NAISKODUKAITSE, NOORED KOTKAD

JA KODUTÜTRED – KUIDAS LIITUDA?

KAITSELIIDU AJAKIRI5/2015

VÕIDUPÜHA PARAADI SKEEM JA MAAKAITSEPÄEVAD ÜLE EESTI

HIIUMAA

MILITAARSED

VAATAMISVÄÄRSUSED

VÕIDUPÜHAMaakaitsepäevad üle Eesti

VÕIDUPÜHAVõidupüha paraad Kärdlas 2015

VÕIDUPÜHAVõidupüha paraadid läbi aja

VÄLJAÕPEKuidas ma Hundi passi sain

MILITAARSPORTNaiskodukaitse kooormusmatka kaksikvõit läks Valgamaale

MILITAARSPORT15 aastat „Tihu kevadet“

OHUTUSEt veemõnud tooksid vaid rõõmu

SÕJARAUDPAZ, see malevkonna oma igiliikur

SÕJARAUDTartusse tuleb võidutuli teisiti

AJALUGUIidlesed aa ermkanged ehk hiidlaste pajatusi piiritsooni päevilt

AJALUGUMilitaarretked Hiiumaa metsades ja mere ääres

AJALUGUTaaskohtumine Järvakandis ja meenemedal „25 aastat Kaitseliidu taastamisest“

HARITUD SÕDURKuidas sõjas ellu jääda. Nõuandeid võitlejatele

KAITSELIITKaitseliidu teenetemärgid ja -medalid

KAITSELIITAstuks Kaitseliitu?

KAITSELIITLiituks Naiskodukaitsega?

NAISKODUKAITSETänavatarkus Naiskodukaitsest

NOOREDErnakese võitsid Pärnumaa kodutütred

NOOREDHiiumaa aasta tublimad noored õpivad Paladel

NOOREDPõlislaanes luurajad pääsesid telepildile

PERSOONKaasiku pere on Kaitseliiduga kokku kasvanud

PERSOONTuletoojad kannavad kustumatut sädet

10

12

14

16

20

24

28

30

34

36

42

55

66

46

45

58

70

5 | 2015

KAANEFOTO: ENN SUTTING

www.facebook.com/kaitsekodu

Kommenteeri

artikleid,

vaata pilte, hoia

silm peal ajakirja

ilmumisgraafikul

50

64

62

72

75

5 | 20154

Üheks lõbusamaks katsumuseks pidasid

Valga naised aga eelviimast ülesannet,

öist pannkookide küpsetamist, mis

teisel tiimil kahjuks sooritamata jäi

Kahjuks läks väga paljudel juhtudel nii, et enne, kui

torud paika keerati, jõudis vastane liikuma hakata

või vahekohtunik lahkuda ning tuletellimus luhtus

Hiiumaa Kaitseliidu

perele on „Tihu kevad“ aasta

suursündmus, mis on täitnud

kuhjaga 15 aastat tagasi

püstitatud eesmärke

Asja vähe arutanud, panime oma taskupõhjadest kraabitud

kroonid kokku ja saime 3000 krooni eest täiesti oma bussi

Nii Esimese kui ka Teise maailmasõja kindlustusi

leiab peaaegu kogu saarel, peamiselt küll

rannikul ja selle lähedal

42

22

16

20

24

30

55 | 2015

Suur oli ta üllatus, kui pärast avalduse rahuldamist selgus, et organisatsioonis ootab teda ees mõnigi endine klassivend ja vana tuttav

Lasin end visata täiesti tundmatusse vette,

teadmata, mis mind ees ootab. Arvasin, et

organisatsiooni kuuludes saan tuua oma ellu

põnevust ja midagi uut

Säärane luurevõistlus on nii teadmiste kontroll, kus testida õpitut, õpivõimalus kui ka enese proovilepanek

5 | 2015

54

75

Tänavu viivad võidutule maakondadesse Kaitseliidu taastamise juures olnud liikmed

58

70

5 | 20156

Männiku malevkond sai viieaastaseksKaitseliidu Harju maleva Männiku

malevkond tähistas 1. juunil viiendat sünnipäeva. 2003. aastal loodud Männiku

üksikkompanii liikmeskond ületas 2010. aastal 300 piiri ja tollane Kaitseliidu

ülem otsustas nimetada üksikkompanii malevkonnaks. Praeguseks on Männiku

malevkond Harju maleva eksterritoriaalne allüksus, kes toimetab vastavalt oma

ülesannetele kogu Harjumaal.

Meredivisjon osales Baltimaade suurimal miinitõrjeoperatsioonil15.–29. maini mitmel pool Eestis läbi viidud Baltimaade suurimal miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit 2015 osales kümmekond Tallinna maleva meredivisjoni kaitseliitlasest, kes andsid oma panuse operatsioonistaabi staabiohvitseride, mereväe laevade laeva-ohvitseride ja liitlaste laevade läviohvitseridena. Operatsiooni eesmärgiks oli Eesti merealade puhastamine miinidest ja muudest lõhkekehadest ning üksuste koostöö harjutamine. Eesti vetest leiti tänavu 210 lõhkekeha, mis on seni Eesti, Läti ja Leedu vetes korraldatud miinitõrjeoperatsioonide rekord.

Kalev ja Kaitseliit austasid Vabadussõjas langenud kalevlasiEesti spordiseltsi Kalev 114. aastapäeval austasid spordiselts ja Kaitseliit Vabadussõjas langenud kalevlasi Rahumäe kalmistul. „Kalevlased olid ühed esimesed Eesti mehed ja naised, kes haarasid relva ja asusid välja võitlema vabadust ja omariiklust. Kodumaa-armastus, ennastsalgavus ja vaprus olid need, mis tegid Kalevi malevast ühe dekoreerituma üksuse Vabadussõja päevil ja paiskasid kalevlasi kõige tulisematesse lahingutesse kõigil rinnetel,“ juhatas Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili sisse oma austusavalduse kalevlastele. Koos Eesti spordiseltsi Kalevi, Kalevi ja Nõmme malevkonna ning Naiskodukaitse Nõmme jaoskonna liputoimkondadega viis Kaitseliidu peakaplan läbi mälestusteenistuse.

Saaremaa maleva etteotsa asus kapten Margo SaiAlates 1. juunist täidab Kaitseliidu Saaremaa maleva pealiku kohuseid maleva staabiülemaks määratud kapten Margo Sai. Kapten Sai sündis 1973. aastal. Ta läbis ajateenistuse Kalevi jalaväepataljonis ja omandas kõrghariduse Mainori kõrgkoolis. Kaitseliiduga liitus Margo Sai 1997. aastal. Kaitseliidu koolis on ta läbinud rühma- ja kompaniiülema kursuse, lisaks täiendanud end erinevatel kursustel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes, Rootsis, Soomes ja mujal. Senine Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Kristjan Moora jätkab teenistust Kaitseliidu peastaabi operatiiv- ja planeerimisosakonna maakaitsejaoskonna ülema-suunaohvitserina.

SündmusedM

ER

ED

IVIS

JON

KA

RR

I K

AA

S

KA

ITS

EV

ÄG

I

MA

RG

US

PU

RL

AU

75 | 2015

Küberkaitseliitlased said lipu16. mail annetati Viimsis Eesti sõjamuuseumis Kaitseliidu küberkaitse üksusele lipp. Lipu annetasid Naiskodukaitse, riigi infosüsteemi amet ning staabi- ja sidepataljon. „Oleme jõudmas arengujärku, kus on aeg sirutada tiivad ning asuda uhkusega täitma meile pandud ülesandeid ja ootusi,“ ütles küberkaitse üksuse pealik Andrus Padar. Padari sõnul on tänaseks paika seatud koostöösuhted üksust kaasavate pädevate ametiasutuste, st riigi infosüsteemi ameti ja kaitseväega. „Ka oleme lõpule viimas sisemisi ümberkorraldusi, et saaksime abipalve saabumisel välja panna kompetentseid reservüksusi, mis on võimelised ülalnimetatud ametiasutuste kutsel neile reaalselt appi minema,“ lisas Padar.

Kaitseliidu ülem kohtus Rootsi kaitsejõudude juhtidegaKaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili kohtus mai keskel Rootsis sealse kaitseväe juhataja kindral Sverker Göransoni ja Kodukaitse ülema brigaadikindral Roland Ekenbergiga, et arutada muutunud julgeolekuolukorda Läänemere regioonis ning vabatahtlike riigikaitseorganisatsioonide panustamist rahvuslikku ja rahvusvahelisse riigikaitsesse. Kindral Kiili külastas ka Rootsi Kodukaitse kooli ja Kodukaitse ihukaardiväerügemendi (Livgardet) õppust. Kaitseliitu seob Rootsi Kodukaitsega pikaajaline koostöö.

Marylandi rahvuskaardi uus ülem külastas KaitseliituUus Ameerika Ühendriikide Marylandi Rahvuskaardi ülem kindralmajor Linda Singh tegi mai lõpul oma esimese külaskäigu Eestisse. Ta külastas 1. jalaväebrigaadi ja Ämari lennubaasi ning tutvus Kaitseliiduga. Kindral Singh kohtus Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiiliga, külastas Tallinna maleva väljaõppekeskust ja Kaitseliidu kooli. Lisaks vaatles ta õppust Kährik. Kaitseväe, Kaitseliidu ja Marylandi Rahvuskaardi koostöö sai alguse pärast kaitseväe taasloomist. Rahvuskaart on korraldanud kaitseväelaste ja kaitseliitlaste koolitusi Ameerika Ühendriikides ning panustanud Kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni tugevdamisse. Kindralmajor Singh on Marylandi Rahvuskaardi ülem alates 2015. aasta jaanuarist.

Sõduriproovil mahtus 24 tunni sisse vaid esikolmikAprilli lõpul aset leidnud Sakala maleva jõukatsumise Sõduriproov 2015 võitsid korraldajate esindajad Ditmar Martinson ja Keijo Kokamägi. Koos karistuspunktidega oli nende aeg 22 tundi ja 48 minutit. Teine koht läks ajaga 23 tundi ja 11 minutit nende malevakaaslastele Kerd Meremaale ja Igor Esajasele. Kolmandaks tulid külalisvõistlejad Järva malevast Indrek Reismann ja Alo Aasma ajaga 23 tundi ja 14 minutit. Sel aastal startis Sõduriproovile 11 lahingupaari, üle lõpujoone jõudis neist viis, lisaks kaks üksikvõistlejat. Kuid peale nimetatud esikolmiku ei mahtunud kellegi lõpuaeg 24 tunni sisse.

5 | 2015

EIN

AR

MA

HL

5 | 20158

1 2001 loodi

Kaitseliidu

kool ja 2008

Lääne kait-

seringkonna

staap

2 3 1919 sõlmis

Eesti vaherahu

landesveeriga,

mis sun-

niti Riiast

lahkuma, võim

anti üle Läti

seaduslikule

valitsusele

4 1941 lõid Eesti

metsavennad

tagasi hävitus-

pataljoni rün-

naku Kilingi-

Nõmmel

5 1994 taastati

kaplanitee-

nistus

6 1993 loodi

Pärnu ja Tartu

üksik-jala-

väepataljonid

7 8 1994 loodi Ees-

ti Rahuvalve

üksikkompanii

9 10 1941 algas

Tartu va-

bastamine

Punaarmeest

11 12

13 14 15 1886 sündis

kolonel Karl

Parts

16 17 18 19 1940 küüditati

Johan Lai-

doner koos

abikaasaga

Venemaale

20 Õhuväe

aastapäev –

1919 loodi

Eesti õhuvägi

21 22 23 24 1944 algas

Punaarmee

suurpeale-

tung Narva

rindel

25 26 1944 algasid

lahingud

Sini mägedes;

1994 asutati

riiklik len-

nusalk

27 28 29 1944 peatati

Sinimägedes

Punaarmee

suurrünnak;

1993 loodi

Põhja üksik-

jalaväepatal-

jon

30 1940 küüdita-

ti Konstantin

Päts koos

perekonnaga

Ufasse;

1941 peeti

Kulina-Puka

lahing

31 1941 pidas

ERNA grupp

Kautlas

lahingu

punaväega

Juu

liKalender

1 2 3 4 Eesti lipu päev;

1919 vallutasid

Eesti väed

Jēkabpilsi ja

kohtusid Poola

vägedega

5 1919 algas

sõjategevus

landesveeriga

6 7 1920 tunnus-

tas Soome de

jure Eestit

8 9 10 1919 sõl-

miti vahe rahu

landesveeriga

11 12 Balti

Kaitsekolledži

aastapäev

(kolledž asu-

tati 1998)

13 14 Leinapäev.

1941

toimus suur-

küüditamine

15 16 1940 esitas

Nõukogude

Liit ulti-

maatumi

Eestile ja

Lätile

17 1940 oku-

peeris

Punaarmee

Eesti

18 19 20 2000

loodi maaväe

staap;

2003

siirdus EST-

PLA-7 ope-

ratsioonile

Iraagis

21 1940 peeti

Raua tänava

lahing

22 23 Võidupüha.

1919 saavu-

tas Ees ti Võn-

nu (Cēsise)

lahin gus

võidu

landesveeri

üle

24 1994 loodi

mereväe

staap;

1908 sündis

kolonel Al-

fons Rebane

25 1992 taasloo-

di toetuse

väejuhatuse

logistika-

pataljon

kaitseväe

peastaabi

autokompa-

niina

26 27 28 1949 langes

Relvastatud

Võitluse

Liidu (RVL)

juht Endel

Redlich

29 1992 alustati

Soomes Eesti

kaadriohvit-

seride kooli-

tamist

30 1919 jõudsid

Eesti väed

Riia alla

Juu

ni

13

7

21

95 | 2015

Tule Hiiumaale!

kaitsekodu

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Makett: Allan Kukk/Directormeedia

Küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 PärnuTelefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitse Kodu! internetishttp://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekoduwww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastisTellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee)Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kaastööde saatmise tähtajad: 20. juuli, 31.august, 12. oktoober

KaitseliitKaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vaba-tahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste har-jutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioo-nina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatu-sele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.Kaitseliitu kuulub üle 14 500 liikme. Koos Kaitseliidu struktuu-riüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 23 000 vabatahtliku.

Kaitse Kodu!Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. ok-toobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskon-nas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne num-ber ilmus 20. juunil 1940.Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaa-re juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Võidupüha on päev, mil tuleb päästa endas valla kõige patriootlikumad ja isamaa suhtes hellemad tunded, tõmmata kopsud täis õrna kodumaa lõhna ja vägevat uhkust selle üle, et oleme siiski jõud, kellel ette näidata võit Saksa Rauddiviisi ja Balti Landeswehri üle. Omal ajal käskis kindralmajor Ernst Põdder selle võidu puhul heisata lipud. 1938ndal, Eesti vabariigi juubeliaastal, korraldati Tallinnas igati suure-jooneline võidupüha paraad.

Sunnitud pausi järel rivistusid käisel sini-mustvalget lippu kandvad sõdurid võidupüha puhuks üles 1993. aastal ja siis tegi president Lennart Meri oma kõnes kaitsejõudude ju-hatajale kindralmajor Aleksander Einselnile ülesandeks „neid suviseid jaanipäevaeelseid paraade korraldada vaheldumisi kõigis Eesti linnades“. Nüüdseks on paraadi peetud enam kui 20 korda, mõned maakonnakeskused on saanud võõrustajarolli kanda koguni mitu kor-da. Aga mitte kunagi varem ei ole võidupüha paraadil marsitud Hiiumaal.

See ajakirjanumber annab ehk edasi vaid ühe seitsmesaja kuuekümnendiku Hiiumaa tõelisest muhedusest. Aga need ajaloolised maamärgid ning mehed, naised ja lapsed meie lehekülgedel peaksid sõnumi kohale viima küll. Tule ja vaata Hiiumaad!

peatoimetaja

KAITSELIIDU AJAKIRI 5 | 2015

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

5 | 201510

VÕ

IDU

PÜ

HA

Maakaitsepäevad malevatesTartu malevTartu maleva maakaitsepäev toimub tänavu Tartu linnas. Vaadata on relva- ja tehnikanäitus, Naiskodu-kaitse jagab sõdurisuppi ja korral-dab heategevusliku loterii Tartu naiste varjupaiga toetuseks. Tartu maavanem tunnustab maakonna kaunimaid kodusid.

Pärnumaa malevPärnumaa malev tähistab maakait-sepäeva tänavu piduliku rivistu-sega Kilingi-Nõmmel. Rahvale mängitakse maha näidislahing,

Otsi, päästa, evakueeri rühm ehk lühidalt OPER demonstreerib oma oskusi. Näidatakse Kaitseliidu ja julgestuspolitsei relvastust ja varustust ning päästeamet toob vaadata oma tehnika.

Jõgeva malevJõgeva malev peab võidupüha tänavu Põltsamaal. Maakaitsepäe-val toimub maleva pidulik rivistus, näidatakse relvi ja tehnikat. Naisko-dukaitse jagab sõdurisuppi. Lisaks on kohal ameeriklased oma Hum-meritega.

Ilmselt ei ole see enam

kellelegi uudis, et võidutuld

jagatakse tänavu maakon-

dade esindajatele Hiiumaal.

Sealt viivad tuletoojad selle

oma kodumaleva maakait-

sepäevadele laiali. Järgnevalt

ülevaade maakaitsepäeva-

dest malevates.

AR

DI

HA

LL

ISM

AA

115 | 2015

VÕ

IDU

PÜ

HA

Sakala malev23. juunil korraldatakse Viljandi lauluväljakul ja selle ümbruses maakaitse-päeva puhul Kaitseliidu Sakala maleva eestvedamisel Viljandimaa ohutus-päev. Tegemist on koguperepäevaga, mille üks eesmärkidest on ohutusala-ne teavitustöö ning jõustruktuuride funktsioonide ja igapäevaste tegemiste tutvustamine.

Kell 14 Päeva avamine, Viljandi linnapea Ando Kivibergi tervituskõ-ne

14–18 Kaitseliidu jõustruktuuride näitus

14.10 Kaitseliidu näidisesinemine

14.35 Punase Risti näidisesinemine

14.55 Politsei näidisesinemine

15.10 Politsei- ja piirivalveameti vestlusteema „Abipolitseiniku roll kogukonna turvalisuses“

15.30 Päästeameti ja Punase Risti näidisesinemine

15.55 Korstnapühkija etteaste

16.10 Politsei- ja piirivalveorkester koos Naiskodukaitse ja Kodutü-tarde projektkooriga

16.30 Kaitseliidu rivistus, laval on meeskoor Sakala ja Viljandimaa kammerkoor

Kell 17 Võidutule jagamine maakonda

17.15 Politsei- ja piirivalveorkester koos meeskooriga Sakala ja Viljandimaa kammerkooriga. Solist Mikk Dede.

Mõisapargis

Kell 14 Batuudid ja näomaalingud Mulgimadinalt

14–18 Maanteeameti tegevused lastele: pöörlev auto ja vigurrada

14–18 Avatud on tervisetuba

Kell 15 Kaitseliit pakub suppi

AR

DI

HA

LL

ISM

AA

Rapla malevMaakaitsepäeva tähistatakse 23. juunil Järvakandis.

12.15–12.45

Kogunemine

Kell 13 Maakaitsepäeva avamine kultuuruhalli ees

13.30 Jalutuskäik kultuurihalli juurest staadionile

Kell 14 Malevapealiku tervitus, ergutuste andmine

14.30 Politsei- ja päästeameti-näidisesinemine

15.15 Kaitseliidu näidislahing

Kell 16 Võidutule saabumine ja üleandmine valdadele

Kell 17 Kultuurihallis näidatakse filmi „1944“

Päeval on kavas töötoad, laske-imitaator, vibuvõistlus, soomukisõit, relva- ja tehnikanäitus ning Naisko-dukaitse loterii.

Tallinna ja Harju malevTallinna ja Harju malev tähistavad maakaitsepäeva ühiselt Harku vallas Tabasalu kardirajal. Maakaitsepäeval näidatakse pealtvaatajatele kaitsejõu-dude ja erinevate jõustruktuuride teh-nikat ja varustust ning peetakse maha üks tõeline näidislahing. Ajaloolise vaatemängu toob pealtvaatajateni aja-looklubi Frontline Eesti, mis jäljendab Vabadussõja lahinguid. Selliste üritus-te abil õpimegi oma maad kaitsma ja enda eest seisma.

Valgamaa malevMaakaitsepäev korraldatakse Valga linnas militaarteemapargis juba 21. juunil, sest võidupühal jõuab võidutuli Kärdlast Valka üsna hilja. Lisaks peatuvad 21. juunil Valgas vanaautode suursõidust osavõtjad, kokku üle saja sõiduki. Muu tegevus korraldatakse koostöös jõustruktuu-ride, Punase Risti ja Valga militaar-teemapargiga.

Põlva malevMaakaitsepäev korraldatakse Ridali lennuväljal, sest võidutuli saabub Kärdlast lennukiga. Põlva malev astub üles väikese näidislahinguga. On vaadata relvanäitus, pakutakse sõdurisuppi ning peetakse Kaitse-liidu ja abipolitseinike mullijalg-pallivõistlus. Kohal on päästeamet ning politsei- ja piirivalveamet oma varustuse ja tehnikaga.

5 | 201512

VÕ

IDU

PÜ

HA

SADAMA

UU

S

PÕLL

U

VA

LLI

Tuletoojad

Tribüünid

Hiiumaa malevkond

Kaitseliidu kooli liputoimkond

Lääne malev

Pärnumaamalev

Saaremaamalev

Tallinnamalev Akadeemiline malevkond

Raplamalev

Tallinna maleva

Riigilipu toimkond

Kaitseliidu liputoimkond

VÕIDUPÜHA PARAAD KÄRDLAS 2015

KÄRDLA

Kaitseväe orkesterKaitseliidu ühendorkester

Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester

Küberkaitse üksuse liputoimkond

135 | 2015

VÕ

IDU

PÜ

HA

TIIG

I

Naiskodukaitsekompanii

NoorteKotkastekompanii Kodutütarde

kompanii Poliseirühm

Läti rühm

USAliputoimkond

Soomeliputoimkond

Poolaliputoimkond

Rootsiliputoimkond

KESKVÄLJAK

Graafika: Kuressaare ametikooli multimeedia kujundaja ereiala õpilased

PARAADI AJAKAVA 23. JUUNIKell 9 Pärgade asetamise tseremoonia ja tulede ühendamine

Kärdla Püha Ristija Johannese kiriku juures

Kell 10 Jumalateenistus Kärdla Püha Ristija Johannese kirikus

Kell 11 Võidupüha paraad Kärdla Keskväljakul

Kell 12:15 Võidutule saatmine maakondadesse Kärdla sadamas

Kell 12:30 Sõjatehnika näitus, langevarjuhüpped ja näidislahing Kärdla sadamas

5 | 201514

VÕ

IDU

PÜ

HA Võidupüha paraad läbi aja

Tekst: TANEL RÜTMAN

Vabadussõda ei olnud veel kaugeltki lõppenud, kuid just selle võiduga olid eestlased ületanud tõsise psüü-hilise barjääri vaenlase ees ja kind-ral Põdderil oli igati põhjust anda sel puhul käsk heisata lipud.

1934. aasta 16. veebruaril võt-tis Riigikogu vastu otsuse muuta 23. juuni riiklikuks pühaks ja seda päeva taheti hakata tähistama igati suurejooneliselt. Võidupüha peeti enne sõda siiski peamiselt maakon-dades. Erandiks oli vaid aasta 1938, Eesti riigi 20. vabadusaasta, mil

võidupüha pühitseti erakordselt suurejooneliselt ja samal ajal peeti Tallinnas XI üldlaulupidu. Toona Va-baduse väljakul peetud paraadil oli rivis 16 000 kaitseliitlast, naiskodu-kaitsjat, kodutütart ja noorkotkast. Sõjaeelse vabariigi viimaseks jäänud võidupühal 1939. aastal süüdati võidutuli Pärnus, avati näitus „100 aastat Pärnu kuurorti“ ja 25. juunil Tahkurannas president Konstantin Pätsi sünnikohas tema mälestus-märk.

Pärast 50-aastast vaheaega tähis-tati võidupüha taas 1989. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel,

kui 23.–25. juunini sõidutati Tallin-nast erirongiga ligi 300 inimest Vaba-dussõja lahinguväljadele Tartumaal, Valgamaal ja Põhja-Lätis. 1992. aasta võidupühal korraldati kaitseväe-laste pidulik rivistus Kadrioru lossi aias. Eesti vabariigi 75. aastapäeva ja võidupüha tähistamise puhul korral-dati 1993. aastal Eesti kaitsejõudude pidulik rivistus kõigepealt Tallin-nas, kus pühitseti ja anti üle lipud kaitseväe üksustele. Seejärel sõitis vabariigi president Lennart Meri koos kaaskonnaga Tartusse, kus Raekoja platsile olid üles rivistatud kaitsejõu-dude üksused. Lennart Meri pidas kõne, kus muuhulgas märkis: „Tegin kaitsejõudude juhatajale kindralma-jor Aleksander Einselnile ülesandeks neid suviseid jaanipäevaeelseid pa-raade korraldada vaheldumisi kõigis Eesti linnades ning alustada seda demokraatliku Euroopa traditsiooni Tartust, Eesti nooruse linnast, kellele tänapäev võlgneb meie poliitiliste traditsioonide sünni.”

Sellest ajast on keskseid võidu-püha paraade korraldatud 21 korda, kuid seni veel mitte kunagi Hiiu-maal.

Pärast Võnnu (Cēsise) all saavutatud võitu Saksa Rauddiviisi

ja Balti Landeswehri üle andis 3. diviisi ülem kindralmajor

Ernst-Johannes Põdder oma päevakäsuga korralduse, et

samal päeval, 23. juunil 1919 „saadud võitude puhul meie

põlise ja äraandliku vaenlase üle linnades ja maakohtades

saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõja-

väeparaadid toime pandud”.

5 | 201516

VÄ

LJA

ÕP

E

Kuidas ma

Hundi passi sainKaitseliit korraldas 24.–26.

aprillini Põhja maakaitse-

ringkonna õppuse Hunt

2015. Lisaks Tallinna, Harju

ja Rapla maleva allüksustest

moodustatud maakaitse-

pataljonile olid maastikul

vastutegevuses Kalevi ja-

laväepataljon ja Ameerika

Ühendriikide kaitseväelased.

Tekst: MARTIN MÄGI,

Infokastid: TANEL JÄRVET

Kui ma veel noor mees olin, otsus-tasin ratsutama minna. Loomuli-kult ka hobuste pärast, aga hoopis rohkem ratsutamistrennis käivate ilusate tüdrukute pärast.

Ja siis tuli vältimatult päev, mil pidin ühele põrguelukale, st hobuse-le, selga ronima. Kohe, kui tallimees ohjad minu kätte andis, pani see elu-kas joonelt plagama ja tormas ringi, eirates kõiki minu katseid teda juhtida või peatada. Maha ei kukku-nud ma ainult seepärast, et mu jalad olid mingitesse sadula asjadesse kinni jäänud. „Sa, poiss, ära kihuta niimoodi,“ ütles tallimees hiljem. Mulle, mitte hobusele.

Nagu kihutaks tulihobuselNüüdseks on möödas aasta minu kaitseliitumisest ja kogemus on samasugune, nagu oleksin sõjaho-buse selga istunud. Ja kuhu see loom kihutab, on salastatud. Kõik, mis sa teha saad, on sadulasse jääda ja asjakohane välja näha.

Niimoodi läheb ka siis, kui panna jaosanitar kompanii sidet tegema. Kuidas ma üldse sidesse sattusin? Ma ei tahtnud augustikuise me-ditsiinikursuseni niisama passida ja läksin sidekursusele, et midagi

kasulikku õppida. Mida rohkem sidekursus edasi läks, seda suure-maks paisus hämming, et millesse olen end jälle mässinud. Tean töö tõttu mõndagi bittidest, baitidest ja andmesidest üleüldse, kuid mili-taarside erineb sellest kõigest nagu päev ööst.

Järgmine verstapost oli sideluure korraldamine Põhja maakaitse-ringkonna õppuseks Hunt. Side-luure eesmärk oli kindlustada side

KARIN LAUGAS

AEG: 24.–26. aprill 2015

OLUKORD: Suurõppuse Hunt

Tallinna maakaitsepataljoni

lõunatiiva operatsioon

KOHT: Tapa-Tõõrakõrve-

Rabasaare lahinguruum

(vastutusala 7 x 5 km)

TALLINNA MALEVA PÕH-

JA KOMPANII ÜLESANNE:

Viivitada vastast Tapa-Tõõ-

rakõrve-Rabasaare suunas

vähemalt 25. aprill kell 12st

22ni ja kaitsta Rabasaaret

kuni kella 10ni 26. aprillil

VASTANE: Kalevi pataljoni

kompanii Pasi soomukitel

175 | 2015

VÄ

LJA

ÕP

E

toimimine Hundi ajal. Sideluurel esines veidike komplikatsioone, kuid suures plaanis asi töötas.

Hundi kohta öeldakse, et ta on metsasanitar ja murrab nõrgad maha. Õppuse Hunt ajal oli mul selline tunne, et metsasanitar närib aktiivselt mu jalga. Kõik algas hal-vasti. Asjad ei töötanud juba baasist lahkudes. Kolonnis liikumisel oli sideauto ainus auto, milles sidet polnud. Tsiteerin kompaniiülemat:

„Volga on. Autoraadio on. Volgas kuu-lame autoraadiot ainult siis, kui see kodu ees seisab.“

Enne EndexitRabassaarde jõudnud, ei õnnes-tunud eelnevalt väljaluuratud ja hästi töötanud asukohast sidet luua. Üritasime öösel kella kaheni, siis andis juhtimispunkti juht öörahu. Järgmisel päeval, pärast kolmandat ümberpaiknemist, saime juhtimis-punkti sidesse.

Metsasanitar aga võttis hambus-se mu teise jala. Uhke Fabricatto in Italia generaator läks katki. Nähes, mis veaga on tegemist, ei tulnud mul roppudest sõnadest puudu. Riik, mis on maailmale andnud eepili-sed insener-disainerid Pininfarina,

TANEL JÄRVET

L I S A T E A V E

Mis oli hästi1. Põhja kompanii suutis viivitada soomuskompa-

niid. Iga võitleja ja kõik ülemad tahtsid võidelda, otsisid lahinguid ja suutsime hoida initsiatiivi.

2. Kasutasime esimest korda paindlikku lahingu-plaani koostamist, st neli tundi enne lahinguid sai koos rühmaülematega koostatud kompanii lahinguplaan kõige viimase info järgi. See tõi ka lahingutes edu, sest juhid olid puhanud ja muutuvates oludes suudeti kiirelt reageerida. Teine valik olnuks kompanii- ja rühmaülematel öö läbi käske kirjutada, aga viivituslahingus vananeb käsk kiiresti.

3. Rabasaare ümber piiramisrõnga sulgumise eel viisime välja juhtimis-tagalarühma ja juhtimis-punkti, mis võimaldas teostada varustuse vedu piiramisrõngasse ja mõjutada vastast ka väl-jastpoolt. 26. aprilli hommikul ründas juhtimis-tagalarühm Läste alal tellitud suurtükitulega vastase tagalat.

4. Kasutasime ATVdega haavatute äravedu ja las-kemoona juurdevedu. Põhimõte õppustel peaks olema harjutada nii, nagu sõdid. Vaadates seda, et kriisiajal kasutavad kaitseliitlased nagunii oma ATVsid või sõjaajal rekvireeritud tsiviilsõi-dukeid ja ATVsid, tuleb ka harjutada võimalikult realistlikult.

5 | 201518

VÄ

LJA

ÕP

E

Neli tundi enne lahinguid sai koos

rühmaülematega koostatud kompanii lahinguplaan kõige

viimase info järgi.

L I S A T E A V E

Mida tuleb arendada1. Igaühel tuleb lahinguoperatsioonile kaasa võtta mii-

nimumvarustus, millega saab 24 tundi vastu pidada. Nagu ütles kompaniiülema abi nooremleitnant R., et igaühel olgu lusikas, söögitops ja väike magamiskott rakmetes.

2. Põhja kompaniis on ühekordse vastuargumendi kohustus. Sõnaga, kui on näha, et ülema plaanil on puudusi, tuleb kohe teada anda. Ülemad ei tea kõike, seepärast on oluline igaühe initsiatiiv. Kui ülem ei muuda plaani, jääb nii, nagu ta kavandas, aga vähe-malt on esitatud oma argumendid.

3. Haavatute situatsioonid tuleb lõpuni mängida, et meedikud saaksid rohkem praktikat.

4. Maskeerida oma tehnikat ja positsioone ning võima-likult palju loomulikus varjus viibida (metsaservas, majade vahel jne), et meid poleks mehitamata õhu-sõidukitelt näha. Oleme harjunud, et varjume vastase lennuki või kopteri ülelennu korral, kuid hääletute droonide puhul hääle peale varjumine ei toimi.

kütusefi ltrile oma elu esimese rõht-sideme. Survestatud diislisüsteem osutus siiski teibist tugevamaks ja jaosanitar pidi leppima faktiga, et elumahlade väljajooksmise tõttu on itaallane surnud.

Vaenlane kahjuks sel ajal ei ma-ganud, vaid tungis peale, ja juhti-mispunkt pidi järjekordselt ringi paiknema. Siin andis metsasanitar alla ja läks endale uut ohvrit otsima. Meie juhtimispunkti uues asuko-has hakkasid kõik süsteemid tööle. Sideprobleem aga ei kadunud, sest järjekordne kompanii kaotas side pataljoniga. Meie juhtimispunkt aga töötas täistuuridel kuni Endexini.

Hea hundi piltMinu põnevaimateks hetkedeks oli tule tellimine luurelt saadud andmete järgi. Kahjuks läks väga paljudel juhtudel nii, et enne, kui torud paika keerati, jõudis vastane liikuma hakata või vahekohtunik lahkuda ning tuletellimus luhtus.

Lõpetuseks irokeeside legend. Igas inimeses elab kaks hunti. Üks hunt on kuri ja teine hunt on hea. Elama jääb see hunt, keda me toidame. Kui me läbielatust õppust võtame ja saadud kogemust tule-vikus ära kasutada suudame, on kompaniiülemalt saadud õppuse sertifi kaadil ehk Hundi passis hea hundi pilt.

TANEL JÄRVET

Bertone, Ghia, Ferrari ja teised, on andnud maailmale ka sellise inseneri, kes ei pidanud vajalikuks kütusefi ltrit kinnitada, vaid jät-tis selle kahe lõdviku otsa vastu mootorit tolknema. 20 tundi vastu mootoriplokki vibreerimist kulutas fi ltrisse augu. Lasin paagist kütu-se välja, leidsin MacGyveri teibi ja puhastusvahendi ning panin sellele

195 | 2015

Põhja kompanii 25. aprilli viivituslahing oli jagatud kolme faasi. Pataljoni staabilt tuli küsida luba ettekandejoonte PEETER ja JÜRI ületamise kohta. Oranžiga on märgitud kellaaeg, millal vastase üksused on kaardil märgitud kohta jõudnud. 26. aprillil kella 7st 8ni tegi Põhja kompanii rünnaku vastase soomuskompaniide selja taha (joonisel

pruuniga nooled Rabasaarest kagus). Hävitati kaheksa Pasit ja murti küljelt sisse vastase ründeüksu-sesse. Rabasaare deblokeeriti.

L I S A T E A V E

Kaitseliitlased harjuta-

sid pataljoni raamistikus

kaitse- ja viivituslahin-

gut. Keskpolügooni alal

tegutsesid liitlasüksused

tankidega Abrams M1A2.

Õppusel osalevad jala-väeüksused olid suurema lahingutegelikkuse saavuta-miseks varustatud osaliselt laservestisüsteemiga MILES (Multiple Integrated Laser Engagement System).

Kokku oli maastikul 1500 kaitseliitlast, kaitseväelast ja liitlaste sõdurit.

5 | 201520

MIL

ITA

AR

SP

OR

T

Naiskodukaitse koormus-

matkal osalenud Valgamaa

naiskondade sõnul tundus

võistlus mullusest lihtsam.

Samas tuli siiski täita nii

ekstreemseid kui ka kiiksuga

ülesandeid.

Tekst: REIN SÄINAS

1.–3. maini Põlvamaa metsades kor-raldatud Naiskodukaitse koomus-matkal „Ilu ja valu“ läks rajale 17 võistkonda, kellest lõpujoone ületas 15. Kaksikvõidu eest hoolitsesid Valgamaa naised, kolmas koht läks Alutaguse ringkonda.

Lasteaiaõpetajana töötav ja vabal ajal Kodutütarde Valgamaa ringkon-na vanemana tegutsev Sigrit Säinas sõnas, et oli ikka ilus üllatus tulla mõlema võistkonnaga pjedestaali kõrgeimatele kohtadele. Samas tõ-des tema võistkonnakaaslane Geiri Sperling, et erilisi ettevalmistusi ei tehtud. „Saime mõne korra kokku, vaatasime materjale, panime varus-tuse kokku. Laskmist harjutasime ehk kõige enam,“ sõnas ta.

Pitka retke pääse innustasPeamine, mis pingutama ärgitas, oli soov pääseda Pitka retkele. „Sead-sime eesmärgiks võita, sest võitja esindab organisatsiooni Pitka retkel.

Eelmisel aastal jäime koormusmat-kal teiseks, aga et võitjanaiskond ei läinud Pitka retkele, saime selle õiguse meie ja kogemus oli nii va-pustav, et tahtsime uuesti minna,“ kommenteeris Sigrit Säinas.

Teisena lõpetanud naiskonnas võistelnud Liis Hulkko, kes prae-gu veel laeval töötab, kuid peagi ajateenistusse astub, lisas, et rajal käis pidev iseenda tagantsundimine.

„Vahepeal oli raske, vihma sadas ja märg oli. Aga soov matk läbi teha ja see edukalt lõpetada oli niivõrd suur, et tuli ennast lihtsalt tagant utsita-da ja tulemus ei ole üldsegi paha.“ Võidust jäi tema sõnul vaid õige natuke puudu. „Peaaegu 30 tundi olime juba rajal olnud ja keskendu-sime lõppjooksule. Seetõttu jäi meil eelviimane punkt kahe silma vahele ja sinna need võidupunktid läksidki.“

Stardile eelnes pidulik avami-ne, võistkondade esindajate inst-rueerimine, õhtusöök ja varustuse

Võistlejad teel sidepunkti

Naiskodukaitse koormusmatka kaksikvõit läks Valgamaale

215 | 2015

kontroll. Suurem osa järgnenud öötundidest tuli veeta Palojärve ääres luureandmeid kogudes. Muide, ülesande täitmiseks vajalike koor-dinaatide saamiseks tuli hoida enda pea kohal kummipaati relvadega.

„Mida kauem suutis võistkond paati koos relvadega üleval hoida, seda täpsemad koordinaadid meile luure-ülesandeks anti. Raske oli. Tahtsin vahepeal loobuda, aga kaaslased ergutasid edasi pingutama,“ lisas Sigrit Säinas.

Vaenlasele kordagi vahele ei jäänud14 kontrollpunktiga raja pikkus oli linnulennult umbes 35 kilomeetrit, kuid Sperlingu sõnul läbisid nemad peaaegu 70 kilomeetrit. „Kõikjalt ikka otse minna ei saanud. Vastu-tegevust tundus seekord igal pool olevat. Ühel korral meil vedas: õnnestus ära kasutada hetke, mil vastutegevuse liikmed andsid in-tervjuud, ja lipsata otse nende selja tagant üle truubi. Täielik õnnestu-mine!“ Kui Valga esimesel võist-konnal läks korda läbida rada ilma vastutegevusele vahele jäämata, siis teine tiim pidi ühe elutalongi siiski loovutama.

Asju, millega kontrollpunktides hakkama tuli saada, oli mitmesugu-seid. Tuli lahendada nii militaarseid kui ka esmapilgul väikese kiiksuga ülesandeid. Tarvis oli osata sidet luua, veekogu ületada, takistusrada läbida, orienteeruda, esmaabi anda. Mõlemad Valga naiskonnad pidasid kõige ekstreemsemaks jõe ületamist kahe palgi peal. „Eelmise aastaga võrreldes oli ekstreemsusi vähem. Sel aastal oli kuidagi lihtsam,“ arvas Geiri Sperling ja Sigrit Säinas oli sama meelt.

Sõjakooli kadetid etendasid va-

ritsuse-esmaabipunktis usutavalt

ja vaimukalt metsas puhkavate

lõbusate matkasellide rolli. Nagu

võistlejaile peagi selgus, oli metsas

valitsev rahu petlik

Võistlejate kõrval said kõ-

vasti mahvi ka kontrollpunk-

tides kaasa löönud abilised.

Sarnaselt võistlejatega ei

lasknud nemadki väsimusel

oma meeleolu langetada

Üheks lõbusaimaks katsumuseks pidasid Valga naised aga eelviimast ülesannet, mis teisel tiimil kahjuks sooritamata jäi. „Öine pannkookide küpsetamine oli üpris põnev. Pidime kaheksa minuti jooksul priimuse peal viis pannkooki valmis saama. Lisaks ajaraamidesse mahtumisele pidid koogid ka maitsvad olema. Üks läks kohtunikule proovimiseks ja teised sõime ise,“ lausus Sperling.

„Enamiku sõin siiski mina,“ lisas Säinas.

On põhjust rahul ollaKokkuvõttes jäid Valga naised rahu-le – ikkagi kaksikvõit! Ühe plussina võrreldes eelmise aastaga toodi välja, et seekord pidasid jalad vastu.

„Seekord mul ville üldse ei olnud,“ lausus Säinas. „Eks rada olnud muidugi kuivem ka. Aga õppida on

Naiskodukaitse koormusmatka 2015 lõpetajad1. Valga 1

2. Valga 2

3. Alutaguse

4. Järva

5. Jõgeva

6. Tartu 2

7. Rapla 1

8. Põlva

9. Pärnumaa

10. Viru

11. Rapla 2

12. Tartu 1

13. Võrumaa

14. Saaremaa

15. Sakala

3 X

TO

OM

AS

NIG

OL

A

5 | 201522

MIL

ITA

AR

SP

OR

T

Põlva esindus Taevaskojas järjekordse kont-

rollpunkti poole rühkimas

Laskeharju-

tused esime-

ses kontroll-

punktis Põlva

siselasketii-

rus

meil veel palju. Kuigi võitsime, oli palju ülesandeid, mida siiski valesti tegime. Eks Pitka retke ajaks tule need kitsaskohad üle vaadata ja õppepäevadel vigade parandamisele suuremat rõhku panna.“

Kuigi matkast oli meie jutuaja-mise ajal möödunud juba päevi, olid võiduemotsioonid naiste näol veel alles. „Oleme väga rahul. Kaksikvõit

– super ju!“ Võidukasse naiskon-da kuulusid Geiri Sperling, Sigrit Säinas, Merlyn Kahr ja Lisette Tohus. Teisena lõpetanud tiim käis rajal koosseisus Kristina Svirskaja, Liis Hulkko, Krista Roio ja Siiri Raamets.

Tänavune Admiral Pitka luure-võistlus leiab aset 4.–8. augustini Võrumaal. Mullu lõpetasid Valga naised Pitka retke 26 võistkonna seas kahekümnendana, jättes teiste hulgas selja taha ameeriklaste teise meeskonna.

Raja pikkus oli linnulennult umbes 35 kilomeetrit, kuid Sperlingu sõnul läbisid nemad peaaegu 70 kilomeetrit.

3 X

TO

OM

AS

NIG

OL

A

235 | 2015

MIL

ITA

AR

SP

OR

T

K O M M E N T A A R

Ilusad inimesed valusal maastikulMARGIT ÕKVA

„See on raskelt suurepärane!“ Just nii iseloomustas üks Põlvamaa talurahvamuu-

seumi väravas kohatud Sakala rühma võistleja Põlvamaa metsades peetud Naisko-

dukaitse koormusmatka „Ilu ja valu“.

Peakorraldaja Allar Eesmaa ütles, et Naiskodukaitse koormusmatka ettevalmistus oli talle esimene sellelaadne kogemus. „Arvestades, et ka enamikule punktikohtunikest oli see esmakordne, saime hästi hakkama. Andsime võimaluse esitada proteste ja vaidlu-si jooksvalt ning need said ka lahendatud. Teatud aja jooksul võis proteste esitada ka pärast matka lõppu, aga siis ei tulnud enam ühtegi. Olen tänulik võistkondade ja esin-dajate tagasiside eest, sealt on mõndagi õppida,“ sõnas Eesmaa. Enim tekitas problee-me juhendite tõlgendamine punktiülesannete täitmisel. Parimaks tunnustuseks pidas peakohtunik katkestanud võistkonna tagasisidet, et võistlus oli sama raske nagu Pitka retk. „Aga matka võitja peabki ju Pitka retke tasemele vastama,“ lisas Eesmaa.

Järgmine mõtlemiskoht on punktiülesannete sooritamiseks antud aeg. Kui näiteks kaheksa minuti jooksul ülesannet ei täidetud, lahkus võistkond punktist maksimaal-sete karistuspunktidega. „Nõustun esindajate märkusega, et selline süsteem on karm. Piltlikult võib seda võrrelda matemaatikaeksami sooritamisega, milleks õpilasel on aega kaks tundi. Tal on 99% ülesannetest lahendatud, aga siis saab aeg otsa ja tulemus nullitakse. Pole ju mõistlik lahendus, tehtu peab igal juhul saama tunnustatud,“ lisas Eesmaa.

Koormusmatk sai alguse 1. mai õhtul kell üheksa Põlva põhikooli juurest, kus asus ka matka staap. Esimesed võistkonnad jõudsid üle lõpujoone 2. mai südaöö paiku. Viima-sed finišeerisid kell neli 3. mai hommikul. Katkestasid Tallinna ja Lääne naiskond. Eraldi tunnustust väärib Sakala ja Saaremaa naiste südikas pealehakkamine minna neljaliik-meliste võistkondade kõrval rajale kolmeliikmelisena. See oli vapper tegu.

14 punktist koosnenud raja pikkus oli linnulennult umbes 35 km, tegelikkuses poole pikem. Punktitegevusi ja maastikku hindasid võistkonnad nii elamusi kui ka katsumusi pakkuvaks. Tegevuste iseloomustamisel märgiti, et need olid vaheldusrikkad, sest oli nii militaarseid, üldharivaid kui ka lõbusa kiiksuga ülesandeid.

Tänusõnad kõikidele abilistele, kes aitasid koormusmatka korraldada: Kaitseliidu Põl-va maleva vabatahtlikud, AS Lõuna Pagarid, Räpina paberivabrik, Põlva talurahvamuu-seum, Põlva põhikool ja Põlva vald.

Võitjad rändauhinnaga

5 | 201524

MIL

ITA

AR

SP

OR

T

15 aastat

„Tihu kevadet“Hiiumaa Kaitseliidu perele

on „Tihu kevad“ aasta suur-

sündmus, mis on täitnud

kuhjaga 15 aastat tagasi

püstitatud eesmärke. Mit-

med kaitseliitlased ja nais-

kodukaitsjad on leidnud tee

organisatsiooni ridadesse

just selle Tihu retke kaudu.

Tekst: KÜLLIKE TAMMEVESKI,

ANNE KAASIK

Igal kevadel korraldatakse Hiiumaal Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonna taasloomise aastapäeva puhul rännakmatk „Tihu kevad“, mille eesmärk on propageerida Kaitseliitu, kontrollida kaitseliitlas-te füüsilist ettevalmistust ja malev-konna valmisolekut osalemaks Kait-seliidu üritustel ning selgitada välja parim võistkond. Legendi järgi on neljaliikmeline luurerühm saadetud vaenlase tagalasse, kus neil tuleb kontrollpunktides täita etteantud ülesandeid. Et „vaenlane“ patrullib vastutegevusena suurematel teedel, peab võistkond liikuma varjatult.

Esimesest võistlusest tänaseniEsimene „Tihu kevad“ sai teoks 12. ja 13. mail 2001 ning see algas Kärd-last. Et oli kevad ja rännak lõppes

Tänavu oli „Tihu kevadele“ registreeru-

nud 17 võistkonda: 12 täiskasvanute ja

neli noorte arvestuses. Hommikusele

rivistusele kogunesid nii korraldajad kui

ka võistlejad. Meeleolu oli ärev-pidulik

MA

IT K

AR

UK

ÄP

P

Tihu järvede vahel metsavahima-jakese juures, pandi maimukesele nimeks „Tihu kevad“. Võimalus oli valida kahe trassi vahel, lühem linnulennult ligikaudu 20 km ja pikem 27 km. Trassid kulgesid metsades ja soodes ning lagendikel hõreda asustusega aladel, kus kind-laid maastikuorientiire oli raske määrata.

Võistkonnad olid neljaliikmelised, koosnedes kahest mehest ja kahest naisest. Teel oli lisaks kompostriga kontrollpunktidele ka kolm mehita-tud kontrollpunkti. Esimeses punk-tis ootasid võistlejaid granaadivise täpsuse peale, laskmine ja järsaku ületamine. Teises punktis vajasid vastamist 15 küsimust Kaitseliidu ajaloost ja tänapäevast. Kolmandas, meditsiinipunktis oli ülesandeks transportida kannatanu kanderaa-

255 | 2015

MIL

ITA

AR

SP

OR

T

mil 50 m kaugusele, lahastada eri-nevaid luumurde, siduda erinevaid haavu ja panna kannatanu stabiil-sesse küliliasendisse.

Toonane võistluse formaat on ajaproovile hästi vastu pidanud ja juhendis on tehtud vaid mõ-ned sisulised muudatused. Nii on täpsustatud võistkonna koosseisu. Võistkond koosneb endiselt neljast liikmest, kuid selle neliku võivad moodustada neli naist või kaks meest ja kaks naist või kaks meest ja kaks last vanuses kuni 16 aastat või neli alla 16-aastast võistlejat. Alla 12-aastaste võistlejate võist-konnal peab olema üks üle 18 aasta vanune lisaliige, kes vajadusel juhendab trassil, aga ei võta osa tegevustest kontrollpunktides.

Motivaatoriks pannkoogidErandiks polnud täna-vunegi aasta. 16. mail sai Hellamaa kiigeplatsilt stardi järjekordne retk, arvult viieteistkümnes. Pi-dulikkust lisas asjaolu, et just 16. maid 1992 peetakse Hiiumaa malevkonna taasloomise päevaks.

Malevkonnapealiku ja aupealiku sõnavõtud kuulatud, oligi võist-lejatel aeg suunduda rajale, mille pikkuseks oli linnulennult 22,5 km ja mis kulges Pühalepa valla maa-del. Mandaadi alusel lubati starti võistkonnad, kes olid maskeeritud ja läbinud varustuse kontrolli. Rajal tuli liikuda varjatult, et mitte kohtuda vastutegevuse patrullide-ga. Võistkonna põhiülesandeks oli trassi läbimine aja peale, vastutege-vuse vältimine ja kontrollpunktide leidmine ning etteantud ülesannete täitmine. Stardist sai iga võistleja neli elutalongi, mis tuli vastutege-vuse käepuudutuse peale ära anda. Vaenlane patrullis suurematel tee-

Esimesse punkti jõudes ootas

võistlejaid ees „Katjuša laadimi-

ne“, kus alusele tuli asetada

erineva pikkusega pulgad nii,

et kõigi otsad jääksid ühele

tasapinnale

KÜ

LL

IKE

TA

MM

EV

ES

KI

Teise ülesandena tuli päästa

„merehätta sattunud“ võist-

konnakaaslane päästeliini abil

HELI TUISK

MA

IT K

AR

UK

ÄP

P

5 | 201526

Korraldajate, võistlejate ja kaa-

sa elama tulnud pereliikmete

meeleheaks valmivad pannkoo-

gid lausa lageda taeva allKÜ

LL

IKE

TA

MM

EV

ES

KI

Teine punkt:

veetakistuse üle-

tamine

del ja sihtidel ning oli märgistatud punavalge käelindiga. Rajal oli kuus mehitatud kontrollpunkti. Iga kont-rollpunkti ümber oli 500 m raadiu-sega turvatsoon, kus vastutegevust ei tehtud. Trassi läbimisel oli GPSi kasutamine keelatud, hakkama tuli saada tavaliste kompassidega.

Kõik rajale läinud 17 võistkonda jõudsid edukalt fi nišisse, st tagasi Hellamaa kiigeplatsile. Kõik valud ja vaevad said traditsiooniliselt kor-vatud maitsva hernesupi ja legen-daarsete pannkookidega. Hiiumaa naiskodukaitsjate käe all valmivad pannkoogid on tõelised motivaato-rid. Tihti küsitakse rajal korralda-jatelt, kas ka sel aastal pannkoogid ootavad. On olnud kommentaare, et kui oli väga raske, mõtlesime pann-kookidele, mis meid fi nišis ootavad, ja jaksasime jälle.

Järgmisel „Tihu kevadel“ näeme!Malevkonna 23. sünnipäeva ja juu-beliretke puhul oli võistlejaid oota-mas ka elav muusika ning kohvilaud. Pidulikkust lisas Käina vallavalitsu-se saadetud tervituskringel „Teeme ära!“ talgutel Kaitseliidu pere poolt tehtud töö eest. Kohal oli vastne Lää-ne maleva pealik major Mehis Born, kes andis nii täiskasvanute kui ka noorte esikolmikule üle diplomid ja karikad. Pealik ei tulnud Hiiumaale tühjade kätega, vaid tõi kingiks kaa-sa pistoda, mille puidust alusele kin-nitatud plaadilt võib lugeda Lennart Meri kuulsat tsitaati „Eesti riik ja Hiiumaa on loodud selleks, et kesta igavesti ja mitte kuraditki karta“.

Hiiumaa Kaitseliidu perele on „Tihu kevad“ aasta suursündmus, mis on oma 15 aastat tagasi püsti-tatud eesmärke kuhjaga täitnud. Mitmed tänased kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad on leidnud tee organisatsiooni ridadesse just selle Tihu retke kaudu. Suur hulk kaitse-liitlasi, naiskodukaitsjaid, kodutüt-reid ja noorkotkaid võtab osa retke korraldamisest, kuid liikmeid jagub igal aastal ka rajale. „Tihu kevad“ on populaarne nii saare kogukonnas kui ka väljaspool Hiiumaad.

Eesti riik ja Hiiumaa on loodud selleks, et kesta igavesti ja mitte

kuraditki karta.

HE

LI

TU

ISK

275 | 2015

MIL

ITA

AR

SP

OR

T

Neljandas punktis tuli igal

võistlejal puhuda täis kaks

õhupalli ja need nöörile

siduda. Nii sai iga võist-

konna kohta kaheksa palli,

mis tuli kaheksa õhupüs-

silasuga purustada. Seega

tuli iga võistleja kohta

teha kaks lasku

Meditsiinipunktis ootas

võistlejaid ees vibulaskmisel

juhtunud õnnetus, kus ühel

kannatanul oli nool käest läbi

lastud ning teine kannatanu

oli kukkunud, löönud pea

katki ja kaotanud teadvuse

ULV

I K

AR

K-J

AA

RM

A

HE

LI

TU

ISK

Mis küll on need põhjused, miks ikka ja jälle tullakse „Tihu keva-dele“? Oli osalemas ju „veterane“, kes rajal kuuendat-seitsmendat-üheksandat korda. Tullakse ennast proovile panema, kaaslastelt ja vas-tutegevuselt mõõtu võtma. Kõlama jääb vastus: „Meile meeldib, tulime nautima head seltskonda, Hiiumaa loodust ja tegevust rajal. Järgmisel

„Tihu kevadel“ näeme!“

HE

LI

TU

ISK

Malevkonna koostöö-

partnerid Lääne prefek-

tuuri Kärdla politseijaos-

konnast olid üles pannud

kahest osast koosneva

punkti. Aeg läks käima,

kui võistkond alustas

pusle kokkupanemist

5 | 201528

OH

UT

US

Et veemõnud tooksid vaid rõõmuTekst: PÄÄSTEAMET

Illustratsioonid: PÄÄSTEAMET

Et suviste veemõnude nautimine ei asenduks kurva sündmusega, tuletab päästeamet meelde mõned põhitõed, mida tuleb järgida vee-kogu läheduses viibides. Selge on, et suverõõme ja vabadust nautides ei tohi unustada tervet mõistust ja ohutut käitumistava, et vältida õnnetusi. Seda nii veekogu ääres, supeldes ja ujudes, paadiga sõites või muul veega seotud viisil meelt lahutades.

2014. aastal uppus Eestis 68 inimest, alkoholijoobes oli neist üle poole (58%). Viimase nelja (2010–2014) aasta jooksul on purjus peaga uppunud 163, neist suveajal 102 inimest. Hoolivus ja tähelepane-likkus suudavad ära hoida paljusid õnnetusi.

Ujumine Kui jood, ära uju! Jälgi, et sinu

purjus sõber ei läheks ujuma. Alkoholijoobes inimene on eba-adekvaatne maal, kuid veel eba-adekvaatsem vees, kuhu minnes võivad tagajärjed olla traagilised.

Ära hüppa vette tundmatus kohas! Igal aastal hukkub või jääb ratastooli seljaaju vigastuse tõttu mitmeid inimesi, kes on, pea ees, vette hüpanud.

Hinda oma ujumisoskust kriitili-selt ja ära uju kaldast liiga kauge-le.

Ujuma mine selleks mõeldud kohas, eelistatult vetelpäästega rannas, ja ära hüppa vette, pea ees.

Pimedas ujumine pole mõistlik, sest siis ei märka me vees ohtlikke esemeid, ka kaob kergesti suuna-taju, mille tõttu võib end avastada kaldast ootamatult kaugel.

Paadisõit Paadiõnnetuste puhul on paat ise

väga harva õnnetuste põhjusta-ja. Tihti on õnnetuse põhjuseks mitme halva asjaolu kokkulan-gemine, näiteks ilmastikuolud (sh lainetus), veesõiduki kiirus, ohutusvarustuse puudumine ja alkohol.

Hoolitse nii enda kui ka kaaslaste ohutuse eest juba enne veekogu-le minekut ja kanna korralikult kinnitatud päästevesti.

Ole veekogu ääres ja veesõidu-kis kaine, sest paljud õnnetused juhtuvad just siis, kui inimene on tarvitanud alkoholi.

Väikesed lapsed ja kodutiigid Kus on vesi, seal on ka lapsed.

Seetõttu tuleb neil erilise hoolega silma peal hoida. Vastutus lapse elu ja tervise eest lasub just lapse-vanemal.

Lastele tuleb juba varakult ujumi-ne selgeks õpetada, sest järeleval-veta jäänud laps, kes ei oska ujuda, on veekogu ääres tõsises ohus. Päästevest ei asenda ujumisokust.

Ära jäta lapsi veekogu ääres hetkekski järelevalveta. Kuldne reegel on: kui laps on vees, olgu ka lapsevanem vees.

Kõikvõimalikud täispuhutavad ujumise abivahendid on ohtlikud. Need võivad lapse rannast eemale kanda või ootamatult õhust tüh-jaks joosta. Täispuhutavad uju-mise abivahendid võivad tekitada vee peal petliku turvatunde, ent võivad samas end koos lapsega ümber keerata ja lapse vee alla lõksu jätta.

Vii laps ujumiskursustele või õpe-ta ise ta ujuma.

Mida aga teha, kui õnnetus juhtunud?Kui inimene on uppumas, tuleb kiirelt reageerida. Paraku pole up-pujat lihtne märgata, sest paanikas hädasolija ei karju tavaliselt appi, vaid püüab end kõigest väest vee peal hoida ja õhku ahmida. Pääst-ma minnes peab meeles pidama ka enda ohutust. Kui ikka jalad põhja ei ulata, ei maksa ilma abivahendita appi minna, sest surmahirmus up-puja klammerdub päästja külge nii kõvasti, et uppujaks võib osutada ka päästja ise. Kohe tuleb kutsuda abi, helistades hädaabinumbril 112.

Suveks soovituslikult kohustuslik fi lm „Peata oma sõbrad“ on kõikidele kättesaadav Youtube’is (https://you-tu.be/grJfhSYsZFQ).

Päästeamet soovib kõigile eesti-maalastele turvalist suve!

295 | 2015

OH

UT

US

101

Kuldne reegel on: kui laps on vees, olgu ka lapsevanem vees.

5 | 201530

SÕ

JAR

AU

D

PAZ,see malevkonna oma igiliikur

315 | 2015

SÕ

JAR

AU

D

L I S A T E A V E

PAZi bussVÄLJALASKEAASTA: 1989KAITSELIIDU KASUTUSES: aastast 2002MOOTORI VÕIMSUS: 85 KWISTEKOHTI: 22KÜTUSEKULU: 32 l / 100 km

Teinekord sai „laenatud“ ka ameti-masinaid töökohtadelt. DAFid saime alles 2000ndetatel. Nüüd on paar aastat ka mersud. Aga PAZ on ikka tõeline staabibuss, veab ja hoiab inimesi ning varustust.

Kui maakonnaliinidel hakkasid liikuma lääne bussid, polnud ida toodangut enam tarvis ja Hiiumaa siseliinidel hiidlasi sõidutanud PAZid jäid tööta. Asja vähe aruta-nud, panime oma taskupõhjadest kraabitud kroonid kokku ja saime 3000 krooni eest täiesti oma bussi. Et Vene raud on paks, aga mõnusasti roostetav, annab seda algusest peale hoolega lappida ja igiliikur muudkui liigub alates 11. juulist 2002 tänase-ni, kandes uhkelt musta registreeri-misnumbrit tähekombinatsiooniga EKL.

Möödunud sajandi lõpul ei

olnud hiidlastel õppustele

minekuks õieti midagi pea-

le paari Kaitseliidu pisiauto,

nõnda liikusimegi enamasti

oma isiklike sõidukitega.

Tekst: URMAS SELIRAND

HE

LJA

KA

PT

EIN

Vagunkerega PAZ-672M, sün-niaasta 1989, on pärit Venemaalt A. A. Ždanovi nimelisest Pavlovo autotehasest. Sellist mudelit valmis-tati aastatel 1968–1989 mitusada tuhat. Meie oma on moderniseeritud (M) ja pärineb viimase aasta toodan-gust. See buss veab Hiiumaa kait-seliitlasi enamasti saare peal, kuid on ka mandril ja Saaremaal käinud. Õppused, teavitusretked, „Tihu ke-vad“, Orkaan, Kapasto jms.

Kui aga poleks usinaid lappijaid, seisaks igiliikur ammu aianurgas kössis. Taimo Juhe, Aadi Kaasik, Janek Aug jt on tihtilugu selle all ja sees ja peal küll mootorit kokku-lah-ku võtmas, küll roostet kloppimas ja uusi plekke painutamas, pahtelda-mas ja värvimas. Kepsudki on mitu korda kotis olnud, aga kohale on buss meid alati toonud.

Veel PAZist

5 | 201532

SÕ

JAR

AU

D

Põleta või maha, ikka sõidabKaitseliidus saavad oma

panuse anda kõik, vanusest

ja spidomeetrinäidust hooli-

mata ja isegi siis, kui mõni-

kord on vaja tagavarajuppe.

Tekst: HELJA KAPTEIN

Hiiumaa kaitseliitlaste kasutuses on kunagi liinibussina sõitnud kollane PAZi buss, mis on juba üle kümne aasta truult teeninud õppustele sõitjaid.

26-aastane PAZi buss soetati Kaitseliidu Hiiumaa malevkonnale kaitseliitlaste isikliku raha eest. Vajadus sellise sõiduki järele oli suur, sest veoautoga õppusele sõites hakkas taga kongis istujatel sandi ilmaga väga külm. Bussis aga on tuulevari, saab uksed kinni panna ja salong läheb soojaks.

Kaitseliitlane Aadi Kaasik mee-nutab, kuidas malevkonna 2002. aasta üldkoosolekul tuli jutuks, et Kaitseliidule oleks võimalik soetada

buss, mis tollasest autobaasist maha kanti. „See oli viimane seda tüüpi buss, mis sõitis liinil ja uute busside kasutuselevõtmisega jäi seegi seis-ma,“ selgitab Kaasik. Päris tasuta seda ära anda ka ei tahetud, aga müügisumma oli rohkem sümbool-ne – 3000 Eesti krooni. Kokkutulnud kaitseliitlased arvasid, et mis see siis ära ei ole – paneme raha kokku ja ostame ära. Puudu jäänud sum-ma annetasid sponsorid ja toonane maavanem Hannes Maasel.

80 kannatab äraKui buss saabus, tehti talle kiire remont ja saigi hakatud õppustel käima. Pärast Kaitseliidu kohalik-

Tavabussis on mugavam sõita, aga selle uunikumiga ringi liikuda on omamoodi põnev

HE

LJA

KA

PT

EIN

335 | 2015

SÕ

JAR

AU

D

ku staapi saabumist on sõiduriist kogu aeg kasutuses olnud. Nimelt on bussil omadusi, mille pärast teda pidevalt putitatakse ja töökorras hoitakse. Näiteks maastikul ja met-sateedel roomab PAZ-buss jõudsalt edasi, küll mitte kihutades, aga edasi pääseb. „Tänapäeva bussiga maastikule ei lähe, aga meie buss on kõrge ja selle läbivus parem kui tänapäeva bussidel,“ selgitab Aadi Kaasik.

Hiiumaa malevkonna instruktor Taimo Juhe ütleb, et eriti kaugele pole nad PAZiga siiski julenud sõita.

„Läänemaa on olnud kõige kaugem koht, sest ka bensiinikulu on suur,“ nendib ta.

Ka kiirust jääb väheks, isegi asfaldil ei võta PAZ välja 90 km/h, nagu tänapäeval maanteedel sõita lubatud. Juhe ütleb, et juba 70 km/h on PAZile suur kiirus, 80 ehk kanna-taks ka ära, aga pole mõtet proovida

– veneaegne GAZ 53 mootor ei peaks sellele valule ehk vastu.

Spidomeetril mitu ringi pealVanakest remondivad põhiliselt kaitseliitlased oma vabast ajast. Viimati said bussi põhi ja küljed korda tehtud, talad vahetatud, uued porikoopad painutatud, et ikka oleks, millega teele minna. „Millega

sa muidu metsa lähed?!“ küsib Aadi Kaasik retooriliselt. „Ega tast suurt midagi enam järel ole ja tegemist temaga on, aga hea, truu ja kindel sõiduk,“ kiidab Juhe. „Ainult värv on ikka sama mis tehasest tulles.“

Osade saamine on kõige suurem probleem. “Tuttavatelt ja siit-sealt on igaks juhuks kokku kogutud mitu euroalusetäit tagavaraosi. Kui tarvis, siis on, kust juppe võtta.

Bussi läbisõitu on raske kindlaks teha, sest Vene sõidukitel näitas läbisõidumõõdik kuni 99 999 km ja siis alustas uuesti nullist. „Kind-lasti on mitu tiiru juba peal, aga kui mitu, ei oska öelda,“ arutleb Juhe. Praegu kasutatakse bussi vähem kui algul, sest nüüd on malevkonnal ka kolm kattega veoautot. Aga aastas läheb buss ikka kümmekond korda staabiväravast välja. Tõsi küll, algul natuke turtsudes.

26-aastane PAZi buss soetati Kaitseliidu Hiiumaa malevkonnale kaitseliitlaste isikliku raha eest.

Väike tulekahjuNaiskodukaitsja Anne Kaasik mee-nutab, et kui üle kümne aasta tagasi põles Hiiumaal turbaraba, sõitsid kaitseliitlased sellesama bussiga Kärdlast Pihla rappa kustutustööde-le. Esialgu aga pidi buss ise põlema minema – õlikork lendas pealt ja ka-poti alt tuli suitsu. Helikopteritega toodi ka ajateenijaid rabatulekahju järelkustutama. Enne, kui kaitseliit-lased oma PAZiga koduteele asusid, tulid kaks noorsõdurit bussi küsi-ma, et ega kellelgi ole suitsu peale tuld anda. Terve bussitäis rahvast hakkas naerma, aga noormehed ei saanud aru, kus see nali on.

Bussiga saavad soovi korral sõita ka Kaitseliidu noorteorganisatsioo-nide liikmed, st kodutütred ja noor-kotkad. Kodutütar Triin Jürimäe meenutab, kuidas nad tulid Leeme-tist rännakmatkalt „Tihu kevad“.

„Sõit oli naljakas ja ajas kõiki naer-ma,“ ütleb Jürimäe. „Buss raputas omajagu ja kaasas olnud moosinõult tuli kaas pealt,“ meenutab ta, kuidas nad pidid seejärel bussipõrandalt moosi koristama. „Tavabussis on mugavam sõita, aga selle uunikumi-ga ringi liikuda on omamoodi põnev, sest kõik tee ääres vaatavad,“ lisab Triin.

HE

LJA

KA

PT

EIN

5 | 201534

SÕ

JAR

AU

D

Tartusse tuleb võidutuli teisiti

Erinevalt teistest maakondadest tuleb

võidutuli Tartu maakonda kohaliku Kait-

seliidu maleva motoriseeritud üksikrüh-

ma motoeskordi saatel.

Tekst: JAANIKA OJAKÕIV

KA

RR

IKA

TU

UR

: U

RM

AS

NE

MV

ALT

S

355 | 2015

SÕ

JAR

AU

D

Võidupüha ja võidutule toomine val-dadesse ja linnadesse on olnud ise-seisva Eesti üks esimesi traditsioone, mis on lähiajaloos põimunud suvise pööripäeva ehk jaanipäeva tähista-misega. Kaitseliidu mootorratturite allüksused tõid võidutuld kodukohta juba 1930. aastatel. Traditsioon jäi soiku seoses Kaitseliidu likvideeri-misega ja taastati Tartumaal aastal 2010 koos motoriseeritud üksuse taastamisega Tartu malevas.

12. märtsil 1937 asutatud ja 12. märtsil 2010 taasasutatud Kaitse-liidu Tartu maleva motoriseeritud üksikrühm (MÜR) on hoidnud alates taasasutamisest ülal traditsiooni

„Võidu sõit“, mis tähendab võidu-tule eskortimist maakonna piirilt Tartu linna maakaitsepäevale. Seal jagatakse auväärne tuli valdadele ja linnadele jaanitulede süütamiseks laiali.

Tänavune võidutule eskort „Võidu sõit 2015“ on taasloodud Tartu maleva motoriseeritud üksikrüh-male juba kuues. Tuld on eskorditud erinevatest paikadest: 2010. aastal Rannu-Jõesuu sillalt

Tartusse; 2011. aastal Puurmani sillalt Tar-

tusse; 2012. aastal Rannu-Jõesuu sillalt

Tartusse;

2013. aastal Tartu maakonna piirilt Rannu-Jõesuu sillalt Elva maakaitsepäevale;

2014. aastal Valgamaalt Paju lahingu mälestusmärgi juurest Kambjasse.Nagu varemgi, on tänavusele

„Võidu sõidule“ oodatud nii kõik Kait-seliidu kui ka kõik teised mootorrat-turid, kes tahaksid traditsioonilisel sõidul osaleda.

27-liikmelise MÜRi ülesandeks on koondada ühtseks meeskon-naks motohuvilised kaitseliitlased ja kaitseväelased ning arendada tehnika-, side- ja sõiduoskuse taset. Motoriseeritud üksikrühma

liikmeid on võimalik kasutada motokulleritena moodsate side-süsteemide rikke korral, mis võib sõja ajal osutuda eluliselt vajali-kuks. MÜR viib oma liikmetele igal aastal läbi huvitavaid väljaõppeid, nagu maastikuorienteerumise ja kullerside õppused, erinevatest relvadest laskmised ning ajaloolise suunitlusega grupisõiduharjutused lahingupaikadesse. MÜR ootab oma liikmeks isamaalise meelsuse ja parandamatu motohuviga inimesi, kes on valmis panustama mõned päevad aastas Eesti riigikaitse tu-gevdamisse enda sõjaliste oskuste arendamise kaudu.

2 X

MO

TO

RIS

EE

RIT

UD

ÜK

SIK

RÜ

HM

A K

OG

U

36

AJA

LU

GU Iidlesed aa ermkanged

ehk hiidlaste pajatusi piiritsooni päevilt

Mererahvale hiidlastele pan-

di ligipääs merele kinni 1939.

aastal, kui Nõukogude väed

tulid pärast baaside lepingu

sõlmimist Hiiumaa pinnale.

Piiritsoonis1 elavaks osutu-

nud hiidlased, kange rahvas,

käisid aga ka Nõukogude

okupatsiooni ajal salaja me-

rel ja mängisid piirivalvele

mõnegi vingerpussi.

Tekst: TIIT TAMBERG

Kaitse Kodu! toimetuse vestlusrin-gis aitasid hiidlastest ja nende maast aru saada ning rääkisid lõbusaid ja mitte nii lõbusaid lugusid piiri-tsooni päevist saareelanikud Ülo Soonik, Ülo Pihel ja Sergei Randel ning Kärdla päevakeskuse mõnusad vanadaamid. Et juteldi üksteise või-du ja räägiti üksteisest üle, siis seda, kelle suust mingi jutt pärit, osutus võimatuks tuvastada.

Nende sõnul on Hiiumaal ringi seigeldes kasulik teada, kuidas eristada õiget hiidlast mandrilt (või, veel hullem, Saaremaalt) tulnud turistist. Hiidlased nimelt ei lukusta kunagi autouksi ja räägivad kõigiga omamehelikult. See turvatunne on pärit sõjaeelsest ajast ja säilinud tänu kitsendatud liikumisvaba-

dusega piiritsoonile, mille tõttu Hiiumaale pääsemiseks tuli taotleda piiritsooni luba ja igaüht sinna ei lastud. Hiiumaa oli piiritsoon lausa 1993. aastani. Sissesõidupiirangud Hiiumaale säilisid saareelanike tahtel 1996. aastani.

Hiidlastele löödi piiritsoonis lii-kumiseks passi piiritsooni sissekir-jutuse eritempel. Kui hiidlane enda-le kedagi külla kutsus, pidi külaline käima oma kodukoha miilitsapunk-tis ja sealt küllakutse alusel külas-tusloa taotlema. Iga külaskäigu ajal tuli vastavas külanõukogus võtta piiritsooni eriloale sissekirjutus-tempel ja enne lahkumist välja-kirjutustempel ning küllakutsuja vastutas täielikult oma külalise iga sammu eest.

1 Hiiumaast, piirivalvest ja piiritsoonist saab huviline põhjalikuma ülevaate Hiiumaa Militaarajaloo seltsi koostatud ülevaatest „Nõu-kogude piirivalve Hiiumaal 1940–1992“. URL http://www.mil.hiiumaa.ee/pv/Noukogude_piirivalve_Hiiumaal_1940-1993-3.pdf.

HII

UM

AA

MU

US

EU

MID

SA

Ajateenijad Sõru

rannavalvekordoni

ees

375 | 2015

AJA

LU

GU

Aastad 1939–1950Juba enne Nõukogude okupatsiooni marssis Punaarmee Hiiumaale. 23. oktoobril 1939 tuli vastavalt baasi-de lepingule ühe päevaga ligi 2000 venelast Heltermaal maale. Nagu mujalgi Eestis, kus liikus Nõukogu-de sõjaväelasi, haaras ka Hiiumaad punasõdurite bandiitlus, sest Nõu-kogude sõjavägi oli paiguti allumatu. Sõdurid käisid kodudes vargil ja lõhkusid elanike vara. Sellest ajast on pärit ka hiidlaste ropp anekdoot.

Tulevad punaväelased ja nõua-vad talus öömaja. Peremees saadetakse tagatuppa, sõdurid jäävad elutuppa ja ohvitser võtab sisse koha perenaise kõr-val. Keset ööd tuleb perenaine peremehe juurde ja ütleb: „See ohvitser käib väga peale, kuidas talle vene keeles „ei“ öelda?“ Pe-remees mõtleb natuke ja palub naisel ohvitseri juurde tagasi minna, sest „vabastajad“ on väga kerged solvuma. Natukese aja pärast hõikab perenaine:

„Ära rohkem selle vene keele pärast muretse, tal hakkab jõud juba otsa saama, kohe on kõik läbi.“Sel ajal üritati Nõukogude vägede

koledustest tekkinud masendust (musta) huumori ja (absurdi)naljade-ga maha suruda.

Pärast sõda kuulutati Hiiumaa kinniseks piiritsooniks ja saarele rajati piirivalvekordonid. 1944. aasta lõpuks olid hiidlaste paadid küll lõhutud või Rootsi sõitnud, kuid lapsed suutsid poolikud paadid ära parandada ja ikkagi merel käia. Kui sellega lõpuks vahele jäädi, veeti poolikud paadid rannast ära ja põle-tati. Kuid kas seda nüüd just ainult venelased tegid, on küsitav, sest on igiammune tava, et vanast, kõlbma-tust paadist tehakse jaanilõke.

Rannad aga suleti inimestele, tervedki paadid hävitati või koonda-ti okastraadi taha ja piirivalvurite valvatavatesse sadamatesse. Kõpu poolsaarel tehti elanikest tühjaks kõik rannast kuni 2 km kaugusel asuvad talud.

Aga lapsed tegid nalja edaspidigi. Näiteks avastas piirivalve hommi-kul ülesküntud liivariba kontrol-lides (piiririba oli kaheksa meetri laiune), et merelt on saarele tulnud hulk inimesi. Korraldati suur häire, leidmaks saarele tulnud spioone. Tegelikult olid lapsed kõndinud tagurpidi mere äärde ja tulnud õigetpidi tagasi.

Vimkasid oskasid hiidlased visata kogu okupatsiooniaja. Õnneks peeti enamikku neist laste tempudeks ja kedagi otseselt ei karistatud, olla viidud üksnes kordonisse kartuleid koorima. Kui olid mingi väiksema tembuga hakkama saanud, koorisid tunnikese, suurema eest võisid terve päeva nuga välgutada. Seaduse alusel võis inimesi isiku tuvastamiseks kinni pidada kuni 48 tundi.

Samas said paljud hiidlased pii-rivalvega hästi läbi ning poolsalaja lubati ikka mere ääres käia ja kala püüda. Kes oli endale kõrge ohvitseri sõbraks saanud, ei pidanud enam madala auastme inimesi kartma.

Pärast sõda said hiidlased kalurikol-hoosis kala püüda. 1949. aastaks oli saarel juba viis kalurikolhoosi.

Paadiga põgeneti väga üksiku-tel juhtudel Rootsi veel kuni 1945. aastani. Pärast seda muutus see peaaegu võimatuks ja ohtlikuks nii põgenikele kui ka nende lähedastele. Selle olukorra pöörab aga absurdiks taas üks rahvajutt.

Mees olla läinud kordoniülema juurde ja palunud luba Gotlan-dilt käia toomiseks. Kordoniülem muidugi ütelnud, et tema sellist luba küll anda ei saa. Mees oli kaks nädalat kadunud ja ilmus siis uuesti ülema juurde: „Näe, tõin kaks käia, sulle ka ühe.“On siiski teada, et veel 1984. aas-

tal leidus mehi, kes üritasid (paraku ebaõnnestunult) Nõukogude Hiiu-maalt paadiga pageda, neist ühe, Enn Nuumi mälestusi saab lugeda Hiiumaa Militaarajaloo seltsi koosta-tud ülevaate „Nõukogude piirivalve Hiiumaal 1940–1992“ lehekülgedelt 30–34.

Langenud sõjameeste ümbermatmine Tahkunas

HII

UM

AA

MU

US

EU

MID

SA

Õnneks peeti enamikku neist laste tempudeks ja kedagi otseselt ei karistatud, olla viidud üksnes kordonisse kartuleid koorima.

5 | 201538

AJA

LU

GU

1946. aastaks oli Hiiumaal 12 piiri-valvekordonit: Kuri, Kärdla, Lehtma, Mudaste, Kõrgessaare, Paope, Kõpu, Kalana, Õngu, Haldreka, Sõru ja Kas-sari. Hiiumaal asusid ka Kärdla polk ja selle koosseisu kuuluvad tankipa-taljon ja selle harjutusväli. Sellestki ajast teavad kohalikud rääkida.

Tankide sõidutee olla ristunud laste kooliteega. Olid tüdruku-tirtsud koolist koju läinud, aga tee kõrval seisis tank. Tüdrukud kõndisid mööda, tank sõitis jä-rele. Tüdrukud jäid seisma, tank jäi ka seisma. Nii kestis see paar korda ja siis sõitis tank oma teed. Tankidega oli veel üks mure.

Nimelt sõideti nendega üle põldude. Kord palus tankipataljoni majandus-pealik linnalt abi (mida täpsemalt, seda ei mäletata). Linn selle abi andis, kuid nende nõue oli, et tankiralli peab ära lõppema, mida ka tehti.

1950ndadHiidlaste jutu järgi juhtus 1953. aas-tal enneolematu asi: Hiiumaa piirid tehti päevapealt vabaks ning paljud mandriinimesed said Hiiumaale külla sõita. Kohalikud päris täpselt ei mäleta, kas see piirangutevaba elu kestis nädala või paar kuud, kuid harukordne see oli. Ja sama ootama-

Piirivalvega saadi üldjuhul hästi läbi, kuid neid veeti korduvalt ninapidi, samas mitte kuigivõrd ületades seaduslikkuse piiri.

Suvitajad piirivalvurite

kaitseribal 1961. aastal

tult, kui piirid avati, suleti need jälle päevapealt, mistõttu mõned mand-rilt külla tulnud inimesed enam kuidagi mandrile tagasi ei pääsenud.

Ootamatult saabunud vabaduse ajal sõitis väga palju inimesi mand-rilt vaatama seda Hiiumaa Eedeni aeda, kuid nende seas tulid kahjuks ka mõned vargapoisid. Pahandusi tekkis sellest palju ja hiidlased olid õnnelikud, kui nende piir jälle kinni pandi. Laev käis ju ikka iga päev mandri ja Hiiumaa vahet: hommikul sõitis mandrile ja õhtul tuli tagasi.

1956. aastal (siin lähevad mu vest-luskaaslaste arvamised lahku, osa väidab selle olevat olnud 1960. aas-tal ja see tundub isegi tõenäolisem) lahkus tankipataljon Hiiumaalt. Kohalikud mäletavad, et mindi öösel hirmsa mölluga ja kõik tankide tuled põlesid.

Aastad 1960–1980Hiidlane pajatab, et Hiiumaal oli käibel teadmine: kui sa kõige kõrge-

maid ohvitsere tunned, on sulle kõik tasuta.

Sõdurid remontisid sõjaväe lusikavabrikut. Siis juhtus, et ühel hetkel avastati, et toitu pole. Lahendus leiti kiiresti: 200 liitrit diislikütust vahetati korvitäie kartulite vastu.Sõdurid tõid vajadusel sõjaväelin-

nakust (küll paari pudeli viina eest) ka korralike voodrilaudu.

Ajad läksid veel vabamaks. Ini-mesi lubati kergemini merele ja võis omada paari võrku. Kui keegi tabati salaja püüdmast, piirduti noomitu-sega.

Sel ajal õitses Hiiumaa kalandus ja sealsed kalurikolhoosid olid üle Nõukogude Liidu tuntud.

Kalurid pidid iga kord merele minnes loa võtma, aga et hiidla-sed tegid üsna pikki päevi, küsiti kordonis, miks te nii pika loa võtate. Hiidlaste tavaline vastus selle peale oli: käime Rootsis ära, aga tagasi tahaks ka tulla.

HII

UM

AA

MU

US

EU

MID

SA

395 | 2015

AJA

LU

GU

Iga kalaretke ajal tuli kolhoosikaluril ennast ja kaaskalureid kohalikus sadamas kirja panna ning tagasi jõudes kontrolliti kõik uuesti üle.

Dokumenti-

de kontroll

Heltermaa

sadamas 1989.

aastal

2 Sellest juhtumist saab põhjalikumat teavet eelviidatud ülevaate „Nõukogude piirivalve Hiiumaal 1940–1992“ lehekülgedelt 27–30.

Iga kalaretke ajal tuli kolhoosika-luril ennast ja kaaskalureid kohali-kus sadamas kirja panna ning tagasi jõudes kontrolliti kõik uuesti üle. Teadaolevalt keegi tol ajal kaduma ei läinud.

Ajavahemik 1980–19961981. aastal, seega kuus aastat enne, kui Saksa harrastuslendur Mathias Rust maandus Moskvas Punasel väl-jakul, juhtus Hiiumaal lugu, millest räägitakse tänapäevalgi.

Kõpu poolsaarele Ülendi küla lähistele heinamaale maandus Rootsi lendur, kes oli hulluma-jast põgenenud ning tahtis tulla heaoluriiki elama ja töötama. Piirivalve pidas rootslase kinni ja viis kordonisse arestikambrisse.

Sellest tekkis hiidlastel kohe probleem: oli vaja kiiresti leida kaks musta Volgat, sest rootsla-se pärast olid Riiast Hiiumaale tulemas Baltikumi piirivalve-ringkonna ülemad. Auto oli natuke sõitnud, kui kindral hiid-lasest autojuhilt küsis: „Kas õlut leidub?“ Hiidlane vastas, et pole probleemi. Tal oli kodus kartuli-võtuks 200 liitrit õlut. Kindralile leiti 20-liitrine kanister. Kindral võttis kanistri kätte, viskas pin-gile lösakile ja manustas mitu liitrit kanget Hiiu koduõlut.

HII

UM

AA

MU

US

EU

MID

SA

Hiljem tahtis kindral met-sapeatust ja juht peatas auto. Ootamatult hakkas kindral ennast kergendama auto rehvi peale, mille peale hiidlane hüp-pas autost välja ning raputas verbaalselt kindrali läbi. Nädal aega hiljem sai hiidlane kindra-lilt kingituseks uue jooksu rehve.

Rootslane aga saadeti kodu-maale tagasi.2

1980ndate teisel poolel olla antud osale kohalikele rannakaluritele telefonitorud, millega sai otseühen-duse kordoniga. Mere ääres jooksis sidekaabel, kuhu sai toru ühendada ning anda teada, kui oli soov merele minna.

Samast ajast said Eesti elanikud lihtsustatud korras Hiiumaad külas-tada ja elu läks pisut vabamaks. See lihtsustatud korras kõigisse Eesti piiritsoonidesse (ametlikus keeles piirivööndisse) sõitmine tähendas, et Eesti elanikud tohtisid sinna vabalt sõita, ent Läänemere saartel, sh Hiiu-maal kehtis selline piirang, et suvisel poolaastal 15. aprillist 15. oktoobrini oli saarele saamiseks tarvis siiski külastuskaarti.

Vene väed ja piirivalve lahkusid Hiiumalt 1992. aastal. 11. veebruaril 1993 lahkus viimane Vene sõjaväe-lane.

LõpetuseksHiidlaste jutustusi võib jääda kuu-lama ja nende tegude üle imestama. Hiidlased pidasid hästi vastu sellele ja isegi lõikasid sellest kasu, mida tõi neile elu piiritsoonis. Nende kange mererahvaveri sai sellest veel kangemaks.

Piirivalvega saadi üldjuhul hästi läbi, kuid neid veeti korduvalt nina-pidi, samas mitte kuigivõrd ületades seaduslikkuse piiri.

Hiiumaale rajati aastatel 1917 ja 1939–1941 ning 1946–1949 tohutud rannikukaitse- ja sõjaväekomplek-sid, mida peaks iga eestlane kindlas-ti vaatama minema.

5 | 201540

AJA

LU

GU

1

11

9

10

7

8

1213

415 | 2015

AJA

LU

GU

2 34

5

6

Rannakaitse-

patareiVaatamisväärsused

Põhiobjektid Tahkunas (1, 2), Kukerabas ja Löimastus (3)

Nr 26 17 rajatist, mälestusmärk, raudteetammid

Nr 316 15 rajatist, militaartee, raudteetamm

Nr 39 18 rajatist, raudteetamm

Nr 38 5 huviväärsust, kuivenduskraavid, hili-semad kaevikud, rannapatarei, piiririba, sõjaväelinnak jms

Ristna Lõunanina (7)

Nr 42 Asukoht, lisaks 23 pärastsõjaaegset rajatist ja lagunev sõjaväelinnak, eriline mererand

Pallinina (9)

Nr 149 12 rajatist, kaevikute süsteem

Sõru-Tohvri (11, 12)

Nr 34 5 rajatist jms

Nr 44 14 rajatist, militaartee

Lepiku (13)

Ajutise 100 mm patarei kahurialus, kaevikud jms

Hiiessaare (5)

Nr 12 6 rajatist

Hirmuste (8)

Nr 47

Heltermaa (6)

Nr 293

Mustana (10)

Nr 131

KA

AR

T: G

OO

GL

E M

AP

S;

FO

TO

D:

EN

N S

UT

TIN

G

5 | 201542

AJA

LU

GU

MilitaarretkedHiiumaa metsades ja mere ääres

Täpsemalt vöttes on need

militaarretked ka loodus-

retked, sest kogu Hiiumaa

militaarpäritolu rajatiste

ja ehitiste kogum paikneb

iseäranis looduskaunites

kohtades.

Tekst: URMAS SELIRAND

Et Hiiu murrakutes, nagu ka suurel osal Saaremaast, õ-tähte pole, loo-bun hiidlasena seda kasutamast ka käesolevas kirjutises.

Tahkuna rajatisedEsimese ja Teise maailmasöja kind-lustusi leiab peaaegu kogu saarel, peamiselt küll rannikul ja selle lähe-dal. Looduskooslustest seknudeeri-vad neile mets, mererand, soo ja raba.

Köige militaarse kvintessentsiks on Tahkuna poolsaar, kus raudbetoo-niga kokku puutumata pole vöimalik liikuda. 1917. aastal asus seal kaks suurt rannasuurtükipatareid, Peeter Suure merekindluse eelpositsioon aastatest 1913–1917: rannapatarei nr 39 nelja 12-tollise suurtükiga ja nr 38 nelja kuuetollisega. Aastatel 1939–1941 ehitati uued patareid: nr 316, milles kaks soomustorni, kummaski kaks 180 mm suurtükki, ja nr 26 nel-ja 130 mm suurtükiga. Neil aastatel valmis palju raudbetoonrajatisi, ka leiab köikjal kaeviseid ja kaevikuid erinevatest perioodidest alates 1917. aastast kuni 1990ndateni.

Hiiumaa militaar-

muuseum

FO

TO

D:

3 X

EN

N S

UT

TIN

G

435 | 2015

AJA

LU

GU

Loo autor Urmas Se-

lirand. Taustal Vitali

Navožnõhhi loodud

mälestusmärk 1941.

aastal langenud Hiiu

saarte kaitsjatele –

Balti meremeestele

–, mis asub Tahkuna

rannakaitsepatarei

nr 26 komandotorni

juures

Löimastu (mandrirahva keele Lõimatu) riviplats

5 | 201544

AJA

LU

GU

Lehtma pommiauk

Ristna angaarid

Hiiumaa militaarmuuseumSaarel on suurepärane militaar-muuseum, mille 2007. aastal avas ja millega senini tegeleb Hiiumaa Militaarajaloo selts. Pönevate ekspo-naatide seas on omamoodi naelaks tsemendist öppepommid Määvli pommipolügoonilt Kärdla lähistel, 180 mm suurtükitorud ja kümme-kond militaarautot.

Filmidest tuttavad on meie tan-kid, neist üks T-34 paikneb reklaa-mina tee ääres. Tahkuna retked algavad ja löpevad seal. Retki on eri-nevaid, aga tavaretkeks on kujune-nud 4–5 kilomeetri pikkune metsas, rabas ja mererannas kulgev matk, millel tutvutakse Teise maailmasöja

Köige militaarse kvintessentsiks on Tahkuna poolsaar, kus raudbetooniga kokku puutumata pole vöimalik liikuda.

FO

TO

D:

2 X

EN

N S

UT

TIN

G

kolada, aga kilomeetreid koguneb tublisti üle saja, nii et ilma autota hakkama ei saa.

Nii Tahkunas kui ka Ristnas käiakse retkel ka jalgratastega. Söl-tuvalt huvist vöib vändata 16–40 km.

Pönevad retkedKokku on ümber Hiiumaa üle saja raudbetoonpunkri ja kogum igasu-guse mööduga kaeviseid-kaevikuid. Osa neist on loodus juba korralikult varjanud, nii et ilma giidi-retkejuhi-ta palju ei leia. Pönev on matkata ka mööda Lehtma-Tahkuna militaar-raudtee tammi ja radasid.

Viimasel ajal on populaarsust kogunud 3–4-tunnine retk Lehtma sadama lähistel, kus 1941. aastal paiknes suur ladudega söjaväelin-nak – vene keeles gorodok, hiid-laste suus orodok. Lisaks metsale ja jöekaldale leidub seal kaardile-gi kantud paarikümnemeetrise läbimööduga ja ligi 6 m sügavune kraater, mis on kas pooletonnise pommi tekitatud vöi hoopis – mine sa tea – meteoriidi jälg. Pommiauke erinevatest aegadest ja erineva-te möötudega on mitmeid, kuid needki on sulandumas pönevasse loodusesse.

aegse rannapatareiga nr 316 ja Esi-mese maailmasöja aegse rannapa-tareiga nr 39. Loodus oma pönevate kohtadega käib sinna juurde: mets, rabamaastik, taimestik, rannaluited ja mereavarus. Köike leidub ja köike näeb, hoia vaid silmad ja meeled lahti. Muidugi on retkejuht see, kes köik huvitavaks räägib.

Kui on suurem militaarhuvi, saab ka terve päeva mööda punkreid

455 | 2015

AJA

LU

GU

Taaskohtumine Järvakandis ja meenemedal „25 aastat Kaitseliidu taastamisest“

15. augustil 2015 korralda-

takse Järvakandi kultuuri-

keskuse juures kokkutulek

neile, kes on Kaitseliitu taas-

tanud 1990. aastal ja varem

ning on organisatsioonis

jätkuvalt tegevad.

Tekst: HANNES TOOMSALU

Kutsutute hulgas on ka Kaitseliidu malevate esimesed pealikud, need, kes on Kaitseliidu ülemana ametis olnud, esimene Kaitseliidu kesk-juhatus, Järvakandis 1990. aastal Kaitseliidu taastamiskoosolekul osalenud ja Kaitseliidu suurkogu de-legaadid. Korraldajatel on andmed natuke rohkem kui 430 isiku kohta, kellele peaks ka olema esmane in-formatsioon juba edastatud. Kutsete väljasaatmine on kavas juulis ja au-gustis. Juhul kui sinuni, kaitseliitla-ne, kes sa oled organisatsiooni liige olnud 25 aastat või rohkem, pole es-mane informatsioon jõudnud, võta ühendust oma malevaga ja kontrolli üle andmed, mis maleval sinu kohta on. Kokkutulekule kutsutakse need, kelle nimed on kontrollitud Kaitse-liidu malevates. Järvakandis inimesi nimekirjadesse ei lisata.

Kokkutulek algab kell 13 ja lõpeb kell 17. Osalejate registreerimist alustatakse kell 11.30. Kokkutuleku avab Kaitseliidu ülem tervituse-ga neile, kellel 25 aastat tagasi oli julgust ja pealehakkamist tegelda Kaitseliidu taastamisega. Tervitus on edasi anda ka kaitseväe juhata-jal, maavanemal ja mõnel tolle aja nimekal organisatsiooni taastajal.

Kutsututele on tagatud toitlustus ja Kaitseliidu ülema väike kingitus tänutäheks antud panuse eest. Muu-sikaliselt tervitab kohaletulnuid ansambel Lindpriid. Kokkutulekul on võimalik vaadata eesti mängufi l-mi „1944“. Avatakse ka vaba mikro-fon selleks, et kaitseliitlased saaksid oma eredamaid muljeid Kaitseliidu taastamisest kohaletulnutele edas-tada.

Kaitseliitlastel, kellel on Kaitse-liidu sümboolikat, esemeid, doku-mente vms, mis on valmistatud või olid Kaitseliidus kasutamisel 1990ndate alguses, ja kellel on huvi kinkida need Kaitseliidu muuseumi-le, on võimalik need kokkutulekul edastada meie ajalooga tegelevatele isikutele.

Oma sõidukitega saabujatel pa-lume järgida parkimiskorraldajate suuniseid. Kõikide küsimustega kok-kutuleku kohta palume pöörduda oma maleva staabi poole.

L I S A T E A V E

Meenemedal „25 aastat Kaitseliidu taastamisest“

KAVANDI AUTOR: Kaitseliit

Valmistamisaasta: 2015

LÄBIMÕÕT: 45 mm

MATERJAL: 90% vask, kotkas

uushõbedast

VALMISTAJA: Sporrong Eesti OÜ

TIRAAŽ: 500

Meenemedal „25 aastat

Kaitseliidu taastamisest“ on

valmistatud taastatud Kaitse-

liidu 25. aastapäeva puhul.

5 | 201546

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

Niimoodi on pealkir-

jastanud oma kirjutise

Ukraina vabatahtlike pataljoni

võitleja Viktor Serduk. „Need, kes

on käinud Afganistanis või mõnes

muus sõjas, mõistavad mind, aga

teie, noored, saage aru, et selle kõige

taga on mitmetes sõdades sõdinud

meeste vahetu kogemus. Sellepä-

rast õppige see pähe nagu Meie

Isa palve, see nimekiri võib

päästa teie elu!“ kirjutab

autor.

Kuidas sõjas ellu jäädaNõuandeid võitlejatele

1. Kui puhastate vastastest hooneid, siis – nagu anekdoodis – sisenete ruumi kahekesi: kõige-pealt granaat ja siis teie.

2. Lähenedes hoone avatud uksele, ära sisene. Kõhutundega saad aru, kas seal on vastane. Ära hoia kokku granaate, eemalda splint ja heida esimene sisse. 5 sekundit pärast plahvatust viska sisse teine, aga nii, et splint jääb sisse, seejärel sisene ise. Need, kes jäid pärast esimest plahvatust terveks, viskavad teist granaati nähes pikali ja on suur võimalus nad elusalt kinni võtta.

7. Kaste mitte avada, koduelektroonikat mitte sisse lülitada, parem mitte midagi puutuda, kõik võib olla mineeritud. See on oluline. Isegi kui kõht on tühi, ei tohi avada külmiku ust ega tõsta tualeti-poti kaant.

Vene keelest tõlkinud ANDRUS ROOTSMÄE

Nimekiri avaldati veebiaadressil http://inforesist.org/kak-vyzhit-na-vojne-sovety-bojcam möödunud aasta septembris. Neid nõuandeid ja kogemustest tulenevaid

praktilisi nippe lugedes peame meeles pidama, et igasugusel sõjalisel ja relvastatud konfl iktil on omad erinevused, mis sõltuvad kohast, ajast, rahvuslikest eripäradest ja konfl ikti põhjustest. See nõuannete ja praktiliste näpunäidete kogu kehtib ennekõike praegu Ukrainas toimuva kohta. Aga siiski... Hea lugeja, loodan, et leiad siit kirjutisest endale midagi kasulikku ja õpetlikku, mida sa varem ei teadnud,

ning loodan südamest, et kellelgi meist ei tuleks neid teadmisi praktikas rakendada.

Tõlkes on selles tekstis autori väljendusviisi kohati pehmendanud. Pealegi on mõned venekeelsed väljendid tõlkimatud.

3. Seistes ukse ees ja oodates koos kaaslastega rünnakukäsku, hoidke jõuga ust kinni, vastasel korral võib sealt ilmuda granaat või relvaraud.

4. Granaat tuleb ruumi või koridori veeretada, mitte visata.

5. Mitte liikuda kaaslase relva ette, te ju takistate tal siis tulistada.

6. Suvaline kinnine uks on PUUTUMATU, sest see võib olla mineeritud.

8. Ärge puutuge laipu, mööb-lit ega muud sisustust (kõike saab mineerida).

9. Esimese lasu puhul teie suunas mitte muneda, vaid kohe pikali viskuda.

10. Mitte hoida sõrme päästikul – võivad hukkuda teie kaaslased.

11. Mitte võtta padruneid avatud kastidest, mis on saadud sõjasaagina vastaselt. Padrunitesse võib püssirohu asemel olla pandud trotüül (lasete relva puruks ja kaotate nägemise).

12. Granaate kanda (rakmetes) eraldi taskutes, mitte lahtiselt rippuvas asendis (on olnud juhtumeid, et granaat takerdub liikumisel ja lõhkeb).

13. Pole mõtet tulistada AT-granaadiheitjast ega saada ühekordset lasku elavjõu pihta. Need rel-vad on mõeldud soomusmärkide laskmiseks.

14. Salvesid mitte kokku teipida (kui lahingus kiilub padruni kinni, pead siis kaks salve ära viskama).

475 | 2015

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

15. Relva kaitseriivil on kolm asendit: kaitseriivis, üksiklasud ja automaattuli. Juhul, kui paanikas-se sattudes rebite kaitseriivi täiesti alla, tühjen-date salve mõne sekundiga ja olete ilma oma laskemoonast. Harjuge tabama asendit nr 2 (üksiklasud). Jätke see meelde, see on oluline. (Siin käib jutt meie relvastuses olevast AK-4st.)

25. Kui teie soomusvesti tabas kuul, kuid ei läbi-nud seda, ei ole veel kindel, et olete pääsenud. Soomuselement või kaitseplaat peatab küll kuuli, aga mitte kuuli energiat, mis või põhjustada tugeva trauma. Ribide murd on tüüpiline, aga võivad olla ka siseorganite rebendid. Niisiis, kui teis ei ole üleliigset auku, on veel vara rõõmus-tada. Otsige kiiresti üles meedik.

26. Ärge näppige granaadiheitjaid! Neist laskmine on suhteliselt keeruline, parem on jätta see töö kogenumatele kaaslastele.

27. Pärast paari päeva värskes õhus olete võimeline märkama suitsetajat lõhna järgi 70–100 meetri kauguselt. Jätke suitsetamine maha!

28. Kui teile liikumisel tundus, et kuulsite midagi, peatage grupp, patrull või allüksus ja kuulatage kõik koos. Isegi kui te hakkate gruppi pidurda-ma iga viie minuti järel, ei leidu ilmselt lolli, kes teiega pahandama hakkaks.

29. Peatudes ärge jääge kunagi püsti seisma, vaid laskuge põlvele või lamama. See on mõnikord väga tüütu, aga sellest võib sõltuda grupi ellu-jäämine. Kui mõni kaaslane on liiga laisk lasku-ma põlvele või lamama, sundige teda.

30. Sõrm ei tohi olla päästikul, isegi kui relv on kaitseriivis.

31. Rännakul kandke relva ristatud kätel rinna kõr-gusel, nii on seda kergem kanda ja saate ka relva kiiremini lahinguasendisse viia.

32. Relv olgu parajaks reguleeritud rihmaga kaelas. Näiteks kui satute varitsusse või tulelöögi alla, lendate muidu teie ühes ja relv teises suunas. Ilma relvata on teie võimalused pea olematud.

16. Mõnikord klõpsatab relva kaitseriiv reetlikult. Kui teil on vaja relva kaitseriiv maha võt-ta, tehke seda ühtlase sujuva liigutusega ja asetage kaitse-riiv vajalikku asendisse (mis on peaaegu alati üksiklasud).

17. Enne ülesandele minekut hüpake paar korda ko-hapeal. Kontrollige, et teie varustuses midagi ei kolise ega loksu. Padrun rauda, kaitseriiv peale ja minek!

18. Õppige selgeks oma relva ballistiline tabel. Kuul ei lenda OTSE. Sellepärast annab pädev kaugu-semääramine ja oma relva ballistika tundmine teile võimaluse tabada vastast ruttu, st lühendab vastase aega tabada teid.

19. Tuul mõjutab kuuli lennutrajektoori. Õppige mõ-jutusi tundma VAREM, teha seda lahingus käigu pealt ei ole arukas.

20. Juhul, kui teil on võimalus valida relva, valige selline, mille kaliiber ja padrunid sobivad teie kaaslaste omadega. Suurt kogust laskemoona endaga kaasas ei kanna ja otsa saab see ruttu (eriti linnalahingus). Kui on võimalus moona teistega jagada, on see suur pluss. Kui teie kaaslane langeb, ärge häbenege võtta tema laskemoona. Siiski tuleks selleks enne ülemalt luba küsida.

21. Kui lähete „soolomissioonile“, võtke kaasa 12 salve (240 padrunit), lisaks sellele teist samapal-ju lahtiselt või paberpakkides seljakotis. Hoiate kokku kaalus. 24 salve kaalub isegi tühjana rohkem kui 12. (Jälle on jutt AK-4st.)

22. Jätke meelde, et rakmetes rinnal või kõhul aset-sevad salved on lisakaitse.

23. Suurema osa surmadest ja haavatasaamistest põhjustavad killud. Isegi paksem jope kaitseb teid väikeste kildude eest. Lisades sellele rakmed ja varustuse, olete suhteliselt kaitstud. Ärge unustage kraed üles tõsta.

24. Killuvest või soomusvest – see on hea asi. Isegi siis, kui see on kõige viletsamat tüüpi.

33. Ärge tukkuge valvepostil olles! Kui jääte seal magama, on oht, et teid ei taha maha lasta mitte üksnes vaenlased.

34. Urineerida on soovitav põlvili asendis, et mitte muutuda liikumatult seisvaks märklauaks. Peldi-kuskäik on tõsine asi. Kui on olemas selleks ette-valmistatud koht, pole probleemi. Rännakul aga tuleb see asi ette võtta kolmekesi. Üks „toimetab“ ja kaks jälgivad 180° ulatuses ümbrust. Kahjuks on paljud leitud omaenese „hunnikust“ surnuna.

35. Aevasta „kaetult“. Käsi või krae suu ette!

36. Kes aeglaselt jookseb, sureb ruttu.

37. Granaatide efekti on pisut üle hinnatud. On olnud juhtumeid, et granaat lõhkeb väikeses ruumis, aga haavata ei saa keegi.

38. Granaadi splint eemaldada ainult sõrmega, mit-te hammastega.

5 | 201548

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

39. Seintes võivad olla augud, mis on kaetud vai-pade või kaltsudega, nii saab vaenlane kiiresti liikuda ruumist ruumi. Jätke see meelde! See, et te asute hetkel hoone kõige äärmises ruumis, ei tähenda, et teile ei saa märkamatult läheneda.

52. On mõiste „tulega maha suruma“. Andes allük-susega tihedat tuld, takistate vastast tegutse-mast, kuigi ei tee talle erilist kahju. Siin aitavad teid trasserid (trasseeriv moon).

53. Jätke meelde, et trasser mitte ainult ei reeda teie positsiooni, vaid määrib ka oluliselt relvarauda. Ärge siis kuritarvitage neid.

54. Relva peab võimalusel puhastama iga päev. Eriti ettevaatlik tuleb olla raua suudmeosa puhas-tamisel. Raua suudmesse tekkinud väikesed kriimud ja mõlgid mõjuvad oluliselt lasketäpsusele.

56. Hoolitsege oma jalgade eest, peske neid igal võimalusel. Kui jalad on hõõrdunud ja valusad, pole teist enam sõdijat.

40. Akende ette võib riputada aia-võrgu tükke või voodireforme. Need peavad kinni granaate, isegi kergemaid reaktiivgranaa-te.

41. Kuulete kusagilt näugumist. Tundub, et see tuleb kapist. Mul on väga kahju, aga ilmselt on kiisu sinna pandud koos granaadiga. Ust avada ei tohi! Raske moment, eks ole… Tahaks ju jääda inimeseks, aga...

42. Kui tulistate ruumist tänavale, ärge seiske akna kõrvale seina äärde, vaid leidke koht ruumi sü-gavuses, varjake end mööbli või vaheseina taha.

43. Tellise- ja betoonikillud, mis tekivad plahvatusel, on ohtlikud. Silma sattudes… No te saite juba aru.

44. Tulistada positsiooni vahetamata on rumal.

45. Kummarduge! (On mõeldud liikumist nii hoo-nestatud alal kui ka kinnisel maastikul.)

46. Pole vaja hakata välja selgitama snaiprite asu-kohta. See pole teie töö ja teadmisi jääb ilmselt ka väheseks. Sõdige edasi ja ärge tehke väljagi.

47. Mitte keegi, isegi mitte pioneerid, ei eemalda lahingusituatsioonis lõhkekehi ega miine. Need lihtsalt õhitakse. Jätke see tegevus spetsialistidele.

48. Märgates (ükskõik millist) miini, märkige üles asu-koht ja jätke selle kahjutustamine pioneeridele.

49. Haavade seas on venoosseid ja arteriaalseid verejookse. Ravitakse neid erinevalt. Probleem on aga hoopis muus. Nimelt pole lahingumöllus aega. Venoosse verejooksuga sureb haavatu paari tunniga, aga arteriaalse verejooksuga lä-heb 10–20 sekundit teadvuse kaotuseni ja algab hüpoksia. Ühesõnaga, mida rutem saate panna žguti (haavast ülespoole), seda parem. Ise tagasi lahingusse. Teie kaaslasel on 30 minutit kuni tund, et saada ise hakkama. Või aitate teda teie, kui tekib võimalus.

50. Žgutt peab olema alati käepä-rast. Mitte seljakotis, vaid näi-teks mähitud relva õlatoele või seotud rakmetesse.

55. Viimased 2–3 padrunit (salve laadimisel siis vastavalt 2–3 esimest) laadige trasseritega. Siis ei tule teile tühi salv üllatu-sena ja jättes viimase padruni rauda, eemaldate tühja salve ja kinnitate uue. Lüheneb oluliselt relva laadimise aeg.

57. Kui olete positsioonil ja teil avaneb võimalus va-tase pihta tuli avada, ei ole see veel põhjus seda teha. Kui teid pole märgatud, on targem küsida ülemalt luba tule avamiseks.

58. Kui märkasite patrullis või liikumisel vaenlast, kuid tema teid mitte, ei tohi mingil juhul järsult kõrvale hüpata või var-juda. Vastase perifeerne nä-gemine fikseerib teid siis kohe Aeglaselt, rahulikult ja sujuvalt kükitage ja võtke sisse lama-desasend. Inimsilmal on seda palju raskem märgata.

51. Veel parem on kanda kaasas kaht žgutti. Ühe saate anda haavatud kaaslasele, aga järg-misel silmapilgul võib teil teist juba endal tarvis minna.

5 | 201550

KA

ITS

EL

IIT

Võidupüha on Eesti riigipüha, millega tähis-

tatakse Eesti võitu Võnnu (Cēsise) lahingus

Landeswehri üle 23. juunil 1918. See on ka

üks nendest pühadest, mil tunnustatakse ja

tänatakse meie riigikaitsesse panustanud

kodanikke. Alljärgnevalt ülevaade Kaitseliidu

ja selle struktuuriüksuste* teenetemärkidest

ja -medalitest.

Võidupüha on Eesti riigipüha millega tähis-

Kaitseliidu teenete-märgid ja -medalid

L I S A T E A V E

Teenetemärkide kandmineTeenetemärke kantakse üldjuhul ai-nult pidulikel riiklikel ja seltskondlikel üritustel. Erandina võib Vabadusristi kanda igal ajal. Kandmisel järjestatakse teenetemärgid kandja poolt vaadatuna tähtsuse järjekorras paremalt vasaku-le. Eesti kodanikud kannavad esikohal Eesti riiklikke teenetemärke, seejärel tulevad Eesti ametkondlikud teenete-märgid ja välismaised teenetemärgid.

Isik, kellele on antud sama teene-temärgi erinevate klasside märgid, kannab üldjuhul ainult kõrgeima klassi teenetemärki. Erandiks on Vabadusrist, Kotkaristi teenetemärk mõõkadega, Kotkaristi metallristid ning teenetemär-kide medalid, mille kavaler võib kanda korraga kõiki talle antud klasse. Isik, kellele on antud erinevad teenetemär-gid, kannab üldjuhul kõrgema klassi teenetemärki madalama klassi teene-temärgist eespool. Erandina asetatakse Vabadusrist kõigist teistest teenetemär-kidest ettepoole, vaatamata kantavate märkide klassile.

Sama klassi teenetemärke kantakse üldjuhul andmise järjekorras, st vii-masena antud teenetemärki kantakse esimesel kohal. Erandina kantakse Kot-karisti teenetemärke mõõkadega teiste sama klassi teenetemärkide hulgas esikohal. Kohti loetakse rinna keskjoo-nest vasakule.

KR

ISTJ

AN

PR

II

VÄELIIGI VÕI ERIALA

TUNNUSED

KURSUSEMÄRK

NIMESILT

HARIDUST TÕENDAVAD

MÄRGID

VORMINÖÖBID

AUASTME TUNNUS

MEDALITE LINDILÕIKED

RIIGITUNNUS

LINTIDETA

TEENETEMÄRGID

OHVITSERI MÜTSIMÄRK

DUBLEERIVAD

GRADATSIOONI

TUNNUSED

* Naiskodukaitse teenetemärkide osa ilmub ajakirja järgmises numbris.

515 | 2015

Kaitseliidu märgid

Kaitseliidu ValgeristAntakse 1) kaitseliitlasele eriliste teenete või eriti eeskujuliku või pikaajali-se teenistuse eest; 2) Eesti ja välisriikide kodanikele Kaitseliidule osutatud

eriliste teenete eest.

Kaitseliidu Valgeristi

I klass

Kaitseliidu

Valgeristi

II klass

Kaitseliidu

Valgeristi

III klass

Kaitseliidu

eriteenete medal

Antakse väljapaist-vate teenete eest nii kaitseliitlastele kui ka teistele Eesti vabariigi või välisriikide koda-

nikele.

Kaitseliidu

teenetemedali

I klass

Võib anda vähemalt 16-aastase väljapaist-

va teenistuse eest.

Kaitseliidu teenete-

medali II klass

Võib anda vähemalt 10-aastase välja-

paistva teenistuse eest.

Kaitseliidu teenete-

medali III klass

Võib anda vähemalt nelja-aastase välja-paistva teenistuse

eest.

Kaitseliidu

auliikme märk

Kaitseliidu

liikmemärk

Kaitseliidu

vanematekogu liikme

märk

Kaitseliidu vanematekogu liikme märgi kandmise õigus on kõigil praegus-tel ja endistel Kaitseliidu vanematekogu liikmetel.

Võidutule kandja medal

Antakse võidutule vabariigi presidendile üleandjale ja võidutule vabariigi presi-

dendilt vastuvõtjatele igal aastal võidupäeval,

23. juunil.

Kaitseliidu laskuri- ja kütimärgidMärke on võimalik saada laskeharjutuste eest automaadist AK-4 lamades,

põlvelt ja püsti 3x10 lasku distantsilt 100 meetrit (maksimum 300 punkti) ja püstolist USP 10 lasku distantsilt 25 meetrit (maksimum 100 punkti).

Esikütt

AK-4 – 260 punktiUSP – 90 punkti

I klassi kütt

AK-4 – 240 punktiUSP – 85 punkti

II klassi kütt

AK-4 – 225 punktiUSP – 80 punkti

Esilaskur

AK-4 – 210 punktiUSP – 75 punkti

I klassi laskur

AK-4 – 190 punktiUSP – 65 punkti

II klassi laskur

AK-4 – 175 punktiUSP – 55 punkti

5 | 201552

KA

ITS

EL

IIT

Kaitseliidu kooli märgid

Kaitseliidu kooli teenetemärgid

Kaitseliidu kooli eri-

teeneterist

Kõrgeim Kaitseliidu kooli teenetemärk, mis antakse Eesti või välis-riikide kodanikele Kait-seliidu koolile osutatud

eriliste teenete eest.

Kaitseliidu kooli tee-

neterist

Antakse kaitseliitlasele eriliste teenete eest Kaitseliidu kooli ees

või eriti eeskujuliku või pikaajalise teenistuse eest Kaitseliidu koolis.

Kaitseliidu kooli tee-

netemedal

Antakse isikule, kes ei ole kaitseliitlane, või

organisatsioonile, kes on väljapaistvalt toe-

tanud Kaitseliidu kooli tegevust.

Kaitseliidu kooli rinnamärgid

Reservohvitseri

kursus

(kompaniiülem)

Antakse kompanii-pealiku kursuse lõpe-tanud kaitseliitlasele.

Reservohvitseri

kursus

(rühmaülem)

Antakse rühmapea-liku kursuse läbinud

kaitseliitlasele.

Reservvanem-

allohvitseri kursus

Antakse reservvanem-allohvitseri kursuse

läbinud kaitseliitlasele.

Nooremallohvitseri

kursus

Antakse jaopealiku kursuse läbinud kaitseliitlasele.

Kodutütarde märgid

Aitaja sõlg

Antakse kas organisat-siooni eriliselt vääri-katele ja staažikatele juhtidele või toetaja-

liikmetele. Aitaja sõlge kantakse tsiviilrõivastel.

Teeneterist

kuldsõlega

Antakse teenekale ja auväärsele Kodutü-

tarde juhile vähemalt kümneaastase tule-

musliku töö eest.

Teeneterist

hõbesõlega

Antakse teenekale ja auväärsele Kodutü-

tarde juhile vähemalt seitsmeaastase tule-

musliku töö eest.

Kodutütarde

teeneterist

Antakse teenekale ja auväärsele juhile

vähemalt viieaastase tulemusliku töö eest. Kodutütarde juhiks

loetakse rühma juurde kinnitatud rühmavane-mat ja rühmavanema abi ning noorteinst-

ruktorit.

Hõbetatud teeneterist

Antakse Kodutütar-de organisatsiooni tegevuse toetajale vähemalt viieaasta-se aktiivse tegevuse

eest. Medali saaja võib kuuluda mõnda teise Kaitseliidu struktuu-riüksusesse või olla hoopis väljastpoolt

organisatsiooni.Kodutütre liikmemärk

Ühine Noorte Kotkaste liik-memärgiga.

Hoolsusmärk

Antakse varem hoolsuspae-la saanud organisatsiooni liikmele, keda võib seada teistele eesku-juks ja kellel on vähemalt II järk. Hoolsusmärki kantakse pare-mal kraenurgal, seda võib kanda ka tsiviilrõivastel.

535 | 2015

Noorte Kotkaste märgid

Põhjakotka märk

Noorte Kotkaste kõr-geim autasu.

Noorkotka

liikmemärk

Ühine Kodutütarde liikmemärgiga, kantakse

mütsil.

Noorte Kotkaste

teeneteristi I klass

Kõrgeim klass, mis an-takse Noorte Kotkaste juhile või toetajale jär-jepideva ja tulemusrik-ka allüksuse juhtimise või organisatsioonile osutatud abi eest vä-

hemalt 15 aasta vältel.

Noorte Kotkaste

teeneteristi II klass

Antakse Noorte Kotkaste juhile või

toetajale järjepideva ja tulemusrikka allüksuse

juhtimise või organi-satsioonile osutatud abi eest vähemalt 10

aasta vältel.

Noorte Kotkaste

teeneteristi III klass

Antakse Noorte Kot-kaste juhile, keda on

eelnevalt tunnustatud Noorte Kotkaste teene-

temärgiga, või toeta-jale, keda on eelnevalt

tunnustatud Ustava Sõpruse märgiga, järje-pideva ja tulemusrikka allüksuse juhtimise või organisatsioonile osu-

tatud abi eest vähemalt viie aasta vältel.

Eeskujuliku

noorkotka märk

Eeskujuliku noorkotka märk antakse varem noor-

kotka hoolsuspaela saanud noormehele, keda võib

seada teistele eeskujuks.

Noorte Kotkaste

teeneteristi eriklass

Antakse väljaspool teeneteristi andmise

järjekorda Noorte Kot-kaste organisatsiooni tulemusliku toetamise või kõrget tunnustust

vääriva teo eest.

Noorkotka

teenetemärk

Teenetemärk antakse noortejuhile või keskju-

hatuse liikmele, kelle tööd on eelnevalt tunnustatud Noorte Kotkaste teenete-

kirjaga ja kes on vähemalt kolm aastat järjepidevalt ja tulemusrikkalt tegutsenud

noortejuhina allüksuses või abistanud organisat-

siooni üleriigiliste ürituste korraldamisel.

Lembitu Rist

Lembitu Rist antakse teene-temärgi omanikule vähemalt kuueaastase järjepideva ja tulemusrikka tegutsemise eest malevkonna- või male-vapealiku kohal või Noorte Kotkaste keskjuhatuse liikmena.

L

LtektuevKli

Ustava Sõpruse märk

Ustava Sõpruse märk an-takse Aitaja märgi omani-kule, kui koostöö temaga on kestnud vähemalt viis

aastat, või eriti tunnus-tamisväärse kaasabi eest mõne üleriigilise ürituse

korraldamisel.

Rahvaste Sõpruse medal

Rahvaste Sõpruse medal an-takse välismaa noorteorga-nisatsiooni kõrgemale juhile, kes on noorteorganisatsioo-nide sõpruse arendamisel osutanud Noorte Kotkaste organisatsioonile eriti tun-nustusväärset abi.

Concordia märk

Concordia märk antakse välismaa

noorteorganisatsiooni juhile Noorte Kotkaste organisatsioonile eriti

tunnustamisväärse abi osutamise eest.

k

--

a s -t e

Ra

Ratakniskesnidosuorgnu

.

Aitaja märk

Aitaja märk antakse isikule, kes on osutanud Noorte Kotkaste organi-

satsioonile vähemalt kahe aasta jooksul abi allüksu-se väljaõppe ettevalmis-

tamisel ja läbiviimisel või kaasabi eest üleriigiliste ürituste korraldamisel.

Välissõbra märk

Välissõbra märk antakse välismaa

noorteorganisatsioo-ni liikmele, kes on

tunnustamisväärselt arendanud sõprust

Noorte Kotkaste organisatsiooniga.

Kotkajuhi märk

Antakse kotkajuhi eksami sooritanu-

tele.

n

tu

5 | 201554

KA

ITS

EL

IIT

EN

N S

UT

TIN

G

55

KA

ITS

EL

IIT

Ken Poola on sündinud 1981. aastal Kärdlas ja siin keskkooli lõpetanud, kuid kaitseväkke teda ei võetud. Ken oli auto tagaistmel avarii läbi elanud ja arstid arvasid, et ta ei pea sellisele koormusele vastu. Ken tahtis vaba-tahtlikuna kaitseväkke autojuhiks saada, kuid ka see ei õnnestunud. Seejärel õppis ta Pärnu kutsehari-duskeskuses ehitusviimistlejaks ja Eesti Kunstiakadeemias restauree-rimist. Pärast seda viis saatus ta 12 aastaks Soome laevaehitusfi rmasse kruiisilaevade sisustust viimistle-ma. Hing aga ihkas koju ning 2013. aastal naasis Ken Hiiumaale.

Vanade sõprade sekkaLugedes uudiseid ja tunnetades ümbritsevat, mõlgutas Ken mõt-teid ka riigikatsest. Kaitseväkke ta ei saanud ja Kaitseliidust suurt midagi ei teadnud, kuni ühel päeval sattus kokku Hiiumaa malevkonna tubli kaitseliitlase Aadi Kaasikuga, kes rääkis talle oma tegemistest rii-gikaitse vallas. Siis sündiski Kenil mõte Kaitseliitu astuda ja avalduse kirjutamine ei võtnud enam palju aega. Suur oli ta üllatus, kui pärast avalduse rahuldamist selgus, et organisatsioonis ootab teda ees mõnigi endine klassivend ja vana tuttav.

Eesootavad hirmud, kas ta suudab end proovile panna ja vastu pida-da, osutusid täiesti asjatuks. Keni sõnade järgi leidis ta eest meeldiva õhkkonna ja peagi tekkis ühise pere

tunne. Kõik malevakaaslased olid väga arusaavad ja koduse suhtu-misega. Algusest peale ei tekkinud mingit pinget ja kõik oli meeldiv. Ta leiab, et „lolle küsimusi ei ole ja ke-dagi maha ei jäeta“. Kõik suhtuvad kõigisse vennalikult ning tugeva-mad ja targemad aitavad alati. Elu läheb edasi, Kaitseliidus on kõik hea ja järjest paremaks läheb.

Kenile meeldivad Kaitseliidu õppused ja ta leiab, et nende korral-dus Hiiumaal on suurepärane, kuigi meile, malevkonna juhtidele, tun-dub, et alati saab veel paremini. Eri-line relvafänn ta enda ütlust mööda ei ole, kuid lasta talle meeldib ja sellega saab ta üsna hästi hakkama.

2014. aasta sügisesel Kaitseliidu Lääne-Eesti malevate ühisõppusel Orkaan oli Ken kuulipilduri abi ja äsja lõppenud Eesti suurimal pärastsõjaaegsel õppekogunemisel Siil juba kuulipildur. Mõlemast suu-rõppusest on tal head mälestused. Kenile meeldib „suurelt tegutseda ja ennast proovile panna“ ning pärast tunda, et kõik on korda läinud ja ta on saanud anda endast parima. Ta ütleb, et „Siilil oli kõik väga viis ja tekkis tunne, et iga okas tõesti loeb“.

Kodus, tööl ja KaitseliidusEt kaitseväkke Keni ei võetud, on ta alates eelmisest sügist läbinud sõduri baaskursuse (SBK), ees ootab veel lõpprännak. See ei tohiks erilist raskust valmistada, sest Lääne maleva õppusel „Valge laev“ kandis

Kaitseliidu Hiiumaa malev-

konna ridadesse kuulub juba

veidi üle aasta Ken Poola,

kes on valmis rääkima, miks

ta Kaitseliitu astus ja kuidas

ta ennast selle ridades tun-

neb.

Tekst: MART REINO

Astuks Kaitseliitu?

5 | 201556

KA

ITS

EL

IIT

L I S A T E A V E

Ken Poola mõtted Kaitseliidust Ei tohi karta ega suhtuda Kaitseliitu eelarvamustega.

Ees ootab igati võimetekohane ja normaalne tegevus. Kaitseliidus (vähemalt Hiiumaal) on kõik sõbrad ja toe-

tavad üksteist ning sa tunned end ühise pere liikmena. Alati leiad eest vanu sõpru ja tuttavad ning saad juurde

aatekaaslasi. Õppused on väga huvitavad. Nad ei anna ega kinnista

ainult sõjalisi oskusi, vaid aitavad ka tsiviilelus ekst-reemsete olukordadega toime tulla ja ellu jääda.

Kaitseliidus õpid ennast ületama. Sead endale kusagile lati ja kui saad sellest üle, oled juba uuele, kõrgemale tasemele tõusnud.

Sügisest on Kenil kindel kavatsus

asuda õppima Kaitseliidu kooli Alus ja teha malevkonnas

kaitsealast karjääri.

seista, et nn rohelised mehikesed meie õuele ei satuks või vähemalt

siit tagasi löödaks. Mari mõistab seetõttu samuti Keni tegemisi. Ta

on sportlik naine ja elab Keni tegemistele kaasa. Ken ise

mängib vabal ajal võrkpalli ja kui ilma on, surfab nii purjelaual kui ka lohel. Tal on oma ehitusfi rma OÜ Servadmaha, millele Hiiu-maal siiani tööd on jätku-nud. Kui sportlikud hobid ja tegevus Kaitseliidus kokku võtta, ega peale uudistega

kursis olemise ja hoolitsuse pere eest suurt muuks enam

aega jäägi. Kaitseliitu astumise kohta

ütleb Ken veel, et kõige raskem oli teha esimene samm ja endas

kindlus leida. Edasine oli juba kerge, see oli talle isegi üle ootuste kerge. Kuigi tegemist on palju, on kõik nii, nagu olema peab.

Järgmine suur ja tiivustav ülesan-ne on osavõtt tänavusest võidupüha paraadist Kärdlas. Ken loodab, et paraadil kamraadide kõrval mars-sida saab olema uhke tunne. Tema meelest on saabuv paraad uhkuseks kogu saarele ning kõigi Hiiumaa kaitseliitlaste au ja kohus on sellest osa võtta.

Isamaaline eeskujuKen on seda meelt, et riik võiks teha kõigile ajateenistusest reservi arvatutele ettepaneku Kaitseliidu-ga liitumiseks. Kaitseliidus ei lähe meeste oskused rooste ja hiljem on kordusõppustel lihtsam hakka-ma saada. Riik peaks panustama rohkem kogu rahvale ja tegema kõigi, eriti noorte hulgas isamaalist kasvatustööd senisest enam.

Ken on väga tänulik Kaitseliidule ja kõigile oma malevkonna liikme-tele, kes on väga heatahtlikud ja abivalmis ning moodustavad ühise suure isamaalise ja kaitsetahtelise pere. Siinkirjutaja keuab malev-konnapealikuna, et Ken väärib igati kaitseliitlase austavat nime. Ta ei jäta kaaslasi ega meie riiki raskel tunnil hätta. Sirguks meie riigis ai-nult palju selliseid teotahtelisi ning isamaalisi mehi ja naisi.

Kõigil oma kodust ja riigist hooli-vatel tervetel meestel soovitab Ken Poola Kaitseliidu tegemistest osa võtta.

ta kohustuslikust palju suuremat raskust ja tuli sellega edukalt toime. Avariis saadud vigastus on edukalt paranenud ja Ken suudab kõik püs-titatud eesmärgid täita. Sügisest on Kenil kindel kavatsus asuda õppima Kaitseliidu kooli Alus ja teha malev-konnas kaitsealast karjääri.

Kenil on armastav elukaaslane Mari ning peaaegu poolteiseaastane poeg Hans Gustav, kes peavad saa-ma elada vabas Eestis ning selle eest tahab Ken hoolt kanda. Ta tahab hea

EN

N S

UT

TIN

G

575 | 2015

KA

ITS

EL

IIT

Kuidas liituda Kaitseliiduga?

1. Vali välja malev, millega soovid liituda. Malevate nimekirja ja kontaktandmed leiad veebilehelt www.kaitseliit.ee.

2. Võta meili või telefoni teel ühendust valitud male-va personalispetsialistiga ja lepi kokku kohtumine.

3. Kohtumisel selgita oma eesmärke, personalispet-sialistilt saad infot maleva tegevuse kohta ja abi malevkonna valikul. Lisaks saad liitumiseks vajalike dokumentide blanketid. Võta kaasa ka kaks doku-

mendifotot. Blanketid võid ka Kaitseliidu kodule-helt eelnevalt alla laadida ja täita: vaja on tervise-

tõendit, liitumise avaldust ja ankeeti.4. Leia endale Kaitseliidu liikmete hulgast kaks soovi-

tajat. Soovitajate puudumine ei ole avalduse esita-misel takistuseks – tavaliselt leitaksegi soovitajad liikmekssaamise protsessi jooksul.

5. Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmise kohta teeb ette-paneku malevkonna või üksikkompanii juhatus ja otsuse langetab malevapealik.

Pärast liikmeks astumise sooviavalduse esitamist on maleval vastamiseks aega 60 päeva. Selle aja jooksul kontrollitakse liikmeksastuja tausta, kut-sutakse kokku juhatuse koosolek ja vormistatakse vastuvõtmise käskkiri.

5 | 201558

KA

ITS

EL

IIT

Mis inimesed need on, kes

Naiskodukaitsega liituvad?

Võtame ühe näite: 31-aas-

tane Anneli Teller on noor,

energiline ja kaunis naine,

kes liitus Naiskodukaitsega

aastal 2013.

Tekst: SVETLANA MUSTKIVI

Marge Vähter, kes on Naiskodu-kaitse Hiiumaa jaoskonna esinaine, iseloomustab Annelit nii: „Mina tunnen Annelit alates 2004. aastast, kui tema pere meie majja kolis ja meist naabrinaised said. Mõlemad olime lapseootel ja hakkasime üsna tihedalt läbi käima. Tol hetkel olin ma 110% pereema ja Naiskodukaitse ei olnud tol mu hetkel hinges ega sü-dames kuigi olulisel kohal, seetõttu ei tulnud isegi mõttesse teda meie organisatsiooni värvata.“

Marge sõnul on Anneli kohuse-tundlik, aus ja otsekohene, seltsiv ja lahtiste kätega. Teda juba naljalt halvas tujus ega vihasena ei näe – alati on ta särav ja rõõmsameelne. Kui Anneli on midagi lubanud, siis ta teeb selle kindlasti ära. Anneli on Hiiumaa motoklubi liige, aga töötab lillepoes. Tal on toetav abikaasa. Nende üksmeelses peres kasvavad 10- ja 6-aastane poeg Jako ja Joonas.

„Kord, kui rääkisime Anneliga elus muudatuste tegemisest, taipa-sin, et ta peab meiega liituma. Ta lihtsalt oli selleks valmis, nii ma te-male avalduse pihku pistsin ja koos selle ka ära täitsime,“ räägib Marge.

Uurime nüüd Anneli enda käest, et miks ta tegelikult Naiskodukait-sega liitus. Anneli vastab: „Ainult

vormi pärast. Aastaid tagasi käisin oma perega vastas võidutulel, mis toodi toona helikopteriga Hiiumaale. Nägin organisatsiooni kuuluvate naiste seljas kaunist musta vormi, mis mulle kohe väga meeldima hak-kas. Seekord ei teinud ma kellegagi juttu soovist kuuluda Naiskodukait-sesse. Ja ega keegi kutsunud ka. Olin sellest vormist nii vaimustunud, et midagi muud nagu ei näinudki sellel hetkel.

Oktoobris 2013 sain Margelt Naiskodukaitsega liitumise avaldu-se, mille täitsime kohe koos ära ja nii ma varsti organisatsiooni liikmeks saingi. Lasin end visata täiesti tundmatusse vette, teadmata, mis mind ees ootab. Arvasin, et organi-satsiooni kuuludes saan tuua oma ellu põnevust ja midagi uut. Nais-kodukaitse tegevus on vaheldusri-kas. Olen saanud tuttavaks paljude

Liituks Naiskodukaitsega?

595 | 2015

KA

ITS

EL

IIT

õnnelik, et selle sammu astusin ja organisatsiooniga liitusin. Arvan, et see on alles algus ja ma pole veel kõi-ke näinudki. Praegu on kavas osale-da ise patrullvõistlustel, mitte jääda ainult katla äärde sööki valmista-ma. Tänavust võidupüha paraadi Hiiumaal ootan väga, sest saan seal ise uhkusega kanda Naiskodukaitse vormi, nii et üks minu salajasi unis-tusi on märkamatult täitunud.“

Naiskodukaitse Hiiumaa jaoskon-na juhatuse liige Anne Kaasik on olnud Annelile aasta mentoriks ja iseloomustab oma menteed järgmi-selt: „Anneli on rõõmsameelne ja otsekohene. Mida mõtleb, seda ütleb. Tema rõõmsameelsus nakatab tihti ka teisi. Mentorlussuhe Anneliga on meeldiv, sest ta teeb asjad endale selgeks ja kui milleski kahtleb, ei karda küsida. Ta on väga kohuse-tundlik. Endale võetud kohustused täidab ta korrektselt ja kiiresti. Et ta on Naiskodukaitses olnud veel vähe aega, haarab ta kinni igast pakku-misest ega ütle uute ülesannete puhul tavaliselt „Ei!“.“

Anneli Teller õpib praegu Naisko-dukaitse vabatahtliku juhi admi-nistreerimiskursusel, sest kevadel valiti ta Hiiumaa jaoskonna juha-tuse liikmeks. Mis juht sa ikka oled, kui ei orienteeru dokumentides, ei oska vajalikke paberid nõuetekoha-selt täita ega täienda oma teadmisi? Nii lahendabki ta usinalt iga nädal kursuseülema antud ülesandeid, mis on vahel Anneli arvates kor-ralikud pähklid. Kursus on tõesti aeganõudev, aga nende kuude jook-sul on ta juba kasvanud targemaks ja organisatsiooniteadlikumaks juhiks.

AN

NE

KA

AS

IK

L I S A T E A V E

Miks peaks üks naine astuma Naiskodukaitsesse?Anneli ütleb ausalt:

1) organisatsioonis saab ennast arendada, osaledes erinevatel kursustel ja käies huvitavatel koolitustel;

2) saab õppida ennast paremini tundma, mh näha, kuidas käitud tundmatutes olukordades;

3) võimalus korraldada üritusi, kui on tahe endal midagi ära teha;4) alati on üritustel palju toredaid inimesi – naisi, mehi ja noori;5) heategevus – saab vabatahtlikuna midagi olulist ära teha nõr-

gemate või laste heaks.

Anneli Teller õpib praegu Naiskodukaitse vabatahtliku juhi administreerimiskursusel.

toredate naistega, osalenud paljudel põnevatel üritustel ja väljaõpetel. Ega ma liitudes teadnud sellest suurt midagi.

Praegu olen olnud toitlustamise juures, käinud Orkaanil, osalenud laskevõistlustel. Ma ei ole pidanud pettuma, otse vastupidi, olen väga

5 | 201560

KA

ITS

EL

IIT

1. Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või Kaitseliidu malevas töö-tava Naiskodukaitse instruktoriga. Vajalikud kontaktandmed leiad Naiskodukaitse kodulehelt www.naiskodukaitse.ee ringkondade lingi alt.

Kuidas liituda Naiskodukaitsega?

2. Oma kontaktisikult saad viited dokumentidele, mis on tarvis liikmeks astumiseks esitada: sooviavaldus koos kahe soovitaja allkirjaga (soovitajaks saab olla naiskodu-

kaitsja või kaitseliitlane, kes on olnud organisatsiooni liige üle aasta, kusjuures vähemalt üks soovitaja peab olema Naiskodukaitse tegevliige). Soovitajate puu-dumine ei ole avalduse esitamisel takistuseks;

sooviavalduse lisa – ankeet;

perearsti tõend ter-visliku seisundi kohta;

kaks pilti (passipilti).3. Esita dokumendid jaos-

konna juhatusele, mille liikmeks soovid astuda, ja hiljemalt kolme kuu jooksul teeb juhatus otsuse organisatsiooni vastuvõtmise kohta.

5 | 201562

NA

ISK

OD

UK

AIT

SETänavatarkus

NaiskodukaitsestTänavaküsitluse vastustest

lugesime välja selle, et ini-

mesed teavad Naiskodu-

kaitset ja naiskodukaitsjaid

austatakse, neisse usutakse

ja neile loodetakse kodumaa

kaitsel.

Tekst: KARIN RÜNKORG

Kui oleme jätnud kaaskodanikele sellise teadmise, võime öelda, et oleme õigel teel. Kes hetkel ei jõua Naiskodukaitsega liituda, teab, et ootame oma ridadesse kõiki seltsi-vaid ja rõõmsameelseid naisi.

Et saada teada, mida Naiskodu-kaitsest väljaspool organisatsiooni teatakse ja arvatakse, esitasime

mõned küsimused naistele, kes ei ole meie ridades (sulgudes on lisatud vastaja vanus).1. Kas teate, mis organisatsioon on

Naiskodukaitse?2. Kuidas suhtud nende naiste tege-

mistesse?3. Kas oled mõelnud soovist liituda

Naiskodukaitsega?

„Lugu jätkub KK! järgmises numbris!“

635 | 2015

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

K O M M E N T A A R

Mida Hiiumaa naised tegelikult teevad?KÜLLIKE TAMMEVESKI,

Naiskodukaitse Lääne ringkonna

juhatuse liige.

Hiiumaa naiskodukaitsjad ainult ei spordi, toitlusta, heegelda imikutele sokke ega paki kingitusi, vaid pakuvad tuge Hiiumaa malev-konna ja kogu Lääne maleva kait-seliitlastele. Hiiumaa pinnal korraldatavatel õppustel on naised ikka katla juures, aga ei pea paljuks ka kaasa lüüa jao koosseisus. 2013. aastal läbis neli naist staabiassisten-tide kursused Meegomäel. Oma oskused pandi esimest korda proovile samal aastal Põlvamaal staabiassistentide erialavõistlustel, kus kahest hiidlasest ja kahest läänlasest koosnev võistkond saavutas kolmanda koha. Meie staa-biassistendid on oma oskusi lihvinud alates kaheksan-dast Orkaanist nii 2014. aasta Kevadtormil kui ka vajalikel täiendkursustel.

Järjest populaarsemaks on Hiiu naiste seas saamas Kaitseliidu Lääne-Eesti piirkonna malevate ühisõppus Orkaan. Aastaid on naised osalenud seal kokkadena, tehes süüa ja kaitstes, relv käes, julgelt oma kööki. Kuigi

õppus on mõeldud Lääne-Eesti malevatele, kogub see po-pulaarsust juba üle Eesti ja tulijaid on piiri tagantki. Ühek-sas Orkaan korraldati eelmise aasta detsembris Saaremaal. Naised olid ametis staabiassistentidena suurõppuse peastaabis ning lahingukompanii koosseisus toitlustamas ja meditsiini tagamas.

Hiiumaa naised on Naiskodukaitse laskevõistlustel ikka olnud esindatud ja ka Läänemaa laskevõistlustel meestele konkurentsi pakkunud nii spordi- kui ka lahingurelvadest.

NAINE (35)Tean (või vähemalt enda mee-

lest arvan), et nad on Kaitseliiduga

seotud organisatsioon või mingi Kaitselii-

du sees olev üksus, n-ö tütarettevõte. Siis olen

kuulnud, et Naiskodukaitse koosneb justkui erine-

vatest gruppidest selles mõttes, et osa on spetsiali-

seerunud meditsiinile, osa toitlustamisele, osa rohkem

militaarsele poolele jne. Esimene asi, mis mulle pähe

tuleb: nad keedavad suppi ja see on maitsev supp, mida

nad erinevatel üritustel keedavad ja rahvale pakuvad. Ma

ei tea, kuidas mujal, aga Hiiumaal seostub Naiskodukait-

se küll maitsvate toitude ja toitlustamisega. Kindlasti

on nad ühiskondlikult aktiivsed, tegelevad heategevu-

sega, osalevad Kaitseliiduga seotud üritustel (aktused,

vastuvõtud, paraadid), matkadel ja retkedel (pean

silmas neid metsas korraldatavaid „dessante“).

Nad on ettevõtlikud, abivalmis, ühiskond-

likult aktiivsed, väga tublid, töökad ja

hakkajad naised.

ANITA (54)Naiskodukaitset tean

oma vanaema ja ema juttu-

dest ning Hiiumaal nähtavast

Naiskodukaitse tegevustest. Nais-

kodukaitse naiste tegevusse Hiiumaal

suhtun väga suure respektiga. Soovin

teile palju jaksu! Naiskodukaitsega ei

ole olnud plaanis liituda. Arvan, et

mul puuduvad võimeid, mida võiks

Naiskodukaitses rakendada.

Kuulun MTÜsse Hiiu Maa-

konna Tuletõrjeühing.

NAINE (45)Tean, et Naiskodukaitse

toetab Kaitseliidu tegevu-

si. Tean, et teevad süüa, koovad

sokke (õigemini korraldavad sokkide

kudumist sõduritele), toetavad staabis,

aeg-ajalt pakuvad katlast head suppi,

on väga aktiivsed kodanikud. Tegelevad

noorkotkaste ja kodutütardega ehk val-

mistavad noori ette kodu kaitsma. Naisi,

kes sellesse organisatsiooni kuuluvad,

iseloomustab see, et nad on aktiiv-

sed kodanikud, teavad palju,

teevad palju, jõuavad

palju.

INGRID (44)See on Kaitseliidu juurde

kuuluv organisatsioon. Suhtun

neisse hästi, nad on tublid ja toimekad

naised. Kindlasti on Kaitseliidu meeste

juurde vaja ka naiste teadmisi, oskusi ja ko-

gemusi. Naiskodukaitsega liitumise kohta pean

praegu kahjuks eitavalt vastama (kuigi toetan

väga), sest lihtsalt ei jõua ajaliselt palgatöö ja

talumajapidamise kõrvalt uusi kohustusi võtta

(muidugi saab Naiskodukaitsest ka huvitavaid

teadmisi, oskusi ja palju muud). Minu panus

riigikaitsesse piirdub praegu pere toetami-

se ja poegade üleskasvatamisega, kaks

ongi juba täiskasvanud, üks veel

kooliteed alustamas.

KÄTLIN (22)Olen üsna teadlik.

Väga tegusad ja tublid

naised. Hetkel küll ei soo-

vi liituda, pole aega selleks.

Olin aastaid kodutütar ja

lõpuks polnud keskkooli

kõrvalt enam selleks-

ki aega.

5 | 201564

NO

OR

ED

Ernakese

võitsid Pärnumaa

kodutütred

Mai viimasel nädalavahetusel Raplamaal Raikküla val-

las aset leidnud Kaitseliidu tütarlasteorganisatsiooni

Kodutütred võistlusmatkal Ernake saavutasid esikoha

Pärnumaa ringkonna neiud, teiseks jäi Valgamaa ja

kolmandaks Järva ringkonna võistkond.

Võistlusmatka kogupikkuseks oli tänavu ligikaudu 30 kilomeetrit. Pika teekonna tegi keerulisemaks asjaolu, et kogu trassil oli tegutsemas vastutegevus, mistõttu tuli võistkondadel liikuda varjatult ja vaikselt.

Pärnumaa võiduka võistkonna liige Iiris Prosa leidis, et otseselt midagi rasket võistlusel ei olnud. „Võitlema pidime vaid külmaga, mis meid kui liiga vara sihtkoh-ta jõudnuid näpistama hakkas. Ei jäänud muud üle kui ennast võimalikult palju liigutada, et päris kangeks ei jääks,“ rääkis Iiris.

Matka käigus pidid tüdrukud kasutama kõiki kodu-tütarde tarkusi ja oskusi, sest ülesanded olid mitmepal-gelised: esmaabi, granaadivise, laskmine, takistusrada, paadisõit, sõlmed, lõkke süütamine, luureraporti koosta-mine, kaalpüük, teadmised NATO ja Euroopa Liidu kohta, näputöö, pikkuste hindamine, maitsetaimede tundmine ja lisaks veel üllatusülesanded.

Iirise sõnade kohaselt tõid neile edu mahukas koge-mustepagas, tiimi ühtsus ja meeskonnatöö ning ühine eesmärk pingutada ja anda endast nii palju kui võimalik.

„Selle kõik on meis välja arendanud juhendajad, seega on nende osa meie edus väga suur,“ ütles ta. „Võistlus oli kogu meie võistkonna arvates äge. Trass oli meile paras, sageli jõudsime punktialale isegi liiga vara. Meile lisas põnevust veel see, et magamiseks aega peaaegu ei olnud ja punktides tuli käia ka öösel,“ võttis Iiris võistluse kokku.

Tänavuse Ernakese peakorraldajad olid Kodutütarde Rapla ringkonna noortejuhid eesotsas noorteinstruktor Liis Pärnaga. Tuge ja abi andsid nii Kaitseliidu kui ka Noorte Kotkaste Rapla malev. Rajameister ja võistluste hing oli suurte kogemustega Vallo Unga, peakohtunik Joe Lepp.

Võistluse võitjad Marleen Lippmaa, Ranne Kuldmaa, Ita Kuusik ja Iiris Prosa

Pärnumaa ringkonnast koos esindaja Ivo Kivisaarega

4 X

RA

UN

O V

AH

TR

E

655 | 2015

NO

OR

ED

Leedu tüdrukud

veeülesandel

Nutitelefonid on

meil ikka üsna

uued leiutised

Ka köögitarku-

si tuleb teada

5 | 201566

NO

OR

ED

Hiiumaa aasta tublimad noored õpivad Paladel

Hiiumaal tunnistati mulluse aasta

parimaks noorkotkaks Julius Mänd

ja parimaks kodutütreks Triin Jüri-

mäe, kes õpivad mõlemad Palade

põhikoolis.

Tekst: HELJA KAPTEIN

Juliusel on ka kaksikvend August, kes oli mullu Pühalepa rühma pa-rim noorkotkas. Männi-poisid, nagu neid omade keskel kutsutakse, on noorkotkad juba esimesest klassist saadik. „Militaarsed kalduvused avaldusid poistel juba varakult,“ üt-leb poiste ema Ulvi Mänd, kes töötab samas koolis kokana. Ta räägib, et poisid on ise erinevate relvade ma-kette meisterdanud. „Tanke nime-tatakse tähtede ja numbritega ning poisid teavad ka nende erinevusi,“ selgitab ema. Üks nende meelistege-vusi on õhupüssist laskmine.

Augustil on huvi ajaloo vastu, eri-list põnevast pakub talle kõik, mis seotud metsavendlusega. Ilmselt on nende huvi äratanud vanavanaisa kodukoht Palukülas Pendi mäel. Seal on olnud varjendid ja kelder, kus 1942. aastal, Teise maailma-sõja päevil oldi varjul ja kus välja peal köides olnud hobune haavata sai. „Sõda käis nende õuest läbi nii, et aknaääre palkides olid miinikil-lud,“ meenutab Ulvi Mänd kuuldut. Ka mullu leidsid nad majaümbrust koristades miinikesta.

„Need on küll meie räägitud lood, sest poisid pole oma vaarvanemaid näinudki,“ ütleb nende ema. Siiski on vaarvanemate kodus aset leidnud juhtumused jätnud poistesse oma

HE

LJA

KA

PT

EIN

675 | 2015

NO

OR

ED

jälje. „Sõjaaja jutud on neile hinge läinud ja noorkotkaste tegemised on täiendanud seda huvi, andnud juurde teadmisi ja oskusi.“ Ulvi Mänd lisab, et poistele on mälestus-päevad ja Eesti vabariigi sünnipäeva tähistamine olulised. „Pidulikud üritused, kus paned selga vormi, rõhutavad kuuluvustunnet suurde organisatsiooni,“ ütleb ema, „see teeb asja tõesemaks, rõhutab iga liikme vajalikkust.“

Igapäevaelu tarkusi õpib laagrisUlvi Mänd räägib, et poisid on laagrites ja õppepäevadel saanud selgeks palju asju, mida igapäevaselt kasutada saab. „Lõkke süütamine, söögi tegemine, sõlmede sidumine, morses teksti edastamine ja telgi püstitamine pole nendele mingi kunst,“ loetleb ema poegade oskusi.

„Ka esmaabivõtted on noortel selged ja kurguvalu puhul teavad nad, mis kurgus toimub, ning oskavad ise ra-viteed keeta ja end ravimtaimedega turgutada.“

Julius Mänd ise räägib, et noor-kotkaks olemine annab juurde palju sõpru ja tuttavaid. Ka on võimalik käia orienteerumas ja koguda mat-katarkusi, õppida tundma relvi ja harjutada laskmist. Tal on tekkinud ka oma punt, kellega koos õpitakse-harjutatakse. Koos käivad nad ka võistlustel. „Kui ma poleks noorkot-kas, istuksin ilmselt enamiku ajast kodus arvuti taga,“ ütleb ta. Julius lisab, et tegelikult jääb tal kõigi muude tegemiste kõrvalt siiski aega ka arvutimänge mängida.

Õpetajast rühmajuhtTublide noorkotkaste ja kodutütarde esimene klassijuhataja Liina Lindpe-re oli juba varem tegelnud Kaitse-liidu noortega. Need lapsed osalesid seetõttu juba esimesest klassist peale noorkotkaste ja kodutütarde laagrites, et koolielu põnevamaks muutma. „Nad olid algklassidest peale huvilised lapsed, kõik uus tun-dus põnev ja neid ei pidanud sundi-ma õppima ega milleski osalema,“ ütleb Lindpere. Ta lisab, et kõigil on hetki, kui ei taheta midagi teha, aga enamik aega on nad nõus kaasa lööma ja aitama-osalema. Noored tegutsevad ja mõtlevad erinevaid

K O M M E N T A A R

Triin Jürimäe ema Tiia Raagnurm:

Kui Triin Kodutütardele oma sõrme andis, läks terve tüdruk takkapihta. Ainuke mure on, et kodus teda suurt pole. Kogu aeg on ta kusagil laagris või võistlustel või matkamas. Ikka juhtub, et Triin tuleb ja ütleb: „Emps, mind sellest kuupäevast selle kuupäevani kodus ei ole.“

Kui Triin on kodus, teeb ta vajadusel kõiki töid, mida parasjagu tarvis, logeleb vaid siis, kui see on võimalik.

5 | 201568

NO

OR

ED

üritusi välja praegugi, olles jõudnud juba kaheksandasse klassi.

Tänavu algatas sama klassi õpilane Triin Jürimäe Halloweeni peo ja „Nuputa!“ võistluse, mille koos kaaslastega ka läbi viis. „Juba algusest peale said nad ise hak-kama nii laagris kui ka matkal. Hakkajad lapsed!“ kiidab Lindpere. Õpetaja räägib, et ka õppimises on nad hoolsad ja teevad seda täie tõsidusega.

Kodutütar on tore ollaPühalepa kodutütarde rühma juht Heli Tuisk räägib, et Triinu kohta võib öelda: „Noor, kes tuleb kaasa iga kell ja igal ajal, kasvõi kell viis hommikul. Temas leidub meeletus koguses energiat, vastutustunnet ja soovi teha midagi uut,“ ütleb Tuisk.

Kuidas liituda Kaitseliidu noorteorganisatsiooniga Noored Kotkad?

1. Vali malev, millega soovid liituda. Enamasti on malev ja maakond sama nimega, välja arvatud Alutaguse (Ida-Virumaa), Sakala (Vil-jandimaa) ja Viru (Lääne-Virumaa) malev. Erandlik on ka Tallinna malev, millel on samad piirid Tallinna linnaga. Vaata lisa nk.kaitseliit.ee.

2. Võta valitud maleva noor-teinstruktoriga telefoni või meili teel ühendust ja lepi kokku edasine tegevus. Meilis palun märgi oma kooli või elukoha aadress.

3. Täida Noorte Kotkaste or-ganisatsiooniga liitumise avaldus. Selle leiad malevast või Noorte Kotkaste kodu-lehelt.

4. Kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noored Kotkad liikmeks vastuvõtmise kohta teeb otsuse Noorte Kotkaste malevapealik, kui veendub, et sa sobid ja tahad tões-ti saada noorkotkaks.

Kaitseliidu noorteorganisatsioon Noored Kotkad ootab liikmeks ka noortejuhte. Uuri osalusvõimalusi maleva noorteinstruktorilt.

Ta räägib, et Triin on kohusetundlik ja leiab alati aega tulla kaasa uute ideedega ning on alati ka eestvedaja rollis. „Triinu energia nakatab ka teisi,“ lisab Tuisk. „Ta leiab peale kodutütarde tegevuse veel aega rahvatantsuks, laulmiseks ja kaa-salöömises Hiiumaa noortekogus Ankur. Temale võib alati ja iga kell loota, ta tuleb toime metsas, koolis ja laval,“ selgitab Tuisk. „Ta võib ühtviisi lustlikult laulda, tantsida ja näidelda või patrullvõistlusel läbi soo matkata.“

Triin Jürimäe ise ütleb, et talle meeldib tegutseda erinevais paigus.

„Teistmoodi tunne on, kui saad osaleda Eesti vabariigi sünnipäeva või küüditatute aastapäeva üritu-sel,“ räägib ta. Triin selgitab, et on ajalooraamatust paljusid asju luge-nud, aga kuulates kõnesid, nähes inimesi, kes on neid sündmusi ise läbi elanud, saab kuuldu selgemaks ja lähemaks.

„Laagrid on samuti mu lemmikute hulgas, sest kõigele lisaks saab seal sõpradega koos olla ja rõõmsalt aega veeta,“ ütleb ta.

Kodutütar on Triin olnud juba kaheksa aastat ja selle aja jooksul on ta leidnud palju uusi sõpru, õppinud põnevaid asju, saanud hulga ka-sulikke ja toredaid kogemusi ning näinud paljusid paiku.

„Kodutütar olla on lihtsalt tore,“ ütleb Triin.

Kodutütar olla on lihtsalt tore, ütleb Triin.

695 | 2015

NO

OR

ED

Kuidas liituda Kaitseliidu noorteorganisatsiooniga Kodutütred?

Kui oled vähemalt seitsmeaas-tane ja sind huvitab kodutü-tarde tegevus, on sul võimalus saada kodutütarde organi-satsiooni kandidaat-liikmeks. Selleks pead täitma kodutüt-reks astumise avalduse oma maakonna Kaitseliidu malevas. Avalduse vormi leiad ka Kodu-tütarde kodulehelt www.kodutytar.ee.

Paari kuu pärast, kui oled omandanud Kodutütarde põhitarkused, saab sind vastu võtta Kodutütarde organisat-siooni täieõiguslikuks liikmeks. Pidulikul koondusel kannad sa kodutütre vormi ja annad kodutütarde tõotuse.

Noorte Kotkaste instruktorite kontaktidAlutaguse malev Ivar Rooma 717 9567 või

ivar.rooma@kaitseliit.ee

Harju malev Arvis Hallik 717 9767 või arvis.hallik@kaitseliit.ee

Jõgeva malev Kristian Vaarpuu 717 9667 või kristian.vaarpuu@kaitseliit.ee

Järva malev Urmas Piigert 717 9717 või urmas.piigert@kaitseliit.ee

Lääne malev Kaidi Sits 717 9917 või kaidi.sitst@kaitseliit.ee

Hiiumaa malevkond

Ulvi Kark-Jaarma 717 9935 või ulvi.kark-jaarma@kaitseliit.ee

Põlva malev Maive Tõemäe 717 9267 või maive.toemae@kaitseliit.ee

Pärnumaa malev Kaido Lüll 717 9517 või kaido.lull@kaitseliit.ee

Rapla malev Leho Rohtla 717 9867 või leho.rohtla@kaitseliit.ee

Saaremaa malev Raivo Paasma 717 9468 või raivo.paasma@kaitseliit.ee

Sakala malev Henri Paavo 717 9218 või henri.paavo@kaitseliit.ee

Tallinna malev Sälli Sedrik 641 4042 või salli.sedrik@kaitseliit.ee

Tartu malev Martin Erstu 717 9167 või martin.erstu@kaitseliit.ee

Valgamaa malev Kaimo Vahtra 717 9417 või kaimo.vahtra@kaitseliit.ee

Viru malev Lembit Kerov 717 9617 või lembit.kerov@kaitseliit.ee

Võrumaa malev Eva Vodi 717 9318 või eva.vodi@kaitseliit.ee

Kodutütarde instruktorite kontaktidAlutaguse ringkond

Tiina Normak 717 9568 või tiina.normak@kaitseliit.ee

Harju ringkond Riina Uuk 717 9768 või riina.uuk@kaitseliit.ee

Jõgeva ringkond Kersti Kruus 717 9668 või kersti.kruus@kaitseliit.ee

Järva ringkond Mare Hendrikson 717 9718 või mare.hendrikson@kaitseliit.ee

Lääne ringkond Kaidi Sits 717 9917 või kaidi.sits@kaitseliit.ee

Hiiumaa jaoskond

Ulvi Kark-Jaarma 717 9935 või ulvi.kark-jaarma@kaitseliit.ee

Põlva ringkond Aile Vals 717 9268 või aile.vals@kaitseliit.ee

Pärnumaa ringkond

Lea Pikker 717 9517 või lea.pikker@kaitseliit.ee

Rapla ringkond Liis Pärna 717 9868 või liis.parna@kaitseliit.ee

Saaremaa ringkond

Ingrid Paiste 717 9467 või ingrid.paiste@mil.ee

Sakala ringkond Tiina Ott 717 9217 või tiina.ott@kaitseliit.ee

Tallinna ringkond Bärbel Salumäe 641 4042 või barbel.salumae@kaitseliit.ee

Tartu ringkond Mirjam Link 717 9168 või mirjam.link@kaitseliit.ee

Valgamaa ringkond

Jaanika Niklus 717 9418 või jaanika.niklus@kaitseliit.ee

Viru ringkond Aive Ott 717 9618 või aive.ott@kaitseliit.ee

Võrumaa ringkond

Eve Täht 717 9317 või eve.taht@kaitseliit.ee

5 | 201570

NO

OR

ED

Põlislaanes luurajad pääsesid telepildileKes viibivad paigas, kus

ümberringi on põlislaas ja

sood, mobiililevi tõrgub ja

internetiühendus puudub?

Ennekõike muidugi mets-

loomad, kuid ühel kevadisel

nädalavahetusel ka Jõgeva-

maa noorkotkad ja kodutüt-

red. 24.–26. aprillini pidasid

nad Sadala kandi metsades

maakondlikku luurevõistlust.

Tekst: GUNNAR VASEMÄGI

Mis on auhinnaks?Laagriplats asus keset põlislaant palgivirnade vahel, kuid tegevus ise toimus mitmete kilomeetrite ulatu-ses ümbruskonnas. Esimese päeva õhtul selgitati kiiretapi abil välja põhivõistluse stardijärjekord. Ikka nii, et kes rajal kiireim, saab järgmi-sel hommikul kauem magada ja hili-sema stardiaja. Peale põhivõistlejate osales ka nn nullvõistkond, mis koosnes endistest noorkotkastest ja kodutütardest. Nende ülesandeks jäi testida rada ja leida kontroll-punktides võimalikke parandamist vajavaid organisatoorseid külgi. Ühtekokku tegutses luurevõistlusel 64 võistlejat 16 võistkonnas, 30 koh-tunikku ning 12 vastutegevusgrupi liiget.

Enne rajale tormamist võistlejate-le korraldatud briifi ngul kerkis esile põnev küsimus: aga mis on auhin-naks? Loomulikult oli auhinnaks au ja kuulsus, garneeringuks medalid ja võidukarikas. Ent enne võistluste lõppu korraldajad oma saladust ei reetnud.

Ilma poolest võistlustel vedas, sest see oli ülimalt vaheldusrikas: miinuskraadid öösel, plusskraadid päeval, lisaks soe päikesepaiste va-heldumisi tundidepikkuse vihmaga.

ReTV edastabRada kulges metsas, läbides kahek-sat kontrollpunkti, kus tuli täita eri-nevaid ülesandeid. Neid oli mitmeid: esmaabi osutamine, laskeharjutus, luureülesanne jpm. Relvi oli kont-

3x

GU

NN

AR

VA

SE

MÄ

GI

715 | 2015

NO

OR

ED

rollpunktides mitut sorti: õhupüsto-lid, airsoftpüssid ehk õhkmatkerel-vad ja AK-4. Viimasest küll pauku ei tehtud, hoopis lammutati laiali ja prooviti siis jälle õigesti kokku pan-na. Ülesanne polnud kergete killast. Juppe polnud küll mitusada, kuid vales järjestuses kokkusättimine tu-lemusi ikkagi ei andnud. Vanemad võistlejad jäid ööbima metsa, kus tuli endale ise varjualune ehitada, nooremad naasid õhtul laagriplatsi-le. Nooremate vanuserühm lõpetas võistluse laupäeva õhtul, et püha-päeval puhanuna osaleda vanemaid võistkondi kimbutavas vastutege-vuses.

Säärane luurevõistlus on nii teadmiste kontroll, kus testida õpitut, õpivõimalus kui ka enese proovilepanek. See on võimalus pa-randada varasemat kesist tulemust vigade (soovitavalt teiste vigade!) abil, õppida paremini toime tulema ja katsetada, milleks oled võimeli-ne. Maailmas ei ole alati kõik asjad ette ära tehtud, tuleb olla ise osav ja nutikas.

Ühe olulise meediakajastuse uuendusena viibis kohal televisioon. Kogu ettevõtmise püüdis kaame-rasse nimelt ReTV, mis edastas oma kodulehel ja Youtube’is võistlusest otsepilti. Küll mitte kogu ööpäeva, eetrisse paiskuti siiski pausidega. Peale tavapäraste vahendite kasuta-

sid fi lmimehed vahepeal ka drooni abi. Väike kaamera kinnitati kopteri külge ja lennutati taevasse. Filmitu on järelvaadatav. Ka lubasid ReTV tegijad fi lmitust valmis teha doku-mentaali, millest sujuvama vaa-tamise huvides tühjad kohad välja lõigatakse.

5 | 201572

PE

RS

OO

N

Hiiumaal Kärdlas elab nel-

jaliikmeline Kaasiku pere

– pereema Anne ja pereisa

Aadi ning nende tütar Aike

ja poeg Aiko –, kelle tegemi-

sed on tihedalt seotud Kait-

seliiduga. Lisaks on sama

meelsuse ja tegevustega

haaratud ka Anne ema Aili

Sinimäe ja vend Alar Sini-

mäe ning tema elukaaslane-

gi.

Tekst: HELJA KAPTEIN

Tänavu valisid naiskodukaitsjad Anne Kaasiku koos kauaaegse kait-seliitlase Ülo Tuisuga presidendilt võidutuld vastu võtma. „Tunne oli hea, sest eelkõige on see tunnustus tehtud töö ja panustatud aja eest,“ ütleb Anne. „Samas on see suur au ja ka vastutus, sest paraad korralda-takse tänavu meie kodusaarel.“

Alustajate hulgasAadi Kaasik on kaitseliitlaste rida-des aastast 1992 – sellest ajast, kui Hiiumaal taasloodi Kaitseliit. Aadi meenutab, et Tõnu Soop oli see mees, kes teda kaasa kutsus. „Loomulikult läksin, noor mees, vaim sees ja val-mis tegudeks,“ ütleb ta. Selleks ajaks oli Aadi juba selgeks saanud, et oma Eesti riigi eest tuleb seista. Mehi oli algul vähem, aga kambavaim oli tugevam ja nad käisid aktiivsemalt õppustel. „Kes vähegi tulla sai, see tuli,“ ütleb ta. Eesotsas olid vanemad mehed, nagu Ülo Tuisk ja Urmas Selirand, aga ka ohvitseri auastmes mehed, kes oskasid teisi juhendada ja õpetada.

Aadi räägib, et võrreldes al-gusaastatega on praegu üritused rohkem raamides, aga toona tarvit-ses kellelgi tulla mõte, et järgmisel nädalavahetusel teeme õppuse või kogunemise, ja see tehtigi ära. Nüüd on kõik ettevõtmised aastaks ette paika pandud.

Esmalt olidki Hiiumaa Kaitselii-dus ainult mehed, ent kui Naisko-dukaitse jaoskond novembris 1996 taasloodi, hakkas Anne Aadiga meeste üritustel kaasas käima.

Annest sai naiskodukaitsjaAnne meenutab, et mehed hakkasid ütlema, et mis sa niisama kaasas käid ja õpid püssi laskma, astu liikmeks. Enne avalduse kirjuta-mist sai ta teada, et naistel on oma organisatsioon Naiskodukaitse ja nii sai Annest jaanuaris 2000 naisko-dukaitsja. „Naiskodukaitsjana tekkis kohustus, et pean olema aktiivsem ja ei saa enam valida, kas osalen õp-pusel ja koolitusel või mitte,“ ütleb ta ja lisab, et liikmeks astumisega võttis ta endale kohustuse aidata üritusi korraldada ja nendel osaleda, mida ta on ka siiani kohusetundli-kult teinud.

Kaasiku pere on Kaitseliiduga kokku kasvanud

HE

LJA

KA

PT

EIN

735 | 2015

PE

RS

OO

N

Anne meenutab, et algul oli katsetamist ja proovimist rohkem, kõik õppisid üksteiselt midagi. „Ka paberimajandus on konkreetsemaks ja lihtsamaks läinud,“ ütleb ta. Anne räägib, et jaoskonna esinaisena tegi ta naiste aktiivsustabeleid suurte ruuduliste paberite peale, mida tuli joonida ja kokku liimida, sest üritused ei tahtnud ühele lehele ära mahtuda.

Naiskodukaitsjatega liitudes tuli juurde toitlustamine, millega ta varem polnud kokku puutunud. Aga koht, kuhu Anne alati läheb, on laskevõistlus. Ka tunneb ta end tu-gevalt, kui ülesanne puudutab sidet ja staapi.

Esimesed õpetused sai naine aastal 2000 Rootsis õhuvaatlejate grupis, kuhu kuulusid nii Aadi kui ka Anne. Rootsis õppisid nad kolm nädalat õhuvaatlejaks. „Mägedes

L I S A T E A V E

TunnustusedAadi Kaasik

Kaitseliidu teenetemedali I, II ja III klassNaiskodukaitse Hõberist Kaks Tuletooja medalitNoorte Kotkaste aitaja märkSavonlinna reservväelaste ühingu pronksist teenetemedalAbipolitseiniku teenetemedal

Anne Kaasik

Kaitseliidu teenetemedali II ja III klassNaiskodukaitse Liiliaristi IV klassSavonlinna reservväelaste ühingu pronksist teenetemedal

Aili Sinimäe

Kaitseliidu teenetemedali II ja III klass

Vasakult alus-

tades on pildil

Alar ja Aili

Sinimäe ning

Anne, Aike,

Aadi ja Aiko

Kaasik mullu-

sel vabariigi

aastapäeval

pärast pärga-

de aseta-

mist Teises

maailmasõjas

langenute

mälestusmär-

gi juurde

5 | 201574

PE

RS

OO

N

laagris olles pidime märkima üles ülelendavad lennukid – mis suunast tuleb, kuhu lendab, mis marki õhu-sõiduk on, mis kellaajal ta üle lendas

– ja selle info edasi andma. Ette olid antud kujundid ja raamatud ning kaardid, mille järgi tulemusi märki-sime,“ räägib Anne.

Seal juhtus Aadil kummaline lugu. „Näen kiikriga, et lendab mingi õhusõiduk, aga nii kõrgel, et ei tuvasta, mis marki lennukiga on tegemist. Edastasin andmed ja varsti olid kohal kõrged ülemused,“ meenutab Aadi. Selgus, et sellel ajal ei tohtinuks selles piirkonnas lennata ükski lennuk. Hiljem selgus, et see oli kõrgelt ülelendav reisilen-nuk, mida tavapäraselt kiikriga ei tuvasta.

Pere on ühte meeltKaitseliidu ettevõtmistest saidki Kaasikutele pereüritused. Tütar Aike oli vankriga kaasas laskeharju-tusel ja magas kogu selle pauguta-mise aja rahulikult. „Üles ärganud lapse mänguasjadeks olid hülsid,“ meenutab isa. Ta räägib, et algul tütar, seejärel ka poeg olid kaasas nii võistlustel kui ka telgis ööbides.

„Nii oligi loogiline, et aja möödudes sai tüdrukust kodutütar ja poisist nookotkas,“ ütleb Aadi.

Aike ja ka Aiko käisid kaasas las-telaagrites, kui naised seal toitlus-tasid. „Veel päev enne oma sündi oli

Aiko metsalaagris kaasa,“ naljatab Anne, kes on ikka jõudumööda kõigil ettevõtmistel osalenud.

Aiko räägib, et noorkotkana ongi kõige põnevamad metsalaagrid ja talle meeldivad ka rännakmatkad.

„Tänavune „Valge laev“ oli vah-va,” nendib ta. Enim meeldis talle luurepunkt, mis pakkus põnevust ja kus nad said hea tulemuse. Tema meelest on oluline, et saab sõprade-ga koos õppida tegevusi, mida koolis ega kodus ei näe. Samas leiab noor-kotkaste seast endale uusi sõpru.

Relvad meeldivad poisile samuti ja juba on ta kätt proovinud, lastes vibu, õhupüssi ja spordipüssi ning püstolit. „Päris hea silm on, hästi saan märgile pihta,“ ütleb ta. Aiko mängib meelsasti ka korvpalli ja jalgpalli.

Anne ema Aili liitus Kaitselii-duga 2004. aastal, pärast tütrega koos üritustel käimist. „Ma astusin Kaitseliitu, sest mulle meeldivad relvad,“ ütleb ta. Relvadega puutus Aili kokku juba keskkoolis sõjalise algõpetuse tunnis. Pärast kooli läks ta tööle sidejaoskonda, kus kehtis relvakandmiskohustus. Hiiumaale tulnud, kutsuti teda tööle miilitsa

Kaitseliidu ettevõtmistest saidki Kaasikutele pereüritused.

pangavalvesse ja jälle relvaga. Seejä-rel politseis töötades oli Ailil samuti relvakandmise kohustus. Kait-seliidus sai ta õppustel käies kätt harjutada ja aitab nüüd jõudumööda laskeõppusi läbi viia.

Jaksu jätkub veel ja veelOma perega võtavad Kaasikud meelsasti lisaks Kaitseliidu ette-võtmistele osa maakonna ja valla üritustest. Aadi tantsib segarahva-tantsurühmas, Anne ja Aili lau-lavad kooris ja Anne käib ka Liine võimlemisrühmas. Anne uus hobi on aga tortide valmistamine. „See oli ammune unistus, sest küpseta-da mulle meeldib,“ ütleb ta. „Kui internetiavarustest hakkasid vastu vaatama imeliste tortide pildid ja müüki tuli palju aineid, millest tordile kaunistusi teha, tekkis soov kõike ka ise proovida.“ Nüüd on peaaegu iga nädal tordipäev ja tut-tavad tellivad meeleldi tema käest torte, mis erinevad poes müüdava-test ja mida Anne teeb vastavalt tel-lija maitsele. „Külla minnes võtan ikka tordi kaasa,“ lisab ta.

Ah jaa, neil on peres ka kolm abi-politseiniku: Aili, Aadi ja Anne.

Anne Kaasik on

alati seal, kus vaja.

Sellel pildil saadab ta

stardis rajale „Tihu

kevadel“ osalejaid

HE

LJA

KA

PT

EIN

755 | 2015

PE

RS

OO

N

Tuletoojad kannavad kustumatut sädetTänavu viivad võidutule maakondadesse organisatsiooni taastamise juures olnud kaitseliitlased.

Võidutuli sünnib siis, kui Tori Sõjameeste

Mälestuskirikus süüdatud mälestustuli

ühendatakse Hiiumaal noorkotkaste ja ko-

dutütarde süüdatud muinastulega. Võidu-

püha paraadil viib tule riviplatsile Hiiumaa

malevkonna vabatahtlik pealik leitnant

Mart Reino, kes annab selle üle president

Toomas Hendrik Ilvesele. President jagab

ükshaaval võidutuld iga maakonna esinda-

jatega, süüdates 16 tõrvikut.

Kaitseliidu tuletoojad viivad tule kodumaa-konda ja annavad selle seal üle omavalitsus-juhtidele, kes omakorda viivad tule linnadesse ja valdadesse. Igaüks võib nii oma kodukohas saada osa võidutulest ja oma küünla või later-na abil süüdata just sellest jaanitule.

Varem on võidutule maakonda viinud näi-teks Kaitseliidu malevate pealikud, vabataht-likud pealikud, maakonnast pärit kõrgeima auastmega kaitseväelased, välismissioonidel osalenud kaitseliitlased, naiskodukaitsjad ja kodutütred, kaitseliitlased koos noorkotkaste-ga ning aasta kaitseliitlase ja aasta naiskodu-kaitsja nominendid.

Võidutule maakondadesse saatmise komme pärineb aastast 1936, kui president Konstantin Päts süütas pealinnas pidulikul võidupüha üritustel võidutuletõrviku ja mootorratturitest kaitseliitlased viisid selle laiali üle riigi igasse linna ja maakonda.

Võidutule annab presidendile üle

Hiiumaa malevkonna pealik leit-

nant Mart Reino. Ta on elukutselt

jurist ja osalenud reservohvitse-

ride kogu kaudu näiteks Kaitse-

liidu seaduse loomisel ER

AK

OG

U

Tuletoojad

5 | 201576

PE

RS

OO

N

Alutaguse„Aivar Raudsepp on inime-ne, kellel ei tule kunagi ville jalgadele,“ ütleb tema koh-ta sõber Ivar. Pole siis ime, et just Aivar on Alutaguse maleva kuulsaima ettevõtmi-se, Tõnissoni rännak-jooksu looja.

Kaitseliidu asutajaliige Merle Kodu oli küünarnukkide-ni sees ka Naiskodukaitse taasloomise juures, kandes Naiskodukaitse aseesinaise rolli just organisatsiooni üles-ehitamise keerulisel ajal.

PR

IIT

PIK

ME

TS

MA

TI

KU

US

VE

RE

Harju Andres Sillaots on Saue kom-panii asutajaliige ja aktiivne kaitseliitlane alates 1990. aastast.

Järvi Kirs on tubli formeerija, staabiassistent ja kultuurigru-pi liige.

Jõgeva Ago Vaidla oli üks neljast mehest, kes kaevasid välja ja püstitasid uuesti kohalikule kalmistule kommunistide poolt mahavõetud ja samale kalmistule maetud Vabadussõjas langenute mälestussamba.

Alates Jõgeva ringkonna taasloo-misest on Aive Kivioja ikka ja jälle valitud ringkonna elu eest vedama, kahel korral koguni esinaiseks.

IVA

R T

AL

LE

RM

AN

N

775 | 2015

PE

RS

OO

N

Järva 23-aastase Kaitseliidu staaži järel on Jüri Taurus endiselt aktiivne, ta osales formeerimispunkti koos-seisus ka õppusel Siil 2015.

Väätsa eakate kodu juha-taja Tiia Mettus on aastate jooksul läbinud kõik Kait-seliidu kooli instruktori- ja juhtimiskursused ning on seetõttu nõutud instruktor.

Lääne Talupidaja Peep Põldäär on üks neid, keda tuleb tänada Lihula üksikkompa-nii kodu rajamise eest.

Kui Kaitseliidu ülem võidupüha puhul Haapsalu Kuursaalis väliskülalisi võõ-rustab, valmistab õhtusöögi tõenäo-liselt sealne kokk, Lääne ringkonna esimene esinaine Tiina Leesik.

TA

IVE

SA

AR

EN

N S

UT

TIN

G

HE

INO

RE

BA

NE

Hiiumaa malevkond 1932. aastal sündinud Ülo Tuisk on Hiiumaa malevkonna esimene pealik, kelle teotahe ja kohusetunne pole seni tuhmunud.

Anne Kaasik on suurte kogemustega staabias-sistent, kes on ohvitseride elu kergemaks teinud nii Kevadtormil kui ka Orkaanil.

5 | 201578

PE

RS

OO

N

Põlva Tuleohutuse kontrolli büroo peainspektor Madis Pintson on Kaitseliidus aastast 1992 ja en-diselt aktiivne õppustel osaleja.

Karin Kivi alustas vabatahtliku kaitseliitlasena, jõudis sealt Naiskodukaitsesse ja töötabki nüüd ringkonna instruktorina.

Pärnumaa Ervin Hansalu teened vabatahtliku au-tojuhina teevad südame soojaks. Kui häda käes, viib ta ka laupäeva õhtul pärast sauna ootamatult transpordita jäänud mehed metsa õppusele.

Tavaliselt osaleb Maret Kommer võidupüha paraadil kollases helkurvestis meedikuna. Sel aastal kannab ta ringkonna taasloojana tuletooja medalit.

Saaremaa Sulev Metshein on Saaremaa ma-leva taasasutaja, kes igapäevaelus teenib leiba elektrik-lukksepana.

Maiu Välbe hoolitseb Kuressaa-re haiglas patsientide eest ja on pälvinud oma kaaslastelt tunnustust kui hea meeskonnamängija ja ideedegeneraator.

TA

RM

O K

OM

ME

R

TO

OM

AS

NIG

OL

A

795 | 2015

PE

RS

OO

N

Rapla Manivald Kasepõld oli aastatel 1990–1992 Kaitse-liidu ülem. Nüüd võib teda kohata igal aastal kümnetel Rapla maleva õppustel.

Lemmi Võrahanso kuulub Naiskodukaitsesse 1994. aastast ja on seni väga aktiivne tegutseja.

Sakala Vetto Aasna on Kaitseliidu taastaja, kes kuulub maleva raudvara hulka ja panustab praeguseni staabirühma sidejao autojuhina.

Märkimist väärib Egle Reinupi panus relvaõppe korraldami-sel ning laskevõistlustel ja koormus-matkadel osalemisel.

LII

S P

ÄR

NA

SIG

NE

KO

LD

5 | 201580

PE

RS

OO

N

Tallinn Tallinna maleva auliige Tõnu Järv on Kaitse-liidus tegutsenud nii vabatahtliku malevla-sena kui teeninud ka ohvitserina tegevteenistuses.

Pirjo Land on olnud 15 aastat vabatahtlik instruktor nii Kaitselii-dus kui ka Naiskodukaitses, viinud läbi Naiskodukaitse baasväljaõpet, õpetanud naistele topograafiat ja kõike seda, mis on seotud metsa ja metsandusega.

Tartu Edgar Lepik alustas Kaitseliidus vabataht-likuna, kuid pensionile läks juba tegev-teenistusest – Valga maleva staabiülema ametikohalt.

Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloo-giaõde Marit Birgholts jagab Kaitseliidus vabatahtlikuna oma erialast oskusteavet nii instruktori kui ka meedikuna laagrites ja õppustel.

PE

ET

ER

LA

ND

AIV

AR

KR

OO

NM

ÄE

EH

A J

AK

OB

SO

N

815 | 2015

PE

RS

OO

N

Valgamaa Toomas Duvin on Eestis üks esimesi pedagoo-ge, kes hakkas gümnaasiumis õpetama roboo-tikat ja mehhatroonikat. Kaitseliidu taastamise aegu oli Toomas noorkotkaealine.

Anu Lillipuu-Blank on juhtinud nii Naisko-dukaitse kui ka Kodutütarde allüksusi, praegu teenib aga hoopis Paldiskis Scoutspataljoni personaliallohvitserina.

Viru Ants Silm oli Lääne-Viru lipkonna, tänase nimega Viru maleva esimene pea-lik, kes praegu teenib leiba ehitusettevõtte juhina ja veedab Kaitseliidus oma vaba aega.

Aive Ott viib Naiskodu-kaitses läbi sõdurioskuste baaskur-sust ja autoriteedi tõstmiseks on tal ses vallas ette näidata esikoht Naiskodukaitse koormusmatkalt ja kogemused eel-Ernalt.

Võrumaa Tööajal remondib Aivar Kroon-mäe Eesti teid. Kaitseliidus on ta osav laskur, sõjaajaloo edendaja ja hinnatud foto-graaf.

Võrumaa kohvikupidaja ja kasuema Marje Kangro on Kaitseliidus ja Naiskodukaitses tegutsenud kokku üle 20 aasta.

GE

RT

TU

BL

AN

K

RE

IN S

ÄIN

AS

HA

NN

ES

RE

INO

MÄ

GI

5 | 201582

PE

RS

OO

N

AUTORID

HANNES TOOMSALUErukolonelErukolonel Hannes Toomsalu on Kaitseliidu peastaabi planeerimis- ja koostööjaoskonna juhataja.

HELJA KAPTEINVabatahtlik reporterNaiskodukaitsja Helja Kaptein teenib oma igapäevast leiba ajakirjanikuna Hiiu Lehes.

TIIT TAMBERGVabatahtlik reporterTallinna maleva Akadeemilise malevkonna liige Tiit on Kaitseliidu peastaabi avalike suhete spetsialist.

ENN SUTTING Vabatahtlik fotoreporterEnn on Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna liige aastast 2008. Aastal 2013 pälvis tema lugu Hiiumaa militaarobjektidest Kaitse Kodu! parima fotojutustuse tiitli.

TANEL JÄRVETVabatahtlik reporterTallinna maleva kaitseliitlane Tanel Järvet on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant. Õpetanud Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledžis mh karistusõigust. Töötanud ka keskkriminaalpolitsei uurijana.

URMAS SELIRANDVabatahtlik reporterPõline hiidlane Urmas, kes on juhtinud nii Hiiumaa malevkonda kui ka Hiiumaa muuseumi, korraldab militaarmatku Hiiumaa militaarrajatiste juurde.

REIN SÄINASVabatahtlik reporterRein on Valgamaalase reporter ja Valgamaa maleva teavituspealik.

„Olen malevas noortega tegelnud 1998. aastast, kuulun Noorte Kotkaste Valgamaa maleva juhatusse. Noorkotkaks sain 1995. aastal, 1997 astusin Kaitseliitu,“ tutvustab ta.

JAANIKA OJAKÕIVNooremleitnantJaanika kuulub Kaitseliidu Tartu maleva ridadesse 2001. aastast. 2004–2011 oli ta maleva teavituspealik, praegu kuulub motoriseeritud üksikrühma ja tegeleb seal mh teavitustööga. Nooremleitnant Ojakõiv on teenistuses 2. jalaväebrigaadi staabis teabeohvitserina.

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

KRISTJAN PRIIKaitse Kodu! foto- ja videotoimetaja

Trükikuradi tembud Kaitse Kodus! nr 4/2015:

Pildil lk 11 esindab neljakümnendates eluaastates kaitseliitlasi Aadi Nuut, mitte Aivo, nagu toimetus esialgu ekslikult kirja pani.Lk 38 jooniselt puudub selle autori Rauno Teideri nimi.

KAITSELIIT

KAITSELIIDU LINDI KASUTUSJUHEND

KAITSELII

T

1. SEO AUTOANTENNI KÜLGE

2. MÄSSI ÜMBER RATTARAAMI

3. MUUDA PEAPAELAKS

KAITSELIIT

KAITSELIITKAITSELIIT

KA

ITSE

LIIT

KA

ITSE

L