Maastike kivimilise aluse

kujunemine

Maastikukomponentide kujunemine

Maastike kivimiline alus

• Nüüdismaastikud hakkasid välja kujunema pärast viimast mandrijäätumist.

• Kindel maakoor moodustus ~ 2 miljd. a. tagasi ( Baltika ürgmanner). 600 milj.a. lõunapooluselt põhjapoolkerale

• Ida-Euroopa platvorm. Aluspõhi= aluskord+ pealiskord

• Aluskord ei paljandu – rändrahnud, moreeniaines

• Pealiskorra settekivimid – moodustavad reljeefi suurvorme (lavamaad, kõrgustikud) ja mesovorme (paetasandikud, kühmud-künnised)

Aluspõhi

Pinnakate

Pealiskord – settekivimid

lubjakivid, liivakivid

Aluskord – tardkivimid

graniidid

Aluspõhi = aluskord +

pealiskord

Pealiskorra settekivimid • Geokronoloogiline skaala

• Pealiskorra moodustavad lõunasihilise (11-15⁰) kallakuga

settekivimid:

• Ediacara (600milj.a.t.) ajastu. Ei paljandu. Põhjavesi.

• Kambriumi ajastu (542-488 milj.a.t.). Liivakivi, savi.

• Ordoviitsiumi ajastu (488-443 milj.a.t). Põlevkivi, fosforiit.

• Siluri ajastu (443-416 milj.a.t.). Lubjakivi. Jaagarahu lademes

biohermid (fossiilsed rifimoodustised).

• Devoni ajastu (416-359 milj.a.t.). Eesti ala osaliselt maismaa-line,

asend Põhja-Aafrika laiusel.

• Lademete avamused moodustavad põhjast lõunasse laiussihilisi

vööndeid. Vt. Eesti geoloogiline kaart.

Geokronoloogiline skaala

Aegkond Ajastu Algus (milj. a. tagasi)

Kestus (milj. a.)

Uusaegkond e. Kainosoikum

Kvaternaar Neogeen Paleogeen

1,8 24 65

1,8 22,5 42,5

Keskaegkond e. Mesosoikum

Kriit Juura Triias

144 205 248

79 61 43

Vanaaegkond e. Paleosoikum

Perm Karbon Devon Silur Ordoviitsium Kambrium

295 354 416 442 495 544

47 59 62 26 53 49

Aguaegkond e. Proterosoikum

Vend 650 2500

100 2000

Ürgaegkond e. Arheosoikum

4500

2000

Aluspõhi

Aluspõhja reljeef

• Pinnakatte aluse moodustab pealiskorra reljeef vormus Devoni

ajastule järgnenud 350 tuh.a. jooksul pärast mereliste

veekogude kadumist

• Aimatav praeguses reljeefis.

• Määrav osa kaasaegse reljeefi kujunemisel.

• Jää kulutav ja kuhjav tegevus.

• Ürg-Neeva + merekulutav tegevus = Põhja-Eesti klint.

• Aluspõhja kivimitestest pärineb moreen (pinnakate, kuhjeliste

pinnavormide koostis).

• Muldade lähtekivimiks

Põhja-Eesti klint

Reljeefi jääaegne kujunemine

• Algas viimase jääaja liustikujää kohale-jõudmisega u. 70

tuh.a.t. Skandinaaviast. Eesti alal Läänemere ja Peipsi

liustikuvool.

• Jääkünd- jää rebis maapinnalt lahti mitmesuguse suurusega

kivimtükke (maapind kulus madalamaks kuni 100 m)

• Tekkisid liustikusetted ehk moreenid, kandusid koos jääga

sadu km edasi. Umbes 60 tuh.a.t. moreenkatte teke

• Maakoore vajumine ja jääajajärgne kerkimine (Loode-Eestis

90 m, kagu-Eestis 20 m). Jääajaeelne maapinna kõrgus pole

taastunud.

Reljeefi kujunemine mandrijääst

vabanemisel

• Eesti ala vabanes mandrijääst u.11-13 tuh.a.t. Kliima

soojenemise tõttu taandus jää 120-150 m/a

• Liustiku aktiivne taandumine –sulamine äärealal suurem jää

juurdetulekust ( liustiku peatumisel servakuhjatised - oosid ja

otsamoreenid). 5 servamoodustiste vööndit – Haanja, Otepää,

Sakala, Pandivere ja Palivere

• Liustiku passiivne taandumine –liustikuservas moodustus

irdjääväli või passiivne jää (sandurid, künklik-nõoline reljeef)

• Nõod – sulamiveejärvede kujunemiskohad ( suurim Balti

jääpaisjärv)

Reljeefi kujunemine suurte veekogude

all

• Jää taandumisel (11500 a.t.) jäid Põhja- ja Lääne-Eesti vee alla (maapind oli paksema jääkihi all rohkem vajunud ja liustiku poole kaldu)

• Balti Jääpaisjärv (25m kõrgem ookeanist) –kestus 1700 a. U. 8000 a.e.

Kr. langes veetase lühikese ajaga Maailmamere tasemele ( Kesk-Rootsist

Närke väin).

• Joldiamere staadium – kestus 800 a. Riimveeline, soolsus 2-3‰.

• Antsülusjärve staadium – kestus 1500 a. Veepind kerkis 18m

üleookeanitaseme.

• Litoriinamere staadium – kestus 2000.a. väljavool Suur Belti kohal.

Veetase 2m kõrgem praegusest.

• Limneamere staadium – algas 4 tuh.a.t., kestab praeguseni

Balti Jääpaisjärv

• 8213 a. e. Kr.

Billingeni katastroof –

lühikese perioodi jooksul

alanes veetase 25-30 m

Joldiameri

10200 - 9300 a. tagasi

Kliima jahe ja niiske

Kasvasid kase ja männi-

metsad

Antsülusjärv

U. 8500 a. tagasi

läbimurre Atlandi ookeani

Kliima soe ja kuiv,

männimetsad, sarapikud

Litoriinameri

Soolsus 15-18 ‰

Atlantiline kliimaperiood –

Soe, keskm. temp. 18-19⁰

Laialehiselised metsad

Limneameri

Kestab praeguseni

Müüamere staadium –

liiva.-uurikkarbi jõudmine

Euroopasse 16-17.saj.

Nüüdisreljeef

• Reljeef liigendunud reljeefivormideks

• SUURVORMID lauskmaadel –lavamaad,

kõrgustikud, nõod, madalikud, tasandikud

• MESOVORMID – suurvormide pindmine osa

– orud, pos. pinnavormid 2-200m

• PISIVORMID 1-2m

• KÄÄBUSVORMID