Makro_ loengud

8/14/2019 Makro_ loengud

1/22

Makrokonoomika loengud.

Rahvuslik kogutoodang.1.hiskonnas loodud vrtuste mtmine.

Rahvuslik kogutoodang ( RKT) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodijooksul loodud lpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusummas rahalises vljenduses.Sisemine kogutoodang ( SKT ) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodudlpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises vljenduses.RKT arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse phimte,SKT lhtubterritoriaalsuse printsiibist.

Lihtsustamise mttes eeldatakse,et antud riigi tootmistegurite poolt vlismaal loodudRKT vrtus vrdub antud riigis vlismaiste tootmistegurite poolt loodud SKTvrtusega.SKT arvestamine lhtudes toodangust.

Saamaks tpset levaadet loodud vrtuste kogusummast tuleb meil vltidakorduvarvestust.Selleks tuleb lpptoodangu vrtusest maha arvata vahetoodanguvrtus, mis on ostetud teiste ettevttete kest ja mis kajastub juba nende firmadearuandluses.Sellist lhenemist nimetatakse lisandunud vrtuse kontseptsiooniks.

Lisandunud vrtusest lhtuvalt on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja tvrtus, mis suurendab lpptoodangu vrtust.Lpptoodanguks nim. Lpliku kasutajapoolt ostetud valmisprodukti ( vib esineda ka teenustena )SKT arvestamisel kasutatakseainult lpptoodangut.Vahetoodangon pooleli olev toodang, mida kasutataks ettevtte tootmisprotsessislpptoodangu valmistamiseks.

RKT arvestamine lhtuvalt kogutoodangust baseerub tootmise jaotamisel harudeks.USA metoodika ltub RKT arvestusest, Euroopa ja eesti metoodika SKT arvestusest.SKT arvestamine kulumeetodil.SKT arvestamine kuludest lhtuvalt : Tarbimiskulud

InvesteeringudValitsuse kuludPuhaseksport

Kige suurem SKT kuluartikkel on tarbimiskulud.Tarbimiskuludeks nim.uue lpptoodangu vi teenuse hankimiseks tehtud kulutusi.Nit.uue auto ostmine lheb kulude arvestusse vana auto ostmine mitte.Normaalsestesmajandustingimustes ei kulutata kogu sissetulekut tarbimisele vaid osa sstetakse.Sstud on see osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks.Majapidamiste sstud koos ettevtete sstudega moodustavad reservkapitali, midaettevtted vi valitsus saavad lbi pangassteemi kasutada.Investeeringud on teine peamine kulutuste liik.Investeeringute all meldakse ettevtete kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele ehktootmisvahenditele ning kaubavarudele.Valitsuse kulutused.Valitsus sekkub majandusse suuremal vi vhemal mral.Valitsussaab sissetulekuid maksude nol.Valitsus kasutab oma sissetulekuid kaupade ja teenuste

1


2/22

ostmiseks, maanteede, politsei, sjave, tuletrje jm. lalpidamiseks.Suur osa valitsusekuludest moodustavad mberjaotatud maksed.mberjaotatud maksedon rahalised vahendid,mis tekivad tulude mberjaotamisel riigieelarve kaudu.Avatud majandusega riikides ( eksport ja import ) arvestatakse SKT kuludesse eksport

millest lahutatakse kogukulutused impordile vi liidetakse T + I + V-le puhaseksportPuhasekspor = E-ISKT arvestamine tulumeetodil.

Makromajanduse tulunitajatest on kige levinum rahvatulu.Rahvatulu ( RT ) on hiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu.Tuludjagunevad vastavalt sellele,millist tootmistegurit kasutatakse.( t, kapita, maa ) Tulud onvastavalt palk, rent, kasum ja laenutulu.Neljanda tootmistegurina vaadatakseettevtlust,mille tuluks on kasum.Ettevttel tuleb maksta kaudseid makse( aktsiis).Kaudsed maksudon llitatud tootehinna sisse , neid vaadeldakse tulude poolepealt kuigi nad ei jagune kellelegi tegurituluna; seetttu neid rahvatulu arvesse ei veta.

Osa loodud vahendeid kasutatakse amortisatsiooniks,st kulunud phivahenditetaastamiseks ja remondiks.Amortisatsioonivahendid luuakse amortisatsioonieraldistetegemise teel.Amortisatsioonieraldisi nim ka ettevtte sstudeks.Amortisatsioon on vara vrtuse vhenemine kulumise vi purunemise tttu.Amortisatsioon lheb kll kuludesse kuid ei lhe kellegi tuludesse ning seetttu eiarvestata teda ka rahvatuludesse.

SKT = palk+rent+intress + kaudsed maksud + amortisatsioonRT = SKT amortisatsioon kaudsed maksudRT < SKTKogutoodangu arvestamine:Nominaalne SKTon aasta jooksul loodud kaupade ja teenuste kogusumma jooksvateshindades.Reaalne SKTon aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma mida onkorrigeeritud baasaasta hinnahindeksiga.See on SKT psivates hindades.SKT deflaatorvljendab protsentuaalset nominaalse SKT suhet reaalsesse SKT-sse.

Nominaalne SKTSKT deflaator = ------------------------------ * 100

Reaalne SKT

Nide Vaatleme 1995 a SKT-d 1992 a hindades . Nominaalne 1995 a 3992,5 miljr.$reaalne SKT oli 1992 a hindades 3579,5 $.SKT deflaator= ( 3992,5 / 3579,5 ) * 100= 111,7111,7 nitab et hinnad vrreldes 1992 a on tusnud keskmiselt 11,7 %SKT deflaatorit kasutatakse inflatsiooni mtmisel.

SKT arvestamine he elaniku kohta.SKT he elaniku kohta saadakse kui jagada aasta jooksul loodud SKT antud riigirahvaarvuga.Seda nitajat kasutatakse erinevate riikide vrdlemisel

2


3/22

SKT ja majanduslik heaolu.PUMAH( puhas majanduslik heaolu ) nitab inimeste rahulolu ja hlmab lisakshiskonnas loodud kogutoodangule vaba aja ja varimajanduse vrtuse, millest onlahutatud negatiivsed vlismjud.

SKT+ vaba aja vrtus+ tulu turuvlistest tegevustest negatiivsed vlismjud= PUMAHVarimajanduse all meldakse majandustegevust, mida ametlik statistika ei kajasta.Negatiivne vlismju on keskkonna saastatuse nitaja. Vaba aeg sltub erinevatehiskondade poolt loodud vrtustele kulutatud keskmisest tajast. Sltub milline ontaja efektiivsus. Nideks kige rohkem toodangut he ttunni kohta loodi Saksamaal100 koefitsient, Jaapanis 83, Suurbritannias 54.Praktiline t.1 Leidke igale mistele vastav mratlus

Rahvamajanduse arvepidamineMiste Mratlus

1.Kapitali amortisatsioon a.) on kogutoodangu vrtus, millest onmaha arvatud teistelt tootjatelt hangitudtootmistegurite vrtus

2. Kasutatav tulu (sissetulek) b.) on niteks aktsiisi-, kibe-jakinnisvaramaks

3. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) c.) on ettevtte valmistoodangu jatootmissisendite varud

4. Kodumaised koguerainvesteeringud d.) on arvutatud (kodu)majapidamiste

kulutusena kestvus-jamittekestvuskaupadele ning teenustele5. Kaudsed (ri)maksud e.) on aasta jooksul riigi

majandusterritooriumil residentide jamitteresidentide poolt valmistatudlpptoodangu vrtus turuhindades

6. Varud f.) on tululekanded, millede puhul saajaei pea neid tagasi maksma vi vastuteenetosutama

7. Sisemajanduse puhasprodukt (SPP) g.) on vljendatavad kulutustena uutetootmisvahendite hankimiseks ja

ehitustegevuseks ning muutustenavarudes8. Eratarbimiskulutused h.) vljendub kulutustes ratarbitud

kapitalikaupade asendamiseks9. Tulusiirded ( transferdid) i.) vrdub SKP miinus kapitali

tarbimiskulu(amortisatsioon)10. Lisandvrtus j.) vrdub isiklik tulu (sissetulek) miinus

isiklikud netomaksud

3


4/22

2. Inflatsioon1.Inflatsiooni misteAlgselt misteti inflatsiooni all niisugust olukorda, kus majanduses oli liiga palju raha.Hiljem seostati inflatsioon nudluse kasvuga. Praegu nhakse inflatsiooni peamiselthinnatusus. Hinnatus peab olema ldine ja psiva iseloomuga.

Inflatsioon vljendab raha ostuju langust, hindade ldist tusu, mis on seotudraharingluse hiretega. Tootmiskulude kasv ja liignudlus phjustavad ldist hinnatusuvi tekitavad surve selle tusuks, mis kahandab vltimatut raha vrtust.

Keynesi teooria kujunes vlja suure depressiooni ajal 30-ndatel aastatel. Tootmine olialakoormatud ja valitses suur tpuudus. Nudlust oli vimalik suurendadariigieelarveliste kulutuste kaudu. Keinistid olid veendunud, et inflatsiooni mjutavadkasutusel olevad ressursid ( tjud ja tootmisvahendid). Kui nende hinnad tusevad,kasvavad tootmiskulud ja sellele jrgneb ldine hinnatus.Monetaristid ( Milton Friedman) lhtuvad rahahulga teooriast. Selles videtakse, et ldinehinnatus on sltuvuses raha hulgast. Kui raha hulk majanduses kasvab, siis vheneb raha

vrtus( ostujud) ja hinnad tusevad.Fischer valem: M*V=P*T, M- raha hulk ringluseV-rahahiku kibe kiirusP-hinnataseT-kaupade ja teenuste hulk

Kui eeldada ,et V ja T ei muutu, siis mrab hinnataseme ringluses olev raha mass.Friedman vitis, raha nudlus sltub hindade muutumisest, reaaltulust ja intressimrast.Raha nudlus kujundab raha pakkumise .Nii peaks tekkima tasakaal majanduses. Kuiraha pakkumine letab selle nudluse, kujuneb paratamatult inflatsioon. Kui nudlus onsuhteliselt stabiilne, siis on vimalik inflatsiooni ra hoida vi ohjeldada seda seoses rahapakkumise vhendamisega. Prast raha hulga vhenemist ringluses vheneb ka toodangukogus.Hiljem toodangu kogus hakkab suurenema ning hinnatase langeb.2. Inflatsiooni liigid.Inflatsiooni liigitatakse mitmeti.Avalik inflatsioon on turumajandusega kaasnev nhtus, mis avaldub suhtelises vi ldiseshinnatusus. Turumajanduses muutuvad kaupade hinnad pidvalt.Varjatud e. allasurutud inflatsioon on majanduslik olukord, kus hinnad vivad samaksjda, kuid halveneb kaupade kvaliteet vi vheneb sortiment.Inflatsiooni liigid phjuste jrgi:

A) Nudlusinflatsioon- vljendab liignudlust. See thendab, et nudlus letabpakkumise. Kui majanduses on tarbijate kes liigset raha, siis see tekitabliignudluse.

B) Pakkumise( kulu) inflatsioon iseloomustab tootmiskulude kasvu, mille phjusedvivad olla erinevad. Kallinevad masinad, seadmed, tooraine, tjukulud.

Kuluinflatsiooni alaliigid:1.palgainflatsioon-teatud tootmisharudes on suurem osa kuludest seotudtjukuludega. Kui palk kasvab tviljakusest kiiremini, siis suurenevadtootmiskulud mrgatavalt.2. hinnainflatsioon-maailmaturu hindade kasv mjutab ka siseturu hindasid.

4


5/22

3.siirdeinflatsioon- ldine hinnatus jrgneb ka siis, kui neis riikides, kellest sltumemajanduslikult, hinnad mrkimisvrselt tusevad4.maksuinflatsioon-iga tootja on sunnitud kompenseerima neid kulutusi, mis onseotud tiendavate maksudega.( kasumi silitamiseks)C) Majandusootuste inflatsioon-tuleneb ksikisikute ja ettevtete kitumisest.

Ettevtted kavandabad uutele toodetele krgemad hinnad arvestadesinflatsiooni.Tarbijad kulutavad kaupade ostmiseks rohkem kartes , et hinnad tulevikustusevad.D) Struktuurne inflatsioon vljendub selles, et aja jooksul muutub nudlusstruktuurvastavalt tarbijate vrtushinnangute muutusele.Inflatsiooni liigid ulatuse jrgi:Inflatsiooni mju majandusele sltub inflatsioonimrast ja selle kestvusest.A) roomav inflatsioon-5-7 % aastas. Selline inflatsioon on ebaoluline.( Kuid 3%

inflatsioon 20aasta jooksul kaotab 1kroon poole oma vrtusest.)B) joosev inflatsioon-10% ja enam. Vidakse valitsuse poolt teha hindade

klmutamist.

C) Hperinflatsioon on le 50% kuus. Selle tttu vib kannatada riigi valuutassteemja kogu majandus.3.Inflatsioonispiraal.Inflatsioonispiraal avaldub vga erinevates liikides. Inflatsioon ei avaldu kunagi nnpuhtal kujul vaid inflatsiooni phjus ja tagajrg on vastastikuses seoses.Enam levinudspiraalid:a)hinnad-palk-hinnad:hindade tustes ollakse sunnitud palka tstma. Palk suurendabtootmiskulusid ja suureneb nudlus. See omakorda sunnib tootjaid hindu tstma.b)Hinnad-intressid-hinnad: Kui pangad suurendavad hoiuseintressi, siis hoiustatakserohkem ja vheneb nudlus. Samal ajal kasvavad tootmiskulud laenuintresside kasvuarvel ja tusevad hinnad.c)Hinnad-hinnad: Kui tusevad tooraine hinnad, siis ttlevas tstuses kasvavadtootmiskulud ja hinnad tusevad.d)Hinnad-valuutakurss-hinnad: kui antud riigis on hindade tus kiirem kui teisesriigis. Jrgneb antud riigi valuutahiku devalveerimine, mille tttu kallinevadimporditavad kaubad. Tusevad toodete hinnad.4. Inflatsiooni mtmine.a) TaHI-tarbijahinnaindeks on fikseeritud ostukorvi baseeruv indeks.Ostukorvi onvalitud kaubad elatusmiinimumist lhtuvalt. Toidukaubad, tstuskaubad ja teenused.b)ToHI-tootjahinnaindeks iseloomustab hindu, mida tootjad maksavad tootmiseerinevatel etappidel.Lhtutakse toormest, pooltoodetset ja lpptoodangust.c)THI- tielik hinnaindeks ehk sisemajanduse kogutoodangu deflaator on kigeldisem hinnaindeks.Kigepealt arvutatakse SKP suurus kehtivates hindades jaseejrel baasaastal kehtinud hindades. Nende suhe vljendab selle reaalset vrtust.THI=nomSKT/ reaalne SKT*1005. Inflatsiooni majanduslikud tgajrjed.Inflatsioonil on nii positiivne kui negatiivne mju.Positiivne mju:a)Inflatsiooni mjul palgad suurenevad. Rent kallineb. Kasum kasvab.b)Inflatsioon sunnib saavutatud elatustaseme silitamiseks rohkem ttama.

5


6/22

c)Inflatsioon sunnib ressursse paremini kasutama. Efektiivsus tuseb.d)Inflatsioon sunnib konoomselt tarbima.Sstma.Negatiivne mju:a)Kaotavad need kelle sissetulek kasvab aeglaselt.b)Elatustase langeb. Psiva sissetulekuga inimeste reaaltulu vheneb.

c) Ei soodusta sstmist.Hoiuste reaalvrtus vheneb.d)Inflatsioon on seotud tpuudusega.Inflatsioon mjutab negatiivselt investeeringuidja selle kaudu majanduslikku kasvu.6. Inflatsiooni ohjeldamine.a) Deflatsiooni puhul alaneb hindade ldine tase. Ringlusest korjatakse osa rahamrkera ja inflatsiooni nnetub peatada.b) Devalvatsioon vljendab kehtiva rahakursi vhenemist vlisvaluutade suhes. Riikmuudab paberrahade nimivrtust.c)Indekseerimine on mehhanism hindade vi maksete korrigeerimiseks. N:pensionide ja toetuste silitamiseks.d) Annuleerimine. Endine raha kuulutatakse kehtetuks ja rajatakse uus rahassteem.

Tnapeval kasutatakse deflatsiooni ja devalvatsiooni. Inflatsiooni vib ka ohjeldadatulupoliitikat arvestades.Niteks palkade ja hindade otsene kontoll. hiskondlikudlepped ehk ametihingud lepivad madalama palgaga.Inflatsiooni peaks kige paremini ohjeldama isereguleeruv turumajandusssteem.

Praktiline t 2.Leidke igale mistele vastav mratlus

Miste Mratlus

1. Inflatsioon a) on rahas mdetud muutujad, mida onkorrigeeritud ldise hinnatasememuutustega ehk nitajate nominaal-

vrtused on jagatud hinnaindeksiga2. Reaalvrtused b) on ldise hinnataseme langus pikemaaja vltel

3. Hperinflatsioon d) on ldise hinnataseme pidevsuurenemine

4. Hiiliv inflatsioon e) mdab toodete ja teenustehulgihindade taseme muutusi

5. Deflatsioon f) on aeglane ja vaevumrgatavhinnatus, mille korral toimub majanduseaktiivne areng

6. Tarbijahinnaindeks h) on majandusmuutuja vrtus

jooksevhindades7. Tootjahinnahindeks i) mdab keskmise tarbija fikseeritudkaaludega ostukorvi kuuluvate kaupade jateenuste hindade muutust baasperioodisuhtes

8. Nominaalvrtus j) on vga kiire ldise hinnataseme tus jaraha ostuju vhenemine

6


7/22

Reaalvrtus = ( nominaalvrtus / hinnaindeks )*100

THI = ( uuritava perioodi ostukorvi maksumus / baasperioodi ostukorvi maksumus )*100

3.Majanduskasv ja heaolu.Majanduskasv on tootmismahu, sissetulekute ja tarbimise pikaajaline suurenemine,mida vljendatakse reaalse SKP kasvumrana vi SKP per capita ( he inimese kohta)kasvumranaMajandusareng on majanduskasv, millega kivad kaasas struktuurimuutused tootmisesja tarbimises ning rahva elatustaseme tus.Tootmistegurite tootlikkust (sh kapitali tootlikkust vi tju tootlikkust ehktviljakust ) mdetakse toodangumahu ja kasutatud tootmisvahendite ( hikute) arvujagatisega.Majanduskasvu hinnatakse positiivselt erinevate riikide vrdlemisel, seda peetakseheaolu aluseks. Majanduskasvu taotlemise peaphjuseks on rahvastiku kasv. Iga

juurdetulev inimene kahandab meie tarbimist, kui tootmismaht jb endiseks.Majanduskasvuga taotletakse eelkige toodangu suurenemist, samal ajal suurenebressursside kasutamine ning thive , kuid ka reostus suureneb.

Majanduskasvu mtmisel lhtutakse kige sagedamini sisemaise kogutoodangusuurusest ( SKT ) See nitaja arvestab kige enam antud riigi elanike kasutada olevatoodangu suurust. Sellisel juhul on kasvu tavalisemaks vljendajaks SKT juurdekasv %-s.Veelgi tpsemaks nitajaks on reaalse SKT juurdekasv elaniku kohta.Majanduskasvu hindamisel tuleb arvestada : Kasvu nitab reaalse SKT suurenemine st.majandus suureneb vaid siis, kui

nominaalne SKT kasvab kiiremini kui hinnad

Kasvu nitab SKT juurdekasv elaniku kohta st.majanduskasv esineb vaid siis, kuiSKT kasvab kiiremini kui elanikkond Kuigi majanduskasvu nitaja arvutatakse iga-aastase muutusena, tuleb seda ksitleda

pikaajalise nhtusena

Majanduskasv on tootmismahu pikaajaline suurenemine.Majanduskasv vib esineda ka lhiajaliselt, mis hiljem taandub endisele tootmismahutasemele. Majanduskasvu sees vib eristada lhiajalisi kikumisi.Eristatakse 2 majandusnhtust :1. Majanduskasvu2. Majanduse tsklilisust

Majanduskasvu nitaja puuduseks on see, et SKT ei kajasta kogu majanduses loodudtoodangut. Vlja jvad enda tarbeks loodud esemed, vaba aeg jne.Oluline on nha majanduskasvu ja heaolu seost.Inimese heaoluna mistetakse vabaduse, turvalisuse ja nne hulka. Heaolu vib jagadaobjektiivseks ja subjektiivseks, neid omakorda elatustaset ja elulaadi nitavaks heoluks.Majanduslik heolu on osa inimese heolust, mis tuleneb kaupade ja teenuste tarbimisest.Majanduskasv sltub antud maal kasutada olevatest ressurssidest.

7


8/22

1. Looduslikud ressursid. Kik loodusressursid ei ole hesuguse thtsusega. See sltubmaa arengustaadiumist ja turunudmisest. Thtsamateks on pllumajandulik maa( hulk ja toodang hektari kohta ) jaenergiakandjad taastamatud -nafta, gaas, kivissi, aatomienergia ja taastuvad hdro-

pikese,- tuule, biomassienergia )Suurema majanduskasvuga riigid kasutavad palju energiat.2. Inimressursid. Inimressursina ksitletakse t tegijate hulka ja kvaliteeti. Rahva hulka

ja selle struktuuri nitab rahvastikupramiid. Rahvastikupramiid on arenenud jaarenguriikidel erinev. Kasvutegurina omab thtsust tvimeline elanikkond, mis onviksem tealisest elanikkonnast. Tvime seisukohast on oluline nitaja hivatuteosathtsus elanikkonnas. Thtis ei ole mitte ainult ttajate hulga suurenemine vaidinimressursside kvaliteet. Inimkapitali moodustavad inimeste oskused ja teadmised,mis vimaldavad tal td teha ning tulu saada.Ttajate kvaliteedi mravad rainimeste tervis, haridustase, oskused, ettevtlikkus, innovatiivsus, ttahe.

3. Kapital. Mida rohkem on masinaid, seda rohkem on toodangut ja seda suurem onmajanduskasv.4. Tehnoloogia. Selle mju majandusele avaldub lbi kapitali. Tehnoloogia nitab

valmistamise viisi ja selle mju majanduskasvule realiseerub tavaliselt uute masinateja seadmete kaudu. Tehnoloogia muutuse vib jagada (leiutised, uuendused, levimine)Tehnilised muutused toimuvad hppeliselt. Mida suuremat kasumi juurdekasvuuuendus annab, seda kiiremini see majanduses levib

Majandusvlistest teguritest mjutavad majanduskasvu kultuur ja poliitiline korraldus.hiskondlikud tavad vivad kasvuvimalusi suurendada vi vhendada.Kui on teada kogutoodangu keskmine kasvutempo, siis saab 72 reeglit kasutadesligikaudu vlja arvutada, millise ajavahemiku jooksul kogutoodang kahekordistub.Vastuse saame, kui jagame arvu 72 kogutoodangu kasvutempoga.Majanduskasvu teooriad :1. Klassikaline koolkond. Philiseks probleemiks, mida uuriti oli vrtuse loomine ja

selle jagunemine.(Smith, Ricardo, Malthus ) Eristasid kasvuteguritena td, maad,kapitali ja leidsid, et akumulatsioon ja tootlik investeering on peamisedmajanduskasvu liikumapanevad jud. Smith pras thelepanu tjaotuse osalemajanduskasvus. Ricardo seostas majanduskasvu tulude jaotusega. Malthus nitasmajanduskasvu seost rahvastikuprobleemidega.

2. Neoklassikaline kasvuteooria. Vaatleb majanduskasvu tootmisfunktsiooni alusel.Tootmisfunktsiooni jrgi tootmismaht sltub ldisest teguritootlikkusest ningteguripanustest - kapitalist ja tst, pidades silmas tootmismahu elastsust nendetegurite suhtes. Funktsioon arvestab kahanevat piirtootlikkust ja mastaabisste.

3. Arengumajandus on majandusteaduste valdkond, mis kirjeldab arengumaademajanduse olukorda ja selle kasvu.

Arengumaade probleeme. Majanduskasv esmaste toodete ekspordi teel( orienteeruti olemasolevate ressursside

suuremale ekspordile Majanduskasv industrialiseerimise teel. Pti vhendada kontrolli kapitali ja

tehnoloogia le ning vhendada maa sltuvust impordist

8


9/22

Majanduskasv laenude abil. Suured vlislaenud on arengumaadele iseloomulikud.Lootused suurenevate eksporttoodangute abil laene tagastada ei titunud.

M.Todaro reastas arengumaadele olulised tegurid. Elu alalhoidmine, enesevrikus,vabadus.

Mne arengumaa puhul on theldatav nn alaarengu lksu sattumine. Suure

sndivuse ja vikeste sissetulekute tttu investeeritakse vhe, mille tttu tjukapitalivarustatus ja tviljakus on madalad, kaupade nudlus on tagasihoidlik, mistakistab tulude, sstude ja investeeringute kasvu.

Konjunktuurifaasid e.majandustsklid - nitavad majandusaktiivsuse muutusi ajas,mille tulemus on erinev toodangu, ttuse ja hindade poolest. Buum majanduse krgseis- majandustskli tipus areneb majandus hoogsalt.

Ettevtted toodavad kas tisvimsusega vi peaaegu tisvimsusega. Tpuudus onmadal, kik totsijad suudavad leida tkohad. Investeeringud ja eratarbimine onvga krged. Nudluse surve tstab turul hindu, seega on tenoline inflatsioonioht.(itseng ei ole ettevtluse sbralik , vajab uusi ideid vi uusi ressursse. Tihe

konkurents.) Langus-selleks peetakse rohkem kui 2 kvartali pikkust SKT langust Alandatakse

kulutuste taset. Vallandatakse ttajaid. Investeeringud vhenevad. Tarbimisevhenemise tttu hakkavad ettevtted oma tegevust piirama. Tarbijad saavad vhemkulutada, mis phjustab omakorda tootmise languse ja tpuuduse kasvu.( Vimaluseettevtluse arenguks puuduvad ,mgivimalused vhenevad, siin selekteeritaksevlja elujulised ettevtted .Ellu jda.)

Majanduskriis e.depressioon. See on pikaajaline ja sgav majanduslangus. Tsklikige madalam punkt. Tehased ttavad alla oma vimsuse ja tpuuduse tase onvga krge, majanduskasv pidurdub ja SKT vib vheneda. Toodangu maht on vike,langevad hinnad. Kriisiperioodid on rasked ajad. Paljud ettevtted pankrotistuvad.(Majanduslangused on kestnud 6-18 kuud ) ( Riik ei reguleeri ega aita)

Majandustus. Prast langust hakkab majandus alati toibuma. Tusu ajal hakkavadettevtete ja tarbijate kulutused kaupadele ja teenustele kasvama. Tajudes tingimusteparanemist, hakkavad ettevtted oma tegevust laiendama. Tpuudus vheneb, sestuusi ressursse on jlle vaja. See viib eratarbimise kasvule ja edasisele thive,toodangu ja tarbimise laiendamisele. Peagi juab majandus jlle tippu.( Enamikmajanduskasvu perioode kestab vhemalt 3 aastat kuni 7 aastat )

Alates Suure Majanduskriisi aegadest ( 1930-1940a. ) on valitsused pdnud majanduststabiliseerida, et vhendada tusude ja languste amplituudi. Valitsustel on kaks vimalustmajandusse sekkuda :1) Fiskaalpoliitika-nim.valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mjutamisel lbi

maksude ja eelarvekulutuste.2) Monetaarpoliitika-rahapoliitika. Rahapoliitika on poliitiliselt sltumatu keskpanga

tegevus, mis mjutab rahamassi ja intressimrasid, selleks et kontrollida inflatsioonija majanduskasvu.

Praktiline t 3. Leia igale mistele vastav mratlus.

9


10/22

Miste Mratlus

1. Majanduskasv a. he inimese kohta

2. Vabatahtlik sstmine b. nitab kapitali ja tju suhte kasvu ehk

tju kapitalivarustatuse kasvu3. Per capita f. annab vimaluse toota olemasolevateressurssidega rohkem

4. Majandusareng d. nitab individuaalset otsust, kas tarbidand kohe vi hoopiski tulevikus

5. Kapitalivarustuse kasv(prendusinvesteering)

e. on inimese oskused ja teadmised, misvimaldavad tal td ja tulu saada

6.Inimkapital g. nitab, et madalad tulud ei vimaldakapitali akumulatsiooni

7. 72 reegel h. annab ligikaudse arvutusvimalusemajanduse kogutoodangu

kahekordistumiseks kuluva ajahindamiseks.8. Alaarengu lks i. on majanduse mastaabi suurenemine,

mida tavaliselt mdetakse SKP vi percapita SKP muutuste abil.

9. Tehnoloogiline eelis j. on majanduskasv, millega kaasnebmajandusstruktuuri oluline, kvalitatiivnemuutumine

4.Thive ja tpuudus.Tealine elanikkond jaotub majanduslikult mitteaktiivseks ehk vljaspool tjudu

olevad inimesed ja majanduslikult aktiivseks rahvastikuks ehk tjuks. Tealiserahvastiku vanuseks on 15-74 aastat. Majanduslikult mitteaktiivsed on need, kes ei olevimelised ttama vi kes ei soovi ttada ja nn. heitunud isikud st inimesed, kes onloobunud totsimisest, kuigi sooviksid td leida. Siia kuuluvad koduperenaised,pilased, invaliidid, heitunud, pensioniealised. Tjud koosneb nii tis-kui osaajalisetga hivatutest ja ttutest. Ttute hulka loetakse need, kes on ilma tta, otsivadaktiivselt td ja on nus kohe tle asuma.Majandusliku aktiivsuse hindamiseks kasutatakse kolme nitajat:

1. Tjus osalemise mr e aktiivsuse mr = ( tjud/ tealine rahvastik) *1002. Thive mr = ( ttavad/ tealine rahvastik)*1003. Ttuse mr = ( ttud/ tjud)*100

Ttuse mr on ks olulisemaid majanduse indikaatoreid. Registreeritud ttud saavadttu abiraha ja sotsiaalse kaitse ( haigekassa).Ttuse liigid:1. Siirdettus ehk friktsionaalne ttus on tavaliselt vabatahlik, lhiajaline ja tekibtturu tehingukulude tttu. Tehingukulud on kulud, mis tekivad totsijal vabadetkohtade kohta informatsiooni hankimisel ja ettevtetel seoses ttajatevallandamisega ning uute ttajate palkamisega.

10


11/22

2. Struktuurse ttuse olemasolu nitab tju nutava struktuuri ja pakutava struktuurikokkusobimatust kas regioonis vi riigis tervikuna. Ta tekib majanduse struktuurimuutumise tttu, mis muudab osa ameteid mittevajalikuks ning samas tekitab uusi oskusija vljapet nudvaid tkohti. See ttus on tavaliselt pikaajaline. Struktuurse ttusealaliigiks peetakse mnikord hooajalist ttust aastaaegade poolt mjutatavates

majandushartudes.3. Tskliline ttus tekib majanduslanguse tttu ja on seotud kogutoodanguvhenemisega. Ttaoleku pikkus sltub majanduslanguse kestusest. Majanduse stabiilsearengu perioodidel sedalaadi ttust ei eksisteeri.Ttuse loomulik ehk naturaalne mr on siirde-ja struktuurse ttuse mra summa, stniisugune ttuse mr, mis silib ka majandusliku stabiilsuse perioodil. Ttuseloomulikku mra mjutavad demograafilised tegurid, migratsioon, tealistemajanduslik aktiivsus, inimkapitai ja majanduse struktuur, ttajate mobiilsus, ttuabiraha suurus jm sotsiaaltoetused. Ttuse loomuliku mra korral on t leidnute arvsama suur kui t kaotanute arv.Vabatahtlik ttus on kui inimesed viksid leida td kuid otsivad paremat td.

Mittevabatahtlik ttus on kui inimesed tahavad ttada ja on vimelised tegema tdkvalifikatsioonile vastava palga eest, kuid siiski ei leia td.Tpuuduse leevendamiseks peab valitsus sekkuma majandusse.Valitsuse tpoliitika vib jagada kaheks:

1. Aktiivne tpoliitika thendab, et riik pab kuidagi ennetada ttuse tekkimist.Niteks luues uusi tkohti vi tegeledes mberppe organiseerimisega.

2. Passiivne tpoliitika thendab seda, et riik tegeleb ttuse tagajrgedeleevendamisega. Niteks maksab ttu abiraha ja sotsiaalseid toetusi.

Praktiline t 4. Leidke igale mistele vastav mratlus

Miste Mratlus

1. Tskliline ttus a) on tkoha vahetuse tttu tekkinudlhiajaline ttaolek

2.Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik b) on ttus, mida phjustab majandusestruktuurimuutustest tingitud vabadetkohtade mittevastavus tjupakkumisele vaadeldavas piirkonnas

3. Struktuurne ttus c) on isik, kes kll soovib ttada, kuidon loobunud aktiivsest totsimisest, seston veendunud, et ei suuda leida sobivattkohta

4. Passiivne tpoliitika d) on eriti tpiline pllumajanduses,ehituses, turisminduses

5. Hooajaline ttus e) on ttus, mis esineb majandus-languste vi kriiside ajal koos

11


12/22

kogutoodangu vhenemisega6. Heitunud isik e.heitunud ttaja f) tegutsevad varimajanduses ja reeglina

ei arvestata neid tju koosseisu egaloeta ka ttuteks

7. Prandaalused ttajad g) tegeleb ttuse tagajrgede

leevendamisega, kehtestades sotsiaalseidgarantiisid8. Mittevabatahtlik ttus h) on valdavalt phjustatud valitsuse

majanduspoliitikast, niteks tturutasakaalupalgast krgema miinimumpalgakehtestamisest

9. Siirde-e.friktsionaalne ttus i) on see tealise rahvastiku osa, kes eisoovi ttada vi ei ole selleks vimeline

10. Indutseeritud ttus j) hlmab isikuid, kes on valmis javimelised ttama omakvalifikatsioonile vastava ld-

aktsepteeritud palga eest, kuid ei suudasellele vaatamata td leida

5.Raha ja pangandus1.Raha miste ja areng.Maksevahendi ja arvestushiku osas on aegade jooksul kasutuses olnud erinevaid asju.Loomse pritoluga- teokarbid (Aasias), koerahambad ( Uus-Gineas), kalad ( Islandil)Taimse pritoluga-kakaooad (Mehhikos), tubakalehed ( Aafrikas)Mineraalse pritoluga sool( Aafrikas)Algselt olid rahana kasutusel kaubad( ehted, toiduained, nahad, triistad jne) hiljemveti kasutusele metallid ( kuld, hbe).

Kaubalises vormis esinenud raha, millel oli kasutamise vrtus ka kaubana nimkauprahaks. Tnapeval koos panganduse arenguga on tekkinud uus tp rahadeposiitraha ehk pankadesse jooksvatele arvelduskontodele ja nudehoiustele paigutatudraha.Raha funktsioonid majanduses:

1. Raha kui maksevahend- kasutatakse kaupade eest tasumisel. Lihtsustabvahetusprotsessi majanduses. Oluline on usaldus raha kui maksevahendi suhtes.Raha kui maksevahendi alternatiiviks on bartertehingud e. naturaalvahetus, kusraha puudub see on kaup kauba vastu vahetamine.

2. Raha kui vrtuse mtja- selle abil vljendatakse kauba hinda. Lihtsustabraamatupidamist kui arveldamine toimub raha vahendusel.

3. Raha kui akumulatsioonivahend- see vimaldab raha koguda tulevasteksostudeks.4. Raha kui vrtuse lekandmise vahend- vimaldab raha kinkida, prandada.5. Raha kui vahetusvahend- vimaldab vahetusprotsessi kaupade ja tootmistegurite

vahel ( kaup-raha-tjud-raha-kaup)Raha omadused:Raha peaks olema stabiilne, kaasaskantav, kulumiskindel, jagatav ja ratuntav.

12


13/22

2.Finantsvahendajate liigid.Finantsvahendajad ( rahaasutused) liigitatakse.a)pangad- kommertspangad ( Hansapank), investeerimispangad ja keskpank ( Eesti Pank)b)hoiu-laenuhistud ( Krediidiliin)c)kindlustusseltsid.

d)vrtpaberite vahendajad

Keskpanga lesanded ( Eesti Pank):1) raharingluse korraldamine siseriigis ja vlisriikidega2) vastutamine riigi valuuta stabiilsuse eest3) riigi vrismetalli-ja vlisvaluutavarude hoidmine ning nende kasutamise

korraldamine4) riikliku raha-ja panganduspoliitika teostamine5) jrelvalve teostamine kigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste le6) pangatehingute sooritamine7) Eesti maksebilansi koostamine

Rahabaasiks ehk rahaagregaadiks MO nimetatakse keskpanga poolt emiteeritud javalitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis vib asuda keskpangas, kommerspankadekassades ning ringleda majanduses vljaspool pankasid. Edasised ldisemadrahaagregaadid ehk mdud sisaldavad kahte tunnust: jrgmine raha mt on alati laiem,ldisem ja tervikuna ka vhem likviidsem. M1 sisaldab nii M0 kui ka pankadenudehoiustel olevat raha, samuti tekiarveid ja reisitekke.M2 sisaldab M1, plusssstuhoiused, thtajalised hoiused jt. Mida suurema rahaagregaadiga on tegemist, sedarohkem sisaldub neis nivraha ehkkvaasiraha. Nivraha on finantsvarad, mis tidavadraha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja mida saab suhteliselt kiiresti konverteeridavahetusvahendiks ( niteks riigikassa vlathed). Rahaasendajad on aga finantsvarad, mistidavad kll vahetusvahendi funktsiooni, kuid ei ole akumulatsioonivahendiks ( nitekskrediitkaardid). Kommertspangad vivad luua raha hoiustatud arvetelt rahalaenamisega ja selle taashoiustamisega ning jrjekordse laenamise-taashoiustamisega.Selline korduv tegevus on vimalik nn osalise reserviga pangandusssteemi puhul, kussularaha hulk pangahoidlas, mida nim kohustuslikuks reserviks, on viksem kui pangakohustused ehk nudehoiused kokku. Kohustuslik reservimr nitab protsentuaalseltseda osa nudehoiustest, mida kommertspangad on seadusega kohustatud hoidmasularahana pangas reservis vi deposiitidena keskpangas.

3.Kommertspankade teenused:1.Hoiuteenused : a)nudmiseni hoius ehk arvelduskonto- pidevaks kasutamiseks

b)thtajaline hoius-teatud thtajaks hoiustamine, vastav intressc)sstuhoius-kogumiseks juurdemaksetega, vimalus osaliselt

kasutada, erinev intress

2.Laenuteenused

13


14/22

Kriteerium Laenu liik Thtaeg Lhiajaline laen ( kuni 1aasta)

Keskmise pikkusega laenPikaajaline laen

Kliendi tp Eraisik

EttevttedPangadValitsus

Otstarve TarbimislaenTootmisotstarbeline laen

Tagatis Isiku garantii/ kendusMateriaalse tagatisega laen kinnisvara vivallasvara alusel

Likviidsuse jrgi Rahalised laenudMitterahalised laenud

3.ArveldusedSularahaga ja sularahata. Maksekaardid . Krediit- ja deebetkaart. lekandedmaksekorraldusega.4.Tiendavad pangateenused.Finantsriski maandamine. Niteks intressimra, valuutakursi vi toormehindademuutumise korral. Konsultatsiooniteenused laenude ja vrtpaberite korral.Kindlustusteenused.

4.Vrtpaberite liigid:Vrtpaber dokument, mis tendab nude-,omandi-vi osalemisigustVrtpaberi liigid :

1. Standardiseeritud vrtpaberid2. Mittestandardiseeritud vrtpaberidStandardiseeritud vrtpaberid on hesugused vrtpaberid,mis vivad olla Omandiigust tendavad- aktsia, osak Vlakohustust tendavad-vlakiri, veksel,

Hbriidsed TuletisvrtpaberidMittestandardiseeritud vrtpaberid on standardse vormi, kuid erineva sisugavrtpaberid Vekslid Kindlustuspoliis Pantkiri

Omandiigust tendav vrtpaberon aktsia, osak, investeerimissertifikaat; vrtpaber, mille bilansivrtus vibmuutuda, mis on thtajata ja mis pole kohustatud tulu andma

14


15/22

Vlakohustust tendav vrtpaberObligatsioon, vlakirjad, vekslid. Vrtpaber, mille vlasumma ei muutu, mis onmratletud thtajaga ja kohustatud tulu andma.

Hbriidsed vrtpaberidEelisaktsia; vrtpaber, millel on heaegselt nii omandiigust kui ka

vlakohustust tendavate vrtpaberite tunnuseidTuletisvrtpaberid ehk Derivatiividstandardiseeritud lepingulised vrtpaberid, mille vrtus mratakse teiste,aluseks olevate vrtpaberite suhtes ( Niteks optsioonid, futuurid )

Tuletisvrtpaberid on instrumendid, mis annavad iguse vi kohustuse osta v mamingit vara. Derivaat thendab, et selle omandamine annab teatud iguse mne teiseobjekti ostmiseks vi mmiseks. Derivatiivi eesmrgiks on kindlustada selle omajatebameeldivate hinna, intressimrade, aktsiate-ja valuutakursside kikumise vastu. Kunatuletisvrtpaberid ei ole aktsiad, vaid finantsvara ostu mgi lepingud, on nende vrtusabstraktne.

Optsioon ehk valikleping annab omanikule kokkulepitud ajaks tulevikus iguse, mittekohustuse ma vi osta vastaspoolelt mingit vara valuutat vi vrtpabereidkindlaksmratud hinnaga ja ajal. Kui vara hind muutub vib lepingust loobuda.

Forvardid ehk otsevahetuslepingud see nitab ostu vi mgi kohustust. Levinud valuutaostu-mgi korral. Kaubaturgudel-metalli, kohvi, nafta jne.Neid lepinguid slmitaksebrsivliselt.

Futuurid ehk thtajalepingud. Kasutatakse futuuriturgudel ehk organiseeritud turgudel..Kohustab tulevikus tehingut sooritama.

Svapid ehk vahetuslepingud. Tehingu osapooled vahetavad kokkulepitud summadtingimusel, et kokkulepitud aja mdudes toimub vastupidine operatsioon. Vajalik onvahendajate olemasolu. Svap tehingud phinevad fikseeritud intressimradel ning nendemaksumus arvutatake intressimrade vahena. Omanikku vahetavad intressimramaksed.

AktsiaDokument, mis mrab selle omaniku osa aktsiaettevtte phikapitalis ja omanikuigused ja kohustused aktsiaettevttes ( omanikuaktsia on valdavalt nimelineaktsia. Lihtaktsia on hleigusega aktsia , omanik osaleb firma juhtimisesvastavalt aktsiate arvule ja saab dividende vastavalt ettevtte majandustegevuseedukusele. Eelisaktsia on privilegeeritud aktsia, mis on kindlustatuddividendidega eelisjrjekorras, puudub hleigus.)

Aktsia hinda mjutavad tegurid.

Emiteeritud aktsia hind nitab, kuidas investeerijad hindavad firma potentsiaali. Firmathinnatakse eelneva tegevuse ja tulevikuvljavaadetega.

15


16/22

Arvamust aktsia hindade kohta mjutavad:a) ettevtte tulu ja makstavad dividendid- investori tuleviku vljavaateid mjutavad

toodangu mitmekesisus, uuringud vana toodangu tiustamiseks ja uute loomiseks,teiste firmade omandamine, personali arendamine, tugev finantst ja juhtimisemberkujundamine

b) ettevtte kasvuperspektiiv-seda hindavad eksperdid seda on raske hinnata sestvlismjutusi on palju hinnatakse tulevasi tulusid ,ritingimusi, kapitali suurustjne

c) majandusharu iseloom kas see tegevusala on tulevikus perspektiivne, stabiilnemnedes harudes on palju sessoonsust, stabiilsemad on toiduainete, ravimite jatubaka turg

d) maksud maksude tus phjustab nudluse langust ja hindade langust, maksudevhenemine hinna tusu ja nudluse kasvu

e) kapitalituru ldised tingimused-inflatsioon ja protsendimrad rahva rahalinesissetulek suurenedes nuab hoiustamist vi investeerimist, inflatsiooni tttuhoiustamine pole eriti mttekas

5.Brs.Tuntud firmade aktsiaid makse brsil. Brs on avatud kigile investoritele, kes omavadrahalisi vahendeid ja tahavad raha investeerida tulusalt. Aktsiatesse investeerimistpeetakse kige tulusamaks, kuid samas ka riskantsemaks.Brsil vib ettevte vastavalt brsi tingimustele noteerida vrtpabereid phinimekirjasvi I-nimekirjas.Tallinna Vrtpaberibrsi phinimekiri- kuuluvad ettevtted mis on tegutsenud vhemaltkolm viimast aastat. Tema aktsiakapital peab olema vhemalt 300 miljonit. Ettevte peabolema tootnud kasumit viimasel aastal.I-nimekiri- kuuluvad vhemalt kaks aastat tegutsenud ettevtted, aktsiakapital peabolema vhemalt 10 miljonit.Talse on brsiindeks, mis kajastab phi- ja I-nimekirjas noteeritud aktsiate hindademuutust. Sulgemisindeks, mis arvutatakse prast kauplemise lppu, nitab muutustvrreldes eelmise brsipeva sulgemisindeksiga.

Vrtpaberite esmasturg on emissiooniturg , kus toimub emiteeritud vrtpaberiteesmakordne mk ja kus heks osaliseks on kindlasti emitent ehk vrtpaberitevljalaskja ning teiseks lepingupooleks investor.

Vrtpaberite jrelturu moodustavad investorite vahelised ostu-mgitehingud prastesmasturgu nudmise-pakkumise vahekorrast tuleneva turuhinnaga.

Praktiline t nr.5. Leia igale mistele vastav mratlus.

16


17/22

Miste Mratlus

17


18/22

1. Bartertehing a. on likviidne finantsvara, mis onldtunnustatud vahetus-ja maksevahendiksning mis tidab ka vrtusmdu jaakumulatsioonivahendi funktsioone

2. Raha b. nitab, kui kiiresti ja ulatuslikult saab

mingit vara tielikult konverteeridasularahaks, et viimane saaks tita vahetus-ja maksevahendi funktsiooni

3. Sularaha c.ehk nivraha-finantsaktivad, mis tidavadraha kui akumulatsioonivahendifunktsiooni ja mida saab kiirestikonverteerida vahetusvahendiks, niteksriigi vlakirjad

4. Likviidsus d. on finantsvarad, mis tidavadvahetusvahendi funktsiooni, kuid ei oleakumulatsioonivahendiks, niteks

krediitkaardid5. Kaupraha e. on mndid ja paberraha6. Kvaasiraha f. ehk dekreetraha on paber vi mingi odav

metall, mis on valitsuse poolt garanteeritudja seaduslikuks maksevahendiks kuulutatudja mille vrtuse mrab ra, mida temaeest osta saab

7. Smbolraha g. on kaupade ja teenuste omavahelinevahetamine otse, ilma raha vahenduseta,mis nuab vahetajate soovide vastastikustkokkulangemist

8.Greshami seadus h. vidab, et halb raha trjub hea rahaturult vlja, st. Vhevrtuslik raha( vaskmndid) trjub ringlusesttisvrtusliku raha ( kuldmndid)

9. Rahaasendajad i. on olla vahetusvahend, vrtusmt,maksevahend ja akumulatsioonivahend

10.Raha funktsioonid j. on vahetusvahendina ldise tunnustuseplvinud ekvivalentkaup, rahana kasutatavkaup

6. Rahvusvaheline kaubandus

18


19/22

he riigi majandustegevust saab jagada sise ja vlismajanduseks. Kuna riigid ei suudatagada vajalike ressursside puudumiste tttu kikide hvede tootmist, muutuvad oluliseksvlismajanduslikud suhted.Suletud majanduse korral puuduvad riigil vlismajanduslikud suhted. Riigis toodetakseseda, mida ressursid vimaldavad ja tarbitakse toodetud hvesid.

Avatud majandusega riigis vivad kaubad ja teenused letada riigipiire. Sellisel juhul eipea kodumaal toodetud kaupu ise tarbima. Mida vhem kasutatakse piiranguidvlismajanduslikes tehingutes, seda avatum on majandus. Riigi piire letavad nii hvisedkui kapital. Seoses rahvusvahelise kaubanduse ja investeerimise osathtsusesuurenemisega on muutunud vajalikuks vlismajanduslikke suhteid reguleerivatenormide kehtestamine e vlismajanduspoliitika. Avatud majanduse korral lubataksetehinguid vlismaiste majandussubjektitega.Kaupade ja teenuste ostmist vlismaalt nim impordiks. Niteks Eesti peamisteksimpordiallikateks on masinad ja seadmed ning metall ja ktus. Kaupade ja teenustemki vlismaale nim ekspordiks. Niteks Eesti mb puitu ja tekstiilitooteid.

Kaubandusbilanss kajastab ekspordi ja impordi vahetKaubandusbilanss= eksport- import

Bilanss on negatiivne kui riik impordib rohkem kui ekspordib kaupu ja positiivne kuiekspordib rohkem kui impordib kaupu. Mida viksem on riik ja mida vhem on sellelriigil vajalikke ressursse kigi vajalike kaupade ja teenuste tootmiseks, seda suurem onselle riigi sltuvus rahvusvahelisest kaubandusest. Riigid spetsialiseeruvad erinevatekaupade tootmisele. Tootes neid kaupu, mille tootmises ollakse test head ja ostes teisikaupu sisse, saavutatakse krgem heaolu.

Rahvusvahelise kaubanduse tekkimise phjused: Mitmepoolne kasu kasu kaubavahetusest saavad nii mjad kui ostjad Hindade erinevus-tootmiskulud on erinevates riikides erinevad, mistttu on

kasulikum importida kui ise toota. Ressursside piiratus-kliima, geograafiline asukoht, tjud, kapital on jaotatud

ebahtlaselt ning tootmine vib toimuda erinevate kuludega. Toodete mitmekesisus-tarbijate eelistused ja maitsed sunnivad kaupu vahetama ka

siis kui ressursid on htlaselt jaotunud. (USA autod ja Jaapani autod)Rahvusvahelisest kaubandusest tulenevat kasu vaadeldakse absoluutse ja suhtelise eelisekaudu. Absoluutne eelis ( Adam Smith) mingi kauba osas on riigil siis, kui selle riigiettevtted toodavad seda kaupa teiste riikidega vrreldes krgema efektiivsusega tnu

looduslikule vi omandatud eelistele ( nt toskused ) Lihtsaks efektiivsuse mduks ontoodete hulk ressursihiku kohta. Riik peaks spetsialiseeruma kaubale, mille osas on talabsoluutne eelis ja ostma sisse neid kaupu, mida ta valmistab vhima efektiivsusega,tagades nii kikide ressursside efektiivsema kasutamise.

Eeldades, et riigil on kaupade tootmises absoluutne mahajmus, saab ta kasu, loobudeskaupade tootmisest, mille osas on tal suhteliselt suurim majajmus ja spetsialiseerudeskaubavahetuses kaupadele, mille osas on tal suhteline eelis. Suhteline eelis ( David

19


20/22

Ricardo) mingi kauba osas seisneb selles, et riigi ettevtted toodavad seda kaupasuhteliselt viksemate kulutustega teiste riikidega vrreldes ( kauba tootmisealternatiivkulu on viksem). Alternatiivkulu on vljendatav kauba X hulgaga, millesttuleks loobuda, kui soovitakse toota ks hik kaupa Y, eeldusel, et ressursid on tielikulthivatud.

Kaubavahetus sltub ka hindadest. Mida krgemad on eksportkaupade hinnad vrreldesimportkaupade hindadega, seda kasulikum riigile. Eksporthindade indeksi jaimporthindade indeksi suhet nim kauplemistingimusteks.

Vabakaubandusseks nim rahvusvahelist kaubandust, mille puuduvad igasugusedkaitsemehhanismid ja tkked. Vabakaubandust takistavad impordi piiramine ja ekspordisubsideerimine ( toetamine).Rahvusvaheline kaubandus toob endaga kaasa positiivse tulemuse kigilerahvusvahelises kaubanduses osalevatele riikidele. Imporditavas harus toob kaubandusendaga kaasa tootmise vhenemise ning eksporditavas harus tootmise suurenemise.Liikuma peavad hakkama t ja kapital nii eri tstusharude vahel kui ka geograafiliselt.

Imporditavas harus jb tkohti vhemaks ja eksporditavas harus luuakse tkohtiuurde. Importivas harus peavad ettevtjad leppima kasumite vhenemisega ningeksportijate kasumid suurenevad. Vaba kaubandus paneb osa sotsiaalseid gruppehalvemasse olukorda ja see toob kaasa vajaduse kaubandust piirata.

Kaubanduspiirangute kasutamist mjutavad tegurid: Tootmistegurite jaotus Heaolu mberjaotumine

StabiliseerumineRahvusvahelise kaubanduse lubamine tstab hiskonna ldist heaolu, ent mjutabsotsiaalseid gruppe erinevalt.

Kaubanduspoliitika vahendeid on palju.1.Kaubanduspoliitika vahendid, mis mjutavad kaupade vaba liikumista)importi mjutavad vahendidb)eksporti mjutavad vahendid2.Hinda vi kogust reguleerivad vahendida)Hinda reguleerivimporditollb)Koguseid reguleerivimpordikvoot

Tollimaks

1) kindel tollimaks-mratakse kindlas koduses valuutas vljendatud rahasummanaimporditava kauba koguseltNt vihmavari -3kr igalt imporditud tootelt2)vrtuseline tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kaubahinnast Nt 5% tollimaks imporditavale pikesevarjule.3)Kombineeritud tollimaks esitatakse summana , kus kasutatakse nii vrtuselist kuikindlat tollimaksu

20


21/22

4)Liikuv tollimaks-on seotud teiste teguritega. Selle eesmrgiks on tagada siseturul kindelhinnatase. Suurus kujuneb imporditava kauba alghinna ja siseturul soovitava hinnaerinevusest.

Tollimaksude kasutamise peamiseks eesmrgiks on tkohtade kaitsmine kodumaal.

Imporditava kauba tollimaks muutab selle kauba vrreldes kodumaise kaubaga kallimaks.Kodumaine tootja vidab, sest tarbitakse rohkem kodumaist toodangut. Tarbijale kaubadkallinevad.Tollimaksude kehtestamine toob kaasa impordi hindade tusu ja piirab imporditava kaubakogust. Riik vib kehtestada impordile kvoodi. Ka see vib tuua kaasa hinna tusu, sestkodumaine tootja teab, kui palju kaupu vlismaised tootjad saavad ma.Impordikvoot-on teatud kauba lubatud impordi maht aastas.

Muud kaubanduspiirangud ehk mittetollilised piirangud.

Rahvusvahelise kaubanduse piiramiseks kasutatakse peale tollide ja kvootide veel muid

piiranguid. See on rahvusvaheliste lepingutega reguleeritud. vabatahtlikke ekspordipiiranguid ( riigid lepivad kokku) subsiidiume. Eksprdisubsiidium on valitsuse rahaline toetus eksportijale

ekspordimaksud . Vhendavad konkurentsivimet ja tootjad on sunnitud odavamahinnaga kodumaal mma

Kaudsete kaubanduspiirangute hulka kuuluvad: Avalike hangete diskrimineerimine-valitsus eelistab kodumaist tootjat

vlismaisele. Kodumaise tstuse osaluse kohustus. Tehnilised ja administratiivsed piirangud. Ranged nuded tervishoiule, pakend,

keeruline tolliprotseduur ja asjaajamine.

Vabakaubanduspiirkond on koost vorm, mille raames liikmesriigid krvaldavadomavahelise kaubavahetuse tkked, ent silitavad need kolmandate riikidega suhtlemisel.Tolliliit iseloomustab koostvormi, kus riigid ttavad vlja htsed tollieeskirjadkolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas.ldine Tolli ja Kaubanduskokkulepe ( GATT)Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO

Praktiline t nr. 6. Leia igale mistele vastav mratlus

21


22/22

Miste Mratlus1.Duming a. on maks vi liv, mida vetakse kaubalt

riigipiiri letamisel2.Kauplemistingimused b. on riigil, kus alternatiivkulu teatud kauba

toomisel on viksem3. Toll c. eeldas, et kahe riigi kaubandus baseerubabsoluutsel eelisel

4. Absoluutne eelis d. on kauba eksportimine tootmiskuludestmadalama hinnaga vi kauba mminevlismaal madalama hinnaga kui kodumaal

5.Alternatiivkulu e. on eksportida vi importida lubava kaubaotsene koguseline piirang

6.Kvoot f. on rahvusvaheline kaubandus, millelpuuduvad sellised tkked nagu tollid vikvoodid

7. Suhteline eelis g. vljendub selles, et eri riigid vivad tootakaupu ja teenuseid erineva efektiivsusega8. Adam Smith h. thendab kaupade vi teenuste

vahetamist teiste kaupade ja teenuste vastu9.Barterkaubandus i. on vljendatav kauba x hulgaga, millest

tuleks loobuda, kui soovitakse toota kshik kaupa y eeldusel, et ressursid ontielikult hivatud

10.Vabakaubandus j. on vljendatavad ekspordihinnahindeksija impordihinnaindeksi suhtena

Documents

Makro_ loengud