MAJANDUSAASTA ARUANNE - Kuressaare · PDF fileRAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ... aastal 2 091 800 eurot ja 2012. aastal 1 700 800 eurot. ... Statistikaameti

MAJANDUSAASTA ARUANNE

Konsolideerimisgrupp Kuressaare linn

Registrikood 75023266

Aadress Tallinna 10

Kuressaare

93819

Saare maakond

Telefon 372 45 50 500

E-post [email protected]

Veebilehe aadress www.kuressaare.ee

Aruandeaasta algus 01.01.2016

Aruandeaasta lõpp 31.12.2016

Audiitor Assertum Audit OÜ

mailto:[email protected]

http://www.kuressaare.ee/

Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016

2

SISUKORD

TEGEVUSARUANNE .............................................................................................................. 3

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................................................................... 35

Konsolideeritud bilanss ........................................................................................................ 35

Konsolideeritud tulemiaruanne............................................................................................. 36

Konsolideeritud rahavoogude aruanne ................................................................................. 37

Konsolideeritud netovara muutuste aruanne ........................................................................ 38

Eelarve täitmise aruanne ....................................................................................................... 39

Lisa 1 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud

arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................. 40

Lisa 2 Raha ....................................................................................................................... 48

Lisa 3 Maksud ................................................................................................................... 48

Lisa 4 Nõuded ostjate vastu .............................................................................................. 49

Lisa 5 Muud nõuded ja ettemaksed .................................................................................. 49

Lisa 6 Konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused ............................................................. 50

Lisa 7 Varud ...................................................................................................................... 51

Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud ....................................................................................... 52

Lisa 9 Materiaalne põhivara .............................................................................................. 54

Lisa 10 Immateriaalne põhivara ........................................................................................ 57

Lisa 11 Võlad tarnijatele .................................................................................................. 57

Lisa 12 Võlad töövõtjatele ................................................................................................ 57

Lisa 13 Muud kohustused ja saadud ettemaksed .............................................................. 58

Lisa 14 Laenukohustused .................................................................................................. 58

Lisa 15 Sihtfinantseerimine .............................................................................................. 62

Lisa 16 Kaupade ja teenuse müük .................................................................................... 64

Lisa 17 Muud tulud ........................................................................................................... 64

Lisa 18 Antud toetused ..................................................................................................... 65

Lisa 19 Tööjõukulud ......................................................................................................... 66

Lisa 20 Muud tegevuskulud .............................................................................................. 68

Lisa 21 Tegevuskulude jaotus tegevusalade järgi ............................................................. 69

Lisa 22 Tingimuslikud kohustused ................................................................................... 70

Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega ............................................................................... 70

Lisa 24 Bilansipäevajärgsed sündmused ......................................................................... 71

Lisa 25 Kuressaare Linnavalitsuse konsolideerimata aruanded ....................................... 72

Bilanss ................................................................................................................. 72

Tulemiaruanne ..................................................................................................... 73

Rahavoogude aruanne ......................................................................................... 74

Netovara muutuste aruanne ................................................................................. 75

Lisa 26 Selgitused eelarve täitmise aruande juurde .......................................................... 76

Kuressaare linna konsolideerimisgrupi koosseis...............................................................79


3

TEGEVUSARUANNE

Linnapea pöördumine

Kuressaare linn ja kogu Saaremaa on suurtes muutustes. Need muutused on aga

hädavajalikud, kui vaadata kõike seda, mis toimub meie ümber Eestis, Euroopas ja tegelikult

kogu maailmas. Sellistes tõmbetuultes saavad olla edukad vaid need, kes suudavad

muutustega kõige kiiremini kohaneda. Kuressaare ja Saaremaa seda kindlasti soovivad.

Muudatused on ennekõike seotud haldusreformiga, aga kindlasti jätab maakonna keskusele

oma jälje Saare maavalitsuse teatud ülesannete ületulek uuele omavalitsusele. Oleme aga koos

kõigi maakonna omavalitsusjuhtidega neid muudatusi tänaseks üle kolme aasta ette

valmistanud ja seda kõik selleks, et uus omavalitsus saaks 1. jaanuaril 2018 tööd alustada.

Vaadates aga tagasi aastale 2016 just Kuressaare inimese ja meie linna külastaja silmade läbi,

saab rõõmuga tõdeda – oli teguderohke aasta.

Eelmisel aastal said alguse mitmed projektid, mille tulemused kuressaarlasi juba

rõõmustavad: avatud noortekeskuse Noortejaam valmimine bussijaamas, mitme olulise parkla

ehitamine, Raegalerii renoveerimine, lossikraavide puhastamine, kunstmurukattega jalgpalli-

staadioni uuendamine ja Musumännikusse discgolfi pargi 12 raja valmimine kaasava eelarve

abil.

Eelmisel aastal tõstsime ka linna süsteemist palka saavate inimeste töötasusid 5–10%. 2016.

aastal läks Kuressaare linn üle arvepidamissüsteemile Envoice, mis on oluliselt lihtsustanud

meie raamatupidajate tööd.

Samas on mitmed eelmisel aastal alustatud projektid veel pooleli. 2016. aastal alustati

Tallinna tänava, meie linna esindustänava ja peasissepääsu renoveerimist ja need tööd

kestavad kuni 2017. aasta suveni.

Mullu said mitmed Kuressaarega seotud projektid rahastusotsuse. Ühtegi objekti ei ole veel

ehitama hakatud, aga on oluline, et positiivsed vastused rahastuste osas on EAS-ilt või

vastavast ministeeriumist tulnud. Seega on alustatud projekteerimistega ning tööd saavad

alguse 2017. või 2018. aastal. Sellistest Kuressaare linna territooriumil asuvatest objektidest

saab mainida Kuressaare Haigla esmatasandi tervisekeskust, Saaremaa Kaitseliidu

malevahoonet Kalevi tänaval, Thule Koda ja Kuressaare kesklinna uuendamist.

Kuressaare linnale on kõige tähtsamad tema inimesed ning selles valguses on hea märkida ära

eelmisel aastal käivitatud projekt „Saarele sündinud“, millega kingitakse omavalitsuste poolt

kõigile meie maakonnas sündinud lastele soojad tekid ja padjad. Teise olulise algatusena

eelmisest aastast soovin tuua välja ettevõtjate töötajate tunnustusürituse traditsiooni

algatamise, millega soovime näidata meie tööandjatele, et me tunnustame nende tööd

töökohtade loomisel.

Kuressaare kui kõige päikesepaistelisema linna ja noortesõbraliku linna kuvandit soovime

hoida väärikal kohal ka aastal 2017 ja seda enam nüüd, kui Eestis on kuulutatud see aasta

noorte ja laste aastaks. Eesti Vabariik 100 ja Kuressaare 455 juubelite ootuses aastal 2018 on

täna hea tõdeda, et me oleme jätkuvalt paljudes oma tegevustes teistele piirkondadele

eeskujuks.

Lugupidamisega

Madis Kallas

Linnapea


4

Konsolideerimisgrupi koosseis

Käesolev aruanne on koostatud Kuressaare linna konsolideerimisgrupi 2016. aasta tegevuste

ja järgnevate aastate eesmärkide kohta. Kuressaare linna konsolideerimisgrupi koosseisu

kuulus 2016. aastal linnavalitsus koos 19 hallatava asutusega (4 üldhariduskooli, 5 lasteaeda,

2 huvikooli, 2 vabaaja- ja spordiasutust, 3 kultuuriasutust, 2 hoolekandeasutust ja 1

linnamajandusasutus), 4 äriühingut ja 2 linna asutatud sihtasutust.

Kuressaare Linnavalitsuse hallatavad asutused:

Hallatava asutuse nimi Õpilaste/

laste arv

10.11.2016

Õpilaste/

laste arv

10.11.2015

2016

keskmine

töötajate arv

taandatuna

täistööajale

2015

keskmine

töötajate arv

taandatuna

täistööajale

Kuressaare Gümnaasium 1046 1006 98 99

Kuressaare

Täiskasvanute

Gümnaasium

207 192 19 19

Saaremaa

Ühisgümnaasium

694 670 90 92

Kuressaare Vanalinna

Kool

371 362 46 46

Kuressaare Pargi

Lasteaed

101 102 23 23

Kuressaare Rohu

Lasteaed

173 179 42 42

Kuressaare Ristiku

Lasteaed

237 237 43 43

Kuressaare Tuulte Roosi

Lasteaed

126 127 27 27

Kuressaare Ida-Niidu

Lasteaed

249 258 48 48

Kuressaare Kunstikool 64 71 3 3

Kuressaare Muusikakool 200 207 27 28

Kuressaare Avatud

Noortekeskus

89 62 8 11

Saaremaa Spordikool 358 328 32 30

Kuressaare Kultuurivara - - 15 15

Kuressaare Linnateater - - 11 9

Saare Maakonna

Keskraamatukogu

- - 19 19

Kuressaare

Linnamajandus

- - 28 28

Kuressaare Perekodu 17 18 16 13

Kuressaare Hoolekanne - - 11 23


5

Kuressaare linna osalusega äriühingud:

Äriühingu

nimi

Aktsia/osa

nimi-

väärtus

(eurodes)

Linnale

kuuluvate

aktsiate/

osade arv

Osalus

(%)

Põhitegevused 2016

keskmine

töötajate arv

taandatuna

täistööajale

2015

keskmine

töötajate arv

taandatuna

täistööajale

Kuressaare

Veevärk AS

64 63 074 71,13 Vee- ja

kanalisatsiooni-

teenuse osutamine

32 33

Kuressaare

Soojus AS

64 7 820 100 Soojus-

elektrienergia

tootmine,

soojusenergia

edastamine ja

müük

34 35

Kuressaare

Bussijaam

OÜ

1 950 1 75 Maakonnas ja

maakondade

vahel liikuvatele

bussidele

piletimüügi

korraldamine,

taksoteeninduse ja

äripindade rendi

korraldamine ning

bussijaama

kinnistu

haldamine

8 8

Saaremaa

Prügila OÜ

150 972 1 50,23 Jäätmehoolduse

arendamine

Kuressaares,

Lääne-Saare ja

Pihtla vallas

1 2


6

Kuressaare linn on asutanud ja omab valitsevat mõju järgmistes sihtasutustes:

Sihtasutus Asutamise aeg Põhitegevused 2016

keskmine

töötajate

arv

taandatuna

täistööajale

2015

keskmine

töötajate

arv

taandatuna

täistööajale

Kuressaare

Haigla

Sihtasutus

12. november 1997

(linnavolikogu otsus nr

119)

Ambulatoorse,

statsionaarse ja

päevaravi

eriarstiabiteenuste

osutamine

385 391

Kuressaare

Hamba-

polikliiniku

Sihtasutus

27. november 1997

(linnavolikogu otsus nr

120)

II etapi

stomatoloogilise

arstiabi andmine ja

suuõõne- ja

hambahaiguste

profülaktika vastavalt

tegevusloale

25 25

Kõikide sihtasutuste ainuasutaja on Kuressaare Linnavalitsus.

Kuressaare linna töötajate keskmine arv (taandatuna täisametikohale) 2016. aastal:

Vali

tsu

s

Hari

du

s

Ku

ltu

ur

Maja

nd

us

Sots

iaaln

e

kait

se

Sih

t-

asu

tuse

d

Lin

na

osa

luse

ga

äri

üh

ingu

d

Kok

ku

Valitavad 5 5

Avalikud

teenistujad

29 29

Muud

töötajad

17 203 81 29 39 409 75 853

Peda-

googid

266 266

KOKKU 51 469 81 29 39 409 75 1153

31.12.2016 töötas (taandatuna täisametikohale) Kuressaare linna konsolideerimisgrupi

üksustes kokku 1153 töötajat, seisuga 31.12.2015 oli töötajad 1170.


7

Ülevaade konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta tähtsamatest

finantsnäitajatest

2016 2015 2014

Bilansi näitajad

(tuhandetes eurodes)

Varad aasta lõpus 103 443,2 105 251,5 98 539,8

Kohustused aasta lõpus 20 361,1 22 942,4 20 632,6

Netovara (omakapital) aasta

lõpus 83 082,1 82 309,1 77 907,2

Tulemiaruande näitajad


Tegevustulud 35 255,4 38 120,5 33 368,2

Tegevuskulud 34 191,9 34 087 31 170,2

Finantstulud ja -kulud -295,1 -333,4 -388,4

Vähemusosale kuuluv

kasum/kahjum 255,4 -463,9 224,6

Tulem

1 023,7

3 236,2

2 034,2

Rahavoogude aruande

näitajad (tuhandetes eurodes) 2016 2015 2014

Puhas rahavoog

(konsolideeritud)

868,9

1 577,6

1 834,8

Põhitegevuse rahavoog

(konsolideeritud) 6 868,2 5 644,7 5 230,7

Muud näitajad

Likviidsuskordaja (kordades)* 1,09 0,97 0,76

Lühiajaline maksevõime

(kordades)** 1,56 1,51 1,31

Kohustuste osakaal varadest

(%)*** 19,7 21,8 20,9

Laenukohustuste osakaal

varadest (%****) 16,4 19,1 17,9

Finantsdistsipliini tagamise

näitajad (konsolideerimata

andmete alusel) 2016 2015 2014

Põhitegevuse tulem (tuhandetes

eurodes) ***** 2 806,8 2 480,9 2 036,6

Netovõlakoormus (tuhandetes

eurodes) ****** 6 076,4 6 899,2 4 622

Netovõlakoormus (%) ******* 34,7 42,7 31,5

Netovõlakoormuse ülemmäär

(tuhandetes eurodes) ******** 17 141,3 15 159,9 12 484,7

Netovõlakoormuse ülemmäär

(%) ********* 98 (60) 94 (60) 85 (60)

* Likviidsuskordaja – likviidsete varade suhe lühiajalistesse kohustustesse.

** Lühiajaline maksevõime – käibevarade suhe lühiajalistesse kohustustesse.

*** Kohustuste osakaal varadest – kohustuste suhe varadesse.

**** Laenukohustuste osakaal varadest – laenukohustuste suhe varadesse.


8

Finantsdistsipliini tagamise näitajad on kehtestatud 16.09.2010 vastu võetud kohaliku

omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusega ja arvutatakse majandusaastaaruande

tekkepõhiste näitajate alusel.

***** Põhitegevuse tulem arvutatakse põhitegevuse tulude kogusumma ja põhitegevuse

kulude kogusumma vahena.

****** Netovõlakoormus arvutatakse võlakohustuste kogusumma ja likviidsete varade

kogusumma vahena.

******* Netovõlakoormus (%) on võlakohustuste kogusumma ja likviidsete varade

kogusumma vahe ning põhitegevuse tulude kogusumma suhe.

******** Netovõlakoormuse ülemmäär (tuhandetes eurodes) arvutatakse kuuekordse

põhitegevuse tulemina. Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud

aruandeaasta põhitegevuse tulude ja kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama

aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat.

********* Netovõlakoormuse ülemmäär (%) on kuuekordse põhitegevuse tulemi ja

põhitegevuse tulude kogusumma suhe. Kui põhitegevuse tulem väiksem kui 60%

põhitegevuse tuludest, siis on ülemmäär 60% põhitegevuse tuludest.

Konsolideerimisgrupi varade maht vähenes 1,7%, kohustuste maht vähenes 11,3% ja

netovara suurenes 0,9%.

Konsolideerimisgrupi tegevustulud vähenesid 7,5% ja tegevuskulud suurenesid 0,3%,

finantskulud ületasid finantstulusid 295 100 euro võrra. .

2016. aasta konsolideeritud kasum on 1 023 800 eurot. Konsolideeritud tulem vähenes

eelmise aruandeaastaga võrreldes 68,3%. Olulises osas on konsolideeritud tulemi vähenemine

seotud aktsiaseltsile Kuressaare Soojus tänavavalgustussüsteemi rekonstrueerimiseks ning

aktsiaseltsile Kuressaare Veevärk taristu rekonstrueerimiseks antud põhivara

sihtfinantseerimise toetuse kajastamisega tuluna 2015. aastal.

Rahavoogude aruanne on ainus konsolideerimisgrupi kassapõhine aruanne

(omavalitsusüksuse raha liikumist iseloomustab eelarve täitmise aruanne). Rahavoogude

aruanne võtab arvesse ainult tehingud, mis mõjutavad rahajääki, ning võimaldab teha

järeldusi üksuse likviidsuse ja rahalise seisundi muutumise kohta. Konsolideerimisgrupi

tegevuse puhasrahavoog on 2016. aastal 868 900 eurot ja see on 2015. aastaga võrreldes

vähenenud 708 800 euro võrra. Põhitegevuse rahavoog on 2016. aastal 6 866 200 eurot ja see

on 2015. aastaga võrreldes suurenenud 1 221 468 euro võrra.

Tekkepõhiste konsolideerimata aruannete alusel arvutatavad finantsdistsipliini tagamise

näitajad iseloomustavad kohaliku omavalitsuse üksuse võlakohustuste võtmise võimalusi ja

laenude teenindamise võimekust.

Kuressaare linna viimase viie aruandeaasta netovõlakoormus on olnud järgmine: 31.12.2016

34,7%, 31.12.2015 42,7%, 31.12.2014 31,5%, 31.12.2013 45,8% ja 31.12.2012 60,3%.

Kuressaare linna viimase viie aruandeaasta põhitegevuse tulemi väärtus on olnud järgmine:

2016. aastal 2 806 800 eurot, 2015. aastal 2 480 900 eurot, 2014. aastal 2 036 600 eurot, 2013.

aastal 2 091 800 eurot ja 2012. aastal 1 700 800 eurot.


9

Konsolideerimisgrupi kõrgeima juhtorgani liikmetele ja tegevjuhtkonnale aruande-

aastal arvutatud tasud ning töötajatele makstud töötasu

Kõrgeim juhtorgan on 21-liikmeline linnavolikogu ning volikogu ja volikogu komisjonide

liikmetele makstavad hüvitised on järgmised:

Hüvitised volikogu töö

eest alates 01.01.2016

(eurot/kuus)

Hüvitised volikogu töö

eest alates 26.10.2013

(eurot/kuus)

Volikogu esimees 532 507

Volikogu aseesimees 266 253

Volikogu komisjonide

esimehed

179 170

Ülejäänud volikogu liikmed 40 38

Volikogu komisjonide liikmed

(v.a revisjonikomisjoni

liikmed)

10 9

Revisjonikomisjoni liikmed 40 38

Tegevjuhtkond on linnavalitsus, mille koosseisu kuuluvad alates 1. jaanuarist 2016 linnapea,

kaks abilinnapead, sotsiaalosakonna juhataja ja projektijuht.

Tasud 2016

(tuhandetes

eurodes)

Tasud 2015

(tuhandetes

eurodes)

Volikogu liikmed 37,0 35,0

Linnavalitsuse liikmed 127,0 116,4

Nõukogu liikmed 11,8 12,3

Juhatuse liikmed 276,2 297,3

Kokku 452,0 461,0

Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseteta, kuid nende

hulka on arvatud kõik tasud ning hüvitised.

Avalike teenistujate tasu on 2016. aastal kokku 607 000 eurot ja teenistujate keskmine arv

taandatuna täistööajale 34,1. 2015. aastal oli avalike teenistujate tasu 558 500 eurot ning

teenistujate keskmine arv taandatuna täistööajale 34,5.

Konsolideerimisgrupi kõikide töötajate 2016. aasta tekkepõhise töötasu üldsumma on 13,9

miljonit eurot ja töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 1153. Töötajate 2015. aasta

tekkepõhise töötasu üldsumma oli 13 miljonit eurot ning töötajate keskmine arv taandatuna

täistööajale 1170.


10

Ülevaade majanduskeskkonnast

2016. aastal iseloomustas Eesti majandust aeglane, kuid stabiilne kasv. Statistikaameti

andmetel kasvas 2016. aastal püsihindades arvestatud SKT eelmise aastaga võrreldes 1,6%.

(2015. aastal 1,1%). 2016. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2015. aasta IV kvartaliga

võrreldes 2,7%.

Eesti majanduse kasvu vedasid 2016. aasta erinevates kvartalites nii kaubandus, info ja side

kui ka transpordi tegevusala. Majanduse kasvu panustas tugevasti info ja side tegevusala

lisandväärtuse suurenemine tänu tarkvara arendusteenuste jõudsale edenemisele. Kaubanduse

tegevusala lisandväärtuse kasv oli viimase nelja aasta võrdluses suurim ning seda peamiselt

jae- ja hulgikaubanduse stabiilse kasvu toel. Kuigi Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse

lisandväärtus langes 2016. aasta I kvartalis, suurenes see aasta kokkuvõttes 0,8%. Lisaks

andsid majandusele oluliselt hoogu energeetika, haldus- ja abitegevuse, töötleva tööstuse ning

ehituse tegevusalad. Võrreldes viimaste aastatega panustas SKP kasvu positiivselt rohkem

tegevusalasid.

Rahandusministeeriumi 2016. aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt loodeti 2016. aastal

Eesti SKT 2%-list kasvu ja 2016. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt eeldati Eesti SKT

1,3%-list kasvu.

Eesti SKT mahtu (miljonites eurodes) ja mahu muutust iseloomustab järgmine tabel:

2016 2015 2014 2013 2012

Jooksevhindades 20 916,4 20 251,7 19 758,3 18 890,1 17 934,9

Püsihindades 17 746,9 17 472,0 17 223,2 16 750,4 16 516,6

Eesti ja Euroopa Liidu SKT püsihindade juurdekasvutempo (%) muutust iseloomustab

järgmine tabel:

2016 2015 2014 2013 2012

Eesti 1,4 1,6 3,2 1,8 4,7

Euroopa Liit 1,5 1,9 1,4 0,0 -0,7

2016. aasta keskmine palk kasvas 2015. aastaga võrreldes 7,6%, samas oli reaalpalga kasv

inflatsiooni mõju arvestades 7,5% (2016 THI 0,1%). 2015. aasta keskmine palk kasvas 2014.

aastaga võrreldes 6%, reaalpalk kasvas inflatsiooni mõju arvestades 6,5%.

Eesti keskmist palka (eurodes) ja selle dünaamikat iseloomustab järgmine tabel:

2016 2015 2014 2013 2012

Keskmine palk 1146 1065 1005 949 887

Kasv aastas (%) 7,6 6,0 5,9 7,0 5,72

Reaalpalga

kasv (%)

7,5 6,5 6,0 4,2 1,82

Tarbijahindade harmoneeritud indeksi aasta keskmist muutust (%) iseloomustab järgmine

tabel:

2016 2015 2014 2013 2012

Eesti 0,8 0,1 0,5 3,2 4,2

Euroopa Liit 0,3 0,0 0,5 1,5 2,6

12.04.2017 avaldatud Rahandusministeeriumi 2017. aasta kevadise majandusprognoosi

kohaselt kasvab Eesti SKT 2017. aastal 2,4%. Prognoositakse tarbijahindade kasvu 3,3%-ni,


11

mis on viimase viie aasta kiireim hinnatõus. Tööturu olukorra pingestumine jätkub ning

palgasurved püsivad vaatamata madalale majandusaktiivsusele. Hõive kasvas 2016. aasta

kokkuvõttes 0,6% ning tööturul osalemise aktiivsuse tõusu tõttu suurenes tööpuudus 6,8%-ni.

2017. aastaks oodatakse mõõdukat hõive kasvu jätkumist. Tööturul osalemisele on positiivselt

mõjunud naiste pensioniea tõus 63 eluaastani ja 2016. aastal käivitunud töövõimereform.

Sellest tulenevalt peaks tööpuuduse määr kasvama 2016. aasta 6,8%-lt 7,8%-le.


12

Üldine ülevaade konsolideerimisgrupi peamistest arengusuundadest

Kuressaare linna arengukavas 2014–2020 (2030) sõnastatud visiooni kohaselt on Kuressaare

aastal 2030 uutele tuultele avatud Saaremaa pealinn ja kena kodune kant kõigile.

Visiooni konkretiseerivad kuus üldist strateegilist eesmärki:

1. Kuressaare on elujõulise kogukonnaga linn, kus hoolitakse üksteisest ning toetatakse

iseennast ja teisi väärtustava inimese arengut.

2. Kuressaare on konkurentsivõimeline tõmbekeskus ja koostöös erinevate partneritega

arengute algataja.

3. Kuressaare on mitmekülgsete haridus- ja karjäärivõimalustega laste- ning noortesõbralik

perelinn.

4. Kuressaares on ettevõtlikud inimesed ning kindlate ja kiirete ühendustega

konkurentsivõimeline majanduskeskkond.

5. Kuressaare on üle ilma tuntud mere- ja kuurortlinn, kus tähtsustatakse kultuuri, sporti,

tervist ning lõõgastusvõimalusi.

6. Kuressaares on hästi toimiv ja ühistel eesmärkidel arendatav linnaruum.

Kokku on lepitud järgmistes arengusuundades:

• linna jätkusuutliku arengu tagamine;

• elukeskkonna jätkuv väärtustamine;

• korrastatud, turvalise ja avatud linna kujundamine;

• solidaarse kogukonna tugevdamine;

• piirkonna eripära arvestava majanduse arendamine.

2016. aastal vähenes linna elanikkond 79 inimese võrra. 2016. aastal oli iive negatiivne,

Kuressaares registreeriti 105 sündi ja 145 surma, muutus iibest -40. Väljaränne vähendas

Kuressaare elanike arvu 38 võrra. 2015. aastal oli iive samuti negatiivne, sündis 115 last ja

suri 145 inimest. Linnaelanike arvu vähendas väljaränne 90 inimese võrra.

Andmed linna rahvastiku kohta (31. detsembri seisuga) rahvastikuregistri andmetel perioodil

2012–2016 on esitatud järgmises tabelis:

Aasta Mehed Naised Kokku Muutus

2012 6 563 7 831 14 394 -194

2013 6 443 7 627 14 070 -324

2014 6 332 7 500 13 832 -238

2015 6 257 7 457 13 714 -118

2016 6 220 7 415 13 635 -79

Seisuga 31.12.2016 oli Kuressaares 208 registreeritud töötut (2,5% tööealisest elanikkonnast),

31.12.2015 seisuga oli töötuid 264 (3,1% tööealisest elanikkonnast).

Linna maksumaksjate brutotulu oli 2016. aastal 76,8 miljonit eurot, millelt laekus tulumaksu

kogusummas 9,1 miljonit eurot. 2015. aastal oli linna maksumaksjate brutotulu 73,1 miljonit

eurot, millelt laekus linnale tulumaksu kogusummas 8,5 miljonit eurot.

Alates 2009. aastast on linna maksumaksjate brutotulu olnud kasvavas trendis ning 2015.

aastal saavutati 2008. aasta tase, pärast mida majanduslanguse tõttu linna brutotulu olulisel

määral langes.


13

Andmed linna maksumaksjate arvu, maksumaksjate brutotulu ja sellelt laekunud füüsilise

isiku tulumaksu kohta perioodil 2012–2016 on esitatud järgmises tabelis:

Aasta Maksumaksjate

brutotulu (tuhat eurot)

Laekunud füüsilise isiku

tulumaks (tuhat eurot)

Maksumaksjate arv

2012 62 049 7 190 8 116

2013 65 937 7 774 8 041

2014 68 299 8 189 7 887

2015 73 135 8 540 7 835

2016 76 841 9 154 7 826

1. aprillini 2009 laekus linnale tulumaksu 11,9% maksumaksjate brutotulust, alates 1.

jaanuarist 2013 laekus linnale 11,57% maksumaksjate brutotulust, millest 0,17% kodualuse

maamaksu vabastuse katteks, ning alates 1. jaanuarist 2014 laekub linnale 11,6% maksu-

maksjate brutotulust, millest 0,2% kodualuse maamaksu vabastuse katteks. 2015. aastaga

võrreldes laekus linna eelarvesse 2016. aastal füüsilise isiku tulumaksu 7,2% enam.

Eeldusel, et täistööajaga töötavad inimesed teenivad aastas vähemalt riigi poolt kehtestatud

töötasualammäära, saab arvutada, et püsivat tulu teeniva Kuressaare linna maksumaksja 2016.

aasta keskmine brutopalk kuus oli 1103 eurot, Eestis 1146 eurot ja Saare maakonnas 880

eurot (2015. aastal oli püsivat tulu teeniva elaniku keskmine brutopalk Kuressaare linnas 1036

eurot, Eestis 1065 eurot, Saare maakonnas 837 eurot).

Kuressaare linna maksumaksjate 2016. aasta brutotulu mediaan oli 690 eurot, 2015. aastal

652 eurot.

Arendustegevused ja ülevaade Kuressaare linna arengukava täitmisest 2016. aastal

Ülevaade arendustegevustest ja arengukava täitmisest on esitatud valdkonnapõhiselt ning see

hõlmab olulisemaid tegevusi ja uusi algatusi 2016. aastal ning 2017. aastaks kavandatud

tegevusi.

Juhtimine ja koostöö / üldvalitsemine

Olulisemad tegevused 2016. aastal:

• Ettevalmistused Saare maakonnas / Saaremaal ühe omavalitsuse moodustamiseks

2016. aastal jätkusid ühinemisläbirääkimised Saare maakonnas / Saaremaal ühe omavalitsuse

moodustamiseks. Kuressaare linna esindajad osalesid läbirääkimisteks moodustatud

juhtkomisjoni töös ja ühinemislepingu koostamises.

25. veebruaril 2016 otsustas linnavolikogu teha ettepaneku Kihelkonna, Laimjala, Lääne-

Saare, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Salme, Torgu ja Valjala vallavolikogule haldusterritoriaalse

korralduse muutmise läbirääkimiste jätkamiseks eesmärgiga moodustada üks ühine

omavalitsusüksus ning teha kordusettepaneku Leisi, Muhu, Pöide ja Ruhnu vallavolikogule

alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle koos eelnevalt nimetatud

omavalitsuste ja Kuressaare linnaga eesmärgiga moodustada üks ühine omavalitsusüksus.

16. juunil 2016 otsustas linnavolikogu mitte alustada Lääne-Saare Vallavolikogu 25.04.2016.

aasta otsuse „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanek“ alusel läbirääkimisi

haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks läbi liitumismenetluse. Lääne-Saare Valla-

volikogu ettepaneku kohaselt liitunuks Kuressaare linn ning Kihelkonna, Mustjala, Pihtla,

Salme, Torgu ja Valjala vald Lääne-Saare vallaga, mille tulemusena oleks Lääne-Saare vald

suurenenud Kuressaare linna ning nimetatud valdade territooriumi võrra.


14

Novembris korraldati Kuressaare elanike küsitlus, nimekirja kantud 11359 inimesest osales

küsitluses 269. Küsimusele „Kas pooldate Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla,

Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu

valla ja Valjala valla ühinemist üheks omavalitsuseks?“ vastas „jah“ 149 inimest ning „ei“

120 inimest.

24. novembril 2016 otsustas linnavolikogu kinnitada Kuressaare linna ning Kihelkonna,

Laimjala, Leisi, Lääne-Saare, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Salme, Torgu ja Valjala valla

ühinemislepingu ning selle lisad ja taotleda Vabariigi Valitsuselt nimetatud omavalitsuste

haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel uueks omavalitsusüksuseks, mille

nimeks saab Saaremaa vald.

Saaremaa omavalitsuste ühinemisleping allkirjastati 1. detsembril 2016.

• Arengudokumendid

Ajakohastati Kuressaare linna arengukava 2014–2020 (2030) ja tegevuskava aastateks 2017–

2020 (2030) ning koostati Kuressaare linna eelarvestrateegia aastateks 2017–2020.

Arengukava ja tegevuskava ülevaatamine ning ajakohastamine toimub igal aastal. Seejuures

lähtutakse põhimõttest, et nii tegevuskava kui ka linna eelarvestrateegia hõlmaksid nelja

eelseisvat eelarveaastat.

• Välissuhted

2016. aastal toimusid Kuressaares suursaadikute tasemel kohtumised järgmiste riikide

esindajatega: Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Iirimaa, Rootsi, Belgia, Poola.

Kuressaaret külastasid ka mitmete teiste riikide delegatsioonid, kellele tutvustati nii linna kui

ka maakonda ning siinset investeerimis- ja ettevõtluskeskkonda. Koostöös saatkonnaga

korraldati Kuressaares Šoti õhtu ning Kuressaare Ametikoolis toimus Iiri nädal. Kuressaaret

külastasid Briti mereväelaevad ja saatkonna kaitseatašee ning Ameerika Ühendriikide

mereväeatašee. Kuressaare linna esindus (sh Saaremaa meeskoor SÜM ja Kuressaare

Linnateater) osales kodaniku- ja kultuuridiplomaatia üritusel „1000 eestlast Peterburis“ ning Peterburis toimunud Lääne-Eesti äri- ja turismiseminaril. Linnavalitsuse esindaja osales

Horvaatias Vinkovci linnas toimunud tervisemessil, tutvustades seminaridel Kuressaaret ja

Saaremaad.

• Koostöö sõpruslinnadega

2016. aastal külastas Kuressaaret Talsi esindus ja linnavalitsuse delegatsioon viibis Lätis

Talsis. Linnavolikogu esindaja käis Ahvenamaal Mariehamnis tutvumas sealse linnavalitsuse

ja omavalitsuse tööga.

• Kaasav eelarve

2016. aastal jätkati Kuressaares kaasava eelarve koostamist ja seda 30 000 euro ulatuses. 51

esitatud ettepaneku seast rahastati linnakodanike hääletuse tulemusena nelja projekti:

1) Võimlemisklubi Pärl „Väikesed võimlejad võimlevad vaibal“ (5655 eurot, 351 häält); 2)

“Kuressaare Gümnaasiumi mänguväljak“ (8500 eurot, 325 häält); 3) Saaremaa Spordikool

„Discgolfi pargi rajamine Musumännikusse” (9100 eurot, 307 häält); 4) Koerteklubi Aktiiv

„Koerte treeningväljaku pinnasetööd ja piirdeaed” (6745 eurot, 135 häält).

2016. aastal osales kaasava eelarve rahvahääletusel 1324 inimest ehk 11,5% hääleõiguslikest

(vähemalt 16-aastastest) linnakodanikest, kes andsid kokku 2425 häält (igal hääletajal oli

võimalik anda kuni 3 häält ja seda erinevatele ettepanekutele). 2015. aastaga võrreldes oli

hääletusperiood pikem, hääletustulemused reaalajas nähtavad ning ettepanekute esitajate

kampaaniad varasemast tugevamad.


15

2015. aastal esitati kaasavasse eelarvesse 35 ettepanekut, rahvahääletusel osales 324 inimest

ehk 2,8% hääleõiguslikest linnakodanikest, kes andsid kokku 549 häält, ja rahastati kolme

projekti.

• Linnaeelarvest projektidele eraldatavate toetuste määramise korra uuendamine

Muudeti linnaeelarvest projektidele eraldatavate toetuste määramise korda seoses

elektroonilise keskkonna kasutuselevõtuga toetuse taotlemisel ja aruannete esitamisel.

Linnavalitsuse hallatavate asutuste traditsiooniliste ürituste korraldamist toetatakse asutuse

eelarve suurendamise, mitte projektitoetuste kaudu.

Linnaeelarvest eraldatakse toetust projektidele, mille eesmärgiks on aidata kaasa kohaliku

omavalitsuse ülesannete täitmisele avaliku elu ja teenuste korraldamisel järgmistes

valdkondades: haridus- ja noorsootöö; sport; kultuur ja vaba aeg; sotsiaalne kaitse ja

tervishoid; majandus, keskkonnakaitse ja elamu- ning kommunaalmajandus.

• Linnavalitsuse struktuuri korrigeerimine

Linnavolikogu 28.04.2016. aasta otsusega lisati alates 1. septembrist 2016 linnavalitsuse

rahandusosakonna teenistujate koosseisu üks raamatupidaja ametikoht ning kvalifitseeriti

sotsiaalosakonna juhtumikorraldajate töökohad sotsiaalhoolekande spetsialisti ametikohaks ja

lastekaitsespetsialisti ametikohaks.

Linnavolikogu 15.12.2016. aasta otsusega lisati 1. jaanuarist 2017 linnakantselei koosseisu

spetsialisti töökoht ja linnapea otsealluvusse koostööprojektide koordinaatori töökoht ning

kaotati majandusosakonna koosseisust majandusnõuniku ametikoht.

• Linnavalitsuse hallatava asutuse Kuressaare Hoolekanne asutamine

Linnavolikogu 24.03.2016. aasta otsusega asutati linnavalitsuse hallatav asutus Kuressaare

Hoolekanne, mille eesmärk on osutada Kuressaare linna eakatele ja puuetega inimestele ning

toimetulekuraskustes inimestele ja peredele sotsiaalteenuseid ning korraldada nende

huvitegevust. Kuressaare Hoolekanne alustas linnavalitsuse hallatava asutusena tegevust 1.

juulil 2016. (17.12.2015 otsustas linnavolikogu lõpetada SA Kuressaare Hoolekanne tegevuse

ning anda likvideeritava sihtasutuse ülesanded üle asutatavale linnavalitsuse hallatavale

asutusele).

• Linnavalitsuse teenistujatele ja hallatavate asutuste töötajatele konkurentsivõimelise

töötasu tagamine

Linnavolikogu 25.02.2016. aasta määrusega muudeti alates 1. jaanuarist 2016 Kuressaare

linna omavalitsusteenistuse palgajuhendit ning linnavalitsuse teenistujate ja hallatavate

asutuste juhtide palgaastmetele vastavaid põhipalgamäärasid, millega kaasnes põhipalga tõus

5%. Linnavalitsuse hallatavate asutuste linnaeelarvest töötasu saavate töötajate töötasu-

määrasid tõsteti keskmiselt 10%. Linnavolikogu 25.02.2016. aasta määrusega suurendati

alates 1. jaanuarist 2016 linnavolikogu hüvitiste määrasid 5% võrra.

• Linnavalitsuse teenistujate ja hallatavate asutuste töötajate erialase enesetäiendamise

soodustamine

Eelarvelist koolituskulu suurendati 1,5%-lt 2%-ni asutuse palgafondist.

• Rahulolu-uuringu läbiviimine

2016. aasta märtsis viis OÜ Eesti Uuringukeskus linnavalitsuse tellimusel läbi rahulolu-

uuringu, et välja selgitada Kuressaare elanike rahulolu linnaelu erinevate valdkondade ja

avalike teenustega ning kaardistada peamised probleemid. Uuringu käigus küsitleti telefonitsi

300 Kuressaare püsielanikku vanuses 15+ ning vastajate jaotus on esinduslik elanikkonna

tegeliku soolise ja vanuselise jaotuse suhtes.


16

Uuringu tulemustest selgus, et kõige rohkem ollakse Kuressaares rahul kergliiklusteede

olukorra, gümnaasiumihariduse kvaliteedi, tervisespordi- ja sportimisvõimaluste, tänava-

valgustuse olukorra ja lasteaiateenuse kvaliteediga. Kõige probleemsemaks peetakse töö

leidmise võimalusi, eriarstiabiteenuse kättesaadavust, kõnniteede olukorda ning eakate kodu-

ja hoolekandeteenuseid.

Elanike keskmine hinnang linnaelu 33 valdkonnale oli neljapallisüsteemis (4: täiesti rahul, 1:

täiesti rahulolematu) 3,3, mis võrdub hinnanguga „pigem rahul“. Kõrgeimalt hindasid

kuressaarlased kergliiklusteede olukorda ja gümnaasiumihariduse kvaliteeti (3,7) ning

madalaimalt töö leidmise võimalusi ja eriarstiabiteenuse kättesaadavust (2,4). 2015. aastaga

võrreldes suurenes keskmine rahulolu 0,1 palli võrra. Rahulolu paranes 23 valdkonnaga, 9

puhul jäi samaks ja ühele valdkonnale antud hinnang langes.

Aasta jooksul suurenes kõige rohkem (0,2 palli võrra) rahulolu lasteaiateenuse kvaliteedi,

kõnniteede olukorra, linna juhtimise (volikogu ja linnavalitsuse tegevuse) ning avalikkuse

informeerimise ja kaasamisega otsuste tegemisse. Ainus valdkond, mille puhul elanike

rahulolu eelmise aastaga võrreldes vähenes (3,1-lt 2,9-le), on eakate kodu- ja

hoolekandeteenused.

Erinevate kuvandite võrdluses sai Kuressaare kohalikelt elanikelt kõrgeima hinnangu

elukohana (3,6), järgnesid kuurortlinn ja terviselinn (mõlemad 3,5), laste- ja noortesõbralik

linn (3,4) ning Kuressaare kui töökoht (3,1).

Kuressaare linna ja Saaremaa valdade ühinemist, nii et moodustuks üks omavalitsusüksus,

toetas 2016. aasta märtsi alguses 29% kuressaarlastest. 40% arvates ei peaks linn ja vallad

ühinema ning 31% ei osanud selles küsimuses oma hinnangut anda.

• Kommunikatsioon

Korraldati hange linnalehe Kuressaare Sõnumid väljaandja leidmiseks ja sõlmiti hankeleping.

Hanke tulemusel lehe väljaandja vahetus ja 2017. aastal ilmub linnaleht koos maakonnalehega

Saarte Hääl. Ühe lehenumbri maksumuseks on 2017. aastal 1 euro, aastatel 2014–2016

maksis ühe lehenumbri väljaandmine 96 eurot.

Sõlmiti koostööleping Raadio Kadi OÜ-ga raadiosaate „Linnatund“ tegemiseks. „Linnatund“

on tunnine otsesaade, mis on eetris kord kuus ja saatekava (saate külalised, teemad,

taustainfo) paneb kokku linnavalitsus. Sama formaadiga jätkatakse ka 2017. aastal. Ühe saate

maksumus on 138 eurot.

• Dokumendihaldus ja infotehnoloogia

Linnavalitsuses võeti kasutusele uus elektrooniline dokumentide menetlemiskeskkond

Envoice, mille väljatöötamises ning arendamises osalesid koos OÜ-ga Envoice Kuressaare

Linnavalitsuse töötajad. Avati veebipõhine keskkond linnaeelarvest projektidele eraldatavate

toetuste taotluste ja aruannete esitamiseks. Saare Maavalitsuse serveris asunud õigusaktid ja

lepingud kanti üle linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta ning vahetati välja

linnavalitsuse meiliserver.

• Muud tegevused

- Sünnitoetus tõsteti 265 euroni (2015. aastal 230 eurot).

- Koostöös Kuressaare Haigla Sihtasutuse, AS-iga Wendre ja Saaremaa Omavalitsuste

Liiduga algatati ühisprojekt „Saarele sündinud“, mille käigus kingitakse igale Kuressaare

haiglas sündivale lapsele tekist ja padjast koosnev komplekt, samasuguse kingituse saavad

ka kõik need Saare maakonna noorimad kodanikud, kes on ilmale tulnud mujal.

- 19.–22. mail Kuressaares toimunud rahvusvahelise üleujutusõppuse SaareMODEX 2016

raames korraldati Kuressaare linna kriisikomisjoni (evakuatsiooni)õppus, mille käigus

mängiti läbi olukord, kuidas toimida Roomassaare piirkonda tabanud üleujutuse korral.


17

- Võeti kasutusele Kuressaare linna aasta parimate tunnustusürituse uus formaat (pärast-

lõunane üritus raekojas)

Kavandatavad tegevused 2017. aastal:

• Ettevalmistuste tegemine Saaremaa valla moodustamiseks ja töölehakkamiseks (sh

omavalitsuste ühinemise tegevjuhi töölevõtmine, osalemine juhtkomisjoni ja valdkondlike

komisjonide töös, valdkondade kaardistamisel ja õigusaktide eelnõude koostamises,

Saaremaa Vallavalitsuse struktuuri väljatöötamise koordineerimine).

• Kaasava eelarve summa suurendamine 50 000 euroni.

Arendusprojektid

2016. aastal ellu viidud projektid:

• Kuressaare linnavalitsuse ja -volikogu kontoripõhise tegevuse keskkonnamõjude

vähendamine

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammist rahastatud projekti käigus

viidi läbi tegevusi, et vähendada Tallinna 2 ja Tallinna 10 hoonete energiakulu, edendada

nendes hoonetes jäätmete liigiti kogumist ning vähendada Kuressaare linnavalitsuse ja

-volikogu tööga seotud transpordist tulenevat keskkonnamõju.

Projekti maksumus oli 6794 eurot, sh toetus 6095 eurot ja linna omaosalus 699 eurot. Projekt

viidi ellu 2015. ja 2016. aastal.

• Kuressaare Tuulte Roosi Lasteaia basseiniruumi rekonstrueerimine

Regionaalsete investeeringutoetuste programmist rahastatud projektiga rekonstrueeriti

Kuressaare Tuulte Roosi Lasteaia basseiniruum. Projekti tegevuste tulemusena vastavad

basseinivesi ja ruumi õhuniiskus nõuetele.

Projekti maksumus oli 79 683 eurot, sh toetus 32 000 eurot ja linna omaosalus 47 683 eurot.

• Kuressaare linna, Lääne-Saare ja Pihtla valla elanikelt ohtlike jäätmete kogumine Kudjape

jäätmejaamas

KIK-i keskkonnaprogrammist rahastatud projekti raames võeti Kuressaare linna, Lääne-Saare

ja Pihtla valla elanikelt Kudjape jäätmejaamas tasuta vastu viis tonni ohtlike jäätmeid.

Projekti maksumus oli 5552 eurot, sh toetus 4723 eurot ja projektipartnerite omaosalus 829

eurot (sh Kuressaare linna omaosalus 626 eurot).

Kuressaare linn projektipartnerina:

• Rahvatervisealase pädevuse suurendamine Eesti paikkondades

Kuressaare linn osales perioodil jaanuar 2015 – märts 2016 kohaliku alkoholipoliitika piloot-

programmis, mille eesmärk oli leida Eesti omavalitsuste jaoks sobiv ennetustöö mudel

alaealiste alkoholitarvitamise ja sellega seotud kahjude vähendamiseks. Tegevusi viidi ellu

neljas tegevussuunas: kohalike elanike kaasamine ja teavitustöö, alaealistele alkoholi müügi

ja tarvitamise järelevalve korraldamine, süsteemne uimastiennetus koolides, laste ja noorte

huviharidus. Projekti juhtpartneriks oli Tervise Arengu Instituut ning partneriteks Eesti

Tervislike Linnade Võrgustik ja Terve Eesti Sihtasutus. Kohaliku alkoholipoliitika piloot-

programmis osalesid peale Kuressaare ka Põltsamaa linn ja Põlva vald.

Projekti tegevuste kogukulud Kuressaares olid kokku 2363 eurot, mida rahastati Norra

toetustest 2009–2014 rahvatervise programmi raames ja Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku

eelarvest.


18

• Rolling Images in Business Startups (RIBS)

Kuressaare linn osaleb partnerina Euroopa Regionaalarengu Fondist (Kesk-Läänemere

programm 2014–2020) rahastatavas projektis, mille eesmärk on suurendada noorte teadmisi

ettevõtlusest ja meediakirjaoskusest. Projekti raames viiakse läbi kohalikke ja piiriüleseid

kursusi, seminare ning õpilaste, õpetajate ja mentorite vahetusi. Projekti käigus luuakse ligi

20 rahvusvahelist ettevõtluse ja meedialiteratuuriga tegelevat meeskonda.

Teised projektipartnerid on: Soomest Pargas stad ja Skärgårdsungdomarnas intresse-

organisation rf; Rootsist Film på Gotland ja Film Stockholm; Eestist Kinobuss ja Saaremaa

Arenduskeskus.

Projekti tegevustega alustati 2015. aastal, projekt kestab 2018. aasta novembrini. Projekti

kogueelarve on 1 824 555 eurot. Kuressaare linna eelarve projektis on 108 721 eurot, sh linna

omaosalus (projektijuhi / linnavalitsuse noorsootöö spetsialisti töötasu) 16 309 eurot.

• Innovation Policies for Sustainable European Islands

Kuressaare linn osaleb partnerina Euroopa Regionaalarengu Fondist (Euroopa territoriaalse

koostöö programm Interreg Euroopa) rahastatavas projektis, mille eesmärk on saarte

majanduse mitmekesistamine innovaatilise keskkonna loomise ja arendamise kaudu. Teised

projektipartnerid on Province of Fryslân (Holland), Samsø Energy Academy (Taani),

Regional Agency for the Development of Research Technology and Innovation (Portugal),

Undersecretary of the Presidency for External Relations – Regional Government of the

Azores (Portugal), Urban Community of North Basse-Terre (Prantsusmaa), North Aegean

Region (Kreeka).

Projekti elluviimine toimub kahes faasis (3+2 aastat), sellest esimene kestab 1. jaanuarist

2017 kuni 31. detsembrini 2019 ja teine 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021. Projekti

kogumaksumus on 1 634 119 eurot, sh toetus 1 367 831 eurot ja projekti partnerite

omafinantseering 266 288 eurot. Kuressaare Linnavalitsuse osa projektis on 177 500 eurot, sh

toetus 150 875 eurot ja omaosalus 26 625 eurot.

2017. ja järgnevateks aastateks kavandatud arendusprojektid:

• Kuressaare linnakeskuse avaliku ruumi kaasajastamine

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest (Euroopa Regionaalarengu Fond)

rahastatava projektiga kaasajastatakse Kuressaare linnakeskuse avalik ruum, sh keskväljak,

turuplats, Kauba ja Turu tänava ristmiku plats, Vabadussõja mälestussamba plats, raekoja

tagune ala ning Lossi tänav. Projekti tegevused viiakse ellu 2017. ja 2018. aastal.

Projekti maksumus on 3 402 589 eurot, sh toetus 2 805 388 eurot ja linna omaosalus 597 201

eurot (sh mitteabikõlblik omafinantseering 102 133 eurot).

• Koduteenuse arendamine Kuressaare linnas ja Lääne-Saare vallas

Meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ (tegevus „Eakatele,

erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist

toetavad hoolekandeteenused“, Euroopa Sotsiaalfond) rahastatava projektiga soovitakse viia

Kuressaare linnas ja Lääne-Saare vallas koduteenuse osutamine tasemele, mis tagab

hooldusvajadusega inimestele turvalise toimetuleku kodustes tingimustes ning hooldus-

koormusega inimestele võimaluse osaleda tööhõives. Projekti käigus osutatakse

hooldusvajadustega inimestele koduhooldusteenust, luuakse koduteenuse osutamist

koordineeriv piirkondlik keskus ja soetatakse teenuse osutamiseks vajalik inventar. Projekti

tegevused viiakse ellu 2017. ja 2018. aastal.

Projekti maksumus on 187 661 eurot, sh toetus 144 691 eurot ja omaosalus 42 970 eurot

(Kuressaare linn 26 280 eurot ja Lääne-Saare vald 16 690 eurot).


19

• Suure territooriumiga ühinenud omavalitsuse mitmetasandilise haldusorganisatsiooni

kujundamine Saaremaa vallas

Meetmest „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise institutsionaalse

suutlikkuse parendamise kaudu“ (tegevuse „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“

taotlusvoor „Omavalitsusüksuste ühinemisega seotud uuringud ja analüüsid“, Euroopa

Sotsiaalfond) rahastatava projekti eesmärk on tõhusalt ümber korraldada suure

territooriumiga kohalike omavalitsuste valitsemis- ja teenusosutamise struktuur ning

saavutada võimekuste sünergia eri juhtimistasandite teenistujate vahel. Projekti elluviimise

käigus töötatakse välja metoodikad erinevate valdkondade teenistujate optimaalse tööjaotuse

planeerimiseks ning kujundatakse Saaremaa Vallavalitsuse struktuur koos tüüpiliste

teenistuskohtade ja ülesannete kirjeldusega ning nendevaheliste käsuahelatega ja koostöö- ja

koordinatsioonimustritega. Projekti elluviimine toimub perioodil märts–august 2017.

Projekti maksumus on 23 532 eurot, sh toetus 20 000 eurot ja omaosalus 3532 eurot.

• Kuressaare Gümnaasiumi füsioteraapia ruumide väljaehitamine

Kuressaare Linnavalitsus esitas regionaalsete investeeringutoetuste programmi taotluse

Kuressaare Gümnaasiumi füsioteraapia ruumide väljaehitamiseks. Projekti eeldatav

maksumus on 74 443 eurot, sh taotletav toetus 55 830 eurot ja linna omaosalus 18 613 eurot.

Positiivse rahastamisotsuse korral viiakse projekti tegevused ellu 2017. aastal. (2017. aprillis

teatati, et projekti ei rahastata.)

• Kuressaare Tuulte Roosi Lasteaia rekonstrueerimine

Kuressaare Linnavalitsus esitas 2017. aasta märtsis meetme „Lasteaiahoonetes energia-

tõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“

avatud taotlusvooru taotluse Kuressaare Tuulte Roosi Lasteaia rekonstrueerimiseks. Tegemist

on CO2 heitkoguste ühikute enampakkumisel saadava tulu meetmega, kust toetatakse hoone

energiakasutust otseselt mõjutavate energiatõhususe töödega seotud kulusid. Projekti

eeldatav maksumus on 459 000 eurot, sh taotletav toetus 284 580 eurot ja linna omaosalus

174 420 eurot. Positiivse rahastamisotsuse korral viiakse projekti tegevused ellu 2018. ja

2019. aastal.

• Kuressaare kergliiklusteede sidususe suurendamine liiklusohutuse tagamiseks

Kuressaare Linnavalitsus esitas 2014. aasta novembris siseriiklikusse kergliiklusteede

toetusskeemi eeltaotluse kergliiklusteede ehitamiseks Tallinna tänavale (lõigul Lehe tänav –

Transvaali-Põhja ristmik) ja sealt edasi kulgevale Transvaali tänavale (lõigul Tallinna tänav –

Pihtla tee). Projekt arvati 2015. aasta märtsis kergliiklusteede kava reservnimekirja.

Kuressaare linn alustas Tallinna tänava rekonstrueerimisega (sh kergliiklusteede ehitamisega)

2016. aastal, töid rahastati linna eelarvest. 2016. aastal teostatud tööde maksumus oli kokku

100 475 eurot.

2017. aasta aprillis lisati Kuressaare projekt taotluse esitamise õigust omavate projektide

nimekirja. Kuressaare Linnavalitsus esitas EAS-ile taotluse 2017. aasta mais. Projekti

eeldatav maksumus on 167 086 eurot, sh taotletav toetus 142 023 eurot ja linna omaosalus

25 063 eurot. Projekti tegevused viiakse ellu perioodil mai–juuli 2017.

• GO ISLANDS (Green and hOlistic applications for self-sustainable and socially inclusive

ISLANDS

Kuressaare linn andis nõusoleku osaleda partnerina Euroopa Liidu teadusuuringute ja

innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“ rahastatavasse nutikate linnade ja

kogukondade taotlusvooru esitatavas projektis „GO ISLANDS“. Kokku on projektipartnereid

47, sh järgmised omavalitsused/saared: El Hierro (Hispaania), Lesbos (Kreeka), Favignana


20

(Itaalia), Samsø (Taani), Porto Santo (Madeira, Portugal), Akureyri (Island). Rahastustaotlus

esitati 2017. aasta veebruaris.

Projekti eesmärk on õppida teiste saarte kogemustest ning uuenduslikest lahendustest IKT-,

elektromobiilsuse- ja energiavaldkonnas, koostada tegevuskava, millest lähtudes investeerida

sobivatesse lahendustesse transpordi- ja energiasektoris (sh elektriautod, fossiilse kütuse

asemel taastuvate energiaallikate kasutamine, tarbimise vähendamine tänavavalgustuses ja

elamumajanduses, paindlikud juhtimissüsteemid, tootmise efektiivsuse tõstmine).

Kuressaare osa ligi 18 miljoni euro suurusest taotlusest on 148 881 eurot.

2016. aastal esitatud, kuid toetuseta jäänud projektitaotlused:

• Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala miljööpuude süvauuring ja hooldustegevused

Kuressaare Linnavalitsus esitas KIK-i keskkonnaprogrammi taotluse Kuressaare vanalinna

muinsuskaitsealal kasvava 23 puu tomograafuuringuks ja 47 puu hooldustegevuseks. Taotlust

ei rahastatud.

• Jäätmemajade rajamine Kuressaare linna

Kuressaare Linnavalitsus esitas KIK-i keskkonnaprogrammi taotluse linna olemasolevatesse

ja uutesse pakendipunktidesse 12 jäätmemaja rajamiseks. Taotlust ei rahastatud.

Haridus ja noorsootöö


• Rekonstrueeriti Tuulte Roosi lasteaia basseiniruum.

• Pargi lasteaia rekonstrueerimiseks viidi läbi arhitektuurivõistlus, mille võitjaga

(arhitektuuribüroo Karisma Arhitektid OÜ) sõlmiti leping (134 000 eurot) põhiprojekti

koostamiseks.

• Jätkati Kingu 6 asuva õpilaskodu ruumide kohandamist eriõppe tingimusi vajavate laste

õppetegevuseks (investeering 2016. aastal 25 438 eurot).

• Viidi läbi lasteaedade ja teiste avalike mänguväljakute seisundi hindamine ning

hooldustööd.

• Jätkati arutelu koolivõrgu korrastamise ja riigigümnaasiumi võimaliku asutamise teemal,

kuid konsensusliku arusaamani ja konkreetsete otsusteni 2016. aastal ei jõutud.

• Ranitsatoetuste taotlemine viidi üle e-keskkonda ja toetust suurendati 150 eurolt 175

euroni koolimineva lapse kohta.

• Kuressaare Gümnaasiumi koolituskeskuses Osilia alustati koostöös Tallinna Ülikooli

haridusinnovatsioonikeskusega kahe 160-tunnise eripedagoogikakursusega lasteaia- ja

kooliõpetajatele.

• Kuressaare Gümnaasiumi õppekavasse lisati purjetamise algõpetus, mida viiakse läbi

koostöös Saaremaa Merispordi Seltsiga.

• Kuressaare Gümnaasiumis avati harmooniatuba, mis võimaldab mitmekesistada õpilaste

toetamiseks mõeldud tugitegevusi.

• Kuressaare Gümnaasium pälvis üleriigilise kuldtaseme tunnustuse „Digitaalselt aktiivne

kool“.

• Uuendati koostöölepingut Tallinna Ülikooli Konfutsiuse instituudiga hiina keele

õpetamiseks, alates 2016/2017. õppeaastast töötab Kuressaare Gümnaasiumis kaks hiina

keele õpetajat.

• Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumis alustati kaheaastase projektiga „Teisel ringil

targaks Saaremaal“ (Euroopa Sotsiaalfondi toetus meetmest „Täiskasvanud elanikkonna

kompetentside arendamine“ 204 284 eurot).


21

• Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium kaeti WiFi võrguga.

• Uuendati lasteaeda laste vastuvõtu korda ja töötati välja avalduste menetlemise

elektrooniline keskkond, mis võetakse kasutusele 2017/2018. õppeaastast.

• Eralasteaiaga Kõige Suurem Sõber sõlmiti uus 5-aastane kaasfinantseerimisleping

lasteaiateenuse osutamiseks kuni 2021. aastani.

• Hariduslike erivajadustega laste toetamiseks avati täiendav erirühm Rohu lasteaias ja

suurendati eripedagoogi ametikoha mahtu Ida-Niidu lasteaias.

• Uuendati laste ja noorte huvitegevuse toetamise korda erahuvikoolides ja -spordiklubides

ning viidi erahuvikoolide ja eraõiguslike spordiklubide toetamine ühtsetele alustele,

toetustaotluste vastuvõtuks ning menetlemiseks loodi veebipõhine keskkond.

• Huvihariduse registrisse lisati õppeaastate arhiveerimise võimalus ja huvikoolide juhid

saavad veebikeskkonnas määrata õppetasu osas soodustusi.

• Korrigeeriti huvikoolide õppetasusid, mille käigus suurenesid seni munitsipaalhuvikoolides

ainsana absoluutsummana kinnitatud Saaremaa Spordikooli õppetasu määrad, ning

muudeti muusika- ja kunstikooli õppetasu arvestamise alust ning õppetasu suurus seoti

lahti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast.

• Korraldati II üle-eestiline huvihariduskonverents „Mis tuuled puhuvad?” ja tegeleti III

konverentsi planeerimisega.

• Koostati 2014/2015. õppeaasta huvihariduse analüüs.

• Korraldati ümber Kuressaare Noorte Huvikeskuse tegevus. Alates 1. septembrist 2016

töötab asutus avatud noortekeskusena, kandes nime Kuressaare Avatud Noortekeskus

Noortejaam.

• Noortekeskuse jaoks projekteeriti ja renoveeriti ning sisustati uued ruumid bussijaama

hoonesse aadressil Pihtla tee 3. Noortejaama projekteerimis-, ehitus- ja sisustustööd läksid

kokku maksma 987 000 eurot (sh projekteerimine 38 400, ehitus 898 900 ja sisustus

49 700 eurot). Tööde lõpetamine ja noortekeskuse avamine toimus veebruaris 2017.

• Jätkati sise-skatepargile sobivate ruumide otsimist koostöös ettevõtjate ja harrastajatega,

kuid sobivaid ruume ei leitud.

• Jätkati rahvusvahelise noorte ettevõtluse ja meediaprojekti „Rolling Images in Business

Startups“ (RIBS) tegevuste elluviimist. Projekt pälvis haridus- ja teadusministri tunnustuse

kui parim koostöö noortevaldkonnas.

• Jätkati kohaliku alkoholipoliitika pilootprogrammi tegevuste elluviimist.


• Riigigümnaasiumi rajamise teemal avaliku diskussooni arendamine ning läbirääkimiste

alustamine Haridus- ja Teadusministeeriumiga konkreetse võimaluste ning lahendus-

variantide (sh riigigümnaasiumi õppehoone asukoht, õppekohtade arv ja riigigümnaasiumi

rajamise ajakava) väljaselgitamiseks.

• Üldhariduskoolide ruumiprogrammi arendamine ja täiendavate võimaluste kasutusele-

võtmine seoses õppijate (sh hariduslike erivajadustega õpilaste) arvu kasvuga

põhikooliastmes (sh eriõppeklasside ruumivajaduse planeerimine, õpilaskodu katuse

remontimine, fassaadi soojustamine ja ruumide ümberehitamine klassideks Saaremaa

Ühisgümnaasiumis).

• Kingu 6 õpilaskodu hoone rekonstrueerimisprojekti koostamine.

• Lapsehoiuteenuse toetamise korra väljatöötamine.

• Pargi lasteaia rekonstrueerimisprojekti koostamine, ehitushanke läbiviimine ning

ehitustöödega alustamine.

• Tuulte Roosi lasteaia rekonstrueerimistööde ettevalmistamine (sh rahastustaotluse

koostamine ja esitamine energiatõhususe meetme taotlusvooru).


22

• Kesklinna ning Rohu, Ristiku ja Tuulte Roosi lasteaia mänguväljakute projekteerimine

ning rekonstrueerimine.

• Noortejaama ruumide ehitustööde lõpetamine, tegevuse käivitamine uues hoones ja

noortekeskuse tegevuste atraktiivsemaks muutmine (sh täisealistele noortele).

• Kuressaare Gümnaasiumi füüsika- ja arvutiklassi ventilatsiooni ehitamine.

• III üle-eestilise huvihariduskonverentsi korraldamine.

• Noortebändide festivali 10. sünnipäeva tähistamine.

• Projekti „Rolling Images in Business Startups“ (RIBS) tegevuste elluviimise jätkamine.

• Noortelaagrite tegevuse toetamine.

• Smuuli skatepargi renoveerimine.

• Vanalinna kooli miniväljaku kunstmurukatte uuendamine.

• Saaremaa Ühisgümnaasiumi staadioni remonditööd.

Mõõdikud: Sihttase 2016 (vastavalt

01.01.2016 kehtima

hakanud arengukavale)

Täitmine 2016 Sihttase 2017 (vastavalt

01.01.2017 kehtima


1. Alushariduses osalevate laste

osakaal (vanuses 2 aastat kuni koolini) 95% 94% 95%

2. Põhikooli lõpetanutest edasiõppijate

osakaal

100% 100% 100%

3. Gümnaasiumi lõpetanutest edasiõppijate osakaal

90% SÜG: 81,7% KG: 75%

90%

4. Huvihariduses osalevate

laste/noorte osakaal 74% 75,4% 75%

5. Noorte (kuni 30-aastaste) õpetajate

osakaal lasteaedades, üldharidus-koolides, huvikoolides

10% Koolid: 5%

Lasteaiad: 10,7% Huvikoolid: 7,3%

10%

6. Pedagoogide keskmine palk

lasteaedades, üldhariduskoolides,

huvikoolides (linnavalitsuse hallatavates asutustes)

Lasteaia ja huvikoolide

õpetajatele 95%

õpetaja töötasu alammäärast (958 eurot)

Lasteaiad: 791,27 eurot (83%)

Koolid: 1227,40 eurot (128%)

Huvikoolid: 810,68 eurot (85%)

Lasteaia ja huvikoolide

õpetajatele 95% õpetaja

töötasu alammäärast

7. Aasta jooksul rekonstrueeritud (sh

osaliselt rekonstrueeritud) hoonete arv

2 6 1

8. Aastane investeeringute maht (eurodes)

400 000 557 575 320 000

9. Elanike rahulolu Kuressaare kui

laste- ja noortesõbraliku linnaga 3,4 3,4 3,4

10. Elanike rahulolu lasteaiateenuse

kättesaadavusega

3,3 3,4 3,3

11. Elanike rahulolu lasteaiateenuse kvaliteediga

3,4 3,6 3,4

12. Elanike rahulolu laste ja noorte

õppimisvõimalustega 3,4 3,5 3,4

13. Elanike rahulolu täiskasvanute

õppimisvõimalustega

3,3 3,3 3,3

14. Elanike rahulolu põhihariduse kvaliteediga

3,5 3,5 3,5

15. Elanike rahulolu

gümnaasiumihariduse kvaliteediga 3,6 3,7 3,6

16. Elanike rahulolu

laste ja noorte huvitegevuse ning vaba aja veetmise võimalustega

3,1 3,1 3,2

17. Üldharidus- ja munitsipaal-

huvikoolides linna poolt tasustatud juhendatud tundide maht nädalas

1050 1209 1050

Selgitused mõõdikute ja väärtuste arvutamise kohta:

Mõõdik 1: Seisuga 10. november.

Mõõdik 2: Statsionaarses õppevormis põhihariduse omandanute õpingute jätkamine sama kalendriaasta 10. novembri seisuga. Mõõdik 3: Statsionaarses õppevormis gümnaasiumihariduse omandanutest edasiõppijate osakaal sama kalendriaasta 10. novembri seisuga.

Mõõdik 4: Huvikoolides, kooli huviringides ja spordiklubides osalevate laste osakaal statsionaarses õppevormis õppijatest.

Mõõdik 6: Raamatupidamise pearaamatu andmetel väljamakstud töötasu inimese kohta. Mõõdik 9–16: Keskmine hinnang 4-pallisel skaalal, rahulolu-uuringu andmed.


23

Kultuur ja sport


• Jätkati traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste (Saaremaa ooperipäevad, Kuressaare

kammermuusika päevad, Kuressaare merepäevad jt) toetamist linnaeelarvest ja soodsate

tingimuste loomist uute ürituste korraldamiseks; linnaeelarvest toetati 20 suurürituse

korraldamist; jätkati koostööd erasektori ja MTÜ-dega linnas toimuvate ürituste ühisel

korraldamisel ja turundamisel.

• Toetati Läänesaarte kammerorkestri asutamist.

• Remonditi Raegalerii.

• Saare Maakonna Keskraamatukogule soetati uus server koos tänapäevase tarkvaraga

(raamatukogude info- ja kataloogisüsteem RIKS).

• Saare maakonna 51. laulupeost võttis osa 643 Kuressaare lauljat. Kuressaare koorilauljad

osalesid vabariiklikel kooride suurüritustel (sh popkooride laulupidu, naiste vaimulik

laulupidu „Maarjamaa laulud“ jt).

• Toetati linnaeelarvest Kuressaares toimuvaid kultuuri-, vabaaja- ja spordiprojekte (48)

kogusummas 24 000 eurot.

• Vaadati üle rahvakultuurijuhtide tasustamissüsteemi põhimõtted, kuid otsustati jääda

senise süsteemi juurde; jätkati linna esindavate kollektiivide ja võistkondade toetamist.

• Suurendati valdkonna tunnustusstipendiume ja valmistati ette kunstivaldkonna kaks uut

tunnustusstatuuti.

• Korraldati avalikus linnaruumis näitus (kunst bussiootepaviljonidel) ning paigaldati Lossi

11 ja 13 majade vahele elektrooniline kunstiobjekt (kas-masin).

• Toetati Saaremaa Muuseumi ja koguduste ürituste korraldamist ning taristute

renoveerimist/arendamist, tehti koostööd lossipäevade, toidufestivali, Kuressaare Eesti

Selts 130 jt ürituste korraldamisel.

• Algatati kaheaastane projekt Kuressaare vanemate ajaloo- ja kultuuriväärtuste

tähistamiseks Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

• Kuressaare Linnateater andis kokku 83 etendust (32 statsionaaris ja 51 väljaspool) 9411

vaatajale, seda on 10 etenduse (sh statsionaaris 16 etenduse) ja 1096 vaataja võrra vähem

kui 2015. aastal. 2016. aasta novembris esietendus linnateatris Urmas Lennuki lavastus

„Paljasjalgne Debora“, mille tegelasteks on nii Saaremaa kui ka kogu Eesti kultuuriloo

olulised inimesed. TeatriKinos oli kokku 160 filmiseanssi 15 900 vaatajale (2015. aastal

101 filmiseanssi ja 8668 vaatajat). Kokku külastas linnateatri maja 2016. aastal 33 506

inimest ehk ligi 5800 külastajat rohkem kui 2015. aastal. Alates 2016. aasta novembrist on

Kuressaare Linnateatri koosseisus kaks näitleja töökohta ja teatris töötavad osalise

koormusega neli noort EMTA lavakunstikooli lõpetanud näitlejat Markus Habakukk, Lauli

Otsar, Jürgen Gansen ja Risto Vaidla. Samuti on linnateatris tööl kinotehnik ja TeatriKino

projektijuht ning teater võttis üle Kuressaare filminädala korraldamise. Kuressaare

Linnateatri direktorit Piret Rauka tunnustati 2016. aastal Saare maakonna kultuuri-

preemiaga „Kultuuripärl“ etenduskunstide avatud vahendamise ja loovalt inspireerivate

rollide eest teatrilaval.

• Kuressaare Kultuurivara poolt korraldatud ürituste koguarv (35) kasvas 2015. aastaga

võrreldes kolmandiku võrra, sh kutsuti ellu uus sari „Rahva lemmikud“. Poole võrra

vähenes teiste korraldajate vahendatud professionaalsete kontsertide ja etenduste arv ning

poole võrra suurenes harrastajate poolt antud kontsertide arv. Kultuurivara poolt

korraldatud ja vahendatud üritustest sai 2016. aastal osa 46 771 inimest. Kuressaare

merepäevad tegid 2016. aastal läbi uuenduskuuri (mitmekesine kultuuriprogramm Eesti

tippartistidega, messiala loomine, teematelk, erilise disainiga merelava jmt), mis tõi kaasa

kõigi aegade suurima külastajate arvu ja piletimüügirekordi. Samuti on külastajate arv


24

kasvanud rahvakultuuriüritustel ja meelelahutuslikel kohtumisõhtutel, mõningal määral ka

klassikalise- ja džässmuusika kontsertidel.

• Saare Maakonna Keskraamatukogu registreeritud lugejate arv oli 2016. aasta lõpu seisuga

5926, mida on 4,6% võrra vähem kui aasta varem. Külastusi oli 2016. aastal 110 277 ja

virtuaalkülastusi 12 902, mida on veidi rohkem kui 2015. aastal. Raamatukogu korraldatud

ürituste arv 2016. aastal kasvas: kokku korraldati 91 üritust, 75 näitust ja väljapanekut,

samuti 7 õppepäeva ja 2 väljasõitu maakonna raamatukogutöötajatele.

• Raegalerii korraldas 34 kunstinäitust (2015. aastal 33 näitust) ja 17 muud kunstiga seotud

üritust ning jätkas koostöös linna haridusasutustega koolinoortele suunatud kunsti-

hariduslike projektide elluviimist. Linna kunstielu täiendasid Saaremaa Kunstistuudio ja

Saaremaa Muuseumi korraldatud kunstinäitused.

• Renoveeriti Vuti tänava kunstmuruväljak (kogumaksumus 340 000 eurot) ja sõlmiti 10-

aastane koostööleping Eesti Jalgpalli Liiduga, mille kohaselt saavad Kuressaare linnas

registreeritud jalgpalliklubid kasutada kunstmuruväljakut treeningute läbiviimiseks tasuta

ning Eesti Jalgpalli Liit kohustus soetama 2016. aastal jalgpalliväljakule uut inventari ja

rajama taristut 50 000 euro väärtuses.

• Alustati Musumännikusse 18-rajalise discgolfi pargi rajamist (2016. aastal saadi valmis 12

rada).

• Uuendati Kuressaare spordikeskuse jõusaali inventari, soetati uus judotatami ning

linnastaadionile kergejõustikuinventari ja hooldustehnikat.

• Kuressaares korraldati nii rahvusvahelisi kui ka vabariiklikke spordivõistlusi (sh

purjetamise Zoom8 klassi maailmameistrivõistlused, B7 (Läänemere saarte) noorte

spordimängud, Saja liiga (Balti riikide liiga) võrkpallimängud, jalgpalliturniir Saaremaa

Cup, Saaremaa ralli, kolme päeva jooks, Eesti rannavolle meistrivõistluste finaalturniir,

Linnade Karikas võrkpallis, Kuressaare tänavasõit jalgrattaspordis jt).

• Koostöös MTÜ-ga Karujärve Tervisespordi Keskus ja MTÜ-ga Visit Saaremaa korraldati

Kuressaares I Ultima Thule maraton.

• Uuendati Kuressaare linnajooksu formaati, varasema 14 km asemel oli pikimaks

distantsiks 10 km. 2016. aastal püstitati linnajooksu osalusrekord (1153 osavõtjat).

• Jätkati Kuressaare linna tervisespordisarja “Liikudes tervemaks“ korraldamist. 2016. aastal

ehk 9. hooajal toimus 35 etappi (2015. aastal 37), osaluskordi oli kokku 3061 (2015. aastal

2681) ja aktiivseid osalejaid (vähemalt kuuel etapil osalenud inimesi) 223.

• Jätkati kergejõustikualasid ja Kuressaare linna sportimisvõimalusi tutvustavat pereürituste

sarja „Pühapäev spordiga“ korraldamist. 2016. aastal oli tegemist juba 8. hooajaga. Igal

aastal toimub 4 üritust ning ühel etapil osaleb üle 100 lapse koos vanematega.

• Korraldati koolivaheaegadel 7–10-aastastele lastele erinevate sportlike tegevustega

laagreid ning Kuressaare Gümnaasiumi ja Saaremaa Ühisgümnaasiumi vahelisi

sportmängude karikavõistlusi (õppeaasta jooksul võisteldakse nii neidude kui ka

noormeeste korvpallis, võrkpallis ja jalgpallis, parima punktisumma kogunud gümnaasium

saab enda valdusesse rändkarika).


• Traditsiooniliste ja uute ürituste korraldamise toetamine (sh Saaremaa ooperipäevad,

kammermuusika päevad, lossipäevad, merepäevad, toidufestival, SaareMaa päevad,

tänavapiknik, aiandus- ja lillepäevad, Tour d’ÖÖ, tänavafestival jt).

• Üleriigiliste spordi- ja vabaajaürituste korraldamine Kuressaares koostöös klubide ning

alaliitudega, traditsiooniliste spordi- ja liikumisharrastusürituste toetamine, kohalike

spordiklubide toetamine ürituste korraldamisel ja noortespordiga tegelemisel.

• Projektitoetuste konkursside läbiviimine uute ja atraktiivsete ürituste toimumiseks.


25

• Laste- ja noorte kultuuriaasta ürituste korraldamine.

• Päikesepealinna ja Kuressaare 454. sünnipäevanädala ürituste korraldamine.

• Kuressaare linna kollektiivide osavõtu korraldamine XII noorte laulu- ja tantsupeost „Mina

jään“ Tallinnas (registreeritud on 633 Kuressaare kooliõpilast).

• Koostöö Saaremaa Muuseumi, Kuressaare Kultuurivara, Kuressaare Linnateatri ja

haridusasutustega Eesti Vabariik 100 juubeliürituste kavandamisel ning korraldamisel.

• Rahvakultuuri ja spordiklubide tegevustoetuste ning Kuressaare linna vanimate

sakraalehitiste renoveerimise toetussummade suurendamine.

• Osalemine Saaremaa Muuseumi sihtasutuse loomisel.

• Kuressaare Kultuurivara ja Saare Maakonna Keskraamatukogu arengukava koostamine.

• Raamatukogu riiulite valgustussüsteemi uuendamine ning tagastuskastide lahenduse

väljatöötamine ja rakendamine.

• Kuressaare Kultuurikeskuse osaline remontimine (tualettruumide renoveerimine) ja saali

tehniliste vahendite kaasajastamine (heli- ja esitlustehnika soetamine).

• Kuressaare Linnateatri suure saali publikuala (vaipkatte ja rõdutoolide vahetus) ning lava

remonditööd ja valgustehnika uuendamine.

• Musumännikusse discgolfi pargi rajamise jätkamine.

• Spordikeskusesse uue sauna ehitamine ja väikese saali rõdude renoveerimine.

• Kuressaare Tervisepargis tingimuste parendamine (sh kelgumäe ohutumaks muutmine ja

liikumisraja profiili mitmekesistamine).

• Saaremaa Spordikooli 65. juubeli tähistamine.

• Otsuse tegemine Kaitseliidu 10-rajalise lasketiiru ehitamise (Kalevi põik 5) ja ülalpidamise

kaasrahastamise kohta.


01.01.2016 kehtima



01.01.2017 kehtima hakanud

arengukavale)

1. Kultuuri- ja spordiasutuste

kasutuskordade suhe

majandamiskuludesse

Spordikeskus:

109 500 külastajat

Kultuurikeskus: 46 771

(sh vabaõhuüritused)

Linnateater: 33 506

(sh suveetendused)

Raamatukogu: 110 584

2. Linnaeelarvest toetatud kultuuri ja spordi suurürituste arv

17 20 20

3. Elanike rahulolu kultuuriüritustega 3,4 3,4 3,4

4. Elanike rahulolu spordiüritustega 3,4 3,5 3,4

5. Elanike rahulolu tervisepordi- ja sportimisvõimalustega

3,6 3,6 3,6

6. Elanike rahulolu täiskasvanute

huvitegevuse ja vaba aja veetmise võimalustega

3,1 3,2 3,2


Mõõdik 1: Kultuuri- ja spordiasutuste (Kuressaare Kultuurivara, Saare Maakonna Keskraamatukogu, Kuressaare Linnateater, Kuressaare

spordikeskus) kasutuskordade suhe majandamiskuludesse. Tabelis on esitatud kasutuskordade/külastajate arv. Mõõdik 2: Suurürituste all peetakse silmas üritusi, mis oma sisult ja olemuselt on suunatud suurele inimhulgale, kaasates kohalikku,

vabariiklikku ja rahvusvahelist osalust ning tähelepanu ja omades seetõttu ulatuslikku mõõdet. 2016. aasta suurüritusteks olid Saaremaa

toidufestival, Kuressaare tänavapiknik, Kuressaare merepäevad, Kuressaare kammermuusika päevad, Saaremaa ooperipäevad, Kuressaare linnajooks, Saaremaa kolme päeva jooks, Saaremaa ralli, tenniseturniir Saaremaa Open, Saaremaa velotuur, lossipäevad, Linnade Karikas

võrkpallis, Eesti meistrivõistlused rannavolles, Wellfest, Vallikraavi veeralli jt.

Mõõdik 3–6: Keskmine hinnang 4-pallisel skaalal, rahulolu-uuringu andmed.

Sotsiaalne kaitse


• Kuressaare linna sotsiaaltoetuste maksmise kord ja sotsiaalteenuste osutamise kord viidi

vastavusse sotsiaalhoolekande seadusega. Sotsiaalhoolekande seaduses on alates 2016.


26

aastast sätestatud kohalikele omavalitsustele 10 kohustuslikku sotsiaalteenust: koduteenus,

väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus,

isikliku abistaja teenus, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus,

eluruumi tagamine, võlanõustamine. Kuressaare linn osutab 8 sotsiaalteenust ise

(hallatavate asutuste Kuressaare Hoolekanne ja Kuressaare Perekodu ning MTÜ-de

kaudu), väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust ostetakse hooldekodudelt ja laste

turvakoduteenust alates 2017. aastast Lääne-Saare vallalt.

• Uuendati Kuressaare linna omandis olevate eluruumide kasutamise korda, mille järgi

toimub eluruumi eraldamine eelkõige sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva kohustuse

täitmiseks, ning suurendati linnavalitsuse sotsiaalosakonna rolli (eluruumi üürimise

taotluste menetlemine, üürilepingute sõlmimise korraldamine ja lepingute täitmise

järelevalve).

• Linnavalitsusse loodi alates 1. maist 2016 juurde üks lastekaitsespetsialisti ametikoht.

• Hakati sisse ostma perelepitusteenust.

• Käivitati erivajadustega laste tugiisikuteenus.

• Toetati (sotsiaal)eluasemeteenuse ja laste turvakoduteenuse osutamist (MTÜ Kristlik

Diakooniapunkt) Pikk 2a sotsiaalmajas.

• Toetati naiste varjupaiga teenuse osutamist (MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus).

• Parandati invatranspordi võimalusi koostöös Saaremaa Puuetega Inimeste Kojaga

(invabuss, mis võimaldab korraga sõita kahel ratastooli kasutaval inimesel).

• Toetati sotsiaaltransporditeenuse osutamist (OÜ Siinorite Transportteenus) Kuressaare

elanike sõitmiseks väljaspool Saare maakonda asuvasse raviasutusse.

• Jätkati tasuta ujumisvõimaluse pakkumist Kuressaare linna puuetega inimestele ning

lasteaedade ja Päästeameti töötajatele.

• Korraldati lapsevanematele tõenduspõhise vanemlusprogrammi „Imelised aastad“

pilootprojekti koolitus.

• Kutsuti ellu vanemlike oskuste arendamise programm, mille viis läbi MTÜ Eesti Vaimse

Tervise Ühing.

• SA Kuressaare Haigla ja linnavalitsuse koostöös korraldati arstitudengite visiit

Kuressaarde.

• Korraldati linnavalitsuse sotsiaalosakonna koostööpartnerite tänuüritus ja koostöös Saare

maakonna Memento ühendusega vastuvõtt Kuressaare linnas elavatele represseeritutele.

• Koostati ning esitati rahastustaotlus eakate koduteenuse arendamiseks ja elluviimiseks

(projekt „Koduteenuse arendamine Kuressaare linnas ja Lääne-Saare vallas“).


• Eakate ja dementsete inimeste paindliku koduhooldusteenuse arendamine.

• Häirenuputeenuse arendamine ja laiendamine ning uute lahenduste otsimine.

• Puuetega laste elukoha vajaduspõhine kohandamine.

• Puuetega inimestele toetavate teenuste väljatöötamine.

• Iseseisvat tööharjumust soodustava sotsiaalteenuse tõhususe tõstmine.

• Sõltuvushäirest vabaneda soovivate inimeste toetamine ja tugisüsteemide kaasamine.

• Erinevate nõustamisteenuste (psühholoogiline nõustamine, kriisiabi, võlanõustamine jne)

võimaldamine kodanikele.

• Lastega peredele toetavaid teenuseid pakkuvate isikute registri loomine.

• Projekti „Koduteenuse arendamine Kuressaare linnas ja Lääne-Saare vallas“ tegevuste

elluviimine (koduhooldusteenuse osutamine hooldusvajadusega inimestele, koduteenuse

osutamist koordineeriva piirkondliku keskuse loomine ja teenuse osutamiseks vajaliku

inventari soetamine).


27

Mõõdikud:

Selgitused mõõdikute ja väärtuste arvutamise kohta: Mõõdik 1–8: Keskmine hinnang 4-pallisel skaalal, rahulolu-uuringu andmed.

Majandus


• Korraldati esmakordselt Kuressaare linna suurimate ettevõtete ning tööandjate tänu- ja

tunnustusüritus.

• Alustati linnavalitsuse liikmete regulaarsete külaskäikudega Kuressaare ettevõtetesse, et

aktiveerida koostööd kohalike ettevõtjatega ning saada tagasisidet ettevõtjate ootuste kohta

kohalikule omavalitsusele ja kogukonnale.

• Osaleti lennuliikluse-teemalistes aruteludes ning otsiti võimalusi Kuressaare ja Tallinna

vahelise lennuühenduse arendamiseks.

• Korraldati ideepäev, et kaardistada võimalused Supluse pst ja Ujula abaja vahelise ala

arendamiseks.

• Uuendati Kuressaare linna supelranna kasutamise ja hooldamise korda.

• Jätkati väikelaevaehituse kompetentsikeskuse arendamise toetamist.

• Toetati turismivaldkonna arendamist koostöös teiste kohalike omavalitsuste ja

ettevõtjatega MTÜ Visit Saaremaa rahastamise kaudu.

• MTÜ Visit Saaremaa eestvedamisel tutvustati Kuressaare linna ja Saare maakonda

prioriteetsete sihtturgude turismimessidel; Kuressaares korraldati Laane-Eesti turismi-

konverents (sh Lääne-Eesti ja Saare maakonna parimate turismiasjaliste tunnustamine);

algatati, korraldati ning osaleti turismialastel kampaania- ja turundusuritustel ning

esitlustel; koostöös EAS-i turismiarenduskeskuse ja MTÜ-ga Lääne-Eesti Turism

korraldati välisriikide esindajatele tutvustus- ja pressireise; valmistati info- ja

reklaammaterjale; osaleti turismialaste arendusprojektide algatamises ja elluviimises.


• Ilmajaama rajamine Kuressaarde.

Sihttase 2016 (vastavalt

01.01.2016 kehtima



01.01.2017 kehtima


Inimeste rahulolu linna

sotsiaalhoolekandesüsteemiga

Inimeste rahulolu linna meditsiinisüsteemiga

1. Elanike rahulolu perearstiteenuse

kättesaadavusega

3,5 3,5 3.5

2. Elanike rahulolu perearstiteenuse kvaliteediga

3,4 3,5 3,4

3. Elanike rahulolu eriarstiabiteenuse

kättesaadavusega

2,5 2,4 2,6

4. Elanike rahulolu eriarstiabiteenuse

kvaliteediga

3,2 3,2 3,3

5. Elanike rahulolu sotsiaaltoetuste taotlemise korraldamisega

3,0 3,0 3,1

6. Elanike rahulolu eakate kodu- ja

hoolekandeteenustega

3,2 2,9 3,3

7. Elanike rahulolu erivajadustega

inimeste tugiteenustega

3,0 3,0 3,1

8. Elanike rahulolu lastekaitsealaste küsimuste lahendamisega

3,3 3,2 3,4

9. Sotsiaalteenuste arv Ei vähene Ei vähenenud Ei vähene

10. Tervishoiuteenuste arv Ei vähene Ei vähenenud Ei vähene


28

• Koostöös ettevõtjatega ettepanekute koostamine ning esitamine transpordiühenduste (sh

Kuressaare ja Tallinna vahelise lennuliikluse ning Mõntu-Ventspilsi laevaliini)

arendamiseks.

• Loomemaja rajamise toetamine (turuhoone ühe osa andmine loomemaja kasutusse).

• Kuressaare sadama abihoone ehitamine.

• Kuressaare linna suurimate ettevõtete ning tööandjate tänu- ja tunnustusürituse

korraldamine.

• Turismivaldkonna arendamise toetamine koostöös teiste kohalike omavalitsuste ja

ettevõtjatega MTÜ Visit Saaremaa rahastamise kaudu (Visit Saaremaa eestvedamisel

Kuressaare linna ja Saare maakonna tutvustamine prioriteetsete sihtturgude turismi-

messidel; turismialaste kampaania- ja turundusurituste ning esitluste korraldamine;

välisriikide esindajatele tutvustus- ja pressireiside korraldamine; info- ja reklaam-

materjalide valmistamine; turismialaste arendusprojektide algatamine ja elluviimine).

• Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse arendamise toetamine.


01.01.2016 kehtima



01.01.2017 kehtima


1. Lendude arv Kuressaare ja Tallinna vahel

11 lendu nädalas 12 lendu nädalas 14 lendu nädalas

2. Suure väina ületamise kulu 2012. aasta tasemel Suurenenud 1/3 võrra 2016. aasta tasemel

3. Rahvusvaheliste laevaliinide arv

Saaremaa ja naaberriikide vahel

0 0 1

4. Rahvusvaheliste lennuliinide arv Saaremaa ja naaberriikide vahel

1 0 1

5. Elanike arv Kuressaares 13 804 13 714 13 614

6. Elanike arv Saare maakonnas 34 416 34 237 34 037

7. Keskmine maksumaksjate arv kuus Kuressaares

6307 6349 6278

8. Tulumaksu laekumine kokku (tuh €) 8488 9154 9125

9. Tulumaksu laekumine linnakodaniku

kohta (€)

615 668 670

10. Aasta jooksul asutatud uute ettevõtete arv Saare maakonnas

275 349 275

11. Ööbimiste arv

Saare maakonnas

295 759 273 510 304 632

12. Hooajavälise perioodi (jaanuar–mai ja

september– detsember) ööbimiste osakaal kõigist ööbimistest

52% 47% 54%


Mõõdik 5: 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel. Mõõdik 6: 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel.

Mõõdik 7–9: Rahandusministeeriumi andmetel.

Mõõdik 10: Väljavõte Registrite ja Infosüsteemide Keskuse päringusüsteemist. Mõõdik 11: Statistikaameti andmetel.

Mõõdik 12: Arvutatud Statistikaameti andmete põhjal.

Linnakeskkond

Olulisemad tegevused 2016 aastal:

• Rekonstrueeriti Tallinna tänav Juhan Smuuli tänava ringristmikust Mooni tänava

ristmikuni.

• Tehti ettevalmistusi kesklinna avaliku ruumi rekonstrueerimistöödeks: koostati eelprojekt

ja esitati EAS-ile rahastustaotlus.

• Ehitati August Kitzbergi tänava parkla.


29

• Projekteeriti ja ehitati Torni tänava parkla.

• Korrastati Kudjape kalmistu kaks parklat.

• Pinnati ja remonditi sõiduteid ning ehitati ja uuendati kõnniteid (sh Tehnika, Juhan Smuuli,

August Kitzbergi ja Torni tänaval ning Pihtla teel).

• Lõpetati Kuressaare-Vaivere kergliiklustee rajamine koostöös Lääne-Saare vallaga

(ehitustööd lõpetati 2015. aastal, kuid nende eest tasumine toimus 2016. aastal).

• Täiendati haljasalade, parklate ja tänavamaade (kokku 18 erinevat ala) istutusalasid

puittaimede ning sibullilledega.

• Koostati ja kehtestati Lääne-Saaremaa (Kuressaare linna ning Lääne-Saare, Pihtla, Torgu,

Salme, Kihelkonna ja Mustjala valla) jäätmehoolduseeskiri.

• Viidi läbi riigihange jäätmekäitlusteenuse osutaja leidmiseks ja korraldatud jäätmeveo

riigihange ning sõlmiti AS-iga Ragn-Sells leping kolmeks aastaks (kuni 31.10.2019).

• Viidi läbi kompostimisrajatise tasuvusuuring.

• Viidi läbi vanalinna muinsuskaitseala miljööpuude süvauuring ja tehti hooldustegevusi.

• Valmistati ette uued pinnaseladestusplatsid.

• Korrastati Kudjape kalmistu prügimajandust.

• Puhastati lossi vallikraavid.

• Algatati Kuressaare korterelamualade teemaplaneeringu koostamine.


• Tallinna tänava rekonstrueerimine lõikudel Juhan Smuuli – Transvaali ja Mooni – Auriga

ring.

• Bussijaama ümbruse tänavate (Tallinna tänav lõigul Transvaali–Karja, Pihtla tee lõigul

Karja–Transvaali), Transvaali tänav lõigul Pihtla tee – Tallinna tänav) ja parkimisplatside

rekonstrueerimine.

• Kuressaare linnakeskuse avaliku ruumi rekonstrueerimine.

• Tuule, Staadioni ja Vana-Roomassaare tänava vahelise parkla ehitamine.

• Raekoja teise korruse rekonstrueerimine.

• Uute bussiootepaviljonide paigaldamine Tallinna tänavale.

• Tallinna tänava purskkaevu projekteerimine ja ehitamine.

• Tervisepargi parkla projekteerimine ja ehitamine.

• Vallikraavi sildade uuendamine.

• Heina tänava silla projekteerimine ja rekonstrueerimine.

• Tallinna tänava projekteerimine lõigul Karja–Torni.

• Talve tänava projekteerimine lõigul Kaevu–Tallinna.

• Väike-Roomassaare poolsaare karjamaade (Staadioni 7, Tuule 4) hooldamise alustamine.

• Eskiisprojekti koostamine Supluse pst ja Ujula abaja vahelise ala kasutuselevõtmiseks.

• Ujula abaja süvendamine.

• Tori abaja kaldakindlustuse korrastamine.

• Turuhoone katuse soojustamine.

• Lossipargi kõlakoja remontimine.

• Tallinna 83 fassaadi soojustamine.

• Bussijaama hoone rekonstrueerimine.

• Kortermajade avalikus kasutuses olevate hoovialade heakorrastamise (sh projekteerimis-

tööde ja rajatiste ehitamise) toetamine.

• Kaevu tänav 18 detailplaneeringu realiseerimine (27 ühepereelamu kinnistut, 3 kortermaja

kinnistut ja kolm uut tänavat).

• Uue tänavapuhastusmasina ja väikelaaduri soetamine Kuressaare Linnamajandusele.


30

• Kudjape kalmistu korrastustööde jätkamine (sh kuivkäimla paigaldamine, kalmistu vanas

osas ohtlike puude raie, kiviaia korrastamine).

• Kinnistu soetamine Pikal tänaval, et ehitada kergliiklustee ja ettevõtjatele vajalik

tänavalõik.


01.01.2016 kehtima



01.01.2017 kehtima


Rahulolu linnakeskkonnaga

1. Elanike rahulolu tänavavalgustuse olukorraga 3,7 3,6 3,7

2. Elanike rahulolu sõiduteede olukorraga 2,9 3,0 3,1

3. Elanike rahulolu kõnniteede olukorraga 2,9 2,9 2,9

4. Elanike rahulolu kergliiklusteede olukorraga 3,7 3,7 3,8

5. Elanike rahulolu liikluskorraldus autojuhi

seisukohast

3,2 3,2 3,4

6. Elanike rahulolu liikluskorraldusega jalakäija

seisukohast

3,4

3,4 3,6

7. Elanike rahulolu liikluskorraldusega jalgratturi seisukohast

3,3

3,2 3,4

8. Elanike rahulolu linnasisese ühistranspordiga 3,2 3,1 3,2

9. Elanike rahulolu linna üldise heakorraga 3,4 3,4 3,4

10. Elanike rahulolu prügiveo korraldusega 3,3 3,3 3,4


Mõõdik 1–10: Keskmine hinnang 4-pallisel skaalal, rahulolu-uuringu andmed.

Ülevaade valitseva ning olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste tegevusest

2016. aastal oli Kuressaare linnal osalus neljas äriühingus ja linna valitseva mõju all oli kaks

sihtasutust. Konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute nimekiri, linnale kuuluva osaluse

suurus, äriühingute põhitegevusalad ja töötajate arv on esitatud tegevusaruande osas

„Konsolideerimisgrupi koosseis“.

Ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste majandusnäitajatest on esitatud

raamatupidamise aastaruande lisas 6.

Kuressaare Veevärk AS

AS Kuressaare Veevärk põhitegevuseks on vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine Saare

maakonnas. Ettevõtte majandustegevuse tuludest annab 85% veeteenuste müük Kuressaare

piirkonnas ja 15% maapiirkondades. Kuressaare linna osalus aktsiakapitalis on 71,13% (2015.

aastal 71,13%, 2014. aastal 70,75%).

2016. aastal peatus pikalt kestnud trend elanikkonna vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimise

vähenemise osas, mis tõenäoliselt oli põhjustatud põuasest suveperioodist. Tulenevalt

püsielanikkonna eeldatavast edasisest kahanemisest võib lähiaastatel siiski jätkuvalt

prognoosida tarbimise mahu langust.

Majandusnäitajatest kasvasid 2016. aastal ettevõtte veeteenuste müügitulud 1%, seda eelkõige

muude osutatavate lisateenuste kasvu arvelt. Tegevuskulud kasvasid 0,5%, mis oli tingitud


31

põhiliselt remondikulude suurenemisest. Ettevõtte põhitegevuskahjum peale kulumit oli –0,6

miljoni eurot.

2016. aastal investeeriti põhivara uuendamisse 83 863 eurot. Suuremad investeeringud olid

Kullimäe RVP tehnoloogiliste seadmete uuendamine, neljas erinevas maapiirkonnas

puhastite/pumplate rekonstrueerimine ja maapiirkondades asuvate ettevõttele kuuluvate

tehnoloogiliste rajatiste all asuvate kinnistute erastamine.

Kavandatavad investeeringud 2017. aastal: vee- ja kanalisatsioonitrasside uuendamise

jätkamine.

Kuressaare Soojus AS

AS Kuressaare Soojus põhitegevus on soojus- ja elektrienergia tootmine ning soojusenergia

edastamine ja müük.

2016. aastal liitus soojusvõrguga Raekoja 2 korterelamu.

2016. aastal toodeti katlamajades ja koostootmisjaamas kokku 76 918 MWh soojusenergiat

(8,3% rohkem kui 2015. aastal), sellest 75 451 MWh (98,1%) puiduküttest ja 1467 MWh

(1,9%) põlevkiviõlist. Soojusenergiat müüdi Kuressaares 2016. aastal 64 278 MWh, mida on

6204 MWh (10,7%) võrra enam kui 2015. aastal. Soojuse ja elektri koostootmisjaamas

toodeti 2015. aastal 12 268 MWh elektrienergiat, mida on 10,1% rohkem kui 2015. aastal.

Soojusenergia keskmine käibemaksuta müügihind Kuressaares oli 2016. aastal 41,14

eurot/MWh. See on 2,5 euro/MWh (5,7%) võrra väiksem kui 2015. aasta hind.

Ettevõtte 2016. aasta majandustulemusi mõjutasid kõige rohkem järgmised asjaolud:

• SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus saadi toetust Kuressaare soojusvõrgu

rekonstrueerimiseks 24 099 eurot (2015. aastal oli Kuressaare tänavavalgustuse

rekonstrueerimise toetus 2,7 miljonit eurot);

• põhivara kuluks kandmine jääkmaksumuses 6377 eurot, seoses soetusmaksumuse alampiiri

tõstmisega 2000 eurolt 5000 euroni;

• suurem soojuse müük võrreldes 2015. aastaga keskmisest külmema ilma tõttu jaanuaris ja

novembris.

2016. aastal investeeriti materiaalsesse põhivarasse kokku 271 427 eurot, sellest

soojustorustike ehituseks ja rekonstrueerimiseks 116 729 eurot, koostootmisjaama ja

katlamajadesse 82 055 eurot.

2017. aasta kavandavate investeeringute maht on ligikaudu 530 000 eurot, sellest toetusega

finantseeritavaid investeeringuid 104 200 eurot. Suuremateks kavandatud investeeringuteks

on soojustorustiku rekonstrueerimine Talli tänaval ja Mereranna tee elamurajoonis.

Investeeringu teostamise tingimuseks on toetuse saamine SA-lt Keskkonnainvesteeringute

Keskus.

Kuressaare Bussijaam OÜ

OÜ Kuressaare Bussijaam põhitegevus on maakonnas ja maakondade vahel liikuvatele

bussidele piletimüügi korraldamine, taksoteeninduse ja äripindade rendi korraldamine ning

bussijaama kinnistu haldamine. Piletimüügisüsteem on ühildatud Maanteeameti


32

infosüsteemiga. Piletite müük veebikeskkonnas kasvab jätkuvalt ja sularahatehingute arv

väheneb.

2016. aastal toimus bussijaama hoone suuremahuline rekonstrueerimine suuromaniku

Kuressaare Linnavalitsuse tellimusel – rekonstrueeritava osa pindala oli 920,9 m2. Uuendatud

ossa paigutati Kuressaare Avatud Noortekeskus Noortejaam. Rekonstrueerimistööde käigus

sai hoone ka uue soojustatud katuse. Bussijaama omavahenditest ehitati rendipindadele uus

kaugküttesüsteem ja uuendati ootesaali valgustust.

2016. aastal investeeriti põhivara soetusse 14 600 eurot.

Saaremaa Prügila OÜ

OÜ Saaremaa Prügila põhitegevus on jäätmehoolduse arendamine Kuresaare linna ning

Lääne-Saare valla ja Pihtla valla territooriumil.

2016. aastal teostati Kudjape prügila seiret ja järelhooldustöid vastavalt jäätmeloa

tingimustele. Toimus garantiiperioodi tööde organiseerimine suletud Kudjape prügilas ja

abistati Eesti Maaülikooli teadureid teadusuuringute läbiviimisel ning koostöös Saaremaa

Prügila OÜ osanikomavalitsustega viidi ellu erinevaid jäätmekäitlusalaseid projekte.

Aruandeaastal põhivara ei soetatud.


• prügila seire ja järelhooldustööd vastavalt jäätmeloa tingimustele;

• osalemine elanikele suunatud jäätmealases teavitustöös;

• vaba aja veetmise ja sportimisvõimaluste laiendamine Kudjape rekreatsioonialal;

• ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise projekti koordineerimine;

• rahastamistaotluse esitamine SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti „Saaremaa

biolagunevate jäätmete kompostimiskeskuse rajamine“ elluviimiseks.

SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus esitatavata projekti finantseerimine kokku on

1 128 369 eurot, mis jaguneb järgmiselt: Saaremaa Prügila OÜ omafinantseering 257 940

eurot, pangalaen 500 000 eurot ja struktuuritoetus 370 429 eurot.

Kuressaare Haigla SA

SA Kuressaare Haigla põhitegevus on kvaliteetse ambulatoorse, statsionaarse ja päevaravi

eriarstiabiteenuse osutamine Saare maakonnas. Lisaks osutab haigla kiirabi-, statsionaarse

õendusabi- ja hooldekoduteenust. Seisuga 31.12.2016 oli Kuressaare Haigla SA-s 385

ametikohta, millest arste 43 (12%) ja õendustöötajaid 145 (39%). Suurim probleem on seotud

eriarstide värbamisega.

2016. aastal investeeriti põhivara soetusse 230 020 eurot, millest olulisim

meditsiinitehnoloogiline arendus oli gastroenteroloogiliste uuringute kabineti seadmestik ja

hoonega seotud investeeringutest diiselgeneraatori soetus haigla autonoomse elektrisüsteemi

täiustamiseks. 2017. aastal on eesmärgiks osutada Saare maakonna elanikele kvaliteetseid

meditsiiniteenuseid vastavalt patsientide nõudlusele. Peamised investeeringud on seotud D-

korpuse rekonstrueerimisega kaasaegseks tervisekeskuseks ja meditsiinitehnoloogia

arendusega (kompuutertomograaf, operatsioonilaud ortopeedilisteks lõikusteks ning

videoseadmed laparoskoopilisteks operatsioonideks).


33

Kuressaare Hambapolikliinik SA

SA Kuressaare Hambapolikliinik põhitegevus on stomatoloogilise eriarstiabi osutamine ning

suuõõne- ja hambahaiguste profülaktika. Hambapolikliinik on orienteeritud mõõdukatele

hambaraviteenuste hindadele ning tasakaalustatud hinna ja kvaliteedi suhtele.

Jätkati 2010. aastal alustatud laupäevaste vastuvõttudega, mõeldes eelkõige esmaabi

kättesaadavusele nädalavahetusel. Jätkuvalt võimaldatakse hambaraviprotseduuride teostamist

narkoosis.

Võrreldes 2015. aastaga suurenesid ortodontiliste teenuste mahud. Ortodondi visiite oli 2016.

aastal 3,1% võrra rohkem kui 2015. aastal. Arstikülastusi oli 2016. aastal 8,9% võrra vähem

kui 2015. aastal ning külastusi proteesiarsti juurde oli 2016. aastal 12,9% vähem kui 2015.

aastal.

2016. aastal investeeriti põhivara soetusse 24 800 eurot. 2017. aastal planeeritakse osutada

kõiki hambaraviteenuseid vastavalt nõudlusele ning täiustada ravimeetodeid. 2017. aastal on

kavas soetada meditsiinitehnikat ja teostada remonttöid.

Investeeringute rahastamine

Investeeringute kogumaht (kassaliselt) 2016: 2 358,5 tuhat eurot

Kuressaare linna eelarve 1 577,5

Haridus- ja Teadusministeerium 15,0

EAS 32,0

Tasandusfond teede hoiuks 253,7

Lääne-Saare vald 140,2

Saaremaa Merekultuuri Selts MTÜ 3,0

2015. a jääk 337,1

Investeeringute kavandatav kogumaht (kassaliselt) 2017: 6 123,0 tuhat eurot

Kuressaare linna eelarve 682,1

Toetusfond teede hoiuks 250,5

Lääne-Saare vald 142,0

EAS 910,0

Kultuuriministeerium 50,0

Laenu võtmine 3 500,0

2016. a jääk 588,4


34

Hinnang sisekontrollisüsteemi kohta

Konsolideerimisgrupi sisekontrollisüsteem on peamiselt üles ehitatud kehtestatud eeskirjade

ja protseduurireeglite järgmisele. Tütarettevõtjate ja valitseva mõju all olevate üksuste

protseduurireeglid on kehtestatud ja järgitavad üksustepõhiselt. Raamatupidamise vastavust

kehtivatele nõuetele jälgitakse linnavalitsuse rahandusosakonna poolt, toimub finantsala

töötajate juhendamine ning teadmiste ja oskuste täiendamine.

Raamatupidamissüsteemi ülesehitamisel ja protseduuride kehtestamisel on tööahelatesse

integreeritud sisekontrolli põhimõtted. 2016. aastal ajakohastati raamatupidamise sise-eeskiri.

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus sätestab kohalike omavalitsuste

raamatupidamisele ja finantsjuhtimisele kõrgendatud nõudmised, mis tingib muutused töö

sisus ning kvaliteedis. Linnavolikogu 24. aprilli 2014. aasta otsuse nr 13 alusel vähendati

rahandusosakonna koosseisu kolme raamatupidaja töökoha võrra, mille asemele moodustati

üks ökonomisti ametikoht ja kaks ökonomist-raamatupidaja töökohta. Linnavolikogu 29.

jaanuari 2015. aasta otsuse nr 2 alusel vähendati rahandusosakonna koosseisu ühe ökonomist-

raamatupidaja töökoha võrra. Linnavolikogu 28. aprilli 2016. aasta otsuse nr 18 alusel

suurendatakse alates 1. septembrist 2016 rahandusosakonna koosseisu ühe raamatupidaja

töökoha võrra. Töö ümberkorraldamine tulenes sihtasutuse Kuressaare Hoolekanne tegevuse

ületulemisest linnavalitsuse hallatavale asutusele. Rahandusosakonnale lisandus uue

hallatava asutuse raamatupidamine ja muutused valitseva mõju all olevate juriidiliste isikute

raamatupidamises. 1. maist 2014 mindi üle ostuarvete paberivabale menetlemisele.

Kuressaare linnas on eelarve kulude täitmise jälgimiseks määratud kuluhaldurid ja

kuludokumentide kinnitamise õigust omavad isikud. Linnavalitsuse korraldusega määratakse

kuluhaldurid, kellel on linnavalitsuse nimel õigus kinnitada kuludokumente ja kes vastutavad

valdkondade eelarve täitmise eest. Hallatava asutuse kuludokumentide kooskõlastamise õigus

on asutusesiseselt kuluhalduri poolt selleks määratud isikul ja kinnitamise õigus on asutuse

juhil või teda asendama määratud isikul. Isikud, kellel on õigus kinnitada kuludokumente

vastutavad selle eest, et dokument kajastab majandustehingut õigesti, dokumendil kajastatud

tingimused vastavad sõlmitud lepingutele, tehing on seaduspärane, vajalik ja kooskõlas

eelarvega. Iga algdokument peab olema kinnitatud kuluhalduri ja rahandusosakonna töötaja

poolt. Tööülesannete jaotus on koostatud selliselt, et ühte tegevust ei tee algusest lõpuni üks ja

sama inimene ning töötajad oma tööülesannete täitmise käigus paratamatult üksteist

kontrollivad.

Linnavolikogu on kehtestatud riigihangete läbiviimise korra ja linnavalitsus vastutavad isikud.

Nii kogu konsolideerimisgrupi kui ka linnavalitsuse sisekontrollisüsteemi täiustamise ja

ajakohastamisega tegeletakse järjepidevalt.


35

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 01.01.2016- 31.12.2016

Kuressaare linna Konsolideeritud bilanss

VARAD (tuhandetes eurodes)

Lisa 31.12.2016 31.12.2015

Käibevara

Raha 2 6 933,2 6 064,3

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 844,4 829,7

Nõuded ostjate vastu 4 1 504,5 1 380,6

Muud nõuded ja ettemaksed 5 109,5 427,6

Varud 7 459,7 615,8

Käibevara kokku 9 851,3 9 318,0

Põhivara

Kinnisvarainvesteeringud 8 4 027,8 2 962,6

Materiaalne põhivara 9 89 547,1 92 947,0

Immateriaalne põhivara 10 17,0 23,9

Põhivara kokku 93 591,9 95 933,5

VARAD KOKKU 103 443,2 105 251,5

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Võlad tarnijatele 11 950,2 543,6

Võlad töövõtjatele 12 1 402,9 1 330,8

Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused 3 826,0 862,3

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 13 208,0 144,6

Laenukohustused 14 2 946,0 3 308,4

Lühiajalised kohustused kokku 6 333,1 6 189,7

Pikaajalised kohustused

Pikaajalised kohustused ja saadud ettemaksed 13 1,2 1,2

Laenukohustused 14 14 026,8 16 751,5

Pikaajalised kohustused kokku 14 028,0 16 752,7

Netovara

Vähemusosalus 9 195,3 9 450,6

Reservid 0,6 0,6

Eelmiste aastate akumuleeritud tulem 72 862,4 69 621,7

Aruandeaasta tulem 1 023,8 3 236,2

Netovara kokku 83 082,1 82 309,1

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 103 443,2 105 251,5


36

Kuressaare linna Konsolideeritud tulemiaruanne


Lisa 2016 2015

Tegevustulud

Maksud 3 9 455,1 8 944,2

Riigilõivud 8,6 12,5

Kaupade ja teenuste müük 16 20 401,3 19 303,7

Saadud toetused 15 5 210,1 9 807,4

Muud tulud 17 180,3 52,7

Tegevustulud kokku 35 255,4 38 120,5

Tegevuskulud

Antud toetused 18 -767,0 -645,4

Tööjõukulud 19 -18 481,5 -17 421,2

Muud tegevuskulud 20 -9 697,5 -9 603,2

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 8, 9, 10 -5 245,9 -6 417,2

Tegevuskulud kokku 21 -34 191,9 -34 087,0

Aruandeperioodi tegevustulem 1 063,5 4 033,5

Intressikulu 14 -296,2 -335,3

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 2 1,1 1,9

Finantstulud ja -kulud kokku -295,1 -333,4

Vähemusosale kuuluv kasum/kahjum 255,4 -463,9

Aruandeperioodi tulem 1 023,8 3 236,2


37

Kuressaare linna Konsolideeritud rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes)

Lisa 2016 2015

Rahavood põhitegevusest

Aruandeperioodi tegevustulem

1 063,5 4 033,5

Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 8, 9, 10 5 245,9 6 417,2

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 20 445,6 740,5

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 15 -407,8 -5 427,0

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 18 92,5 77,5

Kasum/kahjum põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müügist 8,9,17 -73,0 -15,3

Korrigeeritud tegevustulem 6 366,7 5 826,4

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus 3, 4, 5, 7 308,1 -143,5

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 3, 11, 12,13 191,4 -38,2

Rahavood põhitegevusest kokku 6 866,2 5 644,7

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse põhivara eest 9 -2 817,3 -9 249,3

Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel 8 0,0 -0,1 Laekunud põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müügist 8,9 79,5 16,5

Laekunud intressid ja muu finantstulu 2 1,1 1,9

Rahavood investeerimistegevusest kokku -2 736,7 -9 231,0

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud laenud 14 0,0 5 000,0

Tagasi makstud laenud 14 -2 758,7 -2 646,7

Arvelduskrediidi muutus 14 -284,8 92,1

Tagasi makstud kapitalirendikohustused 14 -54,8 -80,3

Laekunud faktooringlepingute alusel 0,0 6,7

Tasutud faktooringlepingute alusel 0,0 -6,7

Makstud intressid 14 -297,3 -337,3

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 15 226,8 3 213,6

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -91,8 -77,5

Rahavood finantseerimistegevusest kokku -3 260,6 5 163,9

Puhas rahavoog 868,9 1 577,6

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 6 064,3 4 486,7

Raha ja selle ekvivalentide muutus 868,9 1 577,6

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 6 933,2 6 064,3


38

Kuressaare linna Konsolideeritud netovara muutuste aruanne


Aruandeko-hustuslase

omanikele kuuluv netovara,

akumuleeritud ülejääk

Kassa- reserv

Vähemus-osalus Kokku

Saldo seisuga 31.12.2014 69 121,8 0,6 8 784,8 77 907,2

Põhivara ümberhindlus (arvelevõtmine) 4,4 4,4

Tulem osaluse muutusest 495,5 -495,5 0,0

Vähemusosa suurenemine 697,4 697,4 Vähemusosanikele kuuluv aruandeperioodi tulem 463,9 463,9


Saldo seisuga 31.12.2015 72 857,9 0,6 9 450,6 82 309,1

Põhivara ümberhindlus (arvelevõtmine) 4,6 4,6 Vähemusosanikele kuuluv aruandeperioodi tulem -255,4 -255,4


Saldo seisuga 31.12.2016 73 886,3 0,6 9 195,2 83 082,1


39

Kuressaare Linnavalitsus

Eelarve täitmise aruanne


Kirje nimetus Esialgne Lõplik Eelarve

eelarve eelarve täitmine

Põhitegevuse tulud kokku 16 498,4 17 623,5 17 847,7

30 Maksutulud 8 900,6 9 201,6 9 443,6

32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 3 175,1 3 506,1 3 417,1

3500, 352 Saadavad toetused tegevuskuludeks 4 327,5 4 810,6 4 857,7

3825, 388 Muud tegevustulud 95,2 105,2 129,3

Põhitegevuse kulud kokku -14 510,6 -15 267,5 -14 774,1

4 Eraldised -900,3 -872,8 -822,1

50 Personalikulud -9 428,0 -9 667,9 -9 584,0

55 Majandamiskulud -4 036,0 -4 687,9 -4 335,9

60 Muud kulud -146,3 -38,9 -32,1

Põhitegevuse tulem 1 987,8 2 356,0 3 073,6

Investeerimistegevus kokku -3 525,4 -3 896,2 -2 164,5

381 Põhivara müük (+) 2,9

15 Põhivara soetus (-) -3 454,2 -3 845,7 -2 181,3

3502 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine(+) 141,3 188,3 190,2

4502 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine(-) -96,0 -122,3 -122,8

382 Finantstulud (+) 1,0 1,0 0,6

65 Finantskulud (-) -117,5 -117,5 -54,1

Finantseerimistegevus -695,4 -695,4 -1 688,3

20.5 Kohustuste võtmine (+) 1 043,7 1 043,7

20.6 Kohustuste tasumine (-) -1 739,1 -1 739,1 -1 688,3

Raha aasta alguses 2 273,3 2 273,3 2 273,3

1001 Likviidsete varade muutus (+suurenemine, -vähenemine) -2 233,3 -2 235,6 -779,3

Raha aasta lõpus 40,0 37,7 1 494,0

Selgitused eelarve täitmise aruande kohta lisas 26.


40

Lisa 1

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud

arvestusmeetodid ja hindamisalused

Kuressaare linna konsolideerimisgrupi 2016. aasta raamatupidamise aastaaruanne on

koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava tugineb

rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti

Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna

Juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Kui Raamatupidamise

Toimkonna juhendites esitatud arvestuspõhimõtted erinevad Avaliku sektori finantsarvestuse

ja -aruandluse juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse avaliku sektori üksuse

majandusaasta aruande koostamisel Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis

sätestatud arvestuspõhimõtetest.

Kuressaare linna konsolideerimisgrupi tulemiaruanne on koostatud Avaliku sektori

finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi lisas toodud tulemiaruande skeemi nr 1 alusel.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.

Vastavalt raamatupidamise seadusele on konsolideeriv üksus (Kuressaare Linnavalitsus),

kellel on valitsev mõju teiste raamatupidamiskohustuslaste üle, kohustatud koostama

majandusaasta arunde konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandena. Kuressaare linna

konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Rahandusministeeriumi

saldoandmike infosüsteemis konsolideeritud saldoandmiku alusel, milles Kuressaare

Linnavalitsuse ja tema valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtete saldoandmike

ühesuguste kontokombinatsioonide saldod on liidetud rida – realt meetodil ja nendevahelised

kohustused, nõuded, netovara, tulud ja kulud elimineeritud.

Alates 2005 muudeti Riigi raamatupidamise üldeeskirja ja Raamatupidamise Toimkonna

juhendi nr 11 alusel osaluste kajastamist konsolideerimata aruannetes. Osalusi valitseva või

olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse alates 2005 tuletatud soetusmaksumuses, kui

osalused soetati enne 31.12.2003, ning soetusmaksumuses, kui osalused soetati peale

31.12.2003.

Raha

Bilansis kajastatakse kirjel raha kassas olevat raha ja arvelduskontode jääke. Kasutusel olevat

arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus.

Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid äritegevusest kaudsel meetodil.

Investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.

Põhitegevuse rahavoogude selgitamisel korrigeeritakse tegevustulemit, ellimineerides

mitterahaliste tehingute mõju ja põhitegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste

kohustuste saldode muutused.

Finantsvara ja –kohustused

Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid

lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustuseks loetakse tarnijatele tasumata arveid,

viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustusi.


41

Finantsvara ja – kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on

antud finantsvara või – kohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne

soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsavara või – kohustusega seotud tehingukulutusi.

Finantskohustused kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses.

Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui ettevõte kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele

rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning

enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustus eemaldatakse bilansist

siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud.

Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval st päeval, mil ettevõte saab

ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud põhivara üle.

Muud nõuded ja ettemaksed

Nõudeid ja tehtud ettemakseid kajastatakse bilansis sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- ja

pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni üks

aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid.

Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Individuaalselt oluliste

nõuete väärtuse langust hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus

laekuvate summade tõenäolisusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja

mille suhtes ei ole otseselt teada nende laekumise tõenäosus, hinnatakse väärtuse langust

kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Varem alla

hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu

vähendamisena.

Ettemakse kajastatakse raamatupidamises esmalt vastava ettemaksesumma ülekandmisel.

Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest

ettemakse tehti. Arvestuse lihtsustamise eesmärgil on lubatud kanda tulevaste perioodide kulu

koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem põhivara

kapitaliseerimise alampiirist. Avaliku sektori sisese tehingu korral on kajastamise viis

eelnevalt omavahel kokku lepitud.

Maksu-, lõivu – ja trahvinõuded

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse

meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse

lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Iga konkreetse ostja laekumata nõudeid

hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud.

Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludena kajastatud nõuded arvestatakse

aruandeperioodil ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõue tunnistatakse lootusetuks,

kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on

bilansist välja kantud.

Varud

Varud ja varude soetamiseks tehtud ettemaksed võetakse algselt arvele nende

soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest otsestest

kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks olemasolevasse asukohta ja seisundisse.


42

Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevaid muid

mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi.

Varudena kajastatakse muuhulgas aktsiaseltsi Kuressaare Soojus poolt omatarbeks

valmistatavat puiduhaket. Hake võetakse varuna arvele tootmisomahinnas, mis koosneb

otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest, milleta varu ei oleks praeguses olukorras ega

asukohas.

Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või

netorealiseerimismaksumus. Varude allahindlusi nende neto realiseerimismaksumusele

kajastatakse aruandeaasta kuluna. Varude arvestamisel kasutatakse konsolideerimisgrupis nii

FIFO kui ka kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit.

Osalused tütar- ja sidusettevõtetes

Valitseva mõju all olevateks üksusteks (vt lisa 6) on loetletud äriühingud ja sihtasutused,

milles Kuressaare Linnavalitsus omab mõjuvõimu määrata investeeringuobjekti finants- ja

tegevuspoliitikat. Äriühingutes eeldatakse valitseva mõju olemasolu tavaliselt siis, kui grupi

osalus ühingus on üle 50 %. Valitseva mõju all olevad sihtasutused on asutanud Kuressaare

Linnavalitsus ning nende nõukogu liikmed määrab Kuressaare Linnavalitsus. Valitseva mõju

all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes alates

valitseva mõju tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Valitseva mõju all olevate üksuste

soetamist kajastatakse ostumeetodil, välja arvatud ühise kontrolli all toimivad äriühendused,

mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Valitseva mõju all olevate

üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud rida-realt. Grupisisesed nõuded, kohustused, tulud

ja kulud on elimineeritud. Kuressaare Linnavalitsuse konsolideerimata aruandes (vt lisa 25)

on osalused valitseva mõju all olevates üksustes kajastatud soetusmaksumuses.

Pikaajalised finantsinvesteeringud

Muud pikaajalised finantsinvesteeringud, v.a. lunastustähtajani hoitavad finantsinstrumendid,

kajastatakse bilansis õiglase väärtuse meetodil. Juhul, kui puudub informatsioon õiglase

väärtuse kohta, kajastatakse neid soetusmaksumuses, korrigeerides seda allahindlusega. Kui

soetusmaksumus ei ole teada, kajastatakse neid nullväärtusega. Pikaajaliste

finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12

kuu jooksul.

Pikaajalised nõuded ja ettemaksed

Nõudeid ja tehtud ettemakseid kajastatakse raamatupidamises sõltuvalt nende sisust, jaotatuna

lühi- ja pikaajalisteks.

Pikaajalised nõuded kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, kusjuures

nominaalmaksumus kajastatakse eraldi lühi- ja pikaajalise osana.

Pikaajalised intressi mitteteenivad nõuded kajastatakse nõude nüüdisväärtuses, kasutades

diskontomäära 6% aastas.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteering on vara, mida konsolideerimisgrupp hoiab kas omanikuna või

kapitalirendi tingimustel rendituna renditulu teenimise, turuväärtuse kasvu või mõlemal

eesmärgil ja mida ei kasuta ükski avaliku sektori üksus oma põhitegevuses.


43

Hooneid ja ruume, mida kasutatakse konsolideerimisgrupi poolt, kajastatakse materiaalse

põhivarana.

Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumus, millest

on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused).

Konsolideerimisgrupp kasutab kinnisvarainvesteeringute amortiseerimisel lineaarset meetodit,

kasutades materiaalse põhivara gruppidele määratud amortisatsiooninorme.

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja

soetusmaksumusega alates 2 000 eurost (kuni 30.10.2016, kuni 31.12.2010 soetatud varade

korral alates 1917 eurost) . Alates 31.10.2016 jõustunud Avaliku sektori finantsarvestuse ja -

aruandluse juhendi muudatuse kohaselt on materiaalse ja immateriaalse põhivara

kapitaliseerimise alampiir 5 000 eurot (ilma käibemaksuta). Seoses sellega kanti 2016 aastal

bilansist välja põhivara, mille soetusmaksumus oli väiksem kui 5000 eurot, kasutades rahavoo

koodi 12 ja kajastades jääkväärtuse amortisatsioonikuluna.

Maa kajastatakse põhivarana olenemata soetusmaksumusest.

Hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta, kuid soetusmaksumusega alla 5 000 euro varad

kajastatakse soetusmomendil kuluna. Kuluna kajastatud väheväärtusliku inventari üle

peetakse arvestust bilansiväliselt. Bilansiväliselt arvestatava vara alampiiri on

konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused kehtestanud iseseisvalt.

Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on

tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti

soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse

kuluna nende toimumise momendil.

Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest

komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid arvele

eraldi vara objektidena, määrates eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide

kasulikule elueale.

Põhivara soetusmaksumusena kajastatakse kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks

tööseisukorda ja –asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele).

Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või

lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei

kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt. Samuti ei kapitaliseerita varade

soetamiseks võetud laenude kulu (sh intressikulu).

Rahavoogude aruande kirjel Põhivara soetus on põhivara soetusmaksumus kajastatud koos

käibemaksukuluga.

Erinõudena ei ole konsolideermisgrupil lubatud kapitaliseerida materiaalse põhivara

maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. Põhivarasid

kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Materiaalse

põhivara kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit, lähtudes vara kasulikust

elueast. Kuluminorm määratakse igale põhivaraobjektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust

tööeast.


44

Materiaalse põhivara gruppidele on määratud järgmised amortisatsiooninormid:

Põhivara liik Eeldatav kasulik eluiga

aastates

Amortisatsiooninorm

%

Hooned 20 – 50 2- 5

Rajatised 10 – 40 2,5 – 10

Teed 10 – 40 2,5 – 10

Masinad ja seadmed 5 – 10 10 – 20

Infotehnoloogilised

seadmed ja arvutehnika

2 – 3 33 – 50

Inventar 2 – 10 10 – 50

Vara amortiseerimine lõpetatakse, kui vara on täielikult amortiseerunud või vara on lõplikult

kasutusest eemaldatud. Ajutiselt kasutusest eemaldatud vara amortiseerimist ei peatata.

Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine,

hävitamine, kahjustumine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust

kajastatakse koos amortisatsiooniga.

Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid parendustöid, mis tõstavad vara

esialgset väärtust või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta,

siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Kuni 2007 a. parendusega

kaasnevad võimalikud demonteerimis- ja lammutustööd kajastati aruandeperioodi kuluna.

Alates 2008 a. lubab Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend lammutustööde

maksumuse kapitaliseerida põhivara maksumusse, kui lammutustööd on vältimatud seoses

uue objekti ehituse või renoveerimisega.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe

aasta ja soetusmaksumusega alates 2 000 eurost ((kuni 30.10.2016, kuni 31.12.2010 soetatud

varade korral alates 1917 eurost) . Alates 31.10.2016 jõustunud Avaliku sektori

finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muudatuse kohaselt on materiaalse ja immateriaalse

põhivara kapitali-seerimise alampiir 5 000 eurot (ilma käibemaksuta). Immateriaalset

põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja

võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara

amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja amortisatsioonimäär on 5-50 % aastas.

Üldjuhul kajastatakse uurimis- ja arenguväljaminekud tekkimise momendil kuluna. Erandiks

on arenguväljaminekud, mis on identifitseeritavad ja mis tõenäoliselt osalevad järgmistel

perioodidel tehtavates tegevustes.

Immateriaalse põhivara koosseisu kuuluvad muuhulgas arvuti tarkvara, litsentsid,

kasutusõigused ja muud sarnased varad.

Põhivara ja kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus

Põhivara ja kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus viidi läbi ühekordselt seisuga 31.12.2005

nende objektide osas, milliste õiglane väärtus erines oluliselt bilansilisest jääkmaksumusest ja

millised olid soetatud 1995 aastal või varem.


45

Munitsipaalomandisse saadud maa arvelevõtmist kajastatakse ümberhindlusena maa

maksustamishinnas kontol 290400 – ümberhinnatud põhivara uus soetusmaksumus. Linn saab

munitsipaalomandisse antava maa omanikuks peale maaüksuse registreerimist maakatastris.

Peale seda tekib linnal õigus maaüksus arvele võtta. Arvelevõtmise aluseks on maa

maksustamishind.

Rendiarvestus

Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad

riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepingud käsitletakse

kasutusrendina.

Konsolideerimisgrupp kui rendileandja

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt

muule avaliku sektori üksuse bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendimaksed on kajastatud

rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.

Konsolideerimisgrupp kui rentnik

Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara

õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse

vähendamiseks.

Finantstulud kajastatakse rendiperioodi jooksul.

Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.

Eraldised ja potentsiaalsed kohustused

Konsolideerimisgrupp moodustab eraldisi nende kohustuste osas, mille realiseerimise aeg või

summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerimisaja määramisel tuginetakse juhtkonna

või vastava ala ekspertide hinnangutele.

Eraldis kajastatakse juhul, kui konsolideerimisgrupil on enne bilansipäeva tekkinud juriidiline

või tegevusest tingitud kohustus, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on

tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav. Eraldise

realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse bilansipäeva seisuga ning eraldise suurust

hinnatakse uuesti igal bilansipäeval. Potentsiaalseteks kohustusteks klassifitseeritakse need

kohustused, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa

usaldusväärselt hinnata. Potentsiaalsete kohustuste üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt saadud ja teatud tingimustega seotud

toetusi. Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks.

Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused,

milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et

sihtfinantseerimine leiab aset.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse

printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate

kuludega.


46

Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema

soetusmaksumuses, sihtfinanseerimise summa aga kajastatakse samal ajal tuluna.

Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud vara õiglases väärtuses, kui see on

usaldusväärselt hinnatav. Kui saadud vara õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav,

vara kohta raamatupidamiskandeid ei tehta.

Liitumistasud

Liitumise ostja kajastab liitumistasu osana infrastruktuuritrassiga liitunud põhivara objekti

soetusmaksumusest, kui liitumistasu ületab põhivara arvelevõtmise piirmäära, ning kuluna,

kui see jääb allapõhivara soetusmaksumuse piirmäära.

Liitumise müüja kajastab liitumistasu, mis ületab põhivara arvelevõtmise piirmäära,

liitumiseks ehitatud põhivara soetusmaksumuse vähenemisena. Kui liitumistasu ületab

liitumiseks ehitatud põhivara soetusmaksumust, kajastatakse ületav osa tuluna.

Liitumistasu, mis jääb alla põhivara soetusmaksumuse piirmäära, kajastatakse tuluna.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval

ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed

finantsvarad ja -kohustused on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval

ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.

Välisvaluutatehingutest ning varade ja kohustuste ümberhindamisest saadud kasumid ja

kahjumid on kajastatud tulemiaruandes.

Ettevõtte tulumaks

Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse väljamakstavaid dividende ja teatud liiki

väljamakseid ning kulutusi tulumaksuga ( tulumaksumäär alates 01.01.2015 20/80 ).

Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse tulemiaruandes

tulumaksukuluna, samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millal

need tegelikult välja makstakse.

Tulude arvestus

Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele kassapõhiselt laekumise hetkel.

Aruandeperioodi lõpul korrigeeritakse tekkepõhiselt Tolli- ja Maksuameti poolt esitatud

teatise järgi üksikisiku tulumaksu ja maamaksutulu. Keskkonnateenistuse teatise järgi

korrigeeritakse tekkepõhiselt saaste- ja loodusressursside kasutamise tasu.

Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on

üle läinud ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulud on usaldusväärselt määratavad.

Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist.

Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt.

Tehingud seotud osapooltega

Seotud osapoolteks loetakse tegevjuhtkonna, nõukogu ja linnavolikogu koosseisu kuuluvaid

isikuid, kui neil on võimalus avaldada olulist mõju konsolideerimisgrupi liikmete ärilistele


47

otsustele. Lisaks on seotud osapoolteks eelnevalt kirjeldatud isikute lähisugulased ja nende

poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutava

asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva, 31.detsembri 2016 ja aruande koostamise kuupäeva

vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud

tehingutega.

Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud,

kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatud

raamatupidamise aastaaruande lisades.

Eelarve täitsmise aruanne

Eelarve täitmise aruanne on koostatud linnavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt,

mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes

(lisa 26) kajastatud andmetega.

Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel

järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted:

1) põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning

põhivara müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud

mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata;

2) kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa

arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade,

teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real

Muud tegevuskulud).


48

Lisa 2 Raha Sularaha ja arvelduskontod


31.12.2016 31.12.2015

Raha arvelduskontodel pangas 6 926,3 6 050,2

Sularaha kassas 6,9 5,9

Raha teel 0,0 8,2

Kokku raha 6 933,2 6 064,3

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt


2016 2015

Arvelduskontodelt saadud intressitulu 1,1 1,9

Kokku tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 1,1 1,9

Lisa 3 Maksud a) Maksunõuded, saadud ettemaksed ja maksutulud (tuhandetes eurodes)

31.12.2016 2 016 31.12.2015 2015

Lühiajalised Tulu Lühiajalised Tulud

nõuded nõuded

Tulumaks 840,9 169,2 826,0 8 631,1

Maamaks

264,2 0,1 280,5 Loodusressursside kasutamine ja saastetasu 2,9 14,2 3,3 7,8

Reklaamimaks 0,6 18,5 0,3 14,5

Teede ja tänavate sulgemise maks

3,2

18,1

Kokku 844,4 9 469,3 829,7 8 952,0

Loodusressursside kasutamise ja saastetasudelt saadud tulu kajastatakse tulemiaruandes real muud tulud (vt.lisa 17)


49

b) Maksuvõlad ja tasutud maksude ettemaksed (tuhandetes eurodes)

31.12.2016 31.12.2015

Lühiajalised Lühiajalised Lühiajalised Lühiajalised

ettemaksed kohustused ettemaksed kohustused

Käibemaks 4,0 96,1 147,4 67,4

Sotsiaalmaks 424,4 456,5

Füüsilise isiku tulumaks 215,0 239,9

Töötuskindlustusmaksed 27,7 29,1

Kogumispensioni maksed 21,8 22,3

Erisoodustuste tulumaks 2,6 2,4

Ettemaksukontode jäägid 15,5 201,7

Loodusressursside kasutamine ja saastetasud 35,8 44,7

Maamaksu kohustus 2,6

Kokku 19,5 826,0 349,1 862,3

Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (tuhandetes eurodes)

31.12.2016 31.12.2015

Nõuded ostjate vastu brutosummas 1 507,9 1 385,3

Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded -3,4 -4,7

Kokku lühiajalised nõuded 1 504,5 1 380,6

Lisa 5 Muud nõuded ja ettemaksed (tuhandetes eurodes)

31.12.2016 31.12.2015

Lühiajalised nõuded ja ettemaksed

Sihtfinantseerimise nõuded (lisa 15) 25,8 65,1

Makstud tagatisdeposiidid 0,1 0,1

Käibemaksu deklareerimata ettemaks 0,1 0,3

Muud nõuded 0,3 0,0

Saamata seadusandlusest tulenevad toetused 4,4 4,3

Maksude, lõivude, trahvide ettemaksed (lisa 3) 19,5 349,1

Ettemakstud toetused 50,2 0,0

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 9,1 8,7

Kokku lühiajalised nõuded ja ettemaksed 109,5 427,6


50

Lisa 6 Konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused Käesolevas aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised üksused:


Nimetus

Osaluse määr (%)

Tulemiaruande näitajad 2016 Tulemiaruande näitajad 2015

Tegevus-tulud

Tegevus-kulud

Finants-tulud ja -kulud

Puhas-tulem

Tegevus-tulud

Tegevus-kulud

Finants-tulud ja -kulud

Puhas-tulem

Kuressaare Linnavalitsus (vt lisa 25) Kuressaare Soojus AS 100 3 960,3 -3 445,2 -209,0 306,1 6 318,9 -3 530,6 -233,9 2 554,4

Kuressaare Veevärk AS 71,13 2 495,0 -3 100,7 -22,5 -628,2 4 720,1 -2 892,9 -30,9 1 796,3 Saaremaa Prügila OÜ 50,23 127,4 -247,4 -0,7 -120,7 127,2 -246,2 -1,4 -120,4

Kuressaare Bussijaam OÜ 75 167,4 -223,0 0,0 -55,6 209,1 -188,5 0,0 20,6

Kuressaare Hoolekanne SA 100 149,0 -173,6 0,0 -24,6 340,7 -372,1 0,0 -31,4 Kuressaare Haigla SA 100 10 237,6 -9 641,4 -9,9 586,3 9 713,3 -9 103,9 -13,6 595,8 Kuressaare Hamba-polikliinik SA 100 1 058,1 -1 015,0 0,1 43,2 1 065,4 -1 004,5 0,8 61,7


Nimetus

Osaluse määr (%)

Bilansi näitajad seisuga 31.12.2016 Bilansi näitajad seisuga 31.12.2015

Varad Kohus-tused

Oma-kapital

Osalu-se bilan-siline väärtus Kures-saareLV bilansis Varad

Kohus-tused

Oma-kapital

Osaluse bilan-siline väärtus Kures-saareLV bilansis

Kuressaare Linnavalitsus (vt lisa 25)

Kuressaare Soojus AS 100 18 517,5 7 539,1 10 978,4 1 344,7 19 353,6 8 681,3 10 672,3 1 344,7

Kuressaare Veevärk AS 71,13 30 931,4 1 868,6 29 062,8 4 148,2 31 741,4 2 050,4 29 691,0 4 148,2 Saaremaa Prügila OÜ 50,23 1 721,6 185,0 1 536,6 160,8 1 868,0 210,7 1 657,3 160,8

Kuressaare Bussijaam OÜ 75 210,3 53,7 156,6 42,4 300,8 88,6 212,2 42,4

Kuressaare Hoolekanne SA 0 0,0 0,0 0,0 0,0 149,9 23,0 126,9 14,9 Kuressaare Haigla SA 100 7 479,0 1 420,5 6 058,5 3 362,2 6 986,1 1 513,9 5 472,2 3 362,2 Kuressaare Hamba-polikliinik SA 100 1 034,9 111,2 923,7 186,8 979,9 99,4 880,5 186,8


51

Kuressaare Linnavolikogu 17.12.2015.a. otsuse nr 86 alusel lõpetas 1. juulist 2016.a tegevuse Sihtasutus Kuressaare Hoolekanne (linna osalus kuni tegevuse lõpetamiseni 100%). Asutati Kuressaare Linnavalitsuse hallatav asutus Kuressaare Hoolekanne. Sihtasutuse ülesanded, lepingud füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning kõik lepingutega seotud õigused ja kohustused ning pooleliolevad projektid anti üle linnavalitsuse hallatavale asutusele.

Lisa 7 Varud


31.12.2016 31.12.2015

Tooraine ja materjal

Kuressaare Linnavalitsus (gümnaasiumid) 10,7 8,8

Kuressaare Haigla SA 133,5 129,0

Kuressaare Soojus AS 311,8 474,1

Kuressaare Hoolekanne SA 0,0 0,9

Kokku tooraine ja materjal 456,0 612,8

Ostetud kaubad müügiks

Kuressaare Linnavalitsus (gümnaasiumid) 1,9 1,1


Kokku ostetud kaubad müügiks 3,5 2,9

Ettemaksed varude eest


Kokku ettemaksed varude eest 0,2 0,1

Kokku varud 459,7 615,8


52

Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud


Jääk seisuga 31.12.2014 2 962,3

Soetusmaksumus 3 716,3

Akumuleeritud kulum -753,9

Soetused 0,1

Üle toodud materiaalsest põhivarast 241,5

Üle viidud materiaalsesse põhivarasse -143,4

Amortisatsioon ja allahindlus -117,9

Saadud mitterahalise sihtfinantseerimisena 20,0

Kinnisvarainvesteeringute müük müügihinnas 2,6

Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist -2,6

Jääk seisuga 31.12.2015 2 962,6



Üle toodud materiaalsest põhivarast 1 214,4

Üle viidud materiaalsesse põhivarasse -1,4

Amortisatsioon ja allahindlus -122,1

Mahakandmine -25,7

Jääk seisuga 31.12.2016 4 027,8


Akumuleeritud kulum -1 045,5

Rahavoogude aruandes kajastatud tehingud kinnisvarainvesteeringutega


2016 2 015

Kinnisvarainvesteeringute soetus aruandeaastal 0,10

Kokku rahavoogude aruandes kajastatud tasumine kinnisvarainvesteeringute eest 0,0 0,10

Kinnisvarainvesteeringute müük müügihinnas

2,60

Kokku rahavoogude aruandes kajastatud laekumine kinnisvarainvesteeringute eest 0,0 2,60

Müüdud kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus 0,0

Kokku rahavoogude aruandes kajastatud tulem kinnisvarainvesteeringute müügist 0,0 2,60

Kasutusrendile antud kinnisvarainvesteeringud


Jääkväärtus 31.12.2015 2 160,3



Jääkväärtus 31.12.2016 3 877,5




53

Tulud ja kulud kinnisvarainvesteeringutelt (tuhandetes eurodes)

2016

Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt (vt lisa 16) 150,6

Kinnisvarainvesteeringute halduskulud 35,3

Renditulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevatel perioodidel kokku


31.12.2016

Järgmisel majandusaastal 103,1

1. kuni 2. aastal 95,4




üle 5 aasta 274,5

632,2

Pangalaenude tagatisena panditud varad (tuhandetes eurodes)

Kinnisvarainvesteering

Jääkväärtus 31.12.2015 1 236,6



Jääkväärtus 31.12.2016 1 165,9




54

Lisa 9 Materiaalne põhivara (tuhandetes eurodes)

Maa Hooned ja rajatised

Masinad ja seadmed

Muu põhivara

Lõpetamata ehitused ja ettemaksed Kokku

Jääk 31.12.2014 7 692,0 64 871,0 14 100,5 270,8 835,8 87 770,1

Soetusmaksumus 7 692,0 95 614,4 22 921,7 1 212,9 835,8 128 276,8

Akumuleeritud kulum -30 743,4 -8 821,2 -942,1 -40 506,7

Põhivara jääkväärtus 7 692,0 64 871,0 14 100,5 270,8 835,8 87 770,1

Soetused 68,7 501,1 101,9 10 194,8 10 866,5

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 1,8 1,8

Saadud mitterahalised sissemaksed osakapitali 0,3 682,4 14,7 697,4

Üle toodud kinnisvarainvesteeringutest 36,8 106,6 143,4

Müüdud vara müügihinnas -5,1 -8,8 -13,9

Kasum/kahjum varade müügist 3,9 8,8 12,7

Amortisatsioon ja allahindlus -3 416,3 -1 383,2 -95,6 -4 895,1

Mahakandmine -1 398,8 -1 398,8

Üle viidud kinnisvarainvesteeringutesse -36,8 -103,5 -101,2 -241,5

Ümberhindlus 4,4 4,4

Ümberklassifitseerimine 0,7 9 821,7 486,9 170,3 -10 479,6 0,0

Jääk 31.12.2015 7 696,2 70 631,8 13 720,0 449,2 449,8 92 947,0

Soetusmaksumus 7 696,2 104 312,2 23 667,9 1 449,2 449,8 137 575,3

Akumuleeritud kulum -33 680,4 -9 947,9 -1 000,0 -44 628,3


Soetused 0,8 0,6 239,9 55,5 2 401,6 2 698,4

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 3,6 134,9 70,0 208,5

Üle toodud kinnisvarainvesteeringutest 1,4 1,4

Müüdud vara müügihinnas -59,2 -20,3 -79,5

Kasum/kahjum varade müügist 56,3 16,7 73,0

Amortisatsioon ja allahindlus -3 369,5 -1 323,5 -106,3 -4 799,3

Mahakandmine -143,4 -87,1 -61,3 -291,8

Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,70 -0,7

Üle viidud kinnisvarainvesteeringutesse -879,5 -307,2 -27,7 -1 214,4

Ümberhindlus 4,6 4,6

Ümberklassifitseerimine 0,6 1 773,5 103,4 -1 877,5 0,0

Jääk 31.12.2016 6 824,0 68 720,7 12 649,1 407,1 946,2 89 547,1

Soetusmaksumus 6 824,0 105 310,4 22 963,4 1 186,5 946,2 137 230,5

Akumuleeritud kulum -36 589,7 -10 314,3 -779,4 -47 683,4


Aruandeaastal võeti maa maksustamishinnas ümberhindluse teel arvele varem katastrisse kandmata maad ummas 4,6 tuhat eurot.


55

Kapitalirendi tingimustel renditud varad


Masinad ja seadmed

Muu põhivara

Kokku

Jääkväärtus 31.12.2015 253,9 253,9

Soetusmaksumus 323,5 323,5

Akumuleeritud kulum -69,6 -69,6

Jääkväärtus 31.12.2016 207,1 11,1 218,2

Soetusmaksumus 295,3 11,3 306,6

Akumuleeritud kulum -88,2 -0,2 -88,4

Kapitalirendikohustused on esitatud lisas 14.

Rahavoogude aruandes kajastatud tehingud põhivaraga


2016 2015

Põhivara soetus aruandeaastal (lisa 9, 10) 2 698,4 10 866,5

Tasutud käibemaksu põhivara soetuselt 445,6 740,5

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine (tasutud sihtfinantseerimise andja poolt hankijale) -2 316,6

Eelmise perioodi lõpuks tasumata põhivara eest 48,5 39,6

Aruandeperioodi lõpuks tarnijatele põhivara eest tasumata -363,9 -48,5

Soetatud kapitalirendi tingimustel -11,3 -32,2

Kokku rahavoogude aruandes kajastatud tasumine põhivara eest 2 817,3 9 249,3

Müüdud põhivara müügihinnas 79,5 13,9

Kokku rahavoogude aruandes kajastatud laekumine põhivara eest 79,5 13,9

Müüdud põhivara jääkväärtus -6,5 -1,2

Kokku rahavoogude aruandes kajastatud tulem põhivara müügist 73,0 12,7

Kasutusrendile antud materiaalne põhivara


Maa Hooned ja rajatised

Masinad ja seadmed

Muu põhivara

Kokku

Jääkväärtus 31.12.2015 842,7 218,9 432,2 63,2 1 557,0

Soetusmaksumus 842,7 359,0 1 143,0 156,8 2 501,5

Akumuleeritud kulum -140,1 -710,8 -93,6 -944,5

Jääkväärtus 31.12.2016 0,0 1 629,1 317,3 47,5 1 993,9

Soetusmaksumus 2294,3 1 081,6 156,8 3 532,7

Akumuleeritud kulum -665,2 -764,3 -109,3 -1 538,8

2016. aastal saadud renditulu põhivara rendile andmisest 215,9 tuhat eurot.


56

Renditulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel


31.12.2016

Järgmisel majandusaastal 91,7




266,7

Pangalaenude tagatisena panditud varad


Maa Hooned ja rajatised Kokku

Jääkväärtus 31.12.2015 666,9 20 257,2 20 924,1

Soetusmaksumus 666,9 28 325,8 28 992,7

Akumuleeritud kulum -8 068,6 -8 068,6

Jääkväärtus 31.12.2016 664,2 19 209,2 19 873,4

Soetusmaksumus 664,2 28 411,9 29 076,1

Akumuleeritud kulum -9 202,7 -9 202,7

Varadele seatud hüpoteegid


Vara Laenu võtja Laenu andja Hüpoteegi

summa

Kinnistu Nooruse 1 Kuressaare Linnavalitsus

Danske Bank AS Eesti filiaal 3 489,6

Haigla polikliiniku hoone Kuressaare Haigla SA Nordea Bank AB Eesti filiaal 500,0

Haigla peahoone Kuressaare Haigla SA SEB Pank AS 830,8

Kuressaare Soojus AS-ile kuuluv vallasvara ja kinnistud Kuressaare Soojus AS Swedbank AS 10 700,0

Kuressaare Veevärk AS-ile kuuluvad kinnistud


Keskkonnainvestee-ringute Keskus SA 1 797,0

Spordikeskuse kinnistu Vallimaa 16a ja Vuti t (jalgpalliväljak)

Kuressaare Linnavalitsus Swedbank AS 3 195,6

Tennisekeskuse kinnistu Staadioni 3

Kuressaare Linnavalitsus Swedbank AS 220,5

Kinnistu Hariduse 13 Kuressaare Linnavalitsus

Danske Bank AS Eesti filiaal 2 658,7

Jäätmehoidla kinnistu Saaremaa Prügila OÜ Keskkonnainvestee-ringute Keskus SA 1 070,3

Kokku 24 462,5

Informatsioon pangalaenude kohta on esitatud lisas 14.


57

Lisa 10 Immateriaalne põhivara


Immateriaalne

põhivara

Jääkväärtus 31.12.2014 29,3

Soetusmaksumus 118,4


Immateriaalse põhivara amortisatsioon -5,4


Soetusmaksumus 102,5


Immateriaalse põhivara amortisatsioon -6,8

Immateriaalse põhivara mahakandmine -0,1


Soetusmaksumus 78,5


Lisa 11 Võlad tarnijatele (tuhandetes eurodes)

31.12.2016 31.12.2015

Võlad tarnijatele toodete ja teenuste eest 587,5 496,3

Võlad tarnijatele põhivara eest 362,7 47,3

Kokku lühiajalised kohustused 950,2 543,6

Lisa 12 Võlad töövõtjatele (tuhandetes eurodes)

31.12.2016 31.12.2015

Töötasu võlgnevus 726,9 677,6

Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus 293,1 275,5

Deklareerimata kinnipeetud tulumaks 142,1 131,8

Deklareerimata töötuskindlustusmaks 19,3 18,0

Deklareerimata kinnipeetud kogumispension 15,3 14,1

Puhkusetasude kohustus 201,7 209,2

Kinnipeetud a/ü maksud, alimendid jm. 4,5 4,6

Kokku võlad töövõtjatele 1 402,9 1 330,8


58

Lisa 13 Muud kohustused ja saadud ettemaksed (tuhandetes eurodes)

31.12.2016 31.12.2015

Lühiajalised saadud ettemaksed

Saadud ettemaksed toodete ja teenuste eest 1,2 1,1

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed (lisa15) 131,3 43,6

Muud saadud ettemaksed

7,8

Kokku lühiajalised saadud ettemaksed 132,5 52,5


Intressikohustused kokku 38,7 39,8

Kuressaare Linnavalitsus 1,0 1,5

Kuressaare Soojus AS 32,3 31,1

Kuressaare Veevärk AS 5,2 6,9

Saaremaa Prügila OÜ 0,1 0,1


Edasiandmisele kuuluvad laekumised 34,8 44,9

Tagatistasud 1,9 7,4

Muud kohustused 0,1

Kokku lühiajalised kohustused 75,5 92,1

Kokku muud lühiajalised kohustused ja saadud ettemaksed 208,0 144,6

Pikaajalised kohustused põhivara eest 1,2 1,2

Kokku muud kohustused ja saadud ettemaksed 209,2 145,8

Lisa 14 Laenukohustused


Laenu liik Sh tähtajaga

31.12.2015 Kokku Kuni 1 aasta

1 kuni 2 aastat

2 kuni 3 aastat

3 kuni 4 aastat

4 kuni 5 aastat

Üle 5 aasta

Arvelduskrediit 496,9 496,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Laenud 19 398,3 2 757,8 2 676,5 2 500,3 1 952,4 1 567,7 7 943,6

Kapitalirent 164,7 53,7 51,7 30,3 27,4 1,6 0,0

Kokku 20 059,9 3 308,4 2 728,2 2 530,6 1 979,8 1 569,3 7 943,6

31.12.2016

Arvelduskrediit 212,1 212,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Laenud 16 639,6 2 677,5 2 500,0 1 951,6 1 541,7 1 516,0 6 452,8

Kapitalirent 121,1 56,4 35,8 27,4 1,5 0,0 0,0

Kokku 16 972,8 2 946,0 2 535,8 1 979,0 1 543,2 1 516,0 6 452,8


59

Laenukohustustega seotud tehingud


2016 2015

Saadud pangalaenud 0,0 5 000,0

Tagasi makstud pangalaenud -2 758,7 -2 646,7

Võetud kapitalirendikohustused 11,3 32,2

Tagasi makstud kapitalirendikohustused -54,8 -80,3

Arvelduskrediidi muutus -284,8 92,1

Aruandeperioodi kulud laenukohustustelt


Intressikulu 2016 2015

Pangalaenudelt 293,2 330,9

Kapitalirendilt 3,0 4,4

Kokku tulemiaruandes kajastatud intressikulu 296,2 335,3

Eelmise aruandeperioodi lõpuks tasumata intressid 39,8 41,8

Aruandeperioodi lõpuks tasumata intressid (lisa 13) -38,7 -39,8

Kokku rahavoogude aruandes kajastatud tasutud intressid 297,3 337,3

Informatsioon laenukohustuste katteks panditud põhivarade kohta vt. lisa 9.


60

Kuressaare linna konsolideerimisgrupi kohustused


Laenu andja Laenu saaja

Laenu jääk Kohus-tuse

lõppe-mine Intressimäär

Alus-valuu-

ta 31.12.2016 31.12.2015

Nordea Bank AB Eesti filiaal

Kuressaare Linnavalitsus 102,2 204,5 2017

3 kuu EURIBOR+0,25% EUR







SEB Pank AS Kuressaare Linnavalitsus 111,9 201,4 2018


SEB Pank AS Kuressaare Linnavalitsus 0,0 102,3 2016 4,185% EUR

Danske Bank AS Eesti filiaal

Kuressaare Linnavalitsus 78,5 84,7 2022 6 kuu EURIBOR+0,8% EUR










Kuressaare Linnavalitsus 4 383,1 4 898,7 2025




Swedbank AS Kuressaare Linnavalitsus 634,9 910,7 2019 6 kuu EURIBOR+1,2% EUR

SEB Pank AS SA Kuressaare Haigla 182,8 252,5 2019



SA Kuressaare Haigla 251,6 289,7 2023


Keskkonna-investeeringute Keskus SA

OÜ Saaremaa Prügila 180,5 206,3 2023 6 kuu EURIBOR+0,5% EUR

Keskkonna-investeeringute Keskus SA

AS Kuressaare Veevärk 1 725,3 1 900,8 2023 6 kuu EURIBOR+1,3% EUR

Swedbank AS AS Kuressaare Soojus 300,9 462,2 2018


Swedbank AS AS Kuressaare Soojus 6 640,3 7 258,6 2026


Swedbank AS (arvelduskrediit)

AS Kuressaare Soojus 0,0 496,9 2016 1 kuu EURIBOR+2% EUR

Swedbank AS (arvelduskrediit)

AS Kuressaare Soojus 212,1 0,0 2017 1 kuu EURIBOR+2% EUR

Kokku 16 851,6 19 895,2


61


Kapitaliliisingu andja Kapitaliliisingu võtja

Kapitaliliisingu jääk Kohus-tuse

lõppe-mine Intressimäär

Alus-valuu-

ta 31.12.2016 31.12.2015

Nordea Finance Estonia AS

Kuressaare Linnavalitsus 50,1 66,7 2019 1,74% EUR

Swedbank Liising AS

Kuressaare Linnavalitsus 8,5 10,2 2019 3,69% EUR

SEB Liising AS AS Kuressaare Soojus 0,0 2,2 2016


Swedbank Liising AS

AS Kuressaare Soojus 7,2 10,5 2019


Swedbank Liising AS

AS Kuressaare Soojus 19,2 24,8 2020 6 kuu EURIBOR+1,9% EUR

Swedbank Liising AS

AS Kuressaare Soojus 26,0 49,4 2018 2,75% EUR

Swedbank Liising AS

AS Kuressaare Veevärk 0,0 0,9 2016 2,19% EUR

Profilux OÜ SA Kuressaare Haigla 10,2 0,0 2018 16,00% EUR

Kokku 121,2 164,7


62

Lisa 15 Sihtfinantseerimine


Tulu 2016

31.12.2016

Tulu 2015

31.12.2015

Nõuded Kohus-tused Nõuded

Kohus-tused

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Riigieelarve toetus- ja tasandusfondist 4 100,3 3 708,6 Haridus- ja Teadusministeerium 36,6 9,7 0,6

Kaitseministeerium 1,9 3,9

Kultuuriministeerium 227,4 204,8

Rahandusministeerium 43,7 7,7

Eesti Infotehnoloogia SA 3,6 1,9 1,1

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 42,9 44,3 0,6

Keskkonnaamet 0,9

Terviseamet 4,6

Eesti Noorsootöö Keskus 4,2

Saare Maavalitsus 27,2 72,4 3,0

Lääne-Saare Vallavalitsus 7,5 1,7 24,3 7,1

Orissaare Vallavalitsus

Pihtla Vallavalitsus 10,0 7,4

Muud omavalitsused 4,1 21,1

Eesti Töötukassa 2,6 5,7 0,3

Eesti Teadusagentuur SA 5,5 6,3 2,0

SA Innove 32,5

SA Archimedes 18,9 98,2 6,3 14,1

Ettevõtluse Arendamise SA 21,5

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 44,6 14,3 21,7 4,9 13,2

Spordikoolituse- ja Teabe SA 29,6 23,5

Saaremaa Omavalitsuste Liit 8,0 6,2

Eesti Kultuurkapital 40,0 35,0

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 22,3 9,2 5,8

Rootsi Kõrghariduse Nõukogu 36,6

Muud residendid 59,2 9,2 95,3 5,5

Muud mitteresidendid 33,9 5,8

Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 4 802,3 1,7 131,3 4 380,4 13,5 43,6


63


Tulu 2016

31.12.2016

Tulu 2015

31.12.2015

Nõuded Kohus-tused Nõuded

Kohus-tused

Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

Kultuuriministeerium 17,5

Sotsiaalministeerium 10,0

Keskkonnaamet 1,8

Saare Maavalitsus 136,2 5,0

Lääne-Saare Vallavalitsus 140,2 156,5

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 24,1 24,1 5 019,2 51,6

Ettevõtluse Arendamise SA 32,0 180,7

Saaremaa Merekultuuri Selts 73,0

Muud residendid 2,3 36,3

Kokku sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 407,8 24,1 0,0 5 427,0 51,6 0,0

Kokku saadud toetused 5 210,1 25,8 131,3 9 807,4 65,1 43,6

Riigieelarve toetus- ja tasandusfondi jaotus


2016 2015

Hariduskuludeks 3 475,4 3 214,0

Hariduse investeeringud 0 42,8

Toimetulekutoetus 140,8 109,7

Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus 12,3 15,8

Vajaduspõhise peretoetuse maksmises hüvitis 3,7 35,3

Kohalike teede hoiu toetus 253,7 210,6

Tasandusfond 214,4 80,4

Kokku saadud riigieelarve toetus- ja tasandusfondist 4 100,3 3 708,6

Rahavoogude aruandes kajastatud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks


2016 2015

Tulemiaruandes kajastatud põhivara sihtfinantseerimine 407,8 5 427,0

Saadud mitterahalist sihtfinantseerimist (lisa 8,9) -208,5 -2 338,4

Põhivara sihtfinantseerimise saldode muutus 27,5 125,0

Kokku rahavoogude aruandes kajastatud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 226,8 3 213,6


64

Sõlmitud lepingud projektide sihtfinantseerimiseks järgnevatel perioodidel


Projekti nimetus Toetuse andja Projekti kestvus

Toetuse summa

Erasmus+ Paremaks professionaaliks läbi elukestva õppe (Kuressaare Gümnaasium) SA Archimedes 2016-2018 2,6 Erasmus+ Tool 4 Trainers NEETs (Kuressaare Gümnaasium) SA Archimedes 2016-2018 94,7

Parem haridus (Kuressaare Gümnaasium) SA Archimedes 2016-2019 14,3

Euroopa Vabatahtlik teenistus SA Archimedes 2016-2017 2,2

Teisel ringil targaks (Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium) SA Innove 2016-2018 171,8

Koduteenuse arendamine Kuressaare linnas ja Lääne-Saare vallas (Kuressaare Linnavalitsus) SA Innove 20174-2018 144,7

Soojustorustike renoveerimine (AS Kuressaare Soojus)

SA Keskkonnain-vesteeringute Keskus 2017-2018 194,0

Kokku 624,3

Lisa 16 Kaupade ja teenuse müük (tuhandetes eurodes)

2016 2015

Tulud haridusalasest tegevusest 1 836,1 1 766,0

Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 438,7 391,1

Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 312,3 270,8

Tulud tervishoiust 11 210,9 10 686,7

Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 528,1 421,4

Elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 2 153,0 2 111,2

Tulud üldvalitsemisest 8,7 9,2

Tulud transpordi- ja sidealasest tegevusest 100,4 104,5

Tulud muudelt majandusaladelt 3 241,3 3 040,3

Üüri- ja renditulud (vt lisa 8) 366,5 381,2

Õiguste müük 91,8 17,2

Muu toodete ja teenuste müük 113,5 104,1

Kokku kaupade ja teenuste müük 20 401,3 19 303,7

Lisa 17 Muud tulud


2016 2015

Kasum põhivara müügist ( lisa 9) 73,0 12,7

Kasum kinnisvarainvesteeringute müügist (lisa 8) 0,0 2,6

Kasum varude müügist 3,6 9,4

Muud viivisintressitulud 3,8 5,1

Vee erikasutustasud (lisa3) 5,5 5,3

Saastetasud (lisa3) 8,7 2,5

Kindlustushüvitised 73,5 4,2

Muud (ebatavalised) tulud 12,2 10,9

Kokku muud tulud 180,3 52,7


65

Lisa 18 Antud toetused (tuhandetes eurodes)

2016 2015

Sotsiaaltoetused

Peretoetus 93,2 76,5

Toimetulekutoetused 125,0 107,8

Toetus puuetega inimestele ja nende hooldajatele 2,2 2,2

Õppetoetused 30,1 32,7

Muud toetused 36,4 29,9

Erijuhtudel riigi poolt makstavad maksud 5,9 6,8

Preemiad ja stipendiumid 1,3 2,4

Kokku sotsiaaltoetused 294,1 258,3

Tegevuskulude sihtfinantseerimine

Maakonna raamatukogudele raamatute andmine 33,8 32,3

Riigiasutustele 1,6 3,1

Kohalikele omavalitsustele 0,2 0,0

Valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused 24,4 21,7

Spordiklubidele ja erahuvikoolidele 47,7 43,1

Muud eraõiguslikud juriidilised isikud 104,1 47,3

Eralasteaedade kaasfinantseerimine 131,4 126,5

Kokku tegevuskulude sihtfinantseerimine 343,2 274,0

Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

Valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused 32,0 32,0

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 0,7 0,0

Muud eraõiguslikud juriidilised isikud 50,3 37,7

Kohalikele omavalitsustele 9,5 7,8

Kokku sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 92,5 77,5

Muud toetused

Liikmemaksud

MTÜ Kuressaare Campus 1,0 0,1

Eesti Linnade Liit 8,4 7,9

Saaremaa Omavalitsuste Liit 22,3 23,1

Eesti Maksumaksjate Liit MTÜ 0,2 0,2

Union of the Baltic Cities 0,8 0,8

Raamatupidajate Kogu 0,0 0,1

Jäätmekäitlejate Liit 0,5 0,5

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing 2,5 2,5

Eesti Biokütuse Ühing 0,2 0,2

Eesti Tervislike Linnade võrgustik 0,2 0,2

Eesti Puhkpillimuusika Ühing 0,4 0,0

Eesti Etendusasutuste Liit 0,7 0,0

Kokku muud toetused 37,2 35,6

Kokku antud toetused tulemiaruandes 767,0 636,2


66

Lisa 19 Tööjõukulud (tuhandetes eurodes)

Töötasukulud

Põhipalk ja kokkulepi-tud tasud Boonused

Hüvitised ja toetused Kokku

Keskmine kuupalk (eurodes)

Ametnikud Valitavad ja ametisse nimetatavad ametnikud 126,4 0,6 127,0 2 117

Linnavolikogu 37,0 37,0

Kõrgemad ametnikud 80,9 2,6 3,6 87,1 1 861

Tippspetsialistid 129,3 1,7 131,0 1 417

Keskastme spetsialistid 215,4 4,6 4,9 224,9 1 070

Kokku ametnikud 589,0 9,5 8,5 607,0

Töötajad

Nõukogude liikmed 11,1 11,1

Juhatuse liikmed 273,9 3,0 276,9 2 423

Juhid 886,1 27,2 0,8 914,1 1 385

Tippspetsialistid 2 503,6 37,1 13,6 2 554,3 1 447

Keskastme spetsialistid 3 173,4 69,4 14,0 3 256,8 891

Õpetajad 3 197,1 80,0 6,2 3 283,3 1 029

Nooremspetsialistid 27,3 0,8 28,1 520

Tugispetsialistid 108,1 1,8 0,2 110,1 890

Töölised ja abiteenistujad 2 451,5 42,1 19,1 2 512,7 650

Kokku töötajad 12 621,0 260,6 65,8 12 947,4

Töötasud võlaõiguslike lepingute alusel 294,2 294,2

Kokku töötasukulud 13 504,2 270,1 74,3 13 848,6

Keskmine töötajate arv

Ametnikud

Valitavad ja ametisse nimetatavad ametnikud 5,0

Kõrgemad ametnikud 3,9

Tippspetsialistid 7,7

Keskastme spetsialistid 17,5

Kokku ametnikud 34,1

Töötajad

Juhatuse liikmed 9,5

Juhid 55,0

Tippspetsialistid 147,1

Keskastme spetsialistid 304,6

Õpetajad 266,0

Nooremspetsialistid 4,5

Tugispetsialistid 10,3

Töölised ja abiteenistujad 322,2

Kokku töötajad 1 119,2

Kõik kokku 1 153,3


67

Erisoodustused


Isikliku sõiduvahendi kasutamise hüvitis 0,1

Õppelaenu kustutamine 3,0

Esindus- ja vastuvõtukulud 2,1

Toitlustuskulud ja toiduraha hüvitised 7,8

Muud erisoodustused 13,9

Kokku erisoodustused 27,0

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed


Sotsiaalmaks töötasudelt 4 503,5

Sotsiaalmaks erisoodustustelt 12,7

Tulumaks erisoodustustelt 7,7

Töötuskindlustusmaksed 107,7

Kokku maksud ja sotsiaalkindlustusmaks 4 631,7

Tööjõukulude kapitaliseerimine


Töötasude kapitaliseerimine -19,3

Sotsiaalmaksu kapitaliseerimine -6,3

Töötuskindlustusmakse kapitaliseerimine -0,2

Kokku kapitaliseeritud tööjõukulud -25,8

Keskmine töötajate arv ja tööjõukulud tegevusalade lõikes

Tegevusala Keskmine töötajate

arv

Tööjõukulud (tuh.eurot)

Üldised valitsussektori teenused 50,7 1 113,1

Avalik kord ja julgeolek 4,5

Majandus 43,1 846,0

Keskkonnakaitse 22,5 417,5

Elamu- ja kommunaalmajandus 39,3 531,0

Tervishoid 409,5 7 185,4

Vaba aeg, kultuur, religioon 114,8 1 508,1

Haridus 434,8 6 340,3

Sotsiaalne kaitse 38,6 535,6

Kokku 1 153,3 18 481,5


68

Lisa 20

Muud tegevuskulud


2016 2015

Majandamiskulud

Administreerimiskulud 311,4 296,1

Uurimis- ja arendustööd 27,1 59,9

Lähetuskulud 24,0 23,7

Koolituskulud 166,6 142,3

Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 1 256,7 1 230,4

Rajatiste majandamiskulud 684,4 592,8

Sõidukite majandamiskulud 328,4 351,9

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 218,3 206,3

Inventari majandamiskulud 336,5 401,4

Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 351,3 250,4

Toiduained ja toitlustusteenused 667,3 682,6

Meditsiinikulud ja hügieenikulud 1 570,2 1 399,5

Teavikud ja kunstiesemed 47,8 36,5

Õppevahendite ja koolituse kulud 564,1 492,7 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisust kulud 240,5 167,6

Sotsiaalteenused 169,5 159,0

Avaliku korra ja julgeoleku kulud 0,2 0,0

Tootmiskulud 1 156,4 1 094,9

Eri- ja vormiriietus 37,9 53,1

Muu erivarustus ja materjalid 65,7 62,4

Muud mitmesugused majanduskulud 89,3 160,7

Kokku majandamiskulud 8 313,6 7 864,2

Maksu-, lõivu-, ja trahvikulud

Käibemaks 759,7 773,9

Käibemaks põhivara soetuselt 445,6 740,5

Käibemaks riigieelarvelisest haridustoetusest koolituskuludelt 1,1 2,2

Käibemaks riigieelarvelisest haridustoetusest õppevahendite kuludelt 6,5 9,6

Maamaks 4,4 4,4

Ettevõtte tulumaks 2,0 0,6

Muud maksud 3,6 6,1


Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 138,8 180,7

Maksuvõlalt arvestatud intressid 0,0 0,1

Kokku maksu-, lõivu-, ja trahvikulud 1 368,0 1 726,4

Muud tegevuskulud

Kahjutasud, viivised 0,1 0,8

Lootusetud ja ebatõenäolised nõuded 11,1 8,2

Muud kulud (ebatavalised kulud) 4,7 3,6

Kokku muud tegevuskulud 15,9 12,6

Kokku muud tegevuskulud tulemiaruandes 9 697,5 9 603,2


69

Rendikulu katkestamatutelt kasutusrendi lepingutelt tulevastel perioodidel


2016 2015

Transpordi Muu Kokku Transpordi- Muu Kokku

vahendid vara vahendid vara

Järgmisel majandusaastal 56,3 29,9 86,2 14,6 95,7 110,3

1. kuni 2. aastal 32,3 7,8 40,1 9,7 71,7 81,4

2. kuni 3. aastal 27,8 4,3 32,1 33,5 33,5

3. kuni 4. aastal 14,5 2,6 17,1 26,0 26,0

4. kuni 5. aastal 0,8 0,8 12,0 12,0

Kokku 131,7 44,6 176,3 24,3 238,9 263,2

Lisa 21 Tegevuskulude jaotus tegevusalade järgi

2015


Tegevusala Antud toetused

Tööjõu- kulud

Majan-damis-kulud

Maksu- ja lõivu-kulud

Põhi-vara amorti-satsioon

Lootuse-tud ja ebatõe-näoliselt laekuvad nõuded

Muud tege-vus-kulud Kokku

Üldised valitsus-sektori teenused 35,7 1 028,3 176,4 31,1 232,5 1 504,0

Avalik kord ja julgeolek 4,7 14,3 2,8 21,8

Majandus 34,8 887,6 2 025,9 314,3 1 901,1 4,0 5 167,7

Keskkonnakaitse 1,3 422,8 662,9 64,3 1 170,6 1,8 2 323,7

Elamu- ja kom-munaalmajandus 1,3 514,5 434,6 137,8 398,9 0,9 2,0 1 490,0

Tervishoid 6 859,9 2 175,2 410,0 488,7 2,0 0,6 9 936,4

Vaba aeg, kultuur, religioon 177,4 1 431,8 590,0 31,7 245,4 0,7 2 477,0

Haridus 160,2 5 798,1 1 493,7 714,4 1 886,1 0,2 10 052,7

Sotsiaalne kaitse 234,7 473,5 291,2 20,0 93,9 0,4 1 113,7

Kokku 645,4 17 421,2 7 864,2 1 726,4 6 417,2 8,2 4,4 34 087,0

2016

Üldised valitsus-sektori teenused 32,8 1 113,1 227,5 45,8 387,2 1 806,4

Avalik kord ja julgeolek 4,6 11,6 2,3 18,5

Majandus 93,1 846,0 1 933,2 301,8 1 607,3 10,7 1,4 4 793,5

Keskkonnakaitse 0,6 417,5 841,8 66,0 1 223,4 0,1 1,7 2 551,1

Elamu- ja kom-munaalmajandus 3,0 530,9 412,2 132,9 475,6 1,7 1 556,3

Tervishoid 0,4 7 185,4 2 387,9 366,0 539,8 -0,3 10 479,2

Vaba aeg, kultuur, religioon 195,9 1 508,1 721,2 162,3 283,9 0,4 2 871,8

Haridus 179,2 6 340,3 1 440,7 268,2 655,9 0,0 8 884,3

Sotsiaalne kaitse 262,0 535,6 337,5 22,7 72,8 0,2 1 230,8

Kokku 767,0 18 481,5 8 313,6 1 368,0 5 245,9 11,1 4,8 34 191,9


70

Lisa 22 Tingimuslikud kohustused

Tulumaksukohustused


Jaotuskõlbulik

kasum Tulumaksu-

kohustus

Kuressaare Soojus AS 9 871,5 1 974,3

Kuressaare Veevärk AS 21 800,8 4 360,2

Saaremaa Prügila AS 1 234,4 246,9

Kuressaare Bussijaam OÜ 150,8 30,2

Kokku 33 057,5 6 611,6

Tegemist on potentsiaalse tulumaksukohustusega eeldusel, et tütarettevõtjad jaotaksid kogu

jaotuskõlbuliku kasumi dividendideks. Maksimaalselt oleks võimalik välja maksta dividende summas 26 445,9 tuhat eurot.

Lisa 23

Tehingud seotud osapooltega

Konsolideerimisgrupi koosseisu kuuluvate üksuste majandusaastaaruannetes on välja toodud

tehingud seotud osapooltega, käsitledes seotud osapooltena isikuid Tulumaksuseaduse § 8 ja Korruptsioonivastase seaduse §7 mõistes Käesolev lisa ei sisalda informatsiooni konsolideerimisgruppi kuuluvate, rida-realt konsolideeritud üksustega

tehtud ning aruandest elimineeritud tehingute kohta.

Seotud osapooled konsolideerimisgrupi seisukohalt on:

1. Linnavolikogu liikmed ja nende lähisugulased ning nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted.

2. Linnavalitsuse liikmed ja nende lähisugulased ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted.

3. Tütarettevõtjate ja valitseva mõju all olevate sihtasutuste nõukogu liikmed ja nende lähisugulased ning nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted.

4. Tütarettevõtjate ja valitseva mõju all olevate sihtasutuste juhatuse liikmed ja nende lähisugulased ning nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted.

Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud Keskmine arv

Tasude kogusumma (tuhandetes eurodes)

2016 2015 2016 2015

Linnavolikogu liikmed 21 21 37,0 35,0

Linnavalitsuse liikmed 5 4,9 126,3 116,4

Nõukogude liikmed 42,5 44,4 11,1 12,4

Juhatuse liikmed 9,5 10 281,7 297,2

Asutuste juhid 18,5 18 336,3 304,5

Kokku 75,5 77,3 755,4 730,5


71

Linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmed on saanud hüvitist osalemise eest konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste nõukogude tegevuses:

Nimi Asutus

Arvestatud tasud (eurodes)

Anton Teras Linnavolikogu liige Kuressaare Hambapolikliinik SA 120

Helle Kahm Linnavolikogu liige Kuressaare Hoolekanne SA 60

Jaanis Prii Linnavolikogu liige Kuressaare Haigla SA 140

Jaanis Prii Linnavolikogu liige Saaremaa Prügila OÜ 1 152

Kairit Lindmäe Linnavalitsuse liige Kuressaare Hambapolikliinik SA 120

Kairit Lindmäe Linnavalitsuse liige Kuressaare Hoolekanne SA 323

Leet Rauno Lember Linnavolikogu liige Kuressaare Haigla SA 35

Ly Kallas Linnavolikogu liige Kuressaare Bussijaam OÜ 38

Mart Mäeker Linnavalitsuse liige Kuressaare Soojus AS 201

Reet Tuisk Linnavolikogu liige Kuressaare Haigla SA 1 650

Reet Tuisk Linnavolikogu liige Kuressaare Hambapolikliinik SA 120

Taavi Rauniste Linnavolikogu liige Kuressaare Bussijaam OÜ 767

Tambet Kikas Linnavolikogu liige Kuressaare Veevärk AS 128

Tambet Kikas Linnavolikogu liige Kuressaare Soojus AS 1 638

Tiit Kaasik Linnavalitsuse liige Kuressaare Veevärk AS 128

Toivo Alt Linnavolikogu liige Kuressaare Soojus AS 67

Aastaaruandes tuleb avaldada informatsioon seotud osapoolteks loetud äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega turutingimustest või seadusega sätestatud tingimustest erinevate tingimustega toimunud tehingute liigid ja mahud ning nendest tehingutest tulenevad tulud ja kulud aasta kohta kokku ning nõuete ja kohustuste saldod aasta lõpuks. Tehingutes seotud osapooltega ei ole konsolideerimisgrupil olnud turuhinnast erineva hinnaga tehinguid.

Lisa 24 Bilansipäevajärgsed sündmused

Kuressaare Linnavolikogu 27. aprill 2017.a otsusega nr 16 tunnistati kõlbmatuks ja kanti maha Kuressaare Linnavalitsuse bilansis olev vara maksumusega 70 699,06 eurot. Maha kantud vara kajastub 31.12.16 seisuga raamatupidamises kontol „Lõpetamata ehitused“ ja tegemist on aastatel 2008–2010 koostatud kergliiklustee ja keskväljaku projektidega, mida ei viidud ellu. Projektid on tänaseks vananenud ning ei vasta enam linna vajadustel ning nende alusel ei ole võimalik ehitustöid teostada. Kuressaare avaliku ruumi uus põhiprojekt on koostamisel ning antakse linnale üle 2017. aasta kevadel.


72

Lisa 25 Kuressaare Linnavalitsuse konsolideerimata aruanded

Bilanss

VARAD (tuhandetes kroonides)

31.12.2016 31.12.2015

Käibevara

Raha 1 494,0 2 273,3

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 844,4 829,7

Nõuded ostjate vastu 100,8 72,9

Muud nõuded ja ettemaksed 70,9 77,4

Varud 12,6 10,0

Käibevara kokku 2 522,7 3 263,3

Põhivara

Osalused sihtasutustes 3 548,9 3 563,8

Tütarettevõtjate aktsiad või osad 5 696,1 5 696,1

Pikaajalised maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 0,0 0,0

Kinnisvarainvesteeringud 3 049,1 1 899,7

Materiaalne põhivara 38 284,2 39 009,8

Immateriaalne põhivara 0,0 0,4

Põhivara kokku 50 578,3 50 169,8

Varad kokku 53 101,0 53 433,1

KOHUSTUSED JA NETOVARA


Võlad tarnijatele 654,5 229,9

Võlad töövõtjatele 704,7 649,6

Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused 374,8 338,8

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 133,5 46,7

Laenukohustused 1 592,1 1 687,8

Lühiajalised kohustused kokku 3 459,6 2 952,8

Pikaajalised kohustused

Laenukohustused 5 824,6 7 417,3

Pikaajalised kohustused kokku 5 824,6 7 417,3

Netovara

Reservid 0,6 0,6

Akumuleeritud ülejääk 43 066,9 44 239,3

Aruandeperioodi tulem 749,3 -1 176,9

Netovara kokku 43 816,8 43 063,0

Kohustused ja netovara kokku 53 101,0 53 433,1


73

Kuressaare Linnavalitsus Konsolideerimata tulemiaruanne


2016 2015

Tegevustulud

Maksud 9 456,1 8 944,2

Saadud toetused 5 165,5 4 677,6


Kaupade ja teenuste müük 3 259,1 2 894,7

Muud tulud 26,1 21,8

Tegevustulud kokku 17 915,6 16 552,3

Tegevuskulud

Antud toetused -948,8 -884,6

Tööjõukulud -9 720,3 -8 844,2

Muud tegevuskulud -4 573,4 -4 683,9 Põhivara ja kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon -1 958,3 -3 262,0

Tegevuskulud kokku -17 200,8 -17 674,7

Aruandeperioodi tegevustulem 714,8 -1 122,4

Finantstulud ja -kulud

Intressikulu -53,7 -55,1

Tulem osalustelt 87,5 0,0

Muud finantstulud 0,7 0,6

Finantstulud ja -kulud kokku 34,5 -54,5

Aruandeperioodi tulem 749,3 -1 176,9


74

Kuressaare Linnavalitsus Konsolideerimata rahavoogude aruanne

(tuhandetes kroonides)

2016 2015

Rahavood põhitegevusest

Aruandeperioodi tegevustulem 714,8 -1 122,4

Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon 1 958,3 3 262,0

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 397,6 638,0

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -383,7 -397,7

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 123,5 109,6

Kasum/kahjum põhivara müügist -3,7 -8,6

Korrigeeritud tegevustulem 2 806,8 2 480,9

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus -17,4 -126,9

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 247,8 114,0

Rahavood põhitegevusest kokku 3 037,2 2 468,0

Rahavood investeerimistegevusest

Kinnisvarainvesteeringute soetus 0,0 -0,1

Tasutud materiaalse põhivara eest -2 130,7 -4 626,9

Laekunud põhivara müügist 3,7 9,8

Osaluste soetus 0,0 -350,0

Laekunud intressid ja muu finantstulu 0,6 0,6

Rahavood investeerimistegevusest kokku -2 126,4 -4 966,6

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud laenud 0,0 5 000,0

Tagasimakstud laenud -1 670,1 -1 491,8

Tagasimakstud kapitalirendikohustused -18,2 -41,5

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 175,2 359,7

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -122,8 -109,6

Makstud intressid -54,2 -54,8

Rahavood finantseerimistegevusest kokku -1 690,1 3 662,0

Puhas rahavoog -779,3 1 163,4

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 273,3 1 109,9

Raha ja selle ekvivalentide muutus -779,3 1 163,4

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 1 494,0 2 273,3


75

Kuressaare Linnavalitsus Konsolideerimata netovara muutuste aruanne


Saldo seisuga 31.12.2014 44 235,5

Põhivara ümberhindlus (arvele võtmine) 4,4

Aruandeperioodi tulem -1 176,9

Saldo seisuga 31.12.2015 43 063,0

Põhivara ümberhindlus (arvele võtmine) 4,5

Aruandeperioodi tulem 749,3

Saldo seisuga 31.12.2016 43 816,8


76

Lisa 26

Selgitused eelarve täitmise aruande juurde

Kuressaare linna eelarve kinnitab linnavolikogu. Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus

lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, kohaliku omavalitsuse üksuse

finantsjuhtimise seadusest ning Kuressaare Linnavolikogu 22.05.2014 määrusest nr 11

„Kuressaare linna finantsjuhtimise kord“.

Kuressaare linna 2016. aasta koondeelarve kogumahuga 19 957 350 eurot kinnitati 25.

veebruaril 2016 Kuressaare Linnavolikogu määrusega nr 1. Kuressaare Linnavolikogu 8.

septembri 2016 määrusega nr 20 võeti vastu lisaeelarve, millega suurendati eelarvet 585 247

euro võrra. Linnavalitsuse korraldustega sihtotstarbeliste vahendite kasutuselevõtuga

suurendati 2016. aastal eelarvet 586 819 euro võrra. Lõpliku eelarve kogumahuks kujunes

21 129 416 eurot.

Kuressaare linna eelarve koostatakse kassapõhisel printsiibil, mistõttu on ka eelarve täitmise

aruanne kassapõhine ning ei ole võrreldav konsolideerimata finantsaruannetega.

Eelarve täitmise aruande liigendamise aluseks on rahandusministri määrusega kehtestatud

eelarveklassifikaatorid. Eelarve täitmise aruanne on koostatud linnavalitsuse kui juriidilise

isiku kohta ning on toodud raamatupidamise aastaaruande koosseisus lk 39.

Järgnevalt on võrreldud 2016. aasta eelarve täitmist 2015. aasta eelarve täitmise, 2016. aasta

esialgse eelarve ja 2016. aasta lõpliku eelarvega. Põhjendatud on olulisemaid erinevusi.

Tulude eelarve

Joonis 1. Kuressaare linna tulude võrdlus (tuh €)


77

2016. aastal laekus linnale põhitegevuse tulusid 17 847,7 tuhat eurot, mida on 1 349,3 tuhande

euro võrra enam esialgses eelarves kinnitatust ja 1 549,8 tuhande euro võrra rohkem 2015.

aasta tegelikust. Seega suurenes aruandeaastal linna eelarve põhitegevuse tulude maht

võrreldes 2015. aastaga 9,5%.

2016. aasta põhitegevuse tuludest moodustas maksutulu 52,9%, millest omakorda 96,9%

moodustas laekumine üksikisiku tulumaksust. Üksikisiku tulumaksu laekus 2016. aastal

võrreldes kavandatud eelarvega 567,7 tuhande euro ja võrreldes 2015. aastaga 614,6 tuhande

euro võrra enam.

4 857,7 tuhat eurot ehk 27,2% 2016. aasta põhitegevuse tuludest moodustasid saadud toetused

tegevuskuludeks, mida võrreldes esialgse eelarvega laekus 530,2 tuhande euro võrra rohkem,

seda peamiselt mitmesuguste aruandeaastal rahastamisotsuse saanud projektide arvel.

3 417,1 tuhat eurot ehk 19,2% 2016. aasta põhitegevuse tuludest moodustasid tulud kaupade

ja teenuste müügist, mida laekus 242 tuhande euro võrra rohkem võrreldes esialgse eelarvega

ja 363,3 tuhande euro võrra rohkem 2015. aastal laekunud tulust.

Kulude eelarve

Joonis 2. Kuressaare linna kulude võrdlus (tuh €)

2016. aasta eelarve põhitegevuse kulude maht oli 14 774,1 tuhat eurot, mis on 263,5 tuhat

eurot rohkem kui esialgne eelarve ja 1 210,2 tuhat rohkem kui 2015. aastal.

Personalikulude maht on võrreldes 2015. aastaga suurenenud 941,4 tuhande euro võrra, mis

on eelkõige tingitud õpetajate ning Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära


78

tõusust kui ka SA Kuresaare Hoolekanne üleandmisest asutatavale linnavalitsuse hallatavale

asutusele.

Majandamiskulud on suurenenud võrreldes eelmise aastaga 213,4 tuhande euro võrra seoses

kaupade ja teenuste hindade tõusuga. Samuti mõjutas majandamiskulude kasvu SA

Kuressaare Hoolekanne ülesannete, lepingute, lepingutega seotud õiguste ja kohustuste ning

pooleliolevate projektide üle andmine asutatavale linnavalitsuse hallatavale asutusele alates

01. juulist 2016. a.

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine suurenes 45,3 tuhat eurot võrreldes 2015.

aastaga. Linna laenukohustusi tasuti võrreldes 2015. aastaga 153,7 tuhat eurot rohkem ja

intresse 0,8 tuhat eurot vähem.

Põhivara soetuste maht oli 2016. aastal 2 181,4 tuhat eurot, mis oli 1 272,8 tuhat eurot

väiksem võrreldes esialgse eelarvega seoses Tallinna tänava rekonstrueerimise ja Kuressaare

Avatud Noortekeskuse tarbeks Pihtla tee 2 hoone ümberehitustööde edasilükkumisega 2017.

aastasse. Seetõttu ei võtnud Kuressaare linn 2016. aastal ka investeerimislaenu. Põhivara

soetuste maht oli 2016. aastal 2 750,4 tuhande euro võrra väiksem 2015. aasta mahust.

Põhivara soetuseks saadi sihtfinantseerimist kokku 190,2 tuhat eurot, millest ligikaudu 74%

moodustas koostöölepingu alusel Lääne-Saare vallalt üldhariduskoolide ja lasteaedade

kaasfinantseerimiseks saadud sihtfinantseerimine.


79

KURESSAARE LINNAVALITSUS

EMA

Huvikoolid

Kultuuriasutused

Kuressaare Kultuurivara

Kuressaare Linnateater

Saare Maakonna

Keskraamatukogu

TÜTRED

Kuressaare Soojus AS


Kuressaare Bussijaam OÜ

Saaremaa Prügila OÜ

VALITSEVA MÕJU ALL OLEVAD

Kuressaare Haigla SA

Majandusasutus

Kuressaare Muusikakool

Kuressaare Kunstikool

Lasteaiad

Pargi Lasteaed

Rohu Lasteaed

Ristiku Lasteaed

Tuulte Roosi Lasteaed

Ida-Niidu Lasteaed

Kuressaare Hambapolikliinik SA

Üldhariduskoolid

Kuressaare Gümnaasium

Saaremaa Ühisgümnaasium

Kuressaare Vanalinna Kool

Kuressaare Täiskasvanute

Gümnaasium

Kuressaare

Linnamajandus

Hoolekandeasutus

Kuressaare Perekodu

Kuressaare Hoolekanne

Vabaaja ja spordiasutus

Saaremaa Spordikool

Kuressaare Avatud

Noortekeskuse

Noortejaam

Kuressaare linna

konsolideerimisgrupp

Documents

MAJANDUSAASTA ARUANNE - Kuressaare · PDF fileRAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ... aastal 2 091 800 eurot ja 2012. aastal 1 700 800 eurot. ... Statistikaameti