Riigi infosüsteemi arhitektuurist: põhimõtted, komponendid, arengud

18.08.2010 Palmse | Riigi infosüsteemi arhitektuurist: põhimõtted, komponendid, arengud

Riigi infosüsteemi arhitektuurist: põhimõtted, komponendid, arengud

Priit ParmaksonRiigi Infosüsteemide Arenduskeskus

Eesti teadusraamatukogude suveseminar18.-19.08.2010 Palmses


Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA)• Missioon: Koordineerime riigi infosüsteemi arendamist

ja haldamist nii, et riik saaks rahvast teenindada parimal võimalikul moel, rakendades targalt IT võimalusi.

• Tegevusvaldkond: riigi infosüsteemi arendamise ja haldamise korraldamine ja koordineerimine.

• Riigiasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas.

• 60 professionaali.


RIA tegevussuunad

Riigi infosüsteemi arengukavade elluviimise koordineerimine.

Riigi infosüsteemi kindlustavate komponentide arendamine ja haldamine.

Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendusüksusena toimimine.

Riigi infosüsteemide ja Eesti kriitilise informatsiooni infrastruktuuri infoturbega seotud tegevuste korraldamine.

Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemine.


Meie peamised tooted

Teabevärav Eesti.ee Andmevahetuskiht X-tee Riigi infosüsteemi haldussüsteem RIHA Dokumendivahetuskeskus DVK Avaliku võtme infrastruktuur (ID-kaart) Riigiasutuste vaheline andmeside Turvameetmete süsteem ISKE Turvaintsidentide käsitlemise keskus CERT.


Ettekande eesmärk

Raamatukogude infosüsteemid on praegu suhteliselt omaette. Riigi infosüsteemis võiksid nad rohkem välja paista (?), võiks olla rohkem liidestusi teiste andmekogudega (?), võiks pakkuda rohkem teenuseid teistele infosüsteemidele (?), kindlustavate süsteemide kasutamine võib olla problemaatiline (?).

Ettekande eesmärk on tutvustada Eesti riigi infosüsteemi toimimise põhimõtteid, komponente ja arengusuundi…

...et raamatukogud saaksid ehitada oma infosüsteeme koosvõimes Eesti riigi ühtse infosüsteemiga.


Visioon (1)

Raamatukogude infosüsteemid on lõimunud riigi infosüsteemiga, s.t. pakuvad teistele infosüsteemidele (üle X-tee) teenuseid ja…

…kasutavad teiste infosüsteemide teenuseid. Raamatukogude infosüsteeme arendatakse kooskõlas

riigi infosüsteemi põhimõtetega ja parima praktikaga; aktiivselt kasutatakse riigi infosüsteemi infrastruktuuri

teenuseid ja kindlustavaid süsteeme. Raamatukogude infosüsteemid on riigi IT maastikul

nähtavad ja tunnustatud.


Visioon (2)

Raamatukogude infosüsteemide arendajad on kaasatud avaliku sektori IT spetsialistide läbikäimisse, andes panuse aladel, kus neil on eriline kompetents.

Ülalesitatud tegurid koos mõjutavad positiivselt ka raamatukogude IT rahastamise kohta tehtavaid otsuseid.


Riigi infosüsteem…

…hõlmab u 450 suuremat andmekogu ja infosüsteemi. Üheaegselt käib üle 100 arendusprojekti.

Infoühiskonnas ei ole infosüsteemid eraldiseisvad, vaid tegevusprotsesside vahetud ja sageli ka ainsad kandjad.

Aspektid: õigusruum, organisatsioon, rahastamine, arhitektuur, tehnoloogiad...

Riigi infosüsteemi hea tutvustus on “Riigi infosüsteemi teejuht” http://www.ria.ee/teejuht/.


Riigi infosüsteemi põhimõtted

• Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

• Kasutajakesksus• Kaasatus ja

kättesaadavus• Turvalisus ja privaatsus• Eestikeelsus,

mitmekeelsus ja keeleline erapooletus

• Haldusprotsesside lihtsustamine

• Läbipaistvus• Teabe säilitamine• Avatus• Taaskasutamine• Tehnoloogiline

neutraalsus• Tulemuslikkus ja tõhusus

Riigi IT koosvõime raamistik v 3.0http://www.riso.ee/wiki/Raamistik


Tervikvaatest lähtuvad lahendused

• Riigi infosüsteem pakub kasutajatele ühtset teenusruumi

• tervikvaatest lähtuvad lahendused

• mitmekülgsed e-teenused

Eksamite infosüsteemi arhitektuurne kontseptsioon. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 2009.


Mitme-külgsede-teenused

Eksamite infosüsteemi moodulid ja liidesed (fragment). Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 2009.


Avaliku sektori toimingute läbipaistvus ja arusaadavusRIIGI INFOSÜSTEEM ON USALDUSVÄÄRNE

Avaliku sektori IT strateegiline juhtimine

Eesti infoühiskonna arengukava 2013

Rakendusplaanid (kahe aasta peale, aastase intervalliga)

Infoühiskonna arendamine ja riigi infosüsteemide arendamine on kaks olulist valdkonda http://www.fin.ee/strateegiline-juhtimine

Riigi tegevuse strateegilised valdkonnad (ettepanek) – PRAXISe uuring, 2010


Riigi infosüsteem on koosvõimeline

• Organisatsiooniline koosvõime

• Tehniline koosvõime

• Semantiline koosvõime.

• Poliitiline koosvõime (EL tasandil).


Riigi infosüsteemi õigusruum

Avaliku teabe seadus

Isikuandmete kaitse seadus

Andmekogude põhimäärused

Riigi IT koosvõime raamistik

EL õigus.


Avaliku sektori IT organisatsioon

• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond (RISO)

• Spetsialiseeritud IT-asutused: EITSA, PRIA, RIA, RIK, SMIT

• IT osakonnad

• IT teenuseid pakkuv erasektor

• Kolmas sektor: Vaata Maailma SA, ITL, EISAÜ,…

• IT teadusasutused

• Gurud.


Riigi infosüsteemi luuakse optimaalselt

• Tõsta riigi haldussuutlikkust.

• Säästa raha.

Ambitsioon versus olemasolevad ressursid: inimressurss (tellijal, arendajal), aeg, raha.

Keerukus:

poliitiline keerukusorganisatsiooniline keerukustehniline keerukus.


Avaliku sektori IT strateegiline juhtimine Eesti infoühiskonna arengukava 2013 Rakendusplaanid (kahe aasta peale, aastase

intervalliga) Infoühiskonna arendamine ja riigi infosüsteemide

arendamine on kaks olulist valdkonda http://www.fin.ee/strateegiline-juhtimine.

http://www.mkm.ee/failid/AK21nov.rtf

http://www.mkm.ee/arengukavad-2/

http://www.fin.ee/strateegiline-juhtimine


Avaliku sektori IT rahastamine (1)

Ligikaudu 400-500 milj kr aastas.

Struktuurivahendid 2007-2013.

Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava EUR 1405 mln.

http://www.struktuurifondid.ee/toetatavad-valdkonnad-2/

http://www.struktuurifondid.ee/toetatavad-valdkonnad-2/


IT rahastamine



1 Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime, EUR 375 mln.

2 Eesti teadus- ja arendustegevuse tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu, EUR 310 mln.

3 Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud, EUR 525 mln.

4 Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine, EUR 101 mln.

5 Infoühiskonna edendamine, EUR 62 mln.



Prioriteetne suund «Infoühiskonna edendamine» Avatud taotlemine 630 mln kr Investeeringute kava 300 mln kr Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programm 50 mln

kr Rakendusüksus RIA.

http://www.mkm.ee/majanduskeskkonna-arendamise-rakenduskava/




Mäluasutuste IT rahastamine struktuurivahenditest 2009-2010 (1) Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti trükise Punase Raamatu ja eesti kultuuri käsikirjaliste alliktekstide säilivuse ja kättesaadavuse tagamine

Eesti LoodusmuuseumLoodusteaduslike kogude digitaliseerimine

MTÜ Eesti Filmi AndmebaasEesti filmi infosüsteemi (EFIS) loomine rahvusliku filmipärandi säilitamiseks ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks.


Mäluasutuste IT rahastamine struktuurivahenditest 2009-2010 (2) Rahvusarhiiv Rahvusarhiivi digitaalarhiivi dokumentide vastuvõtmise

infosüsteem; Eesti vanima dokumentaalse kultuuripärandi (Rahvusarhiivi, Tallinna Linnaarhiivi ja Eesti Ajaloomuuseumi pärgamendikollektsioonide) digiteerimine ja online juurdepääsu loomine; Rahvusarhiivi fotonegatiivide ja diapositiivide digiteerimine; Nitroalusel kroonikafilmide digiteerimine Filmiarhiivis; Rahvusarhiivi kaartide ja plaanide digiteerimine; Digitaalne algus - Eesti Vabariigi loomist ja iseseisvuse taastamist kajastavate dokumentide digiteerimine; Filmiarhiivi originaalvideote ning filmide kasutuskoopiate digiteerimine

Eesti KunstimuuseumEesti Kunstimuuseumi kunstikogude restaureerimisvaldkonna digitaalsete töövahendite ja -keskkonna kasutuselevõtt ja arendamine.

Eesti Rahva Muuseum Eesti Rahva Muuseumi fotoarhiivi ja vaibakogu digitaliseerimine ja veebipõhiselt kättesaadavaks tegemine


Mäluasutuste IT rahastamine struktuurivahenditest 2009-2010 (3) Eesti Rahvusraamatukogu

Kodanikuvärav Eesti digitaalse kultuuripärandi arhiivile Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Raamatukogu kultuurivarade digitaliseerimine ning teabe kättesaadavuse lihtsustamine

Eesti Rahvusringhääling Eesti Rahvusringhäälingu ühtse veebikeskkonna loomine ning riigi

infosüsteemiga ühildamineAudiovisuaalse kultuuripärandi ja teabe digihoidla I etapi väljatöötamine

ning sellele ID kaardi põhise avaliku ligipääsu loomine Kultuuriministeerium

Kultuuripärandi portaal - Euroopa DigitaalraamatukoguRahvaraamatukogude infosüsteem URRAMMuuseumide infosüsteem MuIS.


Mäluasutuste IT rahastamine struktuurivahenditest 2009-2010 (4) Meede «Infoühiskonna edendamine» 2009-2010:

kümme mäluasutuse funktsioonis tegutsevat asutust ja organisatsiooni saanud struktuurifondidest rahastuse 19 projektile kokku 80 miljoni krooni maksumuses. Mitu projekti on veel läbivaatamisel. Kas võib teha järelduse, et kultuurimälu IT rahastamine on siiski (jõudsalt?) paranenud ja mäluasutuste projektiportfellid on päris heas seisus?

Kahjuks tuleb nentida, et allloetletud süsteemidest ainult üks on nõuetekohaselt RIHAs kirjeldatud.


Documents

Riigi infosüsteemi arhitektuurist: põhimõtted, komponendid, arengud