Upload
monita
View
91
Download
2
Embed Size (px)
DESCRIPTION
MAITSMINE HAISTMINE KOMPIMINE. Koostas: Kristel Mäekask. Maitsmiselund. Inimese maitsmiselundiks on keel. Milleks meile veel keelt vaja on? Rääkimiseks Närimiseks Neelamiseks Selleks, et maitset tunda on vajalik sülg ja retseptoritega varustatud maitsmispungad keelel. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
MAITSMINE HAISTMINE KOMPIMINEKoostas: Kristel Mäekask
Maitsmiselund
Inimese maitsmiselundiks on keel.
Milleks meile veel keelt vaja on?
Rääkimiseks
Närimiseks
Neelamiseks
Selleks, et maitset tunda on vajalik sülg ja retseptoritega varustatud maitsmispungad keelel.
maitsmispungadega keelenäsad
keelenäsa
tunderakudkeelenäsad
keelenäsad
Maitsmispungasid on inimese keelel sündides ligi 10 000
Vananedes maitsmispungade arv väheneb
Maitsmispungad
Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset
toiduosakesed
maitsmisnärv
Maitsmine
Lahustunud ainete keemiliste omaduste tundmine. Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid:
soolast
magusat
kibedat
haput
Huvitavat
Kassid ei tunne magusat maitset
Kärbsed tunnevad maitset jalgadega
Maod kasutavad keelt haistmiseks
Huvitavat
1957 aastal kindlustas maailmakuulus toidukriitik Egon Ronay oma keele maitsmispungad 400 000 dollari väärtuses.
Haistmiselund
Inimese haistmiselundiks on nina.
Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit).
Inimene suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna.
Vananedes lõhnatundlikkus halveneb.
Igal inimesel on talle omane lõhn
Haistmine
Haistmine on õhus olevate lõhnade tajumine.
Haistmine
õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas
puutuvad kokku haisterakkudega
närviimpulss liigub peaajju
lõhnad eristatakse.
Raitlill on maailma suurima õiega lill, mis lõhnab raipe järgi.
Kompimiselund
Inimese kompimiselundiks on nahk.
Milleks meile veel nahka vaja on?
kaitseb vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest
sünteesib D-vitamiini ja melaniini
eritab jääkaineid
Naharetseptorid
Nahas asuvad erinevad retseptorid (5 miljonit), mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma.
Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad.
Tunduvalt vähem tundlik on näiteks seljanahk.
Kompimine
Kompimine, võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust jm omadusi.
Kasutatud materjal:http://library.thinkquest.org/05aug/00386/taste/index.htmhttp://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Blow-flies.jpg http://www.richard-seaman.com/Travel/Vietnam/MoellendorffsRatSnake.jpghttp://img.dailymail.co.uk/i/pix/2006/11/champers041106_228x364.jpg http://farm2.static.flickr.com/1403/633071233_b4d11b6353.jpghttp://climateprogress.org/wp-content/uploads/2006/12/polar-bear-tongue.jpeg http://www.biolib.cz/IMG/GAL/BIG/18243.jpg http://www.pbss.edu.hk/SAA/EED/kinabula.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:HumanNewborn.JPG http://static1.nagi.ee/i/p/92/38/006492383f97c4_m.jpg http://fig.cox.miami.edu/~cmallery/150/neuro/c7.49.3.skin.jpg http://www.acm.org/crossroads/xrds3-3/gfx/hand.jpg http://www.rubberpaw.com/plates/touch.jpg