MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMIST · PDF fileKohtla-Järve linna 2012. aasta majandusaasta ... Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud rida ... Statistikaameti esialgsel

SISSEJUHATUS Kohtla-Järve linna 2012. aasta majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste ning linna valitseva või olulise mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse tulemuste kohta. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud rida-realt konsolideerituna koos valitseva mõju all olevate üksustega (2 sihtasutust ja 3 osaühingut). Olulise mõju all olevad üksused on konsolideeritud aruandes kajastatud kapitaliosaluse meetodil (1 osaühing). Konsolideerimata aruanded on linna 2 ametiasutuse ja nende 39 hallatava asutuse konsolideeritud koondaruanded. Tulenevalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Kohtla-Järve põhimääruses sätestatust esitatakse linna majandusaasta aruande koosseisus ka eelarve täitmise aruanne ning antakse ülevaade linna enamusosalusega äriühingute ning linna poolt asutatud sihtasutuste majandustegevusest. Majandusaasta aruanne on avalikustatud Kohtla-Järve linna veebilehel www.kohtla-jarve.ee.

MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMIST REGULEERIV SEADUSANDLUS JA JUHENDID Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Majandusaasta aruande koostamisel on jälgitud raamatupidamise seadust, Raamatupidamise Toimkonna juhendeid, Riigi raamatupidamise üldeeskirja, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtteid, Kohtla-Järve linna põhimäärust ja Kohtla-Järve linna eelarve strateegia ja eelarve koostamise, kinnitamise ,avalikustamise ja täitmise korda.

Lisa Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. juuni 2013. a otsuse nr 285 juurde

KOHTLA-JÄRVE LINNA 2012. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE

Aruandekohustuslase nimetus: Kohtla-Järve linn

Asutuse registrikood: 75001017

Juriidiline aadress: Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve

Telefon: +372 33 78 500

Faks: +372 33 78 503

E-post: [email protected]

Interneti kodulehekülg: www.kohtla-jarve.ee

Audiitor: AUDEST AUDIITORTEENUSTE OÜ

Majandusaasta algus ja lõpp: 01.01.2012 – 31.12.2012

Dokument koosneb 126-st leheküljest.

SISUKORD

I Tegevusaruanne .................................................................................................................... 4-75 II Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne ...................................................... 76-124 Konsolideeritud bilanss ................................................................................................. 76 Konsolideeritud tulemiaruanne ..................................................................................... 77 Konsolideeritud rahavoogude aruanne ......................................................................... 78 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne ................................................................. 79 Eelarve täitmise aruanne ................................................................................................ 80-87 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad ................................................... 88-124 Vandeaudiitori järeldusotsus ................................................................................................ 125 Allkiri majandusaasta aruandele .......................................................................................... 126

Valitsev mõju

SA Ida-Viru Keskhaigla SA Kohta-Järve Arenduskeskus OÜ Oru Kodu OÜ Sompa Maja OÜ Kukruse Maja

Oluline mõju

Ida-Virumaa Kiirabi SA Järve Biopuhastus OÜ Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA Jõhvi Lennuväli SA SA Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Fond Virumaa Laste ja Perede Tugikeskus

AMETIASUTUSED Linnavolikogu Kantselei Linnavalitsus LINNAVALITSUSE HALLATAVAD ASUTUSED Lasteaiad 14 Põhikoolid 1 Gümnaasiumid 7 Täiskasvanute Gümnaasium 1 Spordiasutused 2 Sotsiaalhoolekandekeskus 1 Vanurite Hooldekodu 1 Lastekodu 1 Kultuurihoone ja klubid 3 Koolinoorte Loomemaja 1 Kurtna Noortelaager 1 Noortekeskus 1 Keskraamatukogu 1 Kunstide Koolid 2 Põlevkivimuuseum 1 Linnaorkester 1

Kohtla-Järve linn

Konsolideerimisgrupp

I TEGEVUSARUANNE

1.1 KONSOLIDEERIMISGRUPI STRUKTUUR Käesolev majandusaasta aruanne on koostatud konsolideerimisgrupi kohta, kuhu kuuluvad järgmised üksused:

TEGEVUSARUANNE 4

A. Konsolideeriv üksus Kohtla-Järve Linnavalitsus

Volikogu liikmeid on 21. B. Konsolideeritud üksused

Üksuse nimetus

Kohtla-Järve Linnavalitsuse osalusemäär

(%)

Töötajate keskmine arv majandusaastal

Töötasude kogusumma majandusaastal

2012.a 2011.a 2010.a 2009.a 2012.a 2011.a 2010.a 2009.a SA Ida-Viru Keskhaigla

100 1012 973 1166 977 9242 8781 8326 8695

SA Kohtla-Järve Arenduskeskus

100 0 0 0 0 0 0 0 0

SA Kohtla-Järve Linnaelamu

100 0 0 0 2,5 0 0 0 14

OÜ Oru Kodu 100 14,4 15 16 19,9 103 85 93 125 OÜ Sompa Maja 100 8,2 6,1 5,9 12,5 46 31 33 68 OÜ Kukruse Maja 100 10,9 12,4 12,9 12,2 46 46 49 47 Kokku 1045,5 1006,5 1200,8 1024,1 9437 8943 8501 8949

TEGEVUSARUANNE 5

Allüksuse nimetus Töötajate keskmine arv majandusaastal Töötasude kogusumma majandusaastal

2012.a. 2011.a 2010.a 2009.a 2012.a. 2011.a 2010.a 2009.a 1. Linnavolikogu kantselei 3 3 3 3 33 33 33 38 Volikogu liikmed 35 35 45 79 2. Linnavalitsus 81,08 81,88 84,18 96 1057 1048 1032 1329 3. Linnavalitsuse hallatavad asutused

3.1 Lasteaiad (14) 514,64 517,35 516,31 535,7 2628 2598 2570 2793 3.2 Gümnaasiumid (7) 490,3 518,96 561,27 588,4 3532 3816 3980 4048 3.3 Põhikoolid (2) 83,07 116,09 76,34 99,5 632 432 428 534 3.4 Täiskasvanute Gümnaasium 25,67 21,16 21,4 21,4 151 148 143 153 3.5 Spordiasutused (2) 51,13 51,1 53,2 57,4 249 235 229 271 3.6 Sotsiaalhoolekandekeskus 59,02 59,38 56,16 66 364 353 333 347 3.7 Vanurite Hooldekodu 67,85 74,95 77,7 74,5 380 378 376 400 3.8 Lastekodu 29 32,7 36,8 40,7 173 193 200 226 3.9 Kultuurihoone ja klubid 80,2 74,2 74,3 91,75 416 361,84 345 431 3.10 Koolinoorte Loomemaja 33,8 32,8 31,5 30,5 180 177 149 168 3.11 Noortekeskus 7,2 7,7 7,3 9 43 39,7 37 51 3.12 Keskraamatukogu 50,7 50 49,9 70,25 246 235,53 223 329 3.13 Kunstide koolid (2) 77,5 78,5 78,6 82,08 509 511 504 566 3.14 Põlevkivimuuseum 3,82 4,1 5,5 9 27 20,96 111 51 3.15 Linnaorkester 1,17 1,2 1,2 1,2 17 6,73 19 30 3.16 Kurtna Noortelaager 18 17 20 24 65 101,8 80 86 Kokku 1677,2 1742,1 1754,6 1900,4 10704 10723,6 10837 11930

Kokku

1.2 ÜLEVAADE KOHTLA-JÄRVE LINNA KONSOLIDEERIMISGRUPI FINANTSNÄITAJATEST Linna konsolideerimisgrupi aruanne koostati rida-realt meetodil konsolideerituna esmakordselt 2005. majandusaasta kohta. Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad tuhandetes eurodes

2012 2011 2010 2009 2008

Bilansinäitajad Varad aasta lõpuks 84 586 62 369 59 691 61 097 63 286 Kohustused aasta lõpus 19 897 16 922 16 777 17 820 17 871 Netovara aasta lõpul 63 689 45 447 42 914 43 277 45 415 Tulemiaruande näitajad Tegevustulud 64 326 58 469 51 855 53 312 59 779 Tegevuskulud 57 447 -56 071 -52 503 -55 522 -60 617 Tulem 6 879 2 398 -648 -2 210 -698 Muud näitajad Põhivara investeeringute maht 12,4% 13,70% 6 5,2 9,1 Likviidsuskordaja 1,26 1,25 1,25 1,14 0,85 Lühiajaline maksevõimekordaja

1,29 1,29 1,29 1,16 1,1

Kohustuste osakaal varadest 23,5% 27,10% 28,10% 29% 28,20% Laenukohustuste osakaal tuludest, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine

22,5% 27,60% 27,60% 26% 13,60%

Tagasimakstud laenukohustuste suhe tuludesse, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine

0,02 0,02 0,02 0,08 9,2

Piirmäärade täitmine arvestusüksuse konsolideeritud näitajate alusel: Põhitegevuse tulem – 5 607 eurot Netovõlakoormus – 16,9% Piirmäärade täitmine konsolideerimata näitajate alusel: Põhitegevuse tulem – 1 915 eurot Netovõlakoormus – 32,28% Põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse andmed esitatakse esmakordselt 2012. aasta kohta ja sellele järgnevate aastate kohta. Likviidsus = likviidsed varad : lühiajalised kohustused Lühiajaline maksevõime = käibevara : lühiajalised kohustused Põhitegevuse tulem = põhitegevuse tulude ja kulude vahe Netovõlakoormus = kohustuste ja likviidsete varade vahe 1.3 ÜLEVAADE MAJANDUSKESKKONNAST 2010. aastal majanduslangus Eestis taandus ning majanduskasvuks kujunes 3,1%. Majanduse taastumine eelnevast sügavast langusest jätkus 2011. aastal. Eesti sisemajanduse kogutoodang suurenes 2011. aasta I kvartalis 9,5%, II kvartalis 8,4% ja III kvartalis 7,9% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ja moodustas ligi 90% 2007. aasta tasemest. Kiiret kasvu on kõige enam toetanud eksportiv töötlev tööstus, mille lisandväärtuse kasv tipnes 2011.

TEGEVUSARUANNE 6

Statistikaameti esialgsel hinnangul kasvas majandus eelmise aasta neljandas kvartalis 3,7 %, kolmanda kvartaliga võrreldes 0,9 % ning aasta kokkuvõttes 3,2 %. Majanduskasv oli oodatust kiirem tänu positiivsemale teisele poolaastale - sisenõudluse kasv kiirenes ning vaatamata nõrgenevale välisnõudlusele oli eksport tugeva elektroonikasektori tõttu kasvutrendil. Tugevnenud kindlustunne ja hõive kasv soosisid kestvuskaupade tarbimise kasvu ning tootmismahu suurendamine tingis uute investeeringute vajaduse. Koos tootmismahuga suurenesid ka varud. Eesti majanduse sisemisele tasakaalustamisele on hästi mõjunud palga viimine suuremasse kooskõlla tootlikkusega. Kuigi töötuse suur arv on Eesti majanduse jaoks jätkuv lisakoormus, lubab hoogne töökohtade loomine eeldada, et majanduslangusest tulenev püsikahju on arvatust väiksem. TÖÖTUDKOHALIKESOMAVALITSUSTES2012AASTAL 31.01. 29.02. 31.03. 31.04. 31.05. 30.06. 31.07. 31.08. 30.09. 31.10. 30.11. 31.12.EESTIS 49675 50073 49296 47315 43550 41102 39462 38682 37293 38181 39078 39670LINNADES 33709 34036 33526 32441 30160 28559 27437 26839 25739 26159 26615 26865Ida-Viru maakonnas 10584 10660 10552 10307 9635 9142 8836 8598 8181 8314 8567 8606

Tööturg on pakkunud 2012. aastal ridamisi positiivseid üllatusi – hõive on tõusnud ja tööpuudus alanenud. Sellele on küll kaasa aidanud ajutised hooajatööd ning tõenäoliselt ka välismaal töötamine, aga isegi neid asjaolusid arvestades on tööturg kiiresti kosunud. Koos majandusaktiivsusega on suurenema hakanud ka palgakulud.

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2012. aastal Eestis 640 715 maksumaksjat, mis on 99,3% eeldatavast hulgast. Maksu- ja Tolliameti andmetel suurenes 2012. aasta keskmisena Eestis tulu saanud inimeste arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 8 655 inimese võrra ja nende deklareeritud tulu 7,3% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Üksikisiku tulumaksu laekumine kohalikele omavalitsustele kasvas 2012. aastal 7,5% võrra võrreldes 2011. aastaga.

TEGEVUSARUANNE 7

Kohalike omavalitsuste põhiline tululiik – üksikisiku tulumaks on 2012. aastal kasvanud 7,5%. Rahandusministeeriumi andmetel kasvasid kohalike omavalitsuste kogutulud. Samas on 3,9%-line tarbijahindade kasv muutnud omavalitsuste toimetuleku üha keerulisemaks. Aasta vältel on oluliselt kasvanud kulutused küttele ja elektrienergiale, viimastel kuudel on eriti kiiresti kasvanud ehitushinnad. Mõningal määral on kohalike omavalitsuste investeerimisvajadust katnud Euroopa Liidult saadav välisrahastus ja saastekvootide müügist saadud vahendid. Paraku on riigihangete korraldamise käigus selgunud, et projektide esialgne maksumus on märkimisväärselt kasvanud. Kuna aga välisrahastust ei suurendata, kasvab kohalike omavalitsuste omafinantseeringu osa, mille katteks vahendeid ei jätku.

Vaatamata Eesti üldise majanduskeskkonna elavnemisele on omavalitsusüksuste finantsolukord jätkuvalt keeruline. 2009. aastal riigi poolt teostatud kohalike omavalitsuste tulude vähendamine ja kiire hinnatõus on vähendanud oluliselt kohalike omavalitsuste reaaltulusid. 1.4 ÜLEVAADE KOHTLA-JÄRVE LINNA ARENGUSUUNDADEST Kohtla-Järve elanikkond moodustab Eesti rahvastiku koguarvust 3%. Rahvastikuregistri andmetel elas seisuga 01. jaanuar 2013 Kohtla-Järvel 39 242 inimest.

Aastaga vähenes registrijärgne elanikkond 795 inimese võrra. Kohtla-Järve demograafilist olukorda iseloomustab, nii nagu Euroopas ja Eestis tervikuna, vähenev rahvaarv ja vananev rahvastik. Vanuserühmas (tööealises vanuses) 19-64 aastat on Kohtla-Järve elanike osatähtsus 65,6% - 25 760 inimest. Töötute arv aasta lõpuks oli 2 110 inimest. 2012. aastal moodustasid eakamad inimesed (65 aastat ja vanemad) linnaelanikest 17,5%. Lähiaastatel võib prognoosida elanikkonna vananemise jätkumist. Mainitud tendents ilmneb samas geograafiliselt ebaühtlaselt, mõjutades enim traditsioonilisi kaevandusasulaid, kus kaevandamine on nüüdseks lõpetatud – eeskätt Sompa, Viivikonna ja Kukruse linnaosad.

TEGEVUSARUANNE 8

Töötute arv Kohtla-Järve linnas 2012. aastal

31.01. 29.02. 31.03. 31.04. 31.05. 31.06. 31.07. 31.08. 31.09. 31.10. 31.11. 31.12. 2707 2718 2683 2577 2393 2215 2122 2056 2001 2057 2126 2110

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2012. aastal Kohtla-Järvel tööga hõivatud keskmiselt 15 206 inimest, 2011. aastal 14 872 inimest.

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kuu keskmine brutotulu Kohtla-Järvel 2011. aastal - 9 973 886 eurot (ühe maksumaksja kohta 670 eurot), 2012. aastal 10 907 490 (ühe maksumaksja kohta 717 eurot). Eesti keskmine brutotulu ühe maksumaksja kohta oli 2011. aastal 808 eurot, 2012. aastal 860 eurot, kasvas 6,4%.

TEGEVUSARUANNE 9

Ühe kuu brutotulu Kohtla-Järve maksumaksja kohta.

Tulumaksu laekus linnaeelarvesse 2012. aastal 14 930 790 eurot.

TEGEVUSARUANNE 10

EELARVE PÕHITEGEVUSE TULUD 2006-2012.a (tuhat eurot)

2006 2007 2008 2009 2010

2011

2012

MAKSUD 10871,601 14045,574

17236,950

14873,282

13252,076

13831,219

15057,073 sh. Tulumaks, tuh. eurot. 10700,709 13898,153

17061,972

14674,870

13053,649

13687,158

14930,790

TULUD KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜGIST 1889,917 2098,963

2462,913

2482,663

2282,937

2891,647

2905,388 MUUD TULUD 121,353 158,150

139,009

96,271

79,621

91,341

121,454

TULUDE LAEKUMINE KOKKU 12882,871 16302,687

19836,954

17452,214

15614,634

16814,207

18083,915 OMATULUDE OSAKAAL (%)

48,8 52,7 55,8

57,9

53,6

56,1

58,4

TOETUSED 13532,643 14625,962

15709,116

12684,626

13552,844

13164,773

12862,449

KOKKU 26415,515 30928,649

35546,070

30136,840

29137,478

29978,980

30964,364 Alates 2011. aastast on Kohtla-Järve eelarve põhitegevuse tulud kasvutrendis. 2012. aasta tegevuskulud on 2007. aasta tasemel.

TEGEVUSARUANNE 11

Põhitegevuse kulud hakkasid kasvama 2011. aastal ja 2012. aasta põhitegevuse kulud on 2007. aasta tasemel. KOHTLA-JÄRVE LINNAEELARVE PÕHITEGEVUSKULUD 2006-2012 AASTATEL

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Põhitegevuse kulud 22846,35 29132,63 34119,62 31101,02 28810,68 28361,22 29190,99

TEGEVUSARUANNE 12

Kohtla-Järve linna eelarve põhitegevuse tulem 2008, 2009 ja 2012 aastatel tekkepõhises arvestuses oli negatiivne, mis on tingitud likviidsete varade suurenemisest. Kasutamata eelnevatel aastatel sihtotstarbelised rahalised vahendid olid suunatud kulude katteks. Netovõlakoormus 2008. aastal oli 17,84% ja on olnud järgnevatel aastatel kasvutrendis. 2012. aasta lõpuks netovõlakoormus oli 10 036 415 eurot – 32,29% põhitegevuse tuludest. Netovõlakoormus suureneb ka järgnevatel aastatel seoses kahe suure investeerimis projekti (Kultuurikeskuse hoone renoveerimine ja veetrasside renoveerimine) teostamisega. Tabel 1. Tekkepõhine arvestus (Tuhat eurot)

Konsolideerimata KOV Kohtla-Järve linnaeelarve finantsdistsipliini tagamise meetmed

Eelarve täitmine/aasta 2008 2009 2010 2011 2012 Põhitegevuse tulud 35159,500 30048,850 29367,148 30767,000 31085,414

Põhitegevuse kulud -35731,465 -

30217,017 -27180,708 -28426,317 -

29169,821 Põhitegevusetulem -571,965 -168,167 2186,440 2340,683 1915,593 Investeerimistegevus -3066,318 -1813,521 -1248,882 -2308,368 -3634,405 Eelarve tulem -3638,283 -1981,688 937,558 32,315 -1718,812 Finantsdistsipliini tagamise meede Netovõlakoormus 6273,989 9295,072 7819,750 9116,756 10036,415 Võlakohustused 10174,295 11484,843 10177,493 10917,298 12339,727

s.h. Laenukohustused 8482,891 10070,580 10177,493 10917,298 12339,727 s.h. Täitmata kohustused 1006,277 1065,470 0,000 0,000 0,000 s.h. Muud pikaajal võlad 685,127 348,793 0,000 0,000 0,000

Likviidne vara 3900,306 2189,771 2357,743 1800,542 2303,312 s.h. Raha ja pangakontod 3900,306 2189,771 2357,743 1800,542 2303,312

Netovõlakoormus(%) 17,84 30,93 26,63 29,63 32,29

Netovõlakoormuse ülemmäär 21 095,700 18

029,310 17 620,289 18 460,200 18

651,248 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60% 60% 60% 60% 60%

TEGEVUSARUANNE 13

1.5 LINNA JUHTIMINE 15. juunil 1946. aastal said Kohtla-Järve elanikest linlased. Sellest momendist peaaegu kahekümne aasta jooksul kestis lähiasulate administratiivse ühendamise protsess. Käesoleval ajal koosneb Kohtla-Järve kuuest linnaosast: Järve, Ahtme, Kukruse, Oru, Sompa ja Viivikonna (koos Sirgala alevikuga). Kohtla-Järve linn kui kohalik omavalitsusüksus lahendab inimeste probleeme linna tasandil ja sellega vähendab tunduvalt riigi võimuaparaadi koormust. Kohtla-Järve linna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevuse aluseks on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevate ülesannete täitmine: korraldada linnas sotsiaalabi- ja sotsiaalteenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, linna teede ja tänavate korrashoidu. Samuti korraldab linn linna territooriumil asuvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude, kultuuri- ja spordiasutuste majandamist ja ülalpidamist. Kohtla-Järve linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohtla-Järve linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. Kohtla-Järve linna omavalitsusorganid on: linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu pädevused on lahti kirjutatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 22. Neid on kokku 47 punkti ja peamised nendest on järgmised:

• linnaeelarve formeerimise, maksude kehtestamise, laenude võtmise, munitsipaalvaraga seotud küsimuste üle otsustamine;

• linna põhimääruse ning arengukava vastuvõtmine; • kohaliku omavalitsuse üksuse piiride muutmise ning linnaosa või osavalla moodustamise otsustamine; • linnavolikogu esimehe, linnapea valimine ning ametist vabastamine;

• valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;

• volikogu komisjonide moodustamine ning likvideerimine jne. Volikogu XXVII koosseisu valimised toimusid 18. oktoobril ja koosseisu volitused algasid 22. oktoobril 2009. Kohtla-Järve Linnavolikogu XXVII koosseisus on 21 saadikut. Volikogus on moodustatud kuus komisjoni: revisjonikomisjon, eelarvekomisjon, sotsiaalkomisjon, hariduse- ja kultuurikomisjon, noorsoo- ja spordikomisjon ning kommunikatsiooni- ja keskkonnakaitsekomisjon. 2012. aastal toimus 11 Kohtla-Järve Linnavolikogu istungit ning võeti vastu 40 määrust ja 49 otsust. Komisjonide koosolekuid toimus 29: revisjonikomisjon – 4, eelarvearvekomisjon – 6, sotsiaalkomisjon – 5, hariduse- ja kultuurikomisjon – 9, noorsoo- ja spordikomisjon – 2, kommunikatsiooni- ja keskkonnakaitsekomisjon – 3. Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise, tema eestseisuse ja komisjonide töö tagab Linnavolikogu Kantselei. Kohtla-Järve Linnavolikogu Kantseleis töötab 2 ametnikku: kantselei juhataja kt ja referent. Linnavalitsus on kollegiaalne täitevorgan, mille volikogu on üheks volikogu perioodiks ametisse nimetanud ja mis viib praktilise tegevusega ellu talle riigi ja Kohtla-Järve õigusaktidega pandud ülesandeid. Kohtla-Järve linna tegevjuhtkond on 5-liikmeline, linnavalitsust juhib linnapea. Linnavalitsuse koosseisu kuulub 4 liiget (aselinnapead).

TEGEVUSARUANNE 14

Linnavalitsuse liikmed (aselinnapead) on üheaegselt teenistuste (majandus-, finants-, linnaarengu- ja sotsiaalteenistuse) juhid ja linnakantseleid juhib linnapea poolt ametisse nimetatud linnasekretär. Teenistustesse ja linnakantseleisse kuuluvad vastava tegevusala teenistujad. Linnakantselei tagab organisatsioonilise ja tehnilise linnavalitsuse töö-, õigus-, personali-, infotehnoloogia-, avalike suhete tegevust. Piirkondlikele elanikele osutavad teenust 3 abilinnapead linnaosade kaupa.

Linnavalitsuse töövorm on istung. 2012. aastal toimus 61 istungit, millel võeti vastu 23 määrust ja 1105 korraldust. Linnavalitsus juhib hallatavate asutuste tegevust. Linnavalitsuse hallatavad asutused osutavad avalikke teenuseid, lähtudes riigi ja linna õigusaktides ning Kohtla-Järve Linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse hallatava asutuse põhimääruses sätestatust. Linna ametiasutuste struktuuri ja tegevusvaldkondade kohta saab täpsemat informatsiooni linna veebilehelt www.kohtla-jarve.ee.

1.6 LINNA ARENG VALDKONNITI Alljärgnevalt on esitatud ülevaade linna tegevustest 2012. aastal tegevusvaldkondade lõikes. 1.6.1 Linna tugiteenused Linnavalitsuses registreeriti 3 980 kirja (kokku sissetulnud 2391 ja väljaläinud kirjad 1589) ja 340 avaldust. Aasta jooksul on teostatud 32 notariaaltoimingut. Parema teenuse osutamise eesmärgil toimub avalike teenistujate ametialase pädevuse tõstmine ja täiendamine koolituse teel. 2012. aastal kulutati koolitusteks 4592,93 eurot, koolitust sai 41 inimest.

Avalikkust teavitatakse linnavõimude tegevusest ja vastuvõetud otsustest linna ametlikul veebilehel. Infot edastavad ka ajakirjad Infopress ja Panorama ning kohalik ajaleht Põhjarannik. Korrapäraselt korraldatakse pressikonverentse. Linna juhtivad töötajad esinevad sageli kohalikus telekanalis LITeS. Iga nädal koostatakse linna teenistuste ja organisatsioonide poolt planeeritavate ürituste plaan, mis edastatakse Ida-Viru Maavalitsusele. 2012. a jätkati infotehnoloogiasüsteemi uuendamist. Osteti 7 uut arvutit ja 10 koopiamasinat. 1.6.1.1 Rahvastiku arvestus Linnavalitsus korraldab ka rahvastiku arvestust. 01. januari 2013. aasta seisuga oli rahvastiku arv 39 242 inimest, seega 795 inimest vähem, kui eelmisel aastal. Linnaosade kaupa 01. jaanuari 2013. aasta seisuga: Ahtme linnaosa – 17 513, Järve linnaosa – 17 407, Kukruse linnaosa – 594, Oru linnaosa – 1 303, Sompa linnaosa – 1 045, Viivikonna linnaosa – 170, KOV – 1210.

TEGEVUSARUANNE 15

1.6.1.2 Arhiivindus 2012. aasta jooksul on sisestatud ehitisregistrisse ehituslube (81), kasutuslube (206) ning kirjaliku nõusoleku taotluseid (12), kokku – 299. 1.6.2.1 Alusharidus (koolieelsed lasteasutused) Üldandmed: Kohtla-Järve linnas tegutses 2012. aastal 15 koolieelset lasteasutust: neist 14 munitsipaal- ja 1 eralasteaed. Tabelis: andmed koolieelsete lasteasutuste kohta seisuga detsember 2012. a.

Koolieelseid lasteasutusi - sh. eralasteaedu

15 1

Laste arv - sh. eralasteaias

1740 84

Rühmade arv - sh. eralasteaias

103 4

Erirühmade arv 8 Keelekümblusprogrammiga liitunud lasteaedade arv - keelekümblusrühmade arv

8 15

Tervisedenduslike lasteaedade võrgustikuga liitunud lasteaedade arv

6

Kulude vanemate poolt kaetava osa määr (osalustasu) 12,75 eurot kuus

Rühmade arv vähenes 1 rühma võrra võrreldes 2011. aastaga. Kõikidele soovijatele oli lasteaiakoht tagatud, samas oli lasteaedades mõningaid vabu kohti erinevates vanuserühmades 3-7-aastastele lastele, Järve linnaosas oli vabu kohti ka lastele vanuses kuni 3-aastat. Kooli läks linna koolieelsetest lasteasutustest 01.09.2012. a. 371 last. Teiste omavalitsuste lapsi käis Kohtla-Järve linna lasteaedades 102 last ja Kohtla-Järve linna lapsi teiste omavalitsuste lasteaedades 62 last. Koolieelsete lasteasutuste lapsekoha keskmise tegevuskulu maksumus oli 2 382 eurot aastas. Erinevates lasteaedades jäi lapsekoha tegevuskulu maksumus vahemikku 1 990 kuni 4 659 eurot aastas. Munitsipaalsetes koolieelsetes lasteasutustes oli 513 ametikohta, neist 221 pedagoogi ametikohta. Koolieelsete lasteasutuste koostatud ja esitatud projektide tulemusel toetati 14 projekti summas 30 496 eurot, millest asutuste omafinantseering moodustas 3 246 eurot. Lisaks osalesid kõik 15 koolieelset lasteasutust Keskkonnainvesteeringute keskuse toetatud keskkonnaharidusprojektis, mida teostas MTÜ Hared, jätkus 2011.a. alustatud Lasteaia Rukkilill rahvusvaheline projekt, mida finantseerib SA Archimedes Comeniuse programm (kolmeks aastaks eraldatud 16 000 eurot). Projektitegevuse eesmärgid olid: 1) terviseedendus lasteaias: täiendavate rahaliste vahendite abil terviseedenduslike tegevuste korraldamine (spordipäevad, tervisepäevad, väljasõidud lastele ja ühistegevused koos lastevanematega), vahendite soetamine tervisedenduslikuks tegevuseks; 2) lõimumisalane tegevus: eesti keele, kultuuri tutvustamine lastele erinevate tegevuste kaudu (teemapäevad, väljasõidud, kohtumised erineva õppekeelega lasteasutuste lastele, õppematerjalide soetamine, rahvariiete soetamine); eesti keele õpe personalile; 3) kaasaegse õpikeskkonna loomine, õppevahendite, mänguasjade, tehniliste vahendite soetamine; 4) keskkonnahariduse edendamine; 5) koostöö rahvusvahelisel tasandil erinevate maade koolieelsete lasteasutuste pedagoogidega. Lisaks osalesid mitmed linna koolieelsed lasteasutused erinevates suuremates projektides: Lastekaitse Liidu projekt „Kiusamisest vaba lasteaed“, terviseedenduslik projekt „Vigastuste vältimine Ida-Viru maakonnas”, Ida- ja Lääne-Virumaa ohutusõppe projekt “Nublu aitab”, Ida-Viru Ettevõtluskeskuse projekt “Ettevõtlik kool/ettevõtlik lasteaed”.

TEGEVUSARUANNE 16

Ülelinnalisteks haridusüritusteks (alusharidus) oli 2012.a . eraldatud linna eelarvest 5 560 eurot. Suurematest üritustest olid korraldatud alljärgnevad: 1) mudilaste laulu- ja tantsupidu: eelarve 770 eurot; 2) keelekümbluskonverents: eelarve 324 eurot; 2) laste liikumispidu /osavõtjad 700 last/: eelarve 574 eurot ; Ülejäänud summad kasutati järgmisteks üritusteks: pedagoogide töökogemuslikud väljasõiduseminarid, konkurss „Aasta õpetaja“ jt. Lasteaedade laste suvisteks väljasõitudeks kasutati 2 000 eurot (transpordi tellimiseks). Linna lasteaedade lapsed osalesid lasteaedade pedagoogide juhendamisel ja initsiatiivil alljärgnevatel maakondlikel, vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel, võistlustel ning said tänukirju, meeneid ja auhinnalisi kohti: 1) mudilaste laulufestival “Viru kelluke“; 2) „Ida-Virumaa XII võimlemispidu; 3) Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi käsitöönäitus; 4) Euroopa Parlamendi Infobüroo ja ajakirja Täheke Joonistusvõistlus „112“; 5) Haridusfestival 2012; 6) Tartu Mänguasjamuuseumi ja ajakirja Hea laps konkurss „Minu lemmikmänguasi“; 7) projekti Avastustee konkurss „Sõber avastaja“; 8) MTÜ Lastekaitse Liidu konkurss „Kuula last“; 9) Eesti Energia joonistuskonkurss „Jõulukaardid“; 10) Tallinna Pedagoogilise Seminari konkurss „Lõbusad peakatted“; 11) Eesti Televisiooni joonistusvõistlus „Nöbinina joonistusvõistlus“; 12) Kadrioru Kunstimuuseumi, Mikeli Muuseumi ja Tallinna Loomaaia kunstikonkurss „Loom, lind, inimene“; 13) üleriigiline laste kunstitööde näitus „Mina vaatan talve läbi klaasi“; 14) Noorte talentide laulukonkurss Narvas. Rahvusvahelised konkursid: 1) Euroopa Parlamendi Infobüroo näitus „Maailma värvid“, „Eesti- mereriik “ ja joonistuskonkurss „Euroopa rikas loomariik“; 2) joonistuskonkurss Tsehhi Vabariigis „Teater, nukk ja muinasjutt“; 3) joonistuskonkurss Leedu Vabariigis „Trakai Iland Castle Christmas Tale“. Lasteaedade pedagoogid on pälvinud hulgaliselt erineval tasemel tunnustusi: Tallinna Pedagoogilise Seminari õppemängude konkursil, Lastekaitse Liidu konkursil „Kuula last“, Klassiõpetajate Liidu, Tartu Ülikooli Narva Kolledži, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Narva Piirkondliku Nõustamiskeskuse, e-Twinningu projekti, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, MISA ja portaali „Koolielu“ poolt. Lasteaiad on pälvinud tunnustusi: Tartu Ülikooli Eetikakeskuselt, Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžilt, MISA-lt, Keskkonnaministeeriumilt, Lastekaitse Liidult. 1.6.2.2 Põhi- ja üldkeskharidus (O.Golovatsjova) 2012. aasta alguseks tegutses Kohtla-Järve linnas 9 üldhariduskooli, nendest üks Täiskasvanute Gümnaasium ja üks Erakool Intellekt. Kokku oli Kohtla-Järve statsionaarse õppevormiga koolides (seisuga 01.01.2012) 3623 õpilast, (algklassides 1.-3.klassides – 1110, 4.-9.klassides – 1942, gümnaasiumis – 571 õpilast) ja Täiskasvanute Gümnaasiumis – 151 õpilast. Kevadel 2012.a on lõpetanud gümnaasiumi 200 õpilast, nendest 22 õpilast kuldmedaliga ja 13 õpilast hõbemedaliga, 80% lõpetanutest on astunud õppima edasi kõrgkooli. Päevase õppevormiga põhikooli on lõpetanud 332 õpilast, mittestatsionaarse õppevormiga kooli – 24 õpilast; päevase õppevormiga põhikooli lõpetajatest on jätkanud õppimist gümnaasiumis 185 õpilast (55,7%) ja kutsekoolis 136 õpilast (41%).

TEGEVUSARUANNE 17

Kui võrrelda viimase viie aasta andmeid (2007–2011), siis võib öelda, et pärast põhikooli lõpetamist on kutsekooli astujate arv ca 40% ja gümnaasiumi astujate arv üle 50%. Alates 1.septembrist 2011.a vähenes Kohtla-Järve linna koolide arv, oma tegevuse lõpetas Vahtra Põhikool. Võrreldes 2010/2011. õppeaastaga on üldine õpilaste arv vähenenud 4,2% võrra. Kõige suurem õpilaste arvu vähenemine toimus gümnaasiumi osas – 80 õpilast, põhikooli osas – 30 õpilast. 1. klassi astujate arv võrreldes viimase 5 aastaga on ka langenud – 375 õpilast. Õpilastele tagatakse mitmekülgsed võimalused võimetekohase hariduse omandamiseks. Seisuga 4. september 2012. a töötas 1 kasvatusraskustega õpilaste klass Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis, 2 käitumisraskustega õpilaste klassi Slaavi Põhikoolis ja 1 Ühisgümnaasiumis, õpperaskustega õpilaste klassid Slaavi Põhikoolis, Tammiku Gümnaasiumis, Ahtme Gümnaasiumis ja Kesklinna Gümnaasiumis. Väikeklass oli avatud Slaavi Põhikoolis ning Tammiku Gümnaasiumis rakendatakse ühele õpilasele suunatud õpet. Õpilastel on võimalus õppida erinevates õppevormides, sh individuaalse õppekava ja lihtsustatud õppekava alusel, koduõppes, tsükliõppes gümnaasiumiastmes. Kahes gümnaasiumis ja ühes põhikoolis (Ühisgümnaasiumis – 150 õpilast, Tammiku Gümnaasiumis – 83 õpilast ja Slaavi Põhikoolis 127 õpilast) alustasid 1.09.2012. aastal tööd 23 keelekümblusklassi, kus õpivad 382 õpilast. Õppetöö toimub nii varajase kui hiliskeelekümbluse programmi järgi. Kohtla-Järve gümnaasiumilõpetajate riigieksamite 2011/2012 õ.a. tulemused olid riigi keskmisest tunduvalt kõrgemad järgmistes õppeainetes: eesti keel teise keelena, matemaatika, vene keel võõrkeelena, füüsika ja keemia. Kõikide teiste ainete tulemused olid riigi keskmisest tasemest madalamad või riigi keskmisel tasemel. Populaarsemateks riigieksamiteks osutusid emakeele, inglise keele ja ühiskonnaõpetuse riigieksamid. Kõige vähem valiti sooritamiseks füüsika ja saksa keele eksamid. Kohtla-Järve linna koolides jätkavad tööd 16 õppeainesektsiooni, mille koosseisud ja tööplaanid on kinnitatud linnavalitsuse korraldusega. Kogu metoodiline töö õpetajatega on korraldatud õppeainesektsioonides tööplaanide alusel. 2012. aastal on ainesektsioonide tegevuseks kasutatud 13 557 eurot. Aasta jooksul korraldati seminare, konverentse, väljasõite, teatrifestivale, lahtiseid klassiväliseid üritusi jne. Seisuga 21.12.2012.a. toimus 12 Kohtla-Järve linna Nõustamiskomisjoni istungit, kus vaadati läbi 151 lapse dokumendid. Võeti vastu järgmised otsused: 1. Lasteaialaste kohta:

• Suunamine kehapuudega laste rühma – 4 last • Suunamine arendusrühma – 2 last • Suunamine nägemispuudega silmarühma – 4 last • Suunamine kõnepuudega laste rühma – 8 last • Suunamine tasandusrühma – 7 last • Koolikohustuse edasilükkamine – 6 last

2. Koolilaste kohta: 1. Suunamine lihtsustatud õppekavale – 26 last 2. Suunamine toimetuleku õppekavale – 4 last 3. Suunamine koduõppele (individuaalõppekava alusel) – 12 last 4. Suunamine koduõppele (lihtsustatud õppekava alusel) – 3 last 5. Suunamine koduõppele (hooldusõppekava alusel) – 3 last 6. Suunamine koduõppele (toimetuleku õppekava alusel) – 1 laps 7. Suunamine mittestatsionaarsele õppele – 5 last 8. Suunamine individuaalsele õppekavale – 37 last 9. Suunamine õpiraskustega õpilaste klassi – 21 last 10. Suunamine väikeklassi – 1 laps

TEGEVUSARUANNE 18

11. Ühele õpilasele keskendatud õppe soovitamine – 1 laps 12. Taotluse rahuldamata jätmine – 5 last

3. Kutsekooli õpilase kohta: • Suunamine erivajadustega õppijate õpperühma – 1 laps

Linna koolidelt oli 2012. a. esitatud 146 projekti (2011. a - 161 projekti, 2010. a – 119), mis on võrreldes eelmise aastaga natuke vähem. Projektide üldsumma moodustas 267 093,66 eurot (2011. a – 280 150 eurot ehk 4 383 405 kr, 2010. a. – 2 722 938,30 kr). See on võrreldes eelmise aastaga ligi 13 000 eurot vähem. 2012. a osalesid projektitegevuses kõik munitsipaalkoolid. Toetusfondidest oli saadud 215 006,86 eurot (2011. a – 235 383 eurot), koolide omapanus (pedagoogidelt, lastevanematelt, sponsoritelt) moodustas 27 414,36 eurot (2011. a – 18 500 eurot) ja linnalt oli saadud 11 838 eurot (2011. a – 3194 eurot) (Tiigrihüppe projektide kaasfinantseerimine, transpordi ja suveniiride võimaldamine, ruumide kasutamine). Projektide arv varieerus 5-st kuni 42 projektini (suurem arv projekte oli Järve Gümnaasiumis – 42, Ahtme Gümnaasiumis – 33, Kesklinna Gümnaasiumis – 29 ja Tammiku Gümnaasiumis – 24). Kõige rohkem raha projektide kaudu sai Ahtme Gümnaasium – 62 425,31 eurot, Ühisgümnaasium – 44 680 eurot, Järve Vene Gümnaasium – 42 750 eurot ja Slaavi Põhikool – 32 044 eurot. Järve Gümnaasium sai 16 895 eurot, Tammiku Gümnaasium – 12 168 eurot, Kesklinna Gümnaasium – 13 151,80 eurot. Toimusid ka koolisisesed projektid ning koolid võtsid osa ka piirkondlikest, vabariiklikest ja rahvusvahelistest projektidest. Projektide teemadeks olid: 1) Loodusalased projektid – loodusteadus, loodusharidus, loodusvaatlused; vabariiklik projekt „Roheline kool“. Looduskaitse. Loodussõbralik kool. Euroopa riikide looduskaitse. Õuesõppe õpikeskkonna loomine. 2) Tervise edendamine - tervisliku eluviisi propageerimine, tervisekasvatus tervislik toitlustamine; vabariiklik projekt “Suitsuprii klass”, “Leivanädal”. 3) Heategevus – Unicef (jõulupostkaartide müümine), Agenda 21 (vana paberi korjamine). 4) E-õppekeskkond – Miksike, e-õppe programmid. 5) Ainealased võistlused ja konkursid – Ida-Virumaa Matemaatikavõistlus, Nuputa, Teadmiste rally, aineolümpiaadid. 6) Enesekaitse – KEAT 2011-2012, käitumine eriolukorras, esmaabi. 7) Koostöö ülikoolidega – Tartu ÜK, Virumaa kolledž – teadus- ja arendustegevus; huvi arendamine ainete vastu (Ümber TERRA CUCERSITA – loodus- ja täppisteadused, tehnoloogia). 8) In Genious – koolide ja ettevõtete koostöö (matemaatika, tehnoloogiaõpetus, loodusteadus). 9) Ettevõtlus koolis. 10) Keskkonnaalase pädevuse arendamine – keskkonna teadvustamine ja kaitsmine, säästlikus. 11) Vaba aja sisustamine - Lumelinna ehitamine, seikluskasvatus, Fotoralli, filmimine. 12) Kultuurialased projektid: teatri- ja tantsuõpetus, rahvakultuur. 13) Lõimumine- eestikeelse aineõppe toetamine, (keelekursused õpetajatele, riigi toetus koolidele kus õpetatakse aineid eesti keeles), vene keele propageerimine eesti koolis pereõpe – Eestimaa lapsed ühes kultuuriruumis; Järve Gümnaasium – rahvusvaheline vene keele laager, maakondlik vene keele mäng). 14) Robotika. 15) Liikluskasvatus – jalgrattakoolitused. 16) Programmeerimise alused. 17) IKT soetamine – riistvara baasi arendamine õppekeskkonna parandamiseks ja õppekvaliteedi tagamiseks. 18) Karjääriplaneerimise projektid – elukutse valik, madala haridustasemega noorte oskuste arendamine. 19) Eesti ja Euroopa Liit – tolerantsuse kasvatamine. 20) TEIP – projektide koostamise koolitused noortele, ideede konkurss. 21) Minu Riik – riigi institutsioonide struktuuriga tutvumine, orienteerumine Eesti ühiskonnas. Riigikaitse. (praktilised tunnid, ajaloo tundmaõppimine, tähtsamate kohtade ja objektide külastamine). 22) Puhkelaagrid vähemkindlustatud peredest lastele. 23) HEV õpilaste füüsilise õpikeskkonna loomine.

TEGEVUSARUANNE 19

24) Rahvusvahelised projektid – Comeniuse koolidevahelised projektid: Euroopa kodanikukasvatus, demokraatlikud väärtused, kultuuriline integratsioon, mitmekultuursus; Promoting Health and Fitness. Nordplus projektid – mitmekultuursuse väärtustamine, orienteerumine mitmekultuurses ühiskonnas. 1.6.2.3 Kõrg- ja kutseharidus Kõrghariduse saamise võimalust Kohtla-Järve linna territooriumil pakub Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž ja Kukrusel asuv Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli filiaal. TTÜ kõrgharidusdiplomi saab kolme kuni nelja aastaga, võimalus on õpinguid jätkata. Õppetöö toimub nii eesti kui vene keeles. Kolledžis on viis lektoraati – humanitaar- ja sotsiaalainete ja reaalainete lektoraadid, s.h. matemaatika ja infotehnoloogia, keemiatehnoloogia, ehituse- ja mehaanika ning energeetika- ja automaatika lektoraat. Haridust omandatakse rakenduskõrgharidustasemel, on loodud võimalus saada haridust magistritasemel (kütuste keemia). 1.6.2.4 Huviharidus 1. Huvihariduse edendamine Kohtla-Järvel on üks võimalustest toetada noore arengut. Kohtla-Järve linna omavalitsuse prioriteetsed valdkonnad huvihariduses on seotud noorte sisuka ning arendava vaba aja veetmisvõimaluste loomisega, sest kaasatus huviharidusse ja huvitegevusse toetab noorte seas piirkonna identiteedi tugevdamist, mis on eriti oluline linnapiirkonna jätkusuutliku arengu jaoks. Huviharidus ja huvitegevus annavad praktilisi ning sotsiaalseid oskusi noortele, lähendavad lapsi. Huvitegevusel on ka lõimumise funktsioon erinevate rahvusgruppide vahel. Huvikoolide tegevust reguleerib huvikooli seadus. Eesmärgiga toetada lapse isiksuse arendamist, tema sotsialiseerimist ja vaba aja sisustamist turvalises õpikeskkonnas professionaalsete pedagoogide juhendamisel tegutses Kohtla-Järvel 2012. aastal 3 munitsipaalhuvikooli, kus õppis kokku1228 last, s.o 48 last rohkem kui 2011.aastal. Aastate vältel huvikoolide õpilaste arv on püsinud stabiilsena. Seisuga 10.09.2012 õppis muusika- ja kunstikoolides 771 õpilast ning Koolinoorte Loomemaja erinevates õpperingides 457 õpilast. Lisaks külastas Loomemaja mängude tuba ligi 500 last aastas.

Tabel 2. Huvikoolide õpilaste arv aastate kaupa.

Huvikool Laste arv 2009.a seisuga 10.09

Laste arv 2010.a seisuga 10.09



Kohtla-Järve Kunstide Kool 346 353 337 355 Ahtme Kunstide Kool 399 413 406 416 Koolinoorte Loomemaja 454 449 437 457 Kokku 1188 1203 1180 1228

Tabel 3. Huvikooli lõpetanud ja edasi õppima läinud järgmise astme muusika- ja kunstikoolidesse. 2009. kevadel 2010. kevadel 2011. kevadel 2012. kevadel Huvikool Lõpetas

kooli Läks edasi

õppima

Lõpetas kooli

Läks edasi

õppima

Lõpetas kooli

Läks edasi õppima

Lõpetas kooli

Läks edasi õppima

Kohtla-Järve Kunstide Kool

24 õpilast 5 õpilast 18 õpilast 3 õpilast 13 õpilast 1 õpilane 30 õpilast 1 õpilane

Ahtme Kunstide Kool

28 õpilast 1 õpilane 36 õpilast 2 õpilast 31 õpilast 3 õpilast 20 õpilast -

Koolinoorte Loomemaja

18 õpilast - 15 õpilast - 22 õpilast - 21 õpilast -

Kokku 70 6 69 5 66 4 71 õpilast 1 õpilane

TEGEVUSARUANNE 20

2012. aasta kevadel lõpetasid huvikooli 71 õpilast. Tabel 4. Muusika- ja kunstikonkurssidel osalenud õpilased ja kollektiivid.

2008/2009 2009/2010 2010/2011 2011/2012

Kool Õpilased Ansamblid ja

kollektiivid

Õpilased Ansamblid ja kollektiivid




22 3 32 3 44 3(40 õpilast) 35 3 (17 õpilast)

Ahtme Kunsitide

Kool

25 3 21 2 43 6 (91 õpilast) 37 4 (20 õpilast)


10 2 7 4 17 4 (200 õpilast) 23 4 (142 õpilast)

Kokku 57 8 ansamblit 60 7 ansamblit 106 13 ansamblit (331 õpilast)

95 11 ansamblit (179 õpilast)

Vabariiklikel ja rahvusvahelistel muusika- ja kunstikonkurssidel osales 2011/2012 õppeaastal edukalt 95 õpilast ja 11 kollektiivi (179 õpilast), neid juhendas 53 õpetajat.

2. Finantseerimine Huvikoolide eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest, huvikoolide põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tulust (õppetasu,ringitasu, pillide ja ruumide rent), sihtasutustelt laekunud summadest (projektide läbiviimine), annetustest ja huvikoolide õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest ning muudest vahenditest.

Tabel 5. 2012. aasta eelarve moodustas (eurodes): Eelarveline Eelarveväline Eelarveväline-siht

Huvikool Eelarve Täitmine Eelarve Täitmine Eelarve Täitmine Ahtme Kunstide

Kool 435 715 431 561,11 14 459 5 434,92 3 410 1 997,25


393 088 355 253,47 8 710 3 273,71 1 859 1 350,11


290 595 290 184,07 35 458 14 807,78 11 371 11 051,94

Kokku

1 119 398 1 076 998,65 48 627 23 516,41 16 640 14 399,30

2.1 Investeeringud Kohtla-Järve linna arengukava üheks olulisemaks eesmärgiks huvihariduse valdkonnas on tagada huvikoolides kaasaegne õpikeskkond. Sellest lähtudes 2012. aastal on linna eelarvest ja eelarvevälistest vahenditest tehtud investeeringuid.

TEGEVUSARUANNE 21

Tabel 6. Investeeringud 2012. aastal

Huvikool Õppevahendid Kulud remondiks

Inventar (muusikariistad, õpperuumide sisistamine, tehn.õppevahendid)

Infotehnoloogia

Ahtme Kunstide Kool

2 635,59 2 522,64 1 089,88 583,60


1 107,28 4 568,83 2 769,73 466,83

Koolinoorte Loomemajas

442,25 4 046,98 19 678,16 2 487,71

Kokku 4 185,12 11 138,45 23 537,77 3 538,14

1.6.3 Sotsiaalhoolekanne Kohtla-Järve linnas tegutsev Sotsiaalhoolekandekeskus on linna eelarvest finantseeritav asutus. Keskuse tegevuse eesmärgiks on sotsiaalhoolekande korraldamine Kohtla-Järve linnas. Keskuse koosseisus tegutsevad järgmised üksused – Sotsiaalabikeskus, Laste Varjupaik ja Pensionäride Päevakeskused. Järve linnaosas asub sotsiaalmaja, kus pakutakse riskirühma kuuluvatele ja sotsiaalset kaitset vajavatele isikutele eluaseme- ja sotsiaalteenust, osutatakse teenuseid Puuetega inimeste päevakeskuses. Toimetulekutoetus

2012. a rahaliste vahendite kulu oli 1 506 927,07 eurot:

1. toimetulekutoetuseks ja üksikvanema toetuseks 1 481 214,76 eurot;

2. sotsiaaltoetuste- ja teenuste osutamiseks kuludeks 25 712,31 eurot.

Tabel 7. Kohalikust eelarvest kulutatud toetuste summa.

Abinõu nimetus Kulud kokku (eurodes)

Ühekordne toetus, erakorralise olukorra toetus, abivajaduse hindamisega seotud toetused.

2 543

Õppevahendid, peretoetus, abivajaduse hindamisega seotud toetused.

2 625

Õppeekskursioonide maksumuse toetus, peretoetus, abivajaduse hindamisega seotud toetused.

1 61

Erakorralise olukorra toetus, abivajaduse hindamisega seotud toetused (tulekahju,vargus, õnnetus).

64

Transporditeenuse toetus, medtranspordi teenuse toetus. 5 505 Sünnitoetus 100%. 14 720

Sünnitoetus 50%. 1 824 Sügava puudega inimese toetus, sihtgrupist tulenevad toetused. 56 064

Sotsiaalnõustamine Ahtme Sotsiaalrehabilitatsioonikeskus, nõustamine, teenus.

7 329

Sihtotstarbeline täiendav toetus, kohalik toetus toimetuleku tagamiseks, abivajaduse hindamisega seotud toetused.

5 843

TEGEVUSARUANNE 22

Riiete-ja jalanõude toetus, peretoetus, abivajaduse hindamisega seotud toetused.

14 178

Raviteenuste toetus, tervishoiuteenuste toetus, abivajaduse hindamisega seotud toetused.

549

Raviteenused, teenused. 1 679

Ravimitoetus, abivajaduse hindamisega seotud toetused. 14 635 Raske või sügava puudega lapse riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi toetus, lapsehoiutoetus.

22 050

Psühholoogilise nõustamisteenuse toetus. 688 Prillitoetus, abivajaduse hindamisega seotud toetused. 3 195

Puudega inimese toetus, sihtgrupist tulenevad toetused. 201 Matusetoetus, erakorralise olukorra toetus, abivajaduse hindamisega seotud toetused.

6 916

Majutamine Ahtme varjupaik, Sotsiaalrehabilitatsioonikeskus, eluase ja majutus, teenus.

32 467

Linnafond, toetus. 6 488 Lasteaed toidumaks, lasteaiamaksutoetus, abivajaduse hindamisega seotud toetused.

40 575

Küttepuud, küttetoetus, abivajaduse hindamisega seotud toetused.

632

Koolitoit, toitlustustoetus, abivajaduse hindamisega seotud toetused.

1 114

Koolisõidutoetus, abivajaduse hindamisega seotud toetused. 4 095 Kodutute varjupaigateenuste toetus, varjupaigateenused. 656

Kinnipidamiskohast vabanenu toetus, muu toetus. 741 Invaabivahendid, abivahendi omafinantseeringu toetus. 1 168

Hooldusraviteenuste toetus, rehabilitatsiooni-ja taastusraviteenuse toetus, abivajaduse hindamisega seotud toetused.

20 461

Hooldusraviteenused, hooldusravi, ööpäevaringne hooldusteenus, koduväline hooldus.

609

Hooldekodus hooldamisteenuste toetus, abivajaduse hindamisega seotud toetused, hooldekodu toetus.

75 719

Hooldamisteenused hooldekodus, koduväline hooldus, ööpäevaringne hooldusteenus.

46 047

Gaasiballoon, küttetoetus, abivajaduse hindamisega seotud toetused.

500

TEGEVUSARUANNE 23

Puuetega inimeste hoolekanne 2012. aastal oli 196 inimesele määratud täiendav sotsiaaltoetus vastavalt Kohtla-Järve Linnavolikogu poolt 25.03.2009. a kinnitatud määrusele nr 193 „Sügava puudega inimesele täiendava sotsiaaltoetuse määramise ja maksmise kord“. Eakate hoolekanne Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu on Kohtla-Järve Linnavalitsuse hallatav asutus. Hooldekodus on 142 ööpäevaringse hooldamise kohta, keskmine hoolealuste arv on 138, hooldekodus on 68 ametikohta. Eelmise aasta eelarve oli 1 120 309,69 eurot, personali- ja majapidamiskuludeks oli 504 216,92 eurot, tuludeks 631 664,52 eurot. Vastavalt Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt 07.12.2010. a kinnitatud korraldusele nr 1003 „Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu kohamaksu hindade kinnitamine“ olid Vanurite Hooldekodu kohamaksumuse hinnad järgmised: 1) 543,25 eurot (kui inimene elab toas üksi) ja 511,29 eurot (kui toas on kaks elanikku) kuus tasuline koht; 2) 575,20 eurot kuus teiste omavalitsusüksuste elanikele.

Linna eakatele inimestele on vabaaja veetmiseks Ahtme ja Järve Pensionäride päevakeskused, kus tegutsevad MTÜ Pimedate Ühing, Vaegkuuljate Ühing, Kohtla-Järve Veteranide ja Pensionäride Sõpruskond, Kohtla-Järve Pensionäride Liit, MTÜ Troika, Nägemispuuetega inimeste Kohtla-Järve Ühing. Laste hoolekanne Kohtla-Järve Lastekodu on asenduskoduteenuse osutaja, kus lapsele võimaldatakse tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnased elutingimused, ning luuakse talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond. Lastekodus viibib 28 last. Kriisirühmade hoolekanne Linnas tegutseb Madala Lävega Keskus Järve ja Ahtme linnaosades, mille teenused on uimastiabi võrgustiku oluline osa ning kujutab endast uimastisõltuvusega isikute abisüsteemi esimest ehk kontaktiloomise etappi. Ahtme Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskus osutab teenust kodututele, kes vajavad kõrvalabi ja hooldust, sealhulgas kinnipidamiskohast vabanenud isikute rehabilitatsioon. 1.6.4 Kultuur Kohtla-Järve on kultuuriloojate- ja tarbijate linn, kus sihtgruppide vajadusi arvestav mitmekülgne ja aktiivne kultuuritegevus toimub aasta ringi. Kultuurikalendris on välja kujunenud traditsioonilised sündmused ja maineüritused, millest suurem osa on jõudnud 5. aastapäevani ja kaugemalegi veel. Siinkohal võib ära märkida järgmisi: rahvusvaheline laste- ja noorte akadeemilise vokaali konkurss, lauluvõistlus „Viru laul”, „Viru lauluke”, „Viru kelluke”, piirkondlik kooliteatrite festival, folklooripidu „Jauram”, vanade seltskonnatantsude festival „Minjoon”, mudilaste laulu- ja tantsupidu, Ahtme linnaosa pidupäev ja paljud teised üritused. Linna kultuurielu hoiavad ja kannavad Kohtla-Järve Kultuurikeskus ja tema üksused: Sompa klubi ning Vahtra Loomekeskus, Ahtme ja Oru klubi. Linnas on keskraamatukogu, teatme- ja lugemissaal, lasteosakond ja 5 haruraamatukogu, linnaorkester, põlevkivimuuseum ja tema üksused: „Valge saal“ ja „Virtuaalne filiaal“. Linna elanikele pakutakse põhiline osa kultuuriteenust linna kultuuriasutuste kaudu.

Aastal 2012 korraldasid kultuuriasutused 530 üritust, mida külastas ligemale 160 000 külastajat. Kultuuriasutustes tegutsevad taidlus- ja huviringid, millest võtab osa üle tuhande tantsija, laulja ja pillimehe. Kohtla-Järve Kultuurikeskus täidab linna suurima kultuuriasutuse rolli. Omatulu laekumine oli 42 093 eurot. Kultuurikeskuse poolt esitatud projektidest said positiivse hinnangu 26 projekti, summas 8 287 eurot.

TEGEVUSARUANNE 24

Kultuurikeskuses tegutseb 47 erinevat kultuurikollektiivi ja huviringi, kus osaleb 754 lauljat-tantsijat ja pillimeest. Korraldati 293 erinevat üritust, mida külastas 93 300 inimest. Tantsukollektiiv RÜTM tõi taas lavale uue tantsuetenduse „Sipsik ja Jõulu virr-varra“. Kultuurikeskuse kollektiivid osalesid mitmetel rahvusvahelistel festivalidel ja konkurssidel, tuues kodulinna laureaadi tiitleid ja preemiaid. Ahtme klubis viidi läbi 190 erinevat üritust, millel osales 63 450 külastajat. Klubi omatulu oli 15 986 eurot. Klubi ringi- ja huvitegevuses osales 253 taidlejat. Klubis tegutseb eakate klubi „Veteran”, kus osaleb aktiivselt 140 memme-taati. Kunstistuudio „ALGUS”, juhendaja Ljubov Medvedtsikova ja tema kasvandikud korraldasid 10 erisuunitlusega näitust. Oru klubi korraldas 47 üritust, mida külastas 2 875 inimest. Klubi taidlusringides osales 66 inimest. Vene laulu ansambel Sladko Jagoda tähistas ilusa kontserdiga oma 20. aastapäeva. Aktiivselt tegutsevad pensionäride klubi „Kuldne iga“ ja pereklubi „Seitse mina“. Kohtla-Järve Keskraamatukogul koos oma haruraamatukogudega oli 2012. aasta seisuga:

• 6 659 lugejat, neist lapsi 2 059; • 125 338 külastust, millest laste külastusi 28 209; • kojulaenutusi 320 585; • kohallaenutusi 25 973; • 7 454 infopäringut;

Keskraamatukogu korraldas koostöös haruraamatukogudega 235 näitust ja 229 väljapanekut. Kaaslinlastele korraldati 169 üritust, mida külastas 3 209 inimest. Keskraamatukogu konverentsisaalis oli üleval 11 suuremat näitust, korraldati kohtumis-ja kirjandusõhtuid. Keskraamatukogu lasteosakond korraldas lastekirjanduspäeva tähistamiseks kirjanduse tundmise konkursse, mis olid mõeldud linna vene koolidele. Aasta jooksul oli välja pandud 12 õpilaste ja lasteaedade joonistuste ning meisterdamiste näitusi. Keskraamatukogu omatulu oli 3 000 eurot. Riigipoolne toetus teavikute soetamiseks oli 60 274 eurot. Põlevkivimuuseum korraldas 58 erinevat sündmust, mida külastas 8 688 külastajat. Muuseumi üksus, Virtuaalne filiaal korraldas 20 virtuaalset programmi, mida külastas 394 inimest. Näitusesaalis Valge saal oli väljas 15 näitust, linnavalitsuse fuajees 8 näitust. Peale näituste korraldamisega Valges saalis toimusid kontserdid ja kohtumised, mida külastas 2 610 külastajat. Muuseumi omatulu aastal 2012 oli 4609 eurot.

Kõige populaarsemaks võib pidada Põlevkivimuuseumi Valges saalis toimunud „Mikrominiatuuride“ näitust, mida külastas 337 inimest. Põlevkivimuuseum täiendas digiarhiivi seadmeid ning uuendas digiteerimiseks vajalikku arvutitehnikat. Elektroonilisse andmebaasi on sisestatud 734 säilikut. Kohtla-Järve Linnaorkester tegutseb aastast 1994. Orkestris mängib 35 pillimeest, mis võimaldab pakkuda erinevaid koosseise: puhkpilliorkester, big-band, instrumentaalansambel. Kollektiiv viljeleb erinevas žanris muusikat. Aktiivne osaleja maakondlikel ja linna suurüritustel: Võidupüha paraad, piirkondlik laulupäev, jaanipeod, puhkpillimuusika päevadel. Linnaorkster on oodatud esineja naaberlinnades Jõhvis ja Narvas. Orkestri omatulu oli 2012. aastal 1 808 eurot. Linna kultuuriürituste eelarve oli 44 895 eurot.

1.6.5 Sport ja vaba aeg Aastal 2012 on spordivaldkonna põhieesmärgina määratletud linna elanikele sportimisvõimaluste ja spordiürituste pakkumine. Selle eesmärgi saavutamiseks jätkati sportimisvõimaluste pakkumist ning laste ja noortespordi toetamist.

TEGEVUSARUANNE 25

Sporditeguvuse toetamine Kohtla-Järve linna sporditegevus tugines erinevatel spordiklubidel, millede tegevust toetati linna eelarvest. Spordivaldkonnas jätkas linn laste- ja noorte sporditegevuse toetamist. 2012. aastal Kohtla-Järve linn eraldas noortespordi toetust 35-le spordiklubile summas 256 540 eurot 1886 lapse ja noore (vanuses 7 kuni 19 aastat kaasa arvatud) organiseeritud sporditegevuse korraldamiseks. Akrobaatilise võimlemisega (II grupp) tegelevatele noortele, eraldati noortespordi toetust alates 5. eluaastast. Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil on kõik toetatavad spordialad jagatud gruppideks ning toetus ühele noorsportlasele oli alljärgnev: I grupi spordialad: ujumine, kergejõustik, jalgpall, jäähoki, tõstmine, judo, poks, korvpall, maadlus ja male. Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 150 eurot. II grupi spordialad: suusatamine, võrkpall, jõutõstmine ja akrobaatiline võimlemine. Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 120 eurot. III grupi spordialad: kabe, karate, kick-boxing, võistlustants, iluuisutamine, aeroobika ja taekwon-do. Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 70 eurot. Võrreldes 2011. aastaga,suurenes noortespordi eelarve 18 940 euro võrra, mis moodustas pearaha suurendamist ligi 7,4%. Kohtla-Järve 2012. aasta spordikalender oli küllaltki tihe ja linnas korraldati üle 100 rahvusvahelise, vabariikliku-ja ülelinnalist spordiüritust. Linn toetas spordiürituste korraldamist summas 20 731 eurot. Suuremad toetused eraldati üritustele nagu: XIII Hans Kaiva mälestusvõistlused poksis, XIV Rahvusvaheline noorte korvpalliturniir “Järve-Jõhvi Karikas”, V Rahvusvaheline juunioride vabamaadlusturniir „Kuldkaru Open Cup 2012“, Kohtla-Järve – Jõhvi maanteejooks, Rahvusvaheline noorte vabamaadlusturniir “Alutaguse Mõmmi”, XXXII Avo Talpase mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses, Rahvusvaheline noorte XV traditsiooniline kiirmaleturniir, I Kahe Kaevuri rulluisumaraton, XIV Ahtme rahvajooks, jalgpalliturniirid ning paljud teised. Suure osavõtjate ja pealtvaatajate arvuga ürituseks oli VI Rahvusvaheline sportaeroobika võistlus “KOHTLA-JÄRVE OPEN CUP 2012”, kus võtsid osa 427 võimlejat. Eesmärgiga välja selgitada spordialade parimad, korraldati Kohtla-Järve meistrivõistlusi absoluutarvestuses 26 spordialal. Kohtla-Järvel korraldati 2012. aastal erinevaid tervisespordi üritusi. Linna spordiklubid pakkusid linna elanikele võimalust osaleda tervisespordi üritustel – Kohtla-Järve linna kepikõnnipäevadel, jalgratta-ja suusamatkadel.

16.-22.aprillil üleriigilise SÜDAMENÄDALA 2012 raames korraldati linnas liikumispäeva „SINU SAMMUD LOEVAD“ ning vesiaeroobika- ja vesivõimlemise tunde. Südamenädala raames korraldatud üritused olid Kohtla-Järve linna elanikele tasuta. Kohtla-Järve linna spordiklubidele võistlustel osalemiseks ja spordimeisterlikkuse tõstmiseks eraldati 2012. aastal – 21 250 eurot. Traditsiooniliselt tunnustati ja autasustati linna parimaid sportlasi, noorsportlasi ja sportmängude võistkonda. Parimaks meesportlaseks on valitud mitmekordne Eesti meister vabamaadluses – ALEKSEI BASKAKOV. Andekateks noorsportlasteks on valitud VLADISLAV PAŠURIN (ujumine) ja VIKTORIA MIRONOVA (judo). Parimaks võistkonnaks 2012 on tunnustatud KORVPALLIKLUBI HITO MEESKOND, kes saavutas Eesti Meistrivõistlustel A-vanuseklassi meistritiitli ja U 20 Euroliiga superfinaalis 2. koha. Koostöös linna spordiklubidega 2012. aastal on Kohtla-Järvel korraldatud üle 36-e koolinoorte tunnivälist spordivõistlust ning Kohtla-Järve Koolispordi eelarve moodustas 2012. aastal 7 902 eurot, sh ka fondidest ( Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kultuurkapital) ja Kultuuriministeeriumi (Ida-Virumaa Spordiliit) eraldatavad toetused. Õppeperioodil oli tagatud spordiobjektidel tasuta koolinoorte spordiürituste läbiviimine. Sportimisvõimaluste tagamine Sportimisvõimalusi pakkus linn ka oma spordibaaside kaudu. Nendeks olid linna asutused – Kohtla-Järve Spordikeskus, Ahtme Spordihall ja üldhariduskoolide spordibaasid. Kohtla-Järve Spordikeskuse ja Ahtme Spordihalli 2012. aasta eelarve täitmine oli 659 859 eurot + investeeringud. Kohtla-Järve spordiasutuste pakutud teenuste kättesaadavus oli tagatud keskmiselt 14-16 tundi päevas ja 7 päeva nädalas.

TEGEVUSARUANNE 26

2012. aastal investeeringud sporti olid suunatud olemasolevate spordibaaside renoveerimiseks.

Tabel 8. 2012. a investeeringud. Spordirajatis Tegevus Maksumus

eurodes Kohtla-Järve Spordikeskus Järveküla tee 44

Hädavalgustussüsteemi paigaldamine Tuletõkkeuste paigaldamine – 2 tk, ostetud inventar – A sektor

3 020,00 eurot 492,00 eurot 7 920,00 eurot

Ahtme Spordihall

Teostatud on katuse osaline remont S - 312m2 (s.h Z-profiili vahetatud soojustusega).

22 232,00 eurot

1.6.6 Noorsootöö

Peamiseks noorsootöö teostajaks linnas on Noortekeskus. 2012. aasta Noortekeskuse külastatavus oli ligi 30-50 noort päevas ja 400 noort aastas. Kokku oli hõivatud ligi 3000 noort. 2012. aastal korraldati 200 erinevat üritust, nende hulgas 7 suurt üritust. Kulud linna eelarvest Noortekeskuse tegevuseks moodustasid 113 365 eurot. Üldsumma Noortekeskuse tegevuse toetamiseks ja ürituste korraldamiseks moodustas 120 254 eurot. Noortekeskus osales projektides ja 2012. aastal oli saadud projektitegevuse kaudu 3 271 eurot („ANK Konkurss“, MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse projekt), linna panus moodustas 900 eurot. Linnas korraldatakse linna territooriumil tegutsevat suvetöölaagrit. 2012. aastal suvetöölaagrisse kaasati ligi 50 noort (vabatahtlikud) ja kokku oli hõivatud tööga ligi 2 500 noort. 2012. aastal korraldas Noortekeskus spetsiaalselt sihtgrupile suunatud tegevust, sh suhtlemistreeningud noortele, adaptatsiooni programm Ahtme linnaosa 1. klassi õpilastele, noorte aktsioonid, karjääriplaneerimise väljasõiduseminar Noortekeskuse vabatahtlikele, volontääride suvelaager, kuhu oli kaasatud ligi 400 noort. Samuti korraldas Noortekeskus üritusi riskigruppi kuuluvatele noortele ja nende peredele, sh mitteformaalsed kohtumised spetsialistidega (politsei, päästeamet, Jõhvi lastehaigla, Tallinna Tervishoiu Kool, Tervise Arengu Instituut jt.). Toimus pidev Noortekeskuse ja koolide psühholoogide ja sotsiaaltöötajate koostöö. Noortekeskuses toimub pidev AIDSi, HIVi vastased, narkomaania, alkoholismi ning kuritegevuse ärahoidmisega seotud tegevus, 2012. aastal oli korraldatud konverents lastevanematele ”Terve lapsevanem – terve laps”, seminar koolilastele ”Seksuaalkasvatus” Anti-AIDS (koos EHPV). Aktiivne oli noorte omaalgatus: toimusid sellised üritused nagu Valentinipäev, Euroopa Päeva ja EV Iseseisvumispäeva viktoriinid, pidulikud õhtud ja kontserdid Noortekeskuse baasil tegutseva lastevanemate liidu ”Harmoonia liikmetele”, fotosessioonid Noortekeskuse vabatahtlikele koos väljasõitudega, Noorte Aktivistide Organisatsiooni tegevuse toetamine, heategevusaktsioonid – Vanurite Hoolodekodu, Veteranide Liit, Koristuspäev Ahtme linnaosas, Ahtme Päeva üritustest osavott – tänavamängud noortele. Toimub koostöö koolihuvijuhtidega. Noorteürituste korraldamiseks oli eraldatud 2012. aasta linna eelarvest 16 716 eurot, ära kasutatud 16 144,43 eurot. 52% noorteürituste eelarvest oli eraldatud IVOLi üritusteks. Suurimaks noorteürituseks saab nimetada rahvusvahelise akadeemilist vokaali konkurssi, mille korraldamiseks oli eraldatud 1 959,92 eurot. Toetati üldhariduskoolide üritusi (gümnasistide päevad, konkursid, karjääriplaneerimise seminarid ja konverentsid, kooliteatrite tegevus, kunstide koolide osalemine vabariiklikel konkurssidel). Kohtla-Järve Kultuurikeskuse poolt korraldatud noorteürituste korraldamiseks oli eraldatud 310 eurot. Toetati linna koolide koostööd Eesti Sisekaitseakadeemiaga (õppelaagrid ja õppekäigud) üldsummas 1 259 eurot.

TEGEVUSARUANNE 27

Linna territooriumil tegutseb munitsipaalne Kurtna Noortelaager. Laagrihooaeg 11.06.-17.08.2012.a iga vahetus – 12 päeva kokku oli 5 laagrivahetust ja osales 964 last I vahetus – 21 last vanuses 5-14 aastat II vahetus – 291 last - 10 rühma III vahetus – 295 last - 10 rühma IV vahetus – 259 last V vahetus – 98 last Soodustuusiku maksumus moodustas 85,08 eurot. Eraldati 79 sotsiaaltuusikut üldsummas 6342,40 eurot (kasutatud 80). Lastekodu tuusiku maksumus moodustas 85,08 eurot. Eraldati 23 tuusikut. Lastekodulaste kasutatud tuusikute arv moodustas 22 tk. Lastekodu tuusiku toetussumma oli 1744,16 eurot. Tavatuusiku maksumus moodustas 161,76 eurot. Eraldati 837 tuusikut ja kasutatud oli 862. Tavalaste tuusikute soetamiseks eraldati: 36410,88 eurot. Eesti Noorsootöö keskus kandis üle 44497,44 eurot, arvestades toetuse suuruseks 3,52 eurot laagripäeva kohta ja 9,91 eurot sotsiaaltuusiku laagripäeva kohta. 2012. aasta töötas laagris 74 inimest (ajutised töötajad), alatiste ametikohtade arv – 5. Laagri eelarve moodustas 2012. a 285 851 eurot, laagri tegevuse toetamiseks oli eraldatud linna eelarvest 260 286 eurot. Personaalikoolituseks kulutati 222 eurot. Kurtna Noortelaagri eesmärgid: - tagada mugav õhkkond iga lapse jaoks, kõrvaldada faktorid, mis võiksid lapses tekitada üksildustunnet; - luua tingimused arenemiseks ja suhtlemiseks erinevates vanuse gruppides; - tagada lastele täisväärtuslik puhkus arvestades iga lapse iseärasusi; - laiendada laste silmaringi erinevates valdkondades. Laagripäevad olid pühendatud erinevatele teemadele, sh Tutvumispäev, Sõbrapäev, Turistipäev, Spordipäev, Veepäev, Ajakirjanikepäev, Muinasjutu- ja imedepäev, Merepäev, Huumoripäev jt. Lapsed osalesid erinevates loomingulistes ja intellektuaalsetes mängudes, nimelt „Fotojaht“, „Kõlasmuinasjutt“, „Miss ja Mister“, „Moeshow“, „Talendijaht“ jne. Võtsid osa kasulikes tegudes, võistlesid, käisid matkamas, mängisid pallimänge jms. 2012. aasta suvel töötasid ajavahemikul 6.-22. juuni 6 koolilaagrit Ahtme Gümnaasiumis, Ühisgümnaasiumis, Tammiku Gümnaasiumis, Järve Gümnaasiumis, Kesklinna Gümnaasiumis ja Slaavi Põhikoolis. Koolilaagrite väljasõitudeks oli eraldatud haridusürituste eelarvest 1 317 EUR. Koolilaagrite käigus toimusid väljasõidud, ekskursioonid, spordivõistlused, konkursid, tänavamängud, viktoriinid jms. Kokku sai linnalaagrites puhata 485 last. 1.6.7 Välissuhtlus

Jaanuar 1. Jaanuaris startis rahvusvaheline projekt “Meditsiini info ja nõustamise kättesaadavuse parandamine”

(MedInf), mida rahastab Eesti-Läti-Vene piiriülene koostöö programm (EstLatRus). Kohtla-Järve Linnavalitsus on selle projekti partner.

2. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindajad osalesid Tallinnas projekti ”MedInf” partnerite kohtumisel. Veebruar

3. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindajad osalesid partnerite kohtumisel ja kahepäevasel seminaril, mis toimus Veliki Novgorodi linnas rahvusvahelise projekti „Climate Change, Cultural Heritage & Energy Efficient Monuments /CO2OL Bricks” raames (Interreg IV Läänemere piirkonna programm).

TEGEVUSARUANNE 28

4. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindajad osalesid seminaril, mis toimus Narvas rahvusvahelise projekti ”MedInf” raames.

Märts 5. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja osales Peterburis tehnika laadal Bizkoni töö raames. 6. Bizkoni töö raames IVOLi delegatsiooni visiidi Peterburisse ja Leningradi oblasti korraldamine. Kohtla-

Järve Linnavalitsuse esindaja osalemine sellel visiidil.

Aprill 7. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindajad osalesid rahvusvahelise projekti “MedInf” partnerite kohtumisel,

mis toimus Peterburis. 8. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja osales Rahvusvahelisel Ehitajate Foorumil, mis toimus Peterburis

Bizkoni töö raames. 9. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja osales ettekandega rahvusvahelisel konverentsil Veliki Novgorodis. Mai

10. Kohtla-Järve linna külastas rohkearvuline delegatsioon sõpruslinnast Veliki Novgorodist. Visiidi eesmärgiks oli Kohtla-Järve linnamajandusega tutvumine.

11. Kohtla-Järvel toimus rahvusvahelise projekti „Kliimamuutus, Kultuuripärand & Energiasäästlikud mälestised” partnerite kohtumine, kus osales 78 inimest 9 riigist, sh kohalikud spetsialistid ehitus- ja restaureerimisalal.

Juuni

12. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindajad osalesid rahvusvahelise projekti “MedInf” partnerite kohtumisel, mis toimus Rosmal (Põlvamaa).

13. Koostöös Sankt-Peterburgi BIZKON’iga oli Kohtla-Järvel korraldatud rahvusvaheline seminar. Juuli

14. Kohtla-Järve linna külastasid Slantsõ munitsipaalrajooni Administratsiooni ülema asetäitja sotsiaalküsimustes ja Slantsõ rajooni keskhaigla peaarst rahvusvahelise projektitaotluse “Eco-friendly disposal of hazardous medical waste in the cross border region” arutamiseks.

15. Peterburi BIZKONI delegatsiooni visiidi Ida-Virumaale ja Lääne-Virumaale korraldamine. 16. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindajad osalesid rahvusvahelise projekti “MedInf” partnerite kohtumisel,

mis toimus Peterburis-Kolpinos.

August 17. Kohtla-Järve linna külastas delegatsioon Slantsõst eesotsas Slantsõ Munitsipaalse rajooni ülema

asetäitjaga. Ühepäevase visiidi raames toimus Kohtla-Järve Linnavalitsuses seminar teemal „Elektrooniline asjaajamine“.

18. Norderstedti (Saksamaa) delegatsioon eesotsas Volikogu esimehega külastas Kohtla-Järve linna. Delegatsioon koosnes 34 „Eesti linnade sõprade klubi“ liikmest ja klubi esimehest.

19. Kohtla-Järve delegatsioon külastas Kedainiai sõpruslinna. Delegatsioon osales pidustustes, mis olid pühendatud Kedainiai linna 640-aastasele juubelile.

20. Rahvusvahelise projektitaotluse “Eco-friendly disposal of hazardous medical waste in the cross border region” ettevalmistamine.

21. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindajad osalesid kohtumisel Peterburi BIZKONiga. September

22. Kohtla-Järve jalgpalliklubi „Lootus“ lastevõistkond osales rahvusvahelisel jalgpalliturniiril, mis toimus Kohtla-Järve sõpruslinnas Staffanstorp (Rootsi). Spordidelegatsioonis oli 14 last ja 6 täiskasvanut.

23. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindajad osalesid partnerite kohtumisel, mis toimus Malmös (Rootsi) ja Kopenhaagenis (Taani) rahvusvahelise projekti „Climate Change, Cultural Heritage & Energy Efficient Monuments /CO2OL Bricks” raames.

TEGEVUSARUANNE 29

24. Rahvusvahelise projektitaotluse “Eco-friendly disposal of hazardous medical waste in the cross border region” ettevalmistamine ja piiriülese koostöö programmi EstLatRus esitamine.

25. Rahvusvahelise projekti „Kliimamuutus, Kultuuripärand & Energiasäästlikud mälestised” (Läänemere piirkonna programm) raames külastasid Kohtla-Järve korteriühistute esindajad ja korteriühistute assotsiatsiooni liikmed Tartu linna.

26. Veliki Novgorodis toimusid pidulikud üritused, mis olid pühendatud Vene riikluse 1150-aastasele sünnile. Veliki Novgorodi Administratsiooni kutsel pidustustest võtsid osa Kohtla-Järve linna esindajad.

27. 7 kunstnikku Kohtla-Järve Kunstnike Ühendusest osalesid 7 päeva jooksul plenääridel Veliki Novgorodis. 28. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindajad osalesid seminaril, mis toimus Pihkvas rahvusvahelise projekti

“MedInf” raames. 29. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja esines projekti “MedInf” esitlusega Peterburi Rahvusvahelisel

Innovaatsioonide Foorumil. Oktoober

30. Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi delegatsioon, mis koosnes 2 õpetajast ja 3 õpilasest, külastas Hamburgi linna. Kohtla-Järve delegatsioon osales rashvusvahelisel seminaril «CO2OL Bricks Koolivõrk», mis toimus rahvusvahelise projekti „Kliimamuutus, Kultuuripärand & Energiasäästlikud mälestised” raames.

31. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja osales Taani õppereisil, mis toimus Nord Mobility programmi raames. Reisi eesmärgiks oli kohalike omavalitsuste ja kolledžite koostöö.

32. Bizkoni töö raames IVOLi juhtkonna visiidi Peterburisse korraldamine.

November 33. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja osales Norra õppereisil, mis toimus Nord Mobility programmi

raames. Reisi eesmärgiks oli kohalike omavalitsuste ja kolledžite koostöö. 34. Kohtla-Järve linna külastas rohkearvuline delegatsioon sõpruslinnast Veliki Novgorod. Kogemuse

vahetamiseks tulid Kohtla-Järvele üldhariduslike koolide, gümnaasiumide ja huvikoolide direktorid. 35. Kaks Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži esindajat osalesid partnerite kohtumisel, mis toimus

Vilniuse linnas (Leedu) rahvusvahelise projekti” „Climate Change, Cultural Heritage & Energy Efficient Monuments /CO2OL Bricks” raames.

36. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindajad osalesid piiriülese koostöö programmi EstLatRus aastasel konverentsil Narvas, kus kohtusid rahvusvahelise projekti “MedInf” Vene partneritega.

37. Bizkoni töö raames Kohtla-Järve ja Kiviõli õpilaste ning õpetajate visiidi Peterburisse ettevalmistamine Rahvusvahelisel Noorte Tehnilise Loomingu Festivalil osalemiseks. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja osalemine sellel festivalil.

38. Bizkoni töö raames IVOLi ja Leningradi oblasti munitsipaalasutuste nõukogu assotsiatsiooni vahelise koostöölepingu ettevalmistamise töös osalemine.

Detsember

39. Kohtla-Järve Linnavalitsus koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžiga korraldas infoseminari korteriühistute esindajatele, arhitektidele ja spetsialistidele ehitusalal. Seminar toimus rahvusvahelise projekti „Kliimamuutus, Kultuuripärand & Energiasäästlikud mälestised” raames (Läänemere piirkonna programm). Seminaril osales 55 inimest.

1.6.8 Linnamajandus 1.6.8.1 Maakorraldus Kohtla-Järve Linnavalitsuse maakorraldustalituse peaeesmärk on: maakorraldustoimingute läbiviimine (nt: maa riigi omandisse ja munitsipaalomandisse vormistamine, maa ostueesõigusega erastamine, maareformiseaduse § 22 lõike 12 alusel maa erastamine, korteriomandi seadmine, kinnisasja jagamine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine ja kinnisasja piiri kindlaksmääramine). Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse maakorralduse nõuetest, territoriaalplaneeringuga määratud kinnisasja sihtotstarbest, kinnisasja omaniku õigustest ja üldistest huvidest.

TEGEVUSARUANNE 30

Maareformi seaduse § 23 lõike 1 alusel maa erastamiseks moodustatakse katastriüksus plaani- ja kaardimaterjali alusel. Kui see ei ole võimalik plaani- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui erastamise õigustatud subjekt ei soovi maad plaani- ja kaardimaterjali alusel erastada, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. Maa erastamise protsessi alustab maakasutaja või ehitise omanik maa erastamise avalduse KOV´ile esitamisega. Kui maakasutaja või ehitise omanik on eraisik, tuleb avalduse juurde lisada passi koopia, ehitise omandiõigust tõendav dokument, kasutusluba. Kui maakasutaja on juriidiline isik, peab ta esitama avalduse juurde juriidilised dokumendid: äriregistri B-kaart, põhikiri ning ehitise omandiõigust tõendav dokument. Kohtla-Järve Linnavalitsuse istungil kinnitatakse katastriüksuse suurus ja sihtotstarve, katastriüksuse plaanile kirjutab alla maataotleja. Koostatakse 2 toimikut iga katastriüksuse kohta ja saadetakse katastrisse. Edasi maa erastamise juriidilised dokumendid edastatakse Ida-Viru Maavalitsusse ja Kinnistusametisse. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise kord” punktile 6 Kohtla-Järve linn sai 246,05 eurot maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute eest. 2012. aastal võeti vastu 75 korraldust maa erastamise kohta: katastriüksuse piiride kinnitamine – 22 korraldust, maa erastamisega nõustumine – 13 korraldust, teenindava maa-ala määramine – 17 korraldust, korralduse osaline muutmine – 11 korraldust, kinnistu jagamine – 3 korraldust ja maa riigi omandisse jätmine – 9 korraldust. 2012. aastal võeti vastu ja registreeriti 6 628 avaldust maamaksuvabastamise kohta 2013. aastal. Maamaksuvabastuse 2012. aastal sai 6 851 pensionäri (maamaksuvabastamise summa 33 382 eurot) ja 1 684 koduomaniku (maamaksuvabastamise summa 23 720 eurot). Maksu- ja Tolliametile oli esitatud Kohtla-Järve linna maamaks (28 067 objekti) ning tehti palju muudatusi (sh uued omanikud, uus pindala, registreerimine jne.) aasta jooksul. Jätkub maa munitsipaliseerimine, maa riigi omandisse jätmise vormistamine, hoonestusõiguse seadmine, kinnistu jagamine, detailplaneeringute läbivaatamine, ehituskomisjonis koostöötamine jne. 2012. aastal saatsime Maavanemale kooskõlastamiseks maa suuruse ja piiride ettepanekud – 32 objekti kohta, kogu pindalaga u 25,2 ha. 21-e maaüksuse kohta koostasime munitsipaalomandisse taotlemise toimikut kogu pindalaga u 9,5 ha. Katastris registreeriti 19 munitsipaalomandis olevat objekti kogu pindalaga u 14,3 ha, nendest registreeriti kinnistusraamatus 22 objekti kogu pindalaga u 6 ha. 2012. aastal oli määruse järgi tasutud riigilõivuseaduse (RLS) § 72 lg 1 kohaselt kinnistu uue omaniku kandmisel kinnisturaamatusse riigilõivu täismääras kokku 117,28 eurot. 1.6.8.2 Soojamajandus Soojamajanduse seisukohast on oluline piirkonna kliima, mis on mõõdukalt niiske. Aasta keskmine õhutemperatuur regioonis on 6˚C, kütteperioodi keskmine välisõhutemperatuur on 0,3˚C. Tuule kiirus ületab sageli puhangutes 4 m/s. Kõige külmem kuu on veebruar. Kohtla-Järve linna hulka kuuluvad 6 eraldiasetsevat linnaosa (Järve, Ahtme, Kukruse, Oru, Sompa ja Viivikonna). Järve linnaosa Järve linnaosa regiooni varustab soojusenergiaga OÜ VKG Energia koostootmisjaam, mis töötab põlevkiviõli tootmise tehnoloogilise protsessi kõrvalproduktil generaatorgaasil. OÜ-le VKG Energia kuulub 48 km soojustrasse. Järve linnaosas on ka põhiliselt individuaalelamute rajoonides paiknevaid ja OÜ-le VKG Energia mittekuuluvaid soojustrasse, mis linn on võtnud oma bilansile ja millised vajavad renoveerimist ja igaaastast survekatsetust. 2012. aastal on individuaalelamurajoonis Endla tänaval teostatud soojustrasside 297jm rekonstrueerimine. Ehitustööde maksumus oli 65 835 eurot.

TEGEVUSARUANNE 31

MWh hinna määrab OÜ VKG Energia Energiaturuinspektsiooni kooskõlastamise alusel. Tänane MWh hind on 34,60 euro/MWh, millele lisandub EV-s kehtiv käibemaks. 2012. aastal teostatud remonditööd: Teostati hüdraulilisi survekatsetusi ning kõrvaldati lekked Endla, Karja, Aia, Sakala, Mõisa tee, Sakala põik ja Järve põik tänavatel. 2012. aasta survekatsetuste eest maksis linn 3 600 eurot. AS VKG Soojus teostas 34 korda erinevatel lõikudel remonditöid Järveküla, Tuuslari, Keskallee, Mõisa tee, Pärna, Uus, Torujõe, Ravi, Kalevi tänavatel. Ahtme linnaosa Ahtme linnaosa varustab soojusenergiaga AS VKG Soojus koostootmisjaam, mis töötab põlevkivil ja maagaasil. AS-le VKG Soojus kuulub 69 km soojustrasse. Koostootmisjaam suletakse Keskkonnaministeeriumi poolt 2013. aaasta 01. jaanuaril. MWh hinna määrab AS VKG Soojus Energiaturuinspektsiooni kooskõlastamise alusel. Tänane MWh hind on 47,06 euro/MWh, millele lisandub EV-s kehtiv käibemaks. Oru linnaosa Oru linnaosa varustab soojusenergiaga OÜ Oru Kodu. Oru gaasikatlamaja on ehitatud 1996. aastal. Soojustrasside pikkus on 2 452 m. Trassid on moraalselt ja füüsiliselt vananenud ning nõuavad väljavahetamist. Oleks vaja üle vaadata terve asula soojusvarustussüsteem, et optimeerida soojustrasside uued paigalduskohad ja suunad. 2012. aastal Oru linnaosas moraalselt ja füüsiliselt vananenud trassi välja ei vahetatud. 2012. aastal majasiseste soojusvõrkude läbipesemist teostati 8 majas.

Oru linnaosas oli kooskõlastatud 2010. aastal soojusenergia piirhinnaks MWh maksumus - (1 083,67 krooni/MWh) s.o. 69,26 eurot/MWh (lisandub EV-s kehtiv käibemaks). Korraldus nr 123 02.03.2010.a. See hind kehtib ka käesoleval kütteperioodil. Oru linnaosas ei ole majadesse paigaldatud ühtegi mõõturit, seega ei saa täpselt mõõta tarbitud soojust ega ka soojuskadusid eraldi. 2012. aastal Oru katlamajas ei teostatud mingeid ettenägematuid töid.

Sompa linnaosa Sompa linnaosa soojusenergia varustamisega tegeleb Sompa Maja OÜ. Sompa katlamajas töötavad seadmed kütteõli põletamisel. Sompa kaugküttevõrk on rajatud aastatel 1970-1975, millega seoses on torustike vanus üle 25 aasta. Sompa kaugküttetrassi pikkus on 6,74 km. Soojustorude isolatsioon on mineraalvatist ja peaaegu lagunenud, mille tõttu moodustuvad ka suured trassikaod ligikaudu 52,5%. Kuna Sompa soojustrassid vajavad renoveerimist, oli 2010. aastal tellitud soojustrasside rekonstrueerimise projekt, mis läks maksma 154 800 krooni.

2012. aastal realiseeris Sompa Maja OÜ koostöös SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) projekti ”Kohtla-Järve linna Sompa linnaosa kaugküttetrasside rekonstrueerimine”, mille raames on uuendatud 10 312 m soojustrasse. Projekti üldmaksumus oli 2 332 161 eurot, kusjuures KIK-i toetus moodustas umbes 40%. Täiendavalt sellele on elanike poolt uuendatud või paigaldatud soojussõlmed majades ning nad on varustatud soojusmõõtiritega – üle 180 tk. Kukruse linnaosa Kukruse kaugküttevõrgu soojus toodetakse amortiseerunud katlamajas. Katlad töötavad põlevkiviõliga. Katlamaja töötab suure kahjumiga. 2012. aastal teostasid Kukruse Maja OÜ ja KIK asulas kaugküttetrasside rekonstrueerimine. 3 028 m soojustrasside uuendamine läks maksma 786 016 eurot, KIK-i toetus selles projektis moodustas 22 %.

TEGEVUSARUANNE 32

Ka Kukruse elanikud on uuendanud soojussõlmed majades ning Kukruse Maja OÜ poolt on täeindavalt paigaldatud 40 soojusmõõtirit. Lähtudes arengukava soojamajanduse arendamise üldistest eesmärkidest 2012. aastal on tähelepanu pööratud soojuse alternatiivallikate leidmisele väikestes linnaosades. 2011. aastal toimus mitmeid nõupidami ja arutati võimalusi kasutada Kukruse linnaosa soojuse tagamiseks maa-alust soojusallikana, kuid tänaseks need plaanid on peatatud. 2010. aasta kütteperioodiks OÜ-le Kukruse Maja oli kooskõlastatud soojusenergia piirhinnaks 55,69 eurot/MWh (lisandub EV-s kehtiv käibemaks). 2011. aastal pidas Linnavalitsus mitmeid kordi läbirääkimisi OÜ VKG Energiaga, kellel oli plaanis ehitada magistraalsoojustorustik Järve linnaosast Ahtmesse läbi Sompa, mis võimaldaks kasutada heitgaase kaugkütte tagamiseks kütteõli asemel. 2012. aastal on magistraalsoojustorustik kogupikkusega 18 km ja kogumaksumusega 15 000 000 eurot välja ehitatud ja üleminekud on plaanis teostada 2013. aastal. Töö alternatiivallikate leidmiseks jätkub ka edaspidi. Väga oluline arengukava eesmärk on soojusvõrkude renoveerimine. Kuna seadmed ja torustikud on amortiseerunud, halvas seisundis, on soojuskaod suured. 2011. aastal Sompa ja Kukruse soojustrasside renoveerimiseks on saadud kaasfinantseerimine KIK-i poolt, viidud läbi hange, kuid pakkumused olid tunduvalt kallimad eeldatavast maksumusest, ees ootas uus hange. Projekteerimise ja ehitustööde teostamine ja samuti ka tasumine toimus 2012. aastal. 2013. aastal OÜ VKG Energia jätkab renoveerimistööde teostamist, hetkel on koostamisel mitu projekti soojusvõrkude renoveerimiseks Järve ja Ahtme linnaosades. 1.6.8.3 Teed ja tänavad Olulised tegevused 2013. aasta alguse seisuga on Kohtla-Järve linna teede ja tänavate kogupikkus 166,726 km. Kohtla-Järve linna arengukava eesmärgiks on teede ja tänavate järjepidev hooldamine, valgustamine, remontimine ja rekonstrueerimine. Kohtla-Järve linna tegevus teede ja tänavate valdkonnas sisaldab teede ja tänavate jooksvat ning kapitaalremonti, tänavapuhastuse ja tänavavalgustuse tagamist. Teetööd Eesmärgiga tagada teede ja tänavate sõidetavust teostati teede ja tänavate ning teerajatiste puhastustöid 2 047 211,3 ruutmeetril, millele lisandus linna territooriumil asuva haljastuse hooldus 7 785 992 ruutmeetrit. Kohtla-Järve majandusteenindus korraldas heakorratöid linna omandis olevates parklates, eraldiseisvatel jalg- ja jalgrattateedel, teemaal asuvatel haljasaladel ning ühistranspordipeatustes. Kuival perioodil teostati tänavate pesemist. Tänavaid pesti põhiliselt öötundidel või varahommikuti, et võimalikult vähe segada liiklejaid ja linnaelanikke. Linna territooriumil tehnovõrkude rekonstrueerimiseks väljastati 96 kaeveluba ning 74 teede ja tänavate sulgemisluba. Investeerimisobjektid Teede auguremondi vahendite arvelt tehti järgmisi töid: korrastati linnaosades kvartalisiseseid teid ja kõnniteid, ning neid töid on kavas jätkata 2013. aastal. 2012. aastal on teostatud Kohtla-Järve Lydia Koidula tänava rekonstrueerimise projekteerimine ja ehitustööd, mille tulemuseks on renoveeritud 260 m sõiduteed laiusega 10 m ( paigaldatud ülemine asfaltbetoonkiht) on paigaldatud äärekivid tee ühelt poolt (Järveküla tee ristmikust Virula väljakuni) ohutusaarele on paigaldatud punane unikivi ja piki teed on uuendatud haljasala. Tööde maksumus on 70 440 eurot. 1.6.8.4 Ühistranspordikorraldus Kohtla-Järve arengukavas toodud linnatranspordi valdkonna eesmärkideks on hästi arendatud ühistransport ning hästikorraldatud liiklus ja parkimine.

TEGEVUSARUANNE 33

Ühistransporditeenuseid osutasid firmad Ekspress Auto L OÜ ja Järve Bussipark AS. Ekspress Auto L OÜ vastutab liinide nr 7, 17, 29, 31, 77 eest ning Järve Bussipark AS liinide nr 15, 21, 28 eest. Busside arv oli 20 ning busside keskmine vanus on 11 aastat. Aastaga tagati liiniläbisõit 1 302 000 kilomeetrit ja teenindati 1 739 800 sõitjat. Tihenes lepinguline koostöö Kohtla-Järve naaberasumitega - Kohtla vald, Sillamäe linn ning Jõhvi vald. Kohtla-Järvel on enamkasutatavaks ühistranspordi sõidupiletiks kuukaart. Sõidupileteid müüakse sularaha eest mitmetes müügipunktis, nt R-Kiosk, Selver jne, mistõttu on teenus klientidele lihtsalt ja mugavalt kättesaadav. Samuti on võimalik üksikpiletit ja sõidupiletit osta otse bussijuhi käest. Sõidupileti hind oli 1 eurot, kuukaart – 16 eurot ja üld-, kutse- ja kõrgkooli õpilastele – 8 eurot. Üksikpilet päevase õppevormiga üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilastele ning kõrgkooli üliõpilasele – 0,40 eurot. Piletikontrolli teenust osutab vedaja ja MTÜ Bussiliinide kontroll töötajad Ida-Viru Maavalitsusega sõlmitud käsunduslepingu alusel. 2012. aastaks planeeritud Avaliku teenindamise lepingu sõlmimine uue vedajaga oli järgmisesse aastasse edasi lükatud seoses kohtuvaidlusega. Samal põhjusel jäi rakendamata Kohtla- Järve Linnavolikogu määrus, mille järgi pidid muutuma piletihinnad. 2012. aastal eraldati kohalikust eelarvest doteerimiseks 493 021 000 eurot, riigieelarvest 159 600 eurot, kokku 652 621 eurot, millest kulub Ekspress-Auto L-le 349 222.92 ja Järve Bussipargile 303 397.56 eurot. Avaliku teenindamise lepingu sätete rikkumise eest mõlema vedaja suhtes oli rakendatud ühekordne dotatsiooni vähendamine 63,91 võrra. 2012. aastal osutasid kommertsliiniteenust järgmised firmad: OÜ OV Ida-Bus, OÜ Fremanti, OÜ StimReis, Naja OÜ. Ühistransport on korraldatud 8-l autobussiliinil ning kommertstransport 5-l liinil. Info sõiduplaanide kohta on avaldatud linnavalitsuse kodulehel http://www.kohtla-jarve.ee/index.php?area=1&p=static&page=komertslinnaliinid. Veebilehel avaldatud sõiduplaanid vastavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 26.05.2004.a määruse nr 141 ”Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri” § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele, s.t. sõiduplaanist on võimalik lugeda busside väljumisaegu peatuste kaupa. Kommertsliinidel üksikpileti hind on 0,80 eurot, piletid müüakse ainult bussijuhi käest. Seoses Ühistranspordiseaduse muudatustega lõpetas Kohtla-Järve linn ühistranspordilubade- ja sõidukikaartide väljastamise. Varem väljastatud ühistranspordiload ja sõidukikaardid jäävad kehtima. 2012. aasta oli väljastatud 1 taksoveoluba kehtivusega kaks aastat ning 1 068 sissesõiduluba raskekaaluliste sõidukite liiklemiseks Kohtla-Järve linna territooriumil. Ajavahemikus 19.04.2012-22.04.2012 ja 23.04.2012-29.04.2012 koostöös Ida-Viru Maavalitsusega oli läbi viidud Kohtla-Järve linnaliinide uuring, mille tulemustega saab tutvuda Kohtla-Järve Linnavalitsuse veebilehel http://www.kohtla-jarve.ee/uploads/uudised/2012/07/Uuringud.pdf. Kohtla-Järve Linnavalitsus tegi koostööd nii vedajate kui ka sõitjatega, võttes arvesse kõiki ettepanekuid, soovitusi või kaebusi, analüüsides ning võttes vastu otsuseid, mis parandavad bussiveo teenust. 1.6.9 Keskkonnakaitse Üldised eesmärgid Keskkonnakaitse valdkonnas Kohtla-Järve linnas on :

• jäätmemajanduse korrastamine linnaosade lõikes; • jäätmeseaduse täitmise kontrolli tagamine; • linnakeskkonna viimine vastavusse Euroopa Liidu normatiividega; • ettevõtete heitmete (õhku ja pinnasesse) miinimumini viimine; • keskkonnasõbralikkuse populariseerimine.

Viimase aasta jooksul oli kõikides linnaosades hoolikalt läbi viidud jäätmemajanduse olukorra kontroll/analüüs. Kohtla-Järve linnas tegutseb kaks ohtlike jäätmete kogumispunkti, mis asuvad Järve (Kohtla valla territooriumil) ja Ahtme linnaosades, kuhu elanikud võivad majapidamises ohtlikuid jäätmeid ära viia. Elanike teavitamine ohtlike jäätmete kogumispunktidest toimub regulaarselt. Samuti linna territooriumil (nii Järve kui ka Ahtme linnaosas) on paigaldatud taara vastuvõtu automaadid ja koostöös erinevate taaskasutus organisatsioonidega linnas areneb jäätmetesorteerimise (plastik, metall ja klaas pakend) võrgustik.

TEGEVUSARUANNE 34

Ettevõtted korraldavad oma jäätmemajandust vastavalt kehtivatele seadusaktidele ja ettevõtetes tekkivate muude ohtlike jäätmete (v.a. põlevkivi töötlemisel tekkivad jäätmed) käitlemine on korraldatud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavate ettevõtete poolt nagu: AS EcoPro, AS Ragn&Sells, OÜ Portlif Grupp, AS VKG Oil. Kohtla-Järve piirkonnas avaldab vaieldamatult kõige suuremat negatiivset mõju keskkonnale poolkoksiladestu ja tuhaväljad, mis avaldavad mõju eelkõige veekeskkonnale. Suuremat tähelepanu vajavad ka aherainemäed, mille mõju ümbritsevale loodusele on veel liialt vähe uuritud. 2011. aastal jätkati töid, erinevate projektide raames, poolkoksiladestu ja tuhaväljade sulgemiseks ja normidele vastavusse viimiseks. Kohtla-Järve Linnavalitsus koostöös Keskkonnainspektsiooniga (Viru regioon) teostab pidevat kontrolli linna keskkonnaseisundi üle. 1.6.9.1 Jäätmekäitlus Regulaarselt on toimunud muudatuste ja täienduste tegemine linna jäätmekäitluseeskirjas seoses riiklike õigusaktide täiendamisega. Kohtla-Järve Linnavalitsuse spetsialistid tegelevad pidevalt keskkonnaseisundi järelvalvega. Avastati ja utiliseeriti suur hulk sanktsioneerimata prügilaid nii linna territooriumil kui ka väljaspool linna. Kõigis linnaosades on utiliseeritud mitmeid ebaseaduslikke prügimägesid. Samuti tehti hoiatusettekirjutusi. Keskkonnaseisundi järelevalve toimub linnas pidevalt, sellega tegeleb peamiselt linnavalitsuse keskkonnaspetsialist ja abilinnapead linnaosades. Kohtla-Järve Linnavalitsuse spetsialistid tegelevad pidevalt keskkonnaseisundi järelvalvega. 2012. aasta jooksul tehti Ahtme linnaosas etteteatamisi muru niitmise kohta – 47 tk, jäätmete ladustamise kohta – 392 tk, lume koristamise kohta – 1 tk, tänavasiltide paigaldamise kohta – 1 tk, hoiatusi jäätmete ladustamise kohta – 8 tk, majade fassaadide korda tegemise kohta – 1 tk, suuremahulise prügi kohta – 1 tk. Väljastatud raielube – 47 tk (maha võetud 753 puud, kärbitud 42 puud). Seoses olmejäätmete kogunemisega segapakendi konteinerites Lehola 13, Ahtme mnt 58 – 64, segapakendi konteinerid olid ümberpaigaldatud Mardi tn 6 ja Maleva tn 17a. Praegu on samad kaebused olmejäätmete kogunemise kohta segapakendi konteineritel Mardi tn 6 ja Ahtme mnt 45. Järve linnaosas on tehtud etteteatamisi muru niitmise kohta – 44 tk, lume koristamise kohta – 5 tk, tänavasiltide paigaldamise kohta – 54 tk, hoiatusi jäätmete ladustamise kohta – 33 tk, majade fassaadide korda tegemise kohta – 6 tk, hoiatusi hulkuvate koerte kohta omanikud olemas – 3 tk hoiatusi tuuleohutuse kohta – 1 tk. Ettekirjutus konteinerite puudumise kohta – 3 tk, hoiatus rippuvate ohtlike jääpurikate kohta – 3 tk, väljastati elanikele ja KÜ-le 51 puude raieluba. Kuuse paigaldus – 1 926,77 eurot. Bussiootepaviljonide remont summas –7 894,92 eurot. Kukruse linnaosas 2012. aasta on tehtud etteteatamisi muru niitmise kohta – 5 tk, hoiatusi jäätmete ladustamise kohta – 6 tk, hoiatusi hulkuvate koerte kohta – 3 tk, ettekirjutus sissekäiku ladustatud ehitusprahikohta – 3 tk, väljastati elanikele 3 puude raieluba. Kuuse paigaldus – 1 926,77 eurot

Sompa linnaosas etteteatamisi jäätmete ladustamise kohta – 4 tk, hoiatusi jäätmete ladustamise kohta – 2 tk Väljastatud raielube – 4 tk (maha võetud 245 puud, kärbitud 115 puud). Oru linnaosas etteteatamisi lume koristamise kohta – 3 tk, tänavasiltide paigaldamise kohta – 3 tk. Koostöös politseiga on likvideeritud omavolilised prügilad – 3 tk. Viivikonna linnaosas etteteatamisi jäätmete ladustamise kohta – 3 tk. 2012. aasta jooksul on koostatud Kohtla-Järve linna jäätmekava 2012-2017 aasta 2 346 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend kuus) eurot käibemaksuga.

TEGEVUSARUANNE 35

1.6.10 Elamumajandus Lähtudes linna arengukava eesmärkidest on linna kohustus luua tingimused, et iga linnaelanik võiks elada sanitaar-, tuleohutus- ja ehitusnormidele vastavas majas. Linnas on päris suur munitsipaalne elamufond, mis vajab remonti, toimib sotsiaalkorterite süsteem. Aastal 2012 on teostatud munitsipaaleluruumide remontimine Ahtme linnaosas, Ahtme Maja poolt on teostatud töid summas 5 737,02 eurot aadressil Jaaniku 2 sealhulgas sanitaarremont 1. sissekäigus 1 649 eurot, ukseploki remont 1. sissekäigus 1 158, 60 eurot, korteris nr 16 põrandaremont 139,66 eurot, metallukse paigaldus 946,80 eurot, trepimandemete sanitaarremont 1 315,20 eurot, trepikäsipuude remont 300,00 eurot, korteris nr 18 ukse remont, prügivedu 165,69 eurot, korteris nr 4 klaasipaketi vahetus 44,07 eurot, El.lukk. (remont) 18,00 eurot. On korraldatud 2 riigihanget ja osaliselt soojustatud Jaaniku tn 2 fassaad ( 40 654,5 eurot). Tammiku Maja poolt 2012. aasta teostatud jooksev remont summas 625,33 eurot. 2012. aastal oli sõlmitud 107 linnavara kasutusse andmise lepingut (s.h. 103 üüri- ja rendilepingut, 4 tasuta kasutusleping). 2012. aasta eluruumide arvu muutmine linnaosade lõikes on toodud tabelis 1 "Munitsipaalkorterid". Tabel 9. Munitsipaalkorterid

Linnaosa Munitsipaalkorterite arv 01.01.2012.a

seisuga

Tulnud 2012.a

pärimisõiguse tunnistuste

alusel

2012.a ostnud

korterite arv

2012.aastal müüdud korterite

arv

2012.a tagastatud pärijatele

korterite arv

Munitsipaal-korterite arv 01.01.2013.a

seisuga

Ahtme 34 2 1 1 - 36 Järve 57 13 - 1 - 69

Kukruse 2 - - 0 - 2 Oru 124 1 - 0 - 125

Sompa 112 1 - 3 - 110 Viivikond 233 0 - 0 - 233 KOKKU 562 17 1 5 0 575

Lisaks nendele Ahtme linnaosas on kaks munitsipaalmaja Estonia pst 38 (52 korterit) ja Jaaniku 2 (59 korterit), kokku 147 korterit.

Linnavalitsus tegeleb pidevalt elamute valitsemisega tegelevate inimeste väljaõppega, elamute omanike ja haldajate koolitamise, kursuste organiseerimise ja nõustamisega.

Toimuvad infopäevad ja seminarid läbi koostöö MTÜ Korteriühistute Juhtide Assotsiatsiooniga, Ahtmes Ahtme linnaosavalitsuse initsiatiivil, mis kindlasti parandab elamute valitsemisega tegelevate inimeste teadmisi ja seega vähendab võimalikke vigu töö planeerimisel ja teostamisel. Teemad puudutavad nii seadusandlust, linnas kehtivaid norme, kui ka koostööd erinevate asutustega: soojus-, vee- jne ettevõtetega, kohtuga, kohtutäituritega jne. Heakorrastatud elamute omanike tunnustamiseks põhimõtete kujundamise eesmärgina on 2010. aasta välja töötatud ja volikogus 22. detsembril 2010. a määrusega nr 61 kinnitatud heakorra konkursi korraldamise kord Kohtla-Järve linnas. Kahjuks, 2011. aastal ja 2012. aastal soovijaid konkursil osalemiseks ei olnud.

TEGEVUSARUANNE 36

OÜ Tammiku Maja aruanne : Reg.nr. 10317790 Estonia pst 38, Kohtla-Järve Majandustegevuse aruanne jaanuar – detsember 2012. a. Elumaja arvestuslik pind : 1949,10 m2 1.Sissetulekud – kokku: 12679,67eurot s.hulgas: 1.1. Korteri hooldustasu laekumine: 12594,33eurot Kuu keskmine laekumine: 1049,53eurot 1.2 . Elekrienergia tasaarvestus: 85,34 eurot Tabel 10. Väljaminekud

Kulutuste artikkel Kulutused aruandeperioodil

(eurot)

Kuu keskmised kulud (eurot)

Toimiv tariif

(eurot)

Faktiline tariif

(eurot) Remondifond 2 535,04 211,25 0,13 0,108 Elumaja hooldus 4 677,84 389,82 0,20 0,20 Õueterritooriumi koristamine 1 169,52 97,46 0,05 0,05 Kommunaalvalgustus 2 303,09 191,92 0,05 0,099 Materjalid 625,33 52,11 0,01 0,027 Prügi väljavedu 1 734,20 144,52 0,07 0,074 Kanalisatsion. puhastus 41,45 3,45 0 0,002 Riigilõiv 170,00 14,17 0 0,007 Kokku väljaminekud: 13 256,47 1 104,70 0,51 0,567

Kasum (+),kahju (-) aruandeperioodil - 576,80 eurot Kasum (+),kahju (-) aruandeperioodi 01.01.2012 algus - 1 593,65eurot Kasum (+),kahju (-) aruandeperioodi lõpuks 01.01.2013 - 2 170,45 eurot Aegunud maksete võlgnevus seisuga 01.01.2013 – 2 370,62 eurot, mille tasumisel elamu kahjum oleks 200,17 Remondifondi kulud: Domofoni remont – 38,40 eurot; Akende paigaldus – 2 496,64 eurot. OÜ Ahtme Maja majandustegevuse aruanne Jaaniku 2 renditasu kasutamise aruanne perioodil 01.01.2012-31.12.2012. a (eurodes) Summa Tulud kokku 6 107,90 Kulud kokku 5 737,02 Sealhulgas sanitaarremont 1.sissepääs 3- korrus 785,00 ukseploki remont 1.sissepääs 1,2,3- korrused 1 158,60

TEGEVUSARUANNE 37

sanitaarremont 1.sissepääs 1,2- korrused 864,00 põranda remont krt.16 139,66 metallukse paigaldus ( arendiruumid) 946,80 trepimademete sanitaarremont 1 265,20 trepimademete sanitaarremont ( moodulplokk) 50,00 trepikäsipuude remont 300,00 Krt 18 ukse remont, prügivedu 165,69 Krt 4 klaasipaketi vahetus 44,07 El. Lukk ( remont) 18,00 Renditasu jääk 01.01.2012. a 2 297,75 Renditasu jääk 31.12.2012. a 2 668,63

1.6.11 Kommunaalmajandus 1.6.11.1 Veevarustus Veevarustuse, olmekanalisatsiooni, sademeveesüsteemi arendamisele ja moderniseerimisele pöörab Kohtla-Järve linn suurt tähelepanu ja tegutseb selles suunas pidevalt, kuna linnaelanikud peavad saama kvaliteetse ja hästi kättesaadava vee- ja kanalisatsiooniteenuse. Linn ja määratud vee-ettevõtja OÜ Järve Biopuhastus pööravad palju tähelepanu veevarustussüsteemi, linna kanalisatsioonivõrgu ja puhastusseadmete rekonstrueerimisele. Linna veevarustussüsteemi rekonstrueerimine, elanikkonna varustamine kvaliteetse joogiveega on oluline eesmärk aastatel 2010-2014. a, mis hõlmab ka veepuhastusjaamade rajamist Ahtmesse ja Järve linnaossa, tagamaks raua ja teiste lisandite eemaldamist joogiveest ning joogivee euronõuetega vastavusse viimist, veevarustuse jaotusvõrkude renoveerimist veelekete vähendamiseks. Juba 2010.aastal on alustatud ettevalmistustööga selle eesmärgi saavutamiseks. Linna osalus 2011-2014. a on määratud volikogu 22. detsembri 2010. a otsusega nr 126 Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. septembri 2007. a otsuse nr 217 „Nõusoleku andmine Kohtla-Järve linna piirkonna veevarustussüsteemi rekonstrueerimise ja laiendamise projekti kaasfinantseerimiseks“ muutmisega: projekti „Kohtla-Järve piirkonna ühisvee-varustuse renoveerimine“ kaasfinantseerimisega projekti rahastamise korral Ühte-kuuluvusfondist 16,86% (7 739 710,29 eurot) ulatuses, millest 4,68 % 2011. aastal, 35,32 % 2012. aastal, 37,27 % 2013. aastal ja 22,73 % 2014. aastal. Kohtla-Järve piirkonna joogiveessüsteemi renoveerimise projektiga (kuhu kuulub Järve ja Ahtme linnaosade joogivee süsteemide rekonstrueerimine) alustati 2011. aastal. Kohtla-Järve Järve linnaosas ehitati 2012. aasta ligikaudu 1 km veetorustikke. Ehitustöid teostati Olevi, Vahtra, Metsapargi ja Põhja allee lõikudel. Ahtme linnaosas veetorustike ehitustöid oli teostatud Altserva, Sõpruse, Lehola ja Kadri tänavatel. Liitumistööd teostatakse 2013. aastal. Aastal 2012 oli koostatud Järve linnaosa tööstusalale liigvee Sutermaa kraavi ärajuhtimise projekt, et lahendada üleuputuse probleem selles piirkonnas. On samuti koostatud Kukruse linnaosa sademeveekraavide rekonstrueerimise projekt. Need projektid olid koostatud koostöös OÜ Järve Biopuhastusega. 2012. aastal alustati Ida-Viru Keskhaigla territooriumi sademeveekanalisatsiooni linna sademeveekanalisatsiooniga ühendamise ehitustöödega. Samuti on käigus Sompa linnaosa veevarustuse rekonstrueerimistööd, mille raames rekonstrueeritakse veetöötlusjaama ja peatorustikke. Samuti on 2012. aasta valminud Kukruse sademeveekraavide puhastamise projekt ja tööd on planeeritud 2013. aastasse.

TEGEVUSARUANNE 38

1.6.11.2 Välisvalgustus Tänavavalgustus Tänavavalgustus Kohtla-Järve linnas 31.12.2012. aasta seisuga. Kohtla-Järve linnas on 125 km õhu- ja maakaabliliine, millest 66 km (sh kesklinna ja tööstusala juurdepääsuteede rekonstrueerimine) Järve, 36 km Ahtme, 11 km Sompa, 6 km Kukruse, 3,5 km Oru, 2,3 km Viivikonna ja 0,6 km Sirgala linnaosades. Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru õhu- ja maakaabliliinide teenindamist teostab AS Elektro-Sistem. Teenustasu oli 01.01.-12.31.2012. a 179 758 eurot. Teenustasu eest teostati järgmisi töid, mis võimaldasid viia linnasutused ühise tänavavalgustuse süsteemi alla: Järve linnaosa: 1. DRL valgustite vahetus ROMA 100W NAT valgustite vastu koos lambiga (GLAMOX) – 48 tk; 2. DRL valgustite vahetus MIRA 250W NAT valgustite vastu koos lambiga (GLAMOX) – 1 tk; 3. lampide 70W NAT, 100W NAT, 250W NAT, OW-2 S-70W vahetus – 415 tk; 4. õhukaabli AMKA 3х16+25mm paigaldamine – 520 m; 5. õhuliini vahetus kaabliliini vastu kaabliga AXMK 4х25mm torudes koos liitumisega – 100 m; 6. kaabli NYY 5x2,5mm vahetamine trassil – 470 m; 7. kronsteinide vahetus – 35 tk; 8. kaablimuhvide, kaablite remonditööd AXPK 4х25mm – 2 tk; 9. kaabliliinide GIS kaardistamine – 100 m; 10. mastide GIS kaardistamine – 9 tk; 11. ühendusklemmide SL 2.11 vahetus – 16 tk; 12. klemmikaas SP 14 vahetus – 16 tk; 13. valgusti LF-8 250W (ülekäigurada) paigaldamine olemasolevatele metallmastidele – 27 tk; 14. metallpostide 6m koos valgustite NEOS ZEBRA 250W (ülekäigurada) paigaldamine – 6 tk. Ahtme linnaosa: 1. DRL valgustite vahetus ROMA 100W NAT valgustite vastu koos lambiga (GLAMOX) – 10 tk; 2. DRL valgustite vahetus MIRA 250W NAT valgustite vastu koos lambiga (GLAMOX) – 12 tk; 3. lampide 70W NAT, 100W NAT, 250W NAT vahetus – 372 tk; 4. õhukaabli AMKA 3х16+25mm paigaldamine – 40 m; 5. õhuliini vahetus kaabliliini vastu kaabliga AXMK 4х25mm torudes koos liitumisega – 591 m; 6. kaabli NYY 5x2,5mm vahetamine trassil – 40 m; 7. metallpostide 6m koos valgustite ROMA 100W paigaldamisega – 6 tk; 8. kronsteinide vahetus – 29 tk; 9. kaablimuhvide, kaablite remonditööd AXPK 4х25mm – 11 tk; 10. postide õigumine – 36 tk; 11. kaabliliinide GIS kaardistamine – 11330 m; 12. mastide GIS kaardistamine – 308 tk; 13. maapinna taastamine – 190m2; 14. valgusti LF-8 250W (ülekäigurada) paigaldamine olemasolevatele metallmastidele – 17 tk; 15. metallpostide 6m koos valgustite NEOS ZEBRA 250W (ülekäigurada) paigaldamine – 11 tk. Kukruse linnaosa: 1. DRL valgustite vahetus ROMA 100W NAT valgustite vastu koos lambiga (GLAMOX) – 12 tk; 2. lampide 70W NAT, 100W NAT, 250W NAT vahetus – 77 tk; 3. õhukaabli AMKA 3х16+25mm paigaldamine – 35 m; 4. õhuliini vahetus kaabliliini vastu kaabliga AXMK 4х25mm torudes koos liitumisega – 135m; 5. metallpostide 6m koos valgustite ROMA 100W paigaldamisega – 5 tk; 6. kronsteinide vahetus – 2 tk; 7. postide õigumine – 10 tk; 8. vanade postide demontaaž utiliseerimisega – 2 tk; 9. kaabliliinide GIS kaardistamine – 123 m; 10. mastide GIS kaardistamine – 5 tk.

TEGEVUSARUANNE 39

Sompa linnaosa: 1. DRL valgustite vahetus ROMA 100W NAT valgustite vastu koos lambiga (GLAMOX) – 18 tk; 2. lampide 70W NAT, 100W NAT, 250W NAT vahetus – 117 tk; 3. õhuliini vahetus kaabliliini vastu kaabliga AXMK 4х25mm torudes koos liitumisega – 30 m; 4. kronsteinide vahetus – 11 tk.

Oru linnaosa: 5. DRL valgustite vahetus ROMA 100W NAT valgustite vastu koos lambiga (GLAMOX) – 10 tk; 6. DRL valgustite vahetus MIRA 250W NAT valgustite vastu koos lambiga (GLAMOX) – 5 tk; 7. lampide 70W NAT, 100W NAT, 250W NAT vahetus – 45 tk; 8. kronsteinide vahetus – 1 tk; 9. kaablimuhvide, kaablite remonditööd AXPK 4х25mm – 2 tk; 10. postide õigumine – 10 tk; 11. vanade postide demontaaž utiliseerimisega – 10 tk. Viivikonna ja Sirgala õhu- ja maakaabliliine 2 890 m teenindab OÜ Sirglat. Kuu teenustasu oli 01.01.2011-31.01.2012. a 379,67 eurot. 2012. aasta rekonstruktsioon: linnapargi rekonstrueerimine:

1. tänavavalgustuskaabli paigaldamine – 2 350 m; 2. tänavavalgustuse metallmastide paigaldamine – 116 tk; 3. dekoratiivvalgustite paigaldamine – 12 tk.

Kogu maksumus – 57 675 eurot. Lähtudes arengukava eesmärkidest on tagatud linna tänavate valgustamine öisel ajal, välja arvatud 2012. a juunis ja juulis, kui kokkuhoiu põhimõttel oli tänavavalgustus öösel välja lülitatud. Linnaositi teostatud tööd. Ahtme linnaosas Hoolduse lepingu raames: 1. tänavavalgustite paigaldamine kõnnitee lõigul alates Ahtme mnt 67a kuni Maleva 9, maakaabli 200 m ja

tsingitud postide kõrgusega 6m – 6 tk paigaldamine – 6 278 eurot; 2. liiklusohutuse parandamiseks paigaldati täiendav ülekäiguraja valgustus. Paigaldati valgustid LF-8 250W

(ülekäigurada) olemasolevatele metallmastidele – 17 tk, paigaldati metallposte 6 m koos valgustite NEOS ZEBRA 250W (ülekäigurada) – 11 tk ja maakaabel AXPK 4x25 mm2 torudes koos liitumisega – 276 m – 9 718 eurot.

Järve linnaosas hoolduse lepingu raames liiklusohutuse parandamiseks paigaldati täiendav ülekäiguraja valgustus. Paigaldati valgustid LF-8 250W (ülekäigurada) olemasolevatele metallmastidele – 27 tk, paigaldati metallposte 6 m koos valgustite NEOS ZEBRA 250W (ülekäigurada) – 9 tk ja maakaabel AXPK 4x25 mm2 torudes koos liitumisega – 100 m – 7 322 eurot.

Kukruse linnaosas hoolduse lepingu raames Kohtla-Järve lasteaia Tuvike (Mäe tn 7) välisvalgustuse uuendamine, maakaabli paigaldamine – 135 m, õhukaabli paigaldamine – 35 m ja tsingitud postide kõrgusega 6 m paigaldamine – 5 tk – 3 888 eurot. Elektri kokkuhoiu eesmärgil paigaldatakse igal aastal energiasäästlikke valgusteid. Enamus linnas paigaldatud valgusteid vastavad tänapäeva valgustite nõuetele. 1.6.11.3 Haljastus 2012. aastal pöörati palju tähelepanu meie linna heakorrastusele ja kaunistamisele. Jätkasime tööga, mis on suunatud vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks ja vaba aja veetmise võimaluste laiendamiseks. Püüdsime teha kaunimaks meie linna territooriumid, puhkealad.

TEGEVUSARUANNE 40

Haljastus Kõik haljastustööd teostati kehtivate hoolduslepingute alusel täies mahus, sealhulgas ka puude kärpimine, langetamine ja istutamine. 2012. aastal oli eraldatud Oru linnaosa territooriumi haljastuseks 7 412 eurot. Haljastustöid teostas OÜ Oru Kodu. Samuti istutati lilli Oru klubi juures seisvatesse vaasidesse. Võeti maha kuivanud, tormituultes langenuid ning vanu ohtlikke puid üldkoguses 10 tk. Viivikonna linnaosa territooriumil teostab haljastustöid OÜ ”Sirglat” vastavalt sõlmitud lepingule. Istutati lilli ausamba juurde Sirgala asulas ning kontori hoone juurde vaasidesse Viivikonna asulas.Võeti maha kuivanud ning mahalangenuid ja vanu ohtlikke puid üldkoguses 40 tk. Kukruse linnaosas istutati ja hooldati 260 lilleistikut summas 500 eurot. Puhkealad (pargid, mänguväljakud) Samuti ka 2012. aastal pöörati tähelepanu meie väiksematele linnaelanikele. 2012. aasta teostati Ahtme linnaosas laste mänguväljakute renoveerimine (Spordihoone mänguväljak, Tammiku pargi mänguväljak). Järve linnaosas paigaldati uusi konstruktsiooni ja remonditi mäguväljakud summas 675,42 eurot. 2012. aastal ehitati välja üks uus lastemänguväljak (Maleva tn). Liiklusmärgid Järve linnaosas paigaldati 46 postiga liiklusmärki summas 6 879,59 eurot ja 43 postita liiklusmärki summas 5 361,24 eurot, tänavate markeerimine – 4 603,10 eurot. Kukruse linnaosas paigaldati 3 postiga liiklusmärki summas 448,67 eurot ja 6 postita liiklusmärki summas 713,23 eurot. 2012. aasta Ahtme linnaosas paigaldati 459 liiklusmärki summas 62 009,79 eurot. 1.6.11.4 Kalmistud Kalmistu RAUDI territooriumi puhastatakse pidevalt võsast ja korrastatakse ümbrust kalmistukultuuri hoidmiseks. Pidevalt toimub, korrastus- ja remontitööde tegemine, haljasalade niitmine. Lumest on hoitud puhtana ja liivatuna bussipeatus ning vaheteed, sõiduteed Raudi kalmistul ja Raudi kalmistult Jõhvi-Vasknarva maanteeni. Teostatud aastaringne prügivedu. Valmistatud territoorium uute matmiskohtade jaoks. 2012. aasta on kinnitatud uus Raudi kalmistu eeskiri. 1.6.11.5 Loomakaitse Omanikuta koerte ja kasside püüdmist ja hooldamist teostab MTÜ Loomade Varjupaik Grey Dogs, kellega linn on sõlminud hankelepingu 17. augustist 2010. a kuni 17. augustini 2013. a. 2012. aastal oli MTÜ poolt püütud 76 koera ja 164 kassi. Aruandeaastal kulus MTÜ-l tegevuseks 19 703,71 eurot. 1.6.11.6 Puhkealad (linnapark) Linn on üks rohelisema taustaga Ida-Virumaa linnadest, mille territooriumi suuruseks on 4 177 ha, sellest 1/3 on kaetud haljasaladega s.o. pargid, mänguväljakud, alleed.

Linna territooriumil pargiala keskel paikneb Pargi järv, mille suuruseks on ca 2 ha. Järve koos äravoolukraaviga korrastatakse iga-aastaselt: hooldatakse, niidetakse, puhastatakse. Pargist lõunasse jäävad olemasolevad eramud, korterelamu ning koolihooned. Pargi ala loodenurgas paikneb olemasolev spordikompleks koos staadioniga, pargi idakülge jäävad olemasolev kultuurimaja ning laste huvikeskus. Tiigist läänepoolne pargiala on liigniiske - seal paiknevad endise kaevanduse kuivenduskraavid ja basseinid. Juba 50-ndatel aastatel alustati ulatuslikku tiigiga maastikupargi rajamist. Rahvapark piirneb lõunast Keskalleega, läänest Tehnika tänavaga, põhjast raudtee ja Pärna tänavaga ning idast Torujõe tänava äärsete majadega. Põhiteedevõrgustik on uue asfaltkattega, leidub ka vananenud kattega jalgteid. Valgustus pargis puudub, välja arvatud Keskalleel.

TEGEVUSARUANNE 41

2010. aastal alustati Kohtla-Järve linnakeskuse rekonstrueerimise teostamist ja töid jätkati ja lõpetati 2011. aastal. Projekti üldmaksumus riigihanke tulemusena 2010. aasta oli 58 235 821,4 krooni. Keskallee ja Rahvapargi rekonstrueerimise raames on täiesti rekonstrueeritud K. Lutsu park, on ehitatud kõnniteed, kergliiklustee algusega Järveküla teel läbi L. Koidula tänava kuni Rahvapargini, on rekonstrueeritud Virula ja Rahu väljakud, Keskallee jalakäijate ala ja sõidutee, on ümber korraldatud ristmikud Torujõe/ Keskalle ja Kalevi/ Keskalle ja on välja ehitatud ohutussaared ja piirded. On paigaldatud 5 bussiootepaviljoni. On ehitatud purskkaevud Rahu väljakul, Kultuurikeskuse ees ja Pargijärves ja renoveeritud 3 purskkaevu Keskallel. Samuti on restaureeritud linna monument. On ehitatud uued kõnniteed Kultuurikeskuse juurest Järveküla teele, on ehitatud parkimisplats Kultuurikeskuse taha. On korda tehtud pargi I osa, on istutatud uusi puid ja põõsaid, pargis on ehitatud lastemänguväljakud, rannavõrkpalliväljak, korvpalliväljak, 4 lehtlat. Projekti raames on välja vahetatud tänavavalgustus Keskalleel ja on valgustatud pargiosa. Kokku on paigaldatud 19 698 m maakaablit, paigaldatud 503 metallmasti ja 592 valgustit. On paigaldatud väiksed vormid: 37 tigukujulist tõkkekivi, 138 pinki ja 20 sektsiooni kumeraid pinke, 127 prügikasti, 6 jalgrattahoidjat, 2011. aasta maksti ehitajale 3 536 405,10 eurot käibemaksuga. 2012. aastal jätkati tööd puhkealade arendamisel ja nüüdseks on neid valminud. Oli korraldatud riigihange „Kohtla-Järve Rahvapargi ja Koidula tn skvääride projekteerimine“,18.05.12. a sõlmiti leping OÜ-ga Lootus Projekt, lepingu maksumusa 45 332,4 eurot. Käesolevaga on tegemist olemasoleva Rahvapargi rekonstrueerimistööde II etapi projektiga. Mahu määramisel püüti arvestada Kohtla-Järve linnakeskuse rekonstrueerimise projekti I etapist ülejäänud EAS toetussumma suurusega. Projekt käsitleb Kohtla–Järve Rahvapargi pargijärve kallast, kahe L. Koidula tänava otsas asuva skvääri heakorrastamist ning on põhiprojekti staadiumis ja L. Koidula tänava puudevahetamise võimalusi. Tegemist on lahusmaa tükiga, mis ei ole seotud Rahvapargiga, Tehnika ja Spordi tänavate vahelise ala heakorrastamisega ja on eelprojekti staadiumis. Peale heakorrastamist liitub see pargiosa orgaaniliselt Rahvapargiga, lisades pargile täiendavaid kasutusfunktsioone - vabaõhulava, jaanitule ase, ekstreemspordiala jne. Käesolev projekt ei käsitle Rahvapargis raudtee ääres paiknevat ala. Sompa linnaosa koostöös KVL- Tehniikka OY-ga korrastati 2012. aastal Sompa linnaosas ca 7 ha suurune pargi haljasala. 1.6.11.7 Spetsiifilised matuseteenused Omasteta isikute matmiseks on linn sõlminud lepingu OÜ-ga Igavik, mis algas 16. veebruarist 2012. a ning lõppes 16. veebruaril 2013. a. 2012. aastal maeti 34 omasteta isikut. Toiminguteks kulutati 9 950,54 eurot, sealhulgas Pensioniametist on saadud 2 300,88 eurot. 1.6.12 Miljööalade kaitse Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering on kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. mai 2011. a otsusega nr 169. Planeeringulahendus on projekteerimistingimuste väljastamise aluseks ja juurutamiseks hoonete renoveerimisel. 1.6.13 Muinsuskaitse Arhitektuurimälestisteks on meie linnas tunnistatud Kohtla-Järve Kultuurikeskuse hoone (Keskallee 31), Kohtla-Järve õigeusu kirik (Järveküla tee 3), Järve mõisa tuuleveski (Järveküla tee 125a) ja Kohtla-Järve koolihoone (Spordi tn 2). Ka K. Lutsu tänava elumajad on tunnistatud arhitektuurimälestisteks. Järve mõisa tuuleveski (Järveküla tee 125a) kohta uue omaniku poolt on 2012. aastal tellitud eritingimused detailplaneeringut koostamiseks. Detailplaneeringu eesmärk on rajada krundile autoteenindushoone. Kohtla-Järve Kultuurihoone rekonstrueerimiseks on valminud põhiprojekt rekonstrueerimisele ja restaureerimisele. 1.6.14 Linnaplaneerimine Kohtla-Järve linna linnaosade üldplaneeringute koostamine on lõpetatud. 2012. aastal algatati 5 detailplaneeringut. Aasta jooksul võeti vastu 2 ja kehtestati 4 detailplaneeringut.

TEGEVUSARUANNE 42

Olulisemad kehtestatud ja vastuvõetud detailplaneeringutest on – Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Ahtme mnt ja Puru tee põhjaosa ristumiskohale detailplaneering, mis on kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. jaanuari 2012. a otsusega nr 217. Detailplaneering on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt, töö nr 810/06. Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 50 ja 50c krundiga piirneva vaba maa-ala detailplaneering on kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.02.2012. a otsusega nr 222. Detailplaneering on koostatud OÜ Artes Terrae poolt, töö nr 48DP11. Olulisemad algatatud planeeringutest Järve linnaosas on Järve linnaosas Metsapargi maaüksuse (katastritunnus 32211:003:0004) ja lähiala detailplaneering, mis algatati Kohtla-Järve Linnavalitsuse 04 detsembri 2012. a korraldusega nr 996 ning mille eesmärk on maakasutamise juhtfunktsiooni määramine, maa-ala kruntideks jagamine, ehitusõiguse ja tehnovõrkude asukoha määramine, haljastuse kavandamine ja liikluse korraldamine vabaõhu sportimise ala infrastruktuuri ehitamiseks ja väljakujundamiseks. Samuti Ahtme äri- ja ühiskondliku keskuse detailplaneering, mis algatati Kohtla-Järve Linnavalitsuse 04 detsembri 2012. a korraldusega nr 997 ning mille eesmärk on Ahtme linnaosas Maleva tn ja Toome pst ning Estonia pst ja Ahtme mnt vaheliste alade piirkonnas maakasutamise juhtfunktsiooni määramine, maa-ala kruntideks jagamine, ehitusõiguse ja tehnovõrkude asukoha määramine, haljastuse kavandamine ja liikluse korraldamine Ahtme keskuse hoonete ja nendele infrastruktuuri ehitamiseks, reformimata riigimaast kruntide moodustamine keskuse ala väljakujundamiseks. Aasta jooksul on Outokumpu tn, Sinivoore tn ja Katse tänavaga piiratud Lõuna mikrorajooni asumi liiklusskeemi detailplaneeringu ja Järve linnaosas Kalevi tn, Metsapargi tn, Aia tn ja Olevi tänavaga piiratud Põhja mikrorajooni asumi liiklusskeemi detailplaneeringute osas tehtud elanike ja korterelamutega mitmeid koosolekuid ja arutelusi planeeringu lahenduste väljatöötamisel ja kooskõlastamisel. Samuti on Vironia keskuse laiendamise detailplaneering realiseerumise eeletapil kokkulepitud arendajaga ja valmistatud Järveküla teel ringliikluse eskiisprojekt. Planeeringute korraldamise ja menetlemise käigus avaldati 26 kuulutust ajalehes ja korraldati 19 arutelu. Projekteerimistingimusi, mis on projektide koostamise aluseks, koostati 89. Toimus 36 ehituskomisjoni istungit, kus vaadati läbi 192 küsimust ja kooskõlastati 82 projekti. Aasta jooksul tegid linna arenguteenistuse spetsialistid pidevat koostööd ehitustööde ettevõtjatega. EAS-i poolt finantseeritava objekti Järve linnaosas Kultuurimaja rekonstrueerimise raames tehtud pidev koostöö antud projekti projekteerijaga. Eraldi on vaadatud läbi ja koostatud märkused eskiisprojekti, eelprojekti ja põhiprojekti osas. Koostöös korteriühistutega käib pidev töö fassaadide korrastamisega seotud küsimustes, alustatud on töid parkimise probleemidele lahenduse leidmiseks. Välisreklaami osas käib samuti pidev töö, mis on suunatud linna ja reklaamiandja vaheliste paigalduslepingute sõlmimisele ja paigaldatud reklaami eest reklaamimaksu linna tuludesse kogumisele. Aasta jooksul sõlmiti umbes 26 reklaamipaigalduslepingut. Väljastati 25 fassaadipassi ja 29 reklaami paigaldusluba. Arenguteenistuse spetsialistide poolt on koostatud Kohtla-Järve linna õppeasutuste hoonete rekonstrueerimise projektid: 7 projekti – koolide rekonstrueerimiseks, 11 projekti – lasteaedade rekonstrueerimiseks, 3 projekti – kunstide koolide rekonstrueerimiseks, 1 projekt – lastekodu rekonstrueerimiseks, Sompa koolihoone lammutamise projekt, Sõpruse tn 33 hoone katuse soojustamise projekt.

Korraldatud on ülevaatuse komisjone – 31, ehituslubade ja kasutuslubade taotluste ja korterite ümberplaneerimise projektide vastuvõtmisi ja kontrollimisi – 362, ehitisi on kontrollitud (kohapeal) – 97, läbi on vaadatud täitevdokumentatsiooni kasutuslubade saamiseks – 31, kodanike jooksvad konsultatsioonid – 2-3 tundi päevas. Ehitisregistrisse on sisestatud kasutus- ja ehituslube ning kirjalike nõusolekute taotlusi – 338 ja uute ehitusnormidega ja standarditega tutvumine. 1.6.15 Ehitustegevus 2012. aastal teostati hulgaliselt renoveerimistöid linna munitsipaalhoonetes. Suur töö oli tehtud OÜ Zoroasteri spetsialistide poolt Kultuurikeskuse renoveerimise (restaureerimise) põhiprojekti koostamisel. 2012. aasta detsembris põhi- ja tööprojektid olid valmis ja nendele oli tellitud ekspertiis.

TEGEVUSARUANNE 43

Ehitustöödega plaanitakse alustada 2013. aasta kevadel. 2012. aastal on teostatud Kohtla-Järve Lydia Koidula tänava rekonstrueerimise projekteerimine ja ehitustööd, mille tulemuseks on renoveeritud 260 m sõiduteed laiusega 10 m (paigaldatud ülemine asfaltbetoonkiht) on paigaldatud äärekivid tee ühelt poolt (Järveküla tee ristmikust Virula väljakuni) ohutusaarele on paigaldatud punane unikivi ja piki teed on uuendatud haljasala. Tööde maksumus on 70 440 eurot. Tänu KIK-i poolt saadud toetusele õnnestus realiseerida veel 2 suurt, mahukat ja väikeste linnaosade elanikele väga tähtsat projekti: Sompas on rekonstrueeritud praktiliselt 10 km soojustrasse. Tööde üldmaksumus on 2 332 165 eurot. Kukrusel on rekonstrueeritud üle 2,5 km soojustrasse. Tööde üldmaksumus on 78 6015 eurot. KIK-i osalus on umbes 40%. 2012. aastal on individuaalelamurajoonis Endla tänaval teostatud soojustrasside 297jm rekonstrueerimine. Ehitustööde maksumus oli 65 835 eurot (linnaeelarvest). Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud sihtfinantseerimise summa (50 000 eurot) eest oli tehtud katuse remont hoones aadressil Tuuslari tn 19, milles asub lasteraamatukogu. Samuti selles hoones oli paigaldatud 5 tuletõkkeust. 2012. aasta jätkati tööd nn ”CO2 projekti” raames 2011. aastal oli lasteaedades ja koolides paigaldatud 409 uut akent ja rahalist jääki sai linn kasutada 2012. aastal täiendavate akende paigaldamiseks. 2012. aasta paigaldati täiendavalt 52 akent ja soojustati Ahtme Gümnaasiumi algkooli hoone pööning. Samuti CO2 kvootide müügist saadud vahendid kasutati 2012. aasta Ühisgümnaasiumi fassaadi osaliseks soojustamiseks (õppekorpus) ja Vanurite Hooldekodu fassaadi osaliseks soojustamiseks. 2011-2012. aasta tööde üldmaksumus on üle 545 000 euro. Linnaeelarvelistest vahenditest on soojustatud munitsipaalmaja Jaaniku tn 2 fassaad osaliselt (40654,5 eurot). 2013. aasta plaanides on soojustada Estonia pst 38 munitsipaalmaja fassaad. 2012. aasta linna asutustes prioriteetseteks töödeks olid need, mis on seotud erinevate ettekirjutuste täitmisega: tuletõkkeuste paigaldamine, tuleohutussignalisatsiooni paigaldamine, hädavalgustuse paigaldamine, elektriseadmete normidega vastavusse viimine, tualettruumide remondid, õpperuumide remondid ja avariiremondid. Tabel 11. 2012 aasta ehituse ja kapremodni objektid.

Jrk nr

Objekt Tööde nimetus 2012. aasta CO2

toetusest

Kohalik eelarve

2012.aasta eurodes

Täitmine eurodes

2012. aasta

Lisa tööd

1 Sompa soojustrassid 1 398 241,00 € 1 398 241,00 €

2 Sompa uued soojustrassid 50 000,00 € 50 000,00 €

3 Kukruse soojustrassid 492 375,00 € 492 375,00 € Kukruse ja Sompa 493 678,00 € 493 678,00 € 4 Endla tänav 65 835,00 € 65 835,00 € 5 Kukruse katlamaja 3 547,00 € 3 547,00 € 6 Juurdepääsutee trepid 3 675,00 € 3 675,00 € Majandus kokku 2 507 351,00 € 2 507 351,00 € 0,00 €

1 Puhtavee projekt 2 220 525,00 € 2 220 525,00 € 2 Saunade remont Koostatud on

tulekahjusignalisatsiooni- ja HVS projekt. 1 200,00 € 1 200,00 €

3 Tänavavalgustus 566 000,00 € 566 000,00 € 4 Munitsipaalelamu 40 654,54 €

Otsasein on soojustatud Jaaniku 2 - 1 osa. 18 616,50 €

TEGEVUSARUANNE 44

Otsasein on soojustatud Jaaniku 2 - 2 osa. 22 038,04 €

Elamu-ja kommunaal. 2 828 379,54 € 2 828 379,54 € 0,00 € KUNSTIDE KOOLID 19 759,00 € 1 Kohtla-Järve

Kunstide Kool 3 717,00 €

Kalevi 37

Hädavalgustussüsteem on paigaldatud ( teine osa). 646,00 €

Tuletõkkeuksed on paigaldatud - 6 tk. 3 071,00 €

Evakuatsiooniuksed on paigaldatud-3 tk.

2 Ahtme Kunstide Kool 16 042,00 €

Jaaniku 2 Tuletõkkeuksed on

paigaldatud - 2 tk. 3 266,00 €

Tuletõkkeuksed on

paigaldatud - 1 tk. 2 390,00 €

Tulekahjusignalisatsioon

on paigaldatud. 3 100,00 €

Hädavalgustussüsteem on

paigaldatud. 7 017,00 €

Tervise 18 Tuletõkkeuksed on

paigaldatud - 1 tk (I osa). 269,00 € 3 Põlevkivimuuseum 7 749,00 €

Hädavalgustussüsteem on paigaldatud. 4 477,20 €

Valvesüsteem on paigaldatud. 3 271,80 €

4 Spordikeskus 10 802,00 €

Järveküla tee 44 Hädavalgustussüsteem on paigaldatud. 3 020,00 €

Tuletõkkeuksed on paigaldatud - 2 tk. 492,00 €

Ostetud inventar - A sektor. 7 290,00 €

Ahtme Spordihall 22 232,00 €

Maleva 17a

Teostatud on katuse osaline remont S-312m² (s.h. Z-profiili soojustusega vahetus).

22 232,00 €

5 Kurtna Noortelaager Teostatud on B korpuse ruumide (I korruse paremapoolne tualett, duširuum ja koridor osaline remont. Vahetatud on aknad ja uksed. Teostatud on ruumide siseviimistlus. Uuendatud on vee- ja kanalisatsiooni torustikud ning elektrivarustus. Samuti küte ja ventilatsioon.

25 000,00 € 25 000,00 €

TEGEVUSARUANNE 45

6

Linnakeskuse väljaku kujundamine 177 592,00 €

Teostatud on projekteerimistööd. 26 637,00 €

Rekostrueeritud on Kohtla-Järve linnakeskuse teine osa:pargivalgugustid koos valgustitega on paigaldatud paigaldatud (metallmastid) -116tk. Pargipingid ja prügikastid on paigaldatud.

74 119,00 €

Sõidutee asfaltbetoonist teekate on paigaldatud L.Koidula tn – 2 279m² äärekivi on paigaldatud - 226m.

69 426,00 €

Omanikujärelevalve on teostatud. 2 658,00 €

Teostatud on ehitusjuhtimise teenus. 4 752,00 €

7 Kohtla-Järve

Kultuurikeskus Kultuurikeskuse hoone renoveerimine. 82 858,00 €

Keskallee 36 Projekt on koostatud. 82 858,00 € Vahtra OSAKOND 32 547,00 €

Endla 4 Teostatud on tualeti remont. 12 659,00 €

Tulekahju- ja hädavalgustussüsteemide projekt on koostatud

1 080,00 €

Tulekahju- ja hädavalgustussüsteemid on paigaldatud.

8 204,00 €

Teostatud on keskkütte remondi tööd. 3 876,00 €

Sompa Klubi Hädavalgustussüsteem on

paigaldatud. 6 728,00 € Humala 1 8

Kohtla- Järve Keskraamatukogu

68 352,00 €

Pärna 27

Ahtme haruraamatukogu

Ridaküla 4 Teostatud on katuse osaline remont S-350m². 13 385,00 €

Lasteraamatukogu

Tuuslari 19

Tulekahju- ja hädavalgustussüsteemide projekt on koostatud.

360,00 €

TEGEVUSARUANNE 46

Teostatud on katuse vahetus rannila profiilist katusekatte S -543m².

48 599,00 €

Aknad on vahetatud - 23 tk.

Tulekahju- ja hädavalgustussüsteemid

on paigaldatud.


Omanikujärelevalve on teostatud. 558,00 €

9 Kohtla-Järve Noortekeskus 30 814,00 €

Maleva 49

Tulekahju- ja hädavalgustussüsteemid on paigaldatud.

9 899,00 €

Teostatud on ruumide remont teisel korrusel.

20 915,00 €

Vaba aeg kokku 477 705,00 € 477 705,00 € 0,00 €

1 Tammiku Gümnaasium 16 244,00 €

Puru tee 39a Tuletõkkeuksed on paigaldatud -14 tk ( I osa). 13 404,00 €

Aknad on vahetatud 6 tk. 2840 € 2 840,00 € 2 Ahtme Gümnaasium 52 968,00 € Altserva 6 Ostetud inventar. 2 492,00 €

Tuletõkkeuksed on paigaldatud -7tk (I osa). 6 183,00 €


Sõpruse 33 - CO2 toetusest

Vahelae soojustamine on teostatud S-620m2. 10 486,00 € 10 485,00 €

3 Ühisgümnaasium 210 488,00 €

Maleva 4

Õppehoone fassaadi rekonstrueerimise projekt on koostatud .

194 185,00 €

5 947,00 €

Õppehoone fassaadi 2005 m² soojustamine koos 235 m² akende vahetusega on tehtud.

184 878,00 €


Tuletõkkeuksed on paigaldatud - 25tk ettemaks. 15 833,00 €

Tulekahjusüsteem on paigaldatud - II osa.. 470,00 €

4 Järve Gümnaasium 32 105,00 €

Katse 2

Põrandate remont on tehtud ja uksed vahetatud (Koridor - 2 korrusel).

17 594,00 €

Magistraalküttetorustiku ehitusprojekt on koostatud.

940,00 €

TEGEVUSARUANNE 47

Projekti kaasfinatseerime

Magistraalküttetorustiku ehitusprojekt on koostatud.

13 571,00 €

1 669,00 €

Küttesüsteemi rekonstrueerimine keldris on tehtud.

10 774,00 €


5 Slaavi Põhikool 14 863,00 €

Pärna 49

KIK SA projekt"Õuesõpe Slaavi Põhikoolis" on tehtud.

3 470,00 €


6 Järve Vene Gümnaasium 7 736,00 €

Aknaid on vahetatud 13tk. 4 714,00 € CO 2 toetusest Aknaid on vahetatud 8tk. 3 022,00 € 3 022,00 € 7 Kesklinna

Gümnaasium 12 992,00 €

Pärna 25 Tuletõkkeuksed on paigaldatud - 5tk ettemaks 7 381,00 €

Tuletõkkeuksed on paigaldatud - 8tk ettemaks 5 611,00 €

8 Täiskasvanute Gümnaasium 11 368,00 €

Tuuslari 17 Kabineti remont on tehtud (siseviimistlus). 6 772,00 €

Kabineti remont on tehtud (siseviimistlus). 4 596,00 €

9 Erapõhikool 3 677,00 € 3 677,00 € Koolid kokku 224 104,00 € 362 441,00 € 362 441,00 € 0,00 € 1 Lasteaed Tareke 21 759,00 €

Maleva 45

Valgustiheduse väärtus on nõuetega vastavusse on tehtud. 5 216,00 €

Evakuatsiooniusteon paigaldatud - 2 tk. 1 901,00 €

Vent.süsteemide uuendamine pesuköögis on tehtud.

3 936,00 €

Tuletõkkeuksed on paigaldatud - 6 tk-II osa. 1 964,00 €

Aknad on vahetatud - 5 tk - II osa. 1 253,00 €

Katel pesuköögis on vahetatud. 5 597,00 €

CO 2 toetusest Aknad on vahetatud - 3tk. 1 892,00 € 1 892,00 € 2 Lasteaed Rukkilill 13 364,00 €

Valgustiheduse väärtus on nõuetega vastavusse Viidud.

9 000,00 €

TEGEVUSARUANNE 48


CO 2 toetusest Aknad on vahetatud - 3 tk. 2 271,00 € 2 271,00 € 3 Lasteaed Punamütsike 15 292,00 €

Evakuatsiooniuksed on paigaldatud - 5 tk. 3 522,00 €

Valgustiheduse väärtus on nõuetega vastavusse viidud.

9 000,00 €

Tuletõkkeuksed on paigaldatud - 3tk. 992,00 €

CO 2 toetusest Aknad on vahetatud - 2 tk. 1 778,00 € 1 778,00 € 4 Lasteaed Tuhkatriinu 17 173,00 €


Aknad on vahetatud – 6 tk + 2 tk. 2 613,00 €


CO 2 toetusest Aknad on vahetatud - 4 tk. 1 328,00 € 1 328,00 € 5 Lasteaed Kakuke 5 140,00 € Lehola 14 Elektrikilbid on vahetatud. 1 817,00 €


Evakuatsiooniusksed on paigaldatud - 2 tk. 725,00 €

6 Lasteaed Kirju-Mirju 0,00 € 0,00 € 7 Lasteaed Aljonuska 16 915,00 €

Mõisa tee1 Tuletõkkeuksed on paigaldatud – 17 tk. 8 519,00 €


CO 2 toetusest Aknad on vahetatud - 3 tk. 7 045,00 € 7 045,00 € 8 Lasteaed Karuke 14 125,00 €

Põhja allee 20 Tuletõkkeuksed on paigaldatud – 11 tk. 9 352,00 €

Tuletõkkeuksed on paigaldatud – 5 tk. 2 627,00 €

CO 2 toetusest Aknad on vahetatud - 3 tk. 2 146,00 € 2 146,00 € 9 Lasteaed Pääsuke 16 692,00 €

Keskallee 34 Evakuatsiooniuksed on paigaldatud - 2 tk. 1 966,00 €

Tualeti remont on tehtud. 12 546,00 €

CO 2 toetusest Aknad ja uksed on vahetatud - 4 tk. 2 180,00 € 2 180,00 €

10 Lasteaed Väikemees 16 281,00 €

Noorte 4 Tuletõkkeuksed on paigaldatud - 3tk. 1 663,00 €


Tualeti remont on tehtud. 12 287,00 € CO 2 toetusest Aknad on vahetatud - 2 tk. 853,00 € 853,00 €

TEGEVUSARUANNE 49

11 Lasteaed Buratino 12 479,00 €

Järveküla tee 56a Tuletõkkeuksed on paigaldatud - 8tk. 4 771,00 €

CO 2 toetusest Aknad on vahetatud. 7 708,00 € 7 708,00 € 12 Lasteaed Lepatriinu 0,00 € 13 Lasteaed Muinasjutt 24 909,00 €

Männi10/4 Tuletõkkeuksed on paigaldatud - 15tk + 1tk. 10 841,00 €

Tualeti remont on tehtud. 12 767,00 € CO 2 toetusest Aknad on vahetatud - 3 tk. 1 301,00 € 1 301,00 €

14 Lasteaed Tuvike 13 079,00 € Mäe 7 Tualeti remont on tehtud. 13 079,00 € Lasteaiad Kokku 28 502,00 € 187 208,00 € 187 208,00 € 0,00 € 1 Vanurite Hooldekodu 142 301,00 €

Peaelektrikilp vahetatud ja lae hüdroisalatsioon on tehtud.

8 987,00 €

Tehakse osaline galerii katuse remont. 6 945,00 €

CO 2 toetusest

Fassaadi soojustamine ja tehnosüsteemi muutmise rekonstrueerimise projekt on koostatud.

126 369,00 €

6 619,00 €

Fassaadi sooja- ja heli-isolatsioon ( 1154m²) ja rekonstrueeritud tehno-süsteemid on tehtud.

114 710,00 €


2 Lastekodu 16 643,00 €

Endla 20 Tulekahjusignalisatsioon on paigaldatud . 4 702,00 €

Hädavalgustussüsteem on paigaldatud. 5 788,00 €

Tuletõkkeuksed on paigaldatud. 6 153,00 €

3 Sotsiaalmaja Tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine (teine osa). 11 818,00 €

Järveküla tee 17 Tulekahjusignalisatsioon on paigaldatud ettemaks 6 660,00 €

CO 2 toetusest Aknad on vahetatud - 14 tk. 5 158,00 € 5 158,00 €

Sotsiaal kokku 131 527,00 € 170 762,00 € 170 762,00 € 0,00 € 1 Linnavalitsus 17 712,00 € Keskallee 19

Koridori remont koos siseukse vahetamisega on tehtud.

11 131,00 €

Ostetud uksed. 4 245,00 € Esiku remont on tehtud. 2 336,00 € Linnavalitsus 17 712,00 € 17 712,00 € 0,00 € Kõik kokku: 384 133,00 € 6 551 558,54 € 6 551 558,54 € 0,00 €

TEGEVUSARUANNE 50

1.6.16 Ettevõtluskeskkond Kohtla-Järve linna majandusstruktuuris on esikohal tööstus, mille struktuuris domineerisid keemiatööstus, puidu- ja metallitöötlemine.

Vastavalt 2012. aasta detsembris ajalehes Äripäev avaldatud Ida-Virumaa ettevõtete reitingule on 30 parimate ettevõtete nimekirja jõudnud 9 Kohtla-Järvel tegutsevat ettevõtet:

• AS Viru Keemia Grupp, keemiatööstus: 3. koht; • Novotrade Invest AS, keemiatööstus: 4. koht; • TNC-Components OÜ, mööbli tootmine: 8. koht; • Eastman Specialties OÜ, keemiatööstus: 9. koht; • Triest-Val AS, töörõivaste tootmine: 14. koht; • Ida-Viru Keskhaigla SA: 18. koht; • Plazmanet OÜ, metallitöötlemine: 19. koht; • Remeksi Keskus AS, metallitöötlemine: 26. koht; • Polven OÜ, toiduainete tootmine: 27. koht.

1.6.16.1 Ettevõtluse arendamine 2012. aasta jätkus linnas töö, mis on suunatud sellele, et teha Kohtla-Järve linna ettevõtlust soosivaks ja investeerijatele atraktiivseks linnaks. Erinevatel seminaridel, infopäevadel, konverentsidel nii Eestis kui välismaal tutvustasid linnaesindajad investeerimisvõimalusi Kohtla-Järvel. Oli saadud 3 investorpäringut erinevatelt ettevõtjatelt Venemaalt. Nad otsisid kõigi mugavustega valmishooneid oma äri arendamiseks. Pakkuda saime ainult ühele, kes soovis trükikoda rajada, kuna leidsime nõutud parameetritele vastav hoone eraomandis Ahtme linnaosas, mille omanik oli nõus rendile andma või müüma. Arenduskeskus BIZKON jätkab oma tööd. Algatatud on järgmised detailplaneeringud, mille huvitatud isikuteks on eraettevõtted: Kohtla-Järve linna, Sompa linnaosa, Sompa kaevanduse tööstusterritooriumi ja lähiala detailplaneering; Kohtla-Järve linna, Järve linnaosa, Järveküla tee 12 krundiga piirneva vaba maa-ala detailplaneering; Kohtla-Järve linna, Järve linnaosa, Järveküla tee 11 krundi ja lähiala detailplaneering. Vastuvõetud on Kohtla-Järve linna, Järve linnaosa, Pioneeri tn 6b ja Pioneeri tn 6c kruntide ja vahelise ala detailplaneering. Kehtestatud detailplaneeringud: Kohtla-Järve linna, Ahtme linnaosa, Tammiku tn 5a maaüksuse detailplaneering; Kohtla-Järve linna, Ahtme linnaosa, Altserva tn 33A maaüksuse detailplaneering; Kohtla-Järve linna, Järve linnaosa, Järveküla tee 50 ja 50c kruntidega piirneva vaba maa-ala detailplaneering.

1.6.16 Ettevõtluskeskkond Kohtla-Järve linna majandusstruktuuris on esikohal tööstus, mille struktuuris domineerisid 2012. a keemiatööstus, puidu- ja metallitöötlemine.

TEGEVUSARUANNE 51

Vastavalt 2012. aasta detsembris ajalehes Äripäev avaldatud Ida-Virumaa ettevõtete reitingule on 30 parimate ettevõtete nimekirja jõudsid 9 Kohtla-Järvel tegutsevad ettevõtet: 3. koht - AS Viru Keemia Grupp, keemiatööstus; 4. koht – Novotrade Invest AS, keemiatööstus; 8. koht - TNC-Components OÜ, mööbli tootmine; 9. koht - Eastman Specialties OÜ, keemiatööstus; 14. koht – Triest-Val AS, töörõivaste tootmine; 18. koht – Ida-Viru Keskhaigla SA; 19. koht – Plazmanet OÜ, metallitöötlemine; 26. koht – Remeksi Keskus AS, metallitöötlemine; 27. koht - Polven OÜ, toiduainete tootmine. 1.6.16.1 Ettevõtluse arendamine 2012. a jätkas linnas töö, mis on suunatud sellele, et teha Kohtla-Järve linna ettevõtlust soosivaks, investeerijatele atraktiivseks linnaks. Erinevatel seminaridel, infopäevadel, konverentsidel nii Eestis kui välismaal tutvustasid linnaesindajad investeerimisvõimalustega Kohtla-Järvel. Oli saadud 3 investorpäringut erinevatest ettevõtjatest Venemaalt. Nad otsisid kõige mugavustega valmishooneid oma äri arendamiseks. Pakkuda saime ainult ühele, kes soovis trükikoda rajada, kuna leidsime nõutud parameetritele vastav hoone eraomandis Ahtme linnaosas, mille omanik oli nõus rendile anda või müüa. Arenduskeskus BIZKON jätkab oma tööd. Algatatud on järgmised detailplaneeringud, mille huvitatud isikuteks on eraettevõtted:

13. Kohtla-Järve linna, Sompa linnaosa, Sompa kaevanduse tööstusterritooriumi ja lähiala detailplaneering;

14. Kohtla-Järve linna, Järve linnaosa, Järveküla tee 12 krundiga piirneva vaba maa-ala detailplaneering; 15. Kohtla-Järve linna, Järve linnaosa, Järveküla tee 11 krundi ja lähiala detailplaneering.

Vastuvõetud:

16. Kohtla-Järve linna, Järve linnaosa, Pioneeri tn 6b ja Pioneeri tn 6c kruntide ja vahelise ala detailplaneering.

Kehtestatud detailplaneeringud on järgmised:

17. Kohtla-Järve linna, Ahtme linnaosa, Tammiku tn 5a maaüksuse detailplaneering; 18. Kohtla-Järve linna, Ahtme linnaosa, Altserva tn 33A maaüksuse detailplaneering; 19. Kohtla-Järve linna, Järve linnaosa, Järveküla tee 50 ja 50c kruntidega piirneva vaba maa-ala

detailplaneering. 1.6.17 Tarbijakaitse Kohtla-Järve linnas oli seisuga 31.12.2012. a registreeritud 124 füüsilisest isikust ettevõtjat ja 318 osaühingut, akstsiaseltsi v.m. ühingut. Hulgikaubandusega tegelevaid ettevõtteid oli 2012. aastal Ahtme linnaosas 11; Järve linnaosas 21; Kukruse linnaosas 1; Oru linnaosas 1 ja koht puudub 7-l. Kokku hulgikaubandusega tegelevaid ettevõtteid oli 41. Kaubanduse korraldamisega tegelevaid ettevõtteid oli Ahtme linnaosas 2 ja Järve linnaosas 3. Kokku kabanduse korraldamisega tegelevaid ettevõtteid oli 5.

TEGEVUSARUANNE 52

Teenindusega tegelevaid ettevõtteid oli Ahtme linnaosas 59; Järve linnaosas 73; Kukruse linnaosas 3; Oru linnaosas 2; Sompa linnaosas 2 ja koht puudub 14-l. Kokku teendindusega tegelevaid ettevõtteid oli 153. Toitlustamisega tegelevaid ettevõtteid oli Ahtme linnaosas 8; Järve linnaosas 20; Oru linnaosas 1 ja koht puudub(Catering teenus ) 1-l. Kokku toitlustamisega tegelevaid ettevõtteid oli 30. Jaekaubandusega tegelevaid ettevõtteid oli Ahtme linnaosas 130; Järve linnaosas 188; Kukruse linnaosas 4; Oru linnaosas 2 ja Sompa linnaosas 2. Kokku jaekaubandusega tegelevaid ettevõtteid oli 326. E-kaubandusega tegelevaid ettevõtteid oli 5. 2012. aasta on registreeritud 110 uut ettevõtet – seega laekus Kohtla-Järve linna eelarvesse 2 108,70 eurot. 2012. aasta laekus 32 kirjalikku kaebust ning telefoni teel ja vastuvõtupäevadel on suuliselt nõustatud ca 130 tarbijat. Järelvalve korras on kontrollitud 101 müügikohta. Müüginõuete rikkumise eest on kauplemise eest vastutavad isikud välja kutsustud 49-l korral. 2012. aasta on majandustegevuse registris tehtud 23-l korral registreeringute muutmist ja peatamist, 53-l korral registreeringute kustutamist ja 315-l korral registreeringute õigsuse kinnitamist. 2012. aasta jooksul on läbiviidud 68 hankemenetlust, 2 koolitust linna hallatavatele asutustele riigihangete läbiviimise temaatikal. 1.6.18 Tervishoid Aastal 2012 jätkas Ida-Viru Keskhaigla põhitegevusena meditsiiniteenuste osutamist eelnevatel aastatel väljakujunenud teenuste valiku ja mahtude oluliste muudatusteta, kuid eelkõige iseloomustasid seda aastat uue aktiivravikorpuse ehitusega seotud tegevused. Hoone ehitus kulges plaanipäraselt ja 2013. aasta esimesel poolel teenindatakse patsiente kaasaegses ravikorpuses. Haigla ravitegevuses on kasvanud kaasaegsete ravimeetodite osakaal, Eesti Haigekassa on suurendanud mõõdukas tempos ravi rahastamise lepingut mitmete rahaliselt kallihinnaliste ravi- ja diagnostikavõimaluste osas. Vaatamata lepingutes fikseeritud rahalise mahu kasvule jätkus ka 2012. aastal olukord, kus haigla poolt osutatud meditsiiniteenuste maht ületas oluliselt lepingujärgset rahalist mahtu. Haigla on majandustegevuses lähtunud konservatiivsetest põhimõtetest, tänu sellele finantseeritakse haigla arenguga seotud investeeringuid nii omavahendite arvelt kui ka täiendavalt krediite kasutades. Aastal 2012 tehti investeeringuid kokku enam kui 9 miljoni euro ulatuses, sellest uue korpuse ehituseks enam kui 8 miljonit eurot. SA Ahtme Haigla - teeb ambulatoorseid ja statsionaarseid kohtupsühhiaatriaekspertiise (sh komisjoniekspertiise) ning kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiise Ida-Viru maakonnas elavatele või hooldatavatele isikutele. Ahtme haiglas töötab 9 psühhiaatrit. Terviseamet on väljastanud haiglale loa statsionaarse psühhiaatrilise abi osutamiseks 90 voodikohal. Ida-Viru Keskhaigla Kohtla-Järve Polikliinikus võtavad vastu 14 perearsti, Puru Polikliinikus võtavad vastu 2 perearsti. Kohtla-Järve linnas on kokku 23 perearsti. 1.6.19 Avalik kord 2012. aasta jooksul on lõpule viidud 4 haldusasja, 29 tsiviilasja ja 3 kriminaalasja. 2012. aasta jooksul pole lahendust leidnud 3 haldusasja, 10 tsiviilasja ja 3 kriminaalasja. 2012. aasta jooksul on linn notaritele esitanud 12 teadet pärandi avanemise kohta palvega alustada pärimismenetlus, selgitada välja võimalikud pärijad ning pärijate puudumisel rakendada kohaliku omavalitsusüksuse seadusjärgset pärimisõigust.

TEGEVUSARUANNE 53

1.7 Ülevaade Kohtla-Järve linna arengukava täitmisest 2012. aastal Kohtla-Järve linna arengukavas on täpselt määratud Kohtla-Järve linna eesmärgid aastateks 2007-2016. Kohtla-Järve linna arengu üldeesmärk on olla inimkeskne, haridust, kultuuri ja sporti väärtustav, koostööle ja avatusele orienteeritud, tasakaalustatud arenguga ja konkurentsivõimeline linn Eestis. Põhieesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised eesmärgid:

• ettevõtluse arendamine, erasektori tugevdamine; • infrastruktuuri parandamine ja arendamine; • haridusvõrgu arendamine ja korrastamine; • linna maine tõstmine.

2012. aasta töö on korraldatud valdkondade kaupa. Igas valdkonnas on püstitatud selle aasta eesmärgid ning kõik need on edukalt täidetud.

Eesmärk Täitmine 3.4.1. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR

3.4.1.1 Veevarustus, olmekanalisatsioon ja sademeveesüsteem Aastatel 1996-2000 väljatöötatud piirkonna veevarustuse prioriteetsete arengusuundade plaanipärase edasiarendamise jätkamine linna veevarustuse korrastamiseks.

Kohtla-Järve Järve linnaosas ehitati 2012. a ligikaudu 1 km veetorustikke. Ehitustöid teostati Olevi, Vahtra, Metsapargi, Põhja allee lõikudel. Ahtme linnaosas veetorustike ehitustööd olid teostatud Altserva, Sõpruse, Lehola, Kadri tänavatel. Liitumistööd teostatakse 2013. aastal.

Sademeveesüsteemi väljaarendamine ja koostöös vee-ettevõtjaga sademevee-süsteemide, sh kraavide ja ojade, hooldamise põhimõttelise kontseptsiooni väljatöötamine.

Koostöös OÜ Järve Biopuhastusega oli 2012. a koostatud Järve linnaosa tööstusalale liigvee Sutermaa kraavi ärajuhtimise projekt, et lahendada üleuputuse probleem selles piirkonnas ning Kukruse linnaosa sademeveekraavide rekonstrueerimise projekt. Alustatud on Ida-Viru Keskhaigla territooriumi sademeveekanalisatsiooni linna sademeveekanalisatsiooniga ühendamise ehitustööd. On käigus Sompa linnaosa veevarustuse rekonstrueerimistööd, mille raames rekonstrueeritakse veetöötlusjaama ja peatorustikke. Samuti on 2012. a valminud Kukruse sademeveekraavide puhastamise projekt. Tööd on planeeritud 2013. aastasse.

3.4.1.2 Soojusmajandus Oru, Sompa ja Kukruse soojusvõrkude renoveerimine.

Soojusvõrgud on renoveeritud Sompas ja Kukrusel.

Oru, Sompa ja Kukruse majasiseste soojusvõrkude läbipesemine ja sebimine.

Soojusvõrgud on läbi pestud Sompa linnaosas.

Oru, Sompa ja Kukruse majadesse soojusmõõturite paigaldamine.

Sompa linnaosas on soojusmõõturid paigaldatud kõikidesse uue soojustrassiga liitunud majadesse. Kukrusel on paigaldatud 43 mõõturit ehk 97%.

Soojussõlmede uuendamine. Sompa linnaosas on soojussõlmed uuendatud kõikides soojustrassiga ühendatud majades.

Väikestes linnaosades soodsamate alternatiivallikate leidmine.

Sompa linnaosa on ühendatud VKG Järve-Ahtme-Jõhvi peamagistraaliga.

3.4.1.3 Välisvalgustus Kõrgepinge õhuliini vahetus maa-aluse vastu.

Järve linnaosas on vahetatud 100 m õhuliini kaabliliini vastu koos liitumisega, Ahtme linnaosas – 591 m, Kukruse linnaosas – 135 m, Sompa linnaosas – 30 m.

TEGEVUSARUANNE 54

Linna elanike liiklusohutuse tagamine teeriistadel ja ülekäiguradadel.

Järve linnaosas on paigaldatud ülekäiguradadel 27 tk valgustit LF-8 250W olemasolevatele metallmastidele ja 6 metallposti kõrgusega 6 m koos valgustite NEOS ZEBRA 250W. Ahtme linnaosa ülekäiguradadel on paigaldatud 17 valgustit LF-8 250W olemasolevatele metallmastidele ja 11 metallposti kõrgusega 6 m koos valgustite NEOS ZEBRA 250W.

3.4.1.4 Keskkond Jäätmemajanduse olukorra korrastamine linnaosade lõikes.

Kohtla-Järve linna kõikides linnaosades teostati pidevat kontrolli jäätmemajanduse olukorra üle, kontrolliti jäätmeveo lepinguid ning tehti ettekirjutusi ebaseadusliku prügi käitlemise eest. Ahtme ja Järve linnaosades asuvatesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse toodi 2012. aastal hulgaliselt ohtlike jäätmeid.

Kontrolli tõhustamine jäätmekäitluseeskirja täitmise üle.

Kohtla-Järve Linnavalitsus tegi 2012. aastal jäätmekäitluseeskirjade rikkumise eest üle 450 hoiatusettekirjutuse. Pidevat koostööd tehti Keskkonnainspektsiooni ja naaber omavalitsustega.

Ohtlike jäätmete kogumise süsteemi täiustamine.

Ohtlike jäätmete kogumissüsteemis olulisi täiustamisi ei tehtud. Tehti tööd elanikkonnaga, kus seletati võimalusi ohtlike jäätmete utiliseerimises.

Heakorraeeskirja täitmise kontrolli tõhustamine.

Heakorraeeskirja täitmise tõhustamiseks teostas Kohtla-Järve Linnavalitsus koostöös politseiga, naaber omavalitsustega ja Keskkonnainspektsiooniga regulaarset teavitustööd elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmiseks.

Elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine.

Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmiseks on Kohtla-Järve Linnavalitsus teinud pidevat koostööd korteriühistutega ning avaldanud Kohtla-Järve linna ametlikul veebileheküljel informatsiooni jäätmete käitlemise kohta.

Omavoliliste prügilate likvideerimine.

Koostöös politseiga leiti süüdlasi omavoliliste prügi mahapanemise kohtade tekkimisel ning neid karistas politsei ja sundis need kohad ära likvideerima.

Ehitusjäätmete ladestamise korraldamine selleks ettevalmistatud territooriumil.

Ehitusjäätmed ladestati vastavalt Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskirjale. Rangelt kontrolliti ja nõuti ehitusjäätmete ladestamist selleks ettenähtud prügilatesse.

3.4.1.5 Elamumajandus Munitsipaaleluruumide remontimine.

Osaliselt on soojustatud Jaaniku tn 2 fassaad.

Elamute valitsemisega tegelevate inimeste väljaõpe.

Koostöös MTÜ-ga Korteriühistute Juhtide Assotsiatsioon tegeleb Linnavalitsus pidevalt elamute valitsemisega tegelevate inimeste väljaõppega, elamute omanike ja haldajate koolitamise, kursuste organiseerimise ja nõustamisega, toimuvad infopäevad ja seminarid.

Elamute omanike ja haldajate koolitamine, kursuste organiseerimine ja nõustamine

Koostöös MTÜ-ga Korteriühistute Juhtide Assotsiatsioon korraldatakse pidevalt elamute omanikele ja haldajatele erinevaid infopäevi ja seminare.

3.4.1.6 Linnaruumi kujundamine, heakord Linnakujunduse kontseptsiooni väljatöötamine ja elluviimine.

Realiseeritakse läbi linnaruumi projekteerimise. 2012. aastal oli koostatud projekt Lydia Koidula skvääridele ja rahvapargile.

Arhitektuurimälestiste ning linna oluliste hoonete ja objektide valgustamine.

On projekteeritud Kultuurikeskuse valgustamine selle renoveerimise põhiprojekti raames.

Rahvapargi puhkeala heakorrastamine.

OÜ Lootus Projekt on koostanud 2012. aastal vastava projekti.

Kalmistu hoolduskava väljatöötamine ja elluviimine.

2012. aasta veebruaris uuendati Raudi kalmistu eeskirjad.

3.4.1.7 Teed, liiklus, transport

TEGEVUSARUANNE 55

Linna liiklusskeemi koostamine ja ellurakendamine.

On koostatud detailplaneeringute kaudu Järve linnaosa Põhja ja Lõuna mikrorajoonides. Vironia keskuse ja Järveküla tee liiklusskeemi ümberkorraldamine toimub 2013. aastal Vironia II etapi ehitamise käigus.

Parkimisvõimaluste vastavusse viimine parkimisvajadustega.

Uued parkimiskohad on ettenähtud Rahvapargi väljaarendamise projekti raames ning Lõuna ja Põhja mikrorajoonide detailplaneeringutega.

Ühistranspordi optimeerimiseks uuringute korraldamine.

2012. aastal koostöös Ida-Viru Maavalitsusega on läbiviidud Kohtla-Järve linnaliinide reisijateveo uuring.

3.5. Linnaplaneerimine ja maakasutus Linnale kuuluvate ehitiste (sh hooned, rajatised, tänavad ja teed) munitsipaliseerimine.

Suurem osa teedevõrgustiku Järve linnaosas on munitsipaalomandisse vormistatud. Rahvapargi ala viimane paadimaja ümbritsev maatükk on vormistamisel. Linnale kuuluvate ehitiste maa Jaaniku 18a ja Spordi 4 on munitsipaliseeritud. On saadud ka Vabariigi Valitsuse otsus Ahtme ja Järve linnaosades veehaarete munitsipaliseerimiseks.

Metsapargi detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneering on algatatud Kohtla-Järve linnavalitsuse 04.12.2012. a korraldusega nr 996.

Ahtme ärikeskuse detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneering on algatatud Kohtla-Järve linnavalitsuse 04.12.2012. a korraldusega nr 997.

Toome puiesteest kuni Ahtme maanteeni keskuse ala detailplaneeringu koostamine.

See ala on hõlmatud Ahtme äri- ja ühiskondliku keskuse detailplaneeringuga, mis on algatatud Kohtla-Järve linnavalitsuse 04.12.2012. a korraldusega nr 997.

3.6. Välissuhtlus Partnerorganisatsioonidega aktiivse koostöö tegemine.

Aasta jooksul toimus pidev koostöö partnerorganisatsioonidega ja sõpruslinnadega. Kokku toimus 27 rahvusvahelist üritust, neist 4 Kohtla-Järvel.

Tegevuste finantseerimisvajaduse sidumine rahvusvaheliste ja riiklike koostöö-organisatsioonidega.

Mõned rahvusvahelised üritused oli korraldatud erinevate programmide ja projektide kaasfinantseerimisel. Näiteks rahvusvaheline konverents Veliki Novgorodis ja seminar korteriühistute esindajatele, arhitektidele ja ehitusala spetsialistidele projekti „Kliimamuutus, kultuuripärand ja energiasäästlikud mälestised” raames.

Linna hallatavate asutuste väliskoostöö toetamine.

Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi delegatsioon külastas Hamburgi linna. Kohtla-Järve delegatsioon osales rahvusvahelisel seminaril «CO2OL Bricks Koolivõrk», mis toimus rahvusvahelise projekti „Kliimamuutus, kultuuripärand ja energiasäästlikud mälestised” raames. Bizkoni töö raames Kohtla-Järve ja Kiviõli õpilaste ning õpetajate visiidi Peterburisse ettevalmistamine Rahvusvahelisel Noorte Tehnilise Loomingu Festivalil osalemiseks.

3.7 Ettevõtlus ja tööstus Nii Eestis kui välismaal rohkema informatsiooni andmine ettevõtluse võimaluste kohta Kohtla-Järvel.

Erinevatel seminaridel, infopäevadel, konverentsidel nii Eestis kui välismaal tutvustasid linnaesindajad investeerimisvõimalustega Kohtla-Järvel.

Töö jätkamine sidemete loomiseks välismaa partnerlinnadega.

Toimub pidev koostöö ning on loodud mitmekülgsed sidemed välismaa partnerlinnadega.

Abi ja toe andmine ettevõtluse arenduskeskusele BIZKON ja SA-le Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus.

Pidevalt osutatakse igakülgne abi ja tugi ettevõtluse arenduskeskusele BIZKON ja SA-le Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus.

Tingimuste loomine tegutsevate ettevõtete arenemiseks ja arendamiseks.

Toimub pidev koostöö nii ettevõtluse arenduskeskusega BIZKON kui ka Ida-Viru Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega alustavate ja tegutsevate ettevõtete informeerimise ja koolituse alal.

TEGEVUSARUANNE 56

3.8 Valitsemine Linnaasutuste juhtide ja ametnike järjepidev oskuste ja teadmiste parandamine.

Linnaametiasutuste ja linnavalitsuse hallatavate asutuste juhid tegelevad aktiivselt oma oskuste ja teadmiste parandamisega. Osa ametnikest omandab esimest või teist kõrgharidust kaugõppes. Teised ametnikud ja allasutuste juhid tõstavad oma ametialast pädevust ja täiendavad oma teadmisi koolituse teel. 2012. aastal sai koolitust 41 inimest. Ametnikud, kelle eesti keele oskus oli B kategooria tasemel on läbinud kursused oma keeletaseme parandamiseks.

Koostöö ning informatsiooni vahetamine linnaelanike, ettevõtjate, mittetulundus-organisatsioonide, sõpruslinnade, omavalitsuste, riiklike institutsioonide ja teiste partneritega.

Linna ametlikul veebilehel on olemas väga mugav dokumendiregister, kus otsingu abil on võimalik leida kõiki linnavalitsuse ja linnavolikogu tegevusega seotud õigusakte. Infot edastatakse ka ajakirjade Infopress ja Panorama ning kohaliku ajalehe Põhjarannik abil. Regulaarselt korraldatakse pressikonverentse. Toimub tihe koostöö teiste omavalitsuste, riigiasutuste ja linna partneritega. Ametiasutuste ja hallatavate asutuste juhid esinevad sageli kohalikus telekanalis LiTeS, sealhulgas ka otsesaadetes, kus elanikel on võimalus esitada küsimusi ja saada kohe vastused.

Linnavalitsuse struktuuri korrastamine.

Seoses uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega, valmistati 2012. aasta lõpus ette eelnõu „Kohtla-Järve linna ametiasutuste struktuur ja teenuskohtade koosseis“, mille alusel toimub teenistuskohtade jagunemine töökohtadeks ja ametikohtadeks. Eelnõu kohaselt nähakse linnvalitsuses ette kokku 99,25 teenistuskohta (38 ametikohta ja 61,25 töökohta).

3.9 SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR 3.9.1 Alusharidus

Alushariduse kvaliteedi tagamine.

Koolieelsetes lasteasutustes rakendatakse riikliku õppekava alusel lapsest lähtuvat õppekasvatustegevuse korraldust, töötavad kvalifitseeritud pedagoogid, asutused on varustatud vajaminevate õppevahendite, mänguasjade ja inventariga.

Pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastavate motiveeritud, pädevate ja koostööle orienteeritud pedagoogide töötamine lasteasutuses, täienduskoolituse tähtsustamine.

Kvalifikatsiooninõuetele vastab 97% pedagoogidest, 3% ei vasta - need on pedagoogid, kes on tööle asunud viimasel aastal ja omandavad erialast haridust või läbivad kvalifikatsiooninõuete täitmiseks vajaminevaid kursusi. Pedagoogidel on seaduse järgi nõutud läbida täiendkoolituskursused 5 aasta jooksul 160 tundi: keskmine koolitustundide maht ühe pedagoogi kohta on suurem, kui nõutud: keskmiselt 280 tundi.

Erivajadustega lastele arenguvõimaluste tagamine erirühmades või sobitusrühmades.

Lasteaedades töötab 8 erirühma erivajadustega lastele, lisaks on moodustatud 2011. ja 2012. aastal sobitusrühmad erivajadustega lastele: 3 rühma lasteaias Aljonuška ja 1 rühm lasteaias Punamütsike. Eripedagoogide ja logopeedide ametikohad on tagatud vastavalt seaduses ettenähtuga.

Integratsiooniprotsesside edendamine, keelekümblusprogrammi toetamine ja laienemine, sealhulgas uute keelekümblusrühmade avamine.

Keelekümblusprogrammiga on liitunud 8 lasteaeda, töötab 15 täieliku või osalise keelekümbluse rühma. Integratsiooniprotsesside (lõimumise) edendamiseks viidi ellu mitmeid erinevaid tegevusi: MISA finantseeritavad projektid tegevusteks lastega, keeleõppeprojektid lasteasutuste töötajatele, koostöö ja ühistegevused eesti ja vene õppekeelega lasteasutuste vahel. Jätkuvalt on säilinud võimalus maksta lisatasu keelekümblusrühmade pedagoogidele lähtuvalt töö eripärast keelekümblusrühmas.

TEGEVUSARUANNE 57

Lasteasutuste õpi- ja kasvukeskkonna kaasajastamine, mis tagaks lapse eakohase ja huvikeskse arengu igas vanuserühmas, lasteasutuste hoonete ja territooriumide kehtivate nõuetega vastavusse viimine.

Õppe- ja kasvukeskkonna kaasajastamiseks on soetatud inventari (48 551 eurot, sh infotehnoloogiavahendid 4 784 eurot), õppevahendeid (42 435 eurot), mänguasju (19 377 eurot). Ettekirjutused hoonetele ja lasteaia õuealale on täidetud või on ettekirjutuse täitmise tähtajaks antud 2013-2015. aasta s.t. kuuluvad täitmisele lähema kolme aasta jooksul.

3.9.2 Põhikoolid ja gümnaasiumid, kutse- ja kõrgharidus Hariduse kvaliteedi tagamine. Koolis on tagatud kvalifitseeritud pedagoogiline kaader, 96%-l õpetajatest

on kõrgharidus. On tagatud kaasaegne tehniline baas, mis uuendatakse nii projektide kaudu (Tiigrihüppe projektid kohaliku omavalitsuse osalusega) kui ka riigi ja linna rahalistest vahenditest. Seisuga 20. juuni 2012. a lõpetasid gümnaasiumi 200 õpilast, nendest 22 kuld- ja 13 hõbemedaliga. Üle 80% lõpetanutest astusid edasi õppima kõrgkooli. Tagamaks hariduse kvaliteeti ja lähtudes koolivõrgu funktsionaalsuse põhimõttest, ning võttes arvesse õpilaste arvu pidevat kahanemist kõikides linnaosades, on ette valmistatud alljärgnev koolivõrgu ümberkorraldamine: alates 01.09.2011. aasta Kesklinna Gümnaasium, Tammiku Gümnaasium ja Ühisgümnaasium lõpetasid vastuvõtu 10. klassi ning 1. septembriks 2013. aasta saavad neist põhikoolid.

Avatud haridussüsteemi loomine.

Linna koolid osalevad aktiivselt nii rahvusvahelises, kui ka eestisiseses projektitöös. Pidevalt areneb koolidevaheline koostöö (linna- ja maakonna ühisüritustest osavõtt, aktiivne koostöö teiste koolidega üle Eesti jne). Toimib koostöövõrgustik teiste linnaasutustega (huvikoolid, Noortekeskus, kultuuriasutused ja spordiklubid jne) ning riiklike institutsioonidega (projektid politseiga, Päästeametiga jne). Toimub tihe koostöö koolide ja linnavalitsuse vahel.

Heal tasemel pedagoogide kaadri hoidmine ning täienduskoolituse tähtsustamine.

Toimuvad koolisisesed koolitused, õpetajad osalevad koolitustel ja seminaridel ka väljastpoolt õppeasutuse. Korraldatakse individuaalseid ja kollektiivseid koolitusi vastavalt pedagoogide vajadustele ja juhtkonna poolt tehtud vajaduste analüüsile. Toimub tihe pedagoogide koostöö, linna ainesektsioonide tasemel korraldatakse ülelinnalisi seminare, konverentse ja metoodilisi nõupidamisi. Koolides tegutsevad metoodilised keskused.

Infotehnoloogia ulatuslikum rakendamine koolides.

Koolides kasutatakse kaasaegseid IT vahendeid õppeprotsessi mitmekesistamiseks, klassiväliste ürituste korraldamiseks, õpilaste uurimis- ja praktiliste tööde ettevalmistamiseks, õpetamise kvaliteedi tõstmiseks ja abivahendina projektitöös. Õpetajad ja koolijuhtkond omandavad uue riist- ja tarkvara kasutamise oskused koolitustel ja seminaridel. Luuakse uued e-õppematerjalid ja osaletakse Tiigrihüppe konkurssidel ja koolitustel. Aktiivsemalt hakati kasutama e-õppekeskkondade võimalusi.

Võimetekohase hariduse kättesaadavuse tagamine.

Õpilastele tagatakse mitmekülgsed võimalused võimetekohase hariduse omandamiseks. Seisuga 4. september 2012. a töötas 1 kasvatusraskustega õpilaste klass Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis, 2 käitumisraskustega õpilaste klassi Slaavi Põhikoolis ja 1 Ühisgümnaasiumis, õpperaskustega õpilaste klassid Slaavi Põhikoolis, Tammiku Gümnaasiumis, Ahtme Gümnaasiumis ja Kesklinna Gümnaasiumis. Väikeklass oli avatud Slaavi Põhikoolis ning Tammiku Gümnaasiumis rakendatakse ühele õpilasele suunatud õpet. Õpilastel on võimalus õppida erinevates õppevormides, sh individuaalne õppekava, lihtsustatud õppekava, koduõpe, tsükliõpe gümnaasiumiastmes.

TEGEVUSARUANNE 58

Igas koolis on tagatud HEV-õpilaste tugisüsteemi koordineerija ning toimub pidev koostöö kooli administratsiooni ja eripedagoogidega. HEV-õpilastega töötavad õpetajad on läbinud eripedagoogika koolituse.

Sotsiaaltöö arendamine koolinoorte asotsiaalsuse ja kuritegevuse vältimiseks.

Koolides töötavad tugispetsialistid (psühholoogid, sotsiaalpedagoogid), toimub koostöö Kohtla-Järve Alaealiste Komisjoni, noorsoopolitsei ja Noortekeskusega. Korraldatakse seminari ja infopäevi riskirühma kuuluvatele õpilastele ja nende vanematele, toimuvad kohtumised spetsialistidega, külastatakse Noortetubasid. Linna sotsiaalkomisjoni kaudu eraldatakse toetus vähemkindlustatud peredest õpilastele lapsevanema või eestkostja taotluse alusel. Vähemkindlustatud peredest õpilastele kaetakse sõidukulud ning kõikidele õpilastele võimaldatakse soodustusega sõidupilet. Koolides teevad sotsiaaltöötajad ja psühholoogid individuaalset tööd õpilaste ja lastevanematega.

Lõimumisprotsesside edendamine (sh keelekümblus).

Töötavad keelekümblusklassid Slaavi Põhikoolis, Ühisgümnaasiumis ja Tammiku Gümnaasiumis (seisuga 4.09.2012. a. kokku 382 õpilast), kus õpilased omandavad hariduse eesti keeles varajase ja hiliskeelekümblus programmi järgi.

Eri tasemete õppeasutuste koostöösüsteemi arendamine.

Toimub koostöö kõrghariduse õppeasutustega, sh, TÜ Virumaa Kolledži ja Sisekaitseakadeemiaga. TÜ Virumaa kolledžiga on sõlmitud leping, mille alusel vanemate klasside õpilased osalevad praktilistel seminaridel. 2011.a oli sõlmitud koostööleping Eesti Sisekaitseakadeemia, Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi ja Järve Vene Gümnaasiumi vahel, mille alusel on korraldatud sisekaitseõpe 10. klassi õpilastele

Eesmärgid kõrg- ning kutseõppeasutuste võrgustiku loomisel Regionaalse kompetentsikeskuse väljaarendamine TTÜ Virumaa Kolledži baasil.

Välispartnerina osaleb linn Põlevkivi kompetentsikeskuse arendamisel.

Meditsiinilise hariduse arengu toetamine Kohtla-Järve linna territooriumil.

Toimub pidev koostöö meditsiinilist haridust pakkuva õppeasutusega ja koolide vahel. Kokkuleppel koolidega viiakse läbi eelkutseõppe tunnid.

3.9.3 Huviharidus Linna kultuurielu sündmuste toetamine, nende jätkusuutlikkuse tagamine.

Linn toetas 2012. a erinevaid huvikoolide poolt korraldatud igaaastaseid üritusi: Ida- ja Lääne-Virumaa pianistide etüüdiralli, rockansamblite piirkonna konkurss „Vaba Lava Rock”, rahvusvaheline kitarriansamblite konkurss „Duo”, klaasikunstipäev linnaelanikele jpm.

Huvihariduse positiivse maine tõstmine ja kajastamine.

Kohtla-Järve kolmes huvikoolides õppis 2012. a kokku 1 228 last, see on 21 last rohkem, kui 2011. a. Maakondlikel, vabariiklikel ja rahvusvahelistel muusika- ja kunstikonkurssidel edukalt osales 95 õpilast (individuaalselt) ja 11 kollektiivi (179 õpilast) ning neid juhendas 53 õpetajat.

Lõimumistegevuse korraldamine Huvikoolide erinevate kultuurikavade rakendamise kaudu.

Lõimumine toimub huvikoolides igapäevaselt. Lõimumistegevused huvikoolides läbivad kõiki nende tegevusvaldkondi: õppeprotsessi, personali juhtimist, koostööd teiste asutustega. Koolides õpivad lapsed eesti- ja venekeelsetest koolidest, õppeprotsess toimub nii vene kui ka eesti keeles. Kultuuriüritustes osalevad erinevate rahvuste lapsed.

3.9.4 Noorsootöö valdkond Võimaluste tagamine noorte eneseteostuseks ja -määramiseks kvaliteetse noorsootöö kaudu.

Noorsootöö kvaliteedi tõstmiseks osaleb linn arenguprogrammides «Innustavad teod kooliraskustega noorte toetamiseks» ja “Väärt algatused noorte tööotsijate toetamiseks“ (2012-2013).

TEGEVUSARUANNE 59

Noorte eneseteostust soodustava keskkonna kujundamine.

Linnas on loodud noorte eneseteostust soodustav keskkond. Noortekeskuse baasil tegutseb Noorte Aktivistide Organisatsioon. Organisatsioonis on ligi 65 noort. Ühingu peamine eesmärk on innustada noori linna elust aktiivsemalt osa võtma ja mõjutama linna noortepoliitikat. Ühingu tegevuseks on noorsooprojektide ja ürituste korraldamine ja läbiviimine, aktiivse koostöö korraldamine teiste linna organisatsioonidega, noorte seas uuringute läbiviimine noorte probleemidest ja arvamustest teadasaamiseks.

Noorsootöö teenuste kättesaadavust ning noorte kaasatust suurendavate infrastruktuuriinvesteeringute tegemine.

Investeeringud Kurtna Noortelaagri infrastruktuuri parendamiseks summas 25 565 eurot.

Projektitöö arendamine (sh rahvusvaheline projektitöö).

2012. a osalesid linna noored erinevates projektides: Comeniuse koolide partnerlusprojekt „On the way to a young European Citizen“ Järve Vene Gümnaasium (JVG); Nordplus Junior – noortevahetus, JVG; Comeniuse projekt Ühisgümnaasiumis – „Different cultures similarpeople“; Noortekeskuse projekt “Nooremad ja vanemad lapsed võivad koos lõbusalt ja kasulikult aega veeta”. Toimus traditsiooniline noorte vokalistide konkurss. 3.9.5 Kultuurivaldkond

Kultuurile lisafinantseerimisallikate leidmine.

Kohtla-Järve Kultuurikeskuse poolt esitatud projektidest said positiivse hinnangu 26, summas 8 287 eurot. Projekte toetasid: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kultuurkapital, Rahvakultuuri sihtkapital jt.

Kultuuri abil linlaste identiteedi toetamine ja kujundamine.

Kultuuri abil linlaste identiteedi toetamine ja kujundamine aitab kaasa linna aukodaniku väljakuulutamine ja tunnustamine. Tänuväärne on rahvusvahelise laste-ja noorte akadeemilise vokaali konkursi korraldamine linnas, kus osalevad noored vokalistid välismaalt ja Eestist. Tunnustust pälvis linnas juuli kuus toimuv Veneetsia karneval.

Linna kultuurielu sündmuste toetamine, nende jätkusuutlikkuse tagamine.

Linna kultuurielus on välja kujunenud traditsioonilised sündmused ja maineüritused, millest suurem osa on jõudnud 5. aastapäevani ja kaugemale, mis tagab keskkonna kultuuri loomiseks ja nende jätkusuutlikkuse tagamise. Siinkohal võib ära märkida järgmisi sündmusi: lauluvõistlus Viru Laul, Viru Lauluke, Viru Kelluke, piirkondlik kooliteatrite festival, mudilaste laulu-ja tantsupidu, Ahtme linnaosa pidupäev ja paljud teised kultuurisündmused.

Olemasolevate ruumide tõhusam kasutamine loomingu eksponeerimiseks.

Linna kultuuriasutused kajastavad oma loomingut Keskraamatukogu lugemissaalis, Põlevkivimuuseumi galeriis Valge saal, Kultuurikeskuse kohvikus, linnavalitsuse fuajees ja Kohtla-Järve Kunstide Kooli galeriis Ruut Põlevkivimuuseum eksponeerib oma näitusi ka väljaspool.

3.9.6 Spordivaldkond Laste- ja noortespordi rahastamise süsteemi arendamine. Kaasaaitamine väikeste spordiklubide ühendamisel suuremateks ja teovõimelisemateks klubideks.

2012. aastal jätkas linn laste- ja noorte sporditegevuse toetamist. Plaanitud – 239 350 eurot, tegelikult - 256 540 eurot. Detsembrikuus 2012. aastal ühinesid kaks linna MTÜ-d üheks spordiklubiks. Nendeks on Kohtla-Järve Jalgpalliklubi FC Lootus ja Jalgpalliklubi Alko. Uue spordiklubi nimetuseks on Jalgpalliklubi Järve.

TEGEVUSARUANNE 60

Traditsiooniliste spordiürituste korraldamise jätkamine ning uute rahvusvaheliste ja üleriigiliste ürituste algatamine.

Kohtla-Järve Linnavalitsus jätkas traditsiooniliste ürituste toetamist – Rahvusvahelised sportaeroobika võistlused „KOHTLA-JÄRVE OPEN CUP 2012“, XXXII Avo Talpase mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses, XIII Hans Kaiva mälestusvõistlused poksis, Noorte rahvusvaheline vabamaadlusturniir „Alutaguse Mõmmi“, V Juunioride vabamaadluse turniir „KULDKARU OPEN 2012“, Noorte korvpalliturniir „Jõhvi - Kohtla-Järve Karikas“, Jõhvi – Kohtla-Järve maanteejooks, XIV Ahtme rahvajooks ja paljud teised. Uus algatus: I Rulluisumaraton „KAHE KAEVURI KARIKAS“. Paljud spordiüritused ja võistlused on korraldatud koostöös spordialaliitudega.

Parimate tingimuste loomine tippspordiga tegelemiseks. Spordistipendiumide väljaandmine, paremate sportlaste ja treenerite autasustamine.

2012. aastal eraldati 21 250 eurot linna spordiklubidele sportlaste meisterlikkuse tõstmiseks ning linna sportlaste osalemiskulude katteks vabariiklikel-ja rahvusvahelistel võistlustel. Traditsiooniliselt tunnustati ja autasustati linna parimaid sportlasi, noorsportlasi ja sportmängude võistkondi. Parimaks meesportlaseks on valitud mitmekordne Eesti meister vabamaadluses – ALEKSEI BASKAKOV. Andekateks noorsportlasteks on valitud VLADISLAV PAŠURIN (ujumine) ja VIKTORIA MIRONOVA (judo). Parimaks võistkonnaks 2012. a on tunnustatud KORVPALLIKLUBI HITO MEESKOND, kes saavutas Eesti Meistrivõistlustel A-vanuseklassi meistritiitli ja U 20 Euroliiga superfinaalis 2. Koha.

Noorte huvi suurendamine sportimise vastu koolispordi kaudu. Spordiklubide ja koolide koostöö arendamine.

Koostöös linna spordiklubidega 2012. aastal Kohtla-Järvel on korraldatud üle 36-e koolinoorte tunnivälist spordivõistlust. Õppeperioodil oli tagatud spordiobjektidel tasuta koolinoorte spordiürituste läbiviimine

Üldhariduskoolide spordibaaside renoveerimine. Tervete eluviiside ja spordi propageerimine. Investeeringute kindlustamine spordirajatiste renoveerimiseks.

Kohtla-Järvel korraldati 2012. aastal erinevaid tervisespordi üritusi. Linna spordiklubid pakkusid linna elanikele võimalust osaleda tervisespordi üritustel – Kohtla-Järve linna kepikõnnipäevadel, jalgratta-ja suusamatkadel. Üleriigilise SÜDAMENÄDALA 2012 raames korraldati linnas liikumispäeva „SINU SAMMUD LOEVAD“ ning vesiaeroobika-ja vesivõimlemise tunde. Südamenädala raames korraldatud üritused olid Kohtla-Järve linna elanikele tasuta.

Spordi- ja üritusturismi arendamine.

2012. aastal toimusid VI Rahvusvahelised sportaeroobika võistlused „KOHTLA-JÄrvE OPEN CUP 2012“, kus osalesid 427 võimlejat Venemaalt, Lätist, Eestist, Leedust, Valgevenest ja Soomest.

3.9.7 Sotsiaalhoolekanne Finantsiliste vahendite leidmine sotsiaaltöötajate täienduskoolituseks.

Sotsiaaltöötajatel on võimalus osaleda erinevatel seminaridel ning koolitustel ning infopäevadel, mis toimuvad nii linna kui ka maakonna ja riigi tasemel.

Koostöös maakonnaga lahenduse leidmine lisa lastekodukohtade loomiseks ka neile lastele, kes on pärit narkomaanide perest ja on HIV-viiruse kandjad või juba haiged.

Linnas tegutseb Madala Lävega Keskus Järve ja Ahtme linnaosades, mille teenused on uimastiabi võrgustiku oluline osa ning kujutab endast uimastisõltuvusega isikute abisüsteemi esimest ehk kontaktiloomise etappi.

Mitteriiklike organisatsioonidega koostöö jätkamine hoolekande alal.

Ahtme Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskus osutab teenust kodututele, kes vajavad kõrvalabi ja hooldust, sealhulgas kinnipidamiskohast vabanenud isikute rehabilitatsioon ja nõustamine.

TEGEVUSARUANNE 61

Sotsiaalmaja baasil on loodud Puuetega inimeste päevakeskus, kuhu puuetega inimesed käivad ja õpivad toime tulema igapäevaelus. Linnas on Invaühing, kus on ligi 100 liiget. Lisaks on moodustatud Pimedate Ühing, Vaegkuuljate Ühing, Lapsinvaliidide Vanemate Ühing.

Hooldus- ja asendusperede süsteemi ühisürituste läbiviimine, perede motiveerimine võtta hooldusele vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsi; hooldusperede toetamine.

Tervise Arengu Instituudi poolt pakutatakse erinevaid koolitusi, näiteks, asenduskodu kasvatusala töötajate koolitused sotsiaaltöö ja pedagoogika valdkonnas, kasuperede ja lapsendajaperede koolitus PRIDE-metoodika alusel. Kasuperede koolitus on alati vajalik ja kasulik vanematele. Nõustame, toetame kasu- ja hooldusperesid. Korraldame üritusi ja seminare, kus nad saavad ka omavahel tutvuda.

Sotsiaalala- ja sotsiaaltöötajate võrgustiku loomine sotsiaalsete probleemide vältimiseks ja leevendamiseks.

Toimub tihe koostöö teiste omavalitsustega, riigi ja riigiasutuste esindajatega. Sotsiaaltöötajad kohtuvad ja arutlevad seminaridel ja koolitustel probleemseid küsimusi, et saaks ennetada raskeid olukordi.

Koostöös riigi ja tööturuametiga töötute aktiviseerimiskeskuse väljaarendamine, mis korraldaks töötutele ajutist tööd ja väljaõpet.

Kohtla-Järve linnas algas ja jätkub Tugi- ja Koolituskeskuse Usaldus MTÜ projekt „Äriplaani realiseerimine: Vajadusele vastavad, kättesaadavad ja jätkusuutlikud avalikud teenused töötutele sotsiaalse aktiivsuse ja ettevõtlikkuse suurendamiseks Tallinna ja Kohtla-Järve“. Projekti üldeesmärgiks on töötuks jäänud inimeste parem isiklik ja ühiskondlik toimetulek.

Vanemaealiste linnaelanike ühiskondlikule elule kaasamine, aktiivsele vananemisele kaasaaitamine.

Tegutsevad Ahtme ja Järve Pensionäride Keskused, kus toimuvad erinevad seminarid, üritused ja kohtumised mõeldud vanemaealistele inimestele. Keskuse eesmärgiks on toetada ja aidata vanaealistele aktiivselt ja mitmekülgselt aega veeta.

3.9.8 Lõimumine Lastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, on loodud eesti keele omandamise võimalused eakohasel tasemel ja viisil koolieelsetes lasteasutustes.

Koolieelsetes lasteasutuses lapsed hakkavad õppima eesti keelt alates 3. eluaastast. Linnas on kaheksa lasteaeda, mis on liitunud keelekümbluse programmiga ja kokku 15 rühma. Lastel, kelle emakeel ei ole eesti keel, on eesti keele omandamiseks loodud erinevad võimalused vastavalt koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale: - mitte eesti õppekeelega rühmades on loodud eesti keele õpetaja ametikohad, eesti keele õpe toimub eraldi tegevustena, mis on lõimutud teiste tegevuste ja igapäevaeluga; - eesti keele omandamine keelekümblusmetoodika baasil täieliku keelekümblusena või osalise keelekümblusena. - eesti keele omandamine eesti õppekeelega rühmas.

Põhikooli lõpetanud valdavad eesti keelt tasemel, mis on vajalik Eestis haridustee jätkamiseks ja ühiskonnas toimetulekuks.

Koolides töötavad keelekümblusklassid, tava klassides viiakse läbi tunde kasutades eesti keele terminoloogiat. Põhikooli lõpueksamitel näitavad lõpetajad häid tulemusi, keskmine pall on 3,8.

Üldkeskhariduse omandanud noor valdab eesti keelt tasemel, mis on vajalik haridustee jätkamiseks või tööleasumiseks Eestis ja ühiskonnas toimetulekuks.

Gümnaasiumi astmes õppetöö toimub 60% eesti keeles. Eesti keele riigieksami keskmine pall on 71,53, mis võimaldab lõpetajatel astuda Eesti ülikoolidesse ja jätkata oma haridusteed eesti keeles.

Muukeelsetel elanikel on võimalik oma emakeelt ja kultuuri tundma õppida, sellega tegeleda ja oma etnilis-keeleline identiteet säilitada ning seda tutvustada.

Linnas tegutsevad mitmed muukeelsete seltsid. Näiteks Slaavi kultuuri ühendus, Poolaka selts, Ukraina kultuuri ühing. Need seltsid aktiivselt osalevad projektides oma kuultuuri ja keele toetamiseks. Seltsitegevust on toetatud summaga 12 010 eurot.

TEGEVUSARUANNE 62

Eri rahvusest noortele ja täiskasvanutele on loodud võrdsed õpi- ja eneseteostusvõimalused väljaspool formaalharidussüsteemi.

Linnas töötavad kultuurikeskus, spordiklubid, noorte loomemaja, noortekeskus, huvikool, kunstide koolid, kus on erinevad huviringid nii noortele kui ka täiskasvanutele. Töö toimub kahes keeles.

Paranenud on elanike, sealhulgas ametnike teadlikkus lõimimisest ja sellega seotud valdkondadest.

Linna koolide, lasteaedade, kultuuriasutuste, päevakeskuse antakse infot edasi lõimimiseprotsessidest, osalemise võimalalustest, projektidest jne. Infovahetuse koordineerivad linnavalitsuse ametnikud, kes osalevad lõimumisega seotud protsesside korraldamisel.

Omavalitsuse haldusvõimekuse tõstmise kaudu avalike teenuste osutamisel eri emakeelega inimestele on loodud lõimumist toetav keskkond kohalikul tasandil.

Linna koduleheküljel on informatsioon kahes keeles. Linnavalitsuse ametnikud annavad informatsioon elanikele ka kahes keeles.

Elanikkonna teabevälja ühisosa on suurenenud.

Linna kodulehel kahes keeles esitatakse informatsiooni linnaelu peamistest sündmustustest ja põhiuudised. Kohalike ajalehtede eesti-ja venekeelses versioonis on linna poolt antud informatsioon samuti identne. Suured linnaüritused toimuvad kahes keeles.

On olemas ülevaade lõimumise edenemisest ning tagatud lõimumiskava tõhus ja asjatundlik elluviimine.

Linn täidab Eesti lõimimiskavas 2008-2013. a sätestatud ülesandeid. Rakendusplaani kohaselt on linnade eraldatud rahalised vahendid lõimumisprotsessi edendamiseks (nt eesti keele õpe, projektitöö, kultuuriürituste korraldamine, aineõpetamine eesti keeles jne).

1.8 ÜLEVAADE VALITSEVA JA OLULISE MÕJU ALL OLEVATE ÄRIÜHINGUTE JA SIHTASUTUSTE KOHTA Kohtla-Järve linn osaleb neljas äriühingus ja on ühe mittetulundusühingu ja seitsme sihtasutuse asutaja. Kohtla-Järve linn osaleb ettevõtluses, et tagada linnaelanikele avalike teenuste kättesaadavus. Seetõttu ei ole äriühingute esmane ülesanne mitte alati teenida kasumit, vaid tagada linna, kui kohaliku omavalitsuseüksuse funktsioonide täitmine. OÜ Oru Kodu, OÜ Kukruse Maja ja OÜ Sompa Maja on 100%-lise linnaosalusega elamufondi haldamise ja elanikele kommunaalteenuste osutamise eesmärgil asutatud äriühingud. Äriühingud ja sihtasutused ja mittetulundusühing tegutsevad Ida-Virumaal. Peamised tulemiaruande ja bilansi näitajad leiab raamatupidamise aastaaruande lisades. 2012. aastal mõjutasid linna ettevõtete ja sihtasutuse majandustegevust oluliselt Vabariigi Valitsuse eelarvepoliitilised meetmed ja muudetud valla- ja linnaeelarve seadus, millega kehtestati laenukohustuste võtmise piirangud. OÜ Oru Kodu Ettevõtte asutati 14.09.1993. aastal Kohtla-Järve Linnavalitsuse varade baasil ja on linna 100%-lise osalusega ettevõte. Tegevuse aluseks on Kohtla-Järve Linnavalitsusega 01.02.1996. aastal sõlmitud hooldusleping nr 24. 2012. aasta oktoobris vahetus vastavalt omaniku otsusele OÜ Oru Kodu nõukogu ja juhtkond. Osaühingu osakapitaliks on 62 761eurot. Üks osa nimiväärtusega 62 761 eurot. OÜ Oru Kodu osutab Oru linnaosas kommunaalteenuseid (vee ja kanalisatsiooni, soojusenergia, elamufondi teenindamine). Seisuga 31.12.2012. a on OÜ-l Oru Kodu 328 (2011. a – 299) arveldusklienti, teenindab kümmet korteriühistut. Üldpindala moodustab 14 272 m2 ja köetav pindala 36 701 m2.

TEGEVUSARUANNE 63

2012 .aastal on ettevõte teostanud suuremad tööd: 1) fekaalpumbajaamas pumpade elektrimootorite ning käivitamis apparatuuri vahetus; 2) elumaja Kase 4 ettevalmistus kütteperioodiks; 3) mõlema joogivee puurkaevude juhtimis automaatika remont; 4) koristuse ja muru niitmise üldise kvaliteedi tõstmine Oru linnaosas. 2013. aastal on plaanis vaadata üle soojuse müügihind, kuna viimase aasta jooksul on tunduvalt tõusnud maagaasi hind. Kulude kasv 75 809 eurot võrreldes möödunud aastaga on tekkinud kõikides kulu artiklites aga peamiselt tööjõukuludes (20 456 eurot) ja maagaasi kulu (42 832 eurot) 2012. aasta sai OÜ Oru Kodu linnavalitsuselt 29 658 eurot toetust Viru Maakohtu kohtuotsuse täitmiseks. Ettevõttes töötab 15 töötajat ning tööjõukulu oli 137 244 eurot. Töötajate keskmine palk oli 573 eurot kuus (2011. a – 455 eurot), kasv 118 eurot ehk 25,9%. Tegevjuhi palk oli aastas 11 870 eurot. Nõukogu koosneb 3-st liikmest ja nendele ei ole 2012. aastal makstud hüvitist. OÜ Oru Kodu olulisemad finantssuhtarvud olid: 2012. a 2011. a Käibekapital = Käibevara kokku - Lühiajalised kohustused 9 136 50 505 Likviidsuskordaja = Käibevara kokku - Varud / Lühiajalised kohustused 1,05 1,53 Võlakordaja = Kohustused kokku / Aktiva kokku 0,64 0,74 Debitoorse võla laekumine = (Nõuded ostjate vastu + Mitmesugused nõuded) / Müügitulu / 360

111,03 111,92

Koguvara käibekordaja = Realiseerimise netokäive / Aktiva kokku 2,17 2,03 Kapitaliseerituse tase = Pikaajalised kohustused kokku / (Pikaajalised kohustused + Omakapital)

0

0,55

Arvestades riigi raamatupidamise tehtud muudatust kajastatakse sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks tuluna. 2012. aasta alguses kanti sihtfinantseerimise kohustuste jääk summas 72 004 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse, mis viis kapitaliseerituse tase 0-ni. Ettevõtte netovara katab täilikult osakapitali, mis vastab Äriseadistiku § 176 sätestatud nõudele. OÜ Kukruse Maja OÜ Kukruse Maja on registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldusega nr 121-6 ning kantud äriregistrisse 20.01.1998. aastal. Ettevõte asutati Kohtla-Järve Linnavalitsuse varade baasil ja on linna 100%-lise osalusega ettevõte. Osaühingu osakapitaliks on 6 902 eurot. Üks osa nimiväärtusega 6 902 eurot. OÜ Kukruse Maja tegeleb kommunaalteenuste osutamisega ja varustab soojusenergiaga Kukruse linnaosa. Firma põhitegevusalaks on elamufondi ekspluatatsioon, hooldus ja jooksvate remonttööde teostamine ning soojusenergia tarbijate vajaduse paindlik ja võimalikult täielikum rahuldamine ning soojusvõrgu ja katlamaja hooldamine. Ettevõttel on 31.12.2012. aasta seisuga 55 (2011. aasta – 71) arveldusklienti, üldpinnaga 23 77m2 (2011. a – 2 920 m2.) 2012. aastal peamine tähelepanu oli pööratud kaugküttetrasside rekonstrueerimisele ning soojussõlmede ja mõõturite paigaldamisele majades. OÜ Kukruse Maja katlamajas teostati 2012. a järgmised tööd: 1) katlaseadmete revisjon ja remont; 2) jaotuskilbi vahetamine; 3) olemasoleva elektrisüsteemi ja kilpide revisjon; 4) kahe uue GRUNDFOS pumba monteerimine.

TEGEVUSARUANNE 64

Elamufondis teostati järgmised tööd: Nurga tn 1B, 3A, 3B, 4A, Lehe 17A, 17B, Hoovi 3A, Staadioni 3A, 8B, 9A 2 – keskkütte süsteemi parandamine, veetorustiku paigaldus Stadioni 9B, Lehe tn 25-3 malmradiaatori paigaldamine ja Lehe tn 25 keskkütte torustiku remont. Alatest maist kuni novembrini oli vahetatud 3 080 m soojustrasse projekti „Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa kaugküttetrasside rekonstrueerimine“ raames. Oli paigaldatud 40 tk soojusarvestit soojustarbijate majades. OÜ Kukruse Maja 2011. aasta äritulud kokku olid 889 836 eurot (2011. a – 183 370 eurot), ärikulud 235 833 eurot (2011. a – 203 322 eurot), aruandeaasta puhaskasum 654 016 eurot (2011 .a – kahjum 19 943 eurot). Kasum on tekkinud arvestuspõhimõtete muutmisega seotud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks kajastamine alates 2012. aastast tuluna. 2012. aastal sai OÜ Kukruse Maja linnavalitsuselt 113 215 eurot põlevkiviõli soetamiseks ja katlamaja remondi kulude katmiseks dotatsioon moodustas 8 121 eurot.

Ettevõttes töötab 11 töötajat, nendest 2 on töövõtulepingu alusel. Nende tööjõukulud olid 59 202 eurot (2011. a – 61 063 eurot). Keskmine palk 2012. a oli 349 eurot (2011 – 326 eurot) võrreldes 2011 aastaga kasvas 7,1% võrra. OÜ Kukruse Maja juhatus koosneb kahest liikmest. Juhatuse liikmetele ei ole käesoleval aastal tasu makstud. Tegevdirektori töötasu moodustas 2012. aastal 6 332 eurot. OÜ Kukruse Maja olulisemad finantssuhtarvud olid: 2012. a 2011. a Müügitulu kasv = (2012a.müügitulu- 2011. müügitulu)/2011.müügitulu*100 29,3 -7,5 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja=käibevara/lühiajalised kohustused 1,58 1,68 ROE = puhaskasum / omakapital *100 95,45 -64,02 Ettevõtte netovara 685 167 eurot katab täelikult osakapitali 6 902 eurot. Sompa Maja OÜ OÜ Sompa Maja on registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 04.07.1995. aasta korraldusega nr 121-2 ning kantud äriregistrisse 12.11.1997. aastal. Ettevõte asutati Kohtla-Järve Linnavalitsuse varade baasil ja linnavalitsus on OÜ Sompa Maja omanik. Osaühingu osakapitaliks on 20 029 eurot. Üks osa nimiväärtusega 20 029 eurot. Alates 01.04.2009. a ettevõtte põhitegevusalaks on Sompa linnaosa soojusenergia varustamine. OÜ Sompa Maja juhatuses on kaks juhatuse liiget. Töötajate arv osaühingus 2012. a oli keskmiselt 8 inimest ja nende töötasu ning lisatasude kogusumma moodustas 45 943 eurot. Juhatuse liikmete tasu oli 11 044 eurot. Soojuse arvelduskliente 2012. aastal oli 325 ( 2011. a – 342), üldpinnaga 9 908 m2. 2012. aastal teostati järgmised tööd: 1) projekti „Sompa katlamaja automatiseeritud kontrolli-ja juhtimissüsteem“ elluviimine; 2) vee toitemahuti ehitamine ja paigaldamine; 3) soojaku renoveerimine; 4) kontoriruumide ja laoruumide remont; 5) küttetorude vahetamine ja lekete likvideerimine; 6) riivide vahetamine katlamaja pumbajaamas, maja soojussõlmes; 7) puurkaevu puhastamine; 8) paigaldati katted soojuskambritele; 9) katelde jooksev remont moodulites; 10) toitevee süsteemi ehitamine; 11) rekonstrueeriti 124 soojussölme ja paigaldati 124 soojusmõõturit; 12) renoveeriti 10 312 m soojustrasse.

TEGEVUSARUANNE 65

OÜ aasta tulemust on oluliselt mõjutanud remondi- ja hoolduskulutused seoses vanade ja amortiseerunud seadmete ekspluateerimisega. Hea tulemuse andis töö klientidega võlgade sissenõudmise osas. OÜ Sompa Maja 2012. aasta äritulud kokku olid 2 466 488 eurot, ärikulud 470 000 eurot (2011 a. vastavalt äritulud 424 444 eurot, ärikulud 409 203 eurot), aruandeaasta kasum 1 996 515 eurot (2011. a – kasum 15 241 eurot). Kasum on tekkinud arvestuspõhimõtete muutmisega seotud sihtfinantseerimise põhivara soetamiseks summas 1 951 712 eurot kajastamisega alates 2012. aastast tuluna. 2012. aastal OÜ Sompa Maja dotatsioon katlamaja kulude katmiseks oli kokku summas: 362 258 eurot, sellest 344 408 eurot – kütte soetamiseks ja 17 850 eurot – soojussõlmede paigaldamiseks. OÜ Sompa Maja olulisemad finantssuhtarvud olid: 2012. a 2011. a Müügitulu kasv = (2012. a müügitulu – 2011. a müügitulu) 2011. a müügitulu * 100 24,7 -4,73 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused 1,46 1,61 ROE = puhaskasum/omakapital *100 97,45 31,62 Seisuga 31.12.2012. a oli osaühingu netovara 2 048 722 eurot, mis katab täielikult osakapitali ja mis vastab Äriseadustiku § 176 sätestatud nõudele. OÜ Järve Biopuhastus OÜ Järve Biopuhastus (edaspidi JBP) asutati 20.03.2002. aastal ning kanti äriregistrisse 26.03.2002. aastal. Omanikeks on Kohtla-Järve linn, Jõhvi vald, Püssi linn ja Kiviõli linn. Osakapital koosneb 4-st osast (1 osa nimiväärtusega 79 890 eurot). Kohtla-Järve linnal on 1 osa 79 890 eurot ehk 25%. JBP on nende omavalitsuste kaasomandis olev osaühing, mis osutab nende piirkondades allpooltoodud teenuseid avalikule ja erasektorile: a) vee-ettevõtja; b) Kohtla-Järve piirkonna tööstusreovee puhastus Kohtla-Järve reoveepuhastil; c) Jõhvi valla, Kiviõli linna, Kohtla-Järve linna, Püssi linna, Illuka valla, Kohtla valla, Kohtla-Nõmme valla

olmereovee puhastus Kohtla-Järve piirkonna reoveepuhastil; d) veemajandusalaste projektide juhtimine.

Oma tegevuskonnas teenindab JBP ligi 80 tuhandet elanikku ja valdavalt põlevkivitootmise ja -töötlusega tegelevaid tööstusettevõtteid. 2012. a majandusaastal keskenduti ettevõtte tegevuses nii veemajandusalaste infrastruktuuri arendamisele kui ettevõtte jätkusuutlikkuse ja osutavate teenuste kvaliteedi tõstmisele. 2013-2014. a jooksul eeldatakse OÜ Järve Biopuhastus tegevuspiirkonna laienemist. Eesmärk – osutada veeteenust oma omavalitsusüksustest osanikele. 2013. aastal on OÜ-le Järve Biopuhastus võõrandatud Kohtla-Järve linna Oru linnaosa ühisveevärgi ja kanalisatsiooni infrastruktuuri varad. Eeldatakse 2013. aasta jooksul OÜ Järve Biopuhastus määramist vee-ettevõtjaks Oru territooriumil.

Veemajandusalased projektid: I. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse rekonstrueerimiseks. Projekti eesmärgid Kohtla-Järvel on tagada tarbijaile joogivesi, mille kvaliteet vastab EV sotsiaalministri 31.07.2001. a määrusele nr 82 „Joogiveekvaliteedi ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“. Projekti realiseerimise tulemusena on kasutada ühisveevarustuses maksimaalselt Vasavere veekompleksi põhjavett, parandada teenuse kvaliteeti tarbijatel ning kindlustada vajalikus koguses kõrgekvaliteediline joogivesi, vähendada veevõrgu rekonstrueerimise ja lekkeotsingusüsteemi juurutamisega müümata vee osakaalu võrgus ca 25%-ni, tagada võrku antava vee vajalik arvutuslik rõhk kõigisvõrgupunktides igal ajahetkel. Projekti kogumaksumus on 45 896 193 eurot, millest 66,94% projekti kogumaksumusest on EL Ühtekuuluvusfondi toetus ja 33,06% on JBP, Kohtla-Järve linna ning Jõhvi valda omaosalus. Projekti täitmisperiood on 12.03.2009 – 31.12.2014.

TEGEVUSARUANNE 66

Projekti raames rekonstrueeritakse olemasolev Kurtna-Vasavere veehaare, rekonstrueeritakse olemasolev Kurtna-Vasavere-Ahtme joogivee magistraaltorustik (ca 12,5 km), Ahtme linnaossa rajatakse uus piirkondlik veetöötlusjaam, ehitatakse uus Ahtme-Vana-Ahtme joogivee magistraaltorustik (ca 3 km), rekonstrueeritakse olemasolev Ahtme-Jõhvi joogivee magistraaltorustik (ca 4 km), Järve linnaosas rekonstrueeritakse olemasolev Lõuna veehaare, ehitatakse uus Jõhvi-Kohtla-Järve (Järve linnaosa) joogivee magistraaltorustik, rekonstrueeritakse asulasisene ühisveevärk, sh Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas ca 37 km ja Järve linnaosas ca 45 km. 2012. aasta jooksul lülitati töösse Kurtna-Vasavere veehaare, Ahtme veehaare, Lõuna veehaare, Ahtme veetööstusjaam, olles taganud kehtivatele nõutele vastava joogivee tootmise Kohtla-Järve linna veetarbijatele. 2011. aasta sügisel alustati Ahtme,Järve,Jõhvi ja Püssi ühisveevärgi rekonstrueerimisega ja keskenduti ühisveevärgi modelleerimisele, mille alusel koostatakse projektlahendid ajavahemikus 2012-2013 ettenähtud veevärgi rekonstrueerimiseks. 2012. aastal rekonstrueeriti Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa ja väiksemal määral ka Järve linnaosa jaotusvõrgud. Töid jätkatakse 2013. aastal. Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse rekonstrueerimise projekti järgsete töödega lõpetatakse 2014. aastal. II. Kohtla-Järve Kukruse linnaosa üleuputuste probleemi lahendamiseks 2011. aasta teisel poolel oli väljatöötatud sademeveekanalisatsiooni projektlahend, mille käigus tehti geodeetilised ja geotehnilised uurimistööd, kraavide ja kaevude tegeliku olukorra väljaselgitamine, eesvoolude läbilaskevõime kontroll ja vajalike tööprojektide koostamine. Tööprojektide koostamisega lõpetati 2012. aastal. Projekti elluviimine on ette nähtud 2013-2014. a. III. Kohtla-Järve ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008-2019 näeb ette Kohtla-Järve Sompa linnaosa ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimist (kuna on joogivee ülenormatiivne reostus, ning kõrge veekadude tase, keskmiselt 2009. a seisuga 83% veevõrgu pumbatavast veest). 2010. aastal koostati eelprojekt Kohtla-Järve Sompa linnaosa veevarustussüsteemi osaliseks rekonstrueerimiseks. 2011. aasta veebruaris alustatud projekti raames rekonstrueeritakse Sompa linnaosa joogivee süsteemide amortiseerunud veehaardekompleks, rajatakse veetöötlusseadmed, mille kaudu tagatakse kvaliteediga joogivesi ning rekonstrueeritakse osaliselt halvas seisus olev joogiveetorustik (ca 3,4 km). 2012. aasta jooksul teostati puurkaevpumpla ja veetööstusjaama ehitustöid. Nimetatud tööd lõpetatakse 2013. aastal. Joogivee jaotusvõrgu rekonstrueerimine on ette nähtud 2013-2014. a. Sompa linnaosa ühisveevarustuse osalise rekonstrueerimise eelarveliseks maksumuseks on ca 1 200 000 eurot, mida kannavad JBP ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. OÜ osakapitali suuruseks on 319 560 eurot ning osanike osa nimiväärtus 79 890 eurot osalus on 25%. 2012. aasta toimuvad sündmused ja arengusuunad. Ida-Viru Keskhaigla tellimusel teostatakse territooriumi siseste sademeveetorustike ja uute hoonete ning parkimisplatside ehitustööd, sellega kaasneb ka sademevee kogumispindade suurenemine ja ärajuhtiva sademevee hulk, millest tingituna ehitati 2012. aastal käesoleva projekti raames Ida-Viru Keskhaigla liitumine linna sademeveekanalisatsiooniga. Projekti eelarveliseks maksumuseks on ca 406 000 eurot, mida rahastas JBP, SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osaühingu juhatuse töötasu moodustas kokku 57 493 eurot (2011. a – 62 300 eurot). Nõukogu liikmete arv oli 6 ning nõukogu liikmete töötasu oli 27 404 eurot (2011. a – 28 904 eurot). Lepingute ennetähtaegse lõpetamise korral nõukogu ning juhatuse liikmetele hüvitist ei maksta. Juhatuse liikmel lepingu tähtaja möödumisel tasutakse juhatuse liikmele hüvitist kaheksa kuu teenustasu suuruse summas. Ettevõtte keskmine töötajate arv oli 77,75 töötajat (2011. a – 79,67), tööjõukulu oli 1 591 222 eurot (2011. a tööjõukulu oli 1 481 017 eurot). 2012. a müügitulu kasvas võrreldes 2011. a 435 421 eurot ehk 9,7% võrra peamiselt vee- ja kanalisatsiooni teenuse kasvu tõttu, sest alates 01.05.2011. a on OÜ Järve Biopuhasatus Jõhvi vallas vee-ettevõtja.

TEGEVUSARUANNE 67

2012. a puhaskasum 7 410 762 eurot (2011. a – 359 195 eurot), kasv toimus sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtete muudatusest, kuna 2012. aastal sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks kajastati tuluna (varasematel aastatel kohustusena). Ettevõtte netovara 57 752 526 eurot katab täielikult osakapitali 319 560 eurot. OÜ Järve Biopuhastus olulisemad finantssuhtarvud olid: 2012. a 2011. a 2010.a Müügitulu (eurodes) 4 916 935 4 418 514 97 666 Käibe kasv võrreldes eelmise aastaga (%) 9,72 14,98 -2,93 Puhasrentaablus (%) = puhaskasum/müügitulu *100 150,72 8,02 10,64 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused 0,63 0,97 0,57 ROA (varade rentaablus) = puhaskasum/varad kokku*100 10,99

0,66 0,95

ROE (omakapitali rentaablus) = puhaskasum/omakapital kokku*100 12,83

13,16 17,49

Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla on asutatud 07.05.2003. aastal Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusega nr 16 ja Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt meditsiiniliste teenuste osutamise eesmärgil. Ida-Viru Keskhaigla sihtkapital tekkis SA Kohtla-Järve Haigla ja SA Puru Haigla kapitali ühendamisel. SA Ida-Viru Keskhaigla on tervishoiuasutus, mis osutab statsionaarset ja ambulatoorset eriarstiabi ning sellega seotud tervishoiuteenuseid kõigile Virumaa elanikele. 2012. aastal jätkas Ida-Viru Keskhaigla põhitegevusena meditsiiniteenuste osutamist väljakujunenud teenuste valiku ja mahtudega oluliste muudatusteta, kuid eelkõige iseloomustasid seda aastat uue aktiivravikorpuse ehitusega seotud tegevused. 2013. aastal esimesel poolel algab patsientide teenindamine kaasaegses ravikorpuses. Aastal 2012 tehti investeeringuid kokku enam kui 9 000 000 euro ulatuses, sellest uue korpuse ehituseks enam kui 8 000 000 eurot. Ida-Viru Keskhaiglale (IVKH) oli aasta 2012 taas varasemalt valitud arenguteelseatud eesmärkide eduka täideviimise aasta. Sarnaselt eelmistele aastatele osutas IVKH raviteenuseid enam kui Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise leping aastal 2012 ette nägi. On kasvanud ravijärjekorras olevate patsientide arv. Mõnevõrra on langenud patsientide vastuvõttude arv 6 056 vastuvõttu ehk 3,2%. 2012 majandusaasta lõõpes haiglale 6 721 000 eurose kasumiga, mille põhjuseks on põhitegevusega mitteseotud tulud, peamiselt Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt saadud toetus Puru korpuse projekteerimise ning ehituse sihtfinantseerimine summas 5 200 000 eurot. 2012. aastal investeeriti kokku 9 300 000 euro väärtuses, millest 8 200 000 eurot on seotud uue aktiivravikorpuse ehitusega. Meditsiiniseadmeid soetati 700 000 euro eest, millest olulisemad olid ehhokardiograaf 133 000 eurot. Töötajatele arvestatu töötasu koos maksudega oli 2012. aastal kokku 12 100 000 eurot (2011. a – 11 600 000 eurot) ja keskmine brutopalk oli 734 eurot kuus (2011. a –713 eurot) kuus. Võrreldes 2011 aastaga olid vastavad näitajad kasvanud 4,3 % ja 9,3%. Töötajate arv oli 2012. a 334 inimest (2011. a – 331) nendest arstid 154, õed 372 ja hoolduspersonal 150. Sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmete töötasud moodustasid kokku 177 700 eurot (2011. a – 175 000 eurot). Nõukogu liikmete arv oli 6. SA Ida-Viru Keskhaigla tulud kokku olid 2012. aastal 31 256 200 eurot, võrreldes eelmise aastaga suurenesid tulud 7 547 500 eurot ehk 31,8%, sh tervishoiuteenuste osutamisest suurenenud kokku 10,1% ehk 2 253 600 euro võrra. Tegevuskulud olid kokku 25 550 400 eurot (2011. a – 22 069 000 eurot), mis on 2011 aastaga võrreldes kasvanud 2 481 400 eurot ehk 11,2%.

TEGEVUSARUANNE 68

Ida-Viru Keskhaigla 2012. aasta majandustegevuse tulem oli positiivne. Haigla tulud ületasid kulusid 6 720 900 euro võrra. Kasv võrreldes 2011. aastaga 301,3%. Positiivse tulemi peamine põhjus on ERDF toetus summas 5 200 000 eurot. Aruandeaasta lõpu seisuga haiglal pikaajalisi laenukohustusi ei ole. Küll aga sõlmiti 2013. aastal 6 500 000 euro suurune investeerimislaen. Haigla rahajääk aasta lõpul oli 429 207 eurot. Bilansimaht suurenes 8 000 000 eurot, mis on põhjustatud lõpetamata ehitusena arvele võetud Purus valmiv uus aktiivravikorpus. Haigla likviidsed varad ületavad jätkuvalt oluliselt haigla lühiajalisi kohustusi. Finantssihtarvud: 2012. a 2011. a

Varade rentaablus (%) = Tulem/varad kokku*100 19,1 6,2 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara/lühiajalised kohustused 1,42 2,05 Puhasrentaablus (%) = Tulem/müügitulu*100 27,4 7,2

SA Kohtla-Järve Arenduskeskus SA Kohtla-Järve Arenduskeskus on asutatud 07.06.2003. aastal Kohtla-Järve Linnavolikogu otsusega nr 17, (sihtkapital 639 eurot) linna arenguprojektide algatamise, läbivaatamise ja nende finantseerimise korraldamise eesmärgil. Olulisi sündmusi majandusaasta aruandeperioodil ei toimunud. Arenduskeskus 2012. aastal ei tegutsenud. Töötajaid tööle võetud ei ole. Juhatuse ja nõukogu liikmete tasu ning soodustused puuduvad. Ettevõtte maksevõime on halb ja ei suuda vajadusel koheselt oma finantkohustused täita. Finantssihtarvud: 2012. a 2011. a Varade rentaablus (%) = Tulem/varad kokku*100 -962 -61,03 Maksevõime üldtase = Käibevara/lühiajalised kohustused 0 0 SA Ida-Virumaa Kiirabi SA Ida-Virumaa Kiirabi on asustatud 19.11.2001. a (Kohtla-Järve Linnavolikogu 12. september 2001. a otsus nr 134). Asutajateks olid kohalikud omavalitsused – Kohtla-Järve linn, Jõhvi linn, Sillamäe linn ja Kiviõli linn.

Sihtasutuse põhitegevusala on kiirabi ja parameedikute tegevus (86901) Ida-Viru maakonnas. Alates 2006. a korraldatakse esmaabialast väljaõpet. 2007. a soetati väikebuss oma töötajate veoks, mis alates 2008. a täidab ka tellimusvedusid. Sihtasutusel on filiaalid Jõhvis, Kohtla-Järvel, Kiviõlis, Sillamäel, Iisakus. Kiirabiautosid on 13, millest 8 põhiautod ja 5 varuautod. Ettevõtte tegevus põhineb riigieelarvest finantseerimisel, mis 2012. aastal oli 2 302 744 eurot. (2011. a – 2 162 686 eurot). Asutuse omatulu oli 20 627 eurot, mis moodustab 0,92% tuludest. 2012. aasta sündmused Põhilise osa SA tegevuskuludest aruandeperioodil moodustas töötasu ja sellega kaasnevad maksud. Töötasu tõusis kiirabitehnikutel 3,5% ülejäänud töötajatelt 2012. aastal jäi samale tasemele ja moodustas koos maksudega 71,5% eelarvest. Jõudis lõppjärku Jõhvis kiirabiautodele garaaži ehitamine. Soetati kaks uut kiirabiautot. Seoses Kohtla-Järve filiaali uude asukohta üleviimisega kulude ja hinnatõusu mõjudega kasvasid tegevuskulud 22%. SA Ida-Virumaa Kiirabi tööd juhib juhatuse liige. Tema töötasu moodustas 25 485 eurot. Juhatuse liikme kompensatsiooni suurus teenistuslepingu lõpetamisel on võrdne viimase kolme kuu teenistustasuga. Nõukogu on 5-liikmeline. 2012. aastal moodustas nõukogu liikmetele väljamakstud tasu kokku 9 587 eurot. 2012. aastal töötasu jäi 2011. aastaga võrreldes samale tasemele.

TEGEVUSARUANNE 69

Peale juhatuse liikme töötas sihtasutuses 2012. aastal keskmiselt 111 töötajat (8 arsti, 85 meditsiiniõde ja 36 kiirabitehnikut) kelle töötasu koos maksudega oli 1 576 045 eurot. Arvestades kiirabitöö spetsiifilisust olid kõik töötajad kindlustatud ja 2012. a kindlustusmaksed olid suuruses 4 992 eurot. Ka 2013. aastaks on sõlmitud kindlustusleping. 2013. a eelarve on planeeritud mahus – 2 420 000 eurot. Kavas on lõppetada garaazi ehitus. Aruandeaasta tulem oli kahjum 75 826 eurot (2011. a – kasum 46 950 eurot). Sihtasutuse likviidsed varad katavad jätkuvalt lühiajalisi kohustusi. Finantssihtarvud: 2012. a 2011. a 2010.a Varade rentaablus (%) = Tulem / varad kokku*100 -7,6 4,6 17,2 Maksevõime üldtase = Käibevara / lühiajalised kohustused 1,38 3,099 2,923 SA Jõhvi Lennuväli SA Jõhvi Lennuväli asutajad on Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn ja Toila vald. Sihtasutus on asutatud 22.10.2007. aastal. SA Jõhvi Lennuväli eesmärgiks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu taastada ja arendada Jõhvi lennuvälja tegevust toimiva väikelennuväljana. Lennuhooaja jooksul kasutati lennuraja, ruleerimisteede ja lennukite parkla korrashoiuks murutraktorit 24 korda 37 tunni jooksul. Lennuhooaja jooksul võimaldati kasutada lennuvälja Kaitsejõudude, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ja eralendurite õhusõidukitel Eestist ja Soomest. 2013. aastal on kavas hoida lennurada, lennukite parkla ja ruleerimisteed lennutegevuse normidega ette nähtud nõute tasemel. Lennuvälja arendamise II etapi raames teostatakse 2013. aasta järgnevad tööd: 1) koostatakse Jõhvi lennuvälja maa-ala detailplaneering; 2) viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine. 2012. aastal Kohtla-Järve linn kui asutaja kandis üle 3 735 eurot Jõhvi lennuvälja arendamise II etapi projekti toetamiseks. Kohtla-Järve linna osalus – 33,3%. Sihtasutuse juhatus koosneb ühest liikmest. Nõukogu on 5-liikmeline. Juhatuse liige ega nõukogu liikmed 2012. a tasu saanud ei ole. 2012. aasta tulu oli 28 980 eurot, tegevuskulud – 2 031 eurot. Aruandeaasta tulem oli 27 364 eurot. Finantssuhtarvud: 2012. a 2011. a Varade rentaablus (%) = Tulem/varad kokku*100 129,65 -132,77 SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus on asutatud 11.12.2002. a, asutajad on Jõhvi linn, Kohtla-Järve linn ja Kiviõli linn. Tegevust alustati 18.03.2003. aastal. IVEK – põhikontori asukoht on Pargi tn 27, Jõhvi; esindus Narvas Kerese 20; Jõhvi Turismiinfokeskus Rakvere 13a Jõhvi. IVEK-l on 2012. a kolm põhilist tegevusvaldkonda ja kliendigruppi – ettevõtlus ja ettevõtjad, KOV arendustegevus ning omavalitsused ja nende asutused, mittetulundussektor. IVEK viib ellu kahte sektori koostööprogrammi: Ettevõtlik kool ja Turismiklaster. IVEK-i tegevus lähtub terve maakonna vajadustest ning on orienteeritud Ida-Virumaa arendamisele. IVEK on 3 strateegia rakendaja (IVEK strateegia, Ettevõtliku Kooli võrgustiku strateegia, Ida-Viru turismiklastri strateegia). 2013. a on planeeritud järgmised alaeesmärgid: 1) erinevate sektorite ettevõtlikkuse tõstmine; 2) koostöötegevuse ja koostöövõrgustiku toimimise tugevdamine;

TEGEVUSARUANNE 70

3) ettevõtluse arendamine; 4) mittetulundusühenduste võimekuse tõstmine; 5) turismikoordinaatori teenuse rakendamine; 6) piirkonna konkurentsivõime tõstmine; 7) ettevõtliku kooli programmi rakendamine.

2012. aastal said täidetud järgmised alaeesmärgid: 1) maakondliku arenduskeskuse baasnõustamisteenused on maakonnas asjakohased ja kättesaadavad; 2) IVEK algatas arendustegevusi, mille tulemusel on tõusnud ettevõtlikkus erinevates sektorites; 3) laienenud on turismikoostöö võrgustik Ida-Virumaa kaasatud Via-Hanseatica projekti elluviimisesse ning

ellu viiakse turismiklastri välisturundusprojekti; 4) IVEK töötas välja Ettevõtliku kooli tegevuskava 2012-2013 ja viib seda ellu 21 õppeasutuse ja 11 KOV-

ga, töötati välja Ettevõtliku kooli mudel ning tunnistati esimesi nominente 8 maakonna haridusasutust said „Ettevõtliku kooli“ tiitli läbides enesehinnangu väljatöötatud standardi järgi ning alustati programmi laienemisega teistesse maakondadesse;

5) tugevdati toimivat partnerite võrgustikku, sh väljaspool Eestit – Soomes, Rootsis, Lätis, Venemaal. 2012. aasta teenused: 2012. a nõustati kokku 309 ettevõtlusest huvitatud inimest/organisatsiooni, neist 206 said tasuta nõustamist ettevõtlusega alustamiseks ja 49 tegutsevad ettevõtet oma ettevõtte arendamiseks. Nõustatud projektidest rahastati 17 projekti. 23 ettevõtjat alustas tegevust IVEK kaasabil. Kohalike omavalitsusi nõustati 44 korral, projekte nõustati 14. Nõustati 4 KOV ühisprojekti ning 3 rahvusvahelist ühisprojekti. 2012. aastal asutas IVEK koos partneritega (Swedbank, Eesti Energia, Silberauto, Danskebank, Jõhvi Kontserdimaja, Eesti-Kaubandustööstuskoda) koostöövõrgustiku „Unistused ellu“.

Sihtasutuse juhatus koosneb ühest liikmest. 24.oktoobril 2012. a toimus juhatuse liikme vahetus. Nõukogu on üheteistkümne liikmeline. Sihtasutuse juhataja tasu/brutopalk 2012. a oli – 17 277 eurot (2011. a – 20 887 eurot). Nõukogu liikmetele tasusid ei maksta. 2012. a oli keskmiselt põhikohaga töötajate arv 10 ning neile arvestati palk summas 200 455 eurot. 2012. a IVEK-i ettevõtlustulu oli 22 829 eurot (2011. a – 67 794 eurot) 2012. a annetused ja toetused olid 352 937 eurot (2011 – oli 441 033 eurot). Ettevõtte maksevõime on hea ja suudab vajadusel koheselt oma finantkohustused täita. Finantssuhtnäitajad 2012. a 2011. a Ettevõtlustulu (tuhat euro) 23 68 Ettevõtlustulu kasv (%) = -66 66 = (ettevõtlustulu 2012. a – ettevõtlustulu 2011. a / ettevõtlustulu 2011. a x 100

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) = 2,48 2,46 = käibevara / lühiajalised kohustused SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (SAIVTA) on 24.05.2010. a tegevust alustanud avaliku sektori arendusorganisatsioon. Osalejad: Eesti Vabariik (asutajaõiguste teostaja Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium), Narva linn, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn ja Kiviõli linn. 2010. aasta oli SAIVTA jaoks tegevuse käivitamise aasta, mille oluliseks märksõnaks oli ettevalmistus, kus toimusid suures osas ettevalmistused SA Jõhvi Tööstuspark, SA Narva Tööstuspark ja SA Püssi Tööstusala Arendus ühendamiseks. Ühinemine kanti registrisse 18.01.2011. a. Pärast ühinemist võttis SAIVTA üle ühinevate organisatsioonide pooleleolevad projektid, varad, kohustused ja töötajad.

TEGEVUSARUANNE 71

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus põhieesmärgiks on ettevõtluskeskkonna arendamine Ida-Virumaal ning viies Ida-Virumaa tööstusliku traditsiooniga omavalitsuses (Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Püssi, Kiviõli) tööstusalade aktiivne väljaarendamine. 2012. a viis SAIVTA ellu 4 uut arendusprojekti tegevusi, nendest 1) Narva Logistika ja Tööstuspark: - sõlmitud investeerimiskohustusega võõrandamislepingud viie logistika ja tootmisettevõttega, neist 2 ettevõtet ehitavad logistikakeskuseid, planeeritud valmimistähtaeg juunis 2013. a. - 2012. a lõpu seisuga taristu rajamine Narva Logistika ja Tööstuspargi territooriumile, rajatud 1 alajaam. Taristu ehitust rahastab osaliselt EAS Piirkondade Konkurentsi Tugevdamise meetmest. 2) Jõhvi Logistika ja Äripark: - Kohtla-Järve tööstuspargi 1 etapi osas kehtestatud detailplaneering. SAIVTA jätkab 2013. a aktiivse turundustegevusega uute investeeringute kaasamiseks Ida-Virumaale. 2012. a toimus struktuurimuudatus. Alatest juunist 2012. a on juhatus üheliikmeline. Juhatuse liikmetele maksti tasu kokku 30 143 eurot. Töötajate keskmine arv oli 5 tööjõukulud kokku koos maksudega olid 123 237 eurot. Finantssuhtnäitajad 31.12.2012. a 31.12.2011. a Ettevõtlustulem (eurot ) 1 593 493

294 165

Maksevalmiduse kordaja = (likviidne vara/ lühiajalised kohustused)

0,96 1,05

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) = (käibevara/lühiajalised kohustused)

1,42 1,42

Ettevõtte maksevõime on hea ja suudab vajadusel koheselt oma finantkohustused täita. SA Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Fond SA Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Fond on asutatud 2009. aastal. Asutajad: Jõhvi vald ja Kohtla-Järve linn. SA eesmärgiks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu toetada Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse arengut ja seal õppivaid noori. 2012. a on toetatud stipendiumi väljamaksmisega kutsehariduskeskus kokku summas 1 665 eurut 12 õpilast. Lepingulisi töötajaid keskuses ei ole, töötasu väljamakstud ei ole. Juhatuse liikmele töötasu makstud ei ole. Sihtasutuse juhatus koosneb ühest liikmest. Materiaalselt toetatakse tehnoloogia valdkonna õpilasi, kellel ei ole õppevõlgnevusi ja puudumisi, sest eriala õppekohtade täitumisega on raskusi. 2012.a annetused ja toetused moodustasid 2 398 eurot sh Kohtla-Järve Linnavalitsuselt 1 598 eurot, mis oli kasutatud stipendiumi väljamaksmiseks. Aruandeaasta tulem oli 729 euro (2011. a tulem – 797 eurot). Finantssuhtarvud: 2012. a 2011. a Varade rentaablus (%) = Tulem/varad kokku*100 44,8

88,9

MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikeskus MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikeskus (edasi Tugikeskus) asutajad olid Kohtla-Järve linn, Jõhvi linn ja Kiviõli linn. Tegevust alustati detsembris 2006. a. Tugikeskuse eesmärkgiks on psühholoogilise ja teraapilise abi osutamine kriisiolukordadesse sattunud lastele ja peredele ning erivajadustega laste toimetuleku soodustamine läbisotsiaalse rehabilitatsiooni.

TEGEVUSARUANNE 72

Eesmärgi täitmiseks Tugikeskus kaasab oma tegevusse vastava eriala spetsialiste, kajastab laste ja perede kasvatamisega seotud probleeme läbi meedia ja ajakirjanduse, viib läbi koolitusi laste ja peredega tegelevatele isikutele ja asutustele, teeb koostööd erinevate asutuste ja organisatsioonidega. 2012. a teenused: - nõustati psühholoogide poolt ja pakuti logopeedilist abi kokku 230-le perele 9 omavalitsusest. - rehabilitatsiooniteenust osutati 52-le lapsele 1 420 tunni ulatuses. Võrreldes 2011. aastaga teenuse maht suurenes 3 500 euro võrra, kuid kliendid peavad siiski ootama teenust umbes pool aastat. - 2012. aastal osales Tugikeskus edukalt Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatud hankel, kus otsiti teenuse osutajaid multiprobleemsete klientide nõustamiseks ja nüüd osalebki Virumaa Laste ja Perede Tugikeskus ESF programmi Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013 tegevus 3.1.2 pilootprojektis „Multiprobleemidega inimestelevajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu“. Projekt jätkub ka 2013. aastal. MTÜ juhatus koosneb kolmest liikmest. Juhatuse liikmetele ei maksta tasusid. Tugikeskuses keskmine töötajate arv oli 3 inimest tööettevõtulepingu alusel osutasid 2011. a teenust 4 psühholoogi, 3 logopeedi ja 1 perelepitaja. Palgakulu oli 2012. a 45 953 eurot. (2011. a – 44 287 eurot). 2012. aastaks on planeeritud järgmised alaeesmärgid: 1. Tegevuse jätkamine vähemalt 2012. a mahus. 2. Laiendada teenuste pakkumist ja teha koostööd rohkemate kohalike omavalitsustega. 3. Võlanõustamisteenuste pakkumine. 4. Perelepitusteenuse pakkumine. 5. Koduhooldusteenuse käivitamine. 6. EQUASS Assurance kvaliteedisüsteemi rakendamine. 2012. a oli Tugikeskuse tulu 62 022 eurot (2011.a.- 60 233 eurot) kasv 1 789 eurot ehk 3% võrra. Kulud olid – 68 519 eurot ja vähenesid võrreldes 2011. a 1 976 euro ehk 2,8% võrra, peamiselt tegevuskulude vähenemise tõttu. (Aruande tulem võrreldes 2011. a. langes -3 765 eurot ehk 36,7 % võrra). Finantssuhtnäitajad 31.12.2012. a 31.12.2011. a Aruandeaasta tulem (eurot ) -6 497 -10 262 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) = (käibevara/lühiajalised kohustused)

6,2 6,6

2012. a ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute kohta. Nr Üksus Osaluse

määr Üksuse tegevusala KOV eesmärk antud üksuse

osalemises 1 OÜ Kukruse Maja 100 Elamufondi ekspluatatsioon

ja hooldus KOKS § 6 (1) täitmine Kukruse linnaosas

2 OÜ Sompa Maja 100 Elamumajanduslike teenuste osutamine

KOKS § 6 (1) täitmine Sompa linnaosas

3 OÜ Oru Kodu 100 Elamufondi hooldamine KOKS § 6 (1) täitmine Oru linnaosas

4 OÜ Järve Biopuhastus 25 Reovete puhastamine ja ümberpumpamine

Kohtla-Järve linna reovee-süsteemi rekonstrueerimis-dokumentide ettevalmistamine, EL abiraha saamine, rekonstrueerimise läbiviimine, joogiveesüsteemide renoveerimine.

TEGEVUSARUANNE 73

5 SA Ida-Viru Keskhaigla 100 Tervishoiuteenuste osutamine Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt meditsiiniliste teenuste osutamise eesmärgil.

6 SA Ida-Virumaa Kiirabi 25 Kiirabi ja parameedikute tegevus

Erakorralise meditsiini abi osutamise toetamine Ida-Viru maakonnas.

7 SA Kohtla-Järve Arenduskeskus

100

Arengualased projektid Toetada Kohtla-Järve linna arenguprojektide algatamist ja läbiviimist.

8 SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus

33

Arengualased konsultatsioonid

Toetada regiooni arengut.

9 SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus

8

Ettevõtluse arendamine Ida-Virumaa tööstusalal

Ettevõtluse ja ettevõtlus-keskkonna arendamine tööstusalade aktiivne väljaarendamine ja uute otseinvesteeringute kaasamine Ida-Virumaal.

10 SA Jõhvi Lennuväli 33 Lennuvälja arendamine Taastada ja arendada Jõhvi lennuvälja tegevust.

11 12

SA Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Fond MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikeskus

50

33

Ida-Virumaa Kutsehariduse arendamine Ida-Virumaa Laste ja Perede sotsiaalnõustamine

Toetada Kutsehariduskeskuse arengut ja seal õppivaid noori. Psühholoogilise ja eraapilise abi osutamine kriisiolukordadesse sattunud lastele ja peredele ning erivajadustega laste toimetuleku soodustamine läbi sotsiaalse rehabilitatsiooni.

TEGEVUSARUANNE 74

1.9 ÜLEVAADE SISEKONTROLLI SÜSTEEMIST Kohtla-Järve linna kulupoliitika optimeerimiseks on juurutatud linnavalitsuse finantsteenistuses finantseerimise ja rahatellimise süsteem, mis võimaldab kontrollida rahaliste vahendite kulutamist. Linnavalitsuse, hallatavate asutuste ja linna osalusega äriühingute rahaliste ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse ja otstarbekuse kontrolli kohapeal teostavad 2 revidenti, kes töötavad kvartali- plaanide järgi. 2012. aastal on teostatud finantskontrolli 7-l objektil: Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasium, Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium, Kohtla-Järve lastekodu, Kurtna Noortelaager ja MTÜ „Allium“. Järelkontrolli teostati Kohtla-Järve Spordikeskuses ja Kesklinna Gümnaasiumis. 1.10 ÜLEVAADE FINANTSRISKIDE JUHTIMISEST Linnavalitsuse finantsalast nõustamist, ettepanekute esitamist linna majanduspoliitika kujundamiseks ning eelarvepoliitika elluviimist tagab ja korraldab linnavalitsuse finantsteenistus. Igapäevategevuses korraldatakse linna rahavoogude juhtimist, eelarve koostamist ja muudatuste teostamist, kontsernraamatupidamist ning finantsinfosüsteemide arendamist. 2012. aastal teeniti linnale finantstulu linna vabade vahendite paigutamisest ööpäevadeposiitarvele 5 115 eurot. Laenude arvelt saadud vahendeid kasutatakse ainult investeeringuteks. 2012. aasta alguseks oli kogu laenuportfell 9 116 716 eurot ehk 29,6% põhitegevuse tuludest. 2012. aastal võeti laenu 4 137 454 eurot, millest 1 152 753 eurot SA-lt KIK projekti „Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse renoveerimine“ rahastamiseks; 1 811 383 eurot Kukruse ja Sompa linnaosade soojustrasside renoveerimiseks; 323 318 eurot linnavara renoveerimiseks ja 350 000 eurot projekti sildfinantseerimiseks. Aasta jooksul kasutati 500 000 eurot arvelduslaenu rahavoogude juhtimiseks. Laenu on tagastatud 2 715 024 eurot. Laenud on võetud aasta lõpus soodsatel tingimustel, millest 2012. aastal tekkis intressikulu väiksem kui 2011. aastal. 2011. aastal oli sätestatud kohalikele omavalitsustele piirang laenude võtmisel. KOFS-i mõistes oli 2012. aasta lõpuks laenukoormus 32,3% eelarve põhitegevuse tuludest. Konsolideeritud grupi laenukoormus oli 2012. aasta alguseks 12,7% ja aasta lõpuks 16,9% eelarve põhitegevuse tuludest. Konsolideerimisgrupi osas on liisingukohustused ja laenu ainult SA-l Ida-Viru Keskhaigla.

TEGEVUSARUANNE 75

II KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2.1 Konsolideeritud bilanss tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2012 31.12.2011 Varad Käibevara Raha ja pangakontod 2 2 780 4 110 Maksunõuded ja maksude ettemaksed 3 1 470 1 355 Muud nõuded ja makstud ettemaksed 4 6 015 4 872 Varud 5 444 301 Käibevara kokku 10 709 10 638 Põhivara Osalused tütar- ja sidusüksustes 6 14 366 611 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 4 1 0 Muud nõude ja ettemaksed 4 151 168 Kinnisvarainvesteeringud 7 133 146 Materiaalne põhivara 8 59 215 51 174 Immateriaalne põhivara 9 11 11 Põhivara kokku 73 877 52 110 Varad kokku 84 586 62 748 Kohustused Lühiajalised kohustused

Saadud maksude, lõivude ja trahvide ettemaksed

4 0

Võlad tarnijatele 3 389 1 941 Võlad töövõtjatele 10 2 599 2 560 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 3,11 1 565 1 504 Laenukohustused 12 928 1 971 Lühiajalised kohustused kokku 8 485 7 976 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 12 11 412 8 946 Pikaajalised kohustused kokku 11 412 8 946 Netovara Aruandekohustuslase omanikele kuuluv netovara

64 689 45 826

Akumuleeritud ülejääk 57 791 43 318 Reservid 19 19 Aruandeperioodi tulem 6 879 2 489 Kohustused ja netovara kokku 84 586 62 748

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 76

2.2 Konsolideeritud tulemiaruanne tuhandetes eurodes Lisa 2012 2011 Tegevustulud Maksutulud 3 15 193 13 872 Tulud kaupade ja teenuste müügist 14 27 786 25 451 Saadud toetused 13 21 250 19 046 Muud tegevustulud 15 97 191 Tegevustulud kokku 64 326 58 560 Tegevuskulud Antud toetused 16 -3 758 -3 413 Tööjõukulud 17 -27 076 -26 473 Majandamiskulud 18 -18 203 -16 616 Muud tegevuskulud 19 -4 826 -4 007 Põhivara amortisatsioon 7, 8, 9 -5 236 -5 429 Tegevuskulud kokku -59 099 -55 938 Tegevustulem 5 227 2 622 Finantstulud ja -kulud Tulem osalustelt 6 1 853 90 Intressikulud 12 -221 -266 Tulu hoiustelt 2 10 33 Muud finantstulud-kulud 10 10 Finantstulud ja -kulud kokku 1652 -133 Aruandeperioodi tulem 6 879 2 489


2.3 Konsolideeritud rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes Lisa 2012 2011

korrigeeritud Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 5 227 2 622 Korrigeerimised Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 7,8,9 5 236 5 429 Käibemaksukulu põhivara soetuseks 2 093 1 435 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

13 -8 203 -5 760

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

16 880 264

Kasum/kahjum põhivara müügist 15 -5 -20 Korrigeerimine kapitalirendile andmisega -60 Korrigeeritud tegevustulem 5 228 3 910 Põhitegevusega seotud nõuete ettemaksete muutus -236 -377 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus

332 -67

Kokku rahavood põhitegevusest 5 324 3 466 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 8 -12 787 -9 109 Laekunud põhivara müügist 16 83 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 6 038 3 998 Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -1 153 -228 Tagasimakstud laenud 1 0 Laekunud intressid 21 44 Rahavood investeerimistegevusest kokku -7 864 -5 212 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 12 3 638 1 632 Laenude tagasimaksed 12 -2 215 -892 Muu finantskulu -1 0 Makstud intressid -212 -266 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 1 210 474 Puhas rahavoog -1 330 -1 272 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 4 110 5 382 Raha ja selle ekvivalentide muutus -1 330 -1 272 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 2 780 4 110


2.4 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne tuhandetes eurodes Lisa Akumuleeritud Reservid Kokku tulem Netovara seisuga 31.12.2010.a 42 896 19 42 915 Arvestuspõhimõtete muutuse mõju 288 Netovara seisuga 31.12.2010.a 43 184 19 43 203 Põhivara ümberhindlus 134 Aruandeperioodi tulem 2 398 Arvestuspõhimõtete muutuse mõju 91 Netovara seisuga 31.12.2011.a 45 807 19 45 826 Sihtfinantseerimise arvestus- 11 903 põhimõtete muutus Põhivara ümberhindlus 81 Aruandeperioodi tulem 6 879 Netovara seisuga 31.12.2012.a 64 670 19 64 689


2.5 EELARVE TÄITMISE ARUANNE KOHTLA-JÄRVE LINNA 2012. AASTA KOONDEELARVE

( tuh.eurot)

2012 KINNITATUD EELARVE

2012 LÕPLIK EELARVE

2012 TÄITMINE

PÕHITEGEVUSE TULUD 29637,992 30962,251 30964,363 Maksud 14142,000 15043,465 15075,072 Tulud kaupade ja teenuste müügist 2808,907 2942,736 2905,388 Saadavad toetused tegevuskuludeks 12614,790 12856,600 12862,449 S.H Tasandusfond (lg1) 4955,419 5010,198 5010,198 Tasandusfond (lg2) 6767,965 6730,702 6730,702 Muud saadud toetused tegevuskuludeks 891,406 1115,700 1121,549 Muud tegevuskulud 72,295 119,450 121,454 PÕHITEGEVUSE KULUD 29940,804 31107,480 29190,985 Antavad toetused tegevuskuludeks 3883,455 4020,783 3411,095 Tegevuskulud 26057,349 27086,697 25779,89 PÕHITEGEVUSE TULEM -302,812 -145,229 1773,378 INVESTEERIMISTEGEVUS -4621,282 -2965,401 -2696,937 Põhivara müük(+) 16,593 16,943 Põhivara soetus(-) -4144,175 -1639,447 -1296,412 PVsoetamiseks saadav sihtfinants.(+) 4154,063 1799,910 1694,185 P.V.soetamiseks antav sihtfinants.(-) -4284,920 -2905,552 -2904,957 Finantstulud(+) 5,750 5,095 5,115 Finantskulud(-) -352,000 -242,000 -211,811 EELARVE TULEM :ÜLEJÄÄK (+)PUUDUJÄÄK(-) -4924,094 -3110,630 -923,559 FINANTSEERMISTEGEVUS 3130,047 1316,583 1422,615 Kohustuste võtmine(+) 5100,918 3637,454 4137,64 Kohustuste tagastamine(-) -1970,871 -2320,871 -2715,025 Likviidsete varade muutus(+suur-ne,-vah-ne) -1794,047 -1794,047 499,056 Laenu jäägid 280,010 280,010 0 Kurtna Noortelaager 25,565 25,565 0,565 Kassatagavara E/a kontroll (tasakaal) 0,000 0,000 0,000


Kohtla-Järve linna 2012. aasta põhitegevuse tulude täitmine

2012. a kinnitatud

2012. a lõplik

2012. a eelarve

eelarve eelarve täitmine PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 29637,992 30962,251 30964,364 30

Maksutulud 14

142,000 15

043,465 15075,073

3000 Füüsilise isiku tulumaks

14 000,000

14 900,000 14 930,79

3030 Maamaks 130,000 133,696 134,258 3034 Reklaamimaks 7,000 6,688 6,942 3045 Teede ja tänavate sulgemise maks 5,000 3,081 3,081 32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 2 808,907 2 942,736 2 905,388 320 Riigilõiv 22,050 21,635 23,674 320030 Riigilõiv ehitusregistri toimingute eest 0,050 0,130 0,045 320140 Riigilõiv bussiveo liiniloa väljastamise eest 0,000 0,000 0,038 320180 Riigilõiv ehituslubade eest 15,000 15,785 18,777 320320 Riigilõiv kasutusloa väljastamise eest 3,000 3,500 2,912 320999 Riigilõiv tarbijakaitses registreerimise eest ja muud riigilõivud 4,000 2,220 1,902 320 Tulud kaupade ja teenuste müügist 2 687,519 2 839,701 2 805,854 3220 Haridusasutuste majandustegevusest 816,220 829,108 811,186 3220 Haridusasutuste majandustegevusest (kohatasu) 550,000 662,800 671,844 3221 Kultuuriasutuste majandustegevusest 78,441 92,493 79,518 3221 Kultuuriasutuste majandustegevusest (õppemaks) 33,140 33,140 33,374 3222 Spordi- ja vabaajaasutuste majandustegevusest 331,360 362,437 349,229 3223 Tulud tervisehoiust (terviseprofiili tegevuskava) 0,000 1,500 1,500 3224 Sotsiaalasutuste majandustegevusest 507,158 509,698 510,240 3224 Sotsiaalasutuste majandustegevusest (asenduskoduteenuseks) 371,200 310,471 310,511 3224 Sotsiaalasutuste majandustegevusest (lasteteenuste osut.-ks) 0,000 2,247 2,247 3224 Sotsiaalasutuste majandustegevusest (erivajadustega inim.-

tele) 0,000 35,807 36,205

323 Kaupade ja teenuste müük 99,338 81,400 75,860 3233 Üüri- ja renditulud varadelt 34,000 32,700 31,547 3233 Üüri- ja renditulud varadelt (sotsiaalmaja) 61,000 48,700 43,743 3237 Laekumiste õiguste müügist 4,338 0,000 0,000 3238 Muude kaupade ja teenuste müük 0,000 0,000 0,570 3500.352

Saadavad toetused tegevuskuludeks 12

614,790 12

856,600 12

862,449 352.00.17

Vabariigi Valitsus, s.h. 11

723,384 11

740,900 11

740,900 352.00.17.1 Tasandusfond (lg 1) 4955,419 5 010,198 5 010,198 352.00.17.2 Toetusfond (lg 2 ) 6 767,965 6 730,702 6 730,702 s.h. Hariduskulud 4544,405 4 552,202 4 552,202 Vahendid koolilõuna toetuseks 413,735 413,735 413,735 Toimetulekutoetus 1732,436 1 695,558 1 695,558 Sotsiaaltoetuste - ja-teenuste osutamise toetus 77,389 69,207 69,207 3500 Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 891,406 1 087,561 1 093,394 3500.9 Toetused mitteresidentidelt (projektide toetuseks) 13,874 1,010 4,726


3500.9 Toetused mitteresidentidelt (projekti COOL Bricks toetuseks) 57,081 36,476 36,476 3500.0 Valitsussektorisisesed toetused 820,451 1 026,948 1 033,457 3500.00 Toetused riigilt ja riigiasutustelt 792,321 887,429 897,949 3500.00.02 Haridus- ja Teadusministeerium (noortelaagri tegevuse toet.-

ks) 42,240 45,694 44,497

3500.00.02 Haridus- ja Teadusministeerium (projektide toetusteks) 0,000 4,410 4,490 3500.00.02 Haridus- ja Teadusministeerium (alaealiste komisjoni töödeks) 0,000 2,800 4,300 3500.00.02 Haridus- ja Teadusministeerium (lasteasut. eesti keele õp.-

seks) 0,000 36,466 36,466

3500.00.02 Haridus- ja Teadusministeerium (erivajadustega laste nõust.-ks) 0,000 3,050 3,050

3500.00.02 Haridus- ja Teadusministeerium (eestikeelse aineõppe nõust.) 0,000 21,725 21,725 3500.00.02 Haridus- ja Teadusministeerium (koolispordimängudeks) 0,000 3,066 3,066 3500.00.02 Haridus- ja Teadusministeerium (eestikeelse aineõppe kor.-ks ) 0,000 0,000 -6,998 3500.00.05 Keskkonnaministeerium (L/A Punamütsike) 0,000 0,200 0,200 3500.00.06 Kultuuriministeerium (keskraamatukogu finantseerimiseks) 58,364 60,274 60,274 3500.00.06 Kultuuriministeerium (projektide toetuseks) 0,000 4,507 8,072 3500.00.06 Kultuuriministeerium koolispordi toetuseks) 0,000 0,671 0,671 3500.00.06 Kultuuriministeerium (algklasside kohustusliku ujumise

algõpe) 0,000 7,683 7,683

3500.00.07 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (transporditoet.-ks) 159,780 159,800 173,693

3500.00.07 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (teede korrash.-ks) 327,785 322,761 322,761

3500.00.08 Põllumajandusministeerium (koolipiimatoetuseks) 0,000 8,345 8,454 3500.00.09 Rahandusministeerium (õppelaenude kustutamiseks) 61,152 59,429 59,396 3500.00.11 Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustusamet (matusetoetus) 6,500 2,700 2,301 3500.00.11 Sotsiaalministeerium (Tervise Arengu Instituut) 136,500 142,722 142,722 3500.00.11 Sotsiaalministeerium (projektide toetuseks) 0,000 1,126 1,126 3500.01 Toetused kohaliku omavalitsuse üksustelt (transporditoetus) 28,130 32,152 32,152 3500.02 Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt av.-õigusslikelt jur.

is.-ltt 0,000 4,191 4,685

3500.03 Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt sihtasutustelt 0,000 103,176 98,671 3500.8 Toetused muudelt residentidelt (Eesti-Läti-Vene projekti

Medinf) 0,000 6,200 6,200

3500.8 Toetused muudelt residentidelt 0,000 16,727 12,335 3500.8 Toetus MTÜ-lt Spordiliit koolispordiks 0,000 0,200 0,200 352 Mittesihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 0,000 28,139 28,155 352.0 Valitsussektorisisesed toetused 0,000 7,239 7,239 352.02 Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt av.-õiguslikelt jur.-telt

is.-lt 0,000 7,239 7,239

352.8 Toetused muudelt residentidelt 0,000 20,900 20,916 38 Muud tegevustulud 72,295 119,450 121,454 382540 Laekumine vee erikasutusest 61,295 66,095 65,142 3880 Trahvid 1,000 0,000 0,000 3888 Eelpool nimetamata muud tulud 10,000 53,355 56,312 KOKKU 29637,992 30962,251 30964,364


Kohtla-Järve linna 2012. aasta tegevuskulude eelarve täitmine

(TUH.EUROT) KULUD TEGEVUSALADE JÄRGI EELARVE KOKKU 2012 2012 2012 kinnitatud lõplik eelarve eelarve TÄITMINE ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 1908,115 1863,509 1854,583 LINNAVOLIKOGU 107,308 107,308 105,779 LINNAVALITSUS 1721,807 1727,197 1719,817 RESERVFOND 50,000 0,004 0,000 OV LIIKMEMAKSUD JA ÜHISÜRITUSED 29,000 29,000 28,987 AVALIK KORD JA JULGEOLEK 1,000 1,000 MAJANDUS 4054,451 4770,734 4723,202 PÕLLUMAJANDUS 1,200 1,200 0,136 SOOJAMAJANDUS 416,000 580,650 566,605 TEEDE JA TÄNAVATE KORRASHOID 2876,611 3462,832 3454,831 ÜHISTRANSPORDIKORRALDUS 652,621 652,621 652,557 SA JÕHVI LENNUVÄLI 0,000 3,735 3,735 TURISM 2,122 2,122 2,045 ÜLDMAJANDUSLIKUD ARENDUSPROJEKTID 102,162 67,574 43,293 KESKKONNAKAITSE 44,449 65,449 37,267 PRÜGIVEDU 0,000 1,000 0,000 HEITVEEKÄITLUS 29,549 29,549 25,437 SAASTE VÄHENDAMINE 14,900 34,900 11,830 ELAMU-JA KOMMUNAAKMAJANDUS 1219,596 1260,584 1224,026 Munitsipaalruumide kulud 86,859 96,747 86,260 VEEVARUSTUS 18,973 19,327 1,069 TÄNAVAVALGUSTUS 418,513 440,113 435,926 KALMISTUD 13,805 13,805 13,805 HULKUVATE LOOMADE PÜÜDMINE 19,173 19,704 19,704 SAUNA DOTATSIOON 20,358 20,358 16,873 MUU ELAMU-JA KOMMUNAALMAJANDUS 641,915 650,530 650,389 TERVISHOID 15,415 13,905 13,884 VABAAEG,KULTUUR JA RELIGIOON 4022,338 4206,192 3909,684 AHTME SPORDIHOONE 159,930 150,003 136,282 KOHTLA-JÄRVE SPORDIKESKUS 578,952 577,860 523,577 NOORTESPORDI JA SPORDIKLUBIDE TOETUSED 276,620 277,790 277,040 PUHKEPARGID,MÄNGUVÄLJAK. JA PINGID 43,685 46,620 26,601 KURTNA NOORTELAAGER 252,555 260,286 216,693 LASTE KUNSTIDE KOOLID 837,955 849,968 808,059 KOOLINOORTE LOOMEMAJA 309,151 337,424 316,044 NOORTE KESKUS 110,272 113,365 108,031 LINNASPORDI JA VABAAJA ÜRITUSED 15,927 20,731 19,876 KESKRAAMATUKOGU 497,941 505,554 493,961


KULTUURIKESKUS JA KLUBID 762,354 869,164 799,765 MUUSEUM 66,159 66,970 63,282 LINNAORKESTER 31,821 32,871 29,603 MUINSUSKAITSE PROJEKT 40,521 40,681 37,005 KULTUURIÜRITUSED 28,895 44,895 41,855 SELTSITEGEVUS 9,600 12,010 12,010 HARIDUS 13526,961 13805,470 13446,325 EELHARIDUS(LASTEAIAD) 4886,997 4975,425 4887,865 ERALASTEAIAD 198,000 192,145 192,145 ERAKOOLID 336,057 339,093 339,093 PÕHIKOOLIDID JA GÜMNAASIUMID 7553,459 7715,330 7469,576 KOOLIDE KOHAMAKSUD 236,383 250,072 248,669 TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM 246,866 250,621 232,811 KUTSEÕPPEASUTUSED 0,000 1,598 1,598 ÕPILASVEO ERILIINID 13,677 21,832 21,831 LINNAHARIDUSE ÜLDÜRITUSED 13,209 15,491 14,223 MUU HARIDUSKULUD RIIGIEELARVEST 33,813 36,863 32,373 MUU HARIDUSE HALDUS 8,500 7,000 6,241 SOTSIAALNE KAITSE 5149,479 5120,637 3981,014 PUUET.INIM.SOTS.HOOLD.(KODUTEENUSD) 129,000 139,993 131,744 PUUET. INIMESTELE OSUTAV TEEN. ASUT. 453,752 484,817 273,342 VANURITE HOOLDEKODU 1028,285 1036,298 978,000 PENSIONÄRIDE PÄEVAKESKUS 51,650 57,185 50,377 LASTEKODU 372,418 336,159 333,769 MUU PEREKONDADE JA LASTE KAITSE 92,200 88,400 82,391 SOTSIAALMAJA 194,457 184,857 144,953 TOIMETULEKUTOETUS 2297,275 2261,504 1505,236 MUU SOTSIAALSED TOETUSED RISKIRÜHMADELE 107,639 111,299 88,893 NAR. LEVIKU ENNETAMISE KESKUS 154,703 161,225 145,722 SOTSIAALHOOLEKANDE KESKUS 278,100 258,900 246,587 KULUD KOKKU 29940,804 31107,480 29190,985 Kohtla-Järve linna invsteerimistegevused 2012. aastal

KINNITATUD LÕPLIK EELARVE TÄITMINE

SISSETULEKUD INVESTEERIMISTEGEVUSEKS Põhivara soetamiseks saadav sihtfinantseerimine(+) 4154,063 1799,91 1694,185 s.h. Rohelise investeerimisskeemi toetus Rahandusministeeriumilt 348,427 384,133 384,083 Lastekodu 3,859 3,859 Toetus SA EAS Linnakeskuse väljakujundamiseks 735,394 105,847 Slaavi Põhikool 3,471 3,471 Toetus SA EAS Kultuurihoone renoveerimiseks 1770,398


Toetus Kultuuriministeeriumilt Keskraamatukogu renoveerimiseks 50 50 50 Toetus SA EAS Tööstusala juurdepääsutee rekonstrueerimiseks 1249,844 1252,6 1252,772 Põhivara müük 16,593 16,943 Finantstulud(+) 5,750 5,095 5,115 KOKKU SISSETULEKUD 4159,813 1821,598 1716,243 VÄLJAMINEKUD TEGEVUSALADE JÄRGI BUSSIPAVILJONID 10,000 0 0 KUKRUSE KATLAMAJA 3,574 JUURDEPÄÄSUTEE 3,675 3,675 3,675 SOOJUSTRASSIDE RENOVEERIMINE 1240,431 1811,383 1814,346 MAJANDUS KOKKU 1254,106 1818,632 1818,021 VEEVARUSTUSSÜSTEEMID 3040,812 1152,753 1152,753 SAUNAD 1,2 1,2 JAANIKU 2 FASSAAD 40,655 40,655 TÄNAVAVALGUSTUS 566,000 0 ELAMU-JA KOMMUNAALMAJANDUS 3606,812 1194,608 1194,608 LINNAKESKUSE VÄLJAKUJUNDAMINE 716,956 225,168 177,592 KULTUURIKESKUS 1931,087 160,689 43,685 SPORDIASUTUSED 60,000 50,042 33,034 KULTUURIASUTUSED 158,421 206,807 165,847 KURTNA NOORTELAAGER 25,565 25,565 25 VABAAEG,KULTUUR JA RELIGIOON KOKKU 2892,029 668,271 445,158 GÜMNAASIUMID JA PÕHIKOOLID 313,564 430,541 352,853 TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM 3,465 11,369 11,368 ERAPÕHIKOOL 3,677 3,677 3,677 LASTEAIAD 178,299 211,524 187,208 HARIDUS KOKKU 499,005 657,111 555,106 VANURITE HOOLDEKODU 121,791 142,669 142,301 LASTEKODU 14,791 18,65 16,643 SOTSIAALMAJA 24,843 27,358 11,818 SOTSIAALNE KAITSE 161,425 188,677 170,762 LINNAVALITSUS 15,718 17,7 17,712 VÄLJAMINEKUD KOKKU 8429,095 4544,999 4201,367 Finantskulud(-) -352,000 -242 -211,811 KOKKU VÄLJAMINEKUD -8781,095 -4786,999 -4413,178 KOKKU INVESTEERIMISTEGEVUS -4621,282 -2965,401 -2696,937


Kohtla-Järve linna finantseerimistegevus 2012. aastal

(Tuhat eurot) 2012. aasta 2012. aasta 2012. aasta

kinnitatud

eelarve lõplik

eelarve eelarve täitmine

Tunnus FINANTSEERIMISTEHINGUD 3 130,047 1 316,583 1 422,615 20.5 KOHUSTUSTE VÕTMINE 5 100,918 3 637,454 3 637,639

2081.5.0. Laenude võtmine valitsussektorisiseselt (KIK-lt ühisveevarustuse 3 040,812 1 152,753 1 152,753

renoveerimiseks) 2081.5.8 Laenude võtmine muudelt residentidelt 2 060,106 2 484,701 2 484,886

s.h.sildfinantseerimiseks 0,000 350,000 350,000 20.6 KOHUSTUSTE TAGASTAMINE -1 970,871 -2 320,871 -2 215,024

2081.6.8 Võetud laenude tagasimaksmine muudele residentidele -1 964,725 -2 314,725 -2 208,878

2081.6.8 s.h. võetud sildfinantseerimiseks laenude tagasimaksmine residentidele -1141,74 -1 491,743 -1 385,896

2081.6.9 Võetud laenude tagasimaksmine mitteresidentidele -6,146 -6,146 -6,146

Likviidsete varade muutuste plaan (Tuh. eurot) Seisuga Seisuga Likviidsete ALLIKAD 01.01.2012.a. 31.12.2012.a. varade muutus 2012.aastal TOIMETULEKUTOETUS 229,410 445,444 216,034 SOTSIAALTEENUSTE KORRALDAMISEKS 63,897 79,559 15,662 SOTSIAALTEENUSTE ARENDAMISEKS 231,265 231,265 0,000 JA KORRALDAMISEKS PUUDEGA LASTE HOOLDAJATOETUS 121,147 131,405 10,258 TOETUS SÜGAVA PUUDEGA LASTELE 48,580 28,777 -19,803 TOETUS MADALA LÄVEGA KESKUSE 11,703 15,503 3,800 OPEREERIMINE (MTÜ ALLIUM) IGAPÄEVAELU TOETAMISEKS 39,903 40,313 0,410 ERALDISED ÕPILAS- JA NOORTE 0,096 0,572 0,476 ÜRITUSTEKS ERALDIS AINESEKTSIOONIDEKS 3,790 2,790 -1,000 ERALDIS PEDAGOOGIDE PERSONALI- 158,646 102,757 -55,889 KULUDEKS ERALDIS ÕPETAJATE KOOLITUSEKS 0,008 0,000 -0,008 ERALDIS ÕPPEVAHENDIDEKS 0,004 0,000 -0,004 ERALDIS KOOLILÕUNA TOETUSEKS 33,103 38,804 5,701 ERALDIS LASTEAEDADE KOOLITUSEKS 3,561 4,835 1,274 TOETUS ALAEALISTE KOMISJONIKS 13,339 15,808 2,469


TOETUS NÕUSTAMISKOMISJONIKS 0,750 1,128 0,378 MAKSUD ÕPPELAENUDEST 2,320 1,810 -0,510 TOETUS KOOLIEELSETE LASTEASUTUSTE- 19,659 18,648 -1,011 LE EESTIKEELE ÕPPE KORRALDAMISEKS TOETUS VENE ÕPPEKEELEGA KOOLIDES 48,386 0,000 -48,386 EESTIKEELSE AINEÕPPEGA SEOTUD NÕUSTAMISTEGEVUSEKS TOETUS VENE ÕPPEKEELEGA KOOLIDE 15,298 0,844 -14,454 METOODILISE NÕUSTAMISE KESKUSE TEGEVUSEKS KULTUURIKESKUSE PROJEKTI JUHTIMISEKS 6,091 0,000 -6,091 ASENDUSKODUTEENUSEKS (LASTEKODU) 0,037 0,442 0,405 TOETUS ÜHISTRANSPORDI INFRASTRUKTUURIKS 0,000 13,893 13,893 RIIGIHANKE TAGATISTASU 0,000 6,998 6,998 KULTUURIKESKUSE RENOVEERIMISEKS 185,528 117,004 -68,524 TOETUS LASTE RIIKLIKUKS HOOLEKANDEKS 6,891 0,000 -6,891 (LASTEKODU) RENOVEERIMISEKS LOOMEMAJA RENOVEERIMISEKS 5,588 0,000 -5,588 REOVEESÜSTEEMIDE RENOVEERIMISEKS 0,325 0,000 -0,325 LINNAKESKUSE ÜMBERKUJUNDAMISEKS 119,321 47,577 -71,744 ERALDIS INVESTEERINGUTEKS (PEARAHA) 1,088 1,358 0,270 HARIDUSASUTUSED 145,926 233,120 87,194 KULTUURIASUTUSED 23,976 75,805 51,829 SOTSIAALASUTUSED 63,423 91,768 28,345 SPORDI- JA PUHKEASUTUSED 78,788 98,877 20,089 VALITSUSSEKTORI TEENUSED 0,000 0,006 0,006 KASSATAGAVARA KULUDE KATTEKS 19,173 0,000 -19,173 VABA JÄÄK KULUDE KATTEKS 93,027 445,993 352,966 KOKKU 1794,047 2293,103 499,056 s.h. INVESTEERIMISTEGEVUS 344,306 348,03 3,724 PÕHITEGEVUSE KULUD 1449,741 1945,073 495,332


2.6 Konsolideerimisgrupiraamatupidamise aastaaruande lisad LISA 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused Käesolev konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse- ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskiri. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases väärtuses ning olulised enne 1995. aastat soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mis on kajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses. Konsolideerimisgrupp rakendas alates 01.01.2012 RTJ-d, mis on kohustuslikud alates 01.01.2013 algavatele majandusaastatele. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Esitlusviisi muutmine Käesolevas aastaaruandes muudeti rahavoogude aruande kirjete jaotust. Põhivara soetusele lisanduv käibemaksukulu on lisatud põhivara soetusele (võrreldaval perioodil on sellega seoses tõstetud 1 435 tuhat eurot põhitegevuse rahavoogudest investeerimistegevuse rahavoogudesse).Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimisele on lisatud ka see osa sihtfinantseerimisest, mille arvel kaeti vastav käibemaksukulu (võrreldaval perioodi 726 tuhat eurot) ning põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine on loetud kogumahus rahavooks investeerimistegevusest. Arvestuspõhimõtete muutus Aruandeaastal viidi SA Ida-Viru Keskhaiglas läbi inventuur nende ravijuhtumite kohta, mis olid jäänud lõpetamata bilansikuupäeva seisuga. Inventuuri käigus hinnati ümber haiguslugude maksumust. Inventuuris kasutati haigusloo tegelikku hinda. Valmidusastme meetodi esmakordsel rakendamisel on tegemist arvestuspõhimõtete muutmisega, seetõttu on ümber arvestatud eelneva majandusaasta võrreldavad arvnäitajad. Selle tulemusena suurenesid seisuga 31.12.2010. a akumuleeritud tulem 288 tuhat eurot ja 2011. a tulem 91 tuhat eurot. Alates 01.01.2012 muutis sidusettevõte Järve Biopuhastus OÜ varade sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtteid tulenevalt uute RTJ-de rakendamisest. Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjale lubati lihtsustamise eesmärgil varasemate perioodide andmed jätta korrigeerimata. Varade sihtfinantseerimist kajastasid kasumi teenimise eesmärki omavad tütarettevõtjad varasemalt bilansis esmalt kohustustena ning amorteerisid selle tuludesse varade kulumi arvestuse perioodil. Seetõttu oli varem kajastatud sihtfinantseerimise mõju nende kasumiaruandele null eurot. Uute arvestuspõhimõtete kohaselt kajastatakse varade sihtfinantseerimine tuluna varade saamise perioodil (sarnased arvestuspõhimõtted kehtisid kasumi teenimise eesmärki mitteomavatele üksustele juba varem). Seisuga 31.12.2011 sidusettevõttes kajastatud sihtfinantseerimise kohustus summas 11 903 tuhat eurot kajastas Järve Biopuhastus OÜ arvestuspõhimõtete muutmise tulemusena seisuga 01.01.2012 eelmiste perioodide jaotamata tulemina. See oluliselt mõjutas konsolideerimisgrupi aruandes kajastatud sidusettevõtte investeeringu väärtust, sellega seoses suurendas konsolideerimisgrupp Järve Biopuhastus OÜ investeeringu väärtus ning kajastas seisuga 01.01.2012 eelmiste perioodide jaotamta tulemina summas 11 903 tuhat eurot. Raha Bilansis kajastatakse raha jääke pangas arvelduskontodel ja kassas olevat sularaha, mille kasutamisel ei esine piiranguid. Pangadeposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena. Nõuded Nõuded on bilansis kajastatud tekkepõhiselt soetusmaksumuses nõude õiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest.


Kajastatakse tavapärase tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid nõudeõiguse tekkimise momendil. Nõudeid korrigeeritakse ebatõenäoliselt laekuvateks loetud nõuete summaga.

Nõuete ebatõenäoliseks hindamiseks vaadatakse iga nõuet eraldi, kui nõue on olnud üle 180-ne päeva maksmata, on saadetud meeldetuletuskirju, millele pole vastatud, siis kantakse nõue ebatõenäoliselt laekuvaks. Aruandeperioodil laekunud, kuid varasematel perioodidel kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete vähendusena. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõuded kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist väljakantud. Pikaajalised nõuded Maksu- ja Tolliameti teatise alusel kajastatud ajatatud maksuvõlad. SA Ida-Viru Keskhaigla nõue remondikulude osas Kiviõli Tervisekeskusele ja seda pikaajalist nõuet on diskonteeritud 6%-lise diskontomääraga. Linn sõlmis MTÜ Ecomeniga hoonestusõiguse seadmise lepingu 30. aastaks, hoonestaja tasub kaks korda aastas hoonestusõigusetasu. Aastatasu kuulub muutmisele kolme aasta möödudes. Kinnistul paikneva hoone suhtes loeti tehingut kapitalirendiks. Varud Varud kajastatakse bilansis soetusmaksumuses. Varudena on kajastatud tervishoiuasutuses olevaid toiduaineid, ravimeid ja remondimaterjale. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (v.a. käibemaks, mis kajastatakse soetamise kuluna) ja muudest soetamisega otseselt seotud kuludest. Varude kuludesse kandmisel on SA-s rakendatud kaalutud keskmise soetushinna meetodit ja Äriühingus FIFO meetodit. Osalused konsolideerimata aruandes Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse tuletatud soetusmaksumuses neid osalusi sihtasutuses, mittetulundusühingutes ja äriühingutes, mille üle aruandekohustuslasel on valitsev mõju. Tuletatud soetusmaksumuses kajastatakse konsolideerimata aruannetes ka osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes (sidusettevõtjad). Alla 50%-lisi osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes ei kajastata bilansis, vaid need on soetamisel kajastatud kuluna. Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003. a soetatud osaluste korral nende väärtus kapitaliosaluse meetodil ning peale 31.12.2003. a soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist aruandekohustuslasele kuuluv osa (valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingute korral nende omakapital tervikuna) on langenud allapoole osaluse bilansilisest väärtusest. Kajastatud allahindlusi taastatakse järgmistel perioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest. Konsolideerimine Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute soetamist kajastatakse ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustused nende õiglases väärtuses. Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustused, tulud, kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on elimineeritud. Osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvara investeering on maa või hoone ja nende osad, mida hoitakse renditulu teenimise eesmärgil ja mida ei kasutata enda majandustegevuses. Võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil. Amortisatsiooni kulu kajastatakse tulemiaruandes.


Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mida kasutatakse hinnanguliselt pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 2000 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud varade korral alates 1917 eurost), välja arvatud maa, mis võetakse arvele soetusmaksumuses, olenemata maksumusest. Varad, mille kasulik tööiga on lühike ja mille maksumus on alla 2 000 eurot loetakse väheväärtuslikuks varaks ja kantakse soetamisel 100%-liselt kuludesse. Nimetatud varade kohta peetakse bilansivälist arvestust. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, va soetusega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on mahaarvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Välja arvatud maa, mis on bilansis soetusmaksumuses ja mida ei amortiseerita. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele. Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised: Hooned 5% Rajatised 10% Infotehnoloogia 35% Masinad, seadmed, transpordivahendid, inventar ja muu põhivara 20% Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene ei amortiseerita.

Ümberhindlus Aastatel 2003-2005 viidi läbi kinnisvara investeeringute ja materiaalse põhivara ühekordne ümberhindlus, mis tulenes vajadusest võtta arvesse enne 1996.aastat toimunud hüperinflatsiooni ja korrigeerida varasemaid puudujääke raamatupidamises. Seoses maareformi kestmisega on ümberhindluse kajastamist jätkatud ka peale 2005-ndat aastat võttes arvele aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad. Samuti võetakse ümberhindlusena arvele aruandeperioodil omandatud peremehetut vara seoses pärijate puudumisega. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objekti korral, millel turuhind puudub, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks jääkasenduse meetodit. Maa arvele võtmiseks kasutatakse maa maksustamishinda. 2012. Aastal võeti arvele maad, mis anti linna munitsipaalomandisse summas 55 tuhat eurot ja eluruume summas 26 tuhat eurot. Eluruumid on saadud pärimismenetlusega. Põhivara parenduskulud Parendustega seotud kulutused lisatakse põhivara soetusmaksumusele, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ja kulutuste maksumus ületab põhivarakapitaliseerimise alampiiri. Kui parendusega kaasneb vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatav osa, kui see on määratletud, põhivara arvelt maha.

Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku elueaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud varade korral alates 1917 eurost). Kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on mahaarvatud akumuleeritud kulum. Kajastamise põhimõtted haigla arengukava: objekt on ettevõtte poolt kontrollitav, on tõenäoline et saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ja objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Immateriaalset põhivara amortiseeritakse 20% aastas. Müügiootel põhivara Müügiootel põhivaraks loetakse materiaalset või immateriaalset põhivara, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul ning mille puhul juhtkond on alustanud aktiivset müügitegevust, varale on määratud realistlik müügihind, klassifitseeritakse põhivara ümber müügiootel põhivaraks.


Selline kajastamine lõpetati 2011. aastal alates 2012. aastast kajastuvad müüdavad objektid vastavas põhivaragrupis. Renditud varad Renditehingute eristamisel kasutus- ja kapitalirendiks on lähtutud tehingu reaalsest majanduslikust sisust. Kapitalirendina käsitletakse lepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirenti kajastatakse bilansis varana ja kohustusena. Kohustus jaguneb lühiajaliseks ja pikaajaliseks. Kapitalirendimaksed jagunevad põhiosaks ehk väljaostu tagasimakseteks ja intressikuluks, mis on perioodikulu. Kasutusrendi puhul ei võeta arvele vara ega kohustust vaid kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Aruandekohustuslane on kasutusrendi osas nii rendilevõtja kui ka rendileandja. Kapitalirendi osas on aruandekohuslane rendileandja. Eraldised ja tingimuslikud kohustused Sõlmitud lepingud ja muud võetud kohustused, mis realiseeruvad tulevastel perioodidel on avalikustatud bilansivälises lisas tingimuslike kohustustena. Finantskohustused Võetakse arvele algselt nende soetusmaksumuses. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastatakse tulemiaruandes tekkepõhiselt intressikulude real. Finantskohustus on jaotatud lühiajaliseks ja pikaajaliseks vastavalt nende tagasimaksuajale.

Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset. Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses, sihtfinantseerimise summa aga kajastatakse samal ajal tuluna. Konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute arvestuspõhimõtteid muudeti, vt selgitust osas Arvestuspõhimõtete muutus.

Maksude arvestus Maksude arvestamisel on lähtutud kehtivatest maksuseadustest. Põhivara ja varude soetamisel tasutud käibemaks on kajastatud kuluna ja seda ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Alates 01.01.2009.a on Maksu- ja Tolliamet kaasajastanud oma arvestussüsteemi, kus igale maksumaksjale on avatud ettemaksukontod, millelt arvestatakse maksete tasumist kehtestatud maksuliikide järjekorras. Asutusesiseselt toimub maksude arvestus endiselt maksuliikide viisi. Kassareserv Kassareserv on volikogu otsusega akumuleeritud tulemist moodustatud rahana hoidmisele kuuluv summa, mida võib vajadusel aruandeaasta keskel kasutada, kuid see tuleb aruandeaasta lõpuks taastada. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on võetud aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustused on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest ning varade ja kohustuste ümberhindamisest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud tulemiaruandes.


Tulude arvestus Kogutud maksud, lõivud ja tulud teenuste osutamisest võetakse arvele tekkepõhiselt. Väikeste lõivusummade osas, kui raha laekumise ja tehingu sooritamise vahe on ebaoluline, kajastatakse laekumised kassapõhiselt. Maksu- ja Tolliamet esitab igakuuliselt teatise deklareeritud, kuid tähtajaks tasumata maksutulu kohta, mille alusel tehakse täiendavad kanded tekkepõhiseks kajastamiseks. Keskkonnaministeeriumi iga kvartaalselt esitatava teatise alusel tehakse samuti tekkepõhised kanded võlgnevuse kohta vee-erikasutustasu ja saastetasu osas. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on üle läinud ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuse osutamisest kajastatakse teenuse osutamisel lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulud kajastatakse tekkepõhiselt. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud sellehulgas käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel muud tegevuskulud. Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetakse linna volikogu ja linnavalitsuse liikmed, asutuste juhid, kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluvate sihtasutuste ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmed, kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonnaliikmete lähedased pereliikmed, samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad SA-d, MTÜ-d ja äriühingud. Aasta jooksul toimunud tehingud seotud osapooltega toimusid tavahinnas ja ei erinenud turuhinnast. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruande kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnevad bilnasipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäeva järgseid sündmusi, mis oleks varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt võiks mõjutada järgmise majandusaasta tulemusi seisuga 21. mai 2013. a ei ole toimunud. Pärast bilansipäeva toimunud sündmused on avaldatud Lisas 23. Eelarve täitmise aruanne Alates 2012. Aastast kuulub eelarve täitmise aruanne raamatupidamise aastaaruande koosseisu ja on raamatupidamise seaduse alusel selle täiendavaks põhiaruandeks. Kohtla-Järve linna eelarve koostatakse KOFS alusel kassapõhisel põhimõttel konsolideerimata kohaliku omavalitsuse kohta. See jaotatakse 5 ossa: põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevus, finantseerimistegevus, likviidsete varade muutus. Eelarve täitimise aruandes esitatakse esialgne eelarve, lõplik eelarve ja eelarve täitmine. Esialgne eelarve on volikogu poolt eelmise majandusaasta lõpul või aruandeaasta algul vastu võetud eelarve. Lõplik eelarve on esialgne eelarve koos lisaeelarvetest, sihtotstarbeliselt saadud toetuste tuludest ja nendega seotud kuludest ja investeeringutest lisandunud eelarve ning reservfondi kasutuselevõtmise otsustest tulenevate muudatustega korrigeeritud eelarve. Eelarve täitmise aruandes kajastatakse reservfondi järgmiselt:

1) esialgses eelarves kajastatakse reservfond ühel real eraldi vastava nimetusega põhitegevusekuluna; 2) lõplikus eelarves kajatatakse reservfondi real summa, mille võrra pole reservfondist tehtud väljamakse

otsuseid (kasutamata jääk), reservfondi kulutamiseks tehtud otsused kajastatakse samal ajal sellele eelarvekirjel, milleks need eraldati (näiteks, kui reservfondist otsustati katta ehituse kallinemine, siis kajastatakse vastavas summas reservfond vähendatuna ja investeerimistegevuse osas põhivara soetus suurendatuna);

3) tegelik kulutamine kasjastatakse vastavalt tegelikult tehtud kuludele.


Eelarve täitmise aruanne erineb teistest aruannetest, kuna selles ei ole kohustust avaldada eelmise perioodi võrdlusandmeid, selle eesmärgiks on võrrelda eelarvet selle tegeliku täitmisega. Eelarve täitmise aruande kohta koostatakse raamatupidamise aastaaruande lisa, milles esitatakse:

1) selgitused ja põhjendused esialgse eelarve ja lõpliku eelarve oluliste vahede kohta; 2) selgitused ja põhjendused lõpliku eelarve ja eelarve täitmise oluliste vahede kohta.

Eelarve täitmise aruanne on koostatud Kohtla-Järve linna kohta konsolideerimata kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted.

1. Põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata.

2. Kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisandub käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real muud tegevuskulud


Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad LISA 2 RAHA JA SELLE EKVIVALENDID tuhandetes eurodes 31.12.2012 31.12.2011 Raha arvelduskontodel pangas 2 771 2 906 Sularaha kassas 9 4 Raha teel 0 0 Tähtajalised deposiidid 0 1 200 Raha ja selle ekvivalendid kokku 2 780 4 110 Aruande perioodil saadi arvelduskontodelt intressitulu 10 33 LISA 3 MAKSUD, LÕIVUD JA TRAHVID tuhandetes eurodes A.MAKSU-, LÕIVU- JA TRAHVINÕUDED JA MAKSUKOHUSTUSED lühiajalised nõuded lühiajalised kohustused 31.12.2012 31.12.2011 31.12.2012 31.12.2011 Maksud brutosummas tulumaks 1 454 1 336 376 359 maamaks 3 käibemaks 8 8 sotsiaalmaks 745 722 töötuskindlustusmaksed 86 83 kogumispensionimaksed 26 16 muud riiklikud maksud 4 5 kohalikud maksud 5 4 Kokku maksud 1 459 1 340 1 245 1 196 Loodusressursside kasutamisest 11 15 4 5 Trahvid brutosummas 1 Kokku maksud, lõivud ja trahvid 1 470 1 355 1 249 1 202 B. MAKSU-, LÕIVU- JA TRAHVITULUD 2012 2011 Tulumaks 15 050 13 732 Maamaks 133 125 Reklaamimaks 7 10 Teede ja tänavate sulgemismaks 3 5 Kokku maksutulud 15 193 13 872 Maksu- ja Tolliamet kogub tulu- ja maamaksu ja edastab iga kuu lõpul teatise ülekandmata summade kohta, mille alusel KOV võtab üles saamata maksude kohta nõude.


LISA 4 NÕUDED OSTJATELE JA MUUD NÕUDED tuhandetes eurodes 31.12.2012 31.12.2011 Nõuded ostjatele brutosummas 2 500 2 292 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -353 -348 Nõuded ostjatele kokku 2 147 1 944 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 64 34 Saamata sihtfinantseerimine vt. Lisa 13 3 039 2 412 Maksude ettemaksed 62 64 Muud nõuded brutosummas 13 35 Ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded -5 0 Ettemakstud toetused 327 1 Laekumata intressid 2 2 Muud viitlaekumised – valmidusastme meetod 365 379 Antud kapitalirendi lühiajaline osa 1 1 KOKKU NÕUDED 6 015 4 872 Pikaajalised nõuded

31.12.2012 31.12.2011 Pikaajalised maksunõuded 1 0 Pikaajalised muud nõuded: Nõue 117 140 Diskonteeritud nõuete vähendus -24 -31 Kapitalirendi nõue 58 59 Kokku 151 168 SA Ida-Viru Keskhaigla rendib Kiviõli Tervisekeskuse ruume ja tasub ruumide ülalpidamisega seotud kommunaalkulud ning renditasu tasaarveldatakse ruumidesse tehtud investeeringutega. Rendileping lõpeb peale investeeringute kogumahu 207 tuhat eurot tasaarveldust, mis on orienteeruvalt 31. märts 2019. a. Pikaajaline nõue on diskonteeritud määraga 6% aastas. 2011. aastal andis linn kinnistule hoonestusõiguse 30. aastaks MTÜ Ecomen kasuks. Kinnistul paikneva hoone suhtes loeti tehingut kapitalirendiks. Hoonestusõiguse pikaajaline nõue on diskonteeritud määraga 6% aastas. LISA 5 VARUD Tuhandetes eurodes 31.12.2012 31.12.2011 ravimid Ida-Viru Keskhaiglas 389 250 muu materjal 24 23 toiduained 9 7 remondimaterjalid 15 15 infotehnoloogilised tarvikud 7 6 Varud kokku 444 301


LISA 6 OSALUSED SIHTASUTUSTES, TÜTARETTEVÕTJATES JA MUUD OSALUSED Tuhandetes eurodes A. Tütarettevõtjad Käesolevas konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised valitseva mõju all olevad äriühingud:

Nimetus, aasta Osaluse Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad aasta lõpus määr Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Kohustused Netovarad % tulud kulud

Kukruse Maja OÜ 2012 100 890 -236 654 732 47 685 2011 100 183 -203 -20 77 46 31

Sompa Maja OÜ

2012 100 2466 -470 1996 2251 202 2049 2011 100 424 -409 15 122 70 52

Oru Kodu OÜ

2012 100 522 -571 -49 225 144 81 2011 100 464 -495 -31 224 166 58

B. Osalused sidusettevõtjates Käesolevas konsolideeritud aruandes on kajastatud kapitaliosaluse meetodil järgmised sidusettevõtjad:

Nimetus, aasta Osaluse

määr Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad aasta lõpus (%) Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Kohustused Netovarad tulud kulud OÜ Järve Biopuhastus

2012 25 12 582 -5 171 7 411 71 855 14 102 57 753 2011 25 5 746 -5 387 359 63 060 60 340 2 720

Linna osa omakapitalis seisuga 31.12.2011. aasta oli 611 tuhat eurot. Kasum kapitaliosaluse meetodil 2012. aastal oli 1 853 tuhat eurot. Arvestuspõhimõtete muutuse järgi 2012. a kanti sihtfinantseerimise kohustuse jääk seisuga 31.12.2011. a. summas 11 903 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse. Linna osa omakapitalis seisuga 31.12.2012. aasta on 14 367 tuhat eurot. C. Osalused sihtasutustes Käesolevas konsolideeritud aruandes on kajastatud rida-realt


määr Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad aasta lõpus

(%) Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Kohustused Netovarad tulud kulud

SA Ida-Viru Keskhaigla 2012 100 31 256 -24 535 6 721 35 097 4 087 31 010 2011 100 23 709 -22 034 1 675 27 081 2 792 24 289

SA Kohtla-Järve Arenduskeskus

2012 100 0 -2 -2 0 0 0 2011 100 0 -1 -1 2 0 2


D. Osalused sihtasutustes Konsolideeritud aruandes ei kajastata


määr Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad aasta lõpus % Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Kohustused Netovara tulud kulud

SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus 2012 33 509 -501 8 177 96 81 2011 33 429 -423 6 166 93 73

SA Ida-Virumaa Kiirabi 2012 25 2 250 -2 326 -76 992 247 745 2011 25 2 184 -2 137 47 1 018 197 821

SA Jõhvi Lennuväli 2012 33 29 -2 27 21 9 12 2011 33 36 -26 10 13 28 -15

SA Ida-Virumaa Kutseharidus- Keskuse Fond

2012 50 2 -1 1 2 0 2 2011 50 2 -1 1 1 0 1

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus

(SAIVTA) 2012 25 1 593 -288 1 305 3 927 839 3 088 2011 25 294 -224 70 1 962 178 1 784

MTÜ Virumaa Laste ja

Perede Tugikeskus 2012 33 62 -68 -6 48 8 40 2011 33 60 -70 -10 55 8 47


LISA 7 KINNISVARAINVESTEERINGUD tuhandetes eurodes

Kinnisvarainvesteeringud soetusmaksumus kulum jääkmaksumus Seisuga 31.12.2010.a 306 -149 157 Ületoodud müügiootel põhivarast 4 4 Akumuleeritud kulum -15 -15 Seisuga 31.12.2011.a 310 -164 146 Akumuleeritud kulum -15 -15 Soetatud 2 2 Seisuga 31.12.2012.a 312 -179 133

2012.a 2011.a Renditulud kinnisvarainvesteeringult 15 15 Renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt tulevastel perioodidel kokku

71 67

sh. järgmisel majandusaastal 20 23 1. kuni 2. aastal 18 17 2. kuni 3. aastal 12 15 3. kuni 4. aastal 6 10 4. kuni 5. aastal 3 2 peale 5. aastat 12 0 Kinnisvarainvesteeringu halduskulud -21 -1


LISA 8 MATERIAALNE PÕHIVARA tuhandetes eurodes

Maa Hooned ja rajatised

Masinad ja seadmed

Muu põhivara

Lõpetamata tööd ja

ettemaksed

Kokku

Soetusmaksumus perioodi alguses seisuga 31.12.2010

552 61 536 7 285 963 1 532 71 868

Akumuleeritud kulum perioodi alguses seisuga 31.12.2010

0 -16 955 -5 037 -662 0 -22 654

Jääkväärtus perioodi alguses seisuga 31.12.2010

552 44 581 2 248 301 1 532 49 214

Müügiootel põhivara 3 31 0 0 0 34 Soetused ja parendused 0 616 823 56 5 803 7 298 Üle toodud kinnisvara-investeeringust

0 0 0 0 0 0

Ümberhindlused 99 35 0 0 0 134 Kulum ja allahindlus -1 -3 878 -1 024 -105 0 -5 008 Muu mahakandmine jääkväärtuses

0 -350 -49 0 0 -399

Üleviidud müügiootel põhivaraks

0 0 0 0 0 0

Ümber- klassifitseerimine

0 4 803 2 21 -4 826 0

Üleantud mitterahaline sihtfinantseerimine

0 -36 0 0 0 -36

Müüdud põhivara jääkmaksumuse mahakandmine

-1 -61 -1 0 0 -63

Kokku liikumised 97 1 129 -249 -28 977 1 9262 Soetusmaksumus 31.12.2011.a

652 66 026 7 405 1 017 2 508 77 608

Akumuleeritud kulum 31.12.2011.a

0 -20 283 -5 407 -744 0 -26 434

Jääkväärtus perioodi lõpus 31.12.2011

652 45 743 1 998 273 2 508 51 174

Müügiootel põhivara 0 0 0 0 0 0 2012. aasta Soetused ja parendused 0 3 334 1 118 15 8 712 13 179 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine

0 19 3 0 -15 7

Ümberhindlused 55 26 0 0 0 81 Kulum ja allahindlus 0 -4 200 -883 -79 -5 162 Muu mahakandmine jääkväärtuses

0 -37 -16 0 0 -53

Ümberklassifitseerimine 0 315 14 0 -329 0 Müüdud põhivara jääkväärtuse mahakandmine

-2 -9 0 0 0 -11


Saadud ja üleantud siiretena

0 0 0 0 0 0

Kokku liikumised 2012. aastal

53 -552 236 -64 8 368 8 041

Soetusmaksumus 31.12.2012.a

705 69 623 8 402 1 018 10 876 90 624

Akumuleeritud kulum 31.12.2012.a

0 -24 433 -6 168 -808 0 -31 409

Jääkväärtus perioodi lõpul 31.12.2012.a

705 45 190 2 234 210 10 876 59 215

Kasutusrendile võetud varad

Ruumide rent

Transpordi- vahendid

Info- tehnoloogia

Inventari rent

Seadmed Kokku

Rendikulud 2012. aastal 23 11 13 47 Rendikulud 2013. aastal 9 13 22 Rendikulud 2014. aastal 7 6 13 Rendikulud 2015. aastal 1 1 Kokku võetud kasutusrendikohustused seisuga 31.12.2011.a.

40 30 0 13 83

Rendikulud 2012.aastal 85 37 51 0 173 Rendikulud järgnevatel aastatel Rendikulu 2013.a 17 10 0 0 27 Rendikulu 2014.a 14 9 0 0 23 Rendikulu 2015.a 7 0 0 0 7 Rendikulu 2016.a 7 0 0 0 7 Rendikulu 2017.a 4 0 0 0 4 Kokku võetud kasutusrendikohustused seisuga 31.12.2012.a.

49 19 0 0 68

2011. aastal anti 30 aastaks hoonestusõigus kinnistul asuvale hoonele, mis kajastati kapitalirendina, summas

60 tuhat eurot.

Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summana 12 787 tuhat eurot, mis tuleneb järgmistest summadest:

1. aruandeaasta soetuste summa - 13 184 tuhat eurot; 2. põhivara soetuselt tasutud käibemaks - 2 093 tuhat eurot; 3. liidetud 2011. a lõpuks tasumata summa - 579 tuhat eurot; 4. lahutatud 2012. a lõpuks tasumata summa - 1 756 tuhat eurot; 5. lahutatud sihtfinantseerimise arvel saadud - 1 313 tuhat eurot. põhivara


LISA 9 IMMATERIAALNE PÕHIVARA tuhandetes eurodes Immateriaalse põhivarana on kajastatud soetatud arvutitarkvara, 2012.a 2011.a litsentsid ja haigla arengukava. Soetusmaksumus perioodi alguses 110 110 Akumuleeritud kulum perioodi alguses -99 -93 Jääkväärtus perioodi alguses 11 17 Aruandeperioodi liikumised kulumi osas 0 -6 Soetused 5 0 Amortisatsioon -5 -6 Soetusmaksumus perioodi lõpus 115 110 Akumuleeritud kulum perioodi lõpus -104 -99 Jääkväärtus perioodi lõpus 11 11


31.12.2012.a 31.12.2011.a LISA 10 VÕLAD TÖÖVÕTJATELE Tuhandetes eurodes Töötasu detsembrikuu eest 1 236 1 203 Arvestatud puhkusereservi 576 577 Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus 484 473 Deklareerimata kinnipeetud tulumaks 234 224 Deklareerimata kinnipeetud kogumispension 10 17 Deklareerimata kinnipeetud töötuskindlustusmaks 17 57 Muud võlad 42 9 Kokku 2 599 2 560 LISA 11 MUUD KOHUSTUSED JA SAADUD ETTEMAKSED seisuga 31.12.2012 seisuga 31.12.2011 lühiajaline

osa pikaajaline

osa lühiajaline

osa pikaajaline

osa Sihtfinantseerimiseks saadud vahendid 61 0 161 0 Toetuste andmise kohustus 169 0 57 0 Muud kohustused 68 0 61 0 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 0 0 23 0 Toodete ja teenuste eest saadu ettemaksed 18 0 0 0 Loodusressursside kasutamise ja saastetasude kohustused

0 0 0 2

Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 316 0 302 2 seisuga

31.12.2012 seisuga

31.12.2011 Haridus- ja Teadusministeerium 13 75 Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed 10 16 SA Archimedes 32 46 Keskkonnainvesteeringute Keskus 3 1 Sotsiaalministeerium 0 1 Eesti Kooriühing 1 1 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts 2 2 Ida-Viru Maavalitsus 0 11 SA Avatud Eesti Fond 0 6 SE Rootsi Internationella programkontore 0 2 Sihtfinantseerimisega seotud kohustused kokku 61 161


LISA 12 LAENUKOHUSTUSED tuhandetes eurodes Antud laenude jaotus järelejäänud tähtaja järgi Laenukohustused perioodi alguses

Tähtajaga kuni

1 aasta

Tähtajaga 1-2 aastat




Tähtajaga üle 5 aasta

Kokku Seisuga 31.12. 2011

Pangalaenud 1 965 1 167 1 235 1 498 963 3 822 10 650 Laen mitteresidendilt 6 5 5 1 2 0 19 Laen valitsussektori siseselt 0 0 0 0 0 248 248 Kokku 1 971 1 172 1 240 1 499 965 4 070 10 917 Laenukohustused perioodi lõpus

Tähtajaga kuni

1 aasta





Tähtajaga üle 5 aasta

Kokku Seisuga 31.12. 2012

Pangalaenud 923 815 928 842 2 990 4 428 10 926 Laen mitteresidendilt 5 5 1 2 0 0 13 Laen valitsussektori siseselt 0 0 0 0 154 1 247 1 401 Kokku 928 820 929 844 3 144 5 675 12 340 Aruandeperioodil toimunud liikumised 2012.a 2011.a Saadud pangalaenud 3 638 1 632 Tagasi makstud pangalaenud -2 209 -886 Tagasi makstud mitteresidentidele -6 -6 Kokku 1 423 740 Aruandeperioodi kulud Intressikulu Intressikulud pangalaenudelt -221 -266 Keskmine intressimäär pangalaenudelt 1,92% 2,81% Kokku intressikulu -221 -266 sh. laenulepingute sõlmimise ja muutmise tasud 1 0 Pangalaenude tagatised Pangalaenude tagatiseks on linna eelarve rahalised vahendid.


Informatsioon laenulepingute kaupa

Laenu andja Lõpp- tähtaeg

Intressi- määr

Alus- valuuta

Jääk Intressikulu

31.12.2012 31.12.2011 2012 2011 AS SEB Pank 25.09.2011 Euribor+0,45 euro 0 0 0 6 AS SEB Pank 25.12.2014 Euribor+0,34 euro 884 940 21 17 AS SEB Pank 25.10.2014 Euribor+0,15 euro 748 1 068 12 18 AS SEB Pank 25.07.2011 Euribor+2,45 euro 0 0 0 2 Swedbank AS 30.11.2016 Euribor+0,14 euro 1 246 1 502 17 26 AS SEB Pank 25.11.2017 Euribor+0,495 euro 3 132 3 259 54 67 AS SEB Pank 25.11.2019 Euribor+2,8 euro 2 460 2 492 85 110 AS SEB Pank 28.10.2015 Euribor+1,23 euro 215 247 5,7 7 AS SEB Pank 01.03.2012 Euribor+0,7 euro 0 1 142 4,8 13 Keskkonnainvesteeringute Keskus

27.08.2029 Euribor+1 euro 1 401 248 17,5 0

Stichting Het.R.C. Maagdenhuis

01.06.2012 0 euro 0 1 0 0


01.07.2014 0 euro 7 11 0 0


31.12.2016 0 euro 6 7 0 0

AS SEB Pank 31.12.2013 Euribor+0,9 euro 106 0 2 0 Nordea Pank AS 25.06.2022 Euribor-1,348 euro 2 135 0 2 KOKKU 12 340 10 917 221 266


LISA 13 SAADUD TOETUSED tuhandetes eurodes Sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

2012.a 2011.a 2012.a 2011.a Ida-Viru Maavalitsus 194 180 12 0 Välismaine sihtfinantseerimine 27 52 0 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 323 235 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium 115 144 0 0 Kultuuriministeerium 64 62 51 0 Tervise Arengu Instituut 220 136 0 0 Eesti Noorsoo Töö Keskus 46 51 0 0 Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed

43 22 0 0

Rahandusministeerium 59 65 365 184 SA Tiigrihüpe 12 7 0 8 Kohalikud omavalitsused 32 28 0 0 Muudelt residentidelt 47 20 10 0 Sotsiaalministeerium 0 6 6 678 1 280 Keskkonnainvesteeringute Keskus 12 30 947 84 PRIA 8 7 0 0 Sotsiaalkindlustusamet 2 81 0 0 MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 2 4 0 0 Ida-Virumaa Ettevõtluse Keskus 1 4 0 0 Ettevõtluse Arendamise SA 9 0 140 4 135 SA Archimedes 52 42 0 0 Eesti Töötukassa 4 8 0 0 SA Innove 0 25 0 69 Kokku tegevuskuludeks 1 272 1 209 8 203 5 760 Võrreldaval perioodil kajastati põhivara soetusega kaasneva käibemaksukulu katteks saadud sihtfinantseerimist tegevuskuludeks saadud sihtfinantseerimisena. Alates 2012. a kajastatakse seda põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimisena. Seetõttu on võrdlusandmetes tõstetud sihtfinantseerimist tegevuskuludeks ümber sihtfinantseerimiseks põhivara soetuseks summas 726 tuhat eurot. Aruandeperioodil vähendati saadud toetusi 65 tuhat euro võrra seoses uue aktiivkorpuse I ehitusjärgu projekti rahastuse tagasinõudega Sotsiaalministeeriumi poolt. seisuga seisuga 31.12.2012. a 31.12.2011. a Saamata sihtfinantseerimine seisuga 31.12.2012.a kokku 3 039 2 412 sh. EAS-lt Keskallee renoveerimiseks 206 0 Sotsiaalministeeriumilt Ida-Viru Keskhaigla juurdeehitus 2 661 1 037 Elukestva Õppe Arendamise SA-lt Innove Loomemaja renoveerimiseks 14 0 Ettevõtluse Arendamise SA-lt lasteaed Kirju-Mirju renoveerimiseks 3 0 EAS-lt Järve tööstusala juurdepääsuteede rekonstrueerimine 0 1 309 Norra abi Ida-Viru Keskhaiglale 1 0 Euroopa Liidult projekt Cool Bricks 28 37


Rahandusministeerium saastekvootide müügist põhivara soetuseks 0 19 Sotsiaalkindlustusamet toetus 7 7 Keskkonnainvesteeringute Keskus 6 2 SA Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus ettevõtliku kooli 0 1 pilootvõrgustiku rakendus Töötukassa toetus 1 0 Terviseamet toetus 2 0 Bilansiväliste toetuste saamise nõuded sõlmitud sihtfinantseerimise lepingute alusel, mis ei ole bilansipäevaks bilansis nõudena arvele võetud summas 3 707 tuhat eurot. - Sotsiaalministeerium – Ida-Viru Keskhaigla juurdeehitus - 3 033 tuhat eurot; - Ettevõtluse Arendamise SA – linna keskväljaku renoveerimise ja väljaarendamise projekt - 530 tuhat eurot; - Euroopa Liit – projekt Cool Bricks - 82 tuhat eurot; - Euroopa Liit – projekt ELRI-064 - 22 tuhat eurot; - SA Innove – Koolinoorte Loomemaja renoveerimise projekt - 31 tuhat eurot; - SA Archimedes – Comeniuse projekt - 4 tuhat eurot; - Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie inimesed Projekt Noor kodanik - 5 tuhat eurot. SAADUD MITTESIHTOTSTARBELISED TOETUSED 2012.a 2011.a Riigieelarvest KOV tasandusfondi 5 010 4 930 hariduskuludeks 4 552 4 800 toimetulekutoetus 1 696 1 824 koolilõuna 414 422 sotsiaalteenused 69 77 kokku riigieelarvest 11 741 12 053 Muudelt residentidelt 26 10 Avalik-õiguslik juriidilistelt isikutelt 8 14 Kokku mittesihtotstarbelised toetused 11 775 12 077 Kokku saadud toetused 21 250 19 046 Vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele kantakse riigieelarvest kohalike omavalitsuste tasandusfondi, hariduskuludeks ja toimetulekutoetusteks kehtestatud valemite alusel kindlaksmääratud summa, mille täpsemat kulutamist riik ei jälgi. Vastavalt üldeeskirjale kajastatakse nimetatud toetused kassapõhiselt tuluna.


LISA 14 TULUD KAUPADE MÜÜGIST JA TEENUSTE OSUTAMISEST tuhandetes eurodes 2012.a 2011.a Tulud haridusalasest tegevusest 1 544 1 488 sh. tasu toitlustamise eest 489 455 koolitusteenuse osutamine 474 435 kohatasu lasteasutustes 494 507 tasu õppematerjalide eest 9 10 muud tulud 70 77 tulud õppekavavälisest tegevusest 8 4 Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 858 891 sh. üldhooldekodude tulud 506 491 muud tulud 39 55 lastekodu tulud 313 345 Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 296 279 spordikomplekside tulu 121 119 sh. tulu puhkekeskustest 137 137 laste loome- ja huviala asutuste tulu 38 23 muud tulud 0 0 Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 104 93 sh. laste muusika- ja kunstikooli tulu 45 46 kultuurimajade tulu 51 42 raamatukogude tulu 3 2 muud tulud 5 3 Tulud tervishoiust – haigla tulud 23 950 21 744 Tulud elamu- ja kommunaalmajandus tegevusest 63 570 Üüri- ja renditulud 244 251 Muu toodete ja teenuste müük 134 110 Riigilõivud 24 25 Kokku tulud majandustegevusest 27 786 25 451 LISA 15 MUUD TULUD tuhandetes eurodes 2012.a 2011.a Kasum põhivara müügist 5 20 Vee-erikasutus tasu 61 65 Muud erakorralised tulud 24 24 Maksu ja muude võlgade intressitulud 3 70 Kindlustushüvitised 3 11 Trahvid ja menetluskulude hüvitised 1 1 Kokku muud tulud 97 191


LISA 16 ANTUD TOETUSED tuhandetes eurodes 2012.a 2011.a a) Sotsiaaltoetused Toimetulekutoetused -1 480 -1 787 Muud sotsiaalabi toetused -40 -34 Toetused puudega inimestele -65 -60 Erijuhtudel toetustelt makstav sotsiaalmaks -14 -13 Õppetoetused -47 -45 Peretoetused -34 -28 Preemiad ja stipendiumid -1 -1 Kokku sotsiaaltoetused -1 681 -1 968 2012.a 2011.a b) Toetused tegevuskuludeks Ekspress Auto L bussi dotatsioon -349 -349 Järve Bussipark AS bussi dotatsioon -303 -303 MTÜ Allium toetused -150 -143 Spordiklubid toetused -257 -238 OÜ Õppekeskus Intellekt koolilõuna -22 -22 Järve Bussipark AS koolitransport -10 -10 Ekspress Auto L koolitransport -8 -7 Vekoolis OÜ saunadotatsioon -10 -3 Kuproest OÜ saunadotatsioon -4 -8 Alinego OÜ saunadotatsioon -2 -3 Mittetulundusühingutele toetused -2 -1 SA Ida-Viru Ettevõtluse Keskus toetused -5 -4 Politsei- ja Piirivalveamet toetused -1 0 SA Ida-Viru Kutsehariduskeskuse Fond toetused -1 -2 MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit õpilasürituste läbiviimiseks 0 -21 SA Jõhvi Lennuväli Toetus 0 -3 Kokku tegevuskuludeks -1 124 -1117 Bussi- ja saunadotatsioonid on 2011. aastal kajastatud subsiidiumidena 2012.a 2011.a c) Toetused põhivara soetuseks OÜ Õppekeskus Intellekt hoone renoveerimine 0 -4 OÜ Järve Biopuhastus linna ühiskanalisatsiooni

ehitus ja rekonstrueerimine -880 -254

Toetuse tagasinõue 0 30 AS Kohtla-Järve Soojus Kiige-Sõpruse soojustrass 0 -36 Kokku põhivara soetuseks -880 -264 d) Mittesihtotstarbelised toetused 2012.a 2011.a Linna spordiklubid spordiüritusteks -21 -18 Seltsitegevuseks toetused -12 -10 Mittetulundusühingud ürituste korraldamiseks 0 0 Volikogu haridus- ja spordikomisjoni eraldatud

toetused -5 -4

Kokku mittesihtotstarbelised toetused -38 -32


e) Liikmemaksud 2012.a 2011.a Eesti Linnade Liit -17 -17 MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit -10 -5 Eesti Haiglate Liit -7 -8 European Cities Against Drugs 0 -1 Eesti Muusikakoolide Liit -1 -1 Kokku liikmemaksud -35 -32 KOKKU ANTUD TOETUSED -3758 -3413


LISA 17 TÖÖJÕUKULUD Töötasukulud tuhandetes eurodes Keskmine

töötajate arv

(inimest)

Astme- ja

põhipalk

Lisatasud ja

tulemus- tasud

Puhkuse- tasud

Toetused ja

hüvitised

Kokku

Ametnikud Valitavad ja ametisse nimetatavad

ametnikud 6 -127 -21 -13 -10 -171

Kõrgemad ametnikud 6,8 -116 -23 -24 -14 -177 Vanemametnikud 56,6 -423 -91 -74 -80 -668 Nooremametnikud 5,6 -26 -8 -3 -2 -39 Kokku ametnikud 75 -692 -143 -114 -106 -1 055 Töötajad Juhid 148,14 -1 247 -164 -177 -73 -1 661 Tippspetsialistid 596,47 -2 704 -309 -323 -81 -3 417 Keskastme spetsialistid 600,37 -4 606 -282 -478 -152 -5 518 Töölised ja abiteenistujad 730,56 -3 119 -175 -298 -169 -3 761 Kokku töötajad 2 075,54 -11 676 -930 -1 276 -475 -14 357 Õpetajad 567,44 -3 186 -276 -630 -198 -4 290 Ajutised töötajad -341 Kokku töötasukulud 2 718 -15 554 -1 349 -2 020 -779 -20 043 Nõukogu ja juhatuse liikmetasud Koosseisuvälised töötajad

1,77 4,47

-139 0

0 0

-10 0

0 0

-149

Töötasukulud kokku 2 749 -14 936 -1 662 -2 027 -709 -20 192 Töötasukulude kapitaliseerimine 28 Maksude kapitaliseerimine 9 Erisoodustused tuhandetes eurodes 2012.a 2011.a Õppelaenude kustutamine -35 -42 Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis -26 -20 Esindus ja vastuvõtu kulud -6 -7 Muud erisoodustused -10 -8 Kokku erisoodustused -77 -77 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed tuhandetes eurodes Sotsiaalmaks töötasudelt -6 500 -6 392 Töötuskindlustusmaksed -272 -271 Sotsiaalmaks erisoodustustelt -38 -39 Tulumaks erisoodustustelt -25 -25 Kokku maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -6 835 -6 727 2012.a 2011.a 5-le linnavalitsuse liikmele maksti töötasu 140 148 21-le volikogu liikmele maksti hüvitist 35 35


LISA 18 MAJANDAMISKULUD tuhandetes eurodes 2012.a 2011.a Rajatiste majandamiskulud -3 783 -3 490 Meditsiini- ja hügieenitarvete kulu -5 363 -5 036 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -2 732 -2 394 Inventari kulud -961 -722 Toiduained ja toitlustusteenused -992 -959 Õppevahendite ja koolitusteenuste kulud -1 226 -1 175 Muud majandamiskulud -814 -662 Administreerimiskulud -393 -388 Koolituskulud -235 -278 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -319 -332 Kultuuri ja vaba aja sisustamise kulud -293 -252 Sõidukite ülalpidamiskulud -282 -262 Tootmiskulud -362 -323 Sotsiaalteenused -205 -188 Teavikute ja kunstiesemete kulu -75 -74 Uurimis- ja arendustööde kulud -55 -27 Lähetuskulud -21 -18 Eri- ja vormiriietus -71 -25 Erivarustuse ja erimaterjali kulu -10 -6 Masinate seadmete majandamiskulud -11 -5 KOKKU -18 203 -16 616 Majandamiskulude jaotus tegevusalade lõikes on toodud LISAs 20.


LISA 19 MUUD TEGEVUSKULUD tuhandetes eurodes A.MAKSU-, LÕIVU- JA TRAHVIKULUD 2012.a 2011.a Käibemaksukulu tegevuskuludelt -2 659 -2 396 Käibemaksukulu põhivara soetuselt -2 093 -1 435 Riigilõivu kulud -3 -1 Saastetasud -16 -17 Maamaks -1 -1 Ettevõtte tulumaks -2 -1 Trahvid -5 -5 Maksuvõlalt arvestatud intressid 0 0 Kohtuotsuse alusel väljamõistetud nõuded -3 -3 Muud maksud 0 0 Kokku maksu-, lõivu- ja trahvikulud -4 782 -3 859 B. MUUD KULUD Muud ebatavalised kulud -4 -14 Kahjutasud ja viivised -1 -18 Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu -39 -116 Kokku muud kulud -44 -148 KOKKU MUUD TEGEVUSKULUD -4 826 -4 007

LISA 20 TÖÖJÕU KULUDE JA MAJANDAMISKULUDE JAOTUS TEGEVUSALADE JÄRGI tuhandetes eurodes

Tegevusvaldkond 2012.a 2011.a 2012.a 2011.a Töötajate

arv Töötasukulud Töötajate

arv Töötasukulud Majandamiskulud

Haridus 1 114 -6 947 1 178 -6 995 -3 591 -3 241 Vaba aeg, kultuur, religioon

325 -1 775 318 -1 687 -1 021 -1 058

Majandus 28 -174 27 -143 -3 852 -3 365 Sotsiaalne kaitse 156 -897 162 -924 -647 -609 Üldised valitsussektori teenused

84 -1 125 85 -1 116 -265 -238

Elamu- ja kommunaalmajandus

5 -21 7 -23 -949 -868

Keskkonnakaitse 0 0 -34 -36 Tervishoid 1 012 -9 225 973 -8 781 -7 844 -7 201 Avalik kord ja julgeolek

0 0 0 0 0 0

Kokku 2 724 -20 164 2 750 -19 669 -18 203 -16 616 Töötajate arv on kajastatud keskmise töötajate arvuna taandatuna täistööajale.


LISA 21 ERALDISED JA TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED tuhandetes eurodes 2012.a 2011.a 1) Tingimuslikud kohustused Rendikohustused 68 83 Kohustus seoses kohtuprotsessiga IVKH-s 70 64 Kohustus seoses kohtuvälise vaidlustustega IVKH-s 26 0 Kaasfinantseerimise kohustus ühisveevarustuse renoveerimise projekti raames Järve Biopuhastus OÜ-ga 6 339 7 492 Muud kohustused - med.seadmed 258 381 Kokku tingimuslikud kohustused 6 761 8 019,8 2) Sõlmitud hankelepingud põhivara soetuseks ja renoveerimiseks 8 954 21 622 Sõlmitud hankelepingutena on kajastatud seisuga 31.12.2012. a ehitus- ja rekonstrueerimistööd, samuti muud põhivara soetamiseks ja hooldamiseks sõlmitud lepingud summas 8 954 tuhat eurot:

- uue haigla ehitusega seotud kohustused 2 495 tuhat eurot; - med.seadmete ostu ja hooldusega seotud kohustused 2 320 tuhat eurot; - linna teede ja tänavate korrashoid 3 943 tuhat eurot; - muud kohustused 196 tuhat eurot. -

Kohustused seoses kohtuprotsessiga Ida-Viru Keskhaigla on kostjaks kahes tsivillasjas, kus kahjunõue summas kokku on 70 tuhat eurot. Juhatuse hinnangul on nõude rahuldamise tõenäosus alla 50%. Arvestades nõude rahuldamise väikest tõenäosust ning kohtuprotsessi pikka ajalist lulgu ei pea juhatus otstarbekaks hagiga seotud võimaliku kulutust bilansis kajastada. Kohustused seoses kohtuvälise vaidlustustega Kohustused seoses kohtuväliste vaidlustustega on kokku 26 tuhat eurot. Juhatuse hinnangul on nõude rahuldamise tõenäosus alla 50%. Kaasfinantseerimise kohustus Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse renoveerimise projekti nr 2.1.0101.09-0036 Kohtla-Järve linna ja Järve Biopuhastus OÜ vahelise sihtfinantseerimise lepingu eeldatava maksegraafiku 2011-2014.a järgne bilansiline kohustus.

LISA 22 BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED 2013. aasta märtsis võttis SA Ida-Viru Keskhaigla ehitajalt vastu Puru uue aktiivkorpuse, mis on tähtsündmus haigla tegevuses. 2013. aastal sõlmiti investeerimislaen summas 6,5 miljonit eurot, mis võetakse välja osadena ja tagasimakseid alustatakse 3 aasta pärast. Intresside tasumine on igakuiselt ja intressimäär on euribor + 1,33%. Laenu tagatiseks seati kinnistule esimese järjekoha hüpoteek Nordea Banki’i kasuks.


LISA 23 SEOTUD OSAPOOLED Informatsiooni saamiseks tehingutest seotud osapooltega väljastati informatsiooni kogumise leht kõigile volikogu liikmetele, linnavalitsuse liikmetele, linna hallatavate asutuste juhtidele ja konsolideerimisgruppi kuuluvate SA-te ja äriühingute juhatuste ja nõukogu liikmetele. Saadud informatsiooni alusel võib öelda, et tehinguid, mis erineksid tavahinnast, seotud osapooltega ei toimunud. Seotud osapoolte nimekiri:

• OÜ Portlifgrupp; • MTÜ Ida-Viru Elukestva Arengu Keskus “Progress”; • MTÜ Sompa Rahvamaja; • OÜ Fairtop; • OÜ Palvari Keskus; • MTÜ Spordiklubi Rovesnik; • OÜ Ars Longa; • OÜ MedTravel Eesti. • KÜ Kohtla-Järve Sõpruse 15 • KÜ Sõle 11 • AS Metrosert • MTÜ Kohtla-Järve Pere- ja Lapsetoetuskeskus • TÜ Fermiid.


LISA 24 KONSOLIDEERIMATA FINANTSARUANDED Konsolideerimata bilanss tuhandetes eurodes 31.12.2012 31.12.2011

korrigeeritud Varad 35 115 37 636 Käibevara 4 614 4 673 Raha- ja pangakontod 2 303 1 801 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 1 470 1 355 Muud nõuded ja ettemaksed 841 1 517 Varud 0 0 Müügiootel põhivara 0 0 Põhivara 30 501 32 963 Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 2 796 2 798 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 167 116 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 1 0 Materiaalne põhivara 27 357 29 850 Immateriaalne põhivara 6 10 Kinnisvara investeeringud 116 130 Muud nõuded ja ettemaksed 58 59 Kohustused ja netovara 35 115 37 636 Lühiajalised kohustused 4 249 5 065 Saadud ,aksude, lõivude ja trahvide ettemaksed 4 0 Võlad hankijatele 769 577 Võlad töövõtjatele 1 509 1 475 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 1 039 1 042 Laenukohustused 928 1 971 Sihtfinantseerimine 0 0 Pikaajalised kohustused 11 412 8 946 Laenukohustused 11 412 8 946 Netovara Aruandja omanikule kuuluv netovara 19 454 23 625 Reservid 19 19 Akumuleeritud ülejääk (puudujääk) 23 746 22 939 Aruandeperioodi tulem -4 311 667


Konsolideerimata tulemiaruanne tuhandetes eurodes 2012.a 2011.a Tegevustulud 31 672 34 458 Maksud 15 193 13 872 Tulumaks 15 050 13 732 Omandimaksud 132 125 Maksud kaupadelt ja teenustelt 11 15 Kaupade ja teenuste müük 2 842 2 831 Riigilõivud 24 28 Tulud majandustegevusest 2 818 2 803 Saadud toetused 13 547 17 584 Muud tulud 90 171 Kasum-kahjum põhivara ja varude müügist 5 22 Muud tulud varadelt 61 132 Trahvid 0 1 Eespool nimetamata muud tulud 24 16 Tegevuskulud -35 756 -33 481 Antud toetused -5 934 -4 914 Sotsiaaltoetused -1 681 -1 968 Muud toetused -4 253 -814 Tööjõukulud -14 525 -14 508 Majandamiskulud -9 703 -8 880 Muud kulud -1 787 -2 402 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -3 807 -3 845 Aruandeperioodi tegevustulem -4 084 977 Finantstulud ja –kulud -227 -310 Intressikulu -221 -266 Tulem osalustelt -11 -52 Tulu hoiustelt 1 6 Muud finantstulud ja –kulud 4 2 Aruandeperioodi tulem -4 311 667


Konsolideerimata rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes 2012.a 2011.a

korrigeeritud Aruandeperioodi tegevustulem -4 084 977 Korrigeerimised Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 3 807 3 845 Käibemaks põhivara soetuseks 230 896 Kasum-kahjum põhivara müügist -5 -22 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -581 -3 669 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 2 549 314 Korrigeerimine kapitalirendile andmisega 0 -60 Korrigeeritud tegevustulem 1 915 2 281 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 54 -233 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 186 -114 Kokku rahavood põhitegevusest 2 155 1 934 Rahavood investeerimistegevusest -2 864 -2 964 Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -1 096 -5 601 Laekunud põhivara müügist 16 83 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 1 109 2 822 Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -2 898 -277 Laekunud intressid 5 9 Rahavood finantseerimistegevusest 1 211 474 Saadud laenud 3 638 1 632 Laenude tagasimaksed -2 215 -892 Kapitalirendi tagasimaksed 0 0 Makstud intressid -212 -266 Makstud muu finantskulu 0 0 Puhas rahavoog 502 -556 Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses 1 801 2 357 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus 2 303 1 801 Raha ja selle ekvivalendi muutus 502 -556


Konsolideerimata netovara muutuste aruanne tuhandetes eurodes Reservid Akumuleeritud Kokku ülejääk (puudujääk) Netovara seisuga 31.12.2010a 19 22 804 22 823 Põhivara ümberhindlus 135 2011.a tulem 667 Netovara seisuga 31.12.2011.a 19 23 606 23 625 Sihtfinantseerimise põhimõtete muutus 59 Põhivara ümberhindlus -4 311 2012.aasta tulem 81 Netovara seisuga 31.12.2012.a 19 19 435 19 454


LISA 25 SELGITUSED EELARVE TÄITMISE ARUANDE KOHTA Linnaeelarve sisuks on eelarveaasta kavandatavate tulude arvelt linna ülesannete täitmiseks ettenähtud kulutuste määramine vastavalt riigi ja linna õigusaktidele. Kohtla-Järve linnaeelarve on koostatud kassapõhisel printsiibil ning see ei ole konsolideerimata finantsaruannetega võrreldav. Eelarve koostamise aluseks on linna arengukava ning eelarvestrateegia ja eelarve koostamise, kinnitamise avalikustamise ja täitmise kord. Eelarve koosneb eelarveaastaks kavandatud tuludest, nende arvelt linna ülesannete täitmiseks ettenähtud kuludest ja kulude katteks kasutatud finantseerimistehingutest. 2012. aasta eelarve tulude kavandamisel lähtuti Rahandusministeeriumi prognoosist. Aasta jooksul võeti vastu 4 lisaeelarvet, millega eelarve põhitegevuse tulude mahtu suurendati 1 324,259 tuhande euro võrra. Füüsilise isiku tulumaksu laekumist suurendati 900 tuhande euro võrra. Põhitegevuse kulude eelarveid suurendati aasta jooksul 1 166,676 tuhande euro võrra. Finantseerimistehingud vähendati 1 813,464 tuhande euro võrra. Investeerimistegevus vähendati 1 655,881 tuhande euro võrra. Kohtla-Järve linnaeelarve põhitulude mahtu mõjutavad oluliselt maksutulud, kuna nenda osakaal on 48,7% ning riigilt ja riigiasutustelt saadud toetused, kuna nende osakaal moodustab eelarve tuludest ligi 41,5%. Põhilised linnaeelarve tulude allikad on füüsiliselt isikult laekuv tulumaks, maamaks ja vee erikasutus õiguse tasu. Tulumaksu laekumist reguleerib Tulumaksuseadus ja Füüsilise isiku tulumaksu kohalikele omavalitsusüksustele eraldamise kord. 2009. aastal alates 01. aprillist vähendati KOV-le eraldamise määra 0,53% võrra.2012.aastal suurendati eraldiste määra 0.19% võrra. Tulumaksu laekumist mõjutab maksumaksjate arv ja nende brutotulu. 2012. aastal oli Kohtla-Järve linnas keskmine maksumaksjate arv 15 206 inimest (2011. aastal 14 872 inimest) ning keskmine kuu brutotulu oli 717 eurot (2011. aastal 673 eurot). Brutotulu kasvas aasta jooksul 6,5% võrra, maksumaksjate arv suurenes 334 inimese võrra. Maamaksu laekumist reguleerib Maamaksuseadus, maamaksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. 2012. aastal oli maamaksumäär 2,5% maa maksustamishinnast. Keskkonnatasude seaduse alusel laekub linna eelarvesse 50% vee erikasutuse tasust. Tasude laekumist mõjutavad tasu määrad ja vee kogused KOHTLA-JÄRVE LINNA 2012. AASTA EELARVE PÕHITULUDE TÄITMINE Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. jaanuari 2012. a määrusega nr 110 „Kohtla-Järve linna 2012. aasta eelarve kinnitamine” kinnitatud linna 2012. aasta eelarve põhitegevuse tulude maht oli 29 637, 992 tuhat eurot. 2012. aastal võeti vastu 4 lisaeelarvet: Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusega 28. märtsil 2012. a nr 116 – põhitegevuse tulude suurendamine 109 ,840 tuhat eurot, 27. juunil 2012. a nr 126 – põhitegevuse tulude suurendamine 159 ,779 tuhat eurot, 26 septembril 2012. a nr 133 – põhitegevuse tulude suurendamine 688, 756 tuhat eurot ja 19. detsembril 2012. a nr 148 – põhitegevuse tulude suurendamine 365 ,884 tuhat eurot. Lõppkokkuvõttes oli põhitegevuse tulude maht 30 962, 251 tuhat eurot. Võrreldes esialgse eelarvega on suurendatud füüsilise isiku tulumaksu laekumisi 900,000 tuhande euro võrra. Eelarve eelnõu koostamisel lähtuti konservatiivselt ning võttes aluseks Rahandusministeeriumi prognoosi kavandati füüsilise isiku tulumaksu kasvuks 2,3% ,tegelik aasta jooksul oli kasv 6,6% .Tulumaksu kasvu mõjutas põhiliselt brutotulu kasv ühe maksumaksja kohta mis oli 7% . Maksumaksjate arvu kasv oli 2,2%. Maamaksu laekumist suurendati 33, 696 tuhande euro võrra ja kohalikke makse vähendati 2, 231 tuhande euro võrra vastavalt tegelikule laekumisele. Tulusid kaupade ja teenuste müügist suurendati võrreldes kinnitatud eelarvega 133, 829 tuhande euro võrra, millest 112, 800 tuhat eurot oli laekumisi teistelt omavalitsustelt meie koolides ja lasteaedades õpivate laste eest. Toetusi suurendati aasta jooksul 241, 810 tuhande euro võrra, s.h. tasandusfondi 54, 779 tuhande euro võrra, eraldati sihtotstarbelisi toetusi projektide ja põhitegevuse kulude finantseerimiseks. Muud tulud suurenesid 47, 155 tuhade euro võrra.


Tasandusfondi suurenemise põhjuseks oli asjaolu, et eelarve kinnitamisel lähtuti arvestuslikust numbrist, kuna see oli Vabariigi Valitsuse poolt veel kinnitamata. Sihtotstarbeliste toetuste suurendamine aasta jooksul on tingitud sellest, et oli suurendatud Haridus-ja Teadusministeeriumilt riigipoolne toetus noortelaagri tegevuseks, alaealise komisjoni töö korraldamiseks, eesti keele õppe korraldamiseks lasteaedades, eesti keele aineõppe korraldamiseks ja koolispordi korraldamiseks. Sotsiaalministeeriumilt Madala Läve Keskuse finantseerimiseks ja KOV-lt transporditoetuseks. Projektide finantseerimiseks suurendati toetusi valitsussektorisse kuuluvatelt sihtasutustelt ja muudelt residentidelt. Toimetulekutoetusteks vahendeid vähendati aasta jooksul 36, 878 tuhande euro võrra ja sotsiaaltoetuste- ja teenuste korraldamiseks ettenähtud vahendeid 8, 182 tuhande euro võrra. 2012. aasta eelarve tegelikud põhitegevuse tulud olid 30 964,364 tuhat eurot, 100% lõplikust eelarvest, maksude osas oli ületäitmine 31,608 tuhat eurot, millest 30,790 tuhat eurot füüsiliselt isikult tulumaksu laekumine. Võrreldes 2011. aastaga kasvasid eelarve tulud 985,384 tuhande euro võrra. 1 243,634 tuhande euro võrra (9,1%) kasvas füüsiliselt isikult tulumaksu laekumine. Tulumaksu laekumise kasv oli tingitud maksumaksjate brutotulu suurenemisega 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga, brutotulu kasvas 6,5%, keskmine maksumaksjate arv 334 inimese võrra. Maamaksu laekus 562 euro võrra rohkem lõplikus eelarves kavandavatust. Kohalike maksude laekumine 254 euro võrra väiksem lõplikus eelarves kavandavatust. Nende osakaal maksudest on alla 1%. Eelarve tulud kaupade ja teenuste müügilt olid 37, 348 tuhande euro võrra väiksemad kui lõplikus eelarves ettenähtud . Vähem lõplikus eelarves kavandatust laekus tulusid majandustegevusest haridusasutustel 17, 922 tuhande euro võrra, kultuuriasutustel 12, 975 tuhande euro võrra ja spordi –ja vabaaja asutustel 13,208 tuhande euro võrra. Rohkem laekus tulusid riigilõivu eest ehituslubade väljastamise eest 2, 992 tuhande euro võrra ja kohatasud haridusasutustele teistelt omavalitsustelt 9, 044 tuhande euro võrra.

Võrreldes 2011 aastaga eelarve tulud kaupade ja teenuste müügilt kasvasid haridusasutuste majandustegevusest saadud tulude arvelt 28, 641 tuhande euro võrra ja kultuuriasutuste majandustegevusest saadud tulude arvelt 13, 315 tuhande euro võrra. Laekumised teistelt omavalitsustelt kohatasu eest vähenesid 6,206 tuhande euro võrra. Kohtla-Järve linna koolides õpib 486 (2011. aastal – 503) teiste omavalitsuste last, 107 (2011. aastal – 97) teiste omavalitsuste last käib Kohtla-Järve lasteaedades. Muude kaupade ja teenuste müügilt laekus 2012. aastal 12,415 tuhande euro võrra väem kui mullu põhiliselt varade renditasu arvelt. Toetuste osas laekus rohkem lõplikus eelarves planeeritust toetusi projektide finantseerimiseks mitteresidentidelt 3,762 tuhat eurot, Haridus-ja Teadusministeeriumilt 80 eurot ja Kultuuriministeeriumilt 3,565 tuhat eurot. Täiendavalt laekus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt 13,893 tuhat eurot ühistranspordi infrasrtuktuuri objektide korrashoiuks. Muud tegevuskulud olid 2,004 tuhat eurot suuremad lõplikus eelarves planeeritust täiendavate kindlustus hüvitiste laekumise arvelt. Muud tegevuskulud olid 30, 113 tuhat eurot suuremad, kui 2011.aastal. 1, 961 tuhat eurot vee erikasutuse eest saadud vahendite arvelt ja 29,139 tuhat eurot muude tulude (kindlustus hüvitised) arvelt. 2012.AASTAEELARVEPÕHITEGEVUSKULUDETÄITMINE Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. jaanuari 2012. a määrusega nr 110 „Kohtla-Järve linna 2012. aasta eelarve kinnitamine” oli kinnitatud linna 2012. aasta eelarve põhitegevuse kulude maht oli 29 940, 804 tuhat eurot. 2012. aastal võeti vastu 4 lisaeelarvet: Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusega 28. märtsil 2012. a nr 116– põhitegevuse kulude suurendamine 97, 028 tuhat eurot, 27. juunil 2012. a nr 126 – põhitegevuse kulude suurendamine 51, 031 tuhat eurot, 26 septembril 2012. a nr 133 – põhitegevuse kulude suurendamine 683, 043 tuhat eurot ja 19. detsembril 2012. a nr 148 – põhitegevuse kulude suurendamine 335, 574 tuhat eurot. Lõppkokkuvõttes oli põhitegevuse kulude maht 31 107, 480 tuhat eurot.


Põhitegevuse kulusid suurendati aasta jooksul 1 166, 676 tuhande euro võrra, seal hulgas antavaid toetusi põhitegevuse kuludest suurendati 135,328 tuhande euro võrra,millest 116 ,583 tuhande euro võrra suurendati soojsmajanduse dotatsiooni. Linnamajanduse kulusid suurendati 716, 283 tuhande euro võrra s.h teede ja tänavate jooksvat ja auguremonti 512, 026 tuhat eurot, liikluskorraldust (liiklusmärkide paigaldust ja tänavate markeerimist) 74, 195 tuhande euro võrra ja soojamajanduse kulusid 164, 650 tuhande euro võrra. Eelarve eelnõu koostamisel olid need kulud kavandatud vastavalt sellele kuidas eelarve tulud võimaldavad. Võimaluse tekkimisel tehti täiendavaid lisa hooldustöid. Keskkonnakulude eelarvet suurendati 21, 000 tuhande euro võrra linna omandis olevate katlamajade saastetasu tasumise kulude atvelt. Elamu-ja kommunaalmajanduse kulude eelarvet suurendati 40, 988 tuhande euro võrra, millest 21, 600 tuhande euro võrra tänavavalgustuse seadmete jooksva remondi kulusid, 14, 597 tuhande euro võrra muu elamu-ja kommunaalmajanduse kulusid (OÜ Oru Kodu kohtu kulude tasumiseks) ja 7, 893 tuhande euro võrra munitsipaaleluruumide kulusid linna poolt päritud korterite kommunaal teenuste tasumiseks. Vabaaja, kultuuri ja religiooni kulude eelarvet suurendati 183, 854 tuhande euro võrra, hariduskulude eelarvet suurendati 278, 509 tuhande euro võrra, kuna lisatulude laekumisega tekkis võimalus suurendada linnavalitsuse hallatavate asutuste majandamiskulusid (põhiliselt jooksva remondi ja inventari soetuse kulusid),kuna eelarve eelnõu koostamisel vahendeid ei olnud piisavalt. Sotsiaalsekaitse kulude eelarve vähenes 28, 842 tuhande euro võrra toimetulekutoetuse vahendite vähenemise arvelt 35, 771 tuhande euro võrra, lastekodu kulude eelarve vähenemise arvelt 36, 259 tuhande euro võrra seoses laste arvu vähenemisega ja Sotsiaahoolekandekeskuse majandamiskulude arvelt 19, 200 tuhande euro võrra. Puuetega inimeste sotsiaalse hoolduse kulud suurenesid 10, 993 tuhande euro võrra ja puuetega inimestele osutavate asutuste kulude eelarvet suurendati 31, 065 tuhande euro võrra. Põhjuseks oli teenust vajavate inimeste arvu suurenemisega. Põhitegevuse kulude tegelik täitmine oli 93,8%. 2012. AASTA TEGEVUSKULUD VALDKONNITI


Põhitegevuskulud olid väiksemad lõplikus eelarves planeeritud mahust 1 916, 495 tuhande euro võrra, sh. - üldvalitsemiskulud 8, 926 tuhande euro võrra; - majanduskulud 47, 523 tuhande euro võrra; - elamu- ja kommunaalmajanduse kulud 36, 558 tuhande euro võrra; - vaba aja, kultuuri- ja religiooni kulud 296, 508 tuhande euro võrra; - hariduskulud 359, 144 tuhande euro võrra; - sotsiaalse kaitse kulud 1 139, 623 tuhande euro võrra; - keskkonnakaitse 28, 182 tuhande euro võrra. Majanduskuludes jäid kasutamata liikluskorralduse kulud (8, 001 tuhat eurot), vahendid soojamajanduse soojustrasside jooksvaks remondiks (14, 045 tuhat eurot) ja üldmajanduse projektide kulud ( 23, 070 tuhat eurot) detailplaneeringute lõpetamata tööde tasumata vahendid. Elamu- ja kommunaalmajanduse kulude alatäitmine on põhjendatud munitsipaaleluruumide kulude kokkuhoiust (10, 487 tuhat eurot), veevarustuse tuletõrjevee kulude kokkuhoiust(18, 258 tuhat eurot) tänavavalgustuse kulude avariitööde kokkuhoiust (4, 182 tuhat eurot) ja sauna dotatsiooni kulude kokkuhoiust (3, 485 tuhat eurot). Haridusasutuste tegevuskulude kokkuhoid tekkis detsembrikuu personalikulude kasutamise vajadusega 2013. aasta jaanuarikuus (detsembrikuu eest arvestatud töötasu ja maksude tähtaeg on 10. jaanuar). Kokkuhoid 166, 694 tuhat eurot oli riigieelarvest eraldatavate vahendite jääk ja 78, 078 tuhat eurot koolide ja lasteaedade majandustegevusest saadud tulu vahendid. Need vahendid on ülekantud 2013. aasta eelarvesse. Vaba aja ja kultuuriasutuste personalikulude osas tekkis ökonoomia samadel põhjustel kui haridusasutustel. Linnavalitsuse hallatavatel asutustel jäid kasutamata ka 113, 674 tuhat eurot – tulud majandustegevusest, mis kanti üle 2013. aasta eelarvesse. Sotsiaalse kaitse tegevuskulude kokkuhoiu põhjuseks oli see, et puuetega inimestele osutatavate teenuste asutuste kuludest jäi kasutamata 211, 475 tuhat eurot, kuna aasta jooksul vähenes neid teenuseid vajavate inimeste arv. Toimetulekutoetuse ja sotsiaalteenuste korraldamiseks ja arendamiseks ettenähtud kuludes jäi kasutamata 756, 268 tuhat eurot. Sotsiaalhoolekande asutustel olid kasutamata jäägid 2012. aasta detsembrikuu töötasude ja maksude vahendid ja Vanurite Hooldekodu toitlustuskulude vahendid, mis kasutati 2013. aasta jaanuaris. KOHTLA-JÄRVE LINNA 2012. AASTA TEGEVUSKULUD MAJANDUSLIKU SISU JÄRGI


Antavad toetused põhitegevuse kuludest moodustasid 3 411,095 tuhat eurot 11,7% 2012. aasta eelarve tegelike põhitegevuse kuludest. Nendest 14,8% (505,093 tuhat eurot) soojamajanduse dotatsioon Sompa ja Kukruse linnaosade elanikele, kus soojakulude omahind ületab linna keskmise hinna; 18,3% (625, 557 tuhat eurot) ühistranspordi dotatsioon; 8,1% (277, 040 tuhat eurot) toetused spordiklubidele; 43,4% (1 479, 524 tuhat eurot) toimetulekutoetus; 6,3% (213,779 tuhat eurot) muud sotsiaaltoetused; 4,3% (145,722 tuhat eurot) narkomaania leviku ennetamise keskuse sihtfinantseerimine. Võrreldes lõpliku eelarvega tegelikud antavad toetused põhitegevuseks olid 609,688 tuhat eurot väiksemad.Kasutamata jäid toimetulekutoetuste( 445,444 tuhat eurot) ja puuetega inimestele teenuste osutavate asutuste (8127,775 tuhat eurot) vahendit. Põhitegevuse kulude maht on 829, 764 tuhat euro võrra suurem kui mullu. 2012. aasta eelarve tegevuskulud olid 25 779, 890 tuhat eurot, 958, 020 tuhat eurot suuremad kui 2011. aastal ja antavad toetused tegevuskuludeks olid 3 411, 095 tuhat eurot, 118, 256 tuhande euro võrra väiksemad kui mullu. 2012. aastal personalikulud suurenesid vaid 5,9% võrra võrreldes 2011. aastaga. 2012. AASTA INVESTEERIMISTEGEVUS 2012 aasta lõpuks investeerimistegevuse mahtu vähendati 1 655,881 tuhande euro võrra. 2 504,728 tuhande euro võrra vähendati põhivara soetust, 1 379,368 tuhande euro võrra vähendati põhivara soetamiseks antavat sihtfinantseerimist ja 2 364,153 tuhande euro võrra vähendati põhivara soetamiseks saadavat sihtfinantseerimist. Põhivara soetamise mahu vähendamise põhjuseks oli esialgselt kavandatud Kultuurikeskuse hoone renoveerimise edasi lükkamine 2013 aastasse ja tänavavalgustuse renoveerimise ärajätmine Rahandusministeeriumilt finantseerimise keeldumise põhjusel. Põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimise vähenemise põhjuseks on veesüsteemide renoveerimise projekti tööde teostamise graafiku muutmine. Põhivara soetamiseks saadavat sihtfinantseerimist vähendati Kultuurikeskuse hoone renoveerimise ja linnakeskuse väljakujundamise projektide toetuste vähenemise põhjusel. 2012. aasta tegelik investeerimistegevus oli 2 696,937 tuhat eurot. Sissetulekute maht oli 1 716, 243 tuhat eurot, millest 1 694,185 tuhat eurot põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine (1 252,772 tuhat eurot SA-lt EAS tööstusala juurdepääsutee ehitamiseks, 50,000 eurot Kultuuriministeeriumilt raamatukogu hoone renoveerimiseks ja 348,427 tuhat eurot rohelise investeerimisskeemi finantseerimiseks). Investeerimistegevuse väljaminekud olid 1 296,412 tuhat eurot põhivara soetamiseks, 2 904,957 tuhat eurot põhivara soetamiseks antav sihtfinantseerimine ja 211,811 tuhat eurot laenude intresside tasumiseks. Põhivara soetamiseks antav sihtfinantseerimine oli 1 748,526 tuhat eurot Sompa ja Kukruse linnaosade soojustrasside renoveerimiseks ja 1 152,753 tuhat eurot veesüsteemide renoveerimiseks. Põhivara soetamise kulud – 555,108 tuhat eurot haridusasutuste hoonete renoveerimine, 170,762 tuhat eurot sotsiaalhoolekande asutuste hoonete renoveerimine, 445,158 tuhat eurot kultuuri-, spordi- ja vabaaja asutuste hoonete renoveerimine ning 82,858 tuhat eurot Kultuurikeskuse hoone rekonstrueerimiseks projekti koostamine ja 177,592 tuhat eurot linnakeskuse väljakujundamise projekti finantseerimine. Linnavalitsuse hallatavate asutuste hoonetel teostati päästeameti ettekirjutuse täitmise töid ja hoonete soojustamise töid. Linnamajanduse investeeringute kulud on Endla tänava soojustrassi renoveerimine 65,835 tuhat eurot ja Kukruse katlamaja seadmete renoveerimine 3,574 tuhat eurot. Elamumajanduse investeeringute kulud olid munitsipaalelumaja, aadressil Jaaniku tn 2, fassaadi renoveerimne 40,655 tuhat eurot . 2012. AASTA FINANTSEERIMISTEGEVUS Finantseerimistehingute maht oli 1 422,615 tuhat eurot, millest 4 137,639 tuhat eurot on kohustuste suurendamine (laenu võtmine), s.h 350,000 tuhat eurot sildfinantseerimise laen projekti „Järve linnaosa linnakeskuse väljakujundamine“ rahastamiseks, 1 811,383 tuhat eurot soojutrasside renoveerimiseks ja 322,399 tuhat eurot kultuuri-, hariduse- ja sotsiaalhoolekande asutuste hoonete renoveerimiseks.


Kohustuste vähenemine (laenude tagastamine) on 2 715,024 tuhat eurot. 1 141,743 tuhat eurot 2011. aastal võetud sildfinantseerimise laenu tagastamine ja 244,153 tuhat eurot 2012. aastal võetud sildfinantseerimise laenu tagastamine ning 829,128 tuhat eurot eelnevatel aastatel võetud laenude tagastamiseks. 500,000 tuhat eurot oli ettenähtud rahavoogude juhtimiseks. 2012 aasta lõplikus eelarves finantseerimistehingute maht vähenes 1 813,465 tuhat eurot, millest kohustuste suurenemine vähenes 1 463,464 tuhande euro võrra. 1 888,059 tuhande euro võrra vähenes vajadus laenu võtmises KIK-lt veetrasside rekonstrueerimiseks seoses tööde graafiku muutmisega. Kohustuste vähenemine suurenes 350 tuhande euro võrra sildfinantseerimise laenu arvelt seoses projektide rahastamise vajadusega. Tegelik finantseerimise maht oli suurem planeeritust 105,847 tuhande euro võrra sildfinantseerimise laenu tagastamise arvelt, kuna EAS-lt jäi linnakeskuse väljakujundamise projekti rahastamise vahendid laekumata. Laenukoormus ja muud kohustused 01. jaanuari 2013. aasta seisuga olid 32,5%. 2012 AASTA LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS Likviidsete varade muutus on 499, 056 tuhat eurot seoses 31.12.2012. aasta üleminevate rahaliste vahendite jäägid (2 293,103 tuhat eurot) olid suuremad kui jäägid 1.01.2012. aasta seisuga (1 794,047 tuhat eurot). 2012. aasta lõpuks 756,268 tuhat eurot oli toimetulekutoetuse ja sotsiaalteenuste korraldamise vahendite kulutamata üleminev jääk,mis suurenes võrreldes 2012 aasta algusega 231,696 tuhande euro võrra. Riigieelarvest eraldatavate vahendite jääk haridusele oli 166,694 tuhat eurot. 264,602 tuhat eurot linnavalitsuse asutuste tulud majandustegevusest ja 348,030 tuhat eurot investeeringuteks ettenähtud kasutamata vahendid. Vaba jääk oli 445,993 tuhat eurot.Võrreldes 2012 aasta algusega suurenes vaba jääk 352,966 tuhande euro võrra.Need vahendid on suunatud 2013. aasta eelarve põhitegevuse kulude ja investeeringute katteks. Eelarve kassalise täitmise aruandes ei kajastu Vanurite Hooldekodu klientide isiklikud rahalised vahendid summas 10,209 tuhat eurot. Eelarve täitmise aruandes kajastatakse muutus kassas ja hoiustes suurenemise puhul miinusmärgiga ja vähenemise puhul plussmärgiga.


VANDEAUDIITORI JÄRELDUSOTSUS 125

KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUS

MAJANDUSAASTA ARUANNE 2012

Kohtla-Järve Linnavalitsuse liikme allkiri 2012. a majandusaasta aruandele.

Ljudmila Jantšenko Aselinnapea finantsküsimustes linnapea kohustes „28”. mai 2013. a

ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE 126

Documents

MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMIST · PDF fileKohtla-Järve linna 2012. aasta majandusaasta ... Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud rida ... Statistikaameti esialgsel