5. NATURA-EELHINDAMINE. KAVANDATAVATE TEGEVUSTE EELDATAVAST MÕJUST NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE

Riigimaantee 19201 Pärnu-Jaagupi – Kalli km 0,0-22,7 lõigu tehnilise projektiga kavandatavate tegevuste Natura-eelhindamine

5.1. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad

Projektiga kavandatav ehitustegevus toimub Lavassaare hoiuala ja Naissoo looduskaitseala piiril.

Lavassaare hoiuala (kavandatav looduskaitseala)

Kaart 1. Hoiuala piirnemine riigimaanteega (punased lõigud)

Lavassaare hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“ 18.05.2007. a. Hetkel Lavassaare hoiualal puudub kehtiv kaitse-eeskiri, seega rakenduvad hoiuala kaitse-eesmärkide saavutamiseks Hoiualal kehtivad kitsendused on toodud looduskaitseseaduses § 14, 32 ja 33.

Hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000246) asub Pärnumaal Audru, Koonga ja Halinga vallas.

Lavassaare hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade laialehiste metsade (9020*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), kadastike (5130), loodude (6280*) kaitse ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: sarvikpütt (Podiceps auritus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), piilpart (Anas crecca), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), rabapüü (Lagopus lagopus), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), sookurg (Grus grus), rüüt (Pluvialis apricaria), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomachus pugnax), mustsaba-vigle (Limosalimosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punajalg-

tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja hallõgija (Lanius excubitor).

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 kohaselt on Lavassaare loodusala kaitse-eesmärk kaitsta nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpe: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad laialehised metsad (*9020) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Lavassaare linnuala kaitse-eesmärk on kaitsta nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) järgmiste liikide elupaiku: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), niidurisla e niidurüdi e rüdi (Calidris alpina schinzii), soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);

Hoiualal domineerivad rabamaastikud. Levinumaks elupaigaks on raba, mis on klassikaline Lääne-Eesti tüüpi lavaraba rohkete laugastega. Servaaladel levivad erinevad siirdesookooslused. Kõima raba põhjaservas ja rabalaamade vahelistel aladel (Kõima ja Laisma vahel ning Laisma ja Kaseraba vahel) on madalsooalad, millest osa on kuivenduse tulemusel tugevasti võsastunud või metsastunud. Suuri rabalaamasid piiravad kitsad soometsa ribad, millest enamus on rabamets, lõiguti on ka siirdesoometsa. Rabade servaaladel on peamiselt karbonaatsete soostunud niitude ja lage-madalsoode kinnikasvamisel kujunenud madalsoo- ja lodumetsad ning soostunud metsad. Metsadest leidub kaitsealal veel salumetsi, mis on tekkinud kunagiste puisniitude metsastumise tulemusel.

Hoiuala muudetakse looduskaitsealaks. Moodustatava Lavassaare looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta Lavassaare soostikku ja seda ümbritsevaid metsa- ning pärandkooslusi. Kaitsekorralduskava on koostamisel.

Naissoo looduskaitseala

Naissoo looduskaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 102 „Naissoo looduskaitseala kaitse-eeskiri“ 03.04.2007. a. Kaitseala on moodustatud Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 5. veebruari 1964. a otsusega nr 26 «Pärnu rajooni looduse kaitsest» moodustatud Naissoo tammiku kaitseala baasil.

Kaart 2. Looduskaitseala piirnemine riigimaanteega (tume jäme joon)

Naissoo looduskaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000569) asub Põhja-Pärnumaal Koonga vallas Naissoo ja Kõima külas kahel pool Pärnu-Jaagupi- Kalli maanteed.

Kaitseala eesmärk on kaitsta tamme-enamusega puistut ja elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ning lood ehk alvarid (6280*).

Naissoo loodusala kaitse-eesmärk on kaitsta loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe: kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070) ning II lisas nimetatud liigi kaksikhammas (Dicranum viride) kasvukohta.

Kaitseala kuulub tervikuna sihtkaitsevööndisse. Sihtkaitsevöönd on vajalik metsakoosluste arengu paremaks tagamiseks. Sihtkaitsevööndi kaitseeesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Kaitsealal on kinnitatud kaitsekorralduskava „Naissoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2013-2022“

5.2. Kavandatavate tegevuste eeldatavast mõjust Lavassaare hoiualale ja Naissoo looduskaitsealale

Kaart 3. Projektiga kavandatavate tegevuste mõjupiirkonnad Lavassaare hoiualal

5.2.2. Projektiga kavandatud tegevus, mis võib mõjutada Natura 2000 ala seisundit mõjupiirkonnas nr. 1 (vt. kaart n.3)

Mõjupiirkonnas nr. 1 on maantee ja elektriliini vahel puisniidu ilmeline ala, mis jääb 2 katastriüksusele. Eraomandis katastriüksus tunnusega 18801:001:0080 (omaniku kooskõlastus 23.07.2013 kirjaga) ja riigiomandis (RMK) katastriüksus 18801:001:0217 (kooskõlastatud RMK 19.08.2013 kirjaga). Inventeeritud puisniit asub elektriliinist raba suunas ning mõjuala selleni ei ulatu.

Projekt antud kohas olemasoleva teetrassi asukoha muutmist ette ei näe ja jääb teemaa katastriüksuse piiridesse. Eesmärk on tõsta tee kandevõimet ning viia sõiduprofiil vastavusse tänaste tee projekteerimis- ja ohutusnõuetega Projektijärgne teedeehituslik tegevus antud katastriüksustel on teekonstruktsiooni tugevuse tõstmine (parandamine). Hoiuala mõjutab antud tegevuse juures teemulde tõstmine, mis tähendab, et projekteeritud teenõlvad (nihkuvad koos olemasoleva kraaviga) ulatuvad teemaast välja. Projektijärgselt planeeritakse selleks vajalik maa võõrandada ning nihutada uus katastripiir teenõlva alla (ettepanek moodustatava looduskaitseala piiri muutmiseks). Äralõige eraomandis olevast katastriüksusest on 1004 m2 ja riigiomandist 2537 m2, mis tähendab Lavassaare hoiuala pindala vähenemist 0,004%.

Teiseks projektijärgseks tegevuseks on külgnähtavuse tagamiseks ala puhastamine metsast ja võsast. Raadamine väljub olemasoleva teemaa piiridest. Töömahtude piiriks on 12 m uuest planeeritava teekatte servast. Riigimaal puhastatakse võsast 976 m2 ja metsast 4369 m2 ala; eraomandis katastriüksusel puhastatakse võsast 885 m2 ala ja langetatakse 2 üksikpuud.

5.2.3. Projektiga kavandatud tegevus, mis võib mõjutada Natura 2000 ala seisundit mõjupiirkonnas nr. 2

Mõjupiirkonnas nr. 2 on tegemist inimtegevusest mõjutatud (kuivenduse tulemusel tekkinud) sooserva kõdusoometsaga, mis jääb 2 katastriüksusele. Riigiomandis (RMK) katastriüksused tunnustega 33404:002:0259 ja 18801:001:0179 (kooskõlastatud RMK 19.08.2013 kirjaga).

Tulenevalt Keskkonnaameti 6. augusti 2013. a. kirjast ja Maanteeameti lääne regiooni läbirääkimistest Keskkonnaametiga, otsustas Maanteeamet kui projekti tellija seda muuta, et vältida tee remondi ja trassi asukoha muutuse negatiivset keskkonnamõju Lavassaare soomassiivi Kõima raba servaalale. Muudetud projekt antud kohas olemasoleva teetrassi asukoha muutmist ette ei näe ja jääb teemaa katastriüksuse piiridesse.

Projekteeritud teenõlvad jäävad olemasolevale teemaale. Hoiualaga (2 katastriüksusel) seotud tööd on olemasolevate kraavide puhastamine (osaliselt teemaast väljas) ning metsa ja võsa eemaldamine, mille töömahtude piir on enamasti kraavide välisperv (osaliselt teemaas väljas), va. katastriüksusel 18801:001:0179. Antud katastriüksusel toimub võsa eemaldamine 378 m2, et tagada nõutud külgnähtavus ja töömahtude piiriks on 12 m teekatte servast. Katastriüksusel 33404:002:0259 eemaldatakse metsa ja võsa kokku 563 m2. Tegemist on väikeste aladega teekurvidel, et parandada külgnähtavust, millega ei kaasne raietöid elupaigas.

5.2.4. Projektiga kavandatud tegevus Naissoo looduskaitsealal

Projektis ettenähtud teetööd jäävad olemasoleva teemaa piiridesse ning ei mõjuta ega puuduta riigimaanteega piirnevat Naissoo looduskaitseala. Naissoo looduskaitseala ega Naissoo loodusala kaitse-eesmärke ei kahjustata.

5.3. Kavandatava tegevuste mõjude hinnang mõjupiirkonnas 1 ja 2

Mõjupiirkonnas 1 planeeritavad raietööd ei ohusta hoiualal kaitstava elupaigatüübi seisundit. Teeäärne 4,6 ha metsala on äralõigatud elupaiga tuumikalast elektriõhuliiniga, seega on tegemist pigem puhvertsooniga kui kaitsealuse elupaigatüübiga. Antud funktsionaalsus säilib ka pärast planeeritavaid töid, sest raietööde mahud ei mõjuta oluliselt metsaga kaetud ala suurust.

Mõjupiirkonnas 2 planeeritud raietööde maht ei mõjuta Lavassaare hoiuala üldiste kaitse-eesmärkide saavutamist, sest metsastunud rabaserva laiuse muutus on väike ning mõjutatav mets on inimtekkeline ning ei kvalifitseeru elupaigaks.

Mõjupiirkonna 2 Lavassaare soomassiivi Kõima raba servaala, on aastaid mõjutatud metsakuivenduskraavidesüsteemidest. Projektiga planeeritav tegevus ei muuda hoiuala veerežiimi. Olemasolevad kraavid puhastatakse. Seega on tagatud kaitse-eesmärkide saavutamine ning ala soodne seisund tagatud.

5.4. Lõpphinnang

Projektijärgselt puhastatakse külgnähtavuse tagamiseks, liiklusohutuse tõstmise eesmärgil, ja olemasolevate kraavide puhastamise käigus teegapiirneva Natura ala katastriüksustelt 4482 m2 metsa ja võsa. See on 0,005% kogu Natura ala pindalast. Natura ala piirides ja mõjualas ei rajata uusi kraave ja rajatisi, mis mõjutaksid elupaikade veerežiimi. Säilitatakse olemasolev

režiim. Arvestades, et tee trassi asupaik ei muutu ning eelnevaid asjaolusid, siis projektijärgsel tegevusel negatiivsed keskkonnamõjud puuduvad ning on tagatud Natura ala soodne seisund.