Teedeprojekt OÜ tööga nr T01115 „Põhimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski km 13,4 -15,2 Harku - Hüüru lõigu jalgtee ehitusprojektiga“ kavandatavate tegevuste keskkonnamõju

hindamise eelhinnang

Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärkProjektiga hõlmatud ala asukoht: Käsitletav riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski km 13,4-15,2 Harku - Hüüru lõik asub Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas. Maanteelõik algab Tallinn-Paldiski mnt ja kohaliku tee Uus tn ristumisel ning lõpeb Hüüru bussipeatuse juures.

Olemasoleva olukorra kirjeldus: Hüüru küla elanike arv seisuga 01.01.2015 a oli 425 inimest. Tallinn-Paldiski maantee km 13,4 - 13,574 lõigu aasta keskmine liiklussagedus 2014 a loenduse andmetel oli 11482 autot ööpäevas, lõigus km 13,574 - 15,134 oli 11016 autot ööpäevas ja lõigus km 15,134 – 15,2 oli 8920 autot ööpäevas. Suure liiklussagedusega maanteelõiku kasutatakse jalgsi ja jalgrattaga liiklemiseks, kus põhilised liikumised toimuvad Hüüru küla, Harku aleviku ja Hüüru keskuse vahel. Kergliiklejate liiklussageduse kohta on teostatud OÜ IB Stratum poolt uuring „Jalg- ja jalgrattaliikluse prognoosimine Tallinn-Paldiski maanteel Tähetorni-Paldiski lõigul“, mille tulemused kinnitavad jalgtee rajamise vajadust. Harku ristmikul on välja ehitatud fooridega teeületuskoht ning vasakul pool asub ületuskohta ja bussipeatust ühendav 1,5 m laiune jalgtee. Hüüru silla alla on rajatud kallasrajad, mille kaudu on jalakäijatel võimalus ületada sõiduteed. Vääna jõe ületamiseks saavad jalakäijad kasutada teest paremal asuvat vana silda. Maanteesilla vasakpoolsel küljel on 1,0 m laiune metallist hoolderada, mis võimaldab kergliiklejatel jõge ületada.

Maanteeameti põhja regiooni tellimisel on Teedeprojekt OÜ koostanud liiklusohtlike kohtade ümberehituse projekti raames riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski km 13,4-15,2 Harku - Hüüru lõigu jalgratta- ja jalgtee (edaspidi: jalgtee) ehitusprojekti, mille eesmärgiks on liiklusohutuse taseme tõstmine kõnealuses maanteelõigus. Eesmärgi saavutamiseks näeb projektlahendus ette asfaltkattega jalgtee rajamise, mis eraldab jalakäijate ja jalgratturite liikluse sõidukite liiklusest.Jalgtee asukoha valikul on lähtutud teemaa laiusest, olemasolevate rajatiste paiknemisest ja kaitsevöönditest, kergliikluse prognoosi tulemustest ning jalakäijate-jalgratturite liiklemise suundadest. Jalgtee on projekteeritud vasakule poole sõiduteed, selle pikkus on 1,8 km ja katte laius on 2,5 m.

Teedeprojekt OÜ LK 1/11

Skeem 1. Projekteeritava jalgtee asukoht (Allikas: Maa-ameti kaardirakendus)

Keskkonnamõju hindamise vajalikkusVastavalt Ehitusseadustiku § 2 lõikele 6 ehitamisega kaasneva keskkonnamõju hindamiselekohaldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) sätteid.Tee projekteerimise käigus on keskkonnamõju hindamise algatamise otsustajaks tee-ehitusloa andja. Käesoleval juhul on ehitusloa väljastajaks Maanteeamet.Keskkonnamõju hindamine KeHJSe mõistes tuleb alati algatada, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 loetleb sellised tegevused, mille kavandamisel on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine ja selle algatamine toimub vajadust põhjendamata. Maantee rekonstrueerimise ja ehitamise puhul ning käitamisel on selliseks kriteeriumiks, mille puhul tuleb alati KMH algatada § 6 lg 1 punkt 13: kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks.

Põhimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski km 13,4-15,2 Harku-Hüüru lõigu äärde 1,8 km pikkuse jalgtee ehitusprojektiga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJSs § 6 lg 1 p 13 mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka, mistõttu peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju ning on vaja algatada KMH.

Teedeprojekt OÜ LK 2/11

ALGUS km 13,4

LÕPPkm 15,2

Kui tegevus ei ole KeHJSe § 6 lg 1 märgitud, tuleb kavandatavat tegevust analüüsida § 6 lg 2 toodud tegevuste ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” toodud künnisväärtuste alusel. Mõjude olulisust tuleb hinnata KeHJSe § 6 lg 3 toodud kriteeriumide alusel. Maantee rekonstrueerimise ja ehitamise puhul ning käitamisel on sellisteks tegevusteks, mille puhul tuleb KMH vajalikkust hinnata VV määruse § 13 lg 8. Näiteks tee ehitamine või remont, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi remont olemasolevas mahus, objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja KeHJSe § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul.Alljärgnevalt antakse hinnang KMH algatamise vajaduse kohta KeHJSe § 6 lg 3 toodud kriteeriumide alusel.

Hinnang1 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused

1.1 MaakasutusMaanteega piirneval projektalal on tegemist peamiselt maatulundusmaadega, esineb ka paar elamumaad lõigu alguses ja lõpus. Jalgtee on kavandatud valdavalt olemasolevale transpordimaale, täiendavate alade hõivamine on vajalik Harku ristmiku piirkonnas kitsa teemaa-ala tõttu. Projektiga on ette nähtud võõrandada 2217 m² maad ühest erakinnistust ning selle tõttu muutub mõningal määral maaomaniku jaoks senine maakasutus. Äralõige on planeeritud teostada riigitee kaitsevööndi alal, mille kasutamisele on seatud piirangud juba tulenevalt „Ehitusseadustikust“. Jalgtee rajamisega ei seata täiendavaid piiranguid maanteega piirnevatele maaüksustele ega halvendata ligipääsu riigiteele.Maakasutuse muutus võimaldab parandada liiklusohutust maanteel, seega ei ole projekteeritud tegevusel maakasutusele olulist negatiivset mõju.

1.2 Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõimeKuna kavandatav jalgtee jääb valdavalt olemasolevatesse teemaa piiridesse ja teekaitsevööndisse, siis remondi negatiivne mõju loodusvaradele, nende omadustele ja taastumisvõimele puudub. Negatiivse mõjuna võib välja tuua uue muldkeha ehitamise, millega kaasneb loodusliku pinnase funktsioonide hävimine (filtreerimisvõime, taimede kasvupinnas, mikrobioloogiline tegevus jne) rajatava tee muldkeha all. Positiivne püsiv mõju on kergliiklejatele ohutu liikumisvõimaluse loomine, millega kaasneb õnnetuste riski vähenemine, sh autokasutuse vähenemine ja õlireostuse ohu vähenemine. Mõju loodusvaradele võib hinnata väheoluliseks.

1.3 Keskkonna vastupanuvõimeKuna keskkonnakaitse aspektist tee kasutusaegsete mõjude märkimisväärset suurenemist ette näha ei ole ja tee-ehitusaegsete mõjude puhul on võimalik nende vältimine või minimeerimine, siis keskkonna vastupanuvõimet võib lugeda heaks.

Teedeprojekt OÜ LK 3/11

1.3.1 MärgaladProjekteeritava lõigu piirkonnas puuduvad märgalad, negatiivne mõju puudub.

1.3.2 Rand ja kallasProjektala lõpus asub Vääna jõgi, mis on kaitstava vooluveekoguna registreeritud keskkonnaregistris (VEE1094500). Vääna jõe piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi laius on 50 m ja veekaitsevöönd 10 m vee piirist. Rajatav jalgtee on avalikult kasutatav tee ning selle rajamine on kooskõlas „Looduskaitseseaduse“ § 38 lõike 5 punktiga 10. Vääna jõge ületavate sildade rekonstrueerimine ei kuulu käesoleva projekti mahtu. Jõe ületamine on kavandatud olemasoleva maanteesilla ja jalakäijate silla kaudu. Projektiga ei ole ette nähtud „Looduskaitseseaduse“ § 37 lõike 3 alusel keelatud tegevusi ega muid tegevusi, mis mõjutaksid negatiivselt vooluveekogude kaldaid või muudaksid veerežiimi, seega negatiivne mõju puudub.

1.3.3 PinnavormidKavandava tegevuse ala paikneb Harju lavamaastikul. Tegevuse ala maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 22,0-37,0 m. Projekteeritud tee all on kasvumuld mille all omakorda paepinnas. Jalgtee kõrgusliku lahenduse projekteerimisel on lähtutud olemasolevatest pinnavormidest. Negatiivne mõju olemasolevatele pinnavormidele puudub.

1.3.4 Metsad ja kõrghaljastusJalgtee trassil ei paikne metsa „Metsaseaduse“ mõistes. Projektiga on ette nähtud jalgtee rajamiseks vajaliku ala puhastamine võsast, kändude juurimine ja maa-ala planeerimine teemaal. Arvestades liiklusohutuse paranemisest ja liiklusõnnetuste vähenemisest tulenevate keskkonnariskide vähenemist ei ole kavandataval tegevusel negatiivset mõju.

1.3.5 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku aladProjektiga hõlmatud alal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Projektala lõpus asuv Vääna jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistusse. Projektiga ei kavandata „Looduskaitseseaduse“ § 51 lõikes 1 nimetatud tegevusi, mis tõstaksid veetaset, ning põhjustaksid veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmist.

1.3.6 TiheasustusaladProjektala ei läbi tiheasustusalasid, kuid ühendab lõigu alguses ja lõpus asuvaid tihedama asutusega piirkondi (Harku alevik ja Hüüru küla keskus). Projekteerimine on algatatud koostöös Maanteeameti põhja regiooni ja Saue vallaga, et parandada jalakäijate ja jalgratturite liiklemistingimusi. Seega on projektiga ette nähtud tegevusel positiivne mõju piirkonna elanikele.

1.3.7 Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad Maa-ameti kultuurimälestiste rakenduse andmetel paiknevad projekti alal ja selle läheduses järgmised pärandkultuuri objektid:

mälestusmärk Tallinna kaitsjatele II maailmasõjas (727:MAL:001). Hüüru mõisa moonakamaja (727:MOM:001)

Teedeprojekt OÜ LK 4/11

Hüüru sild (727:KIS:001) Hüüru veski (727:VEV:001) Hüüru mõisa sepipaja (727:SEK:001)

Skeem 2. Pärandkultuuri objekt Tallinn-Paldiski mnt km 13,9 (Allikas: Maa-ameti kaardirakendus)

Teedeprojekt OÜ LK 5/11

Skeem 2. Pärandkultuuri objektid Hüüru küla keskuses (Allikas: Maa-ameti kaardirakendus)

Kõik nimetatud objektid jäävad otseset ehitusalast eemale. Muinsuskaitseamet on 21.07.2015 andnud projektile kooskõlastuse nr 5.1-17.6/59-1, mille kohaselt tuleb tööde tegijal tööd peatada ning koheselt teavitada Muinsuskaitseametit, kui mullatööde käigus peaks ilmsiks tulevama kultuuriväärtusega leide või inimluid. Projektiga kavandatav tegevus tuleb teostada vastavalt Muinsuskaitseameti loale ja ettekirjutustele. Negatiivne mõju puudub.

2 Tegevuse iseloom ja selle tehnoloogiline tase

2.1 Loodusvarade kasutusTeede remont ja ehitus, sh jalgtee ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab ka kohalike loodusvarade kasutamist. Kuna teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud ning projekti piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu, siis negatiivne mõju puudub.

2.2 Jäätme- ja energiamahukusProjektiga tekkivad pinnase jäägid on taaskasutatavad ning kasutatakse ära samal või teistes lähipiirkonnas asuvatel objektidel. Kavandatav tegevus ei ole jäätme- ega energiamahukas.

Teedeprojekt OÜ LK 6/11

2.3 Lähipiirkonna teised tegevusedMaanteeameti tellimusel on Kelprojektas AS poolt koostatud Tallinn-Paldiski mnt Tähetorni-Harku ja Harku liiklussõlme eelprojekt. Käesolevas jalgtee projektis on eelprojekti lahendusega arvestatud ning seetõttu on Uue tänava poolses otsas jalgtee projekteeritud olemasolevale teemaa-alale ajutise lahendusena, et vältida hilisemaid suuremahulisi ümberehitustöid.Kohaliku omavalitsuse andmetel detailplaneeringud tegevusega piirneval alal puuduvad.

Saue valla üldplaneering on kehtestatud 22.11.2012 a ning üldplaneeringu kohta on koostatud ka keskkonnamõju eelhinnang. Tallinn-Paldiski mnt eelprojekti järgne jalgtee rajamine on kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga.

Joonis 1. Väljavõte Saue valla üldplaneeringust (Allikas: Saue Vallavalitsuse koduleht: http://sauevald.kovtp.ee/uldplaneering)

3 Tegevusega kaasnevad tagajärjed

3.1 Vee, pinnase ja õhusaastusProjektala asub kaitsmata põhjaveega aladel.

Teedeprojekt OÜ LK 7/11

Teeprojekti ehitusfaasis tuleb koostada keskkonnajuhtimiskava ja järgida üldiseid keskkonnanõuded, siis on võimalik keskkonnariskid pinna- ja põhjaveele ning pinnasele minimeerida. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi üldjuhul olla rajatud kaitsmata põhjaveega aladele ning lähemale kui 50 meetrit kaevudest ja 100 meetrit looduslikest veekogudest. Nende käitamine peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusobjekti väiksust ja kavandatavate tegevuste iseloomu arvestades ei ole vajadust eelpool nimetatud ajutiste reostusohtlike objektide rajamiseks. Erandkorras rajamine peab järgima kõiki ohutusnõudeid ja arvestama võimalikke mõjusid keskkonnale.Ehituse käigus kasutatavate mehhanismide töötamine suurendab ajutiselt õhusaastet. Õhusaastus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab määrusele “Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”.Tolmu eraldumise vähendamiseks vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi. Tuleks vältida suure hulga peenefraktsiooniliste materjalide (liiv, muld) hoidmist territooriumil vähendamaks või vältimaks nende lendumist. Vajaduse korral tuleb tolmust tööala tolmu lenduvuse vähendamiseks kasta. Väiksema kiirusega sõitmine (soovitavalt 25 km/h) vähendab veoki koormast tolmu õhku paiskumist.Pinnase saastumist lekkivate kütte- ja määrdeainetega saab vältida, kui kasutatakse korras mehhanisme.

Teedeprojekt OÜ LK 8/11

PROJEKTEERITUD JALGTEE

Skeem 4. Põhjavee kaitstus projektalal (Allikas: Maa-ameti kaardirakendus)

3.2 JäätmetekeTee-ehitusega kaasnevad jäätmed nagu väljakaevatud pinnased on taaskasutatavad. Oluline mõju puudub.

3.3 MüraLühiajaliselt võib esineda ehitustehnika poolt põhjustatud müra. Ehitamisel tuleb lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas.Jalgtee ekspluatatsioonist täiendavat müra ei teki, väljaarvatud teehoole, mida võib pidada marginaalseks. Negatiivne mõju puudub.

3.4 VibratsioonEhituse ajal esineb pinnasetihendusmasinate poolt põhjustatavat lühiajalist vibratsiooni. Ehitamisel tuleb lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. Hilisemast ekspluatatsioonist tingitud vibratsiooni ei teki. Negatiivne mõju puudub.

3.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhnPiirkonna soojus-, kiirgus- ning lõhnareostust planeeritud tegevusega ei kaasne.Valgustuse rajamist kõnealuse projektiga kavandatud ei ole. Selle hilisema rajamise korral toimub valgustuse mõju suurenemine, kuid valgustus on vajalik ohutuse tagamiseks, sh jalakäijatele ja jalgratturitele, ning jalgratta- ja jalgtee valgustust on võimalik öisel ajal vähendada, seega on mõju positiivne.

4 Kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Avariid võivad suurema tõenäosusega esineda ehitusperioodil, kuid nende vältimiseks tuleb ehitajal jälgida üldiseid keskkonnanõudeid ning avarii esinemise korral operatiivselt tegutsedes likvideerida selle tagajärjed. Projekti realiseerimise järgselt ning jalgtee kasutusperioodil täiendavate avariiohtlike olukordade tekkimist eeldatavalt ette näha ei ole. Jalakäijate ja jalgratturite eraldamine sõidukite liiklusest muudab liikluse ohutumaks. Mõju positiivne.

5 Kavandatavate tegevuste eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile

Projektiga hõlmatud ala ei paikne Natuura 2000 võrgustiku alal ning projektalal ei ole kavandatud „Looduskaitseseaduse“ § 51 lõike 1 alusel keelatud tegevusi, mis avaldaksid mõju Vääna jõele kui lõhelistele elupaigale. Negatiivne mõju puudub.

Lõppjäreldus :

Teedeprojekt OÜ LK 9/11

Käesolev keskkonnamõju eelhindamine on koostatud põhimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski km 13,4-15,2 Harku-Hüüru lõigu jalgtee ehitusprojektile, eesmärgiga anda vajalikku informatsiooni kaalutlusotsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise algatamiseks või algatamata jätmiseks.Eelhindamise tegemisel jõuti järeldusele, et kavandatav tegevus ei kvalifitseeru KeHJSe § 6 lg 1 punkt 13:

- kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks.

KeHJSe § 6 lg 2 p 10 ja VV määruse nr 224 §13 lg 8 tegevuste osas:- tee ehitamine või remont, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste

(v.a liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi remont olemasolevas mahus, objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul, kuulub rakendamisele maanteedega seoses

kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju puudub.

Võttes aluseks, et kavandatav tegevus jääb valdavalt olemasoleva transpordimaa ning teekaitsevööndi piiridesse, võib lugeda sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid vähe olulisteks.

Vajalik on: enne jalgtee ehituse alustamist koostada keskkonnajuhtimiskava ja järgida üldiseid

keskkonnanõudeid; ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud kaitsmata põhjaveega aladele ning lähemale kui 50 meetrit kaevudest ja 100 meetrit looduslikest veekogudest. Nende käitamine peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel;

säilitada olemasolev kõrghaljastus võimalikus maksimaalses mahus;

Eelhindamise lõppjäreldus: kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesoleva eelhinnangu soovitusi, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, inimese tervisele ja varale ning kultuuripärandile.

Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest ehitusaegsed mõjud kestavad ainult ehituspiirkonnas ehitusperioodi jooksul. Ehitusjärgsed mõjud on positiivsed, sest projektlahenduse kohaselt on jalgtee sobitatud keskkonda viisil, mis tagab keskkonna toimimise koos liiklusohutuse suurenemisega.Piirkonna teised tegevused koostoimes kavandatava tegevusega ei põhjusta kumulatiivsete mõjude teket ja tegevus ei too kaasa piiriülest mõju ning selle ilmumine ei ole tõenäoline.

Teedeprojekt OÜ LK 10/11

Koostas: Renek LoorensTeedeprojekt OÜ

Teedeprojekt OÜ LK 11/11