35
MAAILM KAHE SÕJA VAHEL ajalugu Kristina Pint Mustvee Gümnaasium 12.Klass 2011

Maailm kahe maailmasõja vahel

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Maailm kahe maailmasõja vahel

MAAILM KAHE SÕJA VAHELajalugu

Kristina Pint

Mustvee Gümnaasium

12.Klass

2011

Page 2: Maailm kahe maailmasõja vahel

PARIISI RAHUKONVERENTS VERSAILLES´ RAHULEPING

18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, milles osales 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatlised suhted katkestanud riiki

Konverents keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglsimaa huve arvestavate lepingute koostamisele

Tähtsaim dokument oli Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahuleping(28.juuni 1919)

Saksamaa pidi loobuma kaheksandikust oma territooriumist; lisaks pidi vähendama ta oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid; ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu; pidi ka maksma reparatsioone võitja riikidele

Page 3: Maailm kahe maailmasõja vahel

Analoogseid rahulepinguid sõlimiti ka Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgiga

Põgusalt arutati ka Balti riikide küsimust, aga mingeid otsuseid vastu ei võetud

Rahukonverentsil sõlmitud lepinguis leidus hulgaliset ebaõiglust

Rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri

1923.a-l sai Türgist vabariik, mille presidentiks sai Mustafa Kemal

Page 4: Maailm kahe maailmasõja vahel

MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL

Pinged säilivad Ainsaks võitjaks Ameerika Ühendriigid Kõige suurem pettumus, aga Saksamaal Ungari polnud ka tingimustega rahul Kaotajaks pidas end ka Venemaa 1922.a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa

Rapallos Versailles´ süsteemi vastase koostöölepingu

Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega

Page 5: Maailm kahe maailmasõja vahel

SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS

Majandus ei elavnenud Kasvas tööpuudus Saksamaal olid kõige keerulisemad

majandusprobleemid(reparatsioonide maks) Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille

käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti

Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule

Page 6: Maailm kahe maailmasõja vahel

ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN

1919.a moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern

Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele

Kommunistide eesmärk oli lihtsalt haarata võim- kui vaja siis vägivallaga- ning kehtestada „proletariaadi diktatuur“

Page 7: Maailm kahe maailmasõja vahel

Kominternis käisid ettevalmistused riigipöördeks mitmes Euroopa riigis

1923.a Saksamaal valitses sügav poliitiline kriis Isegi tänu kriisile ei õnnestunud Kominternil

maailmarevolutsiooni käivitada Tekkis ka äärmuslik natsionalistide liikumine, mis

Saksamaal esialgu läbi kukkus Itaalias saatis edu fašistlikuks nimetav liikumine 1922.a tulid fašistid Itaalias võimule Neid juhtis Benito Mussolini

Page 8: Maailm kahe maailmasõja vahel

UUE MAJANDUSLIKU TÕUSU AASTAD

1920.a-te keskel nõrgenes Äärmusliikumiste mõju, seoses majandusliku tõusuga

Ameerika Ühendriikide rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat, pikendati maksete tasumise tähtaega

1920.a-te teisel poolel oli Ameerikas kiire majanduskasv

Majandus püsis mõnda aega tõusuteel Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus

ainult teatud aladel

Page 9: Maailm kahe maailmasõja vahel

RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS 1920.AASTATEL

1925.a lõpul toimus Locarno konverents Osa võtsid- Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia,

Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia, Saksamaa Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt,

kindlustades Saksamaale Versailles`s paika pandud läänepiiri

Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule

1928.a Briand´i-Kelloggi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla 15 riiki, hiljem lisandus veel 48

Uut maailmasõda ei suudetud aga ära hoida

Page 10: Maailm kahe maailmasõja vahel

ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933

1920.a-te majanduslik tõus osutus lühiajaliseks

Esimesed kriisid ilmnesid põllumajanduses, seoses ületootmisega

29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika, müües väärtpabereid, mille hinnad langesid kohutava kiirusega

Inimesed kaotasid mõne päevaga enamik oma varandusest

Kõrged tollimaksud- viisid kriisi Euroopasse ja kaugemalegi

Page 11: Maailm kahe maailmasõja vahel

Põhjused: Ületootmine Vale majandamine- võeti palju laene, mida ei

suudetud tagasi maksta Valitsuste vead kriisi ajalTagajärjed: Tööpuudus Nälg ja rahulolematus Keskklass vaesus Inimesed kaotasid kodud ja varandused Tootmise langus Uus tööpuudus

Page 12: Maailm kahe maailmasõja vahel

DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja järel

Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid

Demokraatlikud vabadused laienesid- valimisõigus ka naistel

Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks- põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus

Page 13: Maailm kahe maailmasõja vahel

DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD

Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism

20.saj hakkasid konservatiivid tegelema majandusküsimustega- vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine majandusellu

Sotsiaaldemokraadid aga kaitsesid tööliskonna huve. Eesmärgiks oli elanikele võrdsuse tagamine

Töölistele valimisõiguse andmine suurendas pahempoolsete toetajaskonda

Seda suurendas ka nn uue kursi poliitika

Page 14: Maailm kahe maailmasõja vahel

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

Arenes sõjajärgsel ajal kiiresti Kasvas kodaniku jõukus Kehtestati nn kuiv seadus(alkoholi tarbimise

keeld), mis tõi kaasa kuritegevuse ehk maffia(salaalkohol)

Ka ajalehe poiss võis tõusta tööga miljonäriks Ameerika rikkaim mees president Herbert

Hoover, kes piiras riigi osalemist majanduselus ja rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust

Page 15: Maailm kahe maailmasõja vahel

1929.a algas majanduskriis Massiline vaesumine 1932.a-l presidentiks demokraat Franklin Delano

Roosvelt Uus reformikava nimega New Deal ehk uus kurss,

mis pidi kiirendama kriisist välja tulemist Uus kurss- tarbimise kasv, elanike sissetulekute

suurendamine J.M.Keynesi teooria järgi võis riigieelarve

tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukalt inflatsiooni

Tänu sellele tõsteti makse, millest polnud kasu, suurendades ainult Ühendriikide riigivõlga

Page 16: Maailm kahe maailmasõja vahel

Tähtsamad reformid olid: Riigi toetus uutele töökohtadele, hädaabitööd Kehtestati miinimumtöötasu, tööpäeva

maksimaalne pikkus Riik hoolitses abivajajate eest- töötu abiraha,

pension ja vaestele toetused Riik reguleeris põllumajandust, tootmispiirangud Riigi kontroll panganduse üle 1933.a majanduskriisist ülesaamine 1936.a presidendi valimised võitis Roosevelt Isolatsioonipoliitika- maailmast toimuvast eemale

hoidmine

Page 17: Maailm kahe maailmasõja vahel

INGLSIMAA

Väljus sõjast võitjana, kuid kaotas maailmas juhtiva koha

Tähtsus maailmamajanduses kahanes Peamine probleem oli aeglane kaasaminek uutele

tehnoloogiatele ja tööstusharudele 1926.a-l esimene Inglsimaa üldstreik Tööpuudus püsis kõrgel 1918.a valimisreformiga suurendati valimisõigust,

mis tugevdas Tööpartei ehk leiboristide positsioone

Page 18: Maailm kahe maailmasõja vahel

1923.a valimistel esimest korda pahempoolsete valitsus

Olukord oli ikkagi stabiilne Inglismaa väljus kriisist teistest kiiremini 1921.a kompromiss- Põhja-Iirima kuus krahvkonda

Suurbritanniale, ülejäänud Iirimaa aga sõltumatuks

1937.a-l Iirima täielik iseseisvumine 1931.a-l Westminsteri statuud

Page 19: Maailm kahe maailmasõja vahel

PRANTSUSMAA

Sõja võitjariik Majanduse arengu tugev tõuge Võimsad investeeringud purustatud alade

ülesehitamisse Majanduskriis väiksem kui enamikes riikides Enne sõda agraar-intustriaalmaa, pärast sõda

tööstusriik Polnud aga stabiilseid parteisid Kiire valitsuste vahetamine- tekitas rahvas

pahameelt

Page 20: Maailm kahe maailmasõja vahel

Lõpuks tabas ka Prantsusmaad majanduskriis 1934.a-l Rahvarinde idee- koostöö kodanlike

erakondadega Välispoliitikas oli Prantsusmaa Euroopa mandriosa

tähtsaim suurvõim Puudus, aga majanduslik ja sõjaline jõud 1930.a-l NSV Liiduga koostöö

Page 21: Maailm kahe maailmasõja vahel

DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA

Euroopa maades levisid demokraatia kriisi nähtused

Diktatuuride tekke põhjused: Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunavate

rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu Pettumine Versailles´süsteemis Pettumine demokraatlikus riigikorralduses Majanduslikud raskused

Page 22: Maailm kahe maailmasõja vahel

AUTORITAARSED JA TOTALITAARSED RIIGID

Autoritaarne- Võim ühe isiku või isikute väikese rühma käes; poliitiliste erakondade tegevus piiratud; rahval puudub otsene võimalus juhte mõjutada

Totalitaarne- riigikorralduseks diktatuur; võim ühel juhil; kontroll inimeste elu üle; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgemaiks seaduseks diktaatori suva

Page 23: Maailm kahe maailmasõja vahel

FAŠISTLIK DIKTATUUR ITAALIAS

Lääne-Euroopas esimesena diktatuur Itaalias Itaalia pettus Pariisi rahukonverentsi tulemustes Itaalia rahulolematust kasutasid ära

kommunistid, streikide ja väljaastumistega Benito Mussolini juhtimisel astus kommunistide

vastu fašistide liikumine, lubades taastada Itaalia 1922.a sai Mussolini peaministriks:likvideeris demokraatliku riigikorralduse; kehtestati üheparteisüsteem; majandus võeti riigi kontrolli alla Tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat aidata

Page 24: Maailm kahe maailmasõja vahel

NATSIONAALSOTSIALISTIDE VÕIMULETULEK SAKSAMAAL

Maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonudsid Natsionaalsotsalistlikku Saksa Tööparteisse(NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler

1923.a üritas Hitler võimu haarata, aga see suruti maha ja Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose „Mein Kampf“

Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku

Kõlavale programmile vaatamata ei suutnud natsid suurt toetust haarata

Page 25: Maailm kahe maailmasõja vahel

Uus võimalus avanes majanduskriisiga, mida üritasid ära kasutada ka kommunistid

1932.a valimistel sai natsidest Riigipäeva suurim saadikurühm

1933.a õnnestus Hitleril ennast kantsleriks nimetada

Algul tegutses ta põhiseaduse raames, hiljem suutis aga võimu enda kätte koondada

Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk füürer

Page 26: Maailm kahe maailmasõja vahel

HITLERI SAKSAMAA

Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ja vabaduse kaotamist ning nende asemele tuli riiklik meelesusjärelevalve

Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine Algas aktiivne juutide tagakiusamine Hitleri võimu tugisambaks oli SS(kaitsemalev),

mida juhtis kaastööline Heinrich Himmler SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo Hitleri eesmärk: Saksamaa kiire

taasrelvastamine ja Versailles´rahulepingu „köidikutest“ vabastamine

Page 27: Maailm kahe maailmasõja vahel

AUTORITAARSED RIIGID Demokraatia kriis haaras ka väiksemaid riike Demokraatia asendati autoritaarse

valitsemismudeliga Üks esimesi Euroopa autoritaarseid riike oli

Portugal 1926.a toimus sõjaväline pööre ka Poolas 1935.a-l loobus demokraatiast ka Leedu Uue tõuke autoritaarsete süsteemide esiletõusuks

andis ülemaailme majanduskriis

Page 28: Maailm kahe maailmasõja vahel

ELUOLU JA KULTUUR

Maailmasõja järellainetused Sõda oli lootuseks, et sõjajärgne maailm

tuleb parem Paremat maailma aga ei kerkinud Sõjajärgse pettumuse ilminguks oli ka Itaalia

fašism ja Saksamaa rahutud olud Majanduse kosumine aitas kaasa

optimistlikumale ellusuhtumisele

Page 29: Maailm kahe maailmasõja vahel

KERGEMEELSED 1920.AASTAD

Sõjakoleduste unustamine Loobuti jäigast viktoriaanlikusest

kombekusest Naiste õigused ja võimalused laienesid Kommete liberaliseerumine Inglismaal ainult säilisid aadel ja õukond,

kuigi käidi kaasas kunsti, teaduse ja moega Mood- frivoolne Maailmakuulsaks sai koomik Charlie Chaplin

oma komöödiatega

Page 30: Maailm kahe maailmasõja vahel

Tänavale ilmus üha enam autosid Euroopas olid autod kallid, aga USA-s said 1920-

dnal aastail lubada endale auto ka keskmise sissetulekuga pered

Levis džässmuusika Võeti kasutusele raadio

Page 31: Maailm kahe maailmasõja vahel

OTSINGUD JA SAAVUTUSED

Kultuurielus otsingute ja saavutuste rohkus Dadaism- pilkas konservatiivset kodanlust ja

originaalitsevaid kunstnikke 1920.a-il saavutas oma lae palju

maailmakuulsaid kirjanikke Sürrealism- rahulolematus Eksistentsialism- arusaamatus, võõraks

jäänud maailm Suursaavutused füüsikas- gravitatsioonijõud

suudab painutada valguskiiri, universum paisub

Page 32: Maailm kahe maailmasõja vahel

TOTALITARISM JA RASSISM SEKKUVAD KULTUURIELLU

1920-1930.a-te läänemaailma kultuurielu erinevus- NSV Liit ja Saksamaa asusid oma kultuuri hävitamise ja deformeerimise teele

1920ndal NSV Liidus valitses loominguvabadus(teisel kümnendil see kadus)

Sotsialistlik realism- kunsti ja kirjanduse ainumõeldav meetod

Marksistlik teadus(mis on, mis mitte, seda täpselt ei teatud ja seepärast hävitati see teadus ruttu)

NSV Liidu kultuurielu lõigati muust maailmast ära Sarnane protsess algas ka Saksamaal

Page 33: Maailm kahe maailmasõja vahel

1930.AASTATE SAAVUTUSED JA LEIUTISED

1930ndad algasid majanduskriisiga Kui kriis leevenes, valitsesid stabiilsed ja

rahulikud meeleolud -ism´ide hulk kunstis ja kirjanduses vähenes Filmile juurde sünkroone heli Loodi uus filmikeel Muusikali jõudmine kinolinale Teine uus žanr dokumentaalfilm

Page 34: Maailm kahe maailmasõja vahel

Arhitektuuris internatsionaalne stiil Leiutistest tsellofaan ja nailon 1930ndate lõpul- värvifilm 1927.a-l C. Lindbergh ületas esimesena lennukil

õnnelikult Atlandi ookeani Elektri jätkuv võidukäik, varsti elekter igas kodus

Page 35: Maailm kahe maailmasõja vahel

AITÄH TÄHELEPANU EEST!