Äri- ja tootmismaa 2016. aasta turuülevaade

2

SISUKORD

SISUKORD ....................................................................................................................................................... 2

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................... 3

1. HOONESTAMATA ÄRIMAA ...................................................................................................................... 4

1.1 Tehingute arv ja koguväärtus ................................................................................................................ 4

1.2 Tehingute arvu ja koguväärtuse jaotumine piirkonniti ......................................................................... 5

1.3 Tehingute mediaanhind......................................................................................................................... 6

2. HOONESTAMATA TOOTMISMAA ............................................................................................................ 9

2.1 Tehingute arv ja koguväärtus ................................................................................................................ 9

2.2 Tehingute arvu ja koguväärtuse jaotumine piirkonniti ......................................................................... 9

2.3 Tehingute mediaanhind....................................................................................................................... 11

3. HOONESTAMATA ÄRI- JA TOOTMISMAA ............................................................................................. 14

3.1 Tehingute arv ja koguväärtus .............................................................................................................. 14

3.2 Tehingute arvu ja koguväärtuse jaotumine piirkonniti ....................................................................... 14

3.3 Tehingute mediaanhind....................................................................................................................... 16

KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................. 18

3

SISSEJUHATUS

Käesolev turuülevaade keskendub hoonestamata äri- ja tootmismaa ostu-müügitehingutele. Vaadeldud on ostu-müügi tehingustatistikat 2016. aastal ning dünaamikat viie aasta lõikes. Eraldi on käsitletud ärimaad (100%), tootmismaad (100%) ning segasihtotstarbelist maad (äri- ja tootmismaa). Allolev kaart illustreerib erineva sihtotstarbega tehingute toimumist ja jaotumist Eestist perioodil 2012 – 2016. Turuülevaate aluseks olevad andmed pärinevad Maa-ameti tehingute andmebaasist, mis on maaregistri osa ja tugineb maa hindamise seadusele ja maakatastriseadusele. Tehingute andmeid esitavad notarid, kes on kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnisasja või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi. Võrreldes päringukeskkonnaga on ülevaate koostamisel analüüsitud tehinguid põhjalikumalt, mistõttu võivad esineda erinevused päringukeskkonnas esitatud andmetega.

4

1. HOONESTAMATA ÄRIMAA

1.1 Tehingute arv ja koguväärtus

Maa-ameti turuülevaates käsitletakse hoonestamata ärimaana kinnisasju, mille sihtotstarve on 100% ärimaa. Hoonestamata ärimaa tehingute arv ja koguväärtus aastate lõikes on toodud joonisel 1.

Joonis 1. Hoonestamata ärimaa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2012 – 2016 (miljonid eurod) 2016. aastal tehti Eestis hoonestamata ärimaadega kokku 113 tehingut, mis on vaid 4 tehingut (3,4%) vähem kui 2015. aastal. Jooniselt 1 nähtuv kõrgem tehingute arv aastatel 2013 ja 2014, tuleneb riigi omandis olnud maade aktiivsemast müügist. Kui arvestada vaid füüsiliste ja juriidiliste isikute tehinguid, siis saab väita, et turg on olnud viimasel kolmel aastal pigem stabiilne. Sellisel juhul oleksid aastased tehingute koguarvud alates 2014. aastast: 95, 93 ning 99. Joonis 2 kirjeldab viimase viie aasta tehinguid müüjate lõikes.

Joonis 2. Hoonestamata ärimaa tehingud müüjate lõikes aastatel 2012 – 2016

5

Tehingute koguväärtus antud sektoris on 2016. aastal kasvanud 21,3 miljoni euroni, olles viimase 8 aasta kõrgeim. Sealhulgas on koguväärtus 3,5 miljonit (19,9%) kõrgem kui 2015. aastal. Kuna tehingute arv on samal ajal mõnevõrra langenud, siis koguväärtuse suurenemine tuleneb keskmise müüdud ärimaa hinna kasvust. Samas ärimaadega tehtud tehingute arv on pigem madal ning taolised muutused võivad olla põhjustatud ka tehingute asukoha struktuuri muutustest ning üksikutest suurtehingutest.

1.2 Tehingute arvu ja koguväärtuse jaotumine piirkonniti

Joonisel 3 on toodud 2016. aasta aktiivsemad maakonnad hoonestamata ärimaa tehingute arvu mõistes ning koondatult ülejäänud maakonnad.

Joonis 3. Hoonestamata ärimaa tehingute arv maakondades aastatel 2012 – 2016

Suurim tehingute osakaal on Harju maakonnas, kus 2016. aastal tehti 47,8% (54) ärimaade tehingutest. 10 või rohkem tehingut ärimaadega on aasta jooksul tehtud veel vaid Tartu (12) ning Ida-Viru maakonnas (10). Hiiu ning Põlva maakonnas 2016. aastal ärimaadega tehinguid ei teostatud.

Võrdlemaks maakondade hoonestamata ärimaa tehingute koguväärtuseid viie aasta lõikes, on koostatud joonis 4.

Harju maakonnas 2016. aastal tehtud ärimaade tehingute koguväärtus oli 17,7 miljonit eurot, mis on 34,4% kõrgem kui 2015. aastal. Tehingute koguväärtuse kasv Harju maakonnas põhjustas ka antud sektoris koguväärtuse kasvu. Eelnev ei tulenenud tehingute arvu kasvust, kuna Harju maakonnas tehti võrreldes 2015. aastaga vaid üks tehing rohkem.

6

Joonis 4. Hoonestamata ärimaa tehingute koguväärtused maakondades aastatel 2012 – 2016

Harju maakonna hoonestamata ärimaa tehingute arv moodustas Eestis toimunud tehingutest 2016. aastal 47,8%, kuid tehingute koguväärtuse osakaal on 83,0%, mis näitab, et maa hind on võrreldes teiste Eesti piirkondadega kallim. Üle 5% on 2016. aastal kogu Eesti ärimaade tehingute koguväärtusesse panustanud veel vaid Tartu maakond (6,5%).

1.3 Tehingute mediaanhind

Hoonestamata ärimaa hinnastatistika analüüsimisel kajastatakse ostu-müügitehinguid, mille hulgast on välja jäetud need, mis ei vasta vabaturu tingimustele – osapooled on äriliselt või sugulussidemete poolest omavahel seotud, maa on olnud koormatud hoonestusõigusega jms. Hinnaanalüüsi kaasatud vabaturutehinguid ärimaade sektoris oli 2016. aastal 78. 2016. aastal oli mitte-vabaturutehingute osakaal kõrgem kui eelnevatel aastatel.

Joonisel 5 on kajastatud hoonestamata ärimaa ruutmeetri mediaanhinna muutust ajas. 2016. aastal on ärimaade mediaanhind langenud 1 €/m2 võrra võrreldes 2015. aastaga, jäädes tasemele 20 €/m2. Samas on joonisel 5 toodud ka keskmise hinna dünaamika, millest nähtub, et keskmine hind on oluliselt tõusnud viimasel aastal. See tuleneb üksikutest suuremahulistest tehingutest ning on samuti põhjuseks, miks tehingute koguväärtus on kõrgem. Samas võib välja tuua, et 2016. aastal on tehingud tehtud hoonestamata ärimaadega, mille mediaanpindala on 4 153 m2, mis on ligi 500 m2 suurem kui 2015. aastal. Hoonestamata ärimaade puhul saab välja tuua trendi, mida väiksem pindala, seda kõrgem hind.

7

Joonis 5. Hoonestamata ärimaa tehingute arv, ruutmeetri keskmine ning mediaanhind aastatel 2012 – 2016 (€/m2)

Üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab ruutmeetri hinda, on asukoht. Erinevate maakondade hoonestamata ärimaa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind on toodud joonisel 6, mille aluseks on tehingustatistika aastatel 2006 – 2016. Periood on valitud, kuna lühema valimi puhul ei ole kõikides maakondades toimunud vähemalt 5 tehingut. Joonis kirjeldab pigem hinnatasemete erinevusi kui tänast taset. Lisaks nähtub jooniselt, kui madal on ärimaade tehinguaktiivsus väljaspool Harju maakonda.

Joonis 6. Hoonestamata ärimaa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind maakondades aastatel 2006 – 2016 (€/m2) Viimase viie aasta mediaanhinna dünaamikat saab vaadelda ainult kolmes maakonnas, kuna vaid nendes on tehtud iga-aastaselt rohkem kui 5 tehingut (Joonis 7).

8

Joonis 7. Hoonestamata ärimaa ruutmeetri mediaanhind Harju, Tartu ja Ida-Viru maakondades aastatel 2012 – 2016 (€/m2)

2016. aastal on vähemalt 5 hoonestamata ärimaa vabaturu ostu-müügitehingut sõlmitud neljas maakonnas. Neist kõrgem on aasta jooksul teostatud tehingute ruutmeetri mediaanhind olnud Harju maakonnas – 36 eurot, mis on 21 eurot madalam kui 2015. aastal. Mediaanhinnalt järgnevad 2016. aastal Tartu (28 €/m2), Lääne-Viru (7 €/m2) ning Ida-Viru (7 €/m2) maakond. Omavalitsustest on 2016. aastal 5 või rohkem tehingut hoonestamata ärimaaga teostatud vaid Tallinnas ja Rae vallas.

9

2. HOONESTAMATA TOOTMISMAA

2.1 Tehingute arv ja koguväärtus

Hoonestamata tootmismaa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2012 – 2016 on toodud joonisel 8. Seejuures käsitletakse hoonestamata tootmismaana vaid kinnisasju, mille sihtotstarve on 100% tootmismaa.

Joonis 8. Hoonestamata tootmismaa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2012 – 2016 (miljonid eurod)

Viimasel neljal aastal on hoonestamata tootmismaa tehingute arv aastas olnud üle 150, saavutades rekordilise taseme 2016. aastal, kui tehinguid tootmismaadega toimus 224. See on 38,3% rohkem kui 2015. aastal.

Tehingute koguväärtus on suuremas mahus kasvanud just viimastel aastatel. 2016. aastal oli tootmismaa sektori ostu-müügituru kapitali maht 28,9 miljonit eurot, mis on 145,5% rohkem kui eelmisel aastal. Antud juhul on koguväärtuse hüppeline kasv põhjustatud ühest suuremahulisest tehingust.

Tehingute osapoolte struktuuris pole kahel viimasel aastal olulisi muudatusi olnud. 2016. aastal moodustasid juriidiliste isikute müügid 65,6% tehingutest ning 2015. aastal 64,8%. Füüsiliste isikute puhul on vastavad näitajad 14,3% ja 13,0%.

2.2 Tehingute arvu ja koguväärtuse jaotumine piirkonniti

Hoonestamata tootmismaa tehingute arv maakondade lõikes aastatel 2012 – 2015 on toodud joonisel 9 ning koguväärtuse jaotumine joonisel 10.

10

Joonis 9. Hoonestamata tootmismaa tehingute arv maakondades aastatel 2012 – 2016

Joonisel 9 on toodud eraldi välja maakonnad, kus tehingute osakaal moodustas enam kui 5% kõikidest tehingutest 2016. aastal. Kõige rohkem on hoonestamata tootmismaa tehinguid teostatud Harju maakonnas, kus need on moodustanud kõikidest Eestis tehtud tootmismaa tehingutest 36,7% – 40,1%. Sealhulgas 2016. aastal on Harju maakonna tehingute osakaal 37,5%. Tehingute arv Harju maakonnas kasvas võrreldes 2015. aastaga 21 võrra, seega aasta jooksul tehti 84 tehingut. Antud sektoris on aktiivsuselt teine Tartu maakond, kus 2016. aastal tehti tehinguid 43, mis moodustab 19,2% kõikidest tehingutest. Tartu maakonnas toimus samuti oluline tehingute arvu kasv, nimelt teostati sarnaselt Harju maakonnaga 21 tehingut rohkem kui 2015. aastal.

2016. aastal on hoonestamata tootmismaa tehingutest 7,6% sõlmitud Pärnu, 6,3% Lääne-Viru ja 5,4% Ida-Viru maakonnas. Ülejäänud maakondade tehingute arv on jäänud alla 5%.

Joonis 10. Hoonestamata tootmismaa tehingute koguväärtused maakondades aastatel 2012 – 2016

11

Tehingute koguväärtus on olnud kõrgeim Harju maakonnas. Harju maakonnas tehtud tehingute koguväärtuse tõus, mis on nähtav ka jooniselt 10, on põhjustatud ühest suuremahulisest tehingust. 2016. aastal moodustab Harju maakonnas tehtud tehingute koguväärtuse osakaal 86,8% kõikidest Eestis toimunud hoonestamata tootmismaa tehingutest. Järgnevad Tartu maakond 6,7% ning Pärnu maakond 2,4%-ga. Ülejäänud maakondade osakaal tehingute koguväärtusest antud sektoris jääb alla 1%.

2.3 Tehingute mediaanhind

Analüüsimaks hoonestamata tootmismaa hinnastatistikat, on arvesse võetud ostu-müügitehinguid, mille hulgast on välja jäetud tehingud, mis ei vasta vabaturu tingimustele – osapooled on äriliselt või sugulussidemete poolest omavahel seotud, maa on olnud koormatud hoonestusõigusega jms. Hoonestamata tootmismaa mediaanhinna muutuste kajastamiseks on koostatud joonis 11.

Joonis 11. Hoonestamata tootmismaa tehingute arv, ruutmeetri mediaan- ning keskmine hind aastatel 2012 – 2016 (€/m2)

Hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhind on viimase viie aasta jooksul jäänud vahemikku 1,9 – 4,9 eurot. 2016. aastal on hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhind 2,8 eurot, mis on 0,8 eurot madalam kui 2015. aastal. Samas vabaturu tehingute mediaanpindala oli 2016. aastal 4 051 m2, mis on ligi 1 000 m2 suurem, kui 2015. aastal.

Hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhinda võivad mõjutada erinevad tegurid. Vaatlemaks, milline on asukoha mõju hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhinnale, on koostatud joonis 12. Vaadeldud on perioodi 2012 – 2016, kuna üle 5 tehingu on eelmisel aastal olnud vaid 8 maakonnas. Hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhinna sõltuvust maatüki pindalast on kujutatud joonisel 13.

12

Joonis 12. Hoonestamata tootmismaa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind maakondades perioodil 2012 – 2016 (€/m2)

Kõrgeim hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhind on olnud vaadeldud viieaastasel ajaperioodil Harju maakonnas. Antud perioodil oli Harju maakonnas mediaanhinnaks 10 €/m2. Ka 2016. aastal oli Harju maakonna hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhind 10 eurot, kuid see on 11,6% madalam kui 2015. aastal. Tartu maakonnas on mediaanhind 2016. aastal 6,7 €/m2, mis on samuti madalam kui 2015. aastal (– 14,7%). Maakondadest järgneb Ida-Viru maakond, kus valitud perioodil oli ruutmeetri mediaanhind 4,4 eurot. Samas on mediaanhind Ida-Viru maakonnas olnud aastases vaates volatiilne, jäädes viieaastasel perioodil vahemikku 0,8 – 9,8 €/m2. Volatiilsus tuleneb tehingute vähesusest, mistõttu ei ole ka ülejäänud veel madalama aktiivsusega maakondade aastaste hinnakõikumiste põhjal üldistusi mõistlik teha. Vaadeldaval perioodil on Hiiu, Pärnu, Rapla, Saare ning Viljandi maakonnas mediaanhind olnud vahemikus 2,0 – 2,6 €/m2 ning ülejäänud maakondades (Jõgeva, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Valga ning Võru) 0,6 – 1,4 €/m2.

Omavalitsuste lõikes on 2016. aastal teostatud üle 5 hoonestamata tootmismaa tehingu Tallinnas, Maardus ning Viimsi, Harku, Ülenurme,Tähtvere ning Sõmeru vallas.

Jooniselt 13 nähtub hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhinna ning suuruse vaheline seos. Mida väiksem maa, seda kõrgem ühiku mediaanhind. Kuni 2 000 m2 hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhind on olnud vaadeldud perioodil keskmiselt kõige kõrgem – 5 eurot. Hoonestamata tootmismaadel pindalaga 2 000 – 4 000 m2 on mediaanhinnaks vaadeldud perioodil 3,5 €/m2 ning pindalaga 4 000 – 6 000 m2 on hind langenud tasemele 2,8 €/m2.

13

Joonis 13. Hoonestamata tootmismaa tehingute arv erineva pindalaga maatükkide lõikes ja ruutmeetri mediaanhind aastatel 1997 – 2016 (€/m2)

14

3. HOONESTAMATA ÄRI- JA TOOTMISMAA

3.1 Tehingute arv ja koguväärtus

Eraldi käsitletakse hoonestamata maid, mille sihtotstarve on osaliselt äri- ning osaliselt tootmismaa. Hoonestamata äri- ja tootmismaadega tehingute arv ja koguväärtus aastate lõikes on toodud joonisel 14.

Joonis 14. Hoonestamata äri- ja tootmismaa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2012 – 2016 (miljonid eurod)

Hoonestamata äri-ja tootmismaade tehingute arv on viimase viie aasta kõrgeim, saavutades 2016. aastal taseme 115 tehingut. Võrreldes eelmise aastaga on kasv tehingute arvus 55,4%. Tehingute arvu kasv kokku tuleneb tehingute arvu kasvust Tartu maakonnas, kus toimus 43 tehingut rohkem kui 2015. aastal.

86,1% hoonestamata äri- ja tootmismaade müüjatest olid 2016. aastal juriidilised isikud. 2015. aastal oli sama näitaja 82,4%.

Tehingute koguväärtus antud sektoris on 2016. aastal kasvanud tasemeni 21,9 miljonit eurot, olles viimase 8 aasta kõrgeim. Sealhulgas on koguväärtus 3,7 miljonit (20,2%) kõrgem kui 2015. aastal. Koguväärtuse suurenemine tuleneb tehingute arvu kasvust Tartu maakonnas. Tartu maakonna tehingute koguväärtus suurenes 4,8 miljoni euro võrra, ulatudes 5,8 miljoni euroni.

3.2 Tehingute arvu ja koguväärtuse jaotumine piirkonniti

2016. aastal on hoonestamata maadega, mis on osaliselt äri- ja osaliselt tootmismaa sihtotstarbega, toimunud tehinguid vaid viies maakonnas. Sealjuures enim on tehtud tehinguid Tartu maakonnas (48), järgneb Harju maakond (46). Oluliselt vähem on aasta jooksul tehinguid

15

olnud Pärnu (16) ning Ida-Viru maakonnas (4), lisaks on tehtud 1 tehing Viljandi maakonnas. Tehingudünaamika viie aasta jooksul on toodud joonisel 15. Nagu eelnevalt mainitud toimus Tartu maakonnas oluliselt rohkem tehinguid kui eelmistel aastatel. Osaliselt on Tartu maakonna tehingute kasvu põhjustanud plokktehingud seotud osapoolte vahel, kuid siiski on kasvanud ka vabaturutehingute arv.

Joonis 15. Hoonestamata äri- ja tootmismaa tehingute arv maakondades aastatel 2012 – 2016 Vaatlemaks tehingute koguväärtuse jaotust maakondade vahel on koostatud joonis 16. 2016. aastal moodustavad Harju maakonna tehingud koguväärtusest 65,4% ning Tartu maakonna tehingud 26,5%, kui 2015. aastal olid näitajad vastavalt 88,7% ning 5,3%.

Joonis 16. Hoonestamata äri- ja tootmismaa tehingute koguväärtused maakondades aastatel 2012– 2016

16

3.3 Tehingute mediaanhind

Analüüsimaks hoonestamata äri-ja tootmismaa hinnastatistikat, on arvesse võetud ostu-müügitehinguid, mille hulgast on välja jäetud tehingud, mis ei vasta vabaturu tingimustele – osapooled on äriliselt või sugulussidemete poolest omavahel seotud, maa on olnud koormatud hoonestusõigusega jms. Samas on oluline märkida, et segasihtotstarbeliste maade mediaanhinna taseme ning dünaamika osas tuleb üldistusi teha teatava ettevaatlikkusega, kuna hinnad on mõjutatud sihtotstarbe proportsioonist. Käesolevalt on erineva proportsooniga segasihtotstarbelisi äri-ja tootmismaid käsitletud koos.

Joonis 17. Hoonestamata äri- ja tootmismaa tehingute arv, ruutmeetri mediaan- ning keskmine hind aastatel 2012 – 2016 (€/m2)

Hoonestamata äri- ja tootmismaa ruutmeetri mediaanhind on viimase viie aasta jooksul jäänud vahemikku 14,1 – 25,9 eurot (Joonis 17). 2016. aastal oli hoonestamata äri- ja tootmismaa ruutmeetri mediaanhind 21,6 eurot, mis on 4,3 eurot (-16,6%) madalam kui 2015. aastal. Mediaanhinna langus tuleneb Tartu maakonna tehingute osakaalu suurenemisest, kus võrreldes Harju maakonnaga on madalamad hinnad, kuid samuti on langenud mediaanhind Harju maakonnas.

Äri- ja tootmismaadega on üle 10 tehingu 20 aasta jooksul tehtud vaid neljas maakonnas: Harju, Tartu, Pärnu ning Ida-Viru maakonnas. Sealjuures 5 aasta hinnadünaamikat on võimalik vaadelda (Joonis 18) vaid kahes maakonnas, kuna ülejäänud maakondades ei ole toimunud iga-aastaselt vähemalt 5 tehingut.

Harju maakonna äri- ja tootmismaa mediaanhind 2016. aastal on 33,4 €/m2, mis on 9,9% vähem kui 2015. aastal. Tartu maakonna mediaanhind 2016. aastal on 15,2 €/m2, mis on 3 €/m2 võrra madalam kui eelmisel aastal. Aastaseid hinnakõikumisi mõjutab oluliselt ka tehingute struktuur, kuna tehinguid on vähe. Hinnastatistika analüüsi oli kaasatud Tartu maakonnas 2016. aastal 24 tehingut, kuid 2015. aastal vaid 5 tehingut. Harju maakonnas on vastavad näitajad 37 ja 47.

17

Joonis 18. Hoonestamata äri- ja tootmismaa ruutmeetri mediaanhind Harju ja Tartu maakondades aastatel 2012 – 2016 (€/m2)

.

18

KOKKUVÕTE

2016. aastal kasvas tehingute arv nii tootmismaa (+38,3%) kui ka segasihtotstarbeliste (äri- ja tootmismaa; +55,4%) hoonestamata maade puhul. Väikene langus (–3,4%) toimus ärimaa sihtotstarbega hoonestamata maade osas. Tootmismaa sihtotstarbega maadega tehti enim tehinguid – 224 tehingut aastas. Segasihtotstarbeliste maadega toimus 115 ning ärimaadega 113 tehingut. Enim tehti tehinguid Harju maakonnas.

Ärimaa sektoris liikus 2016. aastal raha 19,9% rohkem kui 2015. aastal. Ostu-müügituru tehingute kogumaht oli 21,3 miljonit eurot. Harju maakonnas 2016. aastal tehtud ärimaade tehingute koguväärtus oli 17,7 miljonit eurot, mis on 34,4% kõrgem kui 2015. aastal. Tehingute koguväärtuse kasv Harju maakonnas põhjustas ka antud sektoris koguväärtuse kasvu kokku. Eelnev ei tulenenud tehingute arvu ega mediaanhinna kasvust, vaid üksikutest suuremahulistest tehingutest. Ärimaade ruutmeetri mediaanhind oli 2016. aastal Eestis 20 €/m2 (–4,8%), Harju maakonnas 36 €/m2, Tartu maakonnas 28 €/m2.

Tootmismaa sektori ostu-müügituru kapitali maht oli 2016. aastal 28,9 miljonit eurot, mis on 145,5% kõrgem kui 2015. aastal. Eelneva põhjustas suuremahuline tehing. Kuigi tehingute arv kasvas nii Harju kui Tartu maakonnas, siis tehti tehinguid madalama mediaanhinnaga kui 2015. aastal. Tootmismaade ruutmeetri mediaanhind oli 2016. aastal Eestis 2,8 €/m2 (–22,2%), Harju maakonnas 10 €/m2, Tartu maakonnas 6,7 €/m2.

Segasihtotstarbelise maaga (äri- ja tootmismaa) toimus rohkem tehinguid kui 2015. aastal, mis viis tehingute koguväärtuse 21,9 miljoni euroni (+20,2%). Kuid tehingud tehti madalama mediaanhinnaga kui 2015. aastal. Äri- ja tootmismaade ruutmeetri mediaanhind oli 2016. aastal Eestis 21,6 €/m2 (–16,6%), Harju maakonnas 33,4 €/m2, Tartu maakonnas 19,2 €/m2.

Täiendavat infot tehingute kohta saab Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnast Maa-amet Kinnisvara hindamise osakond Mustamäe tee 51 10621 Tallinn e-post: Epp.Rohtla@maaamet.ee www.maaamet.ee