1

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus

MahepõllumajanduslikMahepõllumajanduslikMahepõllumajanduslikMahepõllumajanduslikMahepõllumajandusliklihavlihavlihavlihavlihaveisekasveisekasveisekasveisekasveisekasvatusatusatusatusatus

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus

2

© Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus 2005Koostajad: Leino Vessart, Airi Vetemaa, Merit MikkFotod: Merit Mikk, Airi Vetemaa, Olavy Sülla, Eldrimner

Trükise väljaandmist toetas EV Põllumajandusministeerium

ISBN 9985-9041-9-2

SisukordSissejuhatus 3Üleminek mahelihaveisekasvatusele 5Pidamine 5Tervis 7Söötmine 8Loomade sissetoomine ettevõttesse 10Turustamine 11Õigusaktid 11Kontaktid 12

3

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus

Sissejuhatus

Tava- ja mahelihaveisekasvatus Eestis

Mahepõllumajanduslikus loomakas-vatuses lähtutakse eelkõige looma-de heaolust. Loom ei ole mitte pel-

galt tootmisvahend, vaid elusolend, kelleloomulikke vajadusi tuleb arvestada. Loo-mad peavad saama võimalikult loomuoma-selt käituda ja süüa neile sobivat sööta.Vajaminev sööt kasvatatakse peamiseltettevõttes kohapeal, mis tähendab, et loo-made arv peab olema kooskõlas põlluma-jandusmaa suurusega. Sööda tootmisel eikasutata sünteetilisi mineraalväetisi egapestitsiide.

Viimasel ajal on lihaveisekasvatuskogu Eestis märgatavalt hoogus-tunud. Lisaks sellele, et lihaveiselt

saadakse kvaliteetset liha, on lihaveistekarjatamine oluline ka maastikuhoolduseseisukohalt. Karjatamisega hoitakse kor-ras pool-looduslikke kooslusi (nt rannanii-dud, puiskarjamaad) ning säilitatakse nen-de väärtus. Kõige rohkem kasvatatakselihaveiseid Saaremaal, Läänemaal ja Pär-numaal.2004. aasta lõpus oli Põllumajanduse Re-gistrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA-s)lihaveiseid arvel üle 13 000. Levinumadtõud on Hereford, Limusiin, Aberdiin Angusja Šarolee. Viimastel aastatel on sissetoodud ka Šoti mägiveise, Akviteeni heleja Simmentali tõugu veiseid.Mahepõllumajanduslikult peeti 2003. aastal1753 ja 2004. aastal 2927 lihakarja looma.Maheloomade arv suurenes aastaga ligi70%. Üks põhjus oli maherohumaadele

Looma- ja taimekasvatus on mahepõlluma-jandusettevõttes ühe ja sama tootmistsükliosad. Taimekasvatus toodab loomadelesööta, mille loomakasvatus väärindab or-gaaniliseks väetiseks põldudele, suuren-dades mulla viljakust ja parandades mullastruktuuri. Külvikorras aga aitavad rohu-maad umbrohtumust kontrolli all hoida.Taimekasvatuse edukusest sõltuvad otse-selt loomade tervis, juurdekasv ja toodang.Lisaks peab tootja hoidma korras sõnni-kumajanduse. Taimetoitained tuleb omaettevõttes ringluses hoida.

makstava toetuse sidumine mahepõlluma-janduslikult peetavate loomade arvuga.Lihaveisekarju on põhiliselt kahte tüüpi –tõukarjad ja tootmiskarjad. Puhtatõulistestkarjadest müüakse tõupulle ja -mullikaidteiste karjade täienduseks. Tootmiskarja-dest müüakse loomad ainult lihaks. Siinvõib kasutada tõugudevahelist ristamist,sest õigesti korraldatud ristamine annabsageli suurema kasvukiiruse ja ammleh-made kauema püsivuse karjas.

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus

4

Tabel 1. Lihaveiste JK tegijate ja nende loomade arvud 2004.a dets. (tava- ja maheloomad kokku)

Kokku Puhtatõulisi Ristandeid

Tõug Karju Veiseid Lehmi- Lehmi Veiseid Lehmi Lehmi- Veiseid Lehmi Lehmi-kuid kuid kuid

Aberdiin-Angus 279 1734 472 860 171 68 57 1563 404 803

Belgia sinine 2 3 2 1 0 0 0 3 2 1

Blonde 11 41 2 20 5 2 1 36 0 19d’Aquitaine

Hereford 212 2256 619 977 317 129 95 1939 490 882

Limusiin 225 1677 364 886 132 40 52 1545 324 834

Piemont 20 57 19 30 0 0 0 57 19 30

Simmental 3 29 3 23 27 3 22 2 0 1

Šarolee 41 202 36 103 66 22 26 136 14 77

Šoti mägiveis 15 104 37 41 31 20 3 73 17 38

Kokku 453 6104 1554 2941 749 284 256 5355 1270 2685

Allikas: Jõudluskontrolli Keskus

Mahepõllumajanduslikult lihaveiseidpidavad talud saavad lisaks muu-dele põllumajandustoetustele taot-

leda põllumajandusliku keskkonnatoetuseraames makstavat hektaripõhist mahepõl-lumajanduse toetust. Püsirohumaadele jalooduslikele rohumaadele saab mahetoe-tust ainult juhul, kui neid kasutatakse loo-

made karjatamiseks või sööda tootmiseksja hektari kohta peetakse vähemalt 0,1loomühikut (LÜ), millest vähemalt 50%moodustavad mahepõllumajanduslikultpeetavad loomad.Lihaveisekasvatajad saavad taotleda kapõllumajanduslooma kasvatamise täienda-vat otsetoetust ja ammlehmatoetust.

Toetus

5

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus

Pidamistingimused peavad vastamaloomade füsioloogilistele ja käitu-misvajadustele.

Suvel peetakse lihaveiseid karjamaal. Ena-masti kestab karjatamisperiood kuus kuniseitse kuud, soodsa ilmastiku korral kakauem. Karjamaal, kus loomi peetaksehilissügiseni, peaks loomadel olema või-malus halva ilma korral varjuda (metsa-tukk, varjualune). Lihaveiseid on võimalikka talvel väljas pidada, eelduseks on siis-ki varjualuse olemasolu. Eriti tähtis on kuiv

Üleminek maheveisekasvatusele

Pidamine

Mahetootmise alustamiseks tuleb esi-tada tunnustamise taotlus Taime-toodangu Inspektsiooni kohalikule

büroole. Algab üleminekuaeg, mil tuleb täitamahepõllumajanduse nõudeid, kuid omatoodangut mahedana veel müüa ei saa.Küll aga võib juba taotleda mahepõlluma-jandusliku tootmise hektaritoetust.Mahepõllumajandusliku lihaveisekasva-tusega alustamise eeltingimus on mahe-põllumajandusliku taimekasvatuse viljele-mine või sellega samaaegne alustamine.Silmas tuleb pidada ka seda, et kui mahe-põllumajanduslikult hakatakse pidama liha-karja, tuleb mahepõllumajanduslikult pida-ma hakata kõiki veiseid, k.a piimakari.Kui ettevõttes alustatakse mahepõlluma-janduslikku lihaveisekasvatust koos mahe-põllumajandusliku taimekasvatusega, siissaab liha mahesaadusena müüa kahe aas-ta pärast.Kui üleminekut mahelihatootmisele alus-tatakse ettevõttes, kus taimekasvatus on

üleminekuaja mahepõllumajandusele läbi-nud, tuleb selleks, et liha saaks mahesaa-dusena müüa, loomi pidada mahepõlluma-janduse nõuete kohaselt vähemalt 12 kuud,kuid mitte vähem kui 3/4 nende elueast.Lihaveiste puhul pole mahepõllumajanduse-le üleminek raske, sest tavameetodid ma-hepõllumajanduslikest meetoditest vägapalju ei erine. Näiteks erinevalt piimakar-jast on lihaveised vabapidamisel ka tava-põllumajanduses.Üldiselt sobivad Eestis olemasolevad liha-veisetõud ka mahepõllumajandusse. Soo-vitused tõu valikul sõltuvad sellest, millis-tel maadel loomi karjatatakse. Kui kar-jamaadeks on põhiliselt looduslikud rohu-maad, siis on kohasemad tõud Hereford jaŠoti mägiveis. Kui on kasutada ka põldeja kultuurkarjamaid, siis sobivad hästi kaAberdiin Angus, Limusiin, Šarolee ja Sim-mental. Akviteeni Hele ja Piedmontese so-bivad paremini tavapõllumajandusele, sestnad on sööda suhtes nõudlikumad.

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus

6

Näseby Gardi laut Soomes. Puidust latripiirdeid on metallosadega tugevdatud. Latriridade vahel on nähavasikatele mõeldud ruum.

amooLlaaksule

suk,asoellesenooHaladnip,imooleskateep

m(athokamool 2)

aladnipalasutulaJm(athokamool 2)

ahil,desievuõTskesimtoot

desievdavatatavsak

gk001inuk

gk002inuk

gk053inuk

gk053elü

m5,1 2

m5,2 2

m0,4 2

m5 2 m1nim, 2 gk001/

m1,1 2

m9,1 2

m3 2

m7,3 2 m57,0nim, 2 gk001/

dillupuõT m01 2 m03 2

Tabel 2. Loomakasvatushoonete ja jalutusalade miinimumpindalad lihaveisekasvatuses

ase ammlehmadele, vastasel korral ohus-tavad neid udarahaigused.Laudas, kus loomi peetakse, peab olemapiisavalt päevavalgust ja hea loomulik ven-tilatsioon. Lihaveiste puhul tuleb rohkemkarta liiga sooja ja niisket kui külma lauta.Laudas vajavad loomad nii palju ruumi, etnad saaksid vabalt liikuda, lamama heita,ennast puhastada jne. Ruumipuudus põh-justab stressi ja agressiivsust. Sageli jääbmahenõuetega kehtestatud miinimumpin-dalast looma kohta (tabel 2) isegi vähe-seks.

Lauda põrand peab olema sile, kuid ei tohiolla libe. Vähemalt pool põranda üldpin-nast peab olema jäik, mitte võrk- ega rest-põrand. Puhkeasemed peavad olemapuhtad ja kuivad ning allapanu piisavalt.Parim allapanu on põhk.Loomi ei tohi üldjuhul lõastada. Erandina,turvalisuse võiheaolu tõttu,võib lühiajali-selt lõastadaüksiklooma.Erand kehtib ka

7

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus

enne 24.08.2000 ehitatud lautadele, kusvõib lõastada kuni 2010. aasta lõpuni, kuiloomad saavad regulaarselt liikuda ning täi-detakse nende heaolu nõudeid. Erandikson ka väikelaudad (kuni 15 LÜ), kus võibloomi lõastada, kui neid lastakse vähemaltkaks korda nädalas jalutama. Lihaveistepuhul on aga lõastamine vastunäidustatudka tavatootmises, sest lihaveistele on lii-kumisvabadus nende terviseks äärmiseltoluline.Et loomad saaksid piisavalt liikuda, pea-vad nad ka laudaperioodil pääsema jalu-tusalale, kui see on looma tervisliku sei-sundi, ilmastikutingimuste ja maa seisun-di poolest võimalik. Vaid juhul, kui ka lau-das on piisavalt liikumisruumi, ei pea loo-mi (üle üheaastased pullid välja arvatud)talvel jalutusalale laskma. Lõppnuuma ajalon lubatud lihaveiseid ka ainult laudas pi-dada, kuid see aeg ei tohi ületada 1/5 nendeelueast ega olla pikem kui kolm kuud.Laudast jalutusalale võiks loomadel ollaööpäevaringne vaba pääs. Kuiva ilmaga vii-bivad nad ka talvel meelsasti õues. Jalu-tusala nõutud minimaalne suurus vt tabel 2.Jalutusalad võivad olla nii loodusliku kui

ka tehispinnasega. Taimkattega jalutusalapuhul võiks selle aastasele kasutuselejärgneda vähemalt ühe aasta pikkune tai-mestiku taastumist ja parasiitidest puhas-tumist võimaldav puhkeaeg.Mahepõllumajanduses on eelistatud loomu-lik viljastamine. Igas karjas võiks olla omasuguloom(ad). Vajadusel on lubatud kakunstlik seemendamine. Muud meetodid,näiteks embrüosiirdamine, on keelatud.Inna kunstlik esilekutsumine ja sünkroo-nimine hormoonpreparaatide või muude sa-malaadsete ainetega on samuti keelatud.Poegimiseks eraldatakse laudas varjulinekoht, spetsiaalne latter, kus lehm saabvasikaga esimesed päevad koos veeta.Seejärel lastakse poeginud lehmad javasikad teistega kokku. Üle ühe nädalavanuste vasikate eraldi latrites pidamineon keelatud.Lihaveisekasvatuses imevad vasikad iseemalt (ammlehm) piima kuni 6-8 kuu va-nuseks saamiseni. Ammlehmadeks sobivadhästi suuretoodangulised lehmad, kes või-vad samal ajal oma vasikaga vajaduselimetada ka teist. Võõrutatakse päevapealt,lehm ei vaja spetsiaalset udara hooldust.

Loomade tervishoid põhineb ennetuselõige pidamise ja söötmisega. Veteri-naarravimid haiguste ennetamiseks ei

ole lubatud. Põhjendatud vajadusel on luba-tud vaktsineerimine.Õige pidamise ja söötmise korral haiges-tuvad lihaveised harva. Kui mõni loom kahaigestub, siis on õigem ta karjast väljaviia. Ravi on kallis. Ega ilmaasjata öelda,et “lihaveise kõige odavam ravim on nuga”.Mõningal määral võivad lihaveiseid ohus-tada udara- ja kopsuhaigused (kopsu-uss).

Viimane on ohtlik just vasikatele. Kui kopsu-uss on karjas avastatud, siis ei tohiks vasi-kaid lasta nendele põldudele või karja-maadele, kus nad olid haigestumise ajal.Vajadusel vasikad vaktsineeritakse.Haigestunud looma vaevuste ärahoid-miseks tohib siiski ka mahetootmises kasu-tada tavapäraseid keemiliselt sünteesitudveterinaarravimeid või antibiootikume. Seljuhul aga rakendub ravimile ettenähtudkeeluaeg kahekordselt. Kui keeluaega polemääratud, on see 48 tundi. Kui veistele

Tervis

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus

8

tehakse aasta jooksul rohkem kui kolmsellist ravikuuri (välja arvatud riiklike pro-grammide raames läbiviidavad veterinaar-toimingud, vaktsineerimised ja parasiiditõr-

Loomadele tuleb anda mahesööta. 30%ratsioonist võib koosneda ülemineku-aja maal toodetud söödast, kui see

pärineb oma ettevõttest, siis kuni 60%.Erandina, mis kehtib 24. augustini 2005,on lubatud anda mittemahesööta kuni 10%aastasest kuivainekogusest, mis päeva-sest ratsioonist ei tohi moodustada rohkemkui 25%. Nii lubatud tavasööt kui ka luba-tud mineraalsööt, mikroelemendid, vitamii-nid jm on kirjas maheloomakasvatust regu-leeriva määruse lisades.Vähemalt 60% päevaratsiooni kuivainestpeab moodustama koresööt, haljassööt võisilo. Kuivaine sisaldus söötades vt tabel 3.Keelatud on geneetiliselt muundatud orga-nismide, nagu ka antibiootikumide, kokt-sidiostaatikumide, kasvustimulaatorite jmssisaldus söödas. Sööta sisse ostes tulebkindlasti küsida täpset koostisainete nime-kirja, et mahepõllumajanduse nõuete vas-tu mitte eksida.

Vasikaid tuleb vähemalt kolm kuud söötanaturaalse piimaga, eelistatult emapiimaga.Sööda tootmiseks läheb enamasti vaja roh-kem maad kui tavaettevõttes. Soovitata-valt kasvatatakse söödad ettevõttes koha-peal, sisse ostetakse vaid mineraalsööta.Lihaveiste tähtsaim sööt on karjamaasööt.Karjatamiseks sobivad lihaveistele pealekultuurkarjamaade hästi looduslikud rohu-maad, nt rannakarjamaad, kus karjatamiselon lisaväärtuseks maastikuhoolduslik jabioloogilist mitmekesisust säilitav roll. Kar-jamaal peavad alati olema sool, mineraa-lid ja pidev juurdepääs värskele veele.Laudas antakse rohusööta loomadele va-balt ette. Rohusööta on soovitatav lastaanalüüsida, et selgitada, milliseid sööda-lisandeid ja kui palju vaja läheb. Talvelsobib igasugune koresööt. Sobivad nii silo(lubatud on ainult konservandivaba silo võisilo, mille konserveerimiseks on kasutatud

Söötmine

je), ei tohi ravitud loomi või nendelt päritsaadusi mahepõllumajandusele viitavaltmärgistada. Võimalik on nende loomadepuhul alustada uut üleminekuaega.Loomade ja inimeste ohutuse huvides võibloomi ka nudistada, eriti kui loomi ei olevõimalik agressiivsuse ja suuruse järgi gru-peerida.Kastreerida võib mahepõllumajandusesainult liha kvaliteedi huvides. Praegukokkuostjad härjaliha kvaliteetsemaks eitunnista ega maksa selle eest rohkem.Pealegi kasvavad härjad aeglasemalt, ku-lutused on 5-10 % suuremad. Seega ei olekastreerimine, vähemalt praegusel ajal,aktuaalne.

9

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus

äädik-, sipelg-, piim- või propioonhapet),hein kui ka põhk. Jällegi ei tohi unustadasoola ja mineraale.Hea oleks, kui ammlehmade söötmine onnormeeritud. Vabalt süües söövad neistmõned ennast liiga rammusaks ja neil võibtulla probleeme poegimisega.Nuum- ja noorloomad peavad saama süüanii palju kui soovivad.Nuumloomadele tuleks anda ka teravilja-sööta 1 kg 100 kg eluskaalu kohta päevasvõi täiesti vabalt.Pärast võõrutamist vaadatakse pullid-mul-likad üle ja otsustatakse, kes läheb tõu-loomaks, kes nuumale, kes müüki. Vasta-

Tabel 3. Põhiliste söötade kuivaine sisaldus Allikas: Oll, Ü. 1995; Sikk, V. 1998kiiladööS saafuvsaK %eniaviuK kiiladööS saafuvsaK %eniaviuK

töösaamajraK)ekhoretsilerrõk(

RK.1RK.2RK.3RK.4

81022232

töössajlaH)kitsienanup(

AMPÕAÕÕTÄ

51913261

töössajlaH)tludiinruutluk(

ALLLÕTÄ

5,71428222

)tumit(töössajlaH ALLLÕTÄ

125,52

035,22

töössajlaH,ekhorukitsir(

)kitsir%57

ALLLÕTÄ

7112525,71

töössajlaH,ekhoretsilerrõk(

)kitsir%52

ALLLÕTÄ

5,91428212

töössajlaHetsilerrõk-ukitsir()kitsir%05,uges

ALLLÕTÄ

815,225,62

91

oliS)tludiinruutluk(

ALLLÕTÄ

81529232

-ages(töössajlaH%05,ilivagesajsit

)ilivnuak

ALLLÕT

618152

oliSetsilerrõk-ukitsir()kitsir%05,uges

ALLLÕTÄ

81327291

-ages(töössajlaH%52,ilivagesajsit

)ilivnuak

ALLLÕT

619172

oliS,ekhoretsilerrõk(

)kitsir%52

LLÕT

4282

töössajlaH)senrehadöös(

AÕ 61 )tumit(oliS LLÕT

5292

)reak(töössajlaH ALLL

6102

ajsitages(oliS)ilivages

LLÕT

0232

valt sellele kujundatakse edaspidine sööt-mine. Noorloomadele, kellest peavad saa-ma ammlehmad, tuleb koostada selline rat-sioon, mis tagaks juurdekasvu 600-700 g/ööpäevas, mitte rohkem. Sellise juurdekas-vu puhul areneb noorloom kõige pareminikorralikuks ammlehmaks.Vasikatele oleks suve teisel poolel tarvishakata andma karjamaal lisasööta, siis eiteki võõrutades juurdekasvu seiskumist võihoopis kaalu vähenemist. Selleks tulekskarjamaale ehitada aedik, kuhu ainultvasikad sisse pääsevad. Lisasöödaks so-bib jahvatatud teravili, eriti hea on valt-side vahelt läbilastud kaer.

Lühendid:KR - karjata-

misring

LA - loomisealguses

LL - loomiselõpul

ÕPMA - õiepun-gade moo-dustamisealguses

ÕA - õitsemisealguses

TÕ - täisõites

Ä - ädal

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus

10

Loomade sissetoomine ettevõttesse

Müügiks minevate loomade jaoks ehitatud eraldihoone Soome lihaveisekasvatustalus.

Kui vähegi võimalik, tuleks eelistadaoma ettevõttes üles kasvatatud loo-mi. Uute loomade sissetoomisega

lõhutakse karja senist hierarhiat ning onoht kaasa saada haigusi, eriti kui loomiostetakse mitmest kohast. Kui siiski onvaja loomi sisse osta, tuleks neid algusesülejäänud karjast eraldi hoida.Tõupulli vahetatakse iga kahe aasta ta-gant, et ei tekiks suguluspaaritust.Mahetallu tuleb sisse osta maheloomi.Kui maheveiseid ei ole saada, võib Taime-toodangu Inspektsiooni nõusolekul ostaloomi ka mittemahepõllumajanduslikestkarjadest:- karja suurendamiseks või parandami-

seks paaritusealisi emasloomi kuni 10%senisest täiskasvanud veiste arvust aas-tas;

- ettevõtte olulisel laiendamisel, tõu vahe-tamisel või uue loomakasvatusharu ka-vandamisel paaritusealisi emasloomikuni 40% ettevõtte senisest veiste ar-vust aastas;

- kui kari on vähenenud loomataudi, loo-dusõnnetuse või muu tootja tahtest sõl-tumatu asjaolu tõttu, võib loomi sissetuua karja taastamiseks täies ulatuses;

- ettevõttes, kus peetakse kuni 10 veist,ühe looma aastas.

Tõupulli võib mittemahekarjast sisse tuuailma nõusolekut küsimata.

11

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatusMahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus

Turustamine

Õigusaktid

Eesti turul maheliha peaaegu ei müü-da, kuid nõudlus selle järele on jubatekkinud. Samuti pole lihtne leida

lihaveiseliha. Lihaveise kvaliteet annaksmahepõllumajanduslikule lihatootele turus-tamisel lisaväärtuse.Maheliha ja -lihatoodete turule toomiseksloodi 2003. aastal TÜ Eesti Maheliha, kesasus otsima võimalikke maheliha töötle-jaid ja turustuskanaleid. 2003. aasta suveltunnustati mahenõuetele vastavaks esi-mene lihatöötleja AS Saaremaa Liha- ja Pii-matööstus. Maheliha töötlemise vastu onhuvi hakanud tundma ka mitu väikest liha-tööstust. Väiketöötlejad saavad valmista-da eripärasemaid ja kohalikku traditsioonikandvaid tooteid, mistõttu on nende kaupkõrgelt hinnatud ja seda on võimalik kalli-malt müüa. Edu eeltingimuseks on kvali-teetne toode.

Tarbijale tu-leks lisaks li-hale pakkudavalmistooteidning pooltoo-teid, mida neilon kodus liht-ne valmistada.

Mahepõllumajandust reguleerivad Eu-roopa Liidu mahepõllumajandusemäärus 2092/91 ja sellega seondu-

vad õigusaktid ning Eesti Mahepõlluma-janduse seadus ja sellega seonduvad mää-rused.Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrus:Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2092/91 põlluma-jandustoodete mahepõllundustootmisening põllumajandustoodete ja toiduainetepuhul sellele viitavate märgiste kohta 24.juuni 1991. (Council Regulation (EEC) No

2092/91 of 24 June 1991 on organic produc-tion of agricultural products and indicationsreferring thereto on agricultural productsand foodstuffs)

Viited Euroopa Liidu määrusele 2092/91,seda täiendavatele õigusaktidele ja Eestiõigusaktidele ning nõuete selgituse toot-jale leiab Taimetoodangu Inspektsioonikoduleheküljelt www.plant agri.ee ja Põl-lumajandusministeeriumi koduleheküljeltwww.agri.ee

Trükise väljaandja: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, 2005

KontaktidPõllumajandusministeeriumMahepõllumajanduse bürooTel: 625 6215e-mail: margot.pomerants@agri.eewww.agri.ee

Taimetoodangu InspektsioonMahepõllumajanduse osakondTel: 671 2637e-mail: eve.ader@plant.agri.eewww.plant.agri.ee

Põllumajanduse Registrite jaInformatsiooni Amet (PRIA)Tel: 737 1200Faks: 737 1201e-mail: pria@pria.eewww.pria.ee

Veterinaar- ja ToiduametTel: 605 1729e-mail: heneli.lamp@vet.agri.eewww.vet.agri.ee

Eesti Lihaveisekasvatajate SeltsTel: 484 5521Faks: 484 5245e-mail: info@lihaveis.eewww.lihaveis.ee

Ökoloogiliste Tehnoloogiate KeskusTel: 742 2051, faks: 742 2746e-mail: merit@ceet.eewww.ceet.ee

Eesti Mahepõllumajanduse SihtasutusTel: 522 5936e-mail: airi.vetemaa@mail.ee

TÜ Eesti MahelihaTel: 5656 6489e-mail: maheliha@hot.ee

Eesti Biodünaamika ÜhingTel: 514 8842e-mail: karin@leho.ee