon•Kaardirakenduste ja teenuste kaudu kuvatavad infokihid, võivad olla ajakohasemad, kui aluskaardina kuvataval põhikaardil
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Asukohatäpsus
•ETAK-sse ja sealt kaartidele satuvad objektid, mis on mõõdistatud 1: 500 mõõtkavale vastava täpsusega•Andmete asukohatäpsus võib kaardil olla suurem, kui mõõtkava põhjal eeldada võiks. Teoreetiliselt võivad mõne hoone nurgapunktid Eesti Baaskaardil olla üles mõõdistatud mõne cm täpsusega.
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Aluskaardi homogeensus
•Kaardilehe sisu ei uuendata tervikuna, kannatab terviku kvaliteet•Nähtuste suhteline asukohatäpsus (omavaheline paiknemine) ja loogiline kokkusobivus kannatab
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Metaandmed
•Järjest keerulisem on vastata küsimusele: “Millal see kaart (kaardileht) on tehtud?”•Kaardilehel olev info on erineva vanusega ning erineva tootmislooga•Metainfo pidamine muutub objekti ja nähtusklassi põhiseks, kaardilehe kohta võib öelda, millal see on andmebaasist genereeritud
Eestikeelne Atlas 150, Tartu 2009
Tänapäeva kartograafid
•Tänapäeva kartograafid peavad olema arenenud ilumeelega informaatikud•Näiteks veebipõhiste ruumiandmeteenuste esitusmudeli loomisel, peab pidevalt arvestama süsteemi jõudlusega ning teadma väga hästi kaardiserveri tarkvara võimalusi ning võimekust