Rakvere linnaregioon ja seosed teiste piirkondadegamobilitylab.ut.ee/wp-content/uploads/2013/04/Rakvere...Rakvere linna elanike arv 1820 (H. v. Bienenstammi järgi) ning 1881., 1897,

Rakvere linnaregioon ja seosed teiste piirkondadega

Tellija: Rakvere linnavalitsus

Täitja: Tartu Ülikooli Inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool;

Siiri Silm, Rein Ahas

Kontakt: [email protected], [email protected]

2009

mailto:[email protected]

mailto:[email protected]

Sisukord Töö tulemuste lühikokkuvõte ............................................................................................. 3 Sissejuhatus......................................................................................................................... 7 1. Rakvere linnaregiooni kujunemine ................................................................................. 8

1.1. Rakvere linn ja linnaregioon 1940. aastani.............................................................. 8 1.2. Rakvere linnaregioon 1940 kuni 2000................................................................... 10 1.3. Rakvere linnaregioon 2000. aasta rahvaloenduse järgi.......................................... 13

2. Andmed ja metoodika ................................................................................................... 15 2.1. Passiivne mobiilpositsioneerimine......................................................................... 15 2.2. 2000. aasta rahvaloendus ....................................................................................... 18

3. Rakvere linnaregiooni ulatus ........................................................................................ 19 4. Rakverega seotud pendelränne ..................................................................................... 20

4.1. Igapäevane pendelränne Rakvere linna ................................................................. 20 4.2. Igapäevane pendelränne Rakvere linnast välja ...................................................... 23

5. Lääne-Viru maakonna seosed teiste maakondadega..................................................... 27 6. Lääne-Viru maakonna omavalitsuste ja Tallinna vaheline pendelränne ...................... 32 7. Rakvere ja Järva maakonna omavalitsuste vaheline pendelränne ................................ 39 8. Elanike ja eluruumide iseloomustus ............................................................................. 44

8.1. Eluruumide iseloomustus....................................................................................... 44 8.2. Elanike iseloomustus ............................................................................................. 50

9. Üritustega seotud turism ............................................................................................... 60 9.1. Rakvere linnapäevad.............................................................................................. 60 9.2. Punk laulupidu ....................................................................................................... 63 9.3. Ansambli „Meie Mees“ kontsert............................................................................ 65 9.4. Sumo MM .............................................................................................................. 69

10. Arutelu ........................................................................................................................ 73 11. Ettepanekud linnaplaneerijatele .................................................................................. 75 Kasutatud kirjandus .......................................................................................................... 77

Tartu Ülikool, Inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool, www.geo.ut.ee/plan 2

Töö tulemuste lühikokkuvõte

Käesoleva uuringu eesmärgiks on saada ülevaade Rakvere linnaregiooni asustusest ja linna mõjualast. Selleks analüüsiti linna ja selle lähiümbruse elanikke ja eluruume 2000. aasta rahvaloenduse andmetel ning Rakvere linna ja selle lähiümbrusega seotud igapäevaseid (kodu-töö) liikumisi passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel.

1. Rakvere linnaregiooni ulatus Mobiilpositsioneerimise meetodil määratud Rakvere linna mõjuala, st omavalitsused, kust käib igapäevaselt tööajal Rakvere linna üle 15% omavalitsuse elanikest, hõlmab peaaegu kogu Lääne-Viru maakonna, välja arvatud Tapa ja Rakke valla (joonis 1). Lisaks kuulub Rakvere linnaregiooni Ida-Viru maakonnast Sonda vald.

Üle 50% on igapäevaselt Rakvere linna pendeldajate osatähtsus kolmes Rakverele kõige lähemal paiknevas omavalitsuses: Rakvere vallas (63,3%), Sõmeru vallas (60,3%) ja Vinni vallas (55,3%).

Joonis 1. Igapäevaselt Rakvere linnas käivate inimeste osatähtsus kõigist omavalitsuse elanikest (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).


2. Rakverega seotud pendelränne Kõige rohkem inimesi käib igapäevaselt Rakvere linna tööle või kooli Rakvere lähiümbruse omavalitsustest. Üle 1000 inimese käib tööajal igapäevaselt Rakveres Vinni, Sõmeru ja Kadrina vallast. Lisaks Lääne-Viru maakonna omavalitsustele käib üle 100 inimese igapäevaselt Rakveres ka Tallinna ja Tartu linnast (joonis 2). Lääne-Viru maakonna siseselt tulevad selgelt esile Vinni, Sõmeru ja Kadrina piirkonnad, kust käib Rakverre igapäevaselt üle 500 inimese.

Joonis 2. Omavalitsused, kust käib Rakvere linna igapäevaselt 10 või rohkem inimest (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Igapäevaselt käib Rakverest kõige rohkem inimesi samuti Rakvere lähivaldadesse, kuid inimeste hulgad on tunduvalt väiksemad kui vastassuunalisel liikumisel. Üle 1000 inimese käib Rakverest igapäevaselt tööajal Sõmeru ja Vinni valda. Kolmandal kohal, kus rakverelased tööl käivad, on Tallinna linn, kuhu käis uurimisperioodi kuude keskmiselt 667 inimest.

3. Lääne-Viru maakonna seosed teiste maakondadega Vaadeldes kogu Lääne-Viru maakonna seotust igapäevase pendelrände seisukohalt teiste maakondadega, tuleb selgelt välja, et tihedamalt ollakse seotud, nii Lääne-Virumaal elavate ja mujal maakonnas töötavate kui vastupidi Lääne-Viru maakonnas töötavate ja mujal elavate inimeste osas, naabermaakondadega. Kõige rohkem käib igapäevaselt


Lääne-Viru maakonda tööajal inimesi Harju maakonnast, 2835 inimest ehk 41,8% kõigist Lääne-Viru maakonda mujalt tööajal tulevatest inimestest. Teisel kohal on poole väiksema inimeste arvuga Ida-Viru maakond (1410 inimest).

Lääne-Viru maakonna elanikest, kes käivad igapäevaselt mujal maakonnas tööl, käib üle 50% Harjumaal (4351 inimest). Üle 1000 inimese käib ka Ida-Viru maakonda (1267 inimest) ning veidi alla 1000 Järva maakonda (912 inimest).

Pendelrändajate hulgas Lääne-Viru maakonnast teistesse maakondadesse ja vastupidiselt teistest maakondadest Lääne-Viru maakonda esineb selge sesoonne rütm: suvel on pendeldajate hulk tunduvalt suurem kui talvel.

4. Lääne-Viru maakonna omavalitsuste ja Tallinna vaheline pendelränne Lääne-Viru maakonnast käib igapäevaselt Tallinnas 3080 inimest. Kõige rohkem inimesi käib Tallinnas Rakvere linnast, 667 inimest ehk 21,7% kõigist Lääne-Viru maakonna omavalitsustest Tallinnas käivatest inimestest. Üle 100 inimese käib Tallinnas veel Tapa, Vihula, Kadrina, Tamsalu, Väike-Maarja ja Vinni vallast ning Kunda linnast.

Tallinnast Lääne-Viru maakonda käib igapäevaselt 1873 inimest, mis on 1207 inimese võrra vähem, kui liigub vastupidises suunas. Kõige rohkem inimesi käib Tallinnast igapäevaselt Rakvere linna (424 inimest) ning Vihula valda (310 inimest), millele järgnevad üle 100 inimesega veel Tapa, Tamsalu, Kadrina ja Väike-Maarja vallad.

Lääne-Viru maakonna ja Tallinna vaheline pendelränne on samuti selgelt sesoonse rütmiga nagu Lääne-Viru maakonna ja teiste maakondade vaheline liikuminegi. Samas Rakvere linna ja Tallinna vahelises pendelrändes sesoonset rütmi ei esine.

5. Rakvere ja Järva maakonna omavalitsuste vaheline pendelränne Rakvere linnast käib igapäevaselt Järva maakonna omavalitsustesse 70 inimest, mis on ligikaudu 10 korda vähem kui käib Rakverest Tallinnasse. Kõige rohkem inimesi käis uurimisperioodi keskmiselt Rakverest igapäevaselt Paide linna (16 inimest) ja Ambla valda (15 inimest). Üle 10 inimese käib Rakverest igapäevaselt ka Türi ja Koeru valda.

Järva maakonna omavalitsustest käib Rakvere linna igapäevaselt ligikaudu poole rohkem inimesi, kui vastupidises suunas, uurimisperioodi kuude keskmiselt on see 130 inimest. Kõige rohkem inimesi käib igapäevaselt Rakvere linna Ambla vallast, 40 inimest ehk 30% kõigist Järva maakonnast igapäevaselt Rakvere linna käivatest inimestest. Üle 10 inimese käib igapäevaselt Rakvere linna ka Paide linnast ning Koeru, Järva-Jaani ja Türi vallast.

6. Elanike ja eluruumide iseloomustus Eluruumide hulk on 2000. aasta rahvaloenduse andmetel üle 500 eluruumi 1x1 km ruudus Rakvere linnas ja teistes Lääne-Viru maakonna linnades (Tapa, Kunda, Tamsalu) ning Kadrina alevikus. Rakvere linnas domineerivad linnale omaselt paljukorterilistes elamutes paiknevad eluruumid (70%). Rakvere linnas on võrreldes Lääne-Viru maakonna


ja Eesti keskmisega veidi rohkem uusi (pärast 1991 ehitatud) eluruume, vastavalt 7% ja 5%.

Rakvere linna eluruumide suuruse jaotus on väga sarnane Eesti keskmisele. Lääne-Viru maakonnas on Eesti keskmisest veidi rohkem suuremaid (üle 100 m²) eluruume.

Tehnovarustuse seisukohalt on Rakvere linna eluruumid mitmes valdkonnas võrdluseks olevast Viljandi linnast ja Eesti keskmisest kehvemas seisus. Veevärgiga on varustatud Rakvere linnas 79% eluruumidest, kanalisatsioon on olemas 77% eluruumidest.

2000. aasta rahvaloendusel Rakvere linnas küsitletutest elas seal ka 1989. aastal 68% inimestest. Rakvere linna elanikest 45% (7634) on mehed ja 55% (9463) naised. Alla 20 aastaseid on Rakvere linnas 26%, tööealisi 53% ja üle 60 aastaseid 21%. Rakvere linnas ja Lääne-Viru maakonnas on Eesti keskmisest tunduvalt suurem eestlaste osatähtsus, vastavalt 85% ja 68%. Kõrgharidusega inimeste osatähtsus on Rakvere linnas madalam kui Eesti keskmine (Rakveres 9% ja Eesti keskmine 13%). Ameti poolest on Rakvere linnas kõige rohkem oskus- ja käsitöölisi (17%) ning seejärel keskastme spetsialiste ja tehnikuid (14%). Tegevusaladest on Rakvere linna elanikud Eesti keskmisest rohkem hõivatud tööstuses, vastavalt 31% ja 24%. Keskmine netokuupalk oli Lääne-Viru maakonnas 2007. aasta seisuga Statistikaameti andmetel 7150 krooni, mis on 1973 krooni võrra madalam kui Eesti keskmine (9123 krooni).

7. Kokkuvõte Uurimistöö tulemused näitasid, et Rakvere on alates 19. sajandi lõpust kujunenud oluliseks kohalikuks keskuseks, millel on väga tihe seos ümbruskonna omavalitustega. Seoseid kandvad funktsioonid on hajutatud Rakvere tagamaa asulatesse erinevate tööstusettevõtete ja kohalike asulate elamufondi näol. Rakverel on potentsiaali kujuneda Kirde-Eesti regionaalseks keskuseks oma asukoha ja elukeskkonnast lähtuvate väärtuste tõttu. Regionaalse staatuse kujunemisele on aidanud kaasa Tallinn-Peterburi raudteeliini areng alates 19. sajandi lõpust. Tänane raudtee madalseis on arengut geograafiliselt piiranud. Võrreldes II maailmasõja eelse perioodiga on tänase Rakvere linnaregiooni omavalitsused sh Rakvere linn tihedamini seotud otse Tallinna mõjualaga. Ajalooliselt olulise Tartu mõjuala osatähtsus linnareioonis on vähenenud vaid Rakvere linn omab tihedaid igapäevaseid sidemeid Tartu linnaga. Ida-Viru tööstuspiirkonnad on tööjõuareaalide kaudu jätkuvalt Rakvere piirkonnaga seotud.


Sissejuhatus

Eeslinnastumine ja sellega seotud pendelränne on üks tüüpilisi taasiseseisvunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikides toimuvaid protsesse (Tammaru jt 2009). Eeslinnastumine toimub koos elatustaseme kasvuga, mis põhjustab nõudluse uute elamispindade järele. Uut elukohta otsivad inimesed leiavad tihti sobivamaid pakkumisi linnade ümbruse küladest, seal on hinnad soodsamad ja elukeskkond parem. Kuna linnades on arendusteks sobivat maad vähem ja planeerimisreeglid karmimad, siis toimuvad ka paljud kinnisvaraarendused linna tagamaal. Teise lainena valguvad linnadest välja ka töökohad, seda protsessi on planeerijad nimetanud ka valglinnastumiseks (urban sprawl). Valglinnastumisel on mitmeid negatiivseid aspekte: transpordivajadus kasvab, keskkonnamõjud suurenevad ja keskuslinna tähtsus nõrgeneb.

Valglinnastumise ja sellest tuleneva transpordivajaduse kasvuga on lääneriikides juba aastakümneid tegeletud. Euroopa riikides on linnade arengut rangelt suunatud näiteks kompaktlinna kontseptsioonist lähtuvalt või ühistranspordile soodustusi tehes (Jabareen 2006). Ameerika autokeskses ühiskonnas on valglinnastumise temaatikat käsitletud läbi linnaruumi mitmekesisemaks muutmise ja traditsiooniliste linnatänavate elustamise programmide nn uusurbanismi ideoloogiast lähtuvalt (Silvia 2007). Nii Euroopas kui Ameerikas on koostatud linnaregioonide siseseid ja väliseid haldusmeetmeid, et üha laienevaid linnaregioone paremini hallata (Poppelaars 2007).

Valglinnastumine ei ole ainult probleem, selles väljendub ka kaasaegsele ühiskonnale iseloomulik mobiilsuse kasv ja paindlik tööjõuturg. Nii kujunevad linnadest ja nende tagamaadest terviklikud linnaregioonid, mille erinevaid osasid ei saa eraldi käsitleda. Linnade ja linnaregioonide paremaks planeerimiseks ja juhtimiseks on vaja põhjalikult uurida linnaregiooni elanike eluviisi, ruumikasutuse seaduspärasid ja liikumiste ajalist jaotust. Käesoleva uuringu eesmärgiks on saada ülevaade Rakvere linnaregiooni asustusest ja linna mõjualast. Selleks analüüsitakse linna ja selle lähiümbruse elanikke ja eluruume 2000. aasta rahvaloenduse andmetel, Rakvere linna ja selle lähiümbrusega seotud igapäevaseid (kodu-töö) liikumisi ning valitud üritusi Eesti EMT klientide ning EMT rändlusteenuse kasutajate passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel. Lisaks võrreldaks mõningaid tunnuseid Rakverega üsna sarnase Viljandi linnaregiooniga.

Autorid tänavad Positium LBS töögruppi (O. Järv, E. Saluveer, M. Tiru) ja kolleeg A. Aasat passiivse positsioneerimise andmetel põhineva andmeanalüüsi metoodika välja töötamise eest ning EMT-d anonüümsete mobiilpositsioneerimise andmete kasutamise võimaluse eest.


1. Rakvere linnaregiooni kujunemine 1.1. Rakvere linn ja linnaregioon 1940. aastani

Vanast asustuskeskusest välja kasvanud Rakvere sai 1302. aastal Taani kuningalt Lübecki õigused. Märkimisväärse õitsengu saavutas Rakvere 14. ja 15 sajandil. Järgnevatel sõjaperioodidel sai Rakvere korduvalt kahjustada ja purustada, mistõttu oli ta 18-nda sajandi alguseks vaene ja allakäinud linn. 1783. aastal maakonnalinnaks tõustes algas Rakvere uus õitseng alles 19. sajandi keskel, mida võimendas eriti 1870. aastal avatud „Balti raudtee“ (Tallinnast läbi Tapa-Rakvere-Narva Peterburi). (Kant 1933). Rakverre tekkisid uued linnaosad. Eesti iseseisvuse ajal arenes välja oluline osa praegusest Rakvere linnasüdamest.

Rakvere elanike arv kasvas 20. sajandi alguses kiiresti, 5000 elaniku piir oli Rakverel ületatud 1897. aasta rahvaloenduseks ning 10 000 elaniku piir 1934. aasta rahvaloenduseks (joonis 3).

Joonis 3. Rakvere linna elanike arv 1820 (H. v. Bienenstammi järgi) ning 1881., 1897, 1922 ja 1934. aasta rahvaloenduste järgi (Kant 1933).

Rakvere oli tähtis Virumaa maakonnalinnana ning suurema piirkonna kaubanduskeskusena. Rakvere moodustas koos Tapa linnaga kaksiksüsteemi, kuigi Tapa oli noor ja tõusev linn ning Rakvere väga vana asula. Tapa asus Tallinna välisvööndis, Rakvere aga Tallinna ja Tartu peasüsteemide perifeeriaringide lõikumispunktis (joonis 4). (Kant 1933).


Joonis 4. Eesti keskusasulate süsteemid. Keskusasulate suuruskategooriad: 1. täislinnad; 2. väikelinnad; 3. maislinnad; 4. kääbuslinnad, suuralevid; 5. väikealevid. Keskasulate vanikud: I. täislinnade piirdevanikud; II./III. abitsentraalide välis- resp. vahevanikud; IV. abitsentraalide sisevanikud. Keskasulate raudteekorraldus: V. väljakujunenuimad raudteejaamaasulad. (Kant 1933).

Rakvere abikeskuste vööndisse kuulus Rakverest 19 km kaugusel raudteega ühendatud Kunda suuralev, kus oli 1863 elanikku. Kunda oli puhtalt tööstusasula, kuid ka sadam Rakvere jaoks. Lisaks Kundale oli ka hulk väiksemaid abikeskusi. Osa neist olid tekkinud linna varustamiseks (Haljala, Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Simuna, Väike-Maarja, Ambla) ning osa liikumise tõttu (Kadrina, Lehtse, Tamsalu, Kiltsi, Rakke). (Kant 1939).

Rakvere tagamaa ulatus 1922. aastal ida poolt Kohtla-Järve linnani, seega peaaegu poole praeguse Ida-Virumaani, läänes oli aga Rakvere linna mõjuala suhteliselt linna lähedal, ei ulatunud maakonna piirinigi (joonis 4) (Kant 1939).


Joonis 5. Rakvere tagamaa 1922. aastal (Kant 1939 põhjal).

1.2. Rakvere linnaregioon 1940 kuni 2000

Rakvere linna elanike arv kasvas pidevalt kuni 1990. aastateni, maksimaalne elanike arv oli 1989. aasta rahvaloendusel (19 822 inimest) (joonis 6). 2000. aasta rahvaloendusel oli Rakvere elanike arv langenud 17 097-ni. Rakvere elanike arvu langust on kindlasti mõjutanud kogu Eesti rahvaarvu vähenemine pärast 1990-ndaid aastaid. Võrreldes Rakvere elanike arvu vähenemist kogu Eestiga, võib öelda, et Rakvere on kaotanud inimesi ka Eesti sisese rände tõttu. Rakvere 2000. aasta elanike arv on vähem kui 1970. aasta rahvaloenduse ajal, samal ajal on Eesti keskmiselt 1970-nda aasta piir saavutatud 2004. aasta paiku.


Joonis 6. Rakvere linna elanike arv 1959. kuni 2000. aasta rahvaloendustel (Eesti Statistikaameti andmetel).

Maapiirkondasid vaadeldes on elanike arv kasvanud 1986. aastal võrreldes 1959. aastaga viies Rakvere rajooni külanõukogus ning langenud kaheksas (ühes külanõukogus käsitletud perioodi lõpu aastate andmed puuduvad) (tabel 1). Kõige rohkem on elanike arv kasvanud Kadrina (1613 inimest) ja Vinni (1286 inimest) külanõukogus ning langenud Laekvere (1729) külanõukogus. Üle 1000 inimese on vähemaks jäänud ka Kaarli, Rakke, Vihula ja Viru-Nigula külanõukogus.

Tabel 1. Rakvere rajooni külanõukogude elanike arv 1959–1986 (Vallner 1987).

Külanõukogu 1959 1970 1974 1980 1984 1985 1986 Muutus

1959–1986 Haljala 2488 2614 2618 2693 2780 2807 2897 +409 Kaarli * 5074 5465 5177 5493 5363 3780 3795 -1279 Kadrina * 4978 4781 4474 4471 4749 6485 6591 +1613 Laekvere 3902 2700 2447 2041 2137 2143 2173 -1729 Rakke 3608 3044 2711 2492 2469 2449 2376 -1232 Rakvere * 3047 3359 3274 3640 2985 2481 2449 -598 Rägavere 1851 1484 1285 1161 1085 1098 1080 -771

Saksi 2186 1844 1814 1657 1699 Andmed puuduvad

Andmed puuduvad

Simuna 1615 1418 1263 1180 1087 1093 1082 -533 Tamsalu * 2650 2450 2951 2656 2492 2739 2732 +82 Vihula 2746 2048 1855 1691 1558 1475 1453 -1293 Vinni * 4586 4613 4114 3932 3960 5264 5872 +1286 Viru-Nigula 2492 2009 1786 1590 1469 1454 1381 -1111 Väike-Maarja 4903 4786 4986 4577 4975 5830 5226 +323

Kokku 45326 42615 40655 39274 38408 39089 39101 -6225 * Toimunud administratiivsed ümberkorraldused


Elanike arvu muutus külanõukogudes 1959 kuni 1986 on aastate lõikes esitatud järgneval joonisel (joonis 7).

Joonis 7. Rakvere rajooni külanõukogude elanike arv 1959–1986. (Kaarli, Kadrina, Rakvere, Tamsalu ja Vinni külanõukogude piirides on toimunud administratiivsed ümberkorraldused) (Vallner 1987 põhjal).

Rakvere oli nõukogude perioodil kogu maakonda ühendav tõmbekeskus (joonis 8). Rakverre käis 1983. aastal mujalt maakonnast tööle ligikaudu 1000 inimest, Rakverest mujale maakonda aga 1400 inimest. Seega oli nõukogude ajal maakonna ja Rakvere vaheline pendelrände saldo Rakvere seisukohalt negatiivne. (Tammaru 2001).


Joonis 8. Valdadest Rakvere linna tööl käivate inimeste arv 1983. aastal (Tammaru 2001 põhjal).

1.3. Rakvere linnaregioon 2000. aasta rahvaloenduse järgi

Rakvere linna mõjuala ei ole 2000. aasta rahvaloenduse järgi oluliselt laienenud, sest Rakvere oli juba enne Eesti taasiseseisvumist maakonda ühendav tõmbekeskus (joonis 8). Samas on oluliselt suurenenud pendelrände intensiivsus Rakverre (joonis 9). Rakveres töötab kokku 3200 ehk ligikaudu 15% mujal maakonnas elavatest töötajatest. See arv on kolm korda suurem kui nõukogude ajal. (Tammaru 2001).

Rakveres töötab üle 10% enamiku Lääne-Viru maakonna valdade elanikest, väljaarvatud kõige lõuna- ja põhjapoolsemad vallad. 2000. aasta rahvaloenduse järgi käib üle 10% valla töötavatest inimestest Rakvere linna tööle Rakvere (43%), Sõmeru (38%), Kadrina (30%), Vinni (24), Tamsalu (16%), Laekvere (14%), Haljala (13%) ja Rägavere (12%) vallast. (Tammaru 2001).


Joonis 9. Valdadest Rakverre töö käivate inimeste arv 2000. aastal (Tammaru 2001 põhjal).

Rakverest käib teistesse Lääne-Viru maakonna omavalitsustesse tööle 1300 inimest. See arv on võrreldes 1983. aastaga mõnevõrra vähenenud, siis töötas mujal maakonnas 1400 Rakvere elanikku. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on maakonna ja Rakvere vaheline pendelrände saldo Rakvere seisukohalt 2000. aastal positiivne, erinevalt nõukogude perioodist. (Tammaru 2001).

Rakverest käiakse kõige rohkem tööle Sõmeru valda, kus paikneb Rakvere Lihakombinaat ja mitmed teised olulised ettevõtted.

Peamisteks tööalase pendelrände tõmbekeskusteks on Lääne-Viru maakonnas lisaks Rakverele veel Tapa ja Kunda linnad ning Väike-Maarja ja Sõmeru vallad. (Tammaru 2001).

Tallinnas töötab 2000. aasta rahvaloenduse järgi üle 800 Lääne-Viru maakonna elaniku. Kõige rohkem inimesi käib Lääne-Viru maakonna omavalitsustest Tallinnasse tööle Haljala, Kadrina ja Vinni vallast. (Tammaru 2001).


2. Andmed ja metoodika

2.1. Passiivne mobiilpositsioneerimine

Rakvere linnaregiooni ulatuse ja seoste teiste piirkondadega selgitamiseks on käesolevas uuringus kasutatud passiivse mobiilpositsioneerimise meetodil saadud andmeid. Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed on kogunud Positium LBS koostöös Eesti suurima mobiilsideoperaatoriga EMT. EMT turuosakaal mobiilsideteenuste valdkonnas on hinnanguliselt ligikaudu 50% (Sideamet 2006), mis tähendab, et uuringusse on kaasatud ligikaudu pooled piirkonnas viibinutest.

Uuringus kasutatud andmebaas koosneb anonüümsetest EMT võrgus sooritatud kõnetoimingute asukohtadest mobiilimasti teeninduspiirkonna täpsusega. Andmebaasis on fikseeritud iga kõnetoimingu aeg ning mobiilimast, kus kõnetoiming on sooritatud, rändlusteenuse kasutajate puhul ka telefoni registreerimise riik. Igale kõnetoimingu sooritajale (EMT võrgu tarbijale) on omistatud juhuslik ja anonüümsust tagav identifikaator, mida ei saa seostada ühegi konkreetse isiku ega telefoninumbriga. Passiivse mobiilpositsioneerimise meetodil saadud andmete kogumine, hoidmine ja töötlemine on kooskõlas Euroopa Liidus kehtivate isikuandmete kaitse nõuetega (DIRECTIVE 2002/58/EC) ja kooskõlastatud Eesti Andmekaitse Inspektsiooniga. Nimetatud anonüümne andmebaas on statistiline üldistus ja ei võimalda üksikisikute käitumist jälgida ning neid identifitseerida.

Uuringus analüüsitakse peaaegu kahe aastast perioodi, november 2006 kuni september 2008. Selle aja jooksul on andmebaasi salvestatud passiivse mobiilpositsioneerimise andmed kokku ligikaudu 1,5 miljardi kõnetoimingu kohta.

Rakvere linna katab kuue EMT mobiilsidemasti teeninduspiirkond (joonis 10). Mastide teeninduspiirkonnad ei ole geograafiliselt rangelt fikseeritud, optimaalne leviala paikneb masti lähipiirkonnas.


Joonis 10. Mobiilsidemastide ja nende teeninduspiirkondade (Voronoi polügoonid) paiknemine Rakvere linnas ja selle lähiümbruses.

Ankurpunktid Käesolevas uuringus on kasutatud inimeste igapäevaste tegevuste iseloomustamiseks ankurpunkte. Selleks on Positium LBS (E. Saluveer, O. Järv, M. Tiru) koostöös TÜ geograafia osakonnaga välja arendanud spetsiaalse ankurpunktide määramise mudeli. Ankurpunktid on olulised kohad inimeste igapäevases tegevusruumis, mida külastatakse regulaarselt ja mille vahel toimub liikumine. Ankurpunkte võib määrata lähtuvalt ajast või ruumilisest paiknemisest. Käesolevas uuringus on ankurpunktide määramisel lähtutud ruumilisest aspektist ning erinevat tüüpi ankurpunktide eristamiseks on kasutatud ajadimensiooni. Kõik ankurpunktid on leitud igale inimesele iga kuu kohta eraldi.

Käesolevas uuringus on loetud ankurpunktideks kohad (mobiilsidemastide teenindus-piirkonnad), kus inimene on sama mobiilsidemasti teeninduspiirkonnas teinud kõne-toimingu ühe kuu vähemalt kahel erineval päeval. Kohti, kus kõnetoiminguid on sooritatud ühel kuul ainult ühel päeval, on loetud juhuslikeks kohtadeks ning neid ankurpunktidega tehtavates analüüsides kasutatud ei ole. Kuude keskmiselt on juhuslikes punktides tehtud kõnetoiminguid ligikaudu 6,8 miljonit ehk 10% kuu keskmisest kõnetoimingute arvust.

Igale ankurpunktile on leitud iga inimese kohta eraldi ankurpunktis tehtud kõnetoimingute arv ning sagedus, st mitmel erineval päeval on ankurpunktis kõnetoiminguid sooritatud. Ankurpunktid on järjestatud esmalt päevade arvu järgi ning ühesuguse päevade arvu korral kõnetoimingute arvu järgi. Andmebaasist on välja jäetud liiga väikse ning liiga suure kõnetoimingute arvuga inimesed. Liiga väikse


kõnetoimingute arvuga inimesteks on loetud need, kes oma kõige sagedamini külastatud ankurpunktis on sooritanud kõnetoiminguid ühe kuu jooksul vähem kui seitsmel erineval päeval. Liiga väikse kõnetoimingute arvu korral ei ole võimalik inimeste liikumist ning tegelikke tegevusruumide ulatust tuvastada. Liiga suure kõnetoimingute hulgaga inimesteks on loetud need, kes kahes kõige enama külastatud päevade arvuga ankurpunktis on kokku sooritanud ühe kuu jooksul üle 500 kõnetoimingu. Liiga suur kõnetoimingute arv ühes ankurpunktis viitab mingile spetsiifilisele töökohale (takso dispetšerite keskus) või automatiseeritud objektile.

Ankurpunktide puhul on eristatud igapäevased ankurpunktid, milleks on elukoha ning tööaja ankurpunktid, ülejäänuid nimetatakse sekundaarseteks ankurpunktideks. Tööaja ankurpunktid iseloomustavad töökohta, kooli või mõne muu päevasel ajal regulaarselt kasutatavat kohta, kus ollakse 8:00 kuni 17:00. Elukoha ankurpunktid on kohad, kus on kõnetoiminguid tehtud ajavahemikul 17:00 kuni 08:00. Igapäevasteks ankurpunktideks loetakse iga inimese 2 kõige sagedamini külastatavat ankurpunkti, ülejäänud on sekundaarsed ankurpunktid. Lisaks kellaajale kasutatakse elukoha ja tööaja ankurpunkti eristamiseks standardhälbel põhinevat filtrit ning spetsiaalset metoodikat juhusliku mastide vahel „viskamise” eemaldamiseks. Positium LBS koostöös EMT-ga seda algoritmi ei avalikusta. Võrdlused Rahvastikuregistri ning küsitlusuuringute andmetega on näidanud, et ankurpunktide hindamise metoodika on pädev, et eristada igale inimesele omased elukoha (öised) ja tööaja (päevased) asukohad ning mitme ankurpunti puhul nende hulgast statistilise mudeliga õiged välja valida. Samuti on olemas mudel ankurpunktide eristamiseks juhtudel kui elukoha ja tööaja ankurpunkt asuvad samas mobiilsidemastis.

Käesolevas uuringus on ankurpunktide arvu üldistamiseks koostatud penetratsioonimudelis, mis üldistab Positiumi andmed (EMT) kogu Eesti elanikkonnale kasutatud Lääne-Virumaa koefitsienti. TÜ geograafia osakonna tellimusel 2008. aastal Emori poolt teostatud mobiilikasutuse uuringu alusel võib öelda, et linnades ja maal ning erinevates maakondades on erinevate mobiilioperaatorite turuosa erinev ja ka telefonikasutajate hulk. Seetõttu on käesolevas töös kasutatud Lääne-Virumaa koefitsienti, kuna Rakverega seotud inimesed on oma elu, töö ja vaba ajaga kõige rohkem selle maakonnaga seotud.

Siseturistid

Siseturistideks on nimetatud kõiki EMT kliente, kelle elukoha või tööaja ankurpunkt ei paikne ürituse toimumise kuul Rakvere linna teenindavate mobiilimastide (joonis 10) piirkonnas, aga inimene on ürituse toimumise päeval (või päevadel) teinud Rakvere mastide teeninduspiirkonnas kõnetoimingu.

Eesti klientide puhul on kõnetoiminguks ainult väljuvad kõned (väljuvad kõned, lühisõnumid, andmeside). EMT võrgus kõnetoimingu teinud inimeste arvust siseturistide arvu saamiseks on kasutatud maakondade keskmist koefitsienti, mis on leitud vastavalt elukoha ankurpunktidele Emori poolt teostatud mobiilikasutuse uuringu põhjal.


Välisturistid Välisturistidena on käsitletud kõiki inimesi, kes on kasutanud EMT võrgu rändlusteenust ning teinud uuritud ürituse päeval Rakvere linna mobiilsidemastide teeninduspiirkonnas (joonis 10) kõnetoimingu. Rändlusteenuse kasutajate puhul on kõnetoiminguks igasugune aktiivne mobiiltelefoni kasutamine: sissetulevad või väljuvad kõned, lühisõnumid ja andmeside. Rändlusteenuse kasutajate puhul registreeritakse lisaks kõnetoimingu kellaajale, asukohale mobiilimasti leviala täpsusega ja anonüümsele ID-le ka telefonide registreerimise riiki, mida nimetatakse käesolevas töös turisti „päritolumaaks”.

EMT mobiilivõrgus kõnetoimingu teinud rändlusteenuse kasutajaid ei saa võrdsustada välisturistidega ning vastavad kõnetoimingute asukohad ei väljenda turistide üldarvu selles kohas. Kõikidel külastajatel ei ole telefone ning erinevate turistide kõnetoimingute tegemise aktiivsus on erinev. Lisaks jaotub mobiilivõrgu kasutamine Eestis kolme operaatori vahel ebaühtlaselt. Seda nii inimeste võrguvaliku eelistustest kui Eesti operaatorite levialade erisustest tulenevalt. Samas välisturistide üldised jaotused ning väliskülastajate arvu suurenemisi ja vähenemisi on võimalik selle meetodiga tuvastada. Positiumi hinnangul on andmebaasis esindatud 50–55% Eestit külastanud välisturistidest.

2.2. 2000. aasta rahvaloendus

Elanike ja eluruumide iseloomustamiseks on kasutatud 2000. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmeid (Statistikaamet 2007). Ruumilisi seoseid on iseloomustatud Statistikaameti poolt koostatud ruutandmebaasi abil. Andmebaas sisaldab kõiki 2000. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmeid 1x1 km ruutude kaupa. Kui mõnes ruudus oli teatud tunnusega elanike või eluruumide hulk alla kolme (st 1 või 2), asendati see andmebaasis koodiga 999999. Käesolevas analüüsis on nende ruutude puhul kasutatud väärtust 1,5.

Eluruumide ja elanike iseloomustamisel on Rakvere linna näitajaid võrreldud Lääne-Viru maakonna, Viljandi linna (millega Rakvere linn ennast tihti võrdleb) ja kogu Eesti näitajatega.


3. Rakvere linnaregiooni ulatus

Linnaregiooni ulatuse määramisel on võetud aluseks inimeste osatähtsus, kes käivad igapäevaselt tööajal Rakveres, kõigist vastava omavalitsuse elanikest. Linnaregiooni hulka on arvestatud omavalitsused, kus igapäevaselt Rakvere linna käivate inimeste osatähtsus on üle 15%. Sarnast meetodit on kasutatud ka varasemates linnaregioone käsitlevates uuringutes (Ahas ja Silm 2006). Erinevuseks on see, et varasemalt on linnaregiooni kuuluvad omavalitsused määratud tööealiste pendelrändajate põhjal, käesolevas töös on arvestatud aga kõiki inimesi, kuna passiivse mobiilpositsioneerimise andmebaasi põhjal ei ole hetkel võimalik inimeste vanust määrata ning pendelrändajate hulka võib tegelikult arvestada ka kooliõpilasi, kes ei käi Rakveres tööl vaid koolis ning sellega samuti tõstavad inimeste hulka, kes Rakvere ja tagamaa vahel liiguvad.

Rakvere linnaregiooni mõjuala hõlmab peaaegu kogu Lääne-Viru maakonna, välja arvatud Tapa ja Rakke valla (joonis 11), kus Rakvere linna pendeldajate osatähtsus on vastavalt 9,6% ja 8,3%. Lisaks kuulub Rakvere linnaregiooni Ida-Viru maakonnast Sonda vald.

Üle 50% on igapäevaselt Rakvere linna pendeldajate osatähtsus kolmes Rakverele kõige lähemal paiknevas omavalitsuses: Rakvere vallas (63,3%), Sõmeru vallas (60,3%) ja Vinni vallas (55,3%).

Joonis 11. Igapäevaselt Rakveres käivate inimeste osatähtsus kõigist vastava omavalitsuse elanikest (passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).


4. Rakverega seotud pendelränne

4.1. Igapäevane pendelränne Rakvere linna

Kõige rohkem inimesi käib igapäevaselt Rakvere linna tööle Rakvere lähiümbruse omavalitsustest. Üle 1000 inimese käib tööajal igapäevaselt Rakveres Vinni, Sõmeru ja Kadrina vallast (tabel 2, joonis 12). Lisaks Lääne-Viru maakonna omavalitsustele käib üle 100 inimese igapäevaselt Rakveres ka Tallinna ja Tartu linnast.

Tabel 2. Omavalitsused, kust käib Rakvere linna igapäevaselt üle 100 inimese (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Rakvere linna igapäevaselt käivad inimesed Omavalitsus Arv Osatähtsus

Vinni vald 2130 20,2 Sõmeru vald 1804 17,1 Kadrina vald 1094 10,4 Haljala vald 605 5,7 Kunda linn 455 4,3 Tamsalu vald 451 4,3 Vihula vald 440 4,2 Tallinna linn 424 4,0 Rakvere vald 404 3,8 Väike-Maarja vald 377 3,6 Tapa vald 345 3,3 Rägavere vald 270 2,6 Laekvere vald 201 1,9 Viru-Nigula vald 180 1,7 Tartu linn 106 1,0


Joonis 12. Omavalitsused, kust käib Rakvere linna igapäevaselt 10 või rohkem inimest (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Vaadates täpsemalt Lääne-Viru maakonda, tulevad selgelt esile Vinni, Sõmeru ja Kadrina piirkonnad, kust käib Rakvere linna igapäevaselt üle 500 inimese (joonis 13). Üle 100 inimese käib Rakvere linna enamusest Lääne-Viru maakonna mobiilsidemastide teeninduspiirkondadest, välja arvatud kõige põhja- ja lõunapoolsemad.


Joonis 13. Rakvere tagamaa mobiilsidemastide teeninduspiirkonnad, kust käib Rakvere linna igapäevaselt 10 või rohkem inimest (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Igapäevaselt tööajal Rakvere linna mujalt käivate inimeste hulk varieerub mõningal määral uurimisperioodi kuude lõikes (joonis 14), minimaalse kuu (9532 inimest, jaanuar 2008) ja maksimaalse kuu (12 303 inimest, juuni 2007) inimeste hulga vahe on 2770 inimest ehk 26% perioodi keskmisest inimeste arvust. Mõningal määral on märgatav inimeste hulga suurenemine suvekuudel ning vähenemine talvekuudel, samas tuleb see esile vaid sama aasta suve ja talve võrreldes, sest uurimisperioodi teisel aastal on kõigil kuudel käinud Rakveres vähem inimesi kui eelneva aasta vastaval kuul. Uurimisperioodi teisel aastal on kõige suurem langus toimunud suvekuudel, 2008. aastal on aprillis kuni juulis ja septembris igapäevaselt tööajal Rakveres käivate inimeste hulk üle 1000 inimese vähem kui 2007. aasta vastavatel kuudel.


Joonis 14. Rakvere linna igapäevaselt külastavate, aga mujal elavate inimeste arvu varieeruvus uurimisperioodi kuude lõikes (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

4.2. Igapäevane pendelränne Rakvere linnast välja

Igapäevaselt käib Rakverest tööle kõige rohkem inimesi samuti Rakvere lähivaldadesse, kuid inimeste hulgad on tunduvalt väiksemad kui vastassuunalisel liikumisel. Üle 1000 inimese käib Rakverest igapäevaselt tööajal Sõmeru ja Vinni valda (tabel 3, joonis 15). Kolmandal kohal, kus rakverelased tööl käivad, on Tallinna linn, kuhu käis uurimisperioodi kuude keskmiselt 667 inimest. Omavalitsuste hulka, kuhu käib Rakverest igapäevaselt üle 100 inimese, mahub lisaks eelnevalt mainitutele ja Lääne-Viru maakonna omavalitsustele ka Tartu linn.


Tabel 3. Omavalitsused, kuhu käib Rakvere linnast igapäevaselt üle 100 inimese (Passiivse mobii ise andmed, www.positi

verest vä davad in

lpositsioneerim um.ee).

Rak lja pendel imesed Omavalitsus Arv Osatähtsus

Sõmeru vald 1353 19,2 Vinni vald 1 1092 5,5 Tallinna linn 667 9,5 Kadrina vald 561 8,0 Rakvere vald 474 6,7 Haljala vald 384 5,5 Kunda linn 333 4,7 Vihula vald 251 3,6 Tamsalu vald 208 3,0 Tapa vald 184 2,6 Väike-Maarja vald 158 2,2 Rägavere vald 115 1,6 Tartu linn 110 1,6

Joonis 15. Omavalitsused, kuhu käib Rakvere linnast igapäevaselt 10 või rohkem inimest (Passiivse

obiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee). m


Lääne-Viru maakonna siseselt mobiilsidemastide teeninduspiirkonna täpsusega vaadates käib Rakverest kõige rohkem inimesi Vinni ja Sõmeru kanti (üle 500 inimese) (joonis 16). Nii nagu igapäevaselt Rakvere linna käivate inimeste puhulgi, on Rakverest mujale

öl käivate inimeste hulk väiksem Lääne-Viru maakonna põhja- ja lõunapoolsemates sades, kus see jääb mõne mobiilsidemasti teeninduspiirkonnas isegi alla 50 inimese.

töo

Joonis 16. Rakvere lähiümbruse mobiilsidemastide teeninduspiirkonnad, kuhu käib igapäevaselt Rakvere

inevuse põhjuseks on ärmused, st miinimumi ja maksimumi suur erinevus. Selget sesoonset rütmi Rakverest

väljas tööl käivate inimeste puhul ei saa aga välja tuua (joonis 17).

linnast 10 või rohkem inimest (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Uurimisperioodi kuude vaheline erinevus Rakvere linnast välja tööl käivate inimeste arvus on 2113 inimest ehk 30% aasta keskmisest, väikseim inimeste hulk on olnud juulis 2008 (6274 inimest) ja suurim aprillis 2007 (8387 inimest). Suure erä


Joonis 17. Rakvere linnas elavate, aga igapäevaselt mujal käivate inimeste arv uurimisperioodi kuude lõikes (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).


5. Lääne-Viru maakonna seosed teiste maakondadega

Vaadeldes kogu Lääne-Viru maakonna seotust igapäevase pendelrände seisukohalt teiste maakondadega, tuleb selgelt välja, et tihedamalt ollakse seotud, nii Lääne-Viru maakonnas elavate ja mujal maakonnas töötavate kui vastupidi Lääne-Viru maakonnas töötavate ja mujal elavate inimeste osas, naabermaakondadega.

Kõige rohkem käib igapäevaselt Lääne-Viru maakonda tööajal inimesi Harju maakonnast, 2835 inimest ehk 41,8% kõigist Lääne-Viru maakonda mujalt tööajal tulevatest inimestest. Teisel kohal on ligikaudu poole väiksema inimeste arvuga Ida-Viru maakond (1410 inimest). Ligikaudu 1000 inimest käib igapäevaselt Lääne-Viru maakonnas ka Järva maakonnast (tabel 4, joonis 18).

Tabel 4. Lääne-Viru maakonda igapäevaselt teistest maakondadest käivate inimeste arv (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Lääne-Viru maakonda pendeldavad inimesed Lähtekoha maakond Arv Osatähtsus Harju maakond 2835 41,8 Ida-Viru maakond 1410 20,8 Järva maakond 995 14,7 Tartu maakond 468 6,9 Jõgeva maakond 339 5,0 Pärnu maakond 191 2,8 Viljandi maakond 105 1,5 Rapla maakond 95 1,4 Põlva maakond 71 1,0 Lääne maakond 69 1,0 Saare maakond 64 0,9 Võru maakond 61 0,9 Valga maakond 55 0,8 Hiiu maakond 19 0,3

Kokku 6776 100,0


Joonis 18. Lääne-Viru maakonda igapäevaselt teistest maakondadest käivate inimeste arv (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Uurimisperioodi kuude lõikes pendelrännet Lääne-Viru maakonda vaadates tuleb selgelt välja sesoonne rütm, suvel on igapäevaselt Lääne-Viru maakonda teistest maakondadest tulevaid inimesi tunduvalt rohkem kui talvel (joonis 19). Minimaalse inimeste arvuga kuu veebruari (2007) ja maksimaalse kuu juuli (2007) inimeste hulga vahe on 4635 inimest ehk 68% keskmisest inimeste arvust. Enamusel uurimisperioodi kuudel on teise aasta inimeste hulk olnud väiksem kui esimese aasta vastava kuu näitaja, erandiks on veebruar ja august, kus on madalamad näitajad olnud esimesel aastal. Üle 1000 inimese on teisel aastal olnud pendelrändajaid vähem novembris, märtsis ja aprillis.


Joonis 19. Lääne-Viru maakonda igapäevaselt teistest maakondadest käivate inimeste arv uurimisperioodi kuude lõikes (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Lääne-Viru maakonna elanikest, kes käivad igapäevaselt mujal maakonnas tööl, käib üle 50% Harjumaal (4351 inimest). Üle 1000 inimese käib ka Ida-Viru maakonda (1267 inimest) ning veidi alla 1000 Järva maakonda (912 inimest) (tabel 5, joonis 20).

Tabel 5. Lääne-Viru maakonnast igapäevaselt teistesse maakondadesse käivate inimeste arv (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Lääne-Viru maakonnast välja pendeldavad inimesed Sihtkoha maakond Arv Osatähtsus

Harju maakond 4351 53,8 Ida-Viru maakond 1267 15,7 Järva maakond 912 11,3 Tartu maakond 551 6,8 Jõgeva maakond 314 3,9 Pärnu maakond 177 2,2 Viljandi maakond 113 1,4 Rapla maakond 83 1,0 Saare maakond 66 0,8 Lääne maakond 66 0,8 Võru maakond 61 0,8 Valga maakond 52 0,6 Põlva maakond 52 0,6 Hiiu maakond 17 0,2

Kokku 8083 100


Joonis 20. Lääne-Viru maakonnast igapäevaselt teistesse maakondadesse käivate inimeste arv (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Kuude lõikes tuleb esile sarnane sesoonsus nagu vastupidise liikumise puhulgi, suvekuudel on Lääne-Viru maakonnast teistesse maakondadesse pendelrändajate hulk suurem kui talvel (joonis 21). Minimaalse kuu (veebruar 2008) ja maksimaalse kuu (juuli 2007) inimeste hulga vahe on arvuliselt suurem kui Lääne-Viru maakonda pendeldajatel, 4856 inimest, kuid aasta keskmisega protsentuaalselt võrreldes on see väiksem, 60% aasta keskmisest Lääne-Viru maakonnast igapäevaselt välja pendeldavate inimeste arvust. Kõigil kuudel on Lääne-Viru maakonnast mujal maakonnas tööl käivate inimeste arv olnud esimesel aastal suurem kui teisel.


Joonis 21. Lääne-Viru maakonnast igapäevaselt teistesse maakondadesse käivate inimeste arv uurimisperioodi kuude lõikes (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).


6. Lääne-Viru maakonna omavalitsuste ja Tallinna vaheline pendelränne

Lääne-Viru maakonnast käib igapäevaselt Tallinnas 3080 inimest. Kõige rohkem inimesi käib Tallinnas Rakvere linnast, 667 inimest ehk 21,7% kõigist Lääne-Viru maakonna omavalitsustest Tallinnas käivatest inimestest. Üle 100 inimese käib Tallinnas veel Tapa, Vihula, Kadrina, Tamsalu, Väike-Maarja ja Vinni vallast ning Kunda linnast (tabel 6, joonis 22).

Tabel 6. Lääne-Viru maakonna omavalitsustest igapäevaselt Tallinna linna käivate inimeste arv (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Tallinna linna pendeldajad Omavalitsus Arv Osatähtsus

Rakvere linn 667 21,7 Tapa vald 492 16,0 Vihula vald 486 15,8 Kadrina vald 302 9,8 Tamsalu vald 284 9,2 Väike-Maarja vald 160 5,2 Vinni vald 140 4,5 Kunda linn 122 4,0 Sõmeru vald 99 3,2 Haljala vald 89 2,9 Rakke vald 81 2,6 Laekvere vald 63 2,0 Viru-Nigula vald 45 1,5 Rägavere vald 35 1,1 Rakvere vald 17 0,5

Kokku 3080 100,0


Joonis 22. Lääne-Viru maakonna omavalitsustest igapäevaselt Tallinna linna käivate inimeste arv (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Lääne-Viru maakonna omavalitsustest Tallinnas igapäevaselt käivate inimeste hulk on selgelt sesoonse rütmiga, suvel on igapäevaselt Tallinnas käivaid inimesi tunduvalt rohkem kui talvel (joonis 23). Minimaalse ja maksimaalse inimeste hulgaga kuu erinevus on väga suur, 2303 inimest ehk 75% perioodi keskmisest. Kõige vähem on olnud Lääne-Viru maakonna omavalitsustest Tallinnasse igapäevaselt käivaid inimesi veebruaris 2007 (2006 inimest) ja kõige rohkem juunis 2007 (4310 inimest). Enamusel kuudel on esimesel aastal olnud inimeste hulk suurem kui teisel aastal, inimeste arv on kasvanud vaid detsembris ja veebruaris. Eriti palju on Lääne-Viru maakonna omavalitsustest igapäevaselt Tallinnasse käinud inimesi 2007. aasta märtsis ja aprillis, selle põhjust ei ole aga käesoleva uuringu põhjal võimalik öelda.


Joonis 23. Lääne-Viru maakonna omavalitsustest igapäevaselt Tallinna linna käivate inimeste arv uurimisperioodi kuude lõikes (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Erinevalt kogu Lääne-Viru maakonna omavalitsustest ei tule Rakvere linnast Tallinnasse käivate inimeste hulgas välja sellist selget sesoonset mustrit, pigem on Tallinnas igapäevaselt käivate inimeste hulk vastupidiselt Lääne-Viru maakonna keskmisele suurem talvekuudel ja väiksem suvel (joonis 24). Kõige rohkem on vaadeldud perioodil inimesi igapäevaselt Rakverest Tallinnasse käinud detsembris 2007 (802 inimest) ning kõige vähem juulis 2008 (488 inimest). Minimaalse ja maksimaalse inimeste hulgaga kuu erinevus on 315 inimest ehk 47% aasta keskmisest Tallinnas tööajal käivate inimeste arvust.


Joonis 24. Rakvere linnast igapäevaselt Tallinna linna käivate inimeste arv uurimisperioodi kuude lõikes (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Tallinnast Lääne-Viru maakonda käib igapäevaselt uurimisperioodi keskmiselt 1873 inimest, mis on 1207 inimest vähem, kui liigub vastupidises suunas. Kõige rohkem inimesi käib Tallinnast igapäevaselt Rakvere linna (424 inimest) ning Vihula valda (310 inimest), millele järgnevad üle 100 inimesega veel Tapa, Tamsalu, Kadrina ja Väike-Maarja vallad (tabel 7, joonis 25).


Tabel 7. Tallinna linnast igapäevaselt Lääne-Viru maakonna omavalitsustesse käivate inimeste arv (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Tallinna linnast Lääne-Viru maakonda pendeldajad Omavalitsus Arv Osatähtsus

Rakvere linn 424 22,6 Vihula vald 310 16,6 Tapa vald 268 14,3 Tamsalu vald 197 10,5 Kadrina vald 155 8,3 Võike-Maarja vald 109 5,8 Vinni vald 86 4,6 Kunda linn 86 4,6 Sõmeru vald 54 2,9 Rakke vald 48 2,5 Haljala vald 45 2,4 Laekvere vald 29 1,6 Rägavere vald 27 1,5 Viru-Nigula vald 23 1,2 Rakvere vald 11 0,6

Kokku 1873 100

Joonis 25. Tallinna linnast igapäevaselt Lääne-Viru maakonna omavalitsustesse käivate inimeste arv (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).


Uurimisperioodi kuude lõikes vaadates tuleb Tallinnast igapäevaselt Lääne-Viru maakonna omavalitsustesse käivate inimeste puhul esile samasugune sesoonne rütm nagu Lääne-Viru maakonnast Tallinnasse käijate puhulgi: suveperioodil on igapäevaselt pendeldavaid inimesi rohkem kui talvel (joonis 26). Vaadeldava perioodi minimaalse kuu (jaanuar 2008 – 1162 inimest) ja maksimaalse kuu (juuli 2007 – 2992 inimest) inimeste arvu erinevus on väga suur, 1830 inimest ehk 98% keskmisest Tallinnast Lääne-Viru maakonda igapäevaselt käivate inimeste arvust.

Joonis 26. Tallinna linnast igapäevaselt Lääne-Viru maakonna omavalitsustesse käivate inimeste arv uurimisperioodi kuude lõikes (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Tallinnast igapäevaselt Rakverre käivate inimeste hulk on uurimisperioodi kuude lõikes suhteliselt ühtlane, esile tulevad üksikud suurema inimeste arvuga kuud (detsember 2007, detsember 2008 ning veebruar ja märts 2008), selget sesoonset rütmi aga ei esine (joonis 27).


Joonis 27. Tallinna linnast igapäevaselt Rakvere linna käivate inimeste arv uurimisperioodi kuude lõikes (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).


7. Rakvere ja Järva maakonna omavalitsuste vaheline pendelränne

Rakvere linnast käib igapäevaselt Järva maakonna omavalitsustesse 70 inimest, mis on ligikaudu 10 korda vähem kui käib Rakverest Tallinnasse. Kõige rohkem inimesi käis uurimisperioodi keskmiselt Rakverest igapäevaselt Paide linna (16 inimest) ja Ambla valda (15 inimest). Üle 10 inimese käib Rakverest igapäevaselt ka Türi ja Koeru valda (tabel 8, joonis 28). Ühtegi inimest ei käi Rakvere linnast igapäevaselt Järva maakonnas Väätsa, Kareda ja Albu valda.

Tabel 8. Rakvere linnast igapäevaselt Järva maakonna omavalitsustesse käivate inimeste arv (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Rakvere linnast Järva maakonda pendeldajad Omavalitsus Arv Osatähtsus

Paide linn 16 23,4 Ambla vald 15 21,3 Türi vald 11 15,5 Koeru vald 11 15,5 Järva-Jaani vald 8 12,0 Imavere vald 3 3,9 Roosna-Alliku vald 2 3,2 Paide vald 2 3,0 Koigi vald 1 1,5 Väätsa vald 0 0,6 Kareda vald 0 0,0 Albu vald 0 0,0

Kokku 70 100


Joonis 28. Rakvere linnast igapäevaselt Järva maakonna omavalitsustesse käivate inimeste arv (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Rakverest igapäevaselt Järva maakonda käivate inimeste hulga puhul selget sesoonset rütmi ei ole (joonis 29). Kõige vähem inimesi käis igapäevaselt Rakverest Järva maakonna omavalitsustesse märtsis 2007 (48 inimest) ja kõige rohkem juulis 2007 (97 inimest).


Joonis 29. Rakvere linnast igapäevaselt Järva maakonna omavalitsustesse käivate inimeste arv uurimisperioodi kuude lõikes (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Järva maakonna omavalitsustest käib Rakvere linna igapäevaselt ligikaudu poole rohkem inimesi, kui vastupidises suunas, uurimisperioodi kuude keskmiselt on see 130 inimest. Kõige rohkem inimesi käib igapäevaselt Rakvere linna Ambla vallast, 40 inimest ehk 30% kõigist Järva maakonnast igapäevaselt Rakvere linna käivatest inimestest (tabel 9). Üle 10 inimese käib igapäevaselt Rakvere linna ka Paide linnast ning Koeru, Järva-Jaani ja Türi vallast (joonis 30). Ühtegi inimest ei käi igapäevaselt Rakvere linna Väätsa, Koigi, Albu ja Kareda vallast.

Tabel 9. Järva maakonna omavalitsustest igapäevaselt Rakvere linna käivate inimeste arv (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Järva maakonnast Rakvere linna pendeldajad Omavalitsus Arv Osatähtsus

Ambla vald 40 30,4 Paide linn 26 20,0 Koeru vald 15 11,6 Järva-Jaani vald 13 10,3 Türi vald 13 10,1 Roosna-Alliku vald 9 6,8 Paide vald 8 6,0 Imavere vald 5 4,2 Väätsa vald 0 0,3 Koigi vald 0 0,2 Albu vald 0 0,0 Kareda vald 0 0,0

Kokku 130 100


Joonis 30. Järva maakonna omavalitsustest igapäevaselt Rakvere linna käivate inimeste arv (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Järva maakonnast Rakvere linna käivate inimeste puhul pole uurimisperioodi kuude lõikes märgata selget sesoonset rütmi (joonis 31). Kõige vähem on Järva maakonna omavalitsustest igapäevaselt Rakvere linna inimesi käinud mais 2008 (80 inimest) ning kõige rohkem juunis ja juulis 2007 (190 inimest), seega on nii miinimum kui maksimum olnud suveperioodil.


Joonis 31. Järva maakonna omavalitsustest igapäevaselt Rakvere linna käivate inimeste arv uurimisperioodi kuude lõikes (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).


8. Elanike ja eluruumide iseloomustus

8.1. Eluruumide iseloomustus

Rakvere linnas on 7985 eluruumi. Eluruumide hulk on üle 500 eluruumi 1x1 km ruudus ka teistes Lääne-Viru maakonna linnades (Tapa, Kunda, Tamsalu) ning Kadrina alevikus (joonis 32).

Joonis 32. Eluruumide paiknemine Rakvere linnas ja selle lähiümbruses 1x1 km ruutudes (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).

Rakvere linnas domineerivad linnale omaselt paljukorterilistes elamutes paiknevad eluruumid (70%). Ühepereelamutes paiknevaid eluruume on Rakveres 25%, mis on veidi rohkem kui Viljandi linnas (22%) ja veidi vähem kui Eesti keskmiselt (27%). Lääne-Viru maakonna keskmiselt on ühepereelamutes paiknevaid eluruume 39% kõigist eluruumidest (joonis 33).


Joonis 33. Rakvere linna eluruumide jaotus hoone liigi järgi võrreldes kogu Lääne-Viru maakonna, Viljandi linna ja Eesti keskmisega (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).

Rakvere linnas on võrreldes nii Lääne-Viru maakonna, Viljandi linna kui ka Eesti keskmisega rohkem uuemaid eluruume (ehitatud 1991 ja hiljem), vastavalt 7% ja 5% (joonis 34). Väga vanade eluruumide (hoone ehitatud enne 1919. aastat) osatähtsus on Rakveres ligikaudu poole väiksem kui Viljandi linnas, kuid võrdne Eesti keskmisega. Teistest võrreldud piirkondadest on Rakveres suurem osatähtsus 1970-ndatel ehitatud hoonetes paiknevatel eluruumidel.

Joonis 34. Rakvere linna eluruumide jaotus hoone ehitusaja järgi võrreldes kogu Lääne-Viru maakonna, Viljandi linna ja Eesti keskmisega (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).


Selgeid ainult uute eluruumidega, mis on pärast 1991. aastat rajatud (rahvaloenduse järgi 1991–1995, 1996 või hiljem, ehitus pooleli) elamutes, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel välja tuua ei saa. 1x1 km ruudud, kus pärast 1991. aastat rajatud eluruumide osatähtsus on üle 75%, paiknevad Lääne-Viru maakonnas suhteliselt laiali ning mingit selget tendentsi nende paigutuses ei ole. Suure tõenäosusega võib olla suur uute eluruumide osatähtsus tingitud ka sellest, et uued elamud on rajatud vanematest kaugemale ning vastavasse 1x1 km ruutu jääbki ainult mõni uus elamu, mistõttu osatähtsus tuleb väga suur. Rakvere linna 1x1 km ruutudes on pärast 1991. aastat rajatud eluruumide osatähtsus valdavalt alla 25%, vaid üks ruut Rakvere idaosas tuleb esile üle 75% osatähtsusega (joonis 35).

Joonis 35. Pärast 1991. aastat rajatud (rahvaloenduse järgi 1991–1995, 1996 või hiljem, ehitus pooleli) eluruumide osatähtsus 1x1 km ruutudes (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).

Rakvere linnas on kõige rohkem eluruume, mille pindala on 40–59 m² (35%). Sellise pindalaga eluruumide osatähtsus on suurim ka nii Lääne-Viru maakonnas (34%), Viljandi linnas (33%) kui Eesti keskmiselt (37%) (joonis 36). Üle 100 m² pindalaga eluruume on Rakvere linnas 11%, mis on võrdne Viljandi linnaga, kuid jääb veidi alla Lääne-Viru maakonna keskmisele (12%), olles aga suurem Eesti keskmisest (8%).


Joonis 36. Rakvere linna eluruumide jaotus eluruumi pinna järgi võrreldes kogu Lääne-Viru maakonna, Viljandi linna ja Eesti keskmisega (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).

Üle 100 m² pindalaga eluruumide osatähtsus 1x1 km ruudus on suurem Rakverest ning teistest linnadest ja alevikest väljaspool (joonis 37).

Joonis 37. Üle 100 m² pinnaga eluruumide osatähtsus 1x1 km ruutudes (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).


Tubade arvu jaotus on suhteliselt sarnane eluruumide pinna jaotusega, kõige rohkem on pigem väiksemaid eluruume ning see on sarnane ülejäänud võrdluseks olevate piirkondadega (joonis 38). Kõige rohkem on Rakveres kahetoalisi eluruume (36%), millele järgnevad kolmetoalised (26%) ja siis ühetoalised (18). Nelja ja enama tubade arvuga eluruume on Rakveres 21%, mis on peaaegu võrdne Lääne-Viru maakonna keskmisega (22%), kuid on suurem kui Eesti keskmine (17%).

Joonis 38. Rakvere linna eluruumide jaotus tubade arvu järgi võrreldes kogu Lääne-Viru maakonna, Viljandi linna ja Eesti keskmisega (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).

Enamikes Rakvere linna eluruumides on olemas köök (95%), kööginišš on 4% eluruumidest ning 1% köök puudub (tabel 10). Võrreldud piirkondadest on Rakveres kööginiššiga eluruumide osatähtsus suurim. Tabel 10. Rakvere linna eluruumide jaotus vastavalt köögi olemasolule võrreldes kogu Lääne-Viru maakonna, Viljandi linna ja Eesti keskmisega (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).

Asukoht Köögiga Kööginiššiga Köök puudub Kokku Rakvere linn 95 4 1 100 Lääne-Virumaa 97 2 1 100 Viljandi linn 95 3 2 100 Eesti 95 3 2 100

Tehnovarustuse seisukohalt on Rakvere linna eluruumid mitmes valdkonnas Viljandist ja Eesti keskmisest kehvemas seisus (tabel 11). Veevärgiga on varustatud Rakvere linnas 79% eluruumidest, samas on see osatähtsus Viljandi linnas 92% ja Eesti keskmiselt 86%. Samuti on Rakveres väiksem kanalisatsiooni olemasoluga eluruumide osatähtsus, vastavalt Rakveres 77%, Viljandis 91% ja Eesti keskmiselt 84%. Eesti keskmisega


võrdselt ning Viljandi linnast rohkem on Rakveres gaasiga varustatud eluruume (40%). Keskküttega eluruumide osatähtsus on veidi madalam kui Viljandi linnas, vastavalt 52% ja 55%, kuid kõrgem kui Lääne-Viru maakonna keskmiselt (44%).

Tabel 11. Rakvere linna eluruumide jaotus vastavalt tehnovarustuse olemasolule võrreldes kogu Lääne-Viru maakonna, Viljandi linna ja Eesti keskmisega (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).

Asukoht Vee-

värgiga Kanali-

satsiooniga Sooja veega

Vanniga (duššiga) Saunaga

Vee-klosetiga Elektriga Gaasiga

Kesk-küttega

Elekter-küttega

Rakvere linn 79 77 62 63 19 67 100 40 52 8 Lääne-Virumaa 74 72 50 57 22 61 100 35 44 7 Viljandi linn 92 91 65 68 17 83 100 17 55 4 Eesti 86 84 68 72 17 76 100 41 63 6

Veevärgiga eluruumide osatähtsus on suurem linnades ja alevikes ning nende lähialadel (joonis 39).

Joonis 39. Veevärgiga eluruumide osatähtsus 1x1km ruutudes (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).


8.2. Elanike iseloomustus

Rakvere linnas elas 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 7707 leibkonda, milles oli kokku 17 070 inimest. Elanike arv 1x1 km ruudus on üle 1000 inimese Rakvere, Tapa, Kunda ja Tamsalu linnas ning Kadrina, Haljala ja Väike-Maarja alevikus (joonis 40).

Joonis 40. Elanike paiknemine Rakvere linnas ja selle lähiümbruses 1x1 km ruutudes (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).

2000. aasta rahvaloendusel Rakvere linnas küsitletutest elas seal ka 1989. aastal 68% inimestest. Viljandi linnas ja Eestis keskmiselt oli samas omavalitsuses elanud inimeste osatähtsus 71%. Lisaks elas 1% 2000. aastal Rakvere linnas elavatest inimestest 1989. aastal samuti Lääne-Viru maakonnas, aga mujal linnas ning 9% mõnes Lääne-Viru maakonna vallas (joonis 41).


Joonis 41. Rakvere linna elanike elukoht 1989.aastal võrreldes kogu Lääne-Viru maakonna, Viljandi linna ja Eesti keskmisega (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).

Rakvere linna elanikest 45% (7634) on mehed ja 55% (9463) naised. Eesti keskmiselt on mehi 46% ja naisi 54%.

Rakvere linna elanike vanuseline jaotus on väga sarnane teiste võrreldud piirkondadega, erinevused on vaid kuni paari protsendipunkti ulatuses (joonis 42). Vanusegruppidest on suurim osatähtsus alla 20 aastastel (26%), millele järgnevad eakad (60 või vanemad) (21%). Kõige vähem on 50–59 aastaseid (11%).

Joonis 42. Rakvere linna elanike vanuseline jaotus võrreldes kogu Lääne-Viru maakonna, Viljandi linna ja Eesti keskmisega (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).


Rakvere linnas ja Lääne-Viru maakonnas on Eesti keskmisest tunduvalt suurem eestlaste osatähtsus, vastavalt 85% ja 68%, kuid see jääb alla Viljandi linnale, kus eestlaste osatähtsus on 92% (joonis 43). 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elab Rakvere linnas lisaks eestlastele 1845 venelast, 277 soomlast, 218 ukrainlast, 69 valgevenelast ning 142 teistest rahvustest inimest.

Joonis 43. Rakvere linna elanike rahvuseline jaotus võrreldes kogu Lääne-Viru maakonna, Viljandi linna ja Eesti keskmisega (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).

Võrreldes teiste käsitletud piirkondadega on Rakvere linna elanike perekonnaseis suhteliselt sarnane, erinevused on vaid mõne protsendipunkti ulatuses (joonis 44). Kõige rohkem on Rakveres seaduslikus abielus olevaid inimesi (43%), millele järgnevad vallalised ehk need, kes pole seaduslikus abielus olnud (32%).


Joonis 44. Rakvere linna elanike jaotus perekonnaseisu järgi võrreldes kogu Lääne-Viru maakonna, Viljandi linna ja Eesti keskmisega (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).

Leibkonnaliikmete arvu jaotus on sarnane Eesti keskmisele (joonis 45). Kõige rohkem on kõigis vaadeldud piirkondades ühe liikmelisi leibkondi, millest leibkonnaliikmete arvu suurenedes leibkondade arv väheneb. Rakvere linnas on üheliikmeliste leibkondade osatähtsus 36% ning 5 ja enama liikmelistel 4%.

Joonis 45. Rakvere linna elanike jaotus leibkonnaliikmete arvu järgi võrreldes kogu Lääne-Viru maakonna, Viljandi linna ja Eesti keskmisega (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).


Rakvere linnas on Eesti keskmisest madalam kõrgharidusega inimeste osatähtsus, Rakvere linnas 9% ja Eesti keskmiselt 13% (joonis 46). Kõrgharidusega inimeste osatähtsus on Eesti keskmisest madalam ka Lääne-Viru maakonna keskmiselt (7%). Rakveres on Eesti keskmisest rohkem aga keskharidusega inimesi, vastavalt 25% ja 22%. Ülejäänud haridustasemete osas on Rakvere linna ja Eesti keskmise vahel vaid ühe protsendipunktised erinevused.

Joonis 46. Rakvere linna elanike jaotus haridustaseme järgi võrreldes kogu Lääne-Viru maakonna, Viljandi linna ja Eesti keskmisega (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).

Kõrgharidusega inimeste osatähtsus on suurem linnade ja alevike lähiümbruses ning pigem maapiirkondades kui linnades ja alevikes (joonis 47).


Joonis 47. Kõrgharidusega elanike osatähtsus 1x1km ruutudes (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).

Rakvere linna elanikest on 46% palgatöölised, mis on kahe protsendipunkti võrra kõrgem kui Eesti keskmine (joonis 48). Pensionäre on Rakvere linnas 26% ja töötuid 8%. Töötute osatähtsus on Rakveres kolme protsendipunkti võrra Eesti keskmisest madalam.


Joonis 48. Rakvere linna elanike jaotus sotsiaal-majandusliku staatuse järgi võrreldes kogu Lääne-Viru maakonna, Viljandi linna ja Eesti keskmisega (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).

Pensionäride osatähtsus on suurem maapiirkondades, linnadest ja alevikest kaugemal (joonis 49). Põhjuseks võib olla ka see, et nendes ruutudes on elanike arv väike ning seal võivadki elada vaid mõned pensionärid, mistõttu pensionäride osatähtsus paistab suuremana (üle 75%).


Joonis 49. Pensionäride osatähtsus kõigist elanikest 1x1km ruutudes (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).

Elanike jaotuses ameti järgi on Rakvere linn väga sarnane Viljandi linna ja Eesti keskmisega, suuremad erinevused tulevad esile võrreldes Lääne-Viru maakonnaga (joonis 50). Rakvere linnas on võrreldes Lääne-Viru maakonna keskmisega vähem inimesi, kes on seadme ja masinaoperaatorid ning põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised. Rohkem on Rakveres keskastme spetsialiste ja tehnikuid ning tippspetsialiste.


Joonis 50. Rakvere linna elanike jaotus ameti järgi võrreldes kogu Lääne-Viru maakonna, Viljandi linna ja Eesti keskmisega (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).

Tegevusaladest on Rakvere linna elanikud Eesti keskmisest rohkem hõivatud tööstuses, vastavalt 31% ja 24% (joonis 51). Isegi Lääne-Viru maakonna keskmiselt on tööstuses hõivatute osatähtsus väiksem (27%). Eesti keskmisest ja eriti Lääne-Viru maakonna keskmisest on Rakveres rohkem hõivatuid hulgi ja jaemüügi valdkonnas (17%).

Joonis 51. Rakvere linna elanike jaotus tegevusala järgi võrreldes kogu Lääne-Viru maakonna, Viljandi linna ja Eesti keskmisega (Rahva ja eluruumide loendus 2000, Statistikaamet).

Keskmine netokuupalk oli Lääne-Viru maakonnas 2007. aasta seisuga Statistikaameti andmetel 7150 krooni, mis on 1973 krooni võrra madalam kui Eesti keskmine (9123). Lääne-Viru maakond on sellega teiste maakondadega võrreldes 10-ndal kohal (15-st)


(joonis 52). Esimesel kohal on Harju maakond 10 308 krooniga ja viimasel Valga maakond 6721 krooniga.

Joonis 52. Keskmine netokuupalk Lääne-Viru maakonnas võrreldes teiste maakondade ja Eesti keskmisega (2007. aasta seisuga Statistikaameti andmed).


9. Üritustega seotud turism

9.1. Rakvere linnapäevad

Siseturistid Rakvere linnapäevad toimusid 6–8 juuni 2008. Siseturistide arv oli kõige suurem 7. juunil (12 201 inimest), kui Rakveres toimus ka punk laulupidu. 6. juunil käis Rakveres 7552 siseturisti ning 8. juunil 4777.

Vaadates Rakvere linna külastanud siseturistide arvu linnapäevadele eelnenud ja järgnenud nädalal, tuleb selgesti välja, et Rakvere linnapäevade perioodil, eriti linnapäevade esimesel (6. juuni) ja teisel päeval (7. juuni), kui toimus ka punk laulupidu, oli siseturistide hulk tunduvalt suurem (joonis 53). 7. juunil külastas Rakvere linna üle 2 korra rohkem siseturiste kui ülejäänud päevadel.

Joonis 53. Rakvere linna külastanud siseturistide hulk linnapäevadel ning nendele eelnenud ja järgnenud nädalal (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Ligikaudu 50% siseturistidest (48,8%) viibis Rakvere linnapäevade toimumise ajal Rakveres vaid ühe päeva, 19,2% kaks päeva ning 11,5% kolm päeva. Nädal ja kauem viibis Rakveres linnapäevade ajal seal olnud inimestest 6,4%. Kõige rohkem inimesi tuli Rakvere linnapäevadele Lääne-Viru maakonnast, 8401 inimest ehk 40,5% kõikidest linna külastanud ja siin mitte elavatest siseturistidest. Lääne-Viru maakonnale kui ürituse toimumise maakonnale järgnesid selle naabermaakonnad Harju maakond 6438 inimese ehk 31,1%-ga ning juba tunduvalt väiksema inimeste arvuga Ida-Viru maakond (1979 inimest ehk 9,6%) (tabel 12). Kõige vähem inimesi tuli Rakvere


linnapäevadele kaugematest maakondadest nagu Hiiu ja Lääne maakond, vastavalt 25 ja 96 inimest.

Tabel 12. Rakvere linnapäevade toimumise päevadel Rakveres viibinud inimeste arv vastavalt nende elukoha ankurpunkti maakonnale (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Maakond Arv Osatähtsus Lääne-Viru maakond 8401 40,5 Harju maakond 6438 31,1 Ida-Viru maakond 1979 9,6 Tartu maakond 1407 6,8 Järva maakond 490 2,4 Pärnu maakond 353 1,7 Rapla maakond 350 1,7 Jõgeva maakond 337 1,6 Viljandi maakond 304 1,5 Võru maakond 153 0,7 Põlva maakond 140 0,7 Saare maakond 129 0,6 Valga maakond 118 0,6 Lääne maakond 96 0,5 Hiiu maakond 25 0,1

Kokku 20 719* 100

* Summa ei vasta täpselt Rakveret külastanud siseturistide arvule kuna mõnel inimesel võis olla kaks elukoha ankurpunkti.

Omavalitsuste lõikes oli Rakvere linnapäevadele tulijaid kõige rohkem Tallinnast (4456 inimest). Üle 1000 inimese tuli Rakverre ka Vinni vallast (1569) ja Tartu linnast (1070) (joonis 54). Üle 500 inimese tuli 8-st Lääne-Viru maakonna omavalitsustest: Kadrina, Sõmeru, Haljala, Tamsalu, Tapa, Väike-Maarja ja Vihula vallast ning Kunda linnast. 100–500 inimest tuli Rakvere linnapäevadele Lääne-Viru maakonna kaugematest omavalitsustest ja Ida-Viru maakonna põhjapoolsematest omavalitsustest, suurematest linnadest Pärnust ja Viljandist, Türi vallast ning Tallinna naabervaldadest (Rae, Kuusalu, Harku, Viimsi, Jõelähtme, Saue, Kiili ja Saku vald).


Joonis 54. Rakvere linnapäevade toimumise päevadel (sh punk laulupidu) Rakveres viibinud inimeste arv vastavalt nende elukoha ankurpunkti omavalitsusele (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Rakvere linnapäevade ajal kõnetoimingu teinud siseturistidest viibis Rakveres (tegi kõnetoimingu) kõige rohkem inimesi ühe päeva (48,8%). Kahel päeval viibijaid oli 19,2% ja kolmel päeval 11,5%. Inimesi, kes tegid Rakveres kõnetoimingu Rakvere linnapäevade ajal ning viibisid seal nädal või rohkem, oli 6,4% kõigist Rakvere linnapäevade ajal Rakveres kõnetoimingu teinud siseturistidest.

Välisturistid Välisturistide hulk oli suurim Rakvere linnapäevade esimesel päeval (76 inimest) ning langes seejärel olles teisel päeval 59 inimest ja kolmandal 42.

Välisturistide puhul suurt külastajate arvu tõusu Rakvere linnapäevade toimumise ajal märgata pole (joonis 55). Rakvere linnapäevade esimesel päeval (reede) on väliskülastajate hulk küll suurem kui eelneval reedel, kuid madalam kui järgneval. Sama tendents on ka linnapäevade teise päeva puhul. Rakvere linnapäevade toimumise kolmanda päeva (pühapäev) väliskülastajate hulk on aga veidi madalam, kui eelneva ja ka järgneva nädala pühapäeval. Seega võib öelda, et Rakvere linnapäevad väliskülastajate arvu Rakveres ei mõjutanud.


Joonis 55. Rakvere linna külastanud välisturistide hulk linnapäevadel (sh punk laulupidu) ning nendele eelnenud ja järgnenud nädalal (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Rakvere linnapäevade toimumise päevadel Rakveres EMT võrgus kõnetoimingu teinud inimestest olid 59,3% pärit Soomest ja 13,6% Venemaalt. Üle 5% moodustasid ka Saksamaalt ja Lätist pärit inimesed. Kokku oli inimesi 15 erinevast riigist.

Rakvere linnapäevade ajal Rakveret külastanud välisturistidest tegi seal kõnetoimingu ühel päeval 61,4% inimestest, kahel päeval aga vaid 15,7%. Nädal või kauem viibis Rakvere linnapäevade ajal Rakveres olnud inimestest 9,3%.

9.2. Punk laulupidu

Siseturistid Punk laulupidu toimus Rakveres 7. juunil 2008, samaaegselt Rakvere linnapäevadega. Punk laulupeo päeval külastas Rakvere linna 12 201 siseturisti. Punk laulupeo külastajate jaotus on väga sarnane Rakvere linnapäevade omaga, kuna linnapäevade suurima rahvaarvuga päev kattub punk laulupeoga ning tõenäoliselt tulid inimesed Rakverre just punk laulupeole.

Selgelt tuleb välja (joonis 53), et Rakvere linnapäevade perioodil oli siseturistide hulk Rakveres suurim just punk laulupeo päeval. 7. juunil, kui toimus punklaulupidu oli Rakveres 4648 siseturisti rohkem kui 6. juunil ehk Rakvere linnapäevade esimesel päeval ning ligikaudu 7000 inimest rohkem kui sellele eelneval ja järgneval nädalal, mil oli keskmiselt 5200 siseturisti päevas.

Nagu Rakvere linnapäevade puhulgi, tuli punk laulupeole, mis toimus Rakvere linnapäevadega samal ajal, kõige rohkem külastajaid Lääne-Viru maakonnast ning Harju


maakonnast. Lääne-Viru maakonnast oli sel päeval Rakvere külastajaid 4487 ehk 36,0% kõigist siseturistidest (tabel 13), mis on osatähtsuselt veidi vähem kui Rakvere linnapäevade kolme päeva puhul kokku. Harju maakonnast tuli 4333 ehk 34,7% siseturistidest. Tunduvalt vähem, aga ka üle 1000 inimese, tuli lisaks ka Tartu maakonnast (1103 inimest), mille osatähtsus jääb juba alla 10%. Ida-Viru maakonnast käis punk laulupeo päeval Rakvere linnas 901 inimest.

Tabel 13. Punk laulupeo toimumise päeval Rakveres viibinud inimeste arv vastavalt nende elukoha ankurpunkti maakonnale (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Maakond Arv Osatähtsus Lääne-Viru maakond 4487 36,0 Harju maakond 4333 34,7 Tartu maakond 1103 8,8 Ida-Viru maakond 901 7,2 Järva maakond 296 2,4 Pärnu maakond 260 2,1 Rapla maakond 241 1,9 Viljandi maakond 233 1,9 Jõgeva maakond 178 1,4 Põlva maakond 99 0,8 Saare maakond 99 0,8 Võru maakond 99 0,8 Valga maakond 85 0,7 Lääne maakond 44 0,4 Hiiu maakond 16 0,1

Kokku 12 472* 100


Omavalitsuste lõikes tuli punk laulupeole kõige rohkem inimesi Tallinnast (3014), mis oli ka ainuke omavalitsus kust tuli üle 1000 inimese (joonis 56). Üle 500 inimese oli punk laulupeo päeval Rakvere linnas Lääne-Viru maakonnast Vinni vallast (868), Kadrina vallast (537) ja Sõmeru vallast (509) ning Tartu linnast (860). Üle 100 inimese oli enamusest Lääne-Viru maakonna omavalitsustest, Ida-Viru maakonnast Jõhvi vallast, Kohtla-Järve linnast ja Avinurme vallast, Harju maakonnast Rae, Kuusalu, Harku ja Viimise vallast ning Pärnu linnast.


Joonis 56. Punk laulupeo toimumise päeval Rakveres viibinud inimeste arv vastavalt nende elukoha ankurpunkti omavalitsusele (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Välisturistid Punk laulupeo päeval külastas Rakvere linna 59 välisturisti. Välisturistide hulka Rakveres punk laulupeo toimumine ei mõjutanud (joonis 55).

9.3. Ansambli „Meie Mees“ kontsert

Siseturistid Ansambli „Meie Mees“ kontsert toimus Rakveres 12. augustil 2008. Sel päeval külastas Rakvere linna mobiilsidemastide teeninduspiirkonda 6551 siseturisti.

Ansambli „Meie Mees“ kontserdi päeva 12. augusti siseturistide hulk Rakveres eristub veidi ülejäänud nädalast, olles pigem sarnane reedestele päevadele, mil siseturistide hulk Rakveres on tunduvalt suurem, kuigi kontserdi päevaks oli teisipäev, kui eelneva ja järgneva nädala teisipäevale (joonis 57). Ansambli „Meie Mees“ kontserdi päevale, mil Rakveres käis 6551 siseturisti, eelnenud nädala keskmine siseturistide hulk Rakveres oli 5168 ja järgneva nädala keskmine 5728. Kontserdile eelnenud teisipäevast oli kontserdi päeval 1323 ja järgnevast teisipäevast 578 siseturisti rohkem. Samas võisid selle päeva suuremat siseturistide hulka mõjutada ka mingid teised sündmused.


Joonis 57. Rakvere linna külastanud siseturistide hulk ansambli „Meie Mees“ kontserdi toimumise päeval ning sellele eelnenud ja järgnenud nädalal (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Kõige rohkem käis ansambli „Meie Mees“ kontserdi päeval Rakveres inimesi, kelle elukoha ankurpunkt paiknes Lääne-Viru maakonnas (tabel 14). Kontserdi asukoha maakonnast tuli 3841 inimest ehk 57,1% kõigist sel päeval Rakveret külastanud siseturistidest. Üle 10% inimestest tuli lisaks Harju ja Ida-Viru maakonnast, vastavalt Harju maakonnast 1246 ehk 18,5% ja Ida-Viru maakonnast 824 inimest ehk 12,3%. Ülejäänud maakondadest tulijate arv jäi alla 300 ning osatähtsus alla 4%.


Tabel 14. Ansambli „Meie Mees“ kontserdi toimumise päeval Rakveres viibinud inimeste arv vastavalt nende elukoha ankurpunkti maakonnale (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Maakond Arv Osatähtsus Lääne-Viru maakond 3841 57,1 Harju maakond 1246 18,5 Ida-Viru maakond 824 12,3 Järva maakond 222 3,3 Tartu maakond 183 2,7 Jõgeva maakond 96 1,4 Rapla maakond 74 1,1 Pärnu maakond 49 0,7 Viljandi maakond 44 0,7 Saare maakond 41 0,6 Valga maakond 27 0,4 Võru maakond 22 0,3 Lääne maakond 19 0,3 Põlva maakond 16 0,2 Hiiu maakond 16 0,2

Kokku 6720* 100


Omavalitsustest oli ansambli „Meie Mees“ kontserdi päeval Rakveres kõige rohkem inimesi Tallinnast (756) ja Vinni vallast (712) (joonis 58). 100–500 inimest tuli Rakverre 14-st omavalitsusest, millest 10 olid Lääne-Viru maakonna omavalitsused, 2 Ida-Viru maakonna (Kiviõli ja Kohtla-Järve linn), 1 Harju maakonna (Kuusalu vald) ja 1 Tartu maakonna (Tartu linn).


Joonis 58. Ansambli ”Meie Mees” kontserdi toimumise päeval Rakveres viibinud inimeste arv vastavalt nende elukoha ankurpunkti omavalitsusele (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Välisturistid Ansambli „Meie Mees“ kontserdi päeval külastas Rakvere linna mobiilsidemastide teeninduspiirkonda 53 välisturisti. Ansambli „Meie Mees“ kontsert Rakveres välisturistide hulka ei suurendanud (joonis 59).


Joonis 59. Rakvere linna külastanud välisturistide hulk ansambli „Meie Mees“ kontserdi päeval ning sellele eelnenud ja järgnenud nädalal (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

9.4. Sumo MM

Siseturistid Sumo MM toimus Rakveres 11.–12. oktoobril 2008. Nii sise- kui välisturistide hulk oli suurem Sumo MM esimesel päeval ehk 11. oktoobril. Sumo MM esimesel päeval viibis Rakvere linnas 6121 ja teisel päeval 3178 siseturisti.

Sumo MM toimumise päevadel oli Rakveres mõnevõrra rohkem siseturiste kui samadel nädalapäevadel üritusele eelneval ja järgneval nädalal (joonis 60). Siseturistide hulgas esineb Rakveres vaadeldud perioodil (2 nädalat oktoobri kuus) selge nädalane rütm, maksimaalne külastajate hulk on reedel ja laupäeval ning minimaalne pühapäeval. Sumo MM toimumise päeval oli laupäevane (Sumo MM esimene päev) siseturistide hulk 517 inimese võrra suurem kui sellele eelneval laupäeval ning 799 inimese võrra suurem kui sellele järgneval laupäeval. Pühapäeval ehk Sumo MM teisel päeval oli siseturistide hulk samuti suurem kui sellele eelneval ja järgneval pühapäeval, kuid tunduvalt väiksemates hulkades, vastavalt 181 ja 172 inimest.


Joonis 60. Rakvere linna külastanud siseturistide hulk Sumo MM toimumise päeval ning sellele eelnenud ja järgnenud nädalal (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Kõige rohkem käis Sumo MM toimumise päevadel Rakvere linnas inimesi Lääne-Viru maakonnast (3953 ehk 47,6%), millele järgnes Harju maakond 2373 inimest ehk 28,6%. Üle 100 inimese käis Sumo MM päevadel Rakveres ka Ida-Viru, Tartu, Järva ja Jõgeva maakonnast, nende osatähtsus jäi kõigil alla 10% (tabel 15).

Tabel 15. Sumo MM toimumise päevadel Rakveres viibinud inimeste arv vastavalt nende elukoha ankurpunkti maakonnale (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Maakond Arv Osatähtsus Lääne-Viru maakond 3953 47,6 Harju maakond 2373 28,6 Ida-Viru maakond 818 9,9 Tartu maakond 383 4,6 Järva maakond 287 3,5 Jõgeva maakond 175 2,1 Pärnu maakond 79 1,0 Rapla maakond 60 0,7 Viljandi maakond 57 0,7 Põlva maakond 36 0,4 Valga maakond 30 0,4 Lääne maakond 27 0,3 Võru maakond 16 0,2 Saare maakond 11 0,1 Hiiu maakond 0 0,0

Kokku 8308* 100



Omavalitsuste lõikes vaadates käis Sumo MM toimumise päevadel Rakveres kõige rohkem inimesi, kelle elukoha ankurpunkt paikneb Tallinnas (1708 inimest) (joonis 61). 500–1000 inimest käis Lääne-Viru maakonna omavalitsustest: Vinni ja Haljala vallast, vastavalt 802 ja 515 inimest. Üle 100 inimese käis Sumo MM toimumise päeval Rakveres lisaks enamusele Lääne-Viru maakonna omavalitsustele, välja arvatud kõige lõunapoolsemad, ka Ida-Viru maakonnast Kohtla-Järve, Narva ja Kiviõli linnast ning Jõhvi vallast ning mujalt maakondadest vaid Tartu linnast.

Joonis 61. Sumo MM toimumise päeval Rakveres viibinud inimeste arv vastavalt nende elukoha ankurpunkti omavalitsusele (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Sumo MM toimumise päevadel (11-12. oktoober 2008)) Rakveres viibinud inimestest viibis seal 38,9% vaid ühe päeva (tegi ühel päeval Rakvere mobiilsidemastide teeninduspiirkonnas kõnetoimingu). Kahel päeval viibis Rakveres 22,0% ja kolmel päeval 12,6% Sumo MM-i päeval kõnetoimingu teinud siseturistidest.

Välisturistid Sumo MM esimesel päeval (11. oktoobril) viibis Rakvere linnas 135 välisturisti ja teisel päeval (12. oktoobril) 123.

Sumo MM on vaadeldud üritustest ainuke, mille puhul võib öelda, et see mõjutas oluliselt väliskülastajate arvu Rakvere linnas. Sumo MM päevadel ning kahel sellele eelnenud päeval suurenes välisturistide arv üle 3 korra (joonis 62).


Joonis 62. Rakvere linna külastanud välisturistide hulk Sumo MM toimumise päevadel ning sellele eelnenud ja järgnenud nädalal (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Sumo MM toimumise päevadel Rakvere linna külastanud välisturistidest oli kõige rohkem pärit Soomest (18,5%), millele järgnes Jaapan (12,7%) ja seejärel Venemaa (10,1%). Kokku oli 29 erineva riigi esindajaid.

Sumo MM mõjutas välisturistide hulka Rakveres neljal päeval. Ürituse toimumise päevadel (11-12. oktoober 2008) kõnetoimingu teinud välisturistidest tegi Rakvere linna mobiilsidemastide teeninduspiirkonnas kõnetoimingu ainult ühel päeval 27,5% Sumo MM päevadel kõnetoimingu teinud inimestest, 27,0% tegi kõnetoimingu kahel päeval, 19,0 kolmel ning 16,4% neljal, misjärel see osatähtsus viie päeva puhul langes järsult 5,3%-ni.


10. Arutelu

Rakvere linna tagamaa kaardistamine tõi välja selle linnaregiooni tänase ulatuse. Ajaloolise kujunemise järgi on Rakvere linn ja selle tagamaa olnud üsna kompaktsed kohaliku maakonnakeskusena. Linnaregiooni piirid on olnud nii 1983. kui 2000. aasta pendelrändeuuringute põhjal (Tammaru 2001) eelkõige maakonnakesksed. Rahvaloenduse andmed elu- ja töökohtade paiknemisest joonistavad välja samasugused pendelrändemustrid kui mobiilpositsioneerimine, absoluutarvud on natuke erinevad. Positsioneerimine kaasab igasuguseid regulaarseid liikumisi kodu ja igapäevaste tegevuste (kool, harrastused) vahel, millest domineerivaim on kindlasti kodu-töö liikumine.

Rakvere pendelrändeala on mõjutanud ka Tallinn-Peterburi raudtee kulgemine. Raudtee mõju Rakvere tagamaale on oluliselt vähenenud seoses rongiliikluse osatähtsuse kahanemisega pärast Eesti taasiseseisvumist. Samas on väljakujunenud sidemed Ida-Virumaaga siiski üsna tugevad. Seda mõjutab nii geograafiline asend kui ka piirkonna tööstusrajooni funktsionaalne ulatus.

Rakvere linnaregioon on oluliselt mõjutatud Tallinna linnaregioonist, kus ristuvad igapäevaste tegevusruumide areaalid. Oluline osa Rakvere linnaregiooni põhja- ja lääne- poolsetest valdadest on tugevasti seotud Tallinnaga. Seda Tallinna ja Ida-Viru tööstusalade piiril paiknemist näitab oluliselt ka E. Kanti uuring Eesti esimesel iseseisvusperioodil (Kant 1933). Kanti käsitlus toob välja Rakvere linnaregiooni piirnemise ka kolmanda piikonna Tartu mõjualaga. Tänapäevaks on Tartu oma tagamaaga Rakverest küll kaugenenud, kuid Tartu linnal on Rakvere linnaga igapäevaselt tihedad sidemed. Rakvere mõjuala suurendab ka „uute“ logistikast lähtuvate regioonikeskuste kujunemine Eestis. Lääne- ja Ida-Virumaa piirkonda on koondumas mitmete eraettevõtete ja riigiasutuste logistilised keskused ja Rakverel on olulised eelised Kirde-Eesti sõlmkohaks kujunemisel. Seda soodustavad geograafiline asend, hea ligipääsetavus, elukeskkonna kvaliteet ja kohalik identiteet.

Umbes sarnases mõjualade piiril paiknemise situatsioonis on olnud läbi aegade ka Viljandi linn ja tema tagamaa (Kant 1933). Sarnane suurus ja paiknemise iseärasused annavad põhjust Rakverel enda arengut Viljandiga võrrelda ja ka tagamaade võrdlus annab sellest uut infot. Viljandi tagamaa on natuke lokaalsem (joonis 53) ja pendelrände mahud natuke väiksemad kui Rakverel. Samuti pole Viljandi piirkonnal nii tugevaid sidemeid Tallinnaga ning Pärnu suunal on liikumisi suhteliselt vähem kui Rakverel Ida-Viru suunal.


Joonis 63. Omavalitsused, kust käib Viljandisse igapäevaselt 10 või rohkem inimest (Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed, www.positium.ee).

Arutlemist ja täiendavat analüüsi vajab igapäevase pendelrände sesoonsuse teema. Maakonda iseloomustavate näitajate puhul on Rakvere pendelrändeareaalid sesoonsed, ilmselt mõjutavad seda suvekodude paiknemised ja laste koolivaheajast tulenevad käitumismustrid. Aga ilmselt on Rakvere linnaregiooni üks osa ka otseselt pealinlaste suvekodude paiknemisalaks, mis võib muutuda Rakvere oluliseks potentsiaaliks. Selleks on vaja luua nädalalõpuelanikke teenindavaid struktuure Rakverre.


11. Ettepanekud linnaplaneerijatele

1. Rakvere Eestis. Rakverel on oma väljakujunenud positsioon Eesti asustussüsteemis, seda tõetavad igapäevase suhtluse tugevad seosed Tallinna ja Tartuga ning Lääne-Viru maakonna piiridest kaugemale ulatuvad võrgustikud. Rakvere positsiooni tugevdamine Eestis lähtub eelkõige kultuuri ja puhkemajanduse edendamisest, sellega on edukalt ka tegeletud.

2. Rakvere kui Virumaa regioonikeskus. Kiiresti muutuv elukorraldus, arenev infotehnoloogia ja suurenev mobiilsus on juba koondanud paljud Eesti eraettevõtete ja riigiasutuste keskused uutesse regionaalsetesse keskustesse. Rakvere asend ja seal põimuvad tööjõuareaalid võimaldavad edukalt konkureerida nende teenuste keskuse koha peale Virumaal. Linnaplaneerimisel saaksid niisugust rolli toetada keskusfunktsioone rõhutavad piisava mahuga büroohooned koos vajaliku infrastruktuuriga. Samuti on linna vaja kõrge kvaliteediga toetavaid teenuseid. Lisaks on regioonikeskuse kujunemisel oluliseks kvaliteetne ja turvaline elukeskkond spetsialistidele, milles Rakverel on olulised eelised teiste Virumaa keskuste ees. Siia programmi kuuluks ka rongiliikluse reanimeerimine, mis võimendaks regionaalse keskuse ühendusi.

3. Rakvere kui kohalik keskus. Linnaregiooni keskusena on Rakvere oluline töökohtade, kohalike teenuste, kultuuri ja meelelahutuskohana. Kohaliku keskuse rolli saab tugevdada vaid kvaliteetse linnaruumi ja teenuste pakkumisega. Rakverel on kohaliku keskuse rolli arendamisel kaks strateegilist valikut. Esimese lähtub vajadusest tugevdada keskuslinna urbanistlikke funktsioone. Kompaktne ja urbanistlik Rakvere oleks linnaregiooni elanikele atraktiivne töö ja vaba aja keskus ja pakuks konkurentsi Tallinna tõmbele. Teine strateegia lähtub Rakvere linnaregioonis kujunenud tugevast asustusvõrgustikust. Rakvere tagamaa asulad ja ettevõtted on põimunud väga tihedalt suhtlevaks võrgustikuks. Keskuslinna elanike arvu kohta on Rakvere tagamaa üks kõige aktiivsemaid Eestis. Kujundades ja arendades seda võrgustikku, mitmekesistades ja valikuvõimalusi luues on võimalik saavutada hoopis teistsugust linnaruumi kvaliteeti. Seda võiks toetada ka läbimõeldud ühistranspordi ja kergliikluse süsteem.

Kohaliku keskuse rolli oluline osa on pakkuda ka maakonnas elavatele Tallinnaga seotud inimestele alternatiivseid teenuseid ja kaugtöö tegemiseks sobivaid tingimusi.

4. Transpordisüsteem. Rakvere on väga hea autoühendusega linn. Ilmselt tasub igapäevaste liikumiste puhul kõrge autokasutusega arvestada. Rakvere keskset tähendust regiooni ja kohaliku linnaregiooni mõistes aitaks parendada ilmselt raudteeliikluse reanimeerimine ja raudtee keskse koha rõhutamine linnaplaanis.

Linnaregiooni sidemete osas on oluline kergliiklusteede võrgustiku välja arendamine, mis muudaks intensiivse pendelrändeala ja hea elukeskkonna veelgi atraktiivsemaks mujalt tulijatele. Kuna Rakvere piirkonnas on ühistranspordi mahud suhteliselt väikesed, siis võiks olla suhteliselt kuluefektiivne linna elukeskkonda rõhutada uuema, kvaliteetsema ja imagot loova ühistranspordiga. Uue põlvkonna bussid, atraktiivne disain, keskkonnasõbralikkus, uus kütus (kohalik etanoolikütus) vms võiks suhteliselt kerge vaevaga luua linnale ja teda ümbritsevale asulate võrgustikule hea elukeskkonna imago.


Ühistranspordi ja kergliikluse rõhuasetus võiks siduda linna lähialade elukohtade ja tootmisettevõtetega ning selle kaudu linnaregiooni identiteeti tugevdada.

5. Valglinnastumise ennetamine. Linnaplaneerimisel peaks koos lähivaldadega koostama positiivse programmi valglinnastumise ennetamiseks: linna ja satelliitide tiheasustusalade piiride seadmine; erineva funktsiooniga arendusalade määratlemine ühiselt kogu linnaregioonis; ühisest planeeringust lähtuvate otsuste tegemise ja tulude/kulude jagamise süsteemi loomine omavalitsuste vahel. Selle programmi koostamisel võiks lähtuda USA kogemustel nn „uusurbanismi“ printsiipidest (Jabareen 2006), mille põhitõed võiksid siin väga hästi kehtida.

6. Ettevõtlus ja majandus. Piirkonna ettevõtlus ja majandust peaks samuti linnaregiooni ühise planeerimise kaudu suunama, rõhutama põllumajandusliku tootmise ajaloolisust ja piirkonnale tähenduslikke ettevõtteid. Seda toetab aktiivse pendelrändeala ulatus ja tööjõu ajalooline kogemus.

7. Kultuur ja haridus. Kultuuri ja haridusfunktsiooni rõhutamine vajab samuti linnaplaneerijate aktiivset tööd linnakeskuse mõtestamisel. See programm peaks toetuma lisaks kohalikele võrgustikele ka kogu Eestit katva tagamaaga ürituste või teenuste kujundamisele. Oluliseks teemaks maakonnakeskuse arengul on kõrghariduse edendamine linnas.



Kasutatud kirjandus

Ahas, R. ja Silm, S. (2006). Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilise käitumise analüüs. TÜ geograafia instituut.

Jabareen, Y.R. (2006). Sustainable Urban Forms. Their Typologies, Models and Concepts. Journal of Planning Education and Research 26(1):38–52.

Kant, E. (1933). Ümbrus, majandus ja rahvastik Eestis. Ökoloogilis-majandusgeograafiline uurimus.

Kant, E. (1939). Etüüde siserännete ruumiküsimusist. Eesti linnade rändealadest, eriti Tartu rändkonnast. Tartu VI, Ülevaade linnavalitsuse tegevusest, lk 220-277.

Poppelaars, C. (2007). Recource exchange in urban governance on the means that matter. Urban Affairs Review 43(1):3–27.

Sideamet (2006). Sideameti aastaraamat 2006. http://sa.riik.ee/atp/failid/SA_AR_2006_est.pdf

Silvia, C.N. (2007). Planning the good community. New Urbanism in theory and practice. European Planning Studies 15(9):1291–1293.

Tammaru, T., Leetmaa K., Silm, S., Ahas, R. (2009). New residential areas in the Tallinn Metropolitan Area, Submitted to European Planning Studies (In Press).

Tammaru, T. (2001). Eesti linnade mõjualad ja pendelränne. Lõpparuanne. Tartu Ülikool, Rahvastikuministri Büroo.

Vallner, M. (1987). Eesti maarahvastiku rändeprobleeme Rakvere rajooni näitel. Tartu Riiklik Ülikoo, Majandusgeograafia kateeder.

Documents

Rakvere linnaregioon ja seosed teiste piirkondadegamobilitylab.ut.ee/wp-content/uploads/2013/04/Rakvere...Rakvere linna elanike arv 1820 (H. v. Bienenstammi järgi) ning 1881., 1897,