Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
MAASTIKU
KOMPONENDID
Maastikuteaduse alused
Kaija Käärt
Vääna-Jõesuu maastikuprofiil
Ülemise Vaika maastikuprofiil
MAASTIKU KOMPONENDID
PINNAMOOD (reljeef): koosneb erisuguse päritolu ja
vanusega pinnavormidest ja setetest. Erineb piirkonniti.
Pinnamood oma kivimmaterjaliga ja vormidega on kõige
püsivam maastiku komponent. Pinnamood mõjutab oluliselt
maastiku struktuuri ja -tüüpide levikut.
•Nüüdisaegne reljeefi oleneb vanast (aluskorra, aluspõhja)
reljeefist.
•Oluline pinnavormide kuju, absoluutne ja suhteline kõrgus,
nõlva ekspositsioon ja –kalle (lumesulamise erinevus,
erosiooniohtlikkus jm.).
•Allub vähem inimtegevusele (eriti aines, millest pinnavorm
koosneb).
Norra läänerannik
Haanjamaa
Vällamäe järsud nõlvad
GEOKRONOLOOGILINE TABEL
2000 4500Ürgaegkonde. Arheosoikum
100
2000
650
2500
VendAguaegkonde. Proterosoikum
475962265349
295354416442495544
PermKarbonDevonSilurOrdoviitsiumKambrium
Vanaaegkond e. Paleosoikum
796143
144205248
KriitJuuraTriias
Keskaegkonde. Mesosoikum
1,822,542,5
1,82465
KvaternaarNeogeenPaleogeen
Uusaegkonde. Kainosoikum
Kestus (milj. a.)
Algus(milj. a. tagasi)
AjastuAegkond
Setete kompleks koosneb näiteks Eestis kolmest osast:
Aluskord – kristalsed kivimid (graniit, gneiss, kvartsiit jt.),
tekkisid ca 1,6-2,6 miljardit aastat tagasi aguaegkonnas;
Eestis lasub aluskord:
Põhja-Eestis 100 m sügavusel maapinnast
Lõuna-Eestis ca 500 m sügavusel maapinnast.
Aluskorra pind tasaseks kulutatud, kallak lõunasse. Üksikud kõrgemale
tõusvad kerkealad.
Laadoga lähistel
Fennoskandia kilp
Ida-Euroopa kraaton
Pealiskord
Kujunenud vanaaegkonna meredes, kus kuhjunud settekivimid
(lubjakivi, liivakivi jm). Tekkisid vanaaegkonnas ca 3,5 - 5,5 sada
miljonit aastat tagasi. Katavad kristalseid kivimeid.
Eestis:
Vendi(um),
Kambrium,
Ordoviitsium,
Silur,
Devoni ajastu kivimid.
Ka nendel kihtidel kallakus lõunasse, erineva tüsedusega.
Siluri klint Saaremaal (Ninase pank).
Devoni liivakivid Ruhnu saarel
Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja kivimeid katvaid
kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud
aluspõhjakivimeist või mujalt kohale kantud.
Eestis kattub pinnakate mõiste Kvaternaari setetega ning
koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen), vähemal
määral kemogeenseist (järvelubi) ja biogeenseist (turvas)
setteist.
Viimase 1.81 miljonit aasta jooksul kujunenud Kvaternaari
ladestu on Eestis väga ebaühtlase paksusega.
Eestis:
• glatsiaalsed
• postglatsiaalsed
• (jääajajärgsete) veekogude setted
• maismaalised setted:
• mineraalsed (tuuletekkelised)
• orgaanilised (soo) setted
Liivaluide
Moreen
Rannasetted - Viieristi kruusakarjäär
Mahult suurim rändrahn - Ehalkivi
Pinnakatte paksus Haanja kõrgendikul ja Rõngu mattunud
orus (K. Kajaku järgi)
VEESTIK
Vee tegevuse võib jaotada:
• ajutiste vooluvete tegevus;
• alaliste vooluvete (jõed) tegevus
• veekogude (järved) tegevus
• mere tegevus
Maastikusiseselt on oluline nii pinna- kui ka põhjavee iseloom, mis
oluline ainete transportija.
Vesi seob üksteisega erinevaid maastikke.
VESI ON MAASTIKU VERI.
Maa ja meri
Saula Siniallikas
KLIIMA
Maastike kujunemisel oluline:
• sademete hulk,
• auramine,
• temperatuur - nii aasta keskmine kui ka maksimum ja
miinimum temperatuurid,
•vegetatsiooniperioodi pikkus,
•tuul jm.
Kliima käivitab maastiku talitluse - soojuse ja niiskuse (vee)
toime.
Soojus ja niiskus määravad suuresti mulla ja bioota iseloomu.
Lõuna-Eesti
MULD
Mulla tekkest võtavad osa:
• nii elusorganismid
• kui ka elutud maapinna ülemised kobedad kihid.
Peale nende sisaldab muld ka elustikku, õhku ja vett.
Muld on elusat ja eluta loodust siduv lüli.
Muld on maastiku keerukam komponent.
Muldade kujunemisel on oluline:
• pinnamood,
• lähtekivimi,
• ala kliima,
• veerežiim,
• elusorganismid,
• inimtegevus.
Muld
Leetgleimuld Klibumuld
Eesti mullad
Mulda ladestub orgaaniline aine mitmel erineval viisil:
metsas ladestub orgaaniline aine mulla pinnale (okkad,
puutükid, käbid, lehed jm). Vähesel määral ladestub
orgaanilist ainet otse mulda - surnud juured.
Okasmets
Lehtmets
Metsakõdu kahjustamisel (hävitamisel, tallamisel) mulla
looduslik taastootmine (mullateke) aeglustub või peatub, sest
varis ja sellest moodustuv kõdu orgaanilise aine allikana on
mullatekkeprotsessi liikumapanevaks jõuks metsas ning
puhverdajaks vee- ja õhureziimijärskudele muutustele.
Rohumaadel ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisesse
kihti (10-20 cm). Rohumaadel on maa-aluste taimeosade kaal 2-4
korda suurem kui maapealsete osade kaalust, seetõttu oluline osa ka
neil orgaanilise aine ladestumisel. Ladestumine oleneb ka suuresti
rohumaa kasutusest.
TAIMKATE
Annab maastikule välise ilme (koos reljeefiga).
Maastike eraldamisel oluline erinevate
taimkattetüüpide olemasolu, nende kujunemisel
olulised:
• pinnakate,
• mullastik,
• niiskusrežiim,
• kliima.
Taimkatte on maastiku arengus kõige kiiremini
muutuv ja inimese poolt kõige kergemini muudetav
komponent.
Vihmamets
Taiga (okasmets)
Nõmmemets
Lammimetsad säilinud Eestis
fragmentaarselt aladel, kus on
alles looduslik jõesäng
(Mustoja)
Meenikunna raba
flooded Karrendorfer Wiesen, photo: K. Hergarden
LOOMASTIK
territoriaalsete maastikuüksustega kõige nõrgemini seotud.
Loomastiku mõju on pigem kaudne ja avaldub teiste
maastikukomponentide kaudu.
Mõjutab eelkõige mullastiku ja taimkatet.
Maastike kujunemisel olulised ka mikroorganismid.
Metssiga
Foto A.Ader
INIMMÕJU
Omab lokaalses mastaabis väga suurt mõju, globaalselt seni veel
„jõuetu“!
INIMESE POOLT LOODUSELE AVALDATUD MÕJU
VÄLJENDUB
•MAASTIKUKOMPONENTIDE JA STRUKTUURI
MUUTUMISES
•UUTE (LOODUSVÕÕRASTE) MAASTIKE LOOMISES
Inimtegevuse käigus looduslikud maastikud:
•kaotavad oma looduslikke omadusi
•neis muudetakse või hävitatakse maastikukomponente
•muutub maastiku struktuur, ainering, soojus- ja niiskurežiim jm.
•hävib osa looduslikke maastikke
Jõelähtme
Õhutne London
Kuigi maastik koosneb üksikkomponentidest ei ole nende osa
• maastike kujundamisel ühesugune,
• samuti alluvad nad erinevalt inimtegevusele.
Maastiku väljakujunemisel ja differenseerumisel ruumis on
oluliseks nn. määrava komponendi osa
• mis tingib ja enamasti korrelatiivselt peegeldab terve hulga
teiste komponentide iseloomu ja omadusi
• ning millest antud regionaalsetes tingimustes kõige enam
sõltuvad ka eraldatava ühiku majandusliku kasutamise
võimalused.
Eraldatakse:
1. Diferentsiaalkomponendid. Maastiku diferenseerumisel
kõige määravamad. Nad on suhteliselt püsivad ning inimese
poolt raskesti muudetavad - pinnamood, kivimid, pinnakate.
2. Diferentsiaal-indikaator komponendid. Vähem püsivad -
veerežiim, mulla ehitus, mikroreljeef.
3. Indikaatorkomponendid. Territoriaalselt muutlikud ning
inimese poolt kergesti muudetavad. Näiteks taimkate, mulla
struktuur, horisontide tüsedus jne.
Eesti aladel on võimalik eraldada määrava
komponendi alusel maastikuliselt 4 piirkonda:
• Lõuna-Eesti künkliku reljeefiga maastikud;
• Kesk- ja Lõuna-Eesti moreen- ja
sanduritasandikud;
• Põhja-Eesti paene lauskmaa;
• Lääne-Eesti settelised tasandikud.