Upload
kristina-pint
View
9.110
Download
1
Embed Size (px)
Citation preview
MAAILM KAHE SÕJA VAHELajalugu
Kristina Pint
Mustvee Gümnaasium
12.Klass
2011
PARIISI RAHUKONVERENTS VERSAILLES´ RAHULEPING
18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, milles osales 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatlised suhted katkestanud riiki
Konverents keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglsimaa huve arvestavate lepingute koostamisele
Tähtsaim dokument oli Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahuleping(28.juuni 1919)
Saksamaa pidi loobuma kaheksandikust oma territooriumist; lisaks pidi vähendama ta oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid; ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu; pidi ka maksma reparatsioone võitja riikidele
Analoogseid rahulepinguid sõlimiti ka Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgiga
Põgusalt arutati ka Balti riikide küsimust, aga mingeid otsuseid vastu ei võetud
Rahukonverentsil sõlmitud lepinguis leidus hulgaliset ebaõiglust
Rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri
1923.a-l sai Türgist vabariik, mille presidentiks sai Mustafa Kemal
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL
Pinged säilivad Ainsaks võitjaks Ameerika Ühendriigid Kõige suurem pettumus, aga Saksamaal Ungari polnud ka tingimustega rahul Kaotajaks pidas end ka Venemaa 1922.a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa
Rapallos Versailles´ süsteemi vastase koostöölepingu
Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega
SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS
Majandus ei elavnenud Kasvas tööpuudus Saksamaal olid kõige keerulisemad
majandusprobleemid(reparatsioonide maks) Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille
käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti
Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule
ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN
1919.a moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern
Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele
Kommunistide eesmärk oli lihtsalt haarata võim- kui vaja siis vägivallaga- ning kehtestada „proletariaadi diktatuur“
Kominternis käisid ettevalmistused riigipöördeks mitmes Euroopa riigis
1923.a Saksamaal valitses sügav poliitiline kriis Isegi tänu kriisile ei õnnestunud Kominternil
maailmarevolutsiooni käivitada Tekkis ka äärmuslik natsionalistide liikumine, mis
Saksamaal esialgu läbi kukkus Itaalias saatis edu fašistlikuks nimetav liikumine 1922.a tulid fašistid Itaalias võimule Neid juhtis Benito Mussolini
UUE MAJANDUSLIKU TÕUSU AASTAD
1920.a-te keskel nõrgenes Äärmusliikumiste mõju, seoses majandusliku tõusuga
Ameerika Ühendriikide rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat, pikendati maksete tasumise tähtaega
1920.a-te teisel poolel oli Ameerikas kiire majanduskasv
Majandus püsis mõnda aega tõusuteel Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus
ainult teatud aladel
RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS 1920.AASTATEL
1925.a lõpul toimus Locarno konverents Osa võtsid- Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia,
Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia, Saksamaa Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt,
kindlustades Saksamaale Versailles`s paika pandud läänepiiri
Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule
1928.a Briand´i-Kelloggi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla 15 riiki, hiljem lisandus veel 48
Uut maailmasõda ei suudetud aga ära hoida
ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933
1920.a-te majanduslik tõus osutus lühiajaliseks
Esimesed kriisid ilmnesid põllumajanduses, seoses ületootmisega
29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika, müües väärtpabereid, mille hinnad langesid kohutava kiirusega
Inimesed kaotasid mõne päevaga enamik oma varandusest
Kõrged tollimaksud- viisid kriisi Euroopasse ja kaugemalegi
Põhjused: Ületootmine Vale majandamine- võeti palju laene, mida ei
suudetud tagasi maksta Valitsuste vead kriisi ajalTagajärjed: Tööpuudus Nälg ja rahulolematus Keskklass vaesus Inimesed kaotasid kodud ja varandused Tootmise langus Uus tööpuudus
DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja järel
Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid
Demokraatlikud vabadused laienesid- valimisõigus ka naistel
Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks- põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus
DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD
Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism
20.saj hakkasid konservatiivid tegelema majandusküsimustega- vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine majandusellu
Sotsiaaldemokraadid aga kaitsesid tööliskonna huve. Eesmärgiks oli elanikele võrdsuse tagamine
Töölistele valimisõiguse andmine suurendas pahempoolsete toetajaskonda
Seda suurendas ka nn uue kursi poliitika
AMEERIKA ÜHENDRIIGID
Arenes sõjajärgsel ajal kiiresti Kasvas kodaniku jõukus Kehtestati nn kuiv seadus(alkoholi tarbimise
keeld), mis tõi kaasa kuritegevuse ehk maffia(salaalkohol)
Ka ajalehe poiss võis tõusta tööga miljonäriks Ameerika rikkaim mees president Herbert
Hoover, kes piiras riigi osalemist majanduselus ja rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust
1929.a algas majanduskriis Massiline vaesumine 1932.a-l presidentiks demokraat Franklin Delano
Roosvelt Uus reformikava nimega New Deal ehk uus kurss,
mis pidi kiirendama kriisist välja tulemist Uus kurss- tarbimise kasv, elanike sissetulekute
suurendamine J.M.Keynesi teooria järgi võis riigieelarve
tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukalt inflatsiooni
Tänu sellele tõsteti makse, millest polnud kasu, suurendades ainult Ühendriikide riigivõlga
Tähtsamad reformid olid: Riigi toetus uutele töökohtadele, hädaabitööd Kehtestati miinimumtöötasu, tööpäeva
maksimaalne pikkus Riik hoolitses abivajajate eest- töötu abiraha,
pension ja vaestele toetused Riik reguleeris põllumajandust, tootmispiirangud Riigi kontroll panganduse üle 1933.a majanduskriisist ülesaamine 1936.a presidendi valimised võitis Roosevelt Isolatsioonipoliitika- maailmast toimuvast eemale
hoidmine
INGLSIMAA
Väljus sõjast võitjana, kuid kaotas maailmas juhtiva koha
Tähtsus maailmamajanduses kahanes Peamine probleem oli aeglane kaasaminek uutele
tehnoloogiatele ja tööstusharudele 1926.a-l esimene Inglsimaa üldstreik Tööpuudus püsis kõrgel 1918.a valimisreformiga suurendati valimisõigust,
mis tugevdas Tööpartei ehk leiboristide positsioone
1923.a valimistel esimest korda pahempoolsete valitsus
Olukord oli ikkagi stabiilne Inglismaa väljus kriisist teistest kiiremini 1921.a kompromiss- Põhja-Iirima kuus krahvkonda
Suurbritanniale, ülejäänud Iirimaa aga sõltumatuks
1937.a-l Iirima täielik iseseisvumine 1931.a-l Westminsteri statuud
PRANTSUSMAA
Sõja võitjariik Majanduse arengu tugev tõuge Võimsad investeeringud purustatud alade
ülesehitamisse Majanduskriis väiksem kui enamikes riikides Enne sõda agraar-intustriaalmaa, pärast sõda
tööstusriik Polnud aga stabiilseid parteisid Kiire valitsuste vahetamine- tekitas rahvas
pahameelt
Lõpuks tabas ka Prantsusmaad majanduskriis 1934.a-l Rahvarinde idee- koostöö kodanlike
erakondadega Välispoliitikas oli Prantsusmaa Euroopa mandriosa
tähtsaim suurvõim Puudus, aga majanduslik ja sõjaline jõud 1930.a-l NSV Liiduga koostöö
DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA
Euroopa maades levisid demokraatia kriisi nähtused
Diktatuuride tekke põhjused: Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunavate
rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu Pettumine Versailles´süsteemis Pettumine demokraatlikus riigikorralduses Majanduslikud raskused
AUTORITAARSED JA TOTALITAARSED RIIGID
Autoritaarne- Võim ühe isiku või isikute väikese rühma käes; poliitiliste erakondade tegevus piiratud; rahval puudub otsene võimalus juhte mõjutada
Totalitaarne- riigikorralduseks diktatuur; võim ühel juhil; kontroll inimeste elu üle; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgemaiks seaduseks diktaatori suva
FAŠISTLIK DIKTATUUR ITAALIAS
Lääne-Euroopas esimesena diktatuur Itaalias Itaalia pettus Pariisi rahukonverentsi tulemustes Itaalia rahulolematust kasutasid ära
kommunistid, streikide ja väljaastumistega Benito Mussolini juhtimisel astus kommunistide
vastu fašistide liikumine, lubades taastada Itaalia 1922.a sai Mussolini peaministriks:likvideeris demokraatliku riigikorralduse; kehtestati üheparteisüsteem; majandus võeti riigi kontrolli alla Tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat aidata
NATSIONAALSOTSIALISTIDE VÕIMULETULEK SAKSAMAAL
Maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonudsid Natsionaalsotsalistlikku Saksa Tööparteisse(NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler
1923.a üritas Hitler võimu haarata, aga see suruti maha ja Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose „Mein Kampf“
Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku
Kõlavale programmile vaatamata ei suutnud natsid suurt toetust haarata
Uus võimalus avanes majanduskriisiga, mida üritasid ära kasutada ka kommunistid
1932.a valimistel sai natsidest Riigipäeva suurim saadikurühm
1933.a õnnestus Hitleril ennast kantsleriks nimetada
Algul tegutses ta põhiseaduse raames, hiljem suutis aga võimu enda kätte koondada
Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk füürer
HITLERI SAKSAMAA
Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ja vabaduse kaotamist ning nende asemele tuli riiklik meelesusjärelevalve
Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine Algas aktiivne juutide tagakiusamine Hitleri võimu tugisambaks oli SS(kaitsemalev),
mida juhtis kaastööline Heinrich Himmler SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo Hitleri eesmärk: Saksamaa kiire
taasrelvastamine ja Versailles´rahulepingu „köidikutest“ vabastamine
AUTORITAARSED RIIGID Demokraatia kriis haaras ka väiksemaid riike Demokraatia asendati autoritaarse
valitsemismudeliga Üks esimesi Euroopa autoritaarseid riike oli
Portugal 1926.a toimus sõjaväline pööre ka Poolas 1935.a-l loobus demokraatiast ka Leedu Uue tõuke autoritaarsete süsteemide esiletõusuks
andis ülemaailme majanduskriis
ELUOLU JA KULTUUR
Maailmasõja järellainetused Sõda oli lootuseks, et sõjajärgne maailm
tuleb parem Paremat maailma aga ei kerkinud Sõjajärgse pettumuse ilminguks oli ka Itaalia
fašism ja Saksamaa rahutud olud Majanduse kosumine aitas kaasa
optimistlikumale ellusuhtumisele
KERGEMEELSED 1920.AASTAD
Sõjakoleduste unustamine Loobuti jäigast viktoriaanlikusest
kombekusest Naiste õigused ja võimalused laienesid Kommete liberaliseerumine Inglismaal ainult säilisid aadel ja õukond,
kuigi käidi kaasas kunsti, teaduse ja moega Mood- frivoolne Maailmakuulsaks sai koomik Charlie Chaplin
oma komöödiatega
Tänavale ilmus üha enam autosid Euroopas olid autod kallid, aga USA-s said 1920-
dnal aastail lubada endale auto ka keskmise sissetulekuga pered
Levis džässmuusika Võeti kasutusele raadio
OTSINGUD JA SAAVUTUSED
Kultuurielus otsingute ja saavutuste rohkus Dadaism- pilkas konservatiivset kodanlust ja
originaalitsevaid kunstnikke 1920.a-il saavutas oma lae palju
maailmakuulsaid kirjanikke Sürrealism- rahulolematus Eksistentsialism- arusaamatus, võõraks
jäänud maailm Suursaavutused füüsikas- gravitatsioonijõud
suudab painutada valguskiiri, universum paisub
TOTALITARISM JA RASSISM SEKKUVAD KULTUURIELLU
1920-1930.a-te läänemaailma kultuurielu erinevus- NSV Liit ja Saksamaa asusid oma kultuuri hävitamise ja deformeerimise teele
1920ndal NSV Liidus valitses loominguvabadus(teisel kümnendil see kadus)
Sotsialistlik realism- kunsti ja kirjanduse ainumõeldav meetod
Marksistlik teadus(mis on, mis mitte, seda täpselt ei teatud ja seepärast hävitati see teadus ruttu)
NSV Liidu kultuurielu lõigati muust maailmast ära Sarnane protsess algas ka Saksamaal
1930.AASTATE SAAVUTUSED JA LEIUTISED
1930ndad algasid majanduskriisiga Kui kriis leevenes, valitsesid stabiilsed ja
rahulikud meeleolud -ism´ide hulk kunstis ja kirjanduses vähenes Filmile juurde sünkroone heli Loodi uus filmikeel Muusikali jõudmine kinolinale Teine uus žanr dokumentaalfilm
Arhitektuuris internatsionaalne stiil Leiutistest tsellofaan ja nailon 1930ndate lõpul- värvifilm 1927.a-l C. Lindbergh ületas esimesena lennukil
õnnelikult Atlandi ookeani Elektri jätkuv võidukäik, varsti elekter igas kodus
AITÄH TÄHELEPANU EEST!