MAJANDUSAASTA AASTAARUANNE - Üldinfo - Saue …uus.saue.ee/public/files/aastaaruanne_2012_lisadega.pdf · AASTAARUANNE 2012 SAUE – KODUNE LINN. ... RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

MAJANDUSAASTA

AASTAARUANNE

2012

SAUE – KODUNE LINN

SAUE LINNA

2012. aasta

MAJANDUSAASTA ARUANNE

Aruandekohuslase nimetus Saue Linnavalitus

Registrikood 75013983

Aadress Tule 7, Saue 76505

Telefon 6 790 170

Faks 6 790 193

Elektronpost [email protected]

Interneti kodulehekülg www.saue.ee

Majandusaasta algus 01.01.2012

Majandusaasta lõpp 31.12.2012

Audiitorfirma Grant Thornton Rimess OÜ

Dokument koosneb 80 leheküljest.

http://www.saue.ee/

3

EESSÕNA

Hea lugeja!

Hoiad käes Saue linna 2012 aasta majandusaasta aruannet, mis annab ülevaate Saue linna

olulisematest tegevustest.

Üheks suuremaks tööks 2012. aastal oli EL Ühtekuulumisfondi toel teostatud vee- ja

kanalisatsioonitrasside ehitamine. Tööde üldmaksumus on 6 133 109 eurot, millest Saue

linna omafinantseering moodustas 18,1%. Tööd (teede taastamine ja haljastus)

lõpetatakse 2013. aastal. Selle käigus suurendasime Sarapiku spordirajal asuvat suusa- ja

kelgumäge. Noortekeskuse juurde rajati üks Eesti uhkemaid skate-parke ja lasteaia juurde

kaks mänguväljakut, renoveeriti lasteaia rühmaruum, alustati Nurmesalu-Tule läbimurde

rajamist. Valmis sai Laagri-Saue kergliiklustee, mille valisid teineteisest sõltumatult nii

Saue linna kui Saue valla elanikud 2012. Aasta Teoks.

Algatati kooli maa-ala detailplaneering; ehitati välja kooli ventilatsioonisüsteem; ehitati

välja kaks uut keelteklassi; valmis Saue Gümnaasiumi hoone laienduse projekt, millega

saadakse õppe- ja huvitegevuse läbiviimiseks juurde 1000 m² kasulikku pinda ning

laiendatakse sööklat, Gümnaasium saab lisaklasse, oma ruumid saavad ka Muusikakool

ja Huvikeskus.

Linn tagas kvaliteetse hariduse andmise kokku 1414 lapsele. Põhi- ja keskharidust anti

942 õpilasele (812 Saue Gümnaasiumis ja 130 teistes haridusasutustes) ning alusharidust

472 lapsele (365 Saue lasteaias Midrimaa, 76 eralastehoius 16 eralasteaedades ja 15 teiste

omavalitsuste munitsipaallasteaedades). Muusikakoolis õppis keskmiselt 87 õpilast

kolmeteistkümnel erialal klassikalise- ja jazzmuusika vallas. Saue Noortekeskuses tagati

vabaaja veetmine 100-le huviringides osalevale noorele. Huvikeskuse õpilasringides

osalejaid oli 220, huviringe oli 10 ning nendes eri vanuseastme õppegruppe 15.

Täiskasvanute kursustel osalejaid oli aasta jooksul kokku 72. Huvikeskuse

rahvatantsurühmades, kapellis ja segakooris osales kokku üle 70 taidleja.

Järgnevatelt aastatelt loodame nii Eesti kui Euroopa majanduse stabiliseerumist.

Vaatamata kasvule ei ole linna eelarvetulud oma mahult ületanud kriisieelset aega. See

nõuab täpset planeerimist, prioriteetide seadmist ja säästlikkust. Kuna Saue linna

omatulude hüppelist kasvu ette ei ole näha, siis tuleb investeeringute tegemisel panna

rõhku toetus- ja välisvahenditele.

Saue Linnavalitsus tänab kõiki linlasi ja asutusi, kes andsid möödunud aastal oma panuse

Saue linna ja meie kõigi elu paremaks tegemisel.

Henn Põlluaas

Saue linnapea

4

S I S U K O R D

SISSEJUHATUS ............................................................................................ 5

1. TEGEVUSARUANNE .............................................................................. 6

1.1 Saue linna struktuur ................................................................................................... 6

1.2 Ülevaade Saue linna tähtsamatest finantsnäitajatest .................................................. 8 1.3 Ülevaade üldisest majanduskeskkonnast ................................................................. 10 1.4 Ülevaade Saue linna üldistest arengusuundadest ..................................................... 12 1.5 Ülevaade arengukava täitmisest ............................................................................... 15

1.5.1 Sotsiaalkeskkond............................................................................................... 15 1.5.2 Ettevõtlus ja tööhõive ....................................................................................... 25

1.5.3 Tehniline infrastruktuur .................................................................................... 27

1.5.4 Elu- ja looduskeskkond ..................................................................................... 30

1.5.5 Üldvalitsemine .................................................................................................. 32 1.6 Ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetme täitmisest ........................................ 36

1.7 Kontrollsüsteemi põhimõtted, hinnang sisekontrollisüsteemi kohta ....................... 37

2. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ........................................ 41

2.1 Bilanss ...................................................................................................................... 41

2.2 Tulemiaruanne ......................................................................................................... 42 2.3 Rahavoogude aruanne .............................................................................................. 43

2.4 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................... 43 2.5 Eelarve täitmise aruanne .......................................................................................... 44

2.6 Raamatupidamise aastaaruande lisad ....................................................................... 46

2.7 Reservfondi kasutamise aruanne .............................................................................. 79

3. MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRI ........................................ 80

5

SISSEJUHATUS

Käesolev Saue linna 2012. aasta majandusaasta aruanne koosneb kolmest osast:

Tegevusaruanne

Raamatupidamise aastaaruanne

Majandusaasta aruande allkiri

Tegevusaruandes antakse lühike ülevaade Saue linnast, struktuurist ja juhtimisest,

peamistest finantsnäitajatest, üldisest Eesti majanduskeskkonnast, Saue linna üldistest

arengusuundadest ja finantsriskide juhtimisest.

Tegevusaruandes keskendutakse põhjalikumalt arengukava täitmisele. Arengukava

täitmise ülevaade on liigendatud valdkondade lõikes, kus on välja toodud olulisemad

tegevused valdkonna arendamiseks püstitatud peamiste eesmärkide saavutamiseks,

osalemised projektides, investeeringud ja eesmärgid järgmiseks majandusaastaks. Samuti

antakse tegevusaruandes ülevaade sisekontrollisüsteemist ja sisekontrolli poolt läbi

viidud kontrollidest.

Raamatupidamise aastaaruanne koondab peamisi finantsaruandeid (bilanss,

tulemiaruanne, rahavoogude aruanne, netovara muutuste aruanne) ning neid selgitavaid

lisasid. Peamiste finantsnäitajate võrdlused on välja toodud eelmise majandusaasta

suhtes. Tulenevalt uutest nõuetest on eelarve täitmise aruanne esitletud raamatupidamise

aruande koosseisus. Eelarve täitmise aruandes ei esitata võrdlusandmeid eelmise

majandusaasta kohta, vaid võrreldakse kinnitatud eelarvet ja selle täitmist.

Raamatupidamise aruanne ja eelarve täitmise aruanne on koostatud tekkepõhiselt.

Käesolev majandusaasta aruanne on koostatud tuhandetes eurodes.

6

1. TEGEVUSARUANNE

1.1 Saue linna struktuur

Linna juhtimine

Saue linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu

küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu

küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. Saue linn

kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik.

Saue linna omavalitsusorganid on:

Linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike

elanike poolt seaduse alusel. Linnavolikogu töötab täiskoguna ja komisjonide ning

fraktsioonide kaudu. Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung.

Linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. Linnavalitsus on linna

omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib ellu volikogu- ja riigi õigusaktidega talle

pandud ülesandeid. Saue linna tegevjuhtkonnaks oli viieliikmeline linnavalitsus (kuni

03.04.2012 linnapea, kaks abilinnapead, linnamajanduse valdkonna juht ja linnavalitsuse

liige ning alates 03.04.2012 linnapea, kaks palgalist linnavalitsuse liiget ja kaks

linnavalitsuse liiget), kelle vahel on ära jaotatud vastutusvaldkonnad.

Saue linna asutused on:

Linnavalitsus kui ametiasutus, mis teostab avalikku võimu;

Hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu.

Saue lasteaed „Midrimaa“

Saue Gümnaasium

Saue Noortekeskus

Saue Muusikakool

Saue Huvikeskus

Saue Linna Raamatukogu

Saue Päevakeskus

Saue Koolihaldusasutus/Saue Linnavarahaldus

Saue Gümnaasiumi hoone ja koolile kuuluvate rajatiste hooldamiseks asutati 2001. aastal

Saue Koolihaldusasutus. 2012. aastal muudeti linnale kuuluvate hoonete, rajatiste ja

kinnistute hooldus- ja haldussüsteemi ning Saue Koolihaldusasutus reorganiseeriti Saue

Linnavarahalduseks. Uue asutuse haldusalasse kuuluvad lisaks koolikompleksi

haldamisele veel Saue Noortekeskuse, Saue lasteaed „Midrimaa“, Saue Päevakeskuse,

Tule 7 haldushoone, Kütise 4 teeninduskompleksi, Sarapiku puhke- ja spordikompleksi

ning muude puhkealade ja mänguväljakute haldamine.

Saue linn kuulub Eesti Linnade Liitu ja Harjumaa Omavalitsuste Liitu. Saue linn oli 1/26

Harjumaa Ühistranspordikeskuse asutajaliige. Saue linnal ei ole konsolideeritavaid sidus-

ega tütarettevõtteid.

7

LINNAVOLIKOGU

Revisjonikomisjon Linnavolikogu komisjonid

LINNAVALITSUS

Linnapea, 4 linnavalitsuse liiget

Ametiasutus Saue Linnavalitsus

Avalike suhete ja kommunikatsiooni valdkonna peaspetsialist

LINNAPEA

Sisekontrolör

Abilinnapea Abilinnapea Linnasekretär Pearaamatupidaja Abilinnapea

Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna juht Linnamajanduse ja -ehituse Jurist Ökonomist Keskkonna ja halduse

Lastekaitse ja noorsootöö spetsialist peaspetsialist Vastutav sekretär, arhivaar Vanemraamatupidaja peaspetsialist

Sotsiaalabispetsialist Maakorralduse peaspetsialist Registripidaja Vanemraamatupidaja Haldusinspektor

Kultuuri, hariduse, sporditöö Keskkonna ja maakorralduse spetsialist IT spetsialist Vanemraamatupidaja

peaspetsialist Referent Assistent

Linnaarhitekt Klienditeenindaja

Hallatavad asutused:

Saue lasteaed „Midrimaa“

Saue Gümnaasium

Saue Noortekeskus

Saue Muusikakool

Saue Huvikeskus

Saue Linna Raamatukogu

Saue Päevakeskus

Saue Linnavarahaldus

Joonis 1. Saue linna struktuuri skeem

8

1.2 Ülevaade Saue linna tähtsamatest finantsnäitajatest

Tabel 1. Peamised finantsnäitajad (tuhandetes eurodes)

2012.a 2011.a 2010.a 2009.a 2008.a

Bilansi näitajad

Vara aasta lõpuks 16 092 11 781 11 220 10 915 10 125

Kohustused aasta lõpuks 2 327 1 737 1 480 1 637 1 226

Netovara aasta lõpus 13 765 10 044 9 740 9 278 8 899

Tulemiaruande näitajad

Tegevustulud 10 273 6 379 6 263 6 318 7 043

sh tulud ilma sihtfinantseeringuta 5 079,2 - - - -

Tegevuskulud 6 545 6 098 5 915 6 094 6 670

Tegevustulem 3 728 281 348 224 373

Muud näitajad

Põhivarainvesteeringute maht 4 793,6 771 506 195 1 610

Likviidsuskordaja 2,0 2,0 3,6 1,4 4,2

Maksevalmiduskordaja 1,4 1,5 2,8 0,8 3,1

Laenukohustuste osakaal varast 8,3% 8,4% 11,4% 5,5% 8,7%

Kohustuste osakaal varadest 14,5% - - - -

Piirmäärade täitmine

Põhitegevuse tulem 302 - - - -

Netovõlakoormus -225 - - - -

Netovõlakoormuse määr 0% - - - -

Näitajad, mis tulenesid Valla- ja linnaeelarve seadusest

Laenukohustuste osakaal tuludest, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine - 13,4% 20,0% 8,2% 14,1%

Tagasimakstud laenukohustuste suhe tuludesse, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine - 4,0% 4,3% 3,7% 4,5%

Eelarve tulude maht - 8 561 6 932 6 969 6 948

Eelarve tulude täitmine - 6 685 6 141 6 351 7 039

Eelarve kulude maht - 9 638 8 025 8 305 8 019

Eelarve kulude täitmine - 6 369 5 915 6 110 7 325

Finantseerimistehingute maht - 1 077 1 092 1 336 1 071

Finantseerimistehingute täitmine - -316 -225 1 336 1 071

Selgitused tabel 1 „Peamised finantsnäitajad” juurde

2012.aasta näitajate ülesehitus järgib kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise

seadusega (KOFS) rakendunud eelarve ülesehitust, finantsnäitajate struktuuri ja nõudeid.

Varasemate aastate näitajad on esitletud nendel aastatel kehtinud Valla- ja linnaeelarve

seaduse ülesehitust ja nõudeid järgides.

Likviidsuskordaja iseloomustab omavalitsuse lühiajalist maksevõimet ja arvutatakse

likviidsuskordaja kaudu, kus käibevarast lahutatakse varud ja ettemaksed ja saadud vahe

9

jagatakse lühiajaliste kohustustega. Suhtarv näitab, mitu korda ületavad likviidsed varad

lühiajalisi kohustusi. Kordaja väärtus > 0,9 näitab head likviidsustaset. Saue linna

likviidsuskordaja on 2,0.

Maksevalmidusvõimet väljendatakse rahatasemega (maksevalmiduskordaja), kus raha

jagatakse lühiajaliste kohustustega. Suhtarv näitab kõige likviidsemate varade ja

lühiajaliste kohustuste suhet. Suhtarvu 0,03 – 0,05 puhul on asutuse rahatase rahuldaval

tasemel. Soovitatavaks maksevalmiduse kordajaks pakuvad teoreetikud 0,2 – 0,4.

Saue linna rahatase ehk maksevalmiduse näitaja on 1,4.

Tabel 2. Põhivarainvesteeringud Aasta Olulisemad investeeringud

2012.a

Ehitati ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustik kahes piirkonnas, kolmandas piirkonnas jätkatakse töid 2013.aastal; algatati kooli maaala detailplaneering; valmis Saue Gümnaasiumi hoone laienduse projekt, millega saadakse õppe- ja huvitegevuse läbiviimiseks juurde 1000 m² kasulikku pinda ning laiendatakse sööklat; ehitati välja kooli ventilatsioonisüsteem; rajati noortekeskuse juurde skate-park ja lasteaia juurde mänguväljak; ehitati välja kaks uut keelteklassi; renoveeriti lasteaia rühmaruum; lõpetati Saue-Laagri-Padula kergliiklustee ehitus, alustati Nurmesalu-Tule läbimurde rajamist.

2011.a Lõpetati Avatud Noortekeskuse ehitus; alustati Saue linna ühisveevärgi- ja kanaliseerimis-töödega; algas Saue-Padula-Laagri kergliiklustee ehitus; alustati gümnaasiumi ventilatsiooni-süsteemi ümberehitustöödega ja algklasside maja projekteerimisega.

2010.a Jätkati Avatud Noortekeskuse ehitamist. Saadi rahastamisotsus ÜVK väljaehitamiseks.

2009.a Algklasside maja ehitamise jaoks tasuti maa osamaksed, jätkati Avatud Noortekeskuse ehitamise ettevalmistamist ning aasta lõpus alustati ehitustöödega.

2008.a Alustati Avatud Noortekeskuse planeerimist ja projekteerimist, I kooliastme õpilastele algklassimaja ehitamise jaoks tasuti maa esimene osamakse.

Eelarve ja eelarve täitmise näitajate muutus

Põhitegevuse tulude eelarve täideti 100,1 protsendi ulatuses sh maksutulude eelarve

100,2 protsenti ja teenuste müügitulu eelarve 99,1 protsenti.

Tabel 3. Eelarve täitmine 2008-2012

Näitaja 2012.a 2011.a 2010.a 2009.a 2008.a

Põhitegevuse tulude eelarve täitmine 100,1% - - - -

Põhitegevuse kulude eelarve täitmine 94,4% - - - -

Investeerimistegevuse eelarve täitmine 55,5% - - - -

Tulueelarve täitmine - 78,1% 88,6% 91,1% 101,3%

Kulueelarve täitmine - 66,1% 73,7% 73,6% 91,3%

Investeerimistegevuse eelarve jaotub põhivara soetamise, saadava sihtfinantseerimise ja

finantstulude-kulude eelarvete vahel. Põhivara soetamise eelarveosa täideti 69,7

protsendiliselt, põhivara soetamiseks saadi sihtfinantseeringut 74,3 protsenti planeeritust

ja finantstulude-kulude eelarveosa täideti 63,5 protsendiliselt.

10

1.3 Ülevaade üldisest majanduskeskkonnast

Eesti Vabariigi Valitsuse (ametis 6. aprillist 2011.a) majanduspoliitika eesmärk on Eesti

inimeste elatustaseme tõus, mille eelduseks on stabiilne majanduskasv ja konkurentsi-

võimeline majandusstruktuur, millest sõltuvad uued töökohad, pensionitõus, teenused

lastega peredele, turvalisus ja heal tasemel haridus. Eesti Vabariigi 2012. aasta

stabiilsusprogrammi kohaselt oli valitsuse majanduspoliitika eesmärgiks tingimuste

loomine jätkusuutlikuks majanduskasvuks, mis toob kaasa heaolu suurenemise ja reaalse

konvergentsi arenenud riikidega, eelarvepoliitika eesmärgiks oli makromajandusliku

stabiilsuse toetamine turgude paindlikkuse ja efektiivsuse kaudu, majanduse

tasakaalustatud arengut ohustavate riskide ohjamine ning majanduse kasvupotentsiaali ja

tööhõive parandamine.

Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) avaldatud 2012-2013. aasta

ülemaailmse konkurentsivõime raportis (The Global Competitiveness Report 2012-2013)

hinnati Eesti konkurentsivõimet 4,64 punktiga 7-st võimalikust (2011-2012 4,62 punkti),

mis andis 144 riigi arvestuses 34. koha (142 riiki, 33. koht). Võrreldes 2010. ja 2011.

aastaga on Eesti koht püsinud suhteliselt samal positsioonil. Maailma Majandusfoorum

jagab riike arengutasemetele elanike arvuga kohaldatud aastase sisemajanduse

kogutoodangu taseme alusel. Eesti konkurentsivõime kasvu piiravad eelkõige kohaliku

turu väiksuse ja äri arengutaseme või -keerukuse tegurid. Maailma majandusfoorumi

konkurentsivõime arvestus baseerub nö 12. sambal (vt joonis 2)1:

Joonis 2. Eesti arengutase Maailma Majandusfoorumi 12 samba alusel

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on riigi territooriumil aasta jooksul toodetud

lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses ehk kogu tulu mis

on teenitud antud riigi territooriumil. Statistikaameti andmetel kasvas SKP 2012. aastal

1 http://www3.weforum.org/docs/WEF_GCR_Report_2011-12.pdf

0 1 2 3 4 5 6 7

Institutsionaalne keskkond

Taristu areng

Makromajandus-keskkond

Tervis ja üldharidus

Kõrgharidus ja koolitus

Kaubaturu efektiivsus

Tööturu efektiivsus

Finantskeskkond

Tehnoloogiline küpsus

Turu suurus

Äri arengutase

Innovatsiooni-võimekus

Eesti arengutase 2012.a

0 1 2 3 4 5 6 7

Institutsionaalne keskkond

Taristu areng

Makromajandus-keskkond

Tervis ja üldharidus

Kõrgharidus ja koolitus

Kaubaturu efektiivsus

Tööturu efektiivsus

Finantskeskkond

Tehnoloogiline küpsus

Turu suurus

Äri arengutase

Innovatsiooni-võimekus

Eesti arengutase 2011.a

11

varasema aastaga võrreldes 3,2 protsenti (vt tabel 4). SKP kasvu mõjutas kõige rohkem

hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd ning rajatiste ehitus, mis on seotud eelkõige

saastekvootide müügist saadud summa eest tehtud valitsemissektori hoonete

renoveerimistöödega. Majanduskasv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes oli 2012.

aasta I kvartalis +3,4 protsenti (2011.a +9,9%), II kvartalis +2,2 protsenti (2011.a +8,3%),

III kvartalis +3,5 protsenti (2011.a +9,3%), IV kvartalis +3,7 protsenti (2011.a +5,9%).

2012. aastal oli SKP jooksevhindades ühe elaniku kohta 13 172 eurot (2011.a 11 905

eurot) ja 2005. aasta püsivhindades 9 754 eurot (2011.a 9 101 eurot).

Tabel 4. Eesti üldised majandusnäitajad 2011/2012

Näitaja 2012.a 2011.a Muutus

Üldine majanduskasv 3,2% 8,3% -5,1%

SKP püsivhindades (milj eurot) 12 588 12 195 +3,2%

Tarbijahinnaindeks 3,9% 5,0% -1,1%

Tööhõive määr (15-74.a) 61,0% 59,1% +1,9%

Tööpuuduse määr (15-74.a) 10,2% 12,5% -2,3%

Keskmine brutokuupalk (eurot) 880 831 +5,9%

Statistikaameti andmetel kasvas tarbijahinnaindeks 2012. aastal 2011. aasta keskmisega

võrreldes 3,9 protsenti. Tarbijahinnaindeks iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste

teenuste hindade muutust. Tarbijahinnaindeksi suuremateks mõjutajateks olid elektri,

soojusenergia ja kütte 11,4 protsendiline kallinemine (2011.a +6,2%), mootorikütuse 9,0

protsendiline hinnatõus (2011.a +12,2%) ning toidu ja mittealkohoolsete jookide 3,8

protsendiline kasv (2011.a +9,7%).

Statistikaameti andmetel oli 2012. aastal Eestis tööga hõivatute aasta keskmine arv 624,4

tuhat inimest (2011.a 609,1 tuhat inimest). Eelmise aastaga võrreldes suurenes tööhõive

määr ehk hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus 1,9 protsenti (2011.a +3,9%).

Tegevusaladest mõjutasid kõige enam hõive kasvu haridus, haldustegevus, veondus ja

laondus ning põllu- ja metsamajandus.

Töötuse määr, mis näitab töötute osatähtsust tööjõus, oli 2012. aastal 10,2 protsenti

(2011.a 12,5%). Maakonniti ulatus töötuse määr 7,1 protsendist Viljandi- ja Võrumaal

17,5 protsendini Ida-Virumaal. Töötukassa andmetel oli registreeritud töötuid aasta lõpu

seisuga 39,7 tuhat (2011.a 47,4 tuhat) vähenedes 2011. aasta lõpuga võrreldes 16,3

protsenti (2011.a -27,4%).

2012. aastal oli Statistikaameti info alusel ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja

osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk I kvartalis 847 eurot (2011.a 792 eurot),

II kvartalis 900 eurot (2011.a 857 eurot), III kvartalis 855 eurot (2011.a 809 eurot), IV

kvartalis 916 eurot (2011.a 865 eurot). Kvartalite keskmine palk oli 880 eurot (2011.a

831 eurot), suurenedes aastaga 5,9 protsenti (2011.a +5,4%). Tegevusaladest oli

brutokuupalk kõrgeim info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning elektrienergia ja

gaasiga varustamise valdkondades nagu 2011. aastalgi.

12

1.4 Ülevaade Saue linna üldistest arengusuundadest

Saue linn asub Harjumaal, Tallinn-Pärnu maantee ja Maardu-Paldiski tee ristumiskoha

(Tallinna ringtee ja Tallinn-Pärnu mnt liiklussõlme) vahetus läheduses. Linna

territooriumi suurus on 4,5 km². Saue linna lähimad keskused on Tallinn 18 km, võrdselt

8 km kaugusel asuvad Keila linn, Saku ja Laagri alevik.

Saue linn on kujunenud Tallinna lähiümbruse populaarseks looduskauniks elurajooniks

üle keskmise jõukusega elanike hulgas. Jätkuv elamuehitus ümber linna Saue valla

territooriumil suurendab koormust Saue linna taristule. Nn Tallinna ringtee-äärne ala on

eelkõige logistilisest põhjendusest ettevõtluse arenguks perspektiivikas. Linna

võimalused ettevõtluse arengu soosimiseks on piiratud vaba maa puudumise tõttu. Samas

on linnal asukohast tulenevalt perspektiivi muutuda lähiümbruse teenindussektori

keskuseks.

1. jaanuari 2013.a seisuga on Saue linnas 5973 elanikku, 2809 maksumaksjat ja 95

registreeritud töötut. 2012. aastal sündis 72 last, suri 49 inimest (vt tabel 5).

Tabel 5. Saue linna elanikkond

2012.a 2011.a Muutus

Elanike arv kokku, sh 5973 5962 +11

Lapsed alla 6 aastased 631 640 -9

Noored 7-18 aastased 821 796 +25

Tööealised 19-64 aastased 3 605 3632 -27

Vanurid üle 65 aastased 916 894 +22

Sünnid kokku, sh 72 74 -2

poisid 41 45 -4

tüdrukud 31 29 +2

Surmad 49 48 +1

Maksumaksjate arv (aasta keskmine) 2788 2792 -4

Registreeritud töötute arv 95 102 -7

Tööealiste elanike arv moodustab kogu elanikkonnast 60,4 protsenti (2011. aastal 60,9

protsenti). Aruandeperioodil olid tööealistest elanikest 77,4 protsenti (2011. aastal 76,9

protsenti) maksumaksjad ning 2,6 protsenti (2011. aastal 2,8 protsenti) registreeritud

töötud.

Perioodil 2008-2012 moodustas Rahandusministeeriumi andmetel Saue linna

maksumaksjate arv elanike arvust keskmiselt 48,0% ning Töötukassa andmetel

registreeritud töötute arv keskmiselt 2,2%. (vt joonis 3, lk 13). Elanike arv on stabiilselt

püsinud 6000 piires.

13

Joonis 3. Saue linna elanike ja maksumaksjate arv 2008-2012

Majandustegevuse registri andmetel on Saue linnas registreeritud juriidiliste isikute

osakaal tegevusalade lõikes kõige suurem kaubandussektoris (jae- ja hulgikaubandus,

teenindus, toitlustamine), järgnevad ehitusvaldkond (ehitamine, ehitusjuhtimine,

projekteerimine, omaniku-järelvalve), transpordivaldkond ning tööstussektor (elektri-,

surveseadme- ja gaasitööd) (vt joonis 4). Sotsiaalhoolduses domineerivad lapsehoiu-

teenuse pakkumisega tegelevad ettevõtjad.

Joonis 4. Saue linna ettevõtluse struktuur

0

2000

4000

6000

2008 2009 2010 2011 2012

51% 48% 47% 47% 47%

1% 4% 3% 2% 2%

Elanike, maksumaksjate ja töötute arv

Elanike arv Maksumaksjate arv Töötute arv

0 20 40 60 80 100 120

Kaubandus

Ehitus

Transport

Tööstus

Sotsiaalhooldus

Turism

Finants- ja sideteenused

Tuleohutus, biotsiid

Ettevõtluse struktuur

2012 2011

14

Saue linn lähipiirkonna võrdluses

Rahandusministeeriumi andmetel oli Harju maakonna (sh Tallinn) keskmine sissetulek

2011. aastal 972 eurot (2011. aastal 918 eurot), suurenemine eelmise aastaga võrreldes

5,9 protsenti (2011. 4,6%) (vt tabel 6).

Tabel 6. Saue linna võrdlusandmed naaberomavalitsustega

Kohalik oma-valitsus

Keskmine sissetulek Tööhõive määr Tööpuuduse määr

2012 2011 Muutus 2012 2011 Muutus 2012 2011 Muutus

Saue vald 1 153 1 089 5,9% 73,0% 70,7% 2,3% 2,6% 3,5% -0,9%

Saku vald 1 121 1 051 6,6% 75,2% 73,2% 2,0% 2,8% 3,3% -0,5%

Saue linn 1 104 1 044 5,7% 77,4% 76,9% 0,6% 2,6% 2,8% -0,2% Harjumaal keskmiselt 972 918 5,9% 68,2% 66,6% 1,6% 3,9% 4,7% -0,8%

Keila linn 971 907 7,0% 76,2% 73,1% 3,1% 3,4% 3,4% 0,0%

Tallinn 952 899 5,9% 67,2% 65,7% 1,5% 4,0% 5,0% -0,9%

Saue linna maksumaksjate keskmine sissetulek oli Harju maakonna 2012. aasta

keskmisest 13,5 protsenti kõrgem (2011.a 13,8 protsenti) ulatudes

Rahandusministeeriumi andmete kohaselt 1 104 euroni (2011.a 1 043 eurot). Saue linna

maksumaksja keskmine sissetulek kasvas 2012. aastal eelmise aastaga võrreldes 5,7

protsenti (2011.a 3,4%).

Tööhõive määrana on käsitletud maksumaksjate arvu suhet tööealiste elanike (19-64.a)

arvu. Tööpuuduse määrana on käsitletud registreeritud töötute arvu suhet tööealiste

elanike arvu. Töötute arv on linnas, maakonnas ja kogu riigis tasapisi vähenenud.

Saue linna strateegilised valikud:

Saue linna pikaajaline eesmärk on kindlustada linnaelanike rahulolu linna tehnilise

infrastruktuuri, kultuuri-, haridus-, spordi- ja sotsiaalsfääriga.

2012. aastal oli eesmärgi täitmiseks põhirõhk suunatud Saue linna ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni laiendamise ehitustööde läbiviimisele, et parandada Saue linna

elukeskkonda ja keskkonnakaitset. Samuti kooli juurdeehituste (Gümnaasium,

Muusikakool, Huvikeskus, söökla laiendus) rajamise ettevalmistamisel.

15

1.5 Ülevaade arengukava täitmisest

1.5.1 Sotsiaalkeskkond

Saue linna sotsiaalkeskkonna eelarves kajastatakse haridus-, sotsiaalse kaitse ja tervishoiu

ning kultuuri, spordi ja vaba aja valdkondade tulusid ja kulusid. Sotsiaalkeskkonna

põhitegevuse tulud olid 1 722,0 tuhat eurot, põhitegevuse kulud 4 602,3 tuhat eurot,

investeerimistegevus 66,5 tuhande euro ulatuses negatiivne ning eelarve tulem kokku

2 946,8 tuhande euro ulatuses negatiivne (vt tabel 7).

Tabel 7. Sotsiaalkeskkonna eelarve täitmine

Sotsiaalkeskkond Esialgne eelarve

2012

Lõplik eelarve

2012

Eelarve täitmine

2012

Eelarve täitmise %

2012

Põhitegevuse tulud 1 692,8 1 725,5 1 722,0 99,8%

Põhitegevuse kulud 4 659,0 4 765,3 4 602,3 96,6%

Investeerimistegevus -1 426,1 -273,4 -66,5 24,3%

Eelarve tulem -4 392,2 -3 313,1 -2 946,8 88,9%

1.5.1.1 Haridus

Saue linna hariduse 2012. aasta põhitegevuse tulud on 1 465,2 tuhat eurot, põhitegevuse

kulud 3 250,2 tuhat eurot, investeerimistegevus 26,5 tuhande euro ulatuses negatiivne

ning eelarve tulem kokku on 1 811,5 tuhande euro ulatuses negatiivne (vt tabel 8).

Tabel 8. Hariduse meetme eelarve täitmine

Haridus Esialgne eelarve

2012

Lõplik eelarve

2012

Eelarve täitmine

2012

Eelarve täitmise %

2012




Eelarve tulem -3 189,2 -1 993,1 -1 811,5 x

Hariduse andmist Saue linnas korraldatakse Saue lasteaed „Midrimaa“ ja Saue

Gümnaasiumi kaudu. Saue lasteaias „Midrimaa“ sai alusharidust 16 rühmas 365 last.

Saue Gümnaasiumis anti põhi- ja keskharidust 36 klassikomplektis 812 õpilast. Saue

lasteaed “Midrimaa“ koosseisu on kinnitatud 71,2 ametikohta ning Saue Gümnaasiumis

84,0 ametikohta.

Saue Linnavarahaldus tagas 2012. aastal oma tegevusega ettenähtud õpikeskkonna Saue

Gümnaasiumi õpilastele, Saue lasteaed „Midrimaa“ lasteaialastele ning asutuste õpetajale

ja töötajatele. Saue Linnavarahalduses on ülesannete täitmiseks 33,5 ametikohta. Saue

Linnavarahalduse kinnitatud ametikohtadest kajastatakse arvestuslikult 81,6 protsenti

hariduse meetme kuluna.

16

2012. aasta strateegiline eesmärk: Tagada koolikoht Saue Gümnaasiumis kõigile Saue

linna koolikohustuslikus eas noortele ning lasteaiakoht Saue lasteaias „Midrimaa“ kõigile

30.septembriks 2012.a kolme-aastaseks saavatele Saue linna lastele.

Indikaator 1: Tingimuste loomine täiendava I klassi avamiseks 1.septembriks 2012.a.

Indikaator 2: Üle vaadata ja korrastada lasteaeda vastuvõtu ja väljaarvamise korda.

Kõik soovi avaldanutest Saue linna koolikohustuslastest õpilastest said koha Saue

Gümnaasiumi põhikooliastmes. Saue lasteaiast „Midrimaa“ läks 2012. aastal kooli 97

last. Sügisel võeti lasteaeda vastu uusi lapsi 109, koha said kõik septembri lõpuks kolme

aastaseks saanud lapsed.

2012. aastal tagati kaasaegses õpikeskkonnas kvaliteetse hariduse andmine kokku 1414

lapsele (vt tabel 9):

põhi- ja keskharidus 942 õpilasele (812 Saue Gümnaasiumis ja 130 teistes

haridusasutustes);

alusharidus 472 lapsele (365 Saue lasteaias Midrimaa, 76 eralastehoius 16

eralasteaedades ja 15 teiste omavalitsuste munitsipaallasteaedades).

Tabel 9. Haridusvaldkonna olulised näitajad

2012 2011

3–6 aastaste laste arv Saue linnas 392 373

Lasteaiakohtade arv Saue lasteaias „Midrimaa“ 365 321

Lasteaia aiarühmade arv Saue lasteaias „Midrimaa“ 16 15

Lasteaia sõimerühmade arv Saue lasteaias „Midrimaa“ 0 1

Laste arv, kellele osteti lasteaiateenust väljastpoolt 107 86

7–18 aastaste laste arv Saue linnas 821 796

Saue Gümnaasiumis õppivate Saue õpilaste arv 644 614

Õpilaste arv, kellele osteti kooliteenust väljastpoolt 130 129

Saue Gümnaasiumis õppivate õpilaste arv 812 787

Klasside arv Saue Gümnaasiumis 36 34

Indikaator 1: Tingimuste loomine täiendava I klassi avamiseks 1. septembriks 2012.a.

Täitmine: 2012/2013 õppeaastal avati Saue Gümnaasiumis 5 esimest klassi 105 õpilasele.

Indikaator 2: Üle vaadata ja korrastada lasteaeda vastuvõtu ja väljaarvamise korda.

Täitmine: Saue linna koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja väljaarvamise korda

muudeti linnavalitsuse 28.03.2012.a määrusega nr 6, millega täpsustati nõuet elukoha

andmete kohta pärast kohataotluse esitamist ja rühmade eelkomplekteerimist maikuus.

Muud haridusvaldkonna tegevused 2012. aastal

Gümnaasiumis avati kolm õppesuunda, mille arendamine ja valikkursustega täiendamine

jätkub järgmistel aastatel. Avati õpiraskustega õpilaste klass II kooliastmes ja tööd jätkas

17

käitumisprobleemidega õpilaste klass III kooliastmes. Lasteaias sai logopeedilist ravi 81

last ja eripedagoogilist abi 7 last.

2012. aastal osteti haridusteenust kokku 335,5 tuhande euro eest ning müüdi 260,5

tuhande euro eest (vt tabel 10). Võrreldes 2011. aastaga on ostetud haridusteenuste kulud

kasvanud 23,1 protsenti ning müüdud haridusteenuste tulud kasvanud 5,9 protsenti.

Haridusteenust osteti 16-lt omavalitsuselt, kaheksalt erakoolilt, viielt eralasteaialt ning

25-lt lapsehoiuteenuse pakkujalt. Saue linn müüs haridusteenust peamiselt

naaberomavalitsuste lastele ja õpilastele.

Tabel 10. Haridusteenuste ost-müük 2011/2012 tuhandetes eurodes

Ost Müük

Laste arv Summa Laste arv Summa

2012 2011 2012 2011 2012 2011 2012 2011

Põhiharidus 130 129 87,4 75,7 165 168 153,0 140,9

Alusharidus 107 86 240,5 183,7 34 36 78,8 82,1

sh lapsehoid* 76 60 176,6 132,5 0 0 0,0 0,0

sh eralasteaed 16 15 36,7 34,2 0 0 0,0 0,0

sh KOV lasteaed 15 11 27,2 17,0 34 36 78,8 82,1

Huviharidus 17 24 7,6 13,2 45 42 28,7 22,9

KOKKU 254 239 335,5 272,6 244 246 260,5 245,9 *lapsehoiuteenusega ei kaasne otseselt hariduse andmine, kuid lapsehoiuteenusel olevate laste arv näitab väljaspool Saue lasteaed

„Midrimaa“ teenusel olevate laste arvu, seetõttu on antud näitaja esitletud koos muude väljastpoolt ostetavate teenustega

Eralasteasutustele ja lapsehoiuteenuse osutajale makstakse Saue Linnavolikogu 20. mai

2010. aasta määruse nr 10 „Koolieelse eralasteasutuse ja lapsehoiuteenuse toetamise

kord“ alusel. Toetuse suuruse maksimummääraks on Saue linna koolieelsele

lasteasutusele eelarveaastaks kehtestatud arvestusliku lasteaiakoha maksumus, mis 2012.

aastal oli 2 340 eurot aastas ehk 195 eurot kuus, toetuse määr suurenes 1,9 protsenti.

Saue-Tallinn kommertsbussiliinidel võeti kasutusele kiipkaardisüsteem 2011. aastal ning

väljastati 1965 kiipkaarti. 2012. aastal väljastati bussiliinidele uusi soodussõidukaarte

314. Alates 2012. aasta märtsist on väljaspool Saue linna asuvate koolide õpilastel tasuta

sõidu õigus kas elektriraudteel või Saue-Tallinn bussiliinil. Volikogu kinnitas uue

sõidusoodustuste korra, mille alusel on õigus soodussõidule neil õpilastel, kelle mõlemad

vanemad on rahvastikuregistri alusel Saue linna elanikud.

Saue Linnavolikogu 28.04.2005.a määruse nr 53 „Õpilasvahetuse stipendiumi ning

üliõpilaste välisõppe stipendiumi määramise ja maksmise kord“ alusel määrati välisõppe

stipendium kuuele üliõpilasele kogusummas 4 314 eurot. Stipendiumi saajatega sõlmiti

koostöölepingud. Saue Linnavolikogu 20.09.2012.a määrusega nr 51 muudeti eelpool

nimetatud stipendiumite määramise ja maksmise korda ning stipendiumifondi suuruseks

kinnitati 0,1% kinnitatud Saue linna tulumaksu eelarvest. Muudatus mõjutab 2013 ja

järgnevate aastate stipendiumifonde.

18

Osalemine projektides

Saue lasteaed „Midrimaa“ heategevuslikult kevadpeolt laekus 1,4 tuhat eurot

sihtotstarbega rahvariiete valmistamiseks lastele. Saue Gümnaasiumile õppevahendite

soetamiseks ja õppekulude katmiseks saadi projektitoetusi 6,5 tuhat eurot. Ujumise

algõpetuse läbiviimiseks laekus Harju Maavalitsuselt 1,6 tuhat eurot. Laulu- ja tantsupeol

osalevate kollektiivide toetuseks laekus Eesti Kooriühingult ja Eesti Rahvatantsu- ja

Rahvusmuusika Seltsilt 2,6 tuhat eurot.

Olulised investeerimistegevused 2012. aastal

Algatati kooli maa-ala detailplaneering ning valmis Saue Gümnaasiumi hoone laienduse

projekt, mis koosneb kolmest osast:

1) pikeneb edelalatiib, mis annab lisaruume Gümnaasiumile ja oma ruumid

Muusikakoolile;

2) laieneb söökla, mis annab võimaluse ühes vahetunnis toitlustada 300 õpilast ja

söökla soklikorrusele tuleb huvikeskuse tarbeks 90 m² suurune tööruum;

3) gümnaasiumi garderoobi pealisehitus annab juurde kuus klassiruumi ja

õpetajatetoa.

Juurdeehitus annab õppe- ja huvitegevuse läbiviimiseks juurde 1000 m² kasulikku pinda.

Gümnaasiumis lõpetati Kyoto protokolli alusel sõlmitud koostöö- ja käsunduslepingu

alusel teostatud ventilatsioonisüsteemi ehitustööd, mis alustati 2011. aastal. Gümnaasiumi

III korruse jalutusruumide arvelt ehitati juurde kaks keeleõppeklassi.

Lasteaia õuealale paigaldati kaks mänguväljaku atraktsiooni. Siseministeerium eraldas

mänguväljakute paigalduseks 20,0 tuhat eurot ning omaosalusena investeeriti 2,1 tuhat

eurot. Lasteaias renoveeriti üks rühmaruum koos uue sisustuse soetamisega.

Peamised arengusuunad 2013. aastal

Saue linna haridusasutused on konkurentsivõimelised ja avatud õpikeskkonnaga

pakkudes võrdseid võimalusi mitmekülgseks arenguks nii eelkooli- kui

kooliealistele lastele ja noortele;

Saue lasteaed „Midrimaa“ renoveerimisprojekti koostamine, renoveerimise

alustamine või lasteaia laiendamine moodulite kaudu;

Saue lasteaed „Midrimaa“ mänguväljakute renoveerimine;

Saue Gümnaasiumi juurdeehituste ehitamine;

Laste arv Saue lasteaias „Midrimaa“ 364, koos laiendamisega 412;

Õpilaste arv Saue Gümnaasiumi põhikooliastmes (+/- 2%) 644;

Õpilaste arv Saue Gümnaasiumi gümnaasiumiastmes (+ 5%) 170;

Saue Gümnaasiumi põhikooliastme õpilaskohtade osakaal põhikooliealiste

kooliealiste laste üldarvust Sauel 88%;

Haridusvaldkonna hoonete tehnilise seisukorra eksperthinnangute teostamine ning

vajalike investeeringute planeerimine;

19

1.5.1.2 Sotsiaalne kaitse ja tervishoid

Sotsiaalse kaitse ja tervishoiu tegevust korraldatakse linnavalitsuse sotsiaalvaldkonna

ametnike ja Saue Päevakeskuse ning Saue Linnavarahalduse kaudu kokku 8,9

ametikohaga. Saue Päevakeskuse eesmärk on pakkuda linnaelanikele sotsiaal-teenuseid

ning vaba aja veetmise võimalusi. Päevakeskuse sihtgrupiks on eakad, sotsiaalsest elust

kõrvale jäänud inimesed ja puuetega inimesed.

Tabel 11. Sotsiaalse kaitse ja tervishoiu eelarve täitmine

Sotsiaalne kaitse ja tervishoid Esialgne eelarve

2012

Lõplik eelarve

2012

Eelarve täitmine

2012

Eelarve täitmise %

2012

Põhitegevuse tulud 29,8 47,7 50,0 104,8%

Põhitegevuse kulud 533,5 590,4 527,1 89,3%

Investeerimistegevus 0,0 0,0 0,0 0,0%

Eelarve tulem -503,7 -542,7 -477,1 x

Saue linna sotsiaalse kaitse ja tervishoiu 2012. aasta põhitegevuse tulud on 50,0 tuhat

eurot, põhitegevuse kulud 527,1 tuha eurot ning eelarve tulem 477,1 tuhande euroga

negatiivne (vt tabel 11).

Valdkonna 2012. aasta strateegiline eesmärk: Tagada Saue linna elanike kõrge

sotsiaalne turvalisus ja sotsiaalteenuste kättesaadavus.

Indikaator 1: Majanduslikult vähekindlustatud isikutele sotsiaaltoetuste maksmine

arvestades kahekordset riiklikku toimetulekupiiri.

Indikaator 2: Sissetulekust mittesõltuvate sotsiaaltoetuste määrade suurendamine

keskmiselt 3,2%.

Indikaator 3: Nõustamisteenuste ostmine erinevatele majanduslikes raskustes olevatele

kliendirühmadele 120 tunni ulatuses.

Indikaator 4: Avahooldusteenuse kvaliteedi parandamiseks rahulolu-uuringu

läbiviimine.

Sotsiaalministeerium eraldas Saue linnale elektriauto, millega osutati ava- ja

koduhooldusteenust eakatele ning invatransporditeenust liikumis- ja nägemispuudega

isikutele. Uue teenusena pakutakse tugiisikuteenust, mille eesmärgiks on inimese või pere

toimetuleku tagamine ja nõustamine.

Indikaator 1: Majanduslikult vähekindlustatud isikutele sotsiaaltoetuste maksmine

arvestades kahekordset riiklikku toimetulekupiiri.

Täitmine: Sissetulekust sõltuvat sotsiaaltoetust määrati 2012. aastal kokku 396 taotlejale

(2011.a 341), toidu- ja huvitegevuse toetust määrati aasta jooksul kokku 280 korral

(2011.a 244). Vähekindlustatud peredele ja töötutele anti tasuta toiduabi nende

toimetuleku parandamiseks.

20

Indikaator 2: Sissetulekust mittesõltuvate sotsiaaltoetuste määrade suurendamine

keskmiselt 3,2 protsenti.

Täitmine: 2012. aastal kinnitatud uue sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise

korraga lisandus uus toetuse liik – eakate sünnipäevatoetus, mida maksti alates oktoobrist

185 eakale. Koolilõuna hinnavahe kompensatsiooni tasuti septembrist detsembrini 492

põhikooliõpilase eest. Sünni-, koduse mudilase- ja koolitoetuse määra suurendati 1,7

protsenti (vt tabel 12).

Tabel 12. Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused

2012 2011 muutus

Sünnitoetuse määr (eurot) 130 127,82 +1,7%

Sünnitoetuste saajate arv 69 70 -1

Sünnitoetuste summa ( eurot) 7 862 8500 -7,1%

Eakate sünnipäevatoetuse määr (eurot) 20 - -

Eakate sünnipäevatoetuste saajate arv 185 - -

Eakate sünnipäevatoetuste summa (eurot) 3 700 - -

Koduse mudilaste toetuse määr (eurot) 65 63,91 +1,7%

Koduste mudilaste toetuse saajate arv 82 88 -6

Koduse mudilaste toetuse summa (eurot) 68 575 65 252 +5,1%

Koolitoetuse määr (eurot) 65 63,91 +1,7%

Koolitoetuse saajate arv 95 61 +34

Koolitoetuse summa (eurot) 5 947 3 775 +59,5%

Õpilaste arv, kelle eest tasuti koolilõuna hinnavahe 492 - -

Tasutud koolilõuna hinnavahe kompensatsiooni summa koos käibemaksuga (eurot)

11 949 - -

Indikaator 3: Nõustamisteenuste ostmine erinevatele majanduslikes raskustes olevatele

kliendirühmadele 120 tunni ulatuses.

Täitmine: Nõustamisteenust osutati 2012. aasta jooksul 83 tundi. Lisaks jätkati Gordoni

perekoolituse praktilise kursuse sisseostmist, kus osales 14 lapsevanemat (2011.a 9).

Koolituse eesmärgiks on aidata lapsevanematel omandada suhtlemisoskusi, mis toovad

kaasa õnnelikumad suhted lähedastega. Väikelastega peredele korraldati tasuta loenguid

laste toitmise ja tervise teemal.

Indikaator 4: Avahooldusteenuse kvaliteedi parandamiseks rahulolu-uuringu

läbiviimine.

Täitmine: Rahulolu-uuring viiakse läbi 2013. aasta esimesel poolaastal.

Avahooldusteenuste kättesaadavust parandati elektriauto kasutuselevõtuga.

Muu sotsiaalne kaitse ja hoolekanne 2012. aastal

Raske ja sügava puudega isikute hooldajatele makstakse hooldajatoetust hooldatava

toimetuleku soodustamiseks. Seisuga 31.12.2012.a oli Saue linnas 83 (2011.a 71)

täisealist puudega hooldatavat, sh 62 raske puudega (2011.a 55) ja 17 sügava puudega

(2010.a 16) inimest ning 2 raske puudega alaealist (2011.a 3). Riiklikku

21

toimetulekutoetust maksti 2012. aasta jooksul 143 korral (2011.a 175). Puuetega laste

lapsehoiuteenuse toetust maksti ühele raske puudega lapsele teenuse osutamiseks. Raha

ülejäägist toetati kümmet raske ja sügava puudega last neile vajalike

rehabilitatsiooniteenuste ning abivahendite hüvitamisel.

Kahe puudega noore toimetulekut igapäevaelus toetati õppeperioodi kulude katmisega

Tallinna linna noorte õppekeskuses „JUKS” ning aastaringselt osutati invatranspordi

teenust neljale vaimupuudega lapsele ja noorele. Alates septembrist käivitati tasulise

invatransporditeenuse osutamine abivajajatele. Linna eelarvest toetati Saue Linna

Invaühingu tegevust.

Üldhooldekodudes viibis Saue linna ülalpidamisel seisuga 31.12.2012.a kuus isikut

(2011.a 6), sh viis eakat ja üks töövõimetuspensionär. Matusetoetust maksti Saue linna

elaniku surma korral 45 matuse (2011.a 41) korraldamiseks.

Tagati vältimatu sotsiaalabi ja –teenused ühiskonnast tõrjututele. Ühele eluruumi vajajale

võimaldati sotsiaaleluruum ning toetati ühe sotsiaaleluruumi remondiks vajaliku materjali

soetamist.

Osalemine projektides Harjumaa sotsiaalvaldkonna töötajatele viidi läbi projektipõhine kovisioonimeetodi

koolitus. Koolitust rahastasid neli KOV-i (Saue linn, Maardu linn, Saku vald , Padise

vald) ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Puuetega inimeste integreerimiseks tavaühiskonda osaleti Tallinna Puuetega Inimeste

Koja poolt ellu kutsutud koostööprojektis „Kogemusnõustamine puuetega laste

vanematele“. Osaleti Harjumaa Vaegkuuljate Ühingu koostööprojekti „Kuulmis-

nõustamisteenuse käivitamine Tallinnas ja Harjumaal“ ettevalmistamisel.

Investeerimistegevus

Arvele ja kasutusele võeti elektriauto ning Kütise 4 hoone juurde ehitati elektriauto

laadimispunkt, rajati kaldtee postkontorisse sisenemiseks.


Pakutavate sotsiaalteenuste mahu laiendamine ning olemasolevate teenuste

pakkumise jätkamine;

Kindlustunde ja enesega toimetuleku aluseks olevate sotsiaalteenuste tagamine

kõigile linnaelanikele;

Eakate vajadustest lähtuv toimetulekusüsteemi loomine, mida iseloomustab

paindlikkus ja heal tasemel avahooldusteenused;

Puuetega inimestele luuakse võimalused osaleda aktiivselt ühiskondlikus elus,

nende initsiatiivi ja ettevõtmiste toetamine;

Tervist väärtustava käitumise propageerimine ja rahvatervise edendamine läbi

tervise-edendamise ürituste;

22

Tulenevalt suurenenud vajadusest koduhoolduse ja sotsiaaltranspordi järele, luua

täiendav sotsiaalhooldaja ametikoht päevakeskusesse.

1.5.1.3 Kultuur, sport ja vaba aeg

Kultuuri-, spordi- ja vaba aja tegevust korraldatakse Saue Huvikeskuse, Saue

Noortekeskuse, Saue Muusikakooli, Saue Linna Raamatukogu ja Saue Linnavarahalduse

kaudu.

Saue linna kultuuri, spordi ja vaba aja 2012. aasta põhitegevuse tulud on 206,8 tuhat

eurot, põhitegevuse kulud 825,0 tuhat eurot, investeerimistegevus 40,0 tuhande euro

ulatuses negatiivne ning eelarve tulem kokku on 658,2 tuhande euro ulatuses negatiivne

(vt tabel 13).

Tabel 13. Kultuuri, spordi ja vaba aja eelarve täitmine

Kultuur, sport ja vaba aeg Esialgne eelarve

2012

Lõplik eelarve

2012

Eelarve täitmine

2012

Eelarve täitmise %

2012



Investeerimistegevus -17,7 -69,7 -40,0 57,5%

Eelarve tulem -699,4 -777,3 -658,1 x

Saue Muusikakool asutati 1.septembril 1996. aastal. 2012. aastal anti muusikaharidust

85-90 õpilasele kolmeteistkümnel erialal klassikalise- ja jazzmuusika vallas. Erialaõpe

toimus kahes õppevormis: põhiõpe ja individuaalõpe. Lisaks tegutsesid rühmaõppena

ettevalmistusklass, poistekoorid, puhkpilliorkester ja ansamblid. 1. klassi asus õppima 16

õpilast. 2012. aastal oli Saue Muusikakooli kinnitatud ametikohtade arv kokku 18,8.

Saue Noortekeskus asutati 1998. aastal. Aastatel 2012/2013 kuulub noortekeskuse

koosseisu kaheksa ametikohta: juhataja, projektijuht ning kuus noortejuhti. Lisaks

tegutsevad noortekeskuses kaks vabatahtlikku ning kaks käsunduslepinguga showtantsu

ja päästeringi juhendajad. Saue Noortekeskuses tagati vabaaja veetmine 100-le

huviringides osalevale noorele.

Saue Huvikeskus moodustati 2002. aastal. Huvikeskuse põhitegevuseks on huvihariduse

osutamine õpilastele ja kursuste korraldamine täiskasvanutele ning teatrietenduste ja

kontsertide vahendamine. Õpilasringides osalejaid vanuses 7-18 aastat oli keskmiselt 220,

huviringe oli 10 ning nendes eri vanuseastme õppegruppe 15. Täiskasvanute kursustel

osalejaid oli aasta jooksul kokku 72. Huvikeskuse rahvatantsurühmades, kapellis ja

segakooris osales kokku üle 70 taidleja. Huvikeskus on 4,5 ametikohta ning

ringijuhendajatega sõlmitakse ühekordsed või pikaajalised lepingud.

Saue Linna Raamatukogu asutati 1979. aasta oktoobris, lugejatele avati uksed 1980.

aasta jaanuaris. Saue Linna Raamatukogus oli 2012. aasta lõpu seisuga 1637

23

registreeritud lugejat, neist kuni 16.a lapsi 584. Külastuste arv ulatus 2012. aastal 32046-

ni, laenutuste arv 33476-ni. Raamatukogus on neli ametikohta.

Valdkonna 2012. aasta strateegiline eesmärk: Tagada kultuuri-, spordi- ja vaba aja

valdkonna järjepidev areng.

Indikaator 1: Huvitegevuse laiendamine välitingimustes (skate-pargi rajamine).

Indikaator 2: Saue linna tunnusürituse „Saue Savipäev“ muutmine traditsiooniks.

Indikaator 1: Huvitegevuse laiendamine välitingimustes (skate-pargi rajamine).

Täitmine: Saue Noortekeskuse territooriumile rajati skate-park, mis valmis EAS

kaasrahastamisega. Pargi rajamisega loodi võimalus noortele igapäevaseks turvaliseks

skate-pargis sõitmise harrastamiseks. Tänu ekstreemsportlaste liikumisega noortekeskuse

territooriumile on suurenenud ka noortekeskuse külastatavus. Skate-park on nimetatud

„Limonaadi skate-pargiks“.

Indikaator 2: Saue linna tunnusürituse „Saue Savipäev“ muutmine traditsiooniks.

Täitmine: Oluliste linna kultuurisündmustena tähistati Eesti vabariigi 94. aastapäeva,

Saue linna 19. sünnipäeva koos Saue Savipäevaga. 2012. aastaks seatud eesmärgid –

rahvaspordiürituste ja kultuurisündmuste järjepidevuse säilitamine ja Saue Savipäeva

muutmine traditsiooniks – täideti. Saue Savipäeval osales rakupõletusel, treimise- ning

voolimise töötubades kokku 250 keraamikahuvilist Sauelt, Ohtust, Keilast, Jõgisoolt,

Ääsmäelt ja Laagrist. Aasta-aastalt on Savipäeval osalejate arv kasvanud ja loodetavasti

saab Saue Savipäev edaspidi üheks linna esindusürituseks.

Muud kultuuri-, spordi- ja vaba aja valdkonna tegevused 2012. aastal

Linna avalikes huvides tegutsevaid mittetulundusühinguid, sihtasutusi ja seltsinguid

rahastati vastavalt Saue Linnavolikogu 16.12.2010.a määrusele nr 19 „Saue linna

eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetamise kord”. Eraldatava toetuse eesmärk on

linna avalikes huvides ja linna elanikele suunatud tegevuse toetamine ning vaba aja

sisustamise võimaluste mitmekesistamine.

Mittetulundusühenduste toetuseks (vt Lisa 13. Antud toetused, lk 63) eraldati 2012. aastal

kokku 58,2 tuhat eurot 38 ühingule (2011.a 47,9 eurot 35 ühingule). Toetusi eraldati

spordiklubide noorte treeninggruppide tegevuse toetuseks 264 noore kohta, kultuuri- ja

spordiühingutele projektide läbiviimiseks, võistlustel osalemiseks, treeningpaikade

rendikulude tasumiseks, võistlusvarustuse ostmiseks, halduskulude katteks, laagrite

korraldamiseks


Noortekeskuse projektide läbiviimiseks laekus kokku 5,4 tuhat eurot toetust, muu hulgas

noortele ametite ja tööelu tutvustamiseks, huviringi tasuta läbi viimiseks ning noorte

algatatud ideede toetamiseks.

24

Muusikakooli projektitoetustena laekus 2,8 tuhat eurot aastapäeva CD välja andmiseks,

viiuli soetamiseks ning poistekoori õppereisi korraldamiseks. Huvikeskusele laekus 1,7

tuhat eurot savivaltsi soetamiseks ning savi treimise ja rakukeraamika põletuse

tutvustamise ja savivoolimise töötubade läbiviimiseks.


Saue Noortekeskuse õuealale rajati skate-park kogumaksumusega 69,2 tuhat eurot,

rajamiseks saadi EASilt toetust summas 31,9 tuhat eurot.


Kergliiklusteede väljaarendamise jätkumine;

Spordihalli projekteerimise jätkamine;

Edendatakse koostööd Saue Tennisklubiga tennisehalli ehitamise eesmärgiga;

Saue ujula tehnosüsteemide renoveerimine tagamaks basseinivee kvaliteedi

vastavuse tervisekaitsenõuetele;

Saue Huvikeskuses, Saue Muusikakooli, Saue Noortekeskuse huviõppes osalevate

noorte arvu kasv kuni 478 nooreni;

Spordiklubide treeninggruppides osalevate noorte arvu kasv 235 nooreni;

Linnarahvale suunatud üritustel osalevate linnakodanike arvu suurenemine;

Saue Muusikakooli uute õpperuumide juurdeehitus ja sisustamine;

Noortele osalusvõimaluste pakkumine rahvusvahelises noorsootöös;

Noorsootöö teenuse pakkumine Saue linnas aastaringselt, ka suvekuudel (va

suvelaagrite toimumise ajal);

Saue Noortekeskuse parkla ümberehitus.

25

1.5.2 Ettevõtlus ja tööhõive

Saue linna ettevõtluse ja tööhõive 2012. aasta põhitegevuse kulud on 122,9 tuhat eurot

ning eelarve tulem kokku on 122,9 tuhande euro ulatuses negatiivne (vt tabel 14).

Tabel 14. Ettevõtluse ja tööhõive eelarve täitmine

Ettevõtlus ja tööhõive Esialgne eelarve

2012

Lõplik eelarve

2012

Eelarve täitmine

2012

Eelarve täitmise %

2012



Investeerimistegevus 0,0 0,0 0,0 0,0%

Eelarve tulem -172,2 -145,0 -122,9 84,8%

2012. aasta strateegiline eesmärk: Keskkonnasõbraliku ettevõtluse toetamine ja

heakorrastatud ettevõtete tunnustamine. Avaliku-, äri- ja kolmanda sektori vahelise

toimiva koostöö saavutamine.

Indikaator 1: Valitakse parim ettevõtja Sauel ja ettevõtete tunnustamine kord aastas.

Indikaator 2: Vaatamisväärsuste korrastamine ja tutvustamine, Saue sissesõidu teedel on

korralikult tähistatud Saue „linnavärav”.

Indikaator 3: Ümarlaudade toimumine ja neis otsustatu elluviimine.

Indikaator 1: Valitakse parim ettevõtja Sauel ja ettevõtete tunnustamine kord aastas.

Täitmine: 2012. aasta tulemused ja aastaaruanded valmivad ja esitatakse juuni lõpuks ehk

tunnustamine saaks toimuda Saue linna sünnipäeval.

Indikaator 2: Vaatamisväärsuste korrastamine ja tutvustamine, Saue sissesõidu teedel on

korralikult tähistatud Saue „linnavärav”.

Täitmine: Linnaväravate tähistamise osas on kokkulepe Beleks Eriehituse OÜ-ga Tule tn

äärse sissesõidu juurde Saue linna vapi ja linnaürituste reklaamide paigaldamiseks.

Indikaator 3: Ümarlaudade toimumine ja neis otsustatu elluviimine.

Täitmine: Toimus kaks ettevõtjate ümarlauda. Arutati linna ja ettevõtjate koostööd, Saue

linna keskuse väljaehitamist ning maamaksu määra muutmist.

Muud olulised tegevused 2012. aastal

Linnaelu suunamiseks keskkonna ruumilised põhimõtted ja muutused tulenevad

planeeringutest. Saue linna üldplaneering kehtestati Saue Linnavolikogu 16.12.2010.a

määrusega nr 18 ning määratleb linnaruumi arendamise põhimõtted. 2012. aastal

algatatud detailplaneeringud järgivad üldplaneeringus toodud arengusuundi.

Saue linnas kehtestati kolm detailplaneeringut, mis ei muuda Saue linna üldplaneeringut

ja on saanud kõik vajalikud kooskõlastused:

26

19.01.2012.a otsusega nr 113 kehtestati Pärnasalu tn 22a maaüksuse

detailplaneering, mille eesmärk oli maaüksuse jagamine kaheks üksikelamu

krundiks ja üheks transpordimaa krundiks;

19.01.2012.a otsusega nr 114 kehtestati Tule tn 20 kinnistu detailplaneering, mille

eesmärk oli senise ehitusõiguse muutmine;

21.06.2012.a otsusega nr 151 kehtestati Tule tn 40 kinnistu detailplaneering, mille

eesmärgiks oli maaüksuse jagamine seitsmeks üksikelamu krundiks ja kaheks

transpordimaa krundiks.

Saue linnas kehtestati kaks detailplaneeringut, mis muudavad Saue linna üldplaneeringut

ning on saanud maavanema heakskiidu või vajalikud kooskõlastused:

19.04.2012.a otsusega nr 137 kehtestati Saue EPT AS tootmisterritooriumi

detailplaneering, mille eesmärgiks oli maaüksuste liitmine üheks kinnistuks;

25.10.2012.a otsusega nr 161 kehtestati Kungla tn 2 ja Jälgimäe tee T1 kinnistute

detailplaneering, mille eesmärgiks oli kinnistute vaheliste piiride muutmine ja

Kungla tn 2 maaüksuse jagamine kaheks toomisemaa, üheks ärimaa ja üheks

liiklusmaa kinnistuks. Liiklusmaa kinnistuga on loodud koridor Paju tänava ja

Jälgimäe tee perspektiivseks ühendamiseks.

Saue linnas algatati neli uut detailplaneeringut:

14.02.2012.a korraldusega nr 58 kinnitati lähteülesanne ja algatati Kadakamarja tn

25 ja 40, Tule põik 5 ja Kesa tn 20 kinnistute detailplaneering, mille eesmärk on

osaliselt uute kinnistute moodustamine, maa sihtotstarvete, ehitusõiguse ja

piirangute määramine;

23.05.2012.a korraldusega nr 194 kinnitati lähteülesanne ja algatati kinnistute

Pärnasalu tn 30a ja 30b detailplaneering, mille eesmärk on kinnistute liitmine,

sihtotstarbe tootmismaast elamumaaks muutmine ja ehitusõiguse seadmine;

22.11.2012.a otsusega nr 166 kinnitati lähteülesanne ja algatati Kütise tn 8 ja

Pärnasalu põik 1a kinnistute detailplaneering, mille eesmärk on Kütise tn 8

kinnistu jagamine kaheks kinnistuks, hoonestusõiguse, haljastuse, tehnovõrkude

ja liikluskorralduse lahendamine;

12.12.2012.a korraldusega nr 459 kinnitati lähteülesanne ja algatati Nurmesalu tn

9, 9a ja Tule põik T2 kinnistute detailplaneering, mille eesmärk on osaline

kinnistute liitmine ja omavaheliste piiride muutmine, täiendavate

hoonestustingimuste seadmine Saue spordihoone rajamiseks ja Saue

Gümnaasiumi perspektiivseks laiendamiseks.


2012. aasta lõpus valmis Saue linna idapiiril SRV Logistika OÜ poolt ehitatud

tootmishoone, kus Vaasan Grupp alustab külmutatud pagaritoodete valmistamist.

Planeeritud tootmisvõimsuse saavutamisel on linna loodud üle saja uue töökoha.

27

Linnaelanike jaoks enim huvipakkuvaks on linna keskuse ühe osa, Keskuse pargi ja

Pärnasalu tänava vahelise ala detailplaneering, mille maa-alale kavandatakse ehitada

kaubanduskeskuse hoonete kompleks. Kompleksi valmimisel saavad linnaelanikud uue

ostukeskuse ning luuakse ka uusi töökohti.

1.5.3 Tehniline infrastruktuur

Tehnilise infrastruktuuri eelarves kajastatakse veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamise ning

teede ehituse, hoolduse ja liikluskorralduse kulusid. Tehnilise infrastruktuuri 2012. aasta

põhitegevuse tulud 11,4 tuhat eurot, põhitegevuse kulud 128,6 tuhat eurot,

investeerimistegevus 869,9 tuhande euro ulatuses negatiivne ning eelarve tulem kokku on

987,1 tuhande euro ulatuses negatiivne (vt tabel 15).

Tabel 15. Tehnilise infrastruktuuri eelarve täitmine

Tehniline infrastruktuur Esialgne eelarve

2012

Lõplik eelarve

2012

Eelarve täitmine

2012

Eelarve täitmise %

2012



Investeerimistegevus -1 285,3 -1 417,6 -869,9 61,4%

Eelarve tulem -1 449,5 -1 581,8 -987,1 62,4%

1.5.3.1 Vesi ja kanalisatsioon

Saue linna vee ja kanalisatsiooni 2012. aasta eelarve põhitegevuse kulud 4,2 tuhat eurot,

investeerimistegevus kokku 515,4 tuhande euro ulatuses negatiivne ning eelarve tulem

kokku on 519,6 tuhande euro ulatuses negatiivne (vt tabel 16).

Tabel 16. Vee ja kanalisatsiooni eelarve täitmine

Vesi ja kanalisatsioon Esialgne eelarve

2012

Lõplik eelarve

2012

Eelarve täitmine

2012

Eelarve täitmise %

2012



Investeerimistegevus -951,1 -1 012,4 -515,4 50,9%

Eelarve tulem -957,5 -1 018,8 -519,6 x

Valdkonna 2012. aasta strateegiline eesmärk: Vähendada põhjavee reostusohtu Saue

linnas.

Indikaator 1: Tagada 2012. aasta lõpuks linnaelanikele kättesaadavus liitumiseks vee ja

kanalisatsiooniga.

Indikaator 1: Tagada 2012. aasta lõpuks linnaelanikele kättesaadavus liitumiseks vee ja

kanalisatsiooniga.

28

Täitmine: 2012. aasta jaanuarikuus algasid Saue linnas ehitustööd vee- ja

kanalisatsioonivõrgu laiendamiseks. Projekti rahastati Euroopa Liidu

Ühtekuuluvusfondist, rakendusüksuseks SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Tööd olid jaotatud kolme ossa:

Osa 1 – Rauna tänava ja Keila mnt vaheline ala, ehitajaks Lemminkäinen Eesti

AS / Lemminkäinen Infra OY;

Osa 2 – Rauna tänava ja raudtee vaheline ala, ehitajaks konsortsium AS Terrat/

AS Viimsi Keevitus;

Osa 3 – Kiviloo piirkond, ehitajaks AS Esmar Ehitus.

Algne KIK-i poolne rahastamisotsus ei katnud ehitaja pakkumuses toodud tööde

maksumust ning linn taotles täiendavaid vahendeid. 2012. aasta jaanuaris rahuldas SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus Saue Linnavalitsuse taotluse rahastamisotsuse

muutmiseks. Muudetud rahastamisotsuse järgi oli projekti kogumaksumus käibemaksuta

ligikaudu 5,1 miljonit eurot ning Ühtekuuluvusfondi osa on sellest ligikaudu 4,1 miljonit

eurot.

Osa 1 – Algselt planeeritud toruehitustööd lõpetati, lisatöö Aiamaa tänava reovee-

kanalisatsioonis lõpetati 2013. aasta jaanuarikuus. Vaegtöödena jäid käesolevasse

aastasse osaline tänavakatete taastamine ning haljastustööd.

Osa 2 – Tööd lõpetati ennetähtaegselt 2012. aasta augustis. Ehitati 6596 meetrit

veetorustikke ja 4278 meetrit kanalisatsioonitorustikke.

Osa 3 – Torustike ehitustööd lõpetati ennetähtaegselt 2012. aasta detsembris.

Vaegtöödena jäid käesolevasse aastasse osaline tänavakatete taastamine ning

haljastustööd. Ehitati 4329 meetrit veetorustikke, 4465 meetrit kanalisatsioonitorustikke

ning reovee kompaktpumpla Kiviloo piirkonda.

2012. aasta oktoobrikuus SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt läbiviidud

paikvaatluse käigus kontrolliti tööde teostamist ning projekti dokumenteerimist. Saue

linna poolt tehtu sai hea hinnangu, märgiti ära ka projekti tõrgeteta elluviimist ning head

tempot.

Projekti elluviimise tulemusena on linna territooriumile ligi 100 protsendiliselt ehitatud

välja ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustikud ning loodud kinnistuomanikele võimalus

süsteemiga liituda.


Massilisem ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemiga liitumis- ja

tarbimislepingute sõlmimine kevad- suveperioodil;

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamise projektiga kaasnevad vaegtööd

lõpetatakse koheselt kui ilmastikuolud seda võimaldavad. Tööde teostamiseks on

ehitajad andnud linnale ka täiendavad finantsgarantiid.

29

1.5.3.2 Teed ja liikluskorraldus

Saue linna teede ja liikluskorralduse 2012. aasta põhitegevuse tulud on 11,4 tuhat eurot,

põhitegevuse kulud on 124,4 tuhat eurot, investeerimistegevus 354,5 tuhande euro

ulatuses negatiivne ning eelarve tulem kokku 467,5 tuhande euro ulatuses negatiivne (vt

tabel 17).

Tabel 17. Teede ja liikluskorralduse eelarve täitmine

Teed ja liikluskorraldus Esialgne eelarve

2012

Lõplik eelarve

2012

Eelarve täitmine

2012

Eelarve täitmise %

2012




Eelarve tulem -492,0 -563,1 -467,5 x

Valdkonna 2012. aasta strateegiline eesmärk: Liiklejatele liiklusohutuse suurendamine

ning liiklus-tingimuste parendamine.

Indikaator 1: Talvega kulunud tänavate märgistus ja purunenud märkide korrastamine

maikuu jooksul.

Indikaator 2: Talvega lagunenud tänavad korrastada 31. maiks.

Indikaator 1: Talvega kulunud tänavate märgistus ja purunenud märkide korrastamine

maikuu jooksul.

Täitmine: Maikuu jooksul paigaldati uusi liiklusmärke ja remonditi kasutuses olevaid

ning märgistati kolm uut ülekäigukohta. Linn sai 2012. aastal juurde 45 valgustuspunkti.

Indikaator 2: Talvega lagunenud tänavad korrastada 31. maiks.

Täitmine: 15.maiks pinnati ja lapiti talvest lagunenud teid, sh korrastati lastele kooliteid,

tööd hõlmasid 10% tänavate kogupikkusest.

Investeeringud 2012. aastal

Rekonstrueeriti lasteaeda viiv Kuuma tänav, mille käigus vahetati tänava ja kõnnitee alla

jääv kaugküttetorustik, kaevati välja kandevõime kaotanud pinnas, paigaldati geotekstiil,

uued kandekihid, äärekivid, asfaltkate tänavale ja kõnniteele ning taastati haljastus ja

liikluskorraldusvahendid. Alustati Nurmesalu tänava ja Tule põik vahele teeühenduse

rajamist.


Liikluskorraldusvahendite kontroll;

Tänavate märgistuse uuendamine;

Jätkub riigihankeleping linna teede, tänavate ja haljasalade aastaringne hoolduseks

Saumer AS-iga;

Talvest lagunenud teede remont hiljemalt 20. maiks.

30


Saue linn osales Euroopa Liidu poolt kaasrahastatavates projektides, millega valmis Saue

linna Laagri alevikuga ühendav valgustatud, puhkekohade ja istepinkidega varustatud 1,2

km pikkune kergliiklustee, mis ootab jalutajaid, kepikõndijaid, jooksjaid, rattureid ja

rulluisutajaid. Uus tee algab Saue raudteejaama juurest Ladva tänavalt ja läheb

paralleelselt Kuuseheki tänavaga. Pärast raudteeäärseid garaaže suundub kergliiklustee

üle raudtee Saue valda.

1.5.4 Elu- ja looduskeskkond

Saue linna elu- ja looduskeskkonna 2012. aasta põhitegevuse tulud on 50,3 tuhat eurot,

põhitegevuse kulud 229,9 tuhat eurot, investeerimistegevus 4,7 tuhande euro ulatuses

negatiivne ning eelarve tulem kokku on 179,3 euro ulatuses negatiivne (vt tabel 18).

Tabel 18. Elu- ja looduskeskkonna eelarve täitmine

Elu- ja looduskeskkond Esialgne eelarve

2012

Lõplik eelarve

2012

Eelarve täitmine

2012

Eelarve täitmise %

2012




Eelarve tulem -237,5 -272,9 -179,3 65,7%

Valdkonna 2012. aasta strateegiline eesmärk: Tagada Saue linnas turvaline ja

heakorrastatud elukeskkond.

Indikaator 1: Lähtuvalt lepingust kindlustada vähemalt 4 patrull-reidi ööpäevas.

Indikaator 2: Vähemalt ühel korral aastas koguda linnaelanikelt tasuta ohtlikke jäätmeid.

Indikaator 3: Leida turvakaameratele optimaalne asukoht ja alustada ettevalmistusi

kaamerate paigaldamiseks 2013. aastal.

2012. aastal koostati Saue linna riskianalüüs ja Saue linna hädaolukorra lahendamise

plaan. Linnavalitsuse ülesanne on moodustada kohaliku omavalitsuse üksuse

territooriumil alaliselt tegutsev kriisikomisjon. Saue linna kriisikomisjoni esimeheks on

linnapea ning liikmeid on kaheksa, teiste hulgas kaitseliidu, politsei, päästekeskuse ja

perearstikeskuse esindajad.

Eesmärkide täitmine

Indikaator 1: Lähtuvalt lepingust kindlustada vähemalt 4 patrull-reidi ööpäevas.

Täitmine: Avaliku korra tagamiseks on sõlmitud patrullteenuse osutamise leping

turvafirmaga ning koostööd tehakse kaitseliidu ja politseiga.

Indikaator 2: Vähemalt ühel korral aastas koguda linnaelanikelt tasuta ohtlikke jäätmeid.

Täitmine: Heakorrakuu raames organiseeriti suurjäätmete, sh vanamööbli, tualettpottide

ja kraanikausside kogumine ning prahi äraveo tarbeks korraldati hange „Konteinerite rent

ja kogutavate jäätmete ladestamisega kaasnevad kulutused“.

31

Vastavalt Saue linna jäätmehoolduseeskirjale, mis määrab kindlaks jäätmekäitluse ja

jäätmete hoidmise korralduse Saue linna territooriumil, toimus regulaarne kontroll

korraldatud jäätmeveo, ohtlike jäätmete, elektri- ja elektroonika jäätmete, vanapaberi,

pakendijäätmete, vanarehvide ja patareide kogumise ja nende utiliseerimise üle. Kohaliku

omavalitsuse seadusjärgne kohustusena toimus elanikkonnale jäätmealane teavitustöö ja

nõustamine.

Indikaator 3: Leida turvakaameratele optimaalne asukoht ja alustada ettevalmistusi

kaamerate paigaldamiseks 2013. aastal.

Täitmine: Tehti eeltööd turvakaamerate võrgustiku paigaldamise võimaliku asukoha

valikuks ja tutvuti turvakaamerate kasutamisvõimalustega Saue linnas.


Saue linn osales jäätmevaldkonna koostööprojektis „Jäätmehoolduskoostöö arendamine

Harjumaa Omavalitsuste Liidus“. Projekti eesmärgiks oli Harju maakonna kohalike

omavalitsuste teadlikkuse tõstmine jäätmehooldusalase koostöö võimalustest ja

majanduslikust tasuvusest ning omavalitsusüksuste arendamine jäätmehoolduse

valdkonnas ja seeläbi parema teenuse kvaliteedi tagamine. Omavalitsusüksuste poolt

koostöös organiseeritud jäätmehoolduse korraldamine annab võimaluse kvaliteetse

järelevalve teostamiseks ja tagab valdkonnas seadusaktidega pandud kohustuste täitmist.

Koostöö tulemusena vabanenud ressursid saab suunata omavalitsustele teiste seadustega

pandud ülesannete paremaks täitmiseks.

Olulised investeerimistegevused 2012. aastal Kütise 4 asuva postkontori ruumidesse pääsemiseks paigaldati invatee ja laiendati

välisust ning renoveeriti hoone korstnapitsid.


Suvelillede istutuse ja peenarde hooldustööde hanke korraldamine;

Korraldatud jäätmeveo hanke korraldamine;

Ohtlike jäätmete, suurjäätmete ja puulehtede tasuta kogumise organiseerimine

elanikkonnale;

Korraldatakse hange turvalisuse tagamiseks Saue linnas;

Riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaanis väljapakutud lahendused ja

täiendavad turvameetmed viiakse ellu aastatel 2013–2014.

32

1.5.5 Üldvalitsemine

Saue linna üldvalitsemise eelarves kajastatakse linnavolikogu ja –valitsuse, reservfondi,

laenuintresside tagasimaksete ja üldiste avaliku sektori ülekannete (Harjumaa

Omavalitsuste Liidule, Eesti Linnade Liidule jms) tulud ja kulud.

Saue linna üldvalitsemise 2012. aasta põhitegevuse tulud on 4 360,4 tuhat eurot,

põhitegevuse kulud 763,5 tuhat eurot ning investeerimistegevus 32,9 tuhande euro

ulatuses negatiivne (vt tabel 19).

Tabel 19. Üldvalitsemise eelarve täitmine

Üldvalitsemine Esialgne eelarve

2012

Lõplik eelarve

2012

Eelarve täitmine

2012

Eelarve täitmise %

2012




Reservfondi arvestatakse kuni 2% eelarve kogumahust ja kasutatakse ettenägematute

kulude katmiseks. Reservfondist otse väljamakseid ei tehta, reservfondi kasutamisel

suunatakse vahendid vastavate tegevusalade eelarvetesse, ülevaade reservfondi

kasutamisest on peatükis 2.7 Reservfondi kasutamise aruanne lk 79.

Linnavolikogu töötab täiskoguna ja komisjonide ning fraktsioonide kaudu.

Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. 2012. aastal pidas linnavolikogu 14 istungit

(2011.a 11 istungit) ja võttis vastu 77 õigusakti (2011.a 94 õigusakti), sh 21 määrust ja 56

otsust. Volikogu komisjonide koosolekuid toimus 43, kus arutati olulisi linna arengu

küsimusi, muu hulgas linna arengukava, koolimaja juurdeehituse planeerimine,

sotsiaaltoetuste ja soodustuste kehtestamine.

Linnavolikogu on 17-liikmeline, volikogus on seitse komisjoni: revisjonikomisjon,

eelarve- ja majanduskomisjon, planeerimis-, ehitus- ja keskkonnakomisjon,

arengukomisjon, kultuuri-, haridus- ja noorsootöökomisjon, spordikomisjon, sotsiaal- ja

tervishoiukomisjon. Volikogu fraktsioone on kolm: Reformierakonna (kuus liiget),

Isamaa ja Res Publica Liidu (viis liiget) ja Valimisliidu „Kindlad tegijad – uus tulevik“

(neli liiget) ning kaks fraktsioonidesse mitte kuuluvat liiget.

Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib ellu volikogu- ja

riigi õigusaktidega talle pandud ülesandeid. Linnavalitsuse tegevuse eesmärgiks on

volikogus arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamine ning volikogus vastu võetud

määruste ja otsuste täideviimise tagamine. Saue linna tegevjuhtkonnaks on viieliikmeline

Saue Linnavalitsus (2011.aastal ja kuni 03.04.2012 linnapea, kaks abilinnapead,

linnamajanduse valdkonna juht ja linnavalitsuse liige ning alates 03.04.2012 linnapea,

33

kaks palgalist linnavalitsuse liiget ja kaks linnavalitsuse liiget), kelle vahel on ära jaotatud

vastutusvaldkonnad.

Linnavalitsuse töövorm on istung. 2012. aastal pidas Saue Linnavalitsus 39 istungit

(2011.a 35 istungit) ja võttis vastu 484 õigusakti (2011.a 410 õigusakti). Linnapea andis

linnavalitsuse töö korraldamiseks välja 152 käskkirja (2011.a 111 käskkirja),

linnavalitsuse kantseleis registreeriti 3381 kirja ning 344 lepingut (2011.a 275 lepingut).

Olulised põhitegevused 2012. aastal

Üldvalitsemist iseloomustavad oluliste muudatuste ettevalmistamine ja läbiviimine nii

juhtumissüsteemis kui linna arengus. Aasta teisest kvartalist juhtis linna uus linnavalitsus

ning linnapea, alustas tegevust uus hallatav asutus Saue Linnavarahaldus ning Saue

Noortekeskusele valiti uus juhataja. Töötati välja Saue linna uus arengukava aastateks

2012–2022, toimus avalik arutelu töögruppides ning arengukava kehtestati volikogu poolt

oktoobris 2012. aastal. Linnavalitsuse tegevuses uueks suunaks oli eelarvestrateegia

väljatöötamine neljaks eelseisvaks aastaks. Dokumentides rõhutati kodanikuühiskonna

väärtusi, vajadust kaasata mittetulunduslike ühendusi ja linnakodanikke otsustusprotsessi

ja ühenduste tegevuse toetamist.

2012. aastal alustati kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO juurutamist linnavalitsuse

klienditeeninduses ning alustati avaliku teenistuse seaduse muutmisest tulenevate

eelnõude ettevalmistamisega linnavalitsuse koosseisudes ja palgakorralduses. 2012.

aastast avaldatakse õigusaktid Riigi Teatajas.

Tööle asus uus avalike suhete spetsialist, millega paranes linnaelu kajastamine meedias

ja muutus loetavamaks „Saue Sõna“. „Saue Sõna“ on linna tasuta infoleht, mida

edastatakse Saue linnaelanikele tasuta.

Linnavalitsuses kui ametiasutuses oli 2012. aasta lõpus ametis 26 ametnikku, neist üks

lapsehoolduspuhkusel. Ametnikest enamus (19) on kõrgharidusega, viiel ametnikul on

rakenduslik kõrgharidus ning kaks ametnikku on keskharidusega.

Osalemine ühingutes

Saue linn kuulub Harjumaa Omavalitsuste Liitu ja Eesti Linnade Liitu. Harjumaa

Omavalitsuste liit on Harjumaa valdade ja linnade vabatahtlik ühendus, maakondlik

kohaliku omavalitsuse üksuste liit, mille eesmärgiks on kohaliku omavalitsuse üldisele

arengule kaasaaitamine ja demokraatliku otsustamisprotsessi laiendamine, ühistegevuse

kaudu maakonna ühtlase, tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu toetamine, maakonna

kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine, maakonna ja oma liikmete esindamine,

koostöö arendamine, oma liikmete ühiste huvide ja õiguste kaitsmine ja liikmetele

seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks soodsamate võimaluste loomine.

Eesti Linnade Liit on kohaliku omavalitsuse üksuste üleriigiline liit, mille eesmärgiks on

kohaliku omavalitsuse üldisele arengule kaasaaitamine, liikmete esindamine ja

34

ühishuvide kaitsmine, liikmete koostöö edendamine ja ühistegevuse korraldamine ning

liikmetele seadusega pandud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine.

HEAK-i kaudu osales linn Lääne-Harju KOV koostöö- ja koolitusprojektis, mille

eesmärk on omavalitsuste koostöövõimaluste kaardistamine ja reaalsete

koostöövaldkondade väljatöötamine.

Hanked

Seoses riigihangete seaduse muudatustega kehtestati hankekord, mis reguleerib Saue

Linnavalitsuse ja hallatavate asutuste poolt piirmäära ületavate riigihangete planeerimise

ja korraldamise kohustuslikud reeglid. Lihthanke korraldamise kohustuse maksumuse

piirmäär on 10 000 eurot käibemaksuta asjade ja teenuste hankelepingu ning 30 000 eurot

käibemaksuta ehitustööde hankelepingu korral.

Hankekorra alusel on moodustatud hankekomisjon hangete menetlemiseks hallatavate

asutuste osas alates 6 000 eurot käibemaksuta ning linnavalitsuse osas alates 3 000 eurot

käibemaksuta. Enne lepingu sõlmimist parima pakkuja väljaselgitamiseks esitab hankija

hankekomisjonile hinnapäringud koos hinnapakkumistega. Hangete planeerimise

eesmärgil kinnitati 2012. aastaks hankeplaan (vt tabel 20).

Tabel 20. 2012. aasta hankeplaan

Riigihanke eseme lühikirjeldus Riigihanke korraldamise

aeg

Saue Gümnaasiumi laiendus, põhiprojekti (koos sisekujunduse ja mööbliga) koostamine lähteülesande alusel

juuli/ oktoober

Saue Gümnaasiumi laiendus (ehitus) detsember 2012/

märts 2013

Saue Noortekeskuse skatepargi rajamine märts

Saue Noortekeskuse skatepargi aluse asfaltplatsi ehitamine juuni

Saue lasteaed „Midrimaa“ mänguväljakute investeeringud august

Linnavalitsuses korraldati hankeid skatepargi rajamiseks, gümnaasiumi klassiruumide

ehituseks, taustauuringu läbiviimiseks Saue linna keskuse detailplaneeringu koostamise

visiooni loomiseks, osaleti elektrienergia ostmise ühishankes.

Välissuhtlus

Saue esimesed sõprussidemed loodi juba enne kui Saue sai linna õigused. Välissuhtluse

üldine eesmärk on arendada Saue linna, edendada rahvusvahelist koostööd, kultuuri- ja

sõprussidemeid välisriikide omavalitsustega.

Saue linnal on sõlmitud sõpruslepingud järgnevate omavalitsustega:

Alates 10. märtsist 1992 Sollentuna kommuuniga Rootsi Kuningriigis.

Alates 1. detsembrist 2001 Vangaži linnaga Läti Vabariigis.

Alates 2. juunist 2005 Kozeletsi linnaga Ukraina Vabariigis.

35

Alates 23. juunist 2007 Quincy-sous-Senart linnaga Prantsuse Vabariigis.

Saue linnavalitsuse ja volikogu delegatsioon külastas Sollentuna kommuuni Rootsis,

kellega suhtlemine oli vahepealsetel aastatel soiku jäänud ning Quince sous Senart linna

Prantsusmaal. Mõlemad visiidid said teoks meie sõpruslinnade kutsel.


Kohaliku omavalitsuse korralduse-, kohaliku omavalitsuse üksuse

finantsjuhtimise- ja korruptsioonivastase seaduse nõuetest tulenevate muudatuste

elluviimine;

Juhtimissüsteemi paremaks toimimiseks ISO kvaliteedijuhtimise käsiraamatu

koostamine;

Elanike rahuloluuuringute läbiviimine.

36

1.6 Ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetme täitmisest

Tabel 21. Finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmine 2012. aastal

Põhitegevuse tulud

Maksutulud 4 344,0

Kaupade ja teenuste müük 713,5

Saadud toetused 1 080,3

Muud tegevustulud 21,6

Põhitegevuse tulud kokku 6 159,4

Põhitegevuse kulud

Antud toetused -319,9

Muud tegevuskulud -5 522,3

Põhitegevuse kulud kokku -5 842,2

Põhitegevuse tulem 317,2


Põhivara soetus -5 023,6

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 4 067,1

Finantstulud ja finantskulud -32,9

Investeerimistegevus kokku -989,4

Ülejääk/puudujääk -672,1

Võlakohustused

Laenukohustused 1 327,8

Muud pikaajalised võlad, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist 1,0

Võlakohustused kokku 1 328,8

Likviidsed varad Raha ja pangakontod -1 551,8

Likviidsed varad kokku -1 551,8

Netovõlakoormus -222,9

Netovõlakoormus, v.a lubatud kohustused -222,9

Põhitegevuse tulude ja kulude vahe 317,2

Netovõlakoormuse ülemmäär

Põhitegevuse tulud 6 159,4

6-kordne põhitegevuse tulude ja kulude vahe 1 903,2

60% põhitegevuse tuludest 3 695,7

Netovõlakoormuse ülemmäära ja netovõlakoormuse vahe

Põhitegevuse tulude kogusumma (100%) 6 382,4

6-kordne põhitegevuse tulude ja kulude vahe 2 126,1

60% põhitegevuse tulude kogusummast 3 918,6

Finantsdistsipliini tagamise meetme täitmisel (vt tabel 21) ei arvestata tasuta saadud

põhivara ega saadud sihtotstarbelisi toetusi põhivara soetamiseks, mistõttu juuresolevas

tabelis erinevad nimetatud summad tulemiaruandes kajastatuga.

Netovõlakoormus on võlakohustuste ja likviidsete varade vahe. Netovõlakohustuste

ülemmäär on põhitegevuse tulude kogusumma, kui see on väiksem kui 6-kordne

põhitegevuse tulude ja kulude vahe, vastasel korral kas 6-kordne põhitegevuse tulude ja

kulude vahe või 60% põhitegevuse tuludest olenevalt sellest, kumb neist on suurem.

Saue linna 2012. aasta netovõlakoormus on negatiivne, mis võrdsustatakse nulliga.

37

1.7 Kontrollsüsteemi põhimõtted, hinnang sisekontrollisüsteemi kohta

1.7.1 Kontrollisüsteemi põhimõtted kohalikus omavalitsuses

Üldtunnustatud printsiipide kohaselt saab avalikku sektorit kontrollida mitmel viisil:

Läbi poliitilise kontrolli, mis tuleneb võimude lahususe printsiibist.

Läbi finantskontrolli, mistõttu peab avaliku organisatsiooni tegevus olema

kooskõlas eelarvega.

Läbi sisekontrolli, kus peamine vastutus lasub vastavate allüksuste juhtidel.

Läbi kohtu vaid äärmisel vajadusel.

Läbi avalikkuse on sagedaim teostatav kontroll ajakirjanduse kaudu.

Lisaks toimib nö iseenesliku kontrolli printsiip ehk põhimõtted, mis tagavad teatud

kontrolli organisatsiooni tegevuse üle:

Asjaajamise kirjalikkus, st kõik jääb must-valgelt paberile või andmebaasidesse.

Otsuste põhinemine seadustele, st iga üksik otsus põhineb seadusandlikel aktidel.

Dokumentide avalikkus, st kodanike juurdepääs avaliku sektori dokumentidele.

Tegevuse institutsionaliseeritus, st vastaval ametipostil tehakse vastavaid

ülesandeid sõltumata sellest, kes seal parajasti töötab.

Ressursside limiteeritus, st avalike organisatsioonide tegevus peab olema rangelt

kooskõlas vastuvõetud eelarvega.

Kindel organisatsioonistruktuur, st kindlad alluvussuhted, võimu ja vastutuse

jaotus.

1.7.2 Kontrollisüsteem Saue Linnavalitsuses

1. Juhtimiskontroll

Saue linnas on kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt eeskirjad

ja nõuded eelarve koostamiseks, vastuvõtmiseks, täitmiseks, toetuste eraldamiseks, vara

kasutamiseks, omandamiseks, võõrandamiseks ja mahakandmiseks. Õigusaktide

järgimise ning vara kaitse tagamisel lähtub linnavalitsus volikogu poolt kehtestatud

õigusaktidest, eelkõige volikogu poolt kehtestatud linnavara eeskirjadest, Saue

Linnavalitsuse 01.02.2012.a määrusega nr 5 kehtestatud hankekorrast, asjaajamise korrast

ja raamatupidamise sise-eeskirjast.

Iga aasta lõpus viiakse linnavalitsuses ning tema kaheksas hallatavas asutuses läbi põhi-

ja väikevarade inventuurid. 2012. aasta inventuurid viidi läbi vastavalt linnapea

14.11.2012.a käskkirjale nr 41. Inventuuride lõppaktid vaadati üle ja kinnitati

23.01.2013.a linnavalitsuse istungil. Varade puudujääke ei avastatud.

Juhtimiskvaliteedi tõstmiseks teenuste osutamisel alustati linnavalitsuses 2012.a

septembris ISO juurutamise konsultatsioonidega.

38

1.1 Volikogu poolt vastuvõetud õigusaktide täitmise eest vastutab linnavalitsus, täitmise

kontrollimise eest vastutab volikogu esimees, kui aktis ei ole määratud kontrollijat.

Volikogu 31.05.2012.a revisjonikomisjoni kontrollimisplaani alusel kontrollis volikogu

esimees ajalehe „Saue Sõna“ väljaandmise kulusid ning Saue Gümnaasiumi toitlustajaga

sõlmitud lepingute täitmist. Linna 2012.a majandustegevust auditeeris volikogu poolt

valitud audiitorfirma Grant Thornton Rimess OÜ.

1.2 Revisjonikomisjoni kontroll jälgib tööplaani või volikogult saadud ülesande alusel

linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele, linna poolt sõlmitud

lepingute täitmist, linnavalitsuse ja hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja

otstarbekust. 2012. aastal kontrollis volikogu revisjonikomisjon linnavalitsuses

alljärgnevaid valdkondi:

1.2.1 Linnavalitsuses lisatasude ja preemiate maksmise põhjendatust. Linnavalitsus on

2012. aastal maksnud preemialt hallatavate asutuste juhtidele ning tunnustusena 2012.a

teenistuse eest ametnikele. Asendustasu on makstud põhiliselt seoses kahe ametniku

lapsehoolduspuhkusele jäämisega.

1.2.2 Erisoodustuste maksmist. Leiti, et erisoodustuste osakaal võrreldes eelmise aastaga

on suurenenud.

1.2.3 Linnavalitsuses sidevahendite kasutamist ja kehtestatud limiitidest kinnipidamist.

Leiti, et linnapea poolt kehtestatud limiidid on mõistlikud.

1.2.4.Saue lastead „Midrimaa“ lasteaia järjekorra ja vastuvõtmise korraldamist. Lasteaia

järjekorraga võib tutvuda linnavalitsuse 17.01.2012.a määruse nr 2 alusel asutatud

lasteaja järjekorra andmekogu alusel. Lasteaeda vastuvõtmist ja väljaarvamist reguleerib

linnavalitsuse 28.03.2010.a määrusega nr 2 kehtestatud koolieelsesse lasteasutusse

vastuvõtu ja väljaarvamise kord.

1.2.5 Koos sisekontrolliga arutati linnavalitsuse tegevust seoses Kadaka piirkonna vee-

ettevõtja tegevusega. Saue Linnavolikogu 20.09.2012.a otsusega nr 160 määrati vee-

ettevõtjate üle kontrolli teostamiseks volitatud isik.

1.3 Teenistuslik järelevalve

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on teenistuslik järelevalve valitsuse

poolt valla või linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate

asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll.

Läbiviidud kontrollimiste ning inventuuride tulemustest lähtudes ei olnud Saue

Linnavalitsusel 2012. aastal alust teenistusliku järelevalve algatamiseks.

1.4 Avalikkus

Saue Linnavalitsusele saadeti 2012. aastal kokku 2555 kirja, mis on võrreldes eelmise

aastaga umbes tuhande võrra suurem. Enamiku moodustasid avaldused, mis seotud

sotsiaalvaldkonnas makstavate toetuste ja hüvitustega ning enamus neist ka rahuldati.

Jätkusid klientide märgukirjad vee- ja kanalisatsiooniteenuse kohta Kadaka piirkonnas.

Märgukirjadele vastati õigeaegselt ning puuduste likvideerimiseks võeti tarvitusele

abinõud. Osaliselt jäid lahendamata Kadaka piirkonna vee-ettevõtja tegevusega seotud

probleemid, tegemist oli ka eraõiguslike küsimustega.

39

2. Riiklik järelevalve Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel teostavad järelevalvet kohaliku

omavalitsuse üksuse tegevuse ja õigustloovate aktide üle maavanem, riigikontroll ja

õiguskantsler.

2.1 Maavanema järelevalve

Maavanemale esitati 2012. aastal kolm detailplaneeringut täiendavate kooskõlastuste

määramiseks ja vaidlusküsimuste lahendamiseks. Määrati täiendavad kooskõlastused,

planeeringud kiideti heaks.

2.2 Õiguskantsleri järelevalve

Õiguskantsler teostab järelevalvet avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike

tegevuse seaduslikkuse üle. 2012. aastal ei eitatud õiguskantslerile linnavalitsuse kui

ametiasutuse ega ka linnavalitsuse ametnike tegevuse peale ühtegi kaebust.

2.3 Riigikontroll

2012.a veebruaris toimus riigikontrolli 2010-2012 tehingute ja ülekannete eelkontroll,

mille käigus nõuti ülevaadet kõigist toimunud pangaülekannetest. Eelkontrolli andmetest

lähtudes leidis riigikontroll, et täiendav kontrolli läbiviimise vajadus puudub.

2.4 Ametkondlik järelevalve (ministeeriumid)

Saue linnas toimuvad mahukad ehitustööd projektirahade toel. Projektirahade kasutamist

kontrollitakse rahastaja poolt. 2012.a oktoobris kontrollis KIK projekti „Saue linna

ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide laiendamine“ ehitustöödega seotud

originaalarveid, ülekandeid, laenukonto kasutamist ning hankematerjale (hanke-

dokumendid, lepingud, hangete hindamise dokumendid jne) ning teostati paikvaatlus.

Paikvaatlust jätkatakse 2013.a kevadel.

2.5 Kohus

Saue Linnavalitsuse haldustegevuse kohta esitati 2012. aastal kohtusse üks kaebus

detailplaneeringu kehtestamise osas, üks tsiviilkaebus seoses ametikoha koondamisega

ning Saue Linnavalitsus oli kohtusse kaasatud eestkosteasutusena ühes kohtuasjas

tsiviilkostjana. Kohtuasjade menetlemine pole lõppenud.

3. Sisekontrollisüsteem 3.1 Sisekontroll

Saue Linnavalitsuses reguleerib sisekontrolli teostamist linnapea 03.11.2006.a

käskkirjaga nr 29 kinnitatud „Sisekontrolli läbiviimise kord“. Sisekontrolli kvartaliplaani

kinnitab linnapea arvestades sisekontrolöri ja linnavalitsuse liikmete ettepanekuid.

Sisekontrolli tegevusest on majandusaasta aruandes eraldi kokkuvõte.

Jekaterina Tikerpuu

Linnasekretär

40

1.7.3 Hinnang sisekontrollisüsteemi kohta

Saue Linnavalitsuse sisekontrollisüsteem tagab koostöös Saue Linnavalitsusega kõigi

linnavalitsuse üksuste ja allasutuste seadusliku-, reeglipärase- ja säästliku tegevuse

tõhusal ja mõjusal moel.

2012. aastal perioodil 4. september kuni 31. detsember kontrollis sisekontrolör Saue

Linnavalitsuse (ametiasutusena) kantselei järgmisi valdkondi hõlmavaid dokumente:

1. Käsunduslepingud

2. Töövõtu- ja käsunduslepingud

3. Probleemid seoses Kadaka elurajooniga

4. Mobiiltelefonid

5. Vara tasuta kasutamise lepingud

6. Saue LV töötajad ja arvutid

7. Lepingute kaust 2

8. Detailplaneeringud

9. Teenuste lepingud 1

10. Teenuste lepingud 2

11. Majandus 1

12. Majandus 2

13. Üürilepingud

Kui oli märkusi, tähelepanekuid või ettepanekuid, siis need on toodud märkustena iga

konkreetse lepingu või dokumendi järel eraldi. Kogu dokumentatsioon on kättesaadav

arvutist eraldi failidena.

Kokkuvõtteks

Valdavalt oli dokumentatsioon vormistatud korrektselt ja ka lepingute täitmise osas suuri

kõrvalekaldumisi ei olnud, peale mõne üksiku erandi, mis on ka eraldi märkustena

lepingute sabas ära toodud.

Jaan Kalbus

Sisekontrolör

41

2. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

2.1 Bilanss

Tabel 22. Bilanss

Lisa 2012 2011

VARA KOKKU

16 092,0 11 780,7

Käibevara

2 435,5 2 518,6

Raha ja pangakontod 2 1 551,8 1 796,0

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 444,3 407,6

Muud nõuded ja ettemaksed 4 146,7 102,2

Sihtfinantseerimise nõuded 4,10 289,9 212,8

Varud

2,8 0

Põhivara

13 656,5 9 262,0

Materiaalne põhivara 6 13 174,5 8 764,9

Kinnisvarainvesteeringud 5 480,6 497,1

Pikaajalised nõuded 4 1,4 0

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU

16 092,0 11 780,7

Lühiajalised kohustused

1 135,5 1 188,2

Võlad tarnijatele

502,3 201,1

Võlad töövõtjatele 14 275,9 264,1

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 7 146,8 197,6

Eraldised 8 1,5 0

Laenukohustused 9 136,9 232,8

Sihtfinantseerimine 7,10 72,1 292,6

Pikaajalised kohustused

1 191,9 548, 8

Laenukohustused 9 1 190,9 547,8

Muud pikaajalised kohustused ja saadud ettemaksed 7 1,0 1,0

Netovara

13 764,6 10 043,6

Akumuleeritud ülejääk (puudujääk)

10 043,6 9 739,8

Aruandeperioodi tulem

3 695,2 250,2

Tasuta saadud põhivara 6 25,8 53,6

42

2.2 Tulemiaruanne

Tabel 23. Tulemiaruanne

Lisa 2012 2011

Tegevustulud

10 273,3 6 378,9

Maksud

4 344,1 4 094,5

Tulumaks 3 4 254,8 4 016,6

Omandimaksud 3 76,4 77,8

Kohalikud maksud 3 12,9 0,1

Kaupade ja teenuste müük 11 713,5 647,5

Riigilõivud 3,11 9,6 10,8

Tulud majandustegevusest 11 703,9 636,7

Saadud toetused 10 5 194,1 1 618,4

Muud tulud

21,6 18,5

Loodusressursside- ja saastetasud 3 9,9 18,3

Eespool nimetamata muud tulud 12 11,7 0,2

Tegevuskulud

-6 545,2 -6 098,1

Antud toetused 13,15 -319,9 -303,2

Subsiidium 13 0 -12,8

Sotsiaaltoetused ja stipendiumid 13 -232,4 -213,8

Muud toetused ja sihtfinantseerimised 13 -87,5 -76,6

Tööjõukulud 14,15 -3 470,1 -3 219,1

Majandamiskulud 15 -1 796,4 -1 736,8

Muud kulud 15 -382,9 -355,9

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 5,6,15 -575,9 -483,1

Aruandeperioodi tegevustulem

3 728,1 280, 8

Finantstulud ja kulud

-32,9 -30,6

Tulu hoiustelt 2,9 2,6 5,2

Intressikulud ja muud finantskulud 9 -35,5 -35,8

Aruandeperioodi tulem

3 695,2 250,2

43

2.3 Rahavoogude aruanne Tabel 24. Rahavoogude aruanne

Lisa 2012 2011

RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST

Aruandeperioodi tegevustulem 3 728,1 280,8

Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 5,14 575,9 483,0

Käibemaksukulu põhivara soetuselt -127,0 110,0

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 10 -4 113,8 -496,6

Korrigeeritud tegevustulem 317,2 377,2

Põhitegevusega seotud käibevara netomuutus -55,9 -97,0

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus -10,8 123,9

Kokku rahavood põhitegevusest 250,5 404,1

RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST

Tasutud põhivara eest -5 023,5 -850,6

sh materiaalse põhivara soetus 6 -4 896,5 -740,6

sh käibemaksukulu põhivara soetuselt -127,0 -110,0

Korrigeerimine muutusega võlgades hankijatele 276,6 79,4

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 6,10 3 734,4 716,8

Laekunud intresse ja muid finantstulusid 2,9 2,6 5,8

Kokku rahavood investeerimistegevusest -1 009,9 -48,6

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST

Laekunud laenud 780,0 0

Tagasi makstud laene 9 -232,8 -232,8

Makstud intressid 9 -32,0 -35,9

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 515,2 -268,7

PUHAS RAHAVOOG -244,2 86,8

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 1 796,0 1 709,2

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 1 551,8 1 795,6

Raha ja selle ekvivalentide muutus -244,2 86,8

2.4 Netovara muutuste aruanne Tabel 25. Netovara muutuste aruanne

Saldo seisuga 31.12.2011 9 739,8

Aruandeperioodi tulem 250,2

Tasuta saadud põhivara 53,6

Saldo seisuga 31.12.2011 10 043,6

Aruandeperioodi tulem 3 695,2

Tasuta saadud põhivara (vt lisa 6) 25,8

Saldo seisuga 31.12.2012 13 764,6

44

2.5 Eelarve täitmise aruanne

Saue linna 2012. aasta eelarve kinnitati Saue Linnavolikogu 15.12.2011.a määrusega nr

37 põhitegevuse tulude kogumahuga 6 101,5 tuhat eurot, põhitegevuse kulude

kogumahuga 6 097,1 tuhat eurot. Põhivara soetusteks kinnitati 8 117,4 tuhat eurot ning

sihtfinantseering soetuste katteks 5 383,1 tuhat eurot, investeerimistegevuse tulemiga -

2 826,1 tuhat eurot ja finantseerimistehingute mahuga 2 048,3 tuhat eurot. Likviidsete

varade muutus kinnitati negatiivsena 773,4 tuhat eurot (vt tabel 26, lk 45).

Saue Linnavolikogu 19.01.2012.a määrusega nr 39 kinnitati 2011. aasta lõpuks

kasutamata jäänud assigneeringute sulgemine ja linna rahaliste vahendite hulka arvamine,

välja arvatud 357,0 tuhat eurot, sh põhitegevuse kulude kogumahuga 68,0 tuhat eurot ja

põhivara soetus 289,0 tuhat eurot.

Saue linna 2012. aasta I lisaeelarve kinnitati Saue Linnavolikogu 17.05.2012.a määrusega

nr 48. Põhivara soetusteks kinnitati 35,0 tuhat eurot, investeerimistegevus negatiivse

tulemiga 35,0 tuhat eurot. Likviidsete varade muutus kinnitati negatiivsena 35,0 tuhat

eurot.

Saue linna 2012. aasta II lisaeelarve kinnitati Saue Linnavolikogu 25.10.2012.a

määrusega nr 54 põhitegevuse tulude kogumahuga 33,9 tuhat eurot, põhitegevuse kulude

kogumahuga 26,4 tuhat eurot. Põhivara soetusi vähendati 1 171,7 tuhande euro võrra ning

sihtfinantseeringut soetuste katteks 172,7 tuhat eurot, investeerimistegevuse tulemiga

1 384,4 tuhat eurot ja finantseerimistehingute mahuga miinus 1 400,0 tuhat eurot.

Likviidsete varade muutus kinnitati negatiivsena 8,1 tuhat eurot.

Saue linna 2012. aasta lõplik eelarve oli põhitegevuse tulude kogumahuga 6 135,5 tuhat

eurot, põhitegevuse kulude kogumahuga 6 191,5 tuhat eurot. Põhivara soetusteks kinnitati

7 269,8 tuhat eurot ning sihtfinantseering soetuste katteks 5 555,8 tuhat eurot,

investeerimistegevuse tulemiga miinus 1 765,8 tuhat eurot ja finantseerimistehingute

mahuga 648,3 tuhat eurot. Likviidsete varade muutus kinnitati negatiivsena summas

1 173,5 tuhat eurot (vt tabel 26, lk 45).

Saue linna 2012. aasta lõplik eelarve täideti põhitegevuse tulude kogumahuga 6 144,1

tuhat eurot, põhitegevuse kulude kogumahuga 5 842,2 tuhat eurot. Põhivara soetati

5 070,3 tuhande euro eest ning sihtfinantseeringuid soetuste katteks saadi 4 129,2 tuhat

eurot, investeerimistegevuse tulem oli miinus 974,0 tuhat eurot ja

finantseerimistehingute maht 547,2 tuhat eurot (vt tabel 26, lk 45). Põhitegevuse tulude

eelarve täideti 100,1% prognoositust ja põhitegevuse kulude eelarve 94,4% planeeritust.

Põhivara soetuste eelarve täideti 69,7% ulatuses ning põhivara soetuseks saadavate

sihtfinantseeringute eelarve 74,3%.

45

Tabel 26. Koondeelarve täitmise aruanne 2012. aastal

Esialgne eelarve

2012

Lõplik eelarve

2012

Eelarve täitmine

2012

PÕHITEGEVUSE TULUD 6 101,5 6 135,5 6 144,1

Maksutulud 4 323,9 4 333,7 4 344,0

Tulud kaupade ja teenuste müügist 709,9 720,2 713,5

Saadavad toetused 1 051,1 1 065,0 1 065,0

Muud tegevustulud 16,6 16,6 21,6

PÕHITEGEVUSE KULUD 6 097,1 6 191,5 5 842,2

Antavad toetused 358,0 398,5 319,9

Muud tegevuskulud 5 739,1 5 793,0 5 522,3

INVESTEERIMISTEGEVUS -2 826,1 -1 765,8 -974,0

Põhivara soetus -8 117,4 -7 269,8 -5 070,3

Põhivara müük 20,0 0 0

Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 5 383,1 5 555,8 4 129,2

Finantstulud ja –kulud -111,8 -51,8 -32,9

FINANTSEERIMISTEGEVUS 2 048,3 648,3 547,2

Laenude võtmine 2 351,1 951,1 780,0

Laenude tagasimaksmine -302,8 -302,8 -232,8

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS -773,4 -1 173,5 -124,9

Muutus sularahas ja hoiustes -773,4 -1 173,5 -244,2

Muutus nõuetes ja kohustustes 0 0 119,3

Saue linna eelarve täitmise aruandes erineb saadud sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks summas 4 129,2 tuhat eurot rahavoogude aruandes (vt tabel 24, lk 43) esitatuga

15,3 tuhande euro võrra seoses riigieelarvest laekuva investeeringukomponendi

kajastamisega üldises toetusfondis.

Täiendav info eelarve täitmise kohta vt Lisa 18. Eelarve täitmine, lk 70.

46

2.6 Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Arvestuspõhimõtted

Saue Linna raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea

raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele

ning mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seaduses, mida

täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ja Riigi raamatupidamise üldeeskiri.

Raamatupidamise aruanne, eelarve täitmise aruanne ja tegevusaruanne on koostatud

tekkepõhiselt. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.

Eelmise perioodi andmete esitlusviisi muutmine

Tulenevalt Rahandusministeeriumi juhendist kohalikele omavalitsustele 2012.aasta

majandusaasta aruande koostamiseks ja rakendunud kohalike omavalitsusüksuse

finantsjuhtimise seaduse nõuetest, on aruandes esitletud 2012.aasta finantsnäitajad ja

lisasid seadusest või uuest juhendist tulenevas ülesehituses. Võrreldava aasta näitajad on

jäetud võrreldaval aastal kehtinud seaduse ja juhendi ülesehitusse.

Varasematel aastatel ei esitatud bilansis eraldi varude jääke, kuna nende jääk moodustas

ebaolulise summa võrreldes ülejäänud varade kirjetega. Käesoleval aastal suurenes

varude jääk ja varude jääk kajastatakse bilansis iseseisval real.

Vastavalt Rahandusministeeriumi uuele juhendile muudeti käesolevas aastaaruandes

rahavoogude aruande kirjete jaotust. Põhivara soetusele lisanduv käibemaksukulu on

lisatud põhivara soetusele (võrreldaval perioodil on sellega seoses tõstetud 110,0 tuhat

eurot põhitegevuse rahavoogudest investeerimistegevuse rahavoogudesse).

Vara ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Vara ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtuvalt sellest, kas vara

või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem bilansikuupäevast

arvestatuna.

Raha ja pangakontod

Bilansis kajastatakse rahana pankades olevaid arvelduskontode jääke (sularaha

kalendriaasta lõpuks kassasse ei jäeta) ja lühiajalisi tähtajalisi deposiite.

Pangadeposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse

viitlaekumistena.

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse

bilansis, kes on seaduse alusel määratud maksu saajaks. Maksu- ja Tolliameti poolt Saue

linnale ülekandmata maksutulud kajastatakse nõudena bilansis ja tuluna tulemiaruandes.

47

Nõuded

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse linnavalitsuse majandustegevuse käigus tekkinud

nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (so

nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete laekumise tõenäosust

hinnatakse iga ostja kohta eraldi. Nõuete hindamise kriteeriumid:

maksetähtaeg on ületatud 90 - 180 päeva võrra, allahindlus 50%;

maksetähtaeg on ületatud üle 180 päeva, allahindlus 100%.

Aruandeperioodil laekunud, kuid varasematel perioodidel kuludesse kantud nõuded on

kajastatud aruandeperioodil ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena.

Varud

Varudena on kajastatud lasteasutuste sööklates olevad toiduained. Varud võetakse arvele

soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (v.a käibemaks, mis kajastatakse soetamisel

kuluna) ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest.

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse Saue Linnavalitsuses kasutatavaid varasid kasuliku

tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 2000 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud varade

korral alates 1917 eurost). Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis

koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara

viimiseks tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis

soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse

langusest tulenevad allahindlused. Seoses maareformi jätkumisega kajastatakse

aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad tasuta saadud põhivarana.

Maa võetakse arvele maksustamishinnaga. Arendajatelt tasuta saadud varad võetakse

arvele üleandmisaktides kajastatud maksumuses.

Põhivara parendusväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse

materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Parendusväljaminekute lisamisel hinnatakse

vara järelejäänud kasulikku eluiga, vajadusel reguleeritakse põhivara

amortisatsiooninormi. Kulutused, mis tehakse eesmärgiga tagada ning säilitada

varaobjektilt tulevikus saadavat tulu, kajastatakse nende kulude tekkimisel

aruandeperioodi kuludes. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku eluea

komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse

komponendid eraldi arvele. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt lähtudes järgmistest

eeldatavatest kasulikest eluigadest:

hooned 2 - 5%

rajatised 2,5 - 10%

masinad ja seadmed 10 - 20%

inventar 10 - 50%

arvutustehnika 33 - 50%

Maad ja kunstiväärtusi ei amortiseerita.

48

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringuks Riigiraamatupidamise Üldeeskirja tähenduses loetakse vara

(maad, hoonet või hoone osa), mida ei kasutata põhitegevuses. Materiaalse põhivara

grupist kinnisvarainvesteeringute gruppi klassifitseerimine on raamatupidamislik

hinnang, mis võib majandusaasta kestel muutuda. Saue linnas on

kinnisvarainvesteeringutena põhivara grupist ümber klassifitseeritud linnale kuuluvad

korterid (va sotsiaalkorterid) ja teenustemaja aadressil Kütise 4.

Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses,

millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused) analoogiliselt

materiaalse põhivara kajastamisele. Linnavalitsus on hinnanud kinnisvarainvesteeringute

kaetavat väärtust ja need ei vaja käesoleval hetkel allahindlust.

Renditud vara

Saue Linnavalitsus rentnikuna:

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga

seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse

kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt

omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik

omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara

kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem.

Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks.

2012. aastal linnal kapitalirendi kohustusi ei olnud. Kasutusrendi maksed kajastatakse

kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul.

Saue Linnavalitsus rendileandjana:

Linnavara rendile andmine on määratletud linnavara eeskirjadega. Kasutusrendile antud

vara kajastatakse bilansis analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimakseid kajastatakse

tuluna ühtlaselt rendiperioodi vältel.

Tulude kajastamine

Maksutulude ning loodusvarade ja saastetasude tulu üle peetakse arvestust tekkepõhiselt

vastavalt Maksu- ja Tolliameti ning Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatisele.

Kohalike maksude tulu võetakse arvele kaevelubadele väljastatud lisatingimuste alusel

(teede ja tänavate sulgemine). Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel.

Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud

toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on

teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav

kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset. Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel

rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka

selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude

sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning

tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega.

49

Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema

soetusmaksumuses, saadud sihtfinantseerimine aga kajastatakse samal ajal tuluna.

Kulude kajastamine

Kulud kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara soetamisel tasutud mittetagastatavaid maksud

ja lõivud, sh käibemaks kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel „Muud

tegevuskulud“.

Seotud osapooled

Seotud osapoolteks loetakse Saue linna volikogu ja -valitsuse liikmed ning hallatavate

asutuste juhid, kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida ning nende valitseva

või olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundus- ja äriühingud. Käesolevas

aruandes on volikogu ja linnavalitsuse liikmete ning hallatavate asutuste juhtidele

arvestatud töötasud avalikustatud tegevusaruandes ja vastavas lisas.

Eelarve täitmise aruanne

Eelarve täitmise aruanne on koostatud tekkepõhiselt ja selle andmed on võrreldavad

tulemiaruandes esitatud andmetega, välja arvatud põhivara amortisatsioonisumma.

Erinevused tulemiaruandega esinevad aruannete erineva ülesehituse poolest.

Tulemiaruandes on põhitegevus ja investeerimistegevus esitletud koos ja eelarve täitmise

aruandes eristatult. Seetõttu on tulemiaruandes tegevustuludes kajastatud saadud

toetustena nii põhitegevuseks- kui põhivarade soetamiseks saadud toetused ja

tegevuskuludes. Tulemiaruande tegevuskulude ja eelarve täitmise põhitegevuse kulude

summa erineb põhivara amortisatsioonisumma ja põhivara soetustel tasutud ning

kuludesse kantud käibemaksu summa võrra.

Bilansiväline vara

Bilansiväliselt peetakse summalist ja koguselist arvestust tegevuskuludesse kantud

väikevahendite üle maksumusega 300 kuni 2 000 eurot.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist

mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul,

kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse

võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust,

avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.

50

Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid

Tuhandetes eurodes

Tabel 27. Raha

Raha ja ekvivalendid 31.12.2012 31.12.2011

Raha arvelduskontodel pangas 93,8 605,7

Tähtajalised deposiidid pangas 1 458,0 1 190,3

Raha ja selle ekvivalendid kokku 1 551,8 1 796,0

Tähtajaliste deposiitide hulgas on kajastatud ka üleöödeposiitidel olevat raha.

Aruandeperioodil on arvestatud arvelduskontodelt ja tähtajalistelt deposiitidelt

intressitulu 2,6 tuhat eurot. Aastavahetuse seisuga sularahakassasse jääki ei jäeta.

Lisa 3. Maksunõuded ja maksutulud

Tuhandetes eurodes

Tabel 28. Maksunõuded ja maksutulud

Lühiajalised nõuded

Lühiajalised kohustused

31.12.2012 31.12.2011 31.12.2012 31.12.2011

Maksud brutosummas 442,4 403,5 133,7 166,1

Tulumaks 442,1 402,4 40,9 52,4

Maamaks 0,3 1,1 0 0

Sotsiaalmaks 0 0 79,7 98,5

Töötuskindlustusmaksed 0 0 8,9 11,2

Kogumispensionimaksed 0 0 3,5 3,3

Muud riiklikud maksud 0 0 0,7 0,7

Kokku maksud 442,4 403,5 133,7 166,1

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 1,9 4,1 0 0

Kokku maksud ja tasud 444,3 407,6 133,7 166,1

Lühiajalise nõudena on kajastatud Maksu- ja Tolliameti teatise alusel detsembrikuu eest

arvestatud ja 2013. aastal ülekantavad tulu- ja maamaks ning loodusressursside

kasutamise tasud.

Töötasudega seotud maksukohustused summas 133,7 tuhat eurot koosnevad

detsembrikuu töötasudelt arvestatud või kinnipeetud maksetest, mis kantakse Maksu- ja

Tolliametile üle 2013. aasta jaanuaris. Peamise osa maksukohustustest moodustab

sotsiaalmaks (79,7 tuhat eurot) ja tulumaks (40,9 tuhat eurot).

51

Tabel 29. Maksu- ja lõivutulud

Maksu- ja lõivutulud 2012 2011

Maksud

4 344,1 4 094,5

Tulumaks 4 254,8 4 016,6

Maamaks 76,4 77,8

Teede ja tänavate sulgemise maks 12,9 0,1

Lõivud (vt lisa 11) 9,6 10,8

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 9,9 18,3

Tasud vee erikasutusest 8,4 7,8

Maa-ainese kaevandamisõiguse tasu 1,1 0

Saastetasud 0,4 10,5

Kokku maksud ja lõivud 4 363,6 4 123,6

Tulu- ja maamaksu kogub ja kannab KOV-le Maksu- ja Tolliamet. Aruandeperioodi

lõpuks deklareeritud, kuid üle kandmata maksutulu on kajastatud vastavalt Maksu- ja

Tolliametist saadud teatistele. Teede ja tänavate sulgemise maks on kehtestatud Saue

Linnavolikogu 21.09.1995.a määruse nr 33 alusel. 2012. aastal laekus nimetatud

kohalikku maksutulu 12,9 tuhat eurot.

Tulu loodusressursside kasutamisest kogub Keskkonnaministeerium ja KOV-le kannab

Maksu- ja Tolliamet. Tuluna loodusressursside kasutamisest on kajastatud vee

erikasutustasud summas 8,4 tuhat eurot, maa-ainese kaevandamisõiguse tasu 1,1 tuhat

eurot ja saastetasud summas 0,4 tuhat eurot (vt lisa 12, lk 63).

Lisa 4. Muud nõuded ja ettemaksed

Tuhandetes eurodes Tabel 30. Muud nõuded ja ettemaksed

31.12.2012 31.12.2011

Lühiajaline osa

Pikaajaline osa

Lühiajaline osa

Pikaajaline osa

Nõuded ja ettemaksed 146,7 1,4 102,2 0

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 108,3 1,3 75,7 0

Nõuded ostjate vastu 34,0 0 21,3 0

Brutosummas 37,7 0 25,3 0

Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -3,7 0 -4,0 0

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud

4,3 0 5,1 0

Viitlaekumised (intressinõuded) 0,1 0 0 0

Muud nõuded 0 0,1 0,1 0

Sihtfinantseerimise nõuded 289,9 0 212,8 0

Nõuded toetuste eest, sh sihtfinantseering (vt lisa 10)

284,4 0 212,8 0

Ettemakstud toetused 5,5 0 0 0

Muud nõuded ja ettemaksed kokku 436,6 1,4 315,0 0

52

Nõuded ostjate vastu koosnevad erinevatest müügiarvete nõuetest 13,0 tuhat eurot sh 10,5

tuhat eurot nõue hanketingimuste rikkumiste katteks; teistele omavalitsustele müüdud

haridusteenuste eest 9,8 tuhat eurot, linnavara rendist 8,9 tuhat eurot, haridus- ja

kultuuriasutuste osalus- ja muudest tasudest 5,4 tuhat eurot ning hankijate ettemaksetest

0,6 tuhat eurot. Ettemaksed hankijatele (0,6 tuhat eurot) koosnevad ettemaksetest neljale

ettevõttele sh Saue Gümnaasiumi poolt tehtud ettemaksest entsüklopeedia soetamiseks

summas 0,5 tuhat eurot.

Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest 40 protsenti moodustavad korteriüüride

nõuete allahindlused ja ülejäänud osa on erinevate hallatavate asutuste teenuste

allahindlused.

Haridusteenuste eest on 31.12.2012.a seisuga pikaajaline võlglane Hanila Vallavalitsus

(2,9 tuhat eurot), nõue tema vastu on hinnatud 100% ebatõenäoliselt laekuvaks. Hanila

Vallavalitsuselt võla kättesaamiseks on korduvalt pöördutud Hanila Vallavalitsuse, Lääne

Maavalitsuse ja Rahandusministeeriumi poole.

Maksude ettemaksete ja tagasinõuetena on kajastatud detsembrikuu käibedeklaratsiooni

alusel Maksu- ja Tolliametilt tagasinõutav käibemaksu summa. Käibemaksu tagasinõue

on seotud ÜVK väljaehitamiseks tehtud kuludega.

Ettemakstud toetus summas 5,5 tuhat eurot koosneb mittetulundusühingutele antud

toetuste summadest, mille kohta ei ole toetuse saajatelt aruandeperioodi lõpuks aruannet

laekunud. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud töötasudega seotud kulud 1,0 tuhat

eurot, ettemakstud tulevaste perioodide kulud 3,3 tuhat eurot ja toiduainete ladudes

olevad varud 2,8 tuhat eurot.

Lisa 5. Kinnisvarainvesteeringud

Tuhandetes eurodes

Tabel 31. Kinnisvarainvesteeringute liikumine

Summa

Jääk seisuga 31.12.2011 Soetusmaksumus 640,6

Akumuleeritud kulum -143,5

Põhivara jääkmaksumus 497,1

Üle toodud materiaalsest põhivarast 7,7

Amortisatsioon ja allahindlus -24,2

Jääk seisuga 31.12.2012

Soetusmaksumus 650,5


Põhivara jääkmaksumus 480,6

53

Kinnisvarainvesteeringutena on kajastatud Magdaleena 4 hoonest 1/14 osa koos

sotsiaalmaaga samal aadressil, erinevatesse korteriühistutesse kuuluvad Saue linna

korterid koos elamumaaga ja Kütise 4 asuv teenustemaja koos teenindusmaaga.

Tabel 32. Kinnisvarainvesteeringute haldamine

2012 2011

Tulud kinnisvarainvesteeringutelt 29,2 24 4

sh üüri- ja renditulud 13,9 10,3

Kinnisvarainvesteeringute halduskulud 22,3 17,9

Renditulu rendilepingutelt tulevastel perioodidel

2013.a 16,8 10,3

2014.a 12,8 9,5

2015.a 7,9 8,8

2016.a 5,8 6,4

2017.a 5,8 5,8

2018.a ja hiljem 5,8 5,8

Tulud kinnisvarainvesteeringutelt sisaldavad lisaks üüri- ja rendituludele tulusid

kaasnevate kommunaalkulude edasiandmisest.

Renditulu rendilepingutelt tulevastel perioodidel

Kütise 4 teenindusmaja on erinevatele rentnikele rendile antud perioodideni aprill 2013.a,

august 2014.a ja aprill 2015.a ning tähtajatult kahele rentnikule. Arvestatud keskmine

renditulu ühes kuus on 780 eurot. Erinevatesse korteriühistutesse kuuluvate korterite

üürnikega sõlmiti 2012.aastal uued tähtajalised üürilepingud, arvestuslik keskmine

üüritulu korteri kohta on 114 eurot kuus.

Lisa 6. Materiaalne põhivara

Tuhandetes eurodes

Materiaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on alates 01.01.2011 soetatud vara korral

2 000 eurot (ilma käibemaksuta).

Põhivara soetati kokku 4943,2 tuhande euro eest (vt tabel 33, lk 54), sealhulgas

mitterahalise sihtfinantseerimisena 46,7 tuhande euro väärtuses. Lõpetamata ehitustena

kajastati aasta jooksul 4 864,6 tuhat eurot (sh tänavate, teede rekonstrueerimise kulud

367,4 tuhat eurot, linna ÜVK laiendamise kulud 4 258,1 tuhat eurot, gümnaasiumi

juurdeehituse kulud 36,4 tuhat eurot, gümnaasiumi ventilatsioonisüsteemi ehituse kulud

145,0 tuhat eurot, noortekeskuse skatepargi ehituse ja seadmete kulud 57,7 tuhat eurot).

Ettemakseid põhivara soetuseks tehti 2,8 tuhande euro ulatuses, sh muusikakoolile

54

akordioni ostmiseks 2,2 tuhat eurot ja E-õpilaspileti süsteemi loomise kulud 0,6 tuhat

eurot. Aruandeperioodi lõpuks lõpetamata tööde ja ettemaksete saldo summas 3143,0

tuhat eurot (sh linna ÜVK kuludeks 2 856,6 tuhat eurot, tänavate ehitust 249,0 tuhat

eurot, gümnaasiumi juurdeehitust 36,8 tuhat eurot ja E-õpilaspileti süsteemi loomiseks

tehtud ettemakset 0,6 tuhat eurot).

Ümberklassifitseerimisena on kajastatud varasid lõpetamata tööde ja ettemaksete grupist

materiaalse põhivara gruppi 2 400,7 tuhande euro väärtuses (sh noortekeskuse skatepargi

ehitus ja atraktsioonid, gümnaasiumi hoone ventilatsiooni ehituse kulud, teede ja tänavate

rekonstrueerimine ja ehitus, linna ÜVK laiendamise osa 2 ehituse kulud, akordioni

soetus).

Maha kanti põhivara soetusmaksumusega 96,2 tuhande euro (sh rajatisi 29,0 tuhat eurot,

IT seadmed 1,9 tuhat eurot, muud põhivara 6,3 tuhat eurot, lõpetamata ehituse kulusid

59,0 tuhat eurot) väärtuses. Maha kantud põhivara kulum oli 30,4 tuhat eurot.

Tulemiaruandes (vt lk 42, rida „Põhivara amortisatsioon“) summas 575,9 tuhat eurot on

kajastatud materiaalse põhivara kulum ja allahindlus summas 485,9 tuhat eurot, põhivara

mahakandmise jääkmaksumus 65,8 tuhat eurot ja kinnisvarainvesteeringute kulum 24,2

tuhat eurot.

Tabel 33. Materiaalse põhivara liikumine

Maa Hooned ja rajatised

Masinad ja sead-

med

Muu põhivara

Lõpetamata tööd ja

ettemaksed Kokku

Jääk perioodi alguses

Soetusmaksumus 1 473,3 9 391,4 85,6 364,9 735,3 12 050,5

Kogunenud kulum 0,0 -2 926,0 -69,2 -290,4 0,0 -3 285,6

Jääkväärtus 1 473,3 6 465,4 16,4 74,5 735,3 8 764,9

Soetused ja parendused 0,0 4,6 5,5 19,0 4 867,4 4 896,5

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,0 17,5 29,2 0,0 0,0 46,7

Kulum ja allahindlus 0,0 -459,4 -10,8 -15,7 0,0 -485,9

Muu mahakandmine jääkväärtuses 0,0 -6,1 0,0 -0,7 -59,0 -65,8

Üle viidud kinnisvara investeeringutesse -0,3 -7,4 0,0 0,0 0,0 -7,7

Ümberhindlused 25,8 0,0 0,0 0,0 0,0 25,8

Ümberklassifitseerimine 0,0 2 398,5 0,0 2,2 -2 400,7 0,0

Kokku liikumised 25,5 1 947,7 23,9 4,8 2 407,7 4 409,6

Jääk perioodi lõpus

Soetusmaksumus 1 498,8 11 773,4 118,4 379,8 3 143,0 16 913,4

Kogunenud kulum 0,0 -3 360,3 -78,1 -300,5 0,0 -3 738,9

Jääkväärtus 1 498,8 8 413,1 40,3 79,3 3 143,0 13 174,5

Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summana 4 746,9 tuh

eurot, mis tuleneb järgmistest summadest:

1) aruandeaasta soetuste summa 4896,5 tuhat eurot;

2) käibemaksukulu aruandeaasta soetustelt 127,0 tuh eurot (vt ka lisa 15);

55

3) liidetud aasta lõpuks tarnijatele tasumata summa 380,4 tuhat eurot ja lahutatud

aasta alguseks tarnijatele tasumata summa 103,8 tuhat eurot;

Saadud mitterahalise sihtfinantseerimisena on kajastatud sotsiaalteenuste arendamiseks

saadud elektriauto summas 29,2 tuhat eurot ja ehitaja poolt Kuuma tänavale tehtud

parendused summas 17,5 tuhat eurot. Aruandeaastal võeti ümberhindlusena arvele varem

maakatastrisse kandmata maad summas 25,8 tuhat eurot, mis hinnati maa

maksustamishinnas.

Tabel 34. Rendile antud materiaalse põhivara jaotus

Hooned ja rajatised

Jääkväärtus 31.12.2011 155,3



Jääkväärtus 31.12.2012 192,3



Saue Gümnaasiumi sööklaosa on antud rendile kuni 06.10.2014, ühe kuu rendisumma on

458 eurot. Tule tn 7 hoonest on välja renditud 14 korterit ning hoone administratiivosas

paiknevate ruumide kohta on sõlmitud 3 rendilepingut (2 mittetulundusühingutega ja 1

seltsinguga). Väljarenditud varana on kajastatud muusikakooli pillide kasutusse andmist.

2011.a aruandes tabel 25 „Vara soetusmaksumus ja kogunenud kulum vastavalt

väljarenditud pindadele bilansivälises arvestuses“ sisaldab andmeid materiaalse põhivara

ja kinnisvarainvesteeringute kohta.

Tabel 35. Rendile antud materiaalse põhivara ja muu vara haldamine

2012 2011

Kasutusrenditulud materiaalselt põhivaralt 41,2 36,4

Kasutusrendile antud põhivara halduskulu 20,2 15,8

Renditulu tulevastel perioodidel

Järgmisel majandusaastal 10,4 6,4

1 kuni 2 aastal 8,0 5,5

2 kuni 3 aastal 3,2 4,1

3 kuni 4 aastal 2,5 0

4 kuni 5 aastal 2,5 0

Peale 5.aastat 2,5 0

2012.aastal uuendati munitsipaal- ja sotsiaalkorterite väljarentimise korda ning kehtestati

üürihinnad. Seoses sellega sõlmiti muudetud tingimustel uued üürilepingud, mille alusel

on arvestuslik keskmine üüritulu korteri kohta on 23 eurot kuus.

56

Lisa 7. Muud kohustused ja saadud ettemaksed

Tuhandetes eurodes

Tabel 36. Muud kohustused ja saadud ettemaksed

31.12.2012 31.12.2011

Lühiajaline osa

Pikaajaline osa

Lühiajaline osa

Pikaajaline osa

Sihtfinantseerimine kokku (vt lisa 10) 72,1 0 292,6 0

sh sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 63,3 0 289,6 0

sh sihtfinantseerimiseks saadud vahendid 8,8 0 3,0 0

Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 146,8 1,0 197,6 1,0

sh maksukohustused (lisa 3) 133,7 0 166,1 0

sh saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud

6,0 1,0 29,9 1,0

sh intressivõlad 5,1 0 1,6 0

sh toetuste andmise kohustused 1,9 0 0 0

sh viitvõlad 0,1 0 0 0

Kokku muud kohustused ja saadud ettemaksed

218,9 1,0 490,2 1,0

Saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud koosnevad tulevaste perioodide

ettemakstud kuludest summas 4,7 tuhat eurot ning ehitus- ja kasutuslubade väljaandmise

eest ettemakstud tasudest summas 1,3 tuhat eurot. Ettemakstud ehitus- ja kasutusload

periodiseeritakse tuludesse lubade väljaandmise perioodis.

Intressivõlad summas 5,1 tuhat eurot on arvestatud vastavalt laenulepingutes märgitud

intressimakse tähtaja ja aruandeperioodi viimase kuupäeva vahelise perioodi tekkepõhise

maksekohustusena. Intressikohustused jagunevad SA KIK vahel (4,2 tuhat eurot) ja AS

Swedbank (0,9 tuhat eurot) vahel.

Toetuste andmise kohustusena on kajastatud linnavalitsuse korralduste alusel määratud,

kuid aruandeperioodi lõpuks välja maksmata toetused mittetulundusühingutele summas

1,8 tuhat eurot ja sotsiaaltoetused summas 0,1 tuhat eurot.

Viitvõlana on kajastatud aruandeperioodi lõpuks töötajate töötasudest kinnipeetud ja

bilansipäevaks kohtutäiturile ülekandmata summa.

Pikaajaliste ettemaksena (1,0 tuhat eurot) on kajastatud rendilepingu alusel saadud

ettemaks lõpptähtajaga oktoober 2014. aasta.

57

Lisa 8. Eraldised ja tingimuslikud kohustused

Eraldistena on bilansis kajastatud 1,5 tuhat eurot Saue linna eestkostel olnud alaealise

poolt 2012. aastal tekitatud kahjude hüvitamiseks. Eraldise summa aluseks on Harju

Maakohtu 24.01.2013.a otsus nr 1-12-12456.

Bilansiväliselt peetakse arvestust ehitus- ja rekonstrueerimistööde ja olulisemate

hankelepingute kohta, mida ei ole bilansis kohustusena arvele võetud. Seisuga

31.12.2012.a on bilansiväliselt arvestatud ÜVK väljaehituse lõppmaksekohustust summas

76,8 tuhat eurot.

Bilansiväliselt on arvestatud järgmisi rendile võetud varadest tulenevaid kohustusi:

kuumajoogiaparaat kuni veebruarini 2014.a, kuu rendisumma on 38 eurot; gümnaasiumi

jõusaali seadmed kuni märtsini 2013, kuu rendisumma on 320 eurot; 16 volikogu arvutit

kuni aprillini 2014, kuu rendisumma on 320 eurot; 19 arvutit gümnaasiumis kuni

oktoobrini 2014a, kuu rendisumma on 16 eurot; erinevatelt ettevõtetelt tähtajatult kolm

joogivee jahutit keskmise kuusummaga 35 eurot ja ujula makseterminal kuu

rendisummaga 11 eurot.

Lisa 9. Laenukohustused

Tuhandetes eurodes

Saue linn on kasutanud võõrvahendeid investeeringute katteks. 2012. aastal lõppesid

Saue lasteaed „Midrimaa“ uue korpuse ehitamiseks võetud laenu tagasimaksed, 2016.

aastani tasutakse Saue Avatud Noortekeskuse ehitamiseks võetud laenu tagasimakseid.

2012. aastal sõlmiti ÜVK väljaehitamiseks laenuleping Keskkonnainvesteeringute

Keskuse Sihtasutusega maksimaalses summas 926,4 tuhat eurot, millest võeti kasutusele

780,0 tuhat eurot. Ülejäänud laenuosa võetakse vastavalt vajadusele kasutusele 2013.

aasta jooksul.

Saue linna kogulaenukoormus 2012. aasta lõpuks on 1327,8 tuhat eurot (2011.a lõpus

780,6 tuhat eurot). Koos muude olemasolevate bilansiliste lühi- ja pikaajaliste

kohustustega on kohustuste summa 2 327,4 tuhat eurot, mis moodustab linna eelarve

puhastuludest 38 protsenti (2011.a 30 protsenti).

Laenude intressikulude katmiseks kulus 2012. aastal 35,5 tuhat eurot (2011.a 35,8 tuhat

eurot) ja intressidena teeniti 2,6 tuhat eurot (2011.a 5,2 tuhat eurot).

58

Tabel 37. Laenukohustused järelejäänud tähtaja järgi

Järelejäänud tähtajaga

Kokku Kuni 1a 1-2a 2-3a 3-4a 4-5a üle 5a

Jääk seisuga 31.12.2011

Pangalaenud 232,8 136,9 137 137 136,9 780,6

Jääk seisuga 31.12.2012 136,9 189,9 189,9 189,9 52,9 568,3 1327,8

Pangalaenud 136,9 189,9 189,9 189,9 52,9 568,3 1327,8

Informatsioon laenulepingute kaupa

Laenu andja Lõpp-tähtaeg

Lepinguline intressimäär Jääk Intressikulu

31.12.2012 31.12.2011 2012 2011

AS SEB 31.12.2012 panga baas+0,55% 0 95,8 0,6 2,5

AS Swedbank 15.12.2016 6 kuu EURIBOR+2,9% 547,8 684,8 25,2 33,3

KIK SA 25.02.2031 6 kuu EURIBOR+1,0% 780,0 0 9,7 0

Aruandeperioodil on arvestatud intressitulusid 2,6 tuhat eurot (vt Tulemiaruanne, lk 42).

2013. aastal on investeeringute eelarve täitmiseks planeeritud võtta laenu kuni 2,8

miljonit eurot.

Lisa 10. Saadud toetused

Tuhandetes eurodes

Sihtfinantseerimisest saadi tulu kokku 5 194,1 tuhat eurot, sh põhivara soetamiseks

4 113,8 tuhat eurot (vt tabel 38, lk 60 ja tabel 39, lk 61). Põhivara soetamise

sihtfinantseeringu hulgas on kajastatud varana saadud elektriauto ja tänava maksumust

kokku summas 46,7 tuhat eurot.

Rahavoogude aruandes real „Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks“ (vt lk

43) kajastatud summa sisaldab nii rahana saadud sihtfinantseerimist (summas 3 916,7

tuhat eurot) kui ka sellist mitterahalist sihtfinantseerimist, kus varade soetamisel tasus

sihtfinantseerimise andja otse tarnijale (summas 150,4 tuhat eurot) ning laekumisi on

korrigeeritud muutustega sihtfinantseerimise nõuetes-kohustustes (summas 332,7 tuhat

eurot).

Kokku summa 3 734,4 tuhat eurot sisaldab:

SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus ÜVK rajamiseks saadud tulu summas

3 742,7 tuhat eurot, millest on maha arvatud aasta muutused põhivara

sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksete ja nõuete saldomuutused aasta alguse ja

aasta lõpus kokku summas 533,6 tuhat eurot;

Riigi kinnisvara AS-i kaudu Saue Gümnaasiumi ventilatsioonisüsteemi

väljaehitamiseks saadud summat 174,0 tuhat eurot;

59

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt saadud eraldis teede

investeeringuteks summas 62,1 tuhat eurot;

EAS-lt Saue noortekeskuse skate-pargi rajamiseks saadud 31,9 tuhat eurot, millest

on maha arvatud aasta lõpuks põhivara sihtfinantseerimise nõue summas 3,1 tuhat

eurot;

kergliiklustee rajamiseks saadud 24,3 tuhat eurot, millele on lisatud põhivara

sihtfinantseerimise nõuete ja kohustuste saldo muutus summas 204,0 tuhat eurot;

lasteaia mänguväljaku rajamiseks saadud 20,0 tuhat eurot;

gümnaasiumi laiendamiseks ja IT seadmete soetamiseks saadud 12,1 tuhat eurot.

Saadud sihtfinantseerimise nõuete jääk (vt Tabel 38 lk 60) perioodi lõpuks koosneb

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse lõppmaksest Saue Avatud Noortekeskuse skate-pargi

väljaehitamiseks summas 3,1 tuhat eurot ja nõudest Sihtasutuse

Keskkonnainvesteeringute Keskus (SA KIK) vastu Saue linna ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni tööde (ÜVK) rahastamisel summas 281,3 tuhat eurot.

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksete/kohustuste jääk perioodi lõpuks summas 72,1

tuhat eurot (Tabel 38 lk 60) koosneb SA KIK ettemakse jäägist ÜVK väljaehitamiseks

summas 33,4 tuhat eurot, Haridus- ja Teadusministeeriumilt Saue Gümnaasiumi

rekonstrueerimiseks saadud vahendite jäägist summas 29,9 tuhat eurot ning hallatavate

asutuste erinevate projektide rahastamiseks laekunud ettemaksete jäägist kokku summas

8,8 tuhat eurot.

Peamise osa eelpool nimetatud hallatavate asutuste erinevate projektide ettemaksetest

moodustavad Saue Avatud Noortekeskuse projektid (sh Eesti Noorsootöö Keskuselt 3,9

tuhat eurot Eesti Avatud Noortekeskuse Ühenduselt 1,1 tuhat eurot) ja 2013.aasta laulu-

ja tantsupeo ettevalmistamiseks saadud vahendid summa 2,9 tuhat eurot.

60

Tabel 38. Saadud toetused

2012 31.12.2012 2011 31.12.2011

Saadud tegevuskulude

sihtfinant-seerimine

Saadud sihtfinant-seerimine põhivara

soetuseks

Nõu-ded

Laeku-nud ette-

maksed

Saadud tegevuskulude

sihtfinant-seerimine

Saadud sihtfinant-seerimine põhivara

soetuseks

Muud toetused

Nõu-ded

Laeku-nud ette-maksed

Rahalised sihtfinantseerimised 1 072,6 150,4 8,6 38,7 1 113,1 208,9 0,8 208,9 3,0

Riigieelarve toetusfondist 1 026,1 0 0 0 1 025,7 0 0 0 0

Erinevate projektide elluviimiseks 29,9 58,2 3,1 38,7 23,5 208,9 0,8 208,9 3,0

Saadud õppelaenude kustutamiseks 15,2 0 0 0 18,0 0 0 0 0

Annetused 1,4 0 0 0 1,0 0 0 0 0

Riigilt ja ministeeriumidelt investeeringuteks 0 92,2 0 0 44,9 0 0 0 0

Tegevustoetused kolmandale sektorile 0 0 5,5 0 0 0 0 0 0

Mitterahalised sihtfinantseerimised (põhivara

soetuste korral, mille eest tasus toetuse andja otse tarnijale) (vt lisa 6)

0 3 916,7 281,3 33,4 0 247,2 0,0 3,9 289,6

EL Ühtekuuluvusfondist veemajanduse rekonstrueerimiseks

0 3 742,7 281,3 33,4 0 14,8 0 3,9 289,6

RKAS CO2 koolihoone ventilatsioon 0 174,0 0 0 0 0,4 0 0 0

Innove SA-lt Avatud Noortekeskus 0 0 0 0 0 232,0 0 0 0

Kaupadena saadud mitterahalised sihtfinantseerimised (vt lisa 6 ja tabel 39)

7,7 46,7 0 0 7,8 40,6 0,0 0,0 0,0

Raamatud Maakonna Keskraamatukogust 7,7 0 0 0 7,8 0 0 0 0

Elektriauto Sotsiaalministeeriumist 0 29,2 0 0 0 0 0 0 0

Erasektorist 0 17,5 0 0 0 40,6 0 0 0

Kokku saadud toetused 1 080,3 4 113,8 289,9 72,1 1 120,9 496,7 0,8 212,8 292,6

61

Tabel 39. Saadud toetused allikate lõikes

2012 2011

SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus ÜVK rajamiseks 3 742,7 14,8

Klasside ventilatsioon CO2 saastekvootide arvelt 174,0 0,4

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt teede ehitamiseks 62,1 0*

EASilt Saue Avatud Noortekeskuse skate-pargi atraktsioonid 31,9 0

Sotsiaalministeeriumilt elektriauto 29,2 0

Maardu Linnavalitsus / EAS / Saue-Padula-Laagri kergliiklustee projekt 24,3 208,9

Siseministeeriumilt Saue lasteaed „Midrimaa“ mänguväljak 20,0 0

Ehitaja poolt renoveeritud Kuuma tänava maksumus 17,5 0

Haridus- ja Teadusministeeriumilt Saue Gümnaasiumi juurdeehituseks 10,1 0

Tiigrihüppe SA-lt Saue Gümnaasiumile 2,0 0

SA-lt Innove EL-abi vahendamine Avatud Noortekeskuse ehitamiseks 0 232,0

Kadaka elamurajooni tänavavalgustuse tasuta võõrandamine 0 40,6

Toetused põhivara soetamiseks kokku 4 113,8 496,7

Valitsussektorist (sh õppelaenude kustutamiseks) 28,7 26,1

Muudelt residentidelt 9,1 6,2

Eesti Avatud Noortekeskuse Ühenduselt 3,5 6,1

Annetused ja muud vabatahtlikud maksed 1,4 0

Eesti Kultuurkapitalilt 1,3 1,9

Teistelt omavalitsustelt projektide läbiviimiseks 1,0 0

Harjumaa Omavalitsuste Liidult 0,3 2,0

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt teede hoiuks 0 44,9

Toetused tegevuskuludeks kokku 45,3 87,2

Toetusfondist koos investeeringu komponendiga 1 026,1 1 025,6

Harju Maakonnaraamatukogust tasuta saadud raamatud 7,7 7,8

Kredex SA-lt elektriauto laadijad 1,2 0

Annetused ja muud vabatahtlikud maksed 0 1,0

Klasside ventilatsioon CO2 saastekvootide arvelt – käibemaksu katteks 0 0,1

Muud toetused kokku 1 035,0 1 034,5

Saadud toetused kokku 5 194,1 1 618,4

*2011.aastal kasutati teede korrashoiuks eraldatud raha summas 44,9 tuhat eurot teede jooksvaks remondiks

Toetusfondist eraldati vahendeid järgmisteks tegevusteks:

hariduskulude katmiseks 972,7 tuhat eurot;

investeeringute toetuseks 15,3 tuhat eurot;

toimetulekutoetusteks 30,6 tuhat eurot;

sotsiaaltoetuste ja -teenuste korraldamiseks ja arendamiseks 7,3 tuhat eurot;

sündide ja surmade registreerimise korraldamiseks 0,2 tuhat eurot.

62

Lisa 11. Tulud kaupade ja teenuste müügist

Tuhandetes eurodes

Tabel 40. Tulud kaupade ja teenuste müügist

Tulud kaupade ja teenuste müügist 2012 2011

Tulud haridusalasest tegevusest 451,4 404,7

Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 123,1 117,6

Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 42,1 41,9

Üür ja rent vara kasutusrendile andmisest 41,2 36,4

Tulud elamu- ja kommunaaltegevusest 23,6 20,7

Üür ja rent kinnisvarainvesteeringutelt 13,9 10,3

Riigilõivud 9,6 10,8

Muud tulud, sh tulud üldvalitsemistegevusest 5,7 4,5

Tulud sotsiaalse kaitse ja tervishoiu tegevusest 2,9 0,6

Kokku tulud kaupade ja teenuste müügist 713,5 647,5

Tuluna haridusalasest tegevusest kajastatakse laekumisi koolitusteenuse osutamisest

teiste KOV õpilastele ja lastele (vt tabel 10, lk 17), gümnaasiumi pikapäevarühma

osalustasudest, lasteaia kohatasust, toidurahast ja tasuliste ringide osalustasudest. Lasteaia

lapsevanemate poolt tasutud kohatasu laekumine on suurenenud 50,8%, vanemate poolt

kaetava kohatasu määr 2012. aastal oli 31,90 eurot. Lasteaia laste toiduraha eest

laekumine on suurenenud 0,8%, toidupäeva maksumus on alates 2008. aastast püsinud

samal tasemel maksumusega 1,40 eurot.

Tuluna kultuuri- ja kunstialasest tegevusest kajastatakse laekumisi huviharidusteenuse

osutamisest teiste KOV õpilastele (vt tabel 10, lk 17), muusikakooli õppetasudest,

huvikeskuse tasuliste ringide tasudest, noortekeskuse laagrite ja ringide osalustasudest

ning raamatukogu viivisetuludest.

Tuluna elamu- ja kommunaalmajandusest kajastatakse Kütise 4 teenindusmaja (46,7%)

ning linna sotsiaal- ja munitsipaalkorterite (53,3%) rendile andmisega kaasnevate

kommunaalkulude katteks saadud tulu. Üüri- ja renditulu arvestatakse Saue

Linnavolikogu määrustega kehtestatud elu- ja mitteeluruumide üürimäärade ja

renditariifide alusel.

Riigilõivudest 93,4% moodustab tulu ehitus- ja kasutuslubade väljastamisest ning 6,6%

äriühingute majandustegevuse registrisse kandmise eest.

Muude tuludena kajastatakse linna tasuta infolehe reklaampindade müügist laekuvat tulu.

Tulud sotsiaalse kaitse ja tervishoiu tegevusest koosnevad 74,8% ulatuses päevakeskuse

tegevustuludest, 16,7% ulatuses lastevanematele tasulise koolituse korraldamise

osalustasudest ning 8,5% ulatuses elektriautoga osutatava tasulise invatransporditeenuse

korraldamisest.

63

Lisa 12. Muud tegevustulud

Tuhandetes eurodes

Tabel 41. Muud tulud

2012.a 2011.a

Muud tegevustulud 11,7 0,2

Tulud loodusressursside kasutamisest (vt lisa 3) 9,5 7,8

Saastetasud (vt lisa 3) 0,4 10,5

Muud tulud kokku 21,6 18,5

Muudest tegevuskuludest 10,5 tuhat eurot on kajastatud muu tuluna linna nõue Saue-

Laagri-Padula kergliiklustee kvalifitseerimisnõuete rikkumise kohta hanget korraldanud

ettevõtte vastu. Muudest tuludest 0,8 tuhat eurot on linnale tasutud erinevad

kahjuhüvitised.

Lisa 13. Antud toetused

Tuhandetes eurodes

Tabel 42. Antud toetused

2012 2011

Subsiidiumid 0 12,8

Bussiliini 190 kompensatsioon 0 12,8

Sotsiaaltoetused, preemiad ja stipendiumid füüsilistele isikutele 232,4 213,8

Peretoetused (sh sünnitoetused) 82,4 77,4

Toimetulekutoetused 27,9 33,9

Muud sotsiaaltoetused (sh toetused vanuritele) 42,2 46,4

Toetused puuetega inimestele 42,8 33,5

Õppetoetused 29,6 14,9

Preemiad, linna stipendiumid 7,5 7,7

Muud toetused ja sihtfinantseerimised 87,5 76,6

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 71,0 60,7

Kultuuri- ja spordikomisjoni ettepanekutel 58,2 47,9

Saue linna Invaühingule 3,2 3,2

Kaitseliidu Saue malevale 5,8 5,8

Saue Vabakirikule 3,8 3,8

Liikmemaksud 16,5 15,9

Omavalitsusliitudele 11,2 10,6

Muud liikmemaksud 5,3 5,3

Antud toetused kokku 319,9 303,2

64

Sotsiaaltoetused füüsilistele isikutele on täienenud uute sissetulekust mittesõltuvate

toetustega, milleks on eakate sünnipäevatoetus ja õpilaste koolilõuna hinnavahe

kompenseerimise toetus.

Tabel 43. Suurimad spordi- ja kultuuritoetuste saajad 2012.a

Klubi, ühing Summa Klubi, ühing Summa

Saue Jalgpalliklubi 12,2 Spordiklubi Saue Tammed 3,7

Kergejõustikuklubi TIPP 8,1 Katleri Taekwondoklubi 3,2

Harjumaa Noorte Puhkpilliorkester 5,4 Vibuklubi Sagittarius 2,4

Spordiklubi Keila Swimclub 4,1 Karateklubi Kimura Shukokai 2,4

Saue FOLK 4,0 Saue Spordiklubi 2,1

Keila Korvpallikool 4,0 Saue Haridusselts „Vitalis“ 1,6

Lisa 14. Tööjõukulud

Tuhandetes eurodes

Personalikulude arvestamise aluseks olid Saue Linnavolikogu 21.01.2010 määrused nr 1

„Saue Linnavalitsuse teenistujate palgakorralduse alused“ ja nr 2 „Saue linna

ametiasutuse hallatavate asutuste töötasustamise alused“, 20.10.2011 määrus nr 34 „Saue

Linnavalitsuse teenistujate palgaastmestiku ja hallatavate asutuste töötasuastmestiku

muutmine“ ning 27.03.2012 määrus nr 46 „Saue Linnavolikogu 21.jaanuari 2010 aasta

määruste nr 1 ja nr 2 muutmine“. Saue Linnavolikogu liikmetele maksti hüvitist Saue

Linnavolikogu 18.02.2010 määruse nr 3 “Volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest

tasu maksmise ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste hüvitamise kord” alusel.

Tabel 44. Töötasukulud tegevusvaldkondade lõikes

Tegevusvaldkond

2012 2011

Töötajate arv

Töötasu-kulud

Töötajate arv

Töötasu-kulud

Haridus 162,9 1 526,8 158,9 1 476,2

Vaba aeg, kultuur 38,2 377,0 31,6 299,7

Linnavalitsus 15,1 333,5 15,2 272,8

Sotsiaalne kaitse 8,0 97,0 7,5 85,2

Majandus 5,9 83,9 6,5 96,7

Ajutised töölepingud - 75,2 - 77,1

Volikogu - 54,8 - 54,3

Kokku töötajate arv ja töötasukulud 230,1 2 548,2 219,7 2 362,0

65

Tabel 45. Tööjõukulud kululiikide lõikes

Kululiigid 2012 2011

Töötasukulud 2 548,2 2 362,0

Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaksed 894,7 830,9

Erisoodustused 27,2 26,2

Töötajate õppelaenude kustutamine 9,1 10,7

Muud erisoodustused 8,1 36,9

KOKKU 3 470,1 3 219,1

Õppelaene kustutatakse vastavalt seadusele, linnale eraldatakse selleks vahendid

Rahandusministeeriumist. Õppelaene kustutati keskmiselt 22-l isikul, kellest valdav osa

töötab haridusvaldkonnas (kümme lasteaias, seitse gümnaasiumis).

Töötasukuludesse on arvestatud lisaks töötasudele, lisatasudele, preemiatele ja

haigushüvitistele ka arvestuslikud puhkustasukohustuse summad. Arvestuslik

puhkusetasukohustus leitakse tekkepõhiselt aruandeperioodi lõpus kasutamata

puhkustasude summana. Puhkustasukohustuse summa on aruandeperioodil vähenenud

8,7 tuhande euro võrra jäädes 2012. aasta lõpuks 112,4 tuhande euroni.

Tabel 46. Tööjõukuludelt arvestatud kohustuse jaotus

2012 2011

Puhkustasude kohustus 112,4 121,1

Töötasu võlgnevus 96,4 84,5

Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus 40,2 35,2

Deklareerimata kinnipeetud tulumaks 20,9 17,4

Deklareerimata kinni peetud ja arvestatud töötuskindlustusmakse 3,4 4,2

Deklareerimata kinnipeetud kogumispension 1,7 1,545

Muud võlad töövõtjatele 0,4 0,2

Võlad majanduskulude eest 0,5 0

Kokku 275,9 264,1

Hallatavate asutuste koosseisud 2012. aastaks kinnitati 05.10.2011.a korraldusega nr 275.

Koosseise muudeti 29.02.2012.a korraldusega nr 76 ja 14.06.2012.a korraldusega nr 241,

mille tõttu suurenes koosseis 1,5 täiendava ametikoha võrra. Avalikus sektoris ametikohti

juurde ei loodud.

Tabel 47. Keskmine töötajate arv

Keskmine töötajate arv 2012 2011 Muutus

Töötajad 206,0 195,0 +11,0

Avaliku teenistuse ametnikud 21,6 23,7 -2,1

Valitavad ja ametisse nimetatavad 2,5 1,0 +1,5

Töötajate keskmine arv kokku 230,1 219,7 +10,4

66

Töötajate keskmine arvu statistiliseks leidmiseks taandatakse tööloldud aeg täistööajale.

Selle metoodika kohaselt on töötajate keskmine arv kokku suurenenud 10,4 töötaja võrra.

Lisa 15. Majandamis- ja muud kulud

Tuhandetes eurodes

Majandamiskulud on 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga suurenenud 4,1 protsenti

(2011/2010.a 14,8%). Suurim kasv on kinnistute, ruumidega ja rajatistega seotud kuludes

(kasv 86,7 tuhat eurot ehk 15,8%), õppetegevusega seotud kuludes (kasv 69,9 tuhat eurot

ehk 67,6%) ja käibemaksukulus (26,5 tuhat eurot ehk 7,6%). Oluliselt on vähenenud

kulud IT-le ja kuluinventarile (vähenemine 113,1 tuhat eurot ehk 47,9%). Vähenemise

peamiseks põhjuseks on asjaolu, et 2011. aastal osteti koos Saue Avatud Noortekeskuse

valmimisega vajalikku sisseseadet ja inventari.

Tabel 48. Majandamis- ja muud kulud

Kulu nimetus 2012 2011 Muutus

2012/2011 (eurot)

Muutuse %

Kinnistute, hoonete, ruumide ja rajatiste majandamiskulud kokku

636,9 550,2 86,7 15,8%

sh küte ja soojusenergia 175,1 134,7 40,4 30,0%

sh korrashoiuteenused ja -materjalid, prügivedu 180,2 153,5 26,7 17,4%

sh elekter 102,7 91,1 11,6 12,7%

sh jooksev remont 79,3 76,4 2,9 3,8%

sh vesi- ja kanalisatsioon 34,9 35,9 -1,0 -2,8%

sh valve-, kindlustus- ja muud kulud 22,2 24,9 -2,7 -10,8%

sh kinnisvarainvesteeringute kulud 22,3 17,9 4,4 24,6%

sh üürile ja rendile antud hoonete ja ruumide kulud 20,2 15,8 4,9 31,0%

Õppevahendite, õpilaste koolituse ja teavikute kulud 439,3 369,4 69,9 18,9%

sh ostetud lasteaiateenus 240,3 183,7 56,6 30,8%

sh ostetud põhikooli- ja gümnaasiumiteenus 102,5 91,2 11,3 12,4%

sh õppematerjalid ja teavikud 96,5 94,5 2,0 2,1%

Sotsiaalteenuste kulud 152,7 146,2 6,5 4,4%

Toiduainete ja toitlustusteenuste kulud 148,0 150,8 -2,8 -1,9%

Administreerimiskulud 140,3 134,5 5,8 4,3%

IT-, eririietuse- ja väheväärtusliku inventari soetuskulu 122,9 235,0 -112,1 -47,7%

Vaba aja sisustamise kulud 56,5 52,1 4,4 8,4%

Koolitus- ja lähetuskulud 39,2 30,8 8,4 27,3%

Transpordivahendite majandamiskulud 33,0 31,9 1,1 3,4%

Uurimis- ja arendustööde kulud 15,5 19,5 -4,0 -20,5%

Meditsiini- ja hügieenikulud 7,9 9,0 -1,1 -12,2%

Töömasinate ja seadmete kulud 3,3 6,2 -2,9 -46,8%

Muud majandamiskulud 0,9 1,2 -0,3 -25,0%

Kokku majandamiskulud 1 796,4 1 736,8 59,6 3,4%

67

Käibemaksukulu kokku 377,1 350,6 26,5 7,6%

sh käibemaksukulu tegevuskuludelt 250,1 240,6 9,5 3,9%

sh käibemaksukulu põhivara soetustelt 127,0 110,0 17,0 15,5%

Muud kulud kokku 5,8 5,3 0,5 9,4%

sh kahjutasud, viivised, trahvid 2,1 2,8 -0,7 -25%

sh loodusressursside kasutustasu 1,2 0 1,2 100%

sh kulu muude nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisest

0,2 2,2 -2,0 -90,9%

sh maamaksu- ja riigilõivukulu 0,1 0,3 -0,2 -66,7%

sh muud erinevad ebatavalised kulud 2,2 0 2,2 100%

Muud kulud kokku 382,9 355,9 27,3 7,6%

Ebatavaliste kuludena on kajastatud Saue linna eestkostel olnud alaealise poolt tekitatud

kahjude hüvitustest ja kriminaalmenetluse kuludest, väljamõistetud kahjutasudest ja

varasematel perioodidel laekunud ehitus- ja kasutuslubade tagasimaksetest.

Tabel 49. Koondkulude liigendus tegevusalade lõikes

Tööjõukulud

Majandamis- ja muud tegevuskulud

Antud toetused Põhivara kulum ja

ümberhindlus

2012 2011 2012 2011 2012 2011 2012 2011

Haridus 2 088,2 2 032,2 1 198,0 1 048,3 5,3 6,8 193,0 212,7

Üldvalitsemine 569,1 476,6 180,9 156,5 13,5 10,6 0,0 0,0

Vaba aeg, kultuur 553,1 445,2 221,3 358,0 62,5 55,8 71,2 60,6

Sotsiaalne kaitse 137,7 122,1 157,1 154,1 228,0 206,4 4,8 0,0

Majandus ja keskkonnakaitse

122,0 143,0 404,4 361,9 4,8 17,8 306,9 209,7

Avalik kord 0,0 0,0 13,2 9,4 0,0 0,0 0,0 0,0

Tervishoid 0,0 0,0 4,4 4,5 0,0 0,0 0,0 0,0

Riigikaitse 0,0 0,0 0,0 0,0 5,8 5,8 0,0 0,0

Tegevuskulud kokku 3 470,1 3 219,1 2 179,3 2 092,7 319,9 303,2 575,9 483,1

2012. aastal on võrreldes 2011. aastaga suurenenud (vt tabel 49):

põhivara kulum 19,1 protsenti (2011/2010 +0,7%);

tööjõukulud 7,8 protsenti (2011/2010 +4,8%);

antud toetused 5,5 protsenti (2011/2010 -43,8%);

majandamis- ja muud tegevuskulud 4,1 protsenti (2011/2010 oli suurenemine 14,8%).

Sarnaselt eelnevate aastatega on suurimad kulud haridusvaldkonnas, mis moodustasid

2012. aastal tööjõukuludest 60,2 protsenti (2011.a 63,1%), majandamis- ja muudest

tegevuskuludest 55,0 protsenti (2011.a 50,1%). Toetuste osakaal oli suurim

sotsiaalvaldkonnas 71,3 protsenti (2011.a 68,1%). Põhivara kulumist ja ümberhindlusest

53,3 protsenti on majandus- ja keskkonnakaitse tegevusalas (2011.a 43,4%). Kasv

tuleneb linna ehituskavast ja teede ning ÜVK-väljaehitusjärkudest.

68

Lisa 16. Seotud osapooled

Seotud osapoolte kohta avaldamisele kuuluvat informatsiooni reguleerib IPSAS 20 Related party

disclosures. IPSAS 20 sisaldab teatud erinevusi võrreldes äriühingutele mõeldud standardiga IAS

24, millest lähtub omakorda RTJ 2 §-des 45-48. Põhiline erinevus on selles, et IPSAS 20 ei nõua

üldjuhul niisuguste tehingute avalikustamist, mis on toimunud seotud osapooltega normaalsetel

turutingimustel või vastavalt seaduses sätestatud tingimustele, mis kehtivad ühtviisi nii seotud

isikutele kui ka mitteseotud isikutele.

Osapooli loetakse seotuiks, kui üks osapool omab kontrolli või olulist mõju teise osapoole

majanduslike otsuste üle. KOV seotud osapoolteks on:

1) KOV valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja

äriühingud, kelle juhtimises osaleb KOV otse või oma valitseva ja olulise mõju all

olevate üksuste kaudu hääleõigusega alates 20%-st;

2) KOV volikogu liikmed, valitsuse liikmed, asutuste juhid ning KOV valitseva mõju all

olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute juhatuste ja nõukogude

liikmed;

3) punktis 2 loetletud isikute lähedased pereliikmed, kelle puhul võib eeldada olulise mõju

olemasolu, sh:

a) abikaasad, elukaaslased, lapsed ja muud sugulased, kes elavad juhiga samas

kodumajapidamises;

b) lapsed, lapselapsed, vanemad, vanavanemad, õed, vennad;

c) laste abikaasad või elukaaslased, abikaasa ja elukaaslase vanemad, õed ja vennad

(IPSAS 20.5.);

4) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, milles punktides 2-3 loetletud isikud

üksi või koos omavad valitsevat või olulist mõju, st omandiõigust alates 20%-st või

hääleõigust nende üksuste juhtimises nõukogude ja juhatuste kaudu alates 20%-st.

Saue Linnavolikogu, linnavalitsuse liikmete ning hallatavate asutuste juhtide seotuse

kohta on kasutatud ametiisikute 2012.a majanduslike huvide deklaratsioonides (MHD)

olevat informatsiooni.

Tabel 50. Linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmetele ning hallatavate asutuste juhtidele arvestatud

tasud ja hüvitised

Nimetus

Keskmine arv

(taandatuna täistööajale) Makstud tasud (tuh eur)

2012 2011 2012 2011

Linnavolikogu liikmed 17 17 54,8 54,3

Hallatavate asutuste juhid 8 8 144,1 126,7

Linnavalitsuse liikmed* 3,3 1 84,0 30,7

*Linnavalitsuse liikmeteks oli perioodil jaanuar – märts linnapea ja hüvitist saav linnavalitsuse liige, kellel

puudub koosseisuline ametikoht. Alates aprillist olid linnavalitsuse liikmeteks linnapea, kaks abilinnapea

ülesannetes olevat linnavalitsuse liiget ja üks hüvitist saav linnavalitsuse liige.

69

Linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmete või hallatavate asutuste juhtide nimel 2012.

aastal esitatud taotlusi mittetulundusühingute tegevuse toetamiseks on rahuldatud kokku

24,6 tuhande euro ulatuses (vt tabel 51).

Linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse liikmete, ametnike või hallatavate asutuste

juhtidega seotud mittetulundus- ja äriühingutelt osteti teenuseid 35,1 tuhande euro eest

müüdi teenuseid 0,6 tuhande euro eest (vt tabel 51).

Tabel 51. Tehingud mittetulundus- ja äriühingutega, mille juhtorganites on linnavolikogu- või

linnavalitsuse liikmed või hallatavate asutuste juhid 2012.a

Mittetulundus- või äriühingu nimi

Antud

toetused Ostetud

teenused Müüdud teenused

Kohustus aasta

lõpuks

Nõuded või ette-

makstud tulevaste

perioodide kulud

Saue Jalgpalliklubi volikogu liige 12,2 0,2 0,4 0 0

Harjumaa Noorte Puhkpilliorkester

ametnik, töötaja 5,4 0 0,1 0 0

Saue Mälumänguklubi

ametnik, töötaja 1,1 0 0 0 0

Saue Folk linnavalitsuse liige 4,0 0 0 0 0

Saue Haridusselts Vitalis

ametnik, töötaja 1,6 0 0 0 0

Saue Linna Lastekaitse Ühing

volikogu liige; ametnik

0,2 0 0 0 0

Saue Naisselts volikogu liige 0,1 0 0 0 0

OÜ Naerupall volikogu liige 0 31,0 0 0 0

Tallink Grupp volikogu liige 0 2,4 0 0 0

Aknakate OÜ ametnik, töötaja 0 0,4 0 0 0

OÜ PR Firmareklaam volikogu liige 0 0,3 0 0 0

Tallinna Toomkooli SA volikogu liige 0 0,3 0 0 0

Zone Media OÜ ametnik, töötaja 0 0,3 0 0 0

Sagro Food AS volikogu liige 0 0,2 0 0 0

Saue EPT AS volikogu liige 0 0 0,1 0 0

KOKKU tehingud 24,6 35,1 0,6 0 0

70

Lisa 17. Bilansivälised varad

Bilansiväliselt arvestatakse vara, mille väärtus on 300 - 2000 eurot ühiku kohta, mida

inventeeritakse üks kord aastas vastutavate isikute lõikes. Varad on markeeritud

unikaalsete vöötkoodidega ning varasid inventeeritakse spetsiaalse terminaaliga.

Tabel 52. Bilansivälise vara jaotus tegevusvaldkondade lõikes

Valdkond Kuluinventar jm vara IT-alane vara

2012 2011 2012 2011

Haridus 205,1 203,8 78,1 77,5

Vabaaeg, kultuur 105,2 102,2 28,4 27,0

Majandus 43,7 40,4 0 0

Üldvalitsemine 40,0 39,4 65,8 62,4

Sotsiaalne kaitse 11,1 11,2 1,7 1,7

Kokku 405,1 397,0 174,0 168,6

Lisa 18. Eelarve täitmine

Tuhandetes eurodes

Saue linna 2012. aasta eelarve tegevused on eesmärgipõhiselt jaotatud neljaks osaks:

1) Sotsiaalkeskkond

2) Ettevõtlus ja tööhõive

3) Tehniline infrastruktuur (taristu)

4) Elu- ja looduskeskkond

ning eraldi on välja toodud üldvalitsemine.

Peamiste tegevusvaldkondade eelarved on välja toodud põhitegevuse tulude,

põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse ja eelarve tulemi lõikes. Peamised

tegevusvaldkondade eelarved, mis sisaldavad eraldi alajaotusi, on eelarves jaotatud

meetmete lõikes koos eelarve sisu täpsustustega:

Meede 1.1 Haridus

Meede 1.2 Sotsiaalne kaitse ja tervishoid

Meede 1.3 Kultuur, sport ja vaba aeg

Meede 2.1 Ettevõtlus ja tööhõive

Meede 3.1 Vesi ja kanalisatsioon

Meede 3.2 Teed ja liikluskorraldus

Meede 4.1 Elu- ja looduskeskkond

Saue linna 2012. aasta esialgset ja lõplikku eelarvet ning eelarve täitmist

tegevusvaldkondade lõikes vt lk 71 – 77.

71

Tabel 53. Sotsiaalkeskkonna eelarve täitmine

1. SOTSIAALKESKKOND 2012.a

esialgne eelarve

2012.a lõplik

eelarve

2012.a eelarve täitmine

2012.a eelarve täitmise

%

PÕHITEGEVUSE TULUD 1 692,8 1 725,6 1 722,0 99,8%

PÕHITEGEVUSE KULUD 4 659,0 4 765,3 4 602,3 96,6%

INVESTEERIMISTEGEVUS -1 426,0 -273,4 -66,5 24,3%

EELARVE TULEM -4 392,2 -3 313,1 -2 946,8 88,9%

Meede 1.1 Haridus


Tulud kaupade ja teenuste müügist 441,4 471,3 470,1 99,7%

Haridusasutuste majandustegevusest 441,4 471,3 470,1 99,7%

sh haridusteenuse müük teistele KOV 220,9 220,9 231,8 104,9%

Saadavad toetused 996,1 995,9 995,0 99,9%

Eraldised hariduskuludeks (tasandusfond) 978,2 972,8 972,6 100,0%

Mitmesugused toetused 17,9 23,1 22,4 97,0%

Saue Koolihaldusasutus/Saue Linnavarahaldus

0,8 1,0 1,0 100,0%

Saue lasteaed „Midrimaa“ 0,8 1,4 1,4 100,0%

Saue Gümnaasium 3,3 5,1 5,1 100,0%

Õppelaenud 13,0 13,0 12,3 94,6%

Laulu- ja tantsupeo vahendid 2011. aastast 0,0 2,6 2,6 100,0%

Muud tegevustulud 0,0 0,0 0,1 x


Eelharidus (lasteaiad, alusharidusteenus) 1 317,0 1 327,9 1 328,2 100,0%

Saue lasteaed „Midrimaa“ 1 096,9 1 107,8 1 087,7 98,2%

Muud tegevuskulud 1 096,9 1 107,8 1 087,7 98,2%

Alusharidus- ja lastehoiuteenuse ostmine 220,1 220,1 240,5 109,3%

Teise astme haridus 1 854,7 1 875,1 1 870,7 99,8%

Saue Gümnaasium 1 277,2 1 285,9 1 287,2 100,1%

Antavad toetused 0,5 0,5 0,1 20,0%

Muud tegevuskulud 1 276,7 1 285,4 1 287,1 100,1%

Saue Koolihaldusasutus/Saue Linnavarahaldus 483,3 495,0 496,1 100,2%

Muud tegevuskulud 483,3 495,0 496,1 100,2%

Haridusteenuse ostmine 94,2 94,2 87,4 92,8%

Muud hariduse abiteenused 46,6 53,6 51,4 95,9%


Muud tegevuskulud (sh sõidusoodustus õpilastele)

42,3 48,4 46,2 95,5%


Põhivara soetus 1 514,7 454,2 247,9 54,6%

Algklasside maja 1 400,0 164,5 43,7 26,6%

Saue Koolihaldusasutus/Saue Linnavarahaldus (sh kooli ventilatsioon)

108,2 209,2 174,6 83,5%

72


esialgne eelarve

2012.a lõplik

eelarve



%

Saue Gümnaasiumi inventar 4,0 6,0 7,5 125,0%

Saue Lasteaed „Midrimaa“ kap.remondi I osa (katus)

0,0 50,0 0,0 0,0%

Saue Lasteaed „Midrimaa“ 2,5 24,5 22,1 90,2%

Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 106,3 250,5 221,4 88,4%

Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 86,7 172,8 174,0 100,7%

Saastekvootide müügist kooli ventilatsiooni rekonstrueerimiseks

86,7 172,8 174,0 100,7%

Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 15,6 75,3 45,4 60,3%

Hariduse investeeringuteks tasandusfondist 15,6 15,3 15,3 100,0%

Haridus- ja Teadusministeeriumist kooli laienduseks

0,0 40,0 10,1 25,3%

Siseministeeriumilt lasteaia mänguväljakuks 0,0 20,0 20,0 100,0%

Teistelt isikutelt 4,0 2,4 2,0 83,3%

Projektitoetus Saue Gümnaasiumile 4,0 2,4 2,0 83,3%

Meede 1.2 Sotsiaalne kaitse ja tervishoid



Tervishoiualasest majandustegevusest 0,4 0,4 0,5 125,0%

Sotsiaalasutuste majandustegevusest 1,4 2,3 3,6 156,5%


Toimetulekutoetuseks (tasandusfond) 25,7 30,6 30,6 100,0%

Toetus sotsiaalteenuste korraldamiseks (tasandusfond)

2,0 7,4 7,4 100,0%


Saue Päevakeskus 0,3 0,0 0,9 x

Sotsiaalministeeriumilt koolituseks, KOV-ide omaosalus

0,0 4,1 4,1 100,0%

Harju Maavalitsusest puuetega laste lapsehoiuteenuseks

0,0 2,9 2,7 93,1%



Puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 62,0 74,1 65,6 88,5%



Eakate sotsiaalne kaitse 186,7 202,2 190,7 94,3%



sh sõidusoodustus pensionäridele 88,4 96,6 95,4 98,8%

sh Saue Päevakeskus 68,3 68,9 67,0 97,2%

Laste ja perede sotsiaalne kaitse 166,3 183,3 144,1 78,6%



73


esialgne eelarve

2012.a lõplik

eelarve



%

Toimetulekutoetus ja riskirühmade sotsiaalne kaitse 27,1 35,0 29,0 82,9%


Muud tegevuskulud 0,0 0,0 1,1 x

Tervishoid ja sotsiaalse kaitse haldus 91,4 95,8 97,7 102,0%


Investeerimistegevus 0,0 0,0 0,0 x

Põhivara soetus 0,0 29,2 29,2 100,0%

Elektriauto 0,0 29,2 29,2 100,0%



Sotsiaalministeeriumilt elektriauto 0,0 29,2 29,2 100,0%

Meede 1.3 Kultuur, sport ja vaba aeg



Kultuuri- ja kunstiasutuste majandustegevusest 136,6 129,9 128,2 98,7%

sh huviharidusteenuse müük teistele KOV 27,0 27,0 28,7 106,3%

Spordi- ja puhkeasutuste majandustegevusest 75,0 58,1 55,7 95,9%



Saue Muusikakooli projektid 0,0 3,2 3,3 103,1%

Saue Noortekeskuse projektid 3,0 7,8 8,1 103,8%

Saue Huvikeskuse projektid 0,9 1,7 1,7 100,0%

Õppelaenude põhiosa kustutamiseks 2,2 2,2 2,1 95,5%

Sihtfinantseerimisega raamatud Saue Linna Raamatukogule

7,8 7,8 7,7 98,7%



Sporditegevus (v.a. spordikoolid) 49,6 49,9 45,7 91,6%

Laste muusika- ja kunstikoolid, huviharidusteenus 277,7 285,8 268,5 93,9%

Saue Muusikakool 262,4 270,5 260,9 96,5%



Huviharidusteenuse ostmine 15,3 15,3 7,6 49,7%

Noorsootöö ja noortekeskused 290,5 295,4 252,2 85,4%

Saue Noortekeskus 290,5 295,4 252,2 85,4%



Raamatukogud 74,4 74,4 73,8 99,2%

Saue Linna Raamatukogu 74,4 74,4 73,8 99,2%


Rahva- ja kultuurimajad 127,1 124,9 118,9 95,2%

74


esialgne eelarve

2012.a lõplik

eelarve



%

Saue Huvikeskus 127,1 124,9 118,9 95,2%


Muud kultuuri-, spordi- ja vaba aja tegevused 87,9 87,9 65,8 74,9%




Põhivara soetus 49,6 101,7 71,9 70,7%

Saue Noortekeskuse õueala 32,0 74,0 69,2 93,5%

Sarapiku puhkeala edasiarendamine 15,0 15,0 0,0 0,0%

Saue Muusikakooli inventar 2,6 2,7 2,7 100,0%

Staadioni kilehalli paigaldamiseks 0,0 10,0 0,0 0,0%


Teistelt isikutelt 32,0 32,0 31,9 99,7%

Projektitoetus Saue Noortekeskuse õuealale 32,0 32,0 31,9 99,7%

Hariduse meetme investeerimistegevuse eelarvest viiakse 2013. aastasse üle algklasside

maja juurdeehituseks sihtfinantseerimiseks saadud vahendite jääk 29,9 tuhat eurot ja selle

arvelt tehtavad investeeringud. 2012. aastal valmis gümnaasiumi rekonstrueerimise ja

laiendamise ehitusprojekt, ehitus planeeriti edasi 2013. aasta eelarvesse.

Saue lasteaed „Midrimaa“ kapitaalremondi I osaks planeeritud 50,0 tuhat eurot viidi üle

2013. aastasse.

Sotsiaalse kaitse ja tervishoiu meetmest viiakse 2013. aastasse kasutamata jäänud

toimetulekutoetuseks eraldatud riikliku toetusfondi eraldise vahendid 5,9 tuhat eurot.

Taotluste puudumise tõttu kasutamata jäänud puuetega laste lapsehoiuteenuse 2011.

aastast üle tulnud vahendid 3,4 tuhat eurot ning 2012. aastal täiendavalt laekunud 0,2

tuhat eurot viiakse üle 2013. aastasse.

Kultuuri, spordi ja vaba aja eelarvest viidi 2013. aasta põhieelarvesse üle 10,0 tuhat eurot

sisespordihalli projekteerimiseks. Vihmane aasta ei võimaldanud ehitustöid terviserajal

lõpule viia ning seetõttu viiakse üle ka Sarapiku puhkeala edasiarendamiseks ette nähtud

investeeringud summas 15,0 tuhat eurot. Puhkeparkide ja mänguväljakute tegevuskulude

eelarvega tagati mänguväljakute korrasolek, muid kulutusi ei peetud otstarbekaks. 2013.

aastal on plaanitud mänguväljakute atraktsioonide uuendamine ja alusväljakute liiva

vahetus.

75

Tabel 54. Ettevõtluse ja tööhõive eelarve täitmine

2. ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE 2012.a

esialgne eelarve

2012.a lõplik

eelarve



%

PÕHITEGEVUSE TULUD 0,0 0,0 0,0 x

PÕHITEGEVUSE KULUD 172,2 145,0 122,9 84,8%

INVESTEERIMISTEGEVUS 0,0 0,0 0,0 x

EELARVE TULEM -172,2 -145,0 -122,9 84,8%

Meede 2.1 Ettevõtlus ja tööhõive


Muud tegevuskulud (sh arendusprojektid, planeerimine)

172,2 145,0 122,9 84,8%

Ettevõtluse ja tööhõive tegevuskuludest telliti Saue lasteaia „Midrimaa“ vana hooneosa

eksperthinnang, mille tulemuseks oli vajadus hoone soojustamiseks, torustiku

uuendamiseks ja juhtmestiku kaasajastamiseks.

Viidi läbi taustauuring Saue linna keskuse detailplaneeringu koostamise visiooni

loomiseks, mille käigus tehti taustuuring Saue linna peamiste asjaolude ja näitajate kohta,

mis mõjutavad uue keskuse loomist, esmane kaardistus huvirühmade ootustest ala kohta

ja visiooniloomise kava. Visiooniloomise kava sisaldab ajagraafiku ettepanekut, infot

kaasatavate osapoolte, kaasamisetappide ja -meetodite kohta ning tulemuste analüüsimise

ja avalikustamise meetodeid. Keskuse visiooni loomise programm jätkub 2013. aastal.

Tabel 55. Tehnilise infrastruktuuri (taristu) eelarve täitmine

3. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR (taristu) 2012.a

esialgne eelarve

2012.a lõplik

eelarve



%

PÕHITEGEVUSE TULUD 0,0 0,4 11,4 2850,0%


INVESTEERIMISTEGEVUS -1 285,3 -1 417,6 -869,9 61,4%

EELARVE TULEM -1 449,5 -1 581,8 -987,1 62,4%

Meede 3.1 Vesi ja kanalisatsioon

Põhitegevuse tulud 0,0 0,0 0,0 x



Investeerimistegevus -951,1 -1 012,4 -515,4 50,9%

Põhivara soetus 6 133,1 6 194,4 4 258,1 68,7%

Saue linna kanaliseerimine 6 133,1 6 194,4 4 258,1 68,7%

Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 5 182,0 5 182,0 3 742,7 72,2%

Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 4 159,8 4 159,8 2 923,7 70,3%

Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 1 022,2 1 022,2 819,0 80,1%

76

Meede 3.2 Teed ja liikluskorraldus








Põhivara soetus 397,0 467,3 458,5 98,1%



Teistelt isikutelt 0,0 0,0 17,5 x

Vee- ja kanalisatsiooni meetme investeerimistegevuse eelarvest viiakse 2013. aastasse üle

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamisel KIK-i omaosaluse arvelt 314,8 tuhat eurot ja

2012. aastal sõlmitud laenulepingu täitmise arvelt 146,3 tuhat eurot.

Teede ja liikluskorralduse meetme eelarvest alustati Tule põik tänava ühenduse rajamist,

rekonstrueeriti Kuuma tänav ja valmis Saue-Padula-Laagri kergliiklustee.

Tabel 56. Elu- ja looduskeskkonna eelarve täitmine

4. ELU- JA LOODUSKESKKOND 2012.a

esialgne eelarve

2012.a lõplik

eelarve



%

PÕHITEGEVUSE TULUD 62,0 63,0 50,3 79,8%


INVESTEERIMISTEGEVUS -23,0 -23,0 -4,7 20,4%

EELARVE TULEM -237,5 -272,9 -179,3 65,7%

Meede 4.1 Elu- ja looduskeskkond



Laekumised elamu- ja kommunaalasutuste majandustegevusest

45,4 46,4 40,1 86,4%

Muud tegevustulud 16,6 16,6 10,2 61,4%

Rendi- ja üüritulud mittetoodetud põhivaradelt 6,4 6,4 8,4 131,3%

Laekumine vee erikasutusest 6,4 6,4 8,4 131,3%

Saastetasud ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitus 10,2 10,2 1,6 15,7%






Põhivara soetus 23,0 23,0 4,7 20,4%

77

Linnakujunduse (viidad, linnaväravad) elluviimiseks viiakse 2013. aasta eelarvesse 15,0

tuhat eurot. Tule tänava sissesõidu äärde on linnaväravate paigaldamiseks sõlmitud

kokkulepe.

Turvakaamerate paigalduse eeltöödeks ette nähtud 2,0 tuhat eurot viidi üle 2013. aasta

eelarvesse, et tagada Saue linnas avalik kord ning turvaline olek ja liikumine linnas ja linna

tänavatel ja teedel.

2011. aastast ületoodud tegevuskulud lume väljaveoks jäid lume vähesuse tõttu

kasutamata.

Tabel 57. Üldvalitsemise eelarve täitmine

5. ÜLDVALITSEMINE 2012.a

esialgne eelarve

2012.a lõplik

eelarve



%


Maksutulud 4 323,9 4 333,7 4 344,0 100,2%

Tulumaks 4 239,0 4 243,0 4 254,8 100,3%

Maamaks 74,9 77,8 76,3 98,1%

Kohalikud maksud 10,0 12,9 12,9 100,0%

Teede ja tänavate sulgemise maks 10,0 12,9 12,9 100,0%


Riigilõivud 5,7 7,8 9,6 123,1%

Üldvalitsemisasutuste majandustegevusest 4,0 4,0 5,7 142,5%


Tulubaasi stabiliseerimise toetus (tasandusfond) 0,2 0,2 0,2 100,0%




Täidesaatvad ja seadusandlikud organid 779,9 757,6 725,4 95,7%

Saue Linnavolikogu 87,4 87,4 87,2 99,8%

Saue Linnavalitsus 616,9 656,6 638,2 97,2%



Reservfond 75,6 13,6 0,0 0,0%

Muud üldised valitsussektori teenused 45,3 46,1 38,1 82,6%




Põhivara müük 20,0 0,0 0,0 x

Finantstulud ja -kulud -111,8 -51,8 -32,9 63,5%

Intressi- ja viivisetulud 5,0 5,0 2,6 52,0%

Intressikulud -116,8 -56,8 -35,5 62,5%

78

2012. aasta põhieelarvesse planeeritud tühja korteri müügiplaan nurjus, müüki ei

kavandatud ning 2012. aasta lisaeelarvega vähendati põhivara müügitulu -20,0 tuhande

euro võrra.

Finantstulude täitmine sõltub linna vabade vahendite hoiustamisest ja sellelt intressi

teenimisest, hoiuste intressimäärad on aga oluliselt langenud. Intressikulude täitmine

sõltub otseselt laenude võtmisest. Kuna 2012. aastal ühisveevärgi- ja kanalisatsionni

väljaehitamiseks sõlmiti laenuleping summas 926,4 tuhat eurot ja millest võeti välja

780,0 tuhat eurot, jäid 2012. aasta intressikulud planeeritust väiksemaks. Välja võtmata

laenusumma võetakse vastavalt vajadusele kasutusele 2013. aasta jooksul.

79

2.7 Reservfondi kasutamise aruanne

Saue linna põhimääruse § 65 alusel võib reservfondi suuruseks olla kuni 2 protsenti

linnaeelarvesse prognoositud maksutuludest ning reservfondi suuruse määrab volikogu

eelarve vastuvõtmisel. 2012. aasta reservfondi esialgne eelarve kinnitati volikogus

summas 75,6 tuhat eurot ning lisaeelarvega suurendati 0,2 tuhande euro võrra.

Linnavalitsuse korraldustega suunati reservfondist vahendeid kokku 62,1 tuhande euro

ulatuses (vt tabel 58).

Tabel 58. Reservfondi kasutamine 2012. aastal

Kuupäev nr Korralduse sisu Summa

01.01.2012 35 Saue Noortekeskuse juhataja konkursiteadete avaldamiseks 0,5

18.04.2012 127 Volikogu otsuste täitmiseks (lahkumis- ja koondamishüvitused) 42,3

18.04.2012 127 Saue Muusikakooli poistekoori reisikuludeks 3,2

14.06.2012 232 Saue Gümnaasiumi kuld- ja hõbemedaliga lõpetanud õpilastele rahalise kingituse tegemiseks 0,9

03.10.2012 355 Saue Muusikakooli poistekoori Kooride festivalil Roomas osalemiseks kaasatud pedagoogide päevaraha kompenseerimiseks 0,6

03.10.2012 355 Saue Muusikakooli projekti "Varaait" (viiuli soetamine) omafinantseeringuks 0,1

12.12.2012 458 Kütise 4 hoone korstnapitside renoveerimiseks 1,9

19.12.2012 464 Invatransporditeenuse ostmiseks 0,9

19.12.2012 464 Õpilaste sõidusoodustuse kuludeks 3,5

19.12.2012 464 Eakate sõidusoodustuse kuludeks 8,2

Kokku 62 1

Reservfondist eraldatud vahenditest 68,1

protsenti suunati personalikuludeks, 30,4

protsenti majanduskuludeks ja 1,5 protsenti

toetusteks (vt tabel 59).

Tabel 59. Reservfondist suunamine kontode

lõikes

2012

Konto Summa %

Antud toetused 0,9 1,5

Muud tegevuskulud 61,2 98,5

Kokku 62,1 x

Reservfondist eraldati vahendeid lahkumis-

ja koondamishüvituste maksmiseks ning

konkursiteadete avaldamiseks, bussi- ja

invatransporditeenuste eest tasumiseks ning

projektide omaosaluseks.

Renoveeriti Kütise 4 hoone korstnad ja

tunnustati gümnaasiumi kuld- ja

hõbemedaliga lõpetanuid ning kaeti

poistekoori reisikulusid.

Tabel 60. Reservfondist suunamine meetmete

lõikes

2012

Valdkond Summa %

Üldvalitsemine 34,5 55,6

Haridus 12,7 20,5

Sotsiaalne kaitse ja tervishoid 9,1 14,6

Kultuur, sport ja vaba aeg 3,9 6,3

Elu- ja looduskeskkond 1,9 3,1

Kokku 62,1 x

80

3. MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRI

Majandusaasta aruande on koostanud Saue Linnavalitsus.

Aruande juurde kuulub sõltumatu vandeaudiitori aruanne ning Saue Linnavalitsuse otsus

aruande heakskiitmise kohta.

Henn Põlluaas linnapea „8“ mai 2013.a /allkirjastatud digitaalselt/

Grant Thornton Rimess OÜ Ahtri 6a 10151 Tallinn Eesti T +372 626 4500 F +372 626 4501 E [email protected] www.grantthornton.ee REG. NR 10384467 KM NR EE100086678

Grant Thornton International Ltd. liikmesettevõte

Saue Linnavolikogule

Oleme auditeerinud lehekülgedel 41-79 esitatud Saue Linnavalitsuse raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2012 ning siis lõppenud majandusaasta tulemi aruannet, netovara muutuste aruannet, rahavoogude aruannet, eelarve täitmise aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Linnavalitsuse vastutus raamatupidamise aastaaruande osas Saue Linnavalitsuse vastutus on raamatupidamise aastaaruande koostamine ning õige ja õiglane esitamine kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava nõuetega. Selle vastutuse hulka kuulub muuhulgas asjakohase sisekontrollisüsteemi kujundamine, kasutusele võtmine ja haldamine, mis tagab raamatupidamise aastaaruande korrektse koostamise ja esitamise ilma pettustest või vigadest tulenevate oluliste väärkajastamisteta, asjakohaste arvestuspõhimõtete valimine ja rakendamine ning antud tingimustes põhjendatud raamatupidamishinnangute tegemine. Audiitori vastutus Meie vastutus on avaldada auditi põhjal arvamust raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti). Need standardid nõuavad, et me täidame eetikanõudeid ning planeerime ja viime auditi läbi omandamaks põhjendatud kindlustunnet, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Audit hõlmab raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali kogumiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Nende protseduuride hulk ja sisu sõltuvad audiitori otsustest, sealhulgas hinnangust riskile, et raamatupidamise aastaaruanne võib sisaldada pettustest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Asjakohaste auditi protseduuride kavandamisel võtab audiitor riskihinnangutes arvesse õige ja õiglase raamatupidamise aastaaruande koostamiseks ja esitamiseks juurutatud sisekontrollisüsteemi, mitte aga eesmärgiga avaldada arvamust sisekontrollisüsteemi tulemuslikkuse kohta. Audit hõlmab ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse, juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute põhjendatuse ja raamatupidamise aastaaruande üldise esituslaadi hindamist.

Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie auditiarvamusele.

Arvamus Meie arvates kajastab ülalmainitud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Saue Linnavalitsuse finantsseisundit seisuga 31. detsember 2012 ning siis lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid ning eelarve täitmise aruannet kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. /digitaalallkiri/ Eva Veinberg vandeaudiitori tunnistus 193 Grant Thornton Rimess OÜ Tegevusluba 3 Tallinn, 8. mai 2013

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Documents

MAJANDUSAASTA AASTAARUANNE - Üldinfo - Saue …uus.saue.ee/public/files/aastaaruanne_2012_lisadega.pdf · AASTAARUANNE 2012 SAUE – KODUNE LINN. ... RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE