Täiskasvanute vaktsineerimineTäiskasvanute vaktsineerimine

LTKH NakkuskliinikHelen Mülle Helen Mülle 26.08.2013

Meditsiini suurimad saavutused:

AntibiootikumidPuhas vesi

AntibiootikumidPuhas vesi

Vaktsineerimine

vaktsieerimine on tõendatult üks efektiivsemaid ja kulu-tulusamaid viise haiguse ärahoidmiseks!kulu-tulusamaid viise haiguse ärahoidmiseks!

21.sajandil on igal inimesel õigus olla kaitstud vaktsiin-välditavate haiguste eest!

Vaktsiini manustamine

� Reeglina manustatakse lihasesisesi

BCG-vaktsiin nahasisesi� BCG-vaktsiin nahasisesi

� Suukaudu - rotaviiruse koolera vaktsiin

� Ninasisesi - gripi vaktiin

� Sobivad süstekohad on:

* imikutele ja kuni 2-aastastele * imikutele ja kuni 2-aastastele reielihase esiülaosa

* alates 2 aasta vanusest – õlavarre deltalihas� VAKTSIINE EI MANUSTATA TUHARALIHASESSE!

Vaktsineerimine registreeritakse tervishoiuteenuse osutaja poolt paberkandjal või tervishoiuteenuse osutaja poolt paberkandjal või elektrooniliselt ning sellekohane sissekannae tehakse immuniseerimispassi.

Pärast vaktsineerimist jääda 15 minutiks meditsiiniasutusse!meditsiiniasutusse!

Vaktsineerimise vastunäidustusedVaktsineerimise vastunäidustused1) püsivad2) ajutised

Vaktsineerimisepüsivad vastunäidustused:

1. Anafülaktiline reaktsioon vaktsiini eelmisele doosile

2. Anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus vaktsiini mõnele koostisosale

Anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus- urtikaaria, huulte või epiglottise turse, larüngospasm, śokk

3. Raske üldreaktsioon sama vaktsiini eelmisele doosile

Ained, millele on tekkinud anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus ja vastunäidustatud vaktsiin

• Pärm Hep B, HPV

• Zelatiin MMR, Varicella

• Muna Gripp, PE, YF,

MMR-haiglatingimustes!

Vaktsineerimise ajutised vastunäidustused:

� Raske haigusseisund koos või ilma palavikuta-kuni paranemiseni

� Progresseeruva iseloomuga närvisüsteemi kahjustus (kahjustus (infantiilsed spasmid, progresseeruv entsefalopaatia, raviga mittekontrollitud epileptiline sündroom)

Rase

• Vastunäidustatud on AINULT elusvaktsiinid

(BCG, MMR, OPV, Varicella, YF)(BCG, MMR, OPV, Varicella, YF)

NB! MMR, YF ja tuulerõugevaktsiini tegemise järgselt soovitatakse 4 nädalat rasestumisest järgselt soovitatakse 4 nädalat rasestumisest hoiduda.

Rase

Hepatiit B- pole vastunäidustatud, võib Hepatiit B- pole vastunäidustatud, võib vaktsineerida

Gripp- soovitatav raseduse ajal

Tdap- soovitatav raseduse ajal /III trimester

Immuniseerimise vastunäidustused ei ole:

� Kergekujuline äge haigusKergekujuline äge haigus� Haiguse peiteperiood, kontakt nakkushaigega� Rinnaga toitmine� Samaaegne antibakteriaalne ravi� Perekonnaliikme immuunpuudulikkus või

rasedusrasedus� Enneaegsus� Anamneesis febriilsed krambid

Immuniseerimise vastunäidustused ei ole

* kaasasündinud südamerikked* kaasasündinud südamerikked

* kroonilised südame, maksa, neerude, kopsude haigused, diabeet

* allergilised ja atoopilised haigused

(v.a. anafül. reaktsioonid vaktsiinile, vaktsiini komponendile)komponendile)

* vaimne ja füüsiline alaareng (Downi sündroom)

* perinataalne entsefalopaatia

Vaktsiinide kõrvaltoimedVaktsiinide kõrvaltoimed

Vaktsiinide kõrvaltoimed

• Vaktsineerimisjuhiste mittetäitmistest tingitud kõrvaltoimed

• Vaktsiini põhjustatud kõrvaltoimed:• Vaktsiini põhjustatud kõrvaltoimed:

* sagedased (lubatud) kõrvaltoimed

* tõsised kõrvaltoimed

Vaktsineerimisjuhiste mittetäitmisest tingitud kõrvaltoimed:

• Aegunud/valedes tingimustes säilinud vaktsiini kasutamine

• Vale manustamiskoht või tehnika

• Vale doos

• Vastunäidustustega mittearvestamine

Vaktsiinide kõrvaltoimed:

Sagedased ehk lubatud:Sagedased ehk lubatud:

LOKAALSED: süstekoha valu, punetus, turse (niiske kompress, paratsetamool)

ÜLDNÄHUD: lühiajaline palavik, nõrkus, ÜLDNÄHUD: lühiajaline palavik, nõrkus, peavalu, lihasvalu (paratsetamool)

Süstijärgne minestus

Vaktsineerimise tõsised kõrvaltoimed

1. Lokaalsed reaktsioonid: 1. Lokaalsed reaktsioonid:

• Süstekoha turse, lokaalne leid läbimõõduga >7 cm

• Abstsess süstekohal• Abstsess süstekohal

• Suurenenud lümfisõlmed (vähemalt ühe lümfisõlme läbimõõt>1,5 cm)

Vaktsiinide tõsised kõrvaltoimed

2. Üldreaktsioonid2. Üldreaktsioonid

Palavik >40C, mis tekib 48 h jooksul peale vaktsineerimist

Trombotsütopeenia

Krambid

Entsefaliit, meningiitEntsefaliit, meningiit

Anafülaksia

B hepatiidi vaktsiin

• Süstekoha valu 3-30%

• Süstekoha turse 3%• Süstekoha turse 3%

• Palavik > 37,7C 1-6%

• Anafülaksia risk 1:1,1 milj.

• Lastel vähem reaktsioone kui täiskasvanutel

MMWR 2006

MMR vaktsiin ja entsefaliit

Vaktsinatsiooni järgselt risk:

1/ 10 miljoni kohta1/ 10 miljoni kohta

Haigestumise korral:

Leetrid 1/2000

Punetised 1/6000Punetised 1/6000

Täiskasvanute vaktsineerimine

1. Epidemioloogiline eriolukord

2. Kuulumine nakatumise riskirühma (meedikud, reisijad, kaasnev krooniline haigus jne)

3. Vanema-ealisus

Difteeria

Difteeria ehk kurgutõbi on äge bakteriaalne nakkushaigus, mille tekitajaks on Corynebacterium nakkushaigus, mille tekitajaks on Corynebacterium diphtheria.

Haigustekitaja siseneb organismi ülemiste hingamisteede limaskesta kaudu ja paljuneb, eritub mädasegust vedelikku, millest moodustub kilet meenutav katt.

Eelkõige on ohustatud lapsed, kellel tekib kõriturse ja lämbumine

Difteeriasse haigestumine

Riik 2012 2011 2010 2009Riik 2012 2011 2010 2009

Eesti 0 0 0 0

Läti 8 6 2 6

Leedu 0 1 0 0Leedu 0 1 0 0

Ukraina 5 8 17 21

EpiNorth 2013

Läkaköha

* Tekitaja Bordetella pertussis, levib inimeselt * Tekitaja Bordetella pertussis, levib inimeselt inimesele

* Läkaköha on äge hingamisteede haigus, mida iseloomustavad pikka aega kestvad köhahood(eriti öösiti, lõppevad oksendamisega)

* eluohtlik haigus <1 a. vanustele lastele

Läkaköhasse haigestumine

Riik 2012 2011 2010Riik 2012 2011 2010

Eesti 149 478 1295

Soome 536 555 345

Norra 4248 4405 3562Norra 4248 4405 3562

Ukraina 2286 2937 1067

EpiNorth 2013

Difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsiini soovitused täiskasvanuile

* 1 doos vanuses 19-64a.

* 1 doos >65a

* 1 doos raseduse III trimestris (pärast 20 nädalat), kui raseduse ajal ei vaktsineeri, siis 1 doos peale sünnitust

* <12 kuu vanuste laste kontaktsed* <12 kuu vanuste laste kontaktsed

* meditsiinitöötajad

* ei sõltu dT intervallist

HPV

Inimese papilloomiviirusel on erinevad tüübid, mõned levivad sugulisel teel ja võivad mõned levivad sugulisel teel ja võivad põhjustada emakakaela vähki.

Emakakaela vähk: esinemissageduselt teine vähitüüp noortel euroopa naistel1

Euroopa naised (15–44 a.)

Uued vähijuhud (2002): 128 550 Rinnavähk

Melanoom

Emakakaela vähk

Melanoom

Munasarja vähk

Kilpnäärme vähk

Jämesoole/päraku vähk

Hodgkini lümfoom

Non-Hodgkini lümfoom

Emakakeha vähk

1. Ferlay J, Bray F, Pisani P, Parkin DM. Lyon, France: IARC Press; 2004

Emakakeha vähk

Aju/KesknärvisüsteemivähkMaovähk

Leukeemia

Kopsuvähk

Neeruvähk

Emakakaelavähi sagedus

Eestis 16/100 000 naise kohta

Leedus 18/100 000 naise kohta

Soomes 4/100 000 naise kohta

Eestis emakakaelavähi haigete 5 aasta elulemus on 60% (Põhjamaades tunduvalt kõrgem)on 60% (Põhjamaades tunduvalt kõrgem)

HPV vaktsiinSILGARD - 4 valentne (alatüübid 6,11,16,18)

rekombinantne vaktsiin

skeem: 0, (1) 2, 6 kuudskeem: 0, (1) 2, 6 kuud

Näidustus ka meestel teravate kondüloomide ennetamiseks

CERVARIX- 2 valentne (alatüübid 16,18)

skeem:0, 1, 6 kuud

Oluline, et kõik annused oleksid antud 1 a. jooksul ja mitte enne 9-ndat eluaastat!

Gripi vaktsineerimine

* Soovituslik alates 6 elukuust* Soovituslik alates 6 elukuust* Vaktsiin kedagi grippi ei nakata* Sobivaim aeg vaktsineerimiseks oktoober,

november* Kaitse tekib 2 nädala pärast, kestab kuni 10

kuudkuud

2012.a oli Eesti elanikkonnast vaktsineeritud 1,1%

Gripp

Gripi tüsistuste riskirühmad

* >65 a.

* kroonilised haiged

* rasedad

Pneumokokknakkus

Pneumokokk e Strepto-coccus pneumoniae

Pneumokokkinfektsioon

1. Mitteinvasiivne infektsioon (limaskesta haaratus)

* keskkõrva infektsioon* keskkõrva infektsioon

* põskoopapõletik

* kopsupõletik

2. Invasiivne infektsioon(steriilsest kehavedelikust pneumokoki isoleerimine)

2. Invasiivne infektsioon(steriilsest kehavedelikust pneumokoki isoleerimine)

* baktereemia

* baktereemiaga kulgev kopsupõletik

* meningiit

Incidence of invasive pneumococcal disease in adults with selected underlying conditions

and healthy adultsUnited States, 2000

341

432

400

500

Cas

es p

er 1

00,0

00 p

erso

ns

1143 48 59

92

294341

0

100

200

300

400

Cas

es p

er 1

00,0

00 p

erso

ns

Preliminary results using data from CDC’s Active Bacterial Core SurveillanceAnd the National Health Interview Survey

0Healthy Chronic

heartDiabetes Chronic

lungHeavydrinker

Solidcancer

HIV/AIDS Bloodcancer

Cas

es p

er 1

00,0

00 p

erso

ns

Polüsahhariidvaktsiin

Kellele soovitada?

1) üle 65 aastased1) üle 65 aastased

2) täiskasvanud, kes suitsetavad

3) 2-64aastased riskirühma patsiendid

* krooniline südame-, maksa-, kopsuhaigus

* aspleenia* aspleenia

* immuunpuudulikud

* sisekõrva implantaadiga patsiendid

* astmaatikud!

Immuunpuudulikkus ja vaktsineerimine?

1.immuunpuudulikud võivad põdeda raskemini ja 1.immuunpuudulikud võivad põdeda raskemini ja sagedamini vaktsiin-välditavaid haiguseid

2. immuunsuse nõrgenemine haiguse või ravi tagajärjel – vaktsiinis sisaldub mikroob võib põhjustada haiguse (elusvaktsiin)põhjustada haiguse (elusvaktsiin)

3. vaktsiini lubatud kaitse võib jääda puudulikuks (kasutada suuremaid doose, näiteks Hep.B)

Immuunpuudulikkus

1. primaarne (geneetilise päritoluga, kaasasündinud)kaasasündinud)

2. sekundaarne

* HIV--->AIDS

* hematol. kasvajad* hematol. kasvajad

* kiiritus ja immuunsupressiivne ravi

* neerupuudulikkus

* aspleenia

Immuunpuudulike vaktsineerimine

Põhiprintsiibid:

1. Elusvaktsiinid on vastunäidustatud(erandjuhud, sõltub immunpuudulikkuse raskusest)

2. Inaktiveeritud vaktsiinid on näidustatud

3. Oluline on kodukontaktsete vaktsineerimine

HIV positiivse täiskasvanu vaktsineerimissoovitused

1. pneumokokknakkuse vastu

2. gripi vastu

3. A ja B hepatiidi vastu

4. difteeria-teetanus -läkaköha vastu4. difteeria-teetanus -läkaköha vastu

5. puukentsefaliidi vastu