28
Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed Alo Vallikivi, Rait Kondor September 2006, Tallinn

Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

  • Upload
    keilah

  • View
    50

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed. Alo Vallikivi, Rait Kondor September 2006, Tallinn. Aktsiaturu tsüklilisus. Aktsiate hinnad sõltuvad kahest elemendist: FUNDAMENTAALNE ELEMENT SPEKULATIIVNE ELEMENT Spekulatiivne mull versus efektiivne turg - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Page 1: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised

seosedAlo Vallikivi, Rait Kondor

September 2006, Tallinn

Page 2: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

2

Aktsiaturu tsüklilisus

Aktsiate hinnad sõltuvad kahest elemendist:o FUNDAMENTAALNE ELEMENTo SPEKULATIIVNE ELEMENT

Spekulatiivne mull versus efektiivne turg

“Aktsiaturg on kasiino” John Maynard Keynes

Page 3: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

3

Majanduse indikaatorid

•Majanduskasv (SKT kasv)•Tööstustoodangu kasv•Inflatsioonimäär•Tööjõuturu olukord•Lühiajaline intressimäär

Tarbijausaldus. Majade müüginäitajad. Kestvuskaupade tellimused. Toornafta varud. Tootjahinnaindeks. Maksebilanss.

Page 4: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

4

Aktsiaturg ja majandustsükkel

Aktsiate hinnad sõltuvad tulevastest rahavoogudest.

Aktsiaturg on majanduse juhtiv indikaator:• mõju avaldavad samad tegurid (intressimäär)• rikkuse efekt• ootused tuleviku osas

“Aktsiaturg on prognoosinud üheksat, kuid tegelikulttoimus viis majanduslangust” Paul Samuelson

Page 5: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

5

Intressimäär kui majandustsükli indikaator

Föderaalreservi rahapoliitika võib olla:• stimuleeriv• neutraalne• kitsendav

• Mis on intressimäär?Föderaalreservi poolt kehtestatud lühiajalineintressimäär, millega liikmesorganisatsioonid

saavadFöderaalreservilt raha laenata (federal fund target rate).

Page 6: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

6

USA Föderaalreservi intressimäära siht aastatel 1990-1996

Page 7: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

7

USA Föderaalreservi intressimäära siht aastatel 1998-2004

Page 8: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

8

Aktsiaturu klassifikatsioon

• Intressitundlikud aktsiadPangad, suure finantsvõimendusega ettevõtted

• KasvuaktsiadRaudteefirmad (19. saj), arvutitööstus(1980.ndad), internet

(1990.ndad), nanotehnoloogia (?)

• Kaitsvad aktsiadFarmaatsia, esmatarbekaubad, kommunaalteenused

• Tsüklilised aktsiadKestvuskaubad, kapitalikaubad

Page 9: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

9

Aktsiaturu 10 sektorit

• Toormaterjalid• Esmatarbekauba

d• Kestvuskaubad• Energiasektor• Finantssektor

• Tervishoid• Tööstus• Tehnoloogiasektor• Telekommunikatsioo

n• Kommunaalteenuse

d

Page 10: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

10

Stardipauk- intressimäära esimene tõstmine

• Eelfaas: 6 kuud enne intressimäära tõstmistIntressitundlikud aktsiad ja kaitsvad aktsiad väheatraktiivsed. Keskmiselt on turg kukkunud 1,5%.

• Keskmine faas: Esimese ja kolmanda intressimäära tõstmise vaheline periood

Keskmine turu tõus 2,4%.

• Lõppfaas: Neljanda ja kuuenda intressimäära tõstmise vaheline periood

Hirm majanduskasvu pidurdumise ees. Rotatsioon kaitsvatesseaktsiatesse. Keskmine turu tõus 1%.

Page 11: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

11

Eelfaas: 6 kuud enne intressimäära tõstmist

• Household Goods

• Oil & Gas

• Personal Care/Household Products

• Software & Computer Services

• Steel & Other Metals

• Support Services

• Telecom Services

• Tobacco

• Transport

• Health

• Aerospace/Defense• Auto & Parts• Chemicals• Construction & Building

Materials• Diversified Industrials• Electricity• Engineering & Machinery• Food Processing• Forestry & Paper Products• Gas Distribution

Page 12: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

12

Keskmine faas: Esimese ja kolmanda intressimäära tõstmise vaheline periood

• Media & Photography• Mining• Pharma & Biotech• General Retail• Software & Computer

Services• Steel & Other Metals

• Auto & Parts• Chemicals• Electrical Equipment• Gas Distribution• Tech-Hardware• Leisure, Entertainment &

Hotels

Page 13: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

13

Lõppfaas: Neljanda ja kuuenda intressimäära tõstmise vaheline periood

• Leisure, Entertainment & Hotels

• Life Assurance• Oil & Gas• Pharma & Biotech• Personal Care/Household

Products• Real Estate• Support Services• Tobacco

• Insurance

• Beverages• Electricity• Electrical Equipment• Food & Drug Retailers• Food Processing• Gas Distribution• Health• Tech-Hardware• Transport• Aerospace/Defense

Page 14: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

14

Vahefiniš – intressimäära esimene langetamine

• Märkimisväärne tõusu allikas

11 intressimäära langetamise perioodi algust (1960-1998) tõid 8 korral

aktsiaturule tõusu, kuue kuu keskmine tootlus 12,3%.

Parim sektor: kestvuskaubad. Nõrgim sektor: toormaterjalid.

Tugevad tsüklilised aktsiad.Nõrgad kaitsvad sektorid.

Page 15: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

15

Suurimad võitjad pärast intressimäära esimest langetamist

Page 16: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

16

Suurimad “kaotajad” pärast intressimäära esimest langetamist

Page 17: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

17

Kus oleme hetkel? Millele tähelepanu pöörata?

• Realistlikud tootluse ootused• Riskitaluvuse kontroll

• Riskide hajutamineo Riikide lõikeso Sektorite lõikes

Page 18: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

18

Mida vaadata?

Page 19: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

19

Mis huvitab aktsiaturul osalejat?

• Aktsiaturul osalejat huvitab ettevõtete kasumid.

• Ettevõtete kasumid (maksueelsed) on SKT üheks komponendiks selle arvutamisel sissetulekute meetodil.

Page 20: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

20

Kas SKT kasv on riiki investeerimiseks piisav info?

• Turul ei piisa ainult majanduskasvu jälgimisest. Lisaks on vaja vaadata riigi: maksebilanssi (olulisim selle seas jooksevkonto bilanss), välisvõlga, riigieelarve bilanssi, riigi valuutareserve.

• Jätkusuutlikku majandust suudavad hoida need riigid, kellel on stabiilne fiskaal- ja majanduspoliitika.

• Need asjaolud on olulised riigi üldise riskitaseme vähendamiseks. Kui maailma majandusega juhtuvad strukturaalsed või äkilised muutused, siis selliste muutuste osas on paremini kaitstud tugeva valuutareserviga riigid. Samas USA-l näiteks pole tugevat valuutareservi, kuid tema krediidivõime on sedavõrd hea, et paljud riigid ostavad endale riigireservi USA dollareid ehk sisuliselt laenavad USA-le raha.

Page 21: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

21

Arenenud ja arenevad turud

Investeerimismaailma jaoks on oluline jagada riigid kaheks:1) arenenud majandusega riigid;2) arenevad turud (riigid, mille majandus on üleminekufaasis

jõudmaks arenenud tööstusriikide sekka).

• Areneva majandusstruktuuriga riigid on riskantsemad ning seetõttu on välistele mõjutustele rohkem avatud. Nemad peavad hoolitsema oma valuutareservide eest, et tagada rahaliste ressursside olemasolu ka maailmamajanduse languse korral.

• Arenenud majandusega riikidel on oma majandusstruktuuri küpsuse tõttu majanduslangusest kergem üle saada.

Page 22: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

22

Maailmamajanduse prognoos 2007. a

• Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõstis 2007. a majanduskasvu prognoosi 4,9%-ni (4,7%-lt)

• Samas rõhutati, et majanduskasvu risk on läinud suuremaks, seda seoses kõrge inflatsiooniga ning kõrgete naftahindadega.

• Alates 2003. aastast on maailma majandus viimase 30 aasta kõige tugevamas kasvutsüklis.

Page 23: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

23

Maailma majanduse areng 2004. – 2007. a

  2004 2005 2006*

2007*

Maailm 5,3% 4,9% 5,1% 4,9%

Arenenud majandused

3,2% 2,6% 3,1% 2,7%

Arenevad majandused

7,7% 7,4% 7,3% 7,2%

* IMF-i prognoos

Page 24: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

24

2007. a arenenud majandustega riikides 1/2

Suurima majanduskasvuga riigid(sulgudes 2006. a prognoositav kasv):

Iirimaa 5,6% (5,8%)Kreeka 3,5% (3,7%)Kanada 3,0% (3,1%)Hispaania 3,0% (3,4%)

Page 25: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

25

2007. a arenenud majandusega riikides 2/2

Majanduskasv langeb oluliselt:• USA 3,4% -> 2,9%• Saksamaa 2,0% -> 1,3%• Jaapan 2,7% -> 2,1%• Šveits 3,0% -> 1,9%• Rootsi 4,0% -> 2,2%

Majandus tõuseb või langeb vähe:• Austraalia 3,1% -> 3,5%• Holland 2,9% -> 2,9%• Suurbritannia 2,7% -> 2,7%• Prantsusmaa 2,4% -> 2,3%• Kanada 3,1% -> 3,0%

Page 26: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

26

2007. a arenevatel turgudel 1/2

Suurima majanduskasvuga riigid (sulgudes 2006. a prognoositav kasv):

• Hiina 10,0% (10,0%)• India 7,3% (8,3%)• Pakistan 7,0% (6,2%)• Bangladesh 6,2% (6,2%)• Indoneesia 6,0% (5,2%)• Argentiina 6,0% (8,0%)• Malaisia 5,8% (5,5%)

Page 27: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

27

2007. a arenevatel turgudel 2/2

Majanduskasv langeb oluliselt:• Singapur 6,9% -> 4,5%• India 8,3% -> 7,3%

Majandus tõuseb või langeb vähe:• Indoneesia 5,2% ->6,0%• Tšiili 5,2% -> 5,5%• Tai 4,5% -> 5,0%• Brasiilia 3,6% -> 4,0%

Page 28: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

28

Lisaküsimused alati oodatud

Seminaride kava: www.lhv.ee/seminar

Telefon: 6 800 400E-mail: [email protected]: Pärnu maantee 25, Tallinn

Koduleht: www.lhv.ee

Investeerimisõpik: www.lhv.ee/help/schoolFoorumid: www.lhv.ee/forums