Martin Alev Riistvaralised Ruuterid · 6 1.2 Internet Interneti alguseks loetakse 1960ndate lõppu, mil USA Kaitseministeerium algatas arvutivõrgu ARPAnet (ARPA tuleneb sõnadest

Tallinna Pedagoogikaülikool

Matemaatika – loodusteaduskond

Informaatika osakond

Riistvaralised ruuterid

Proseminaritöö

Koostaja: Martin Alev

Juhendaja: Andrus Rinde

Koostaja: .............................................… „ ..... “..........….2004.a.

Juhendaja: ................................................. „ ..... “...............2004.a.

Tallinn 2004

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. VAJALIKUD EELTEADMISED INTERNETIÜHENDUSE JAGAMISEL ..............5

1.1 Ruuteri mõiste .........................................................................................................5 1.2 Internet.....................................................................................................................6 1.3 Aadressid .................................................................................................................6 1.4 ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line).........................................................7 1.5 Ethernet, LAN ja WAN ...........................................................................................9 1.6 Kaablite paigaldamine ...........................................................................................10 1.7 NAT (Network Address Translation) ...................................................................11 1.8 DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)...................................................14

2. INTERNETIÜHENDUSE JAGAMISE (ICS) TEHNILISED VÕIMALUSED........15 2.1 Interneti jagamine MS Windowsi baasil ...............................................................15 2.2 Interneti jagamine Linuxi baasil ............................................................................18 2.3 Internetiühenduse jagamine riistvaralise ruuteriga................................................23

3. RIISTVARALISED RUUTERID...............................................................................25 3.1 Üldine ruuterite paigaldamisjuhis ..........................................................................25 3.2 Testimise tehnilised tingimused ............................................................................29 3.3 Püstitatud eesmärgid..............................................................................................30 3.4 ADSL SOHO Chronos BR41 (http://www.chronos.com) ....................................32 3.5 D-Link Air DI-514 802.11b Wireless Router........................................................39 3.6 TW100-S4W1CA TrendNET router .....................................................................48 3.7 SMC7004VBR Barricade Cable/DSL Broadband Router ....................................54

4. RUUTERITE KOKKUVÕTE.....................................................................................58 4.1 Järeldused testimisest ............................................................................................58 4.2 Testitud ruuterite võrdlustabelid............................................................................61

KOKKUVÕTE................................................................................................................63 KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU....................................................................64

Artiklid ........................................................................................................................64 Interneti viited .............................................................................................................64 Raamatud .....................................................................................................................65

LISAD .............................................................................................................................66 Kasutatud mõistete seletused.......................................................................................66 Testitud ruuterite pildid ...............................................................................................75

3

SISSEJUHATUS

Internet on muutunud Eestis kõigile inimestele kättesaadavaks, kui mitte oma kodus,

siis vähemasti viiesajas avalikus internetipunktis ja enam kui kolmesajas traadita

interneti levialas. Statistika andmetel on igas viiendas Eesti peres internetiühendusega

arvuti [art/1]. Vajalike teadmiste ja oskuste jagamisel aitas kaasa “Vaata maailma”

projekt, mille käigus koolitati 11693 kursuse jooksul 102697 inimest, mis on 1/14 kogu

Eesti rahvaarvust [www/2]. Elionil ja Starmanil oli septembris kokku 81000

püsiühenduse klienti [art/2]. Valitsus on samuti näidanud soovi tuua internetiühendus

kõigile koju [www/3 ja 9].

Sageli ollakse huvitatud internetiühenduse jagamisest, sest püsiühenduste hinnad on

paljudele veel liiga kõrged. Mitmeperelistes või suurtes korterelamutes on mõttekas

jagada ühte internetiühendust naabritega, sest enamasti kõik pidevalt interneti ei vajagi,

vahel on vaid tarvis sooritada mõnda vajalikku toimingut, näiteks kasutada e-riigi

võimalusi (X-tee, e-pank, kodanikuportaal, ID-kaart jne). Põhjuseid internetiühenduse

jagamiseks võib olenevalt asukohast ja vajadustest olla veel palju teisigi.

Eesti erinevates piirkondades saavad kliendid valida mitme teenusepakkuja vahel, kes

kõik pakuvad ka mitut erinevat teenusepaketti. Samas on piirkondi, kus tuleb leppida

kesisemate valikuvõimalustega, kuid olles nõus rohkem investeerima, on paljugi

tehnoloogiliselt teostatav [vt www/9]. Üldjoontes võib öelda, et Eestis on

internetiühendusega arvutivõrgu loomiseks praktiliselt igal pool võimalused olemas.

Antud proseminaritööd kirjutades lähtus autor oma huvidest, kogemustest,

aktuaalsusest, aga eelkõige tavakasutajate vajadustest. Paljud teavad, et interneti saab

jagada mitmele arvutile, aga mida peaks seejuures teadma või jälgima – sellest ei ole

palju räägitud ning seetõttu tavakasutajatel reeglina sellisisulised teadmised puuduvad.

Käesoleva proseminaritöö eesmärk on võrrelda erinevate müügilolevate riistvaraliste

ruuterite funktsionaalsust, töökindlust, turvalisust ja anda soovitused, millest peaks

ruuteri valikul lähtuma. Poes leiduvate internetiühenduse jagamiseks mõeldud

riistvaraliste ruuterite funktsionaalsust saab lugeja võrrelda ka teissuguste võimalustega,

millest siin käsitletakse MS Windowsi ja Linuxi platvormidel baseeruvaid lahendusi.

Samuti on üheks ülesandeks katta vajadus sellesisulise õppematerjali järele, kuna

internetis kasutatavad võimalused ja andmeside seadmete tehnoloogiad muutuvad väga

4

kiiresti ning pole piisavalt kerge leida materjali, mis aitaks endale sobivat ruuterit

valida.

Töö on jagatud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldatakse internetiühenduse

jagamisega seotud tehnoloogiaid ja põhimõisteid. Teises peatükis tuuakse välja mõned

ideed erinevatest internetiühenduse jagamise võimalustest. Kolmandas peatükis antakse

üldised juhtnöörid ruuterite paigaldamiseks. Kirjeldatakse tehnilisi tingimusi seadmete

testimisel ning võrreldakse erinevaid riistvaralisi ruutereid. Neljandas peatükis antakse

autori poolne kokkuvõte eelnenud sisule ja ruuterite võrdlemisel esitatule. Lisadena on

kasutatud mõistete seletused ja testitud ruuterite pildid. Käesolevas proseminaritöös

esineb sageli IT-valdkonnale omaselt erialasõnu ja lühendeid, mistõttu vajadusel viitan

erinevate mõistete ja lühendite ilmnemisel töö lõpus olevale võõrkeelsete terminite

seletusele. Nurksulgudes on antud viited allikatele ja ümarsulgudes selgitustele. Viited

allikatele on antud lühenditena: [rmt/nr] tähendab viidet raamatule, [www/nr] tähendab

viidet internetiaadressile antud URL’ile, [art/nr] tähendab viidet avaldatud artiklile.

Seletuste koostamisel on allikatena kasutatud [www/1], [www/5] ja [www/13].

Töö valmimisele aitas kaasa Ordi arvutipood, kes and is testimiseks müügil olevaid

ruutereid ja seadmeid.

5

1. VAJALIKUD EELTEADMISED

INTERNETIÜHENDUSE JAGAMISEL

Selles peatükis antakse teadmised tehnoloogiatest, mida läheb vaja internetiühenduse

jagamisel, seadmete konfigureerimisel. Kirjeldatakse valikuliselt internetiühenduse

jagamise juures olulisemaid põhimõisteid ja tehnoloogiaid.

1.1 Ruuteri mõiste

Teema paremaks mõistmiseks on tavakasutajal vaja teada, mis on ruuter, seda mõistet

püütakse järgnevalt selgitada.

Ruuter on võrguseade, millel on vähemalt kaks erinevatesse võrkudesse ühendatud

võrguadapterit. Ruuteri all mõtleme antud juhul lüüsarvutit (tarkvaraline lahendus) või

spetsiaalset seadet (riistvaraline lahendus), mis on spetsialiseeritud kohtvõrgu kaitseks

volitamata sissetungi eest ning võib teenindada ka välisvõrku, kuid ei sisalda tundlikke

andmeid ega võimalda turvarünnete läbipääsu. Ruuter on ühendatud vähemalt kahte

võrku, üldlevinult kahte LAN’i (näiteks suuremate ettevõtete kohtvõrkudes), WAN’i

(näiteks internetiteenuse pakkujate vaheline võrk) või LAN’i ja internetioperaatori

võrku (näiteks kodu ja väikekontorites). Ruuterites asuvad gatewayd, kohad kus on kaks

või rohkem võrguliidest ühendusteks, mis edastavad pakette ühest võrgust teise.

Ruuterid kasutavad paketi päiseid (pacet header) ja edastustabeleid (forwarding tables),

et määrata parim tee pakettide edastamiseks ja kasutavad protokolle nagu ICMP

üksteisega suhtlemiseks ja parima tee leidmiseks mingi kahe võrgu tipu vahel.

Ruuteriga määratakse kogu antud punkti läbivate andemete liikumise poliitika. Sageli

seostatakse ruuteriga tulemüüri, sest need mõisted on küllalt kattuvad ning enamasti

asuvad mõlemad “asjad” ühes aparaadis.

Tulemüüri tööpõhimõte seisneb internetist saabuva ja teie arvutist väljuva teabe

kontrollimises. Tulemüür otsib välja ja ignoreerib sellist teavet, mis saabub ohtlikust

asukohast või on kahtlane, kuid täpsemalt, mida lubatakse ja mida mitte - sõltub

turvapoliitikast. Kui tulemüür on õigesti konfigureeritud, on volitamata isikutel

tunduvalt raskem kaitsmata arvutit tuvastada ning seejärel rünnata ja kahjustada.

Seetõttu on ruuteri konfigureerial tarvis selgeks teha, mis on lubatud ja mis keelatud.

Seejärel konfigureerima ruuteri nii, et mis pole lubatud, peab olema keeltatud.

6

1.2 Internet

Interneti alguseks loetakse 1960ndate lõppu, mil USA Kaitseministeerium algatas

arvutivõrgu ARPAnet (ARPA tuleneb sõnadest U.S. Defense Departments ADVANCED

RESEARCH PROJECTS AGENCY). Projekteeritava arvutivõrgu omapäraks oli

hajuspõhimõtte kasutamine - ei tekitatud ühtset keskserverit, mille potentsiaalne

vaenlane oleks hävitada suutnud ning seega kogu võrgu töö halvata. Esimene

proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetakse interneti sünnipäevaks. Tollal

koosnes see küll ainult neljast arvutist, peagi võrk aga suurenes sinna liitunud uute

arvutite näol. 1972 kuulus ARPANeti näiteks 37 arvutit. 1973 algatati The Internetting

project. Projekti eesmärgiks oli kokku ühendada mitmeid lokaalseid võrke, mille

andmevahetus toimuks sarnaste põhimõtete alusel. See muutiski interneti (tollal siiski

veel ARPANeti) "võrkude võrguks", st paljusid lokaalseid võrke ühendavaks

globaalseks võrguks. Sellega tagati võrgu hajutatus, sest ühtegi mainitud

lokaalvõrkudest ei saa teistest eelistada, nad on omavahel kokku ühendatud võrdsetel

tasemetel.

Siit alates hakkas võrk oluliselt kasvama, hõlmates juba varsti enamiku USA

akadeemilises, sõjalises ning kaitsesfääris paiknevatest keskarvutitest. Edasise

laienemise käigus avati 1987. aastal seoses külma sõja kadumisega ARPANet kõikidele

soovijatele ning nimetati ümber internetiks. Sellel ajal muutus interneti areng

plahvatuslikuks, sellega liitusid üksteise järel terved uued piirkonnad ja riigid, juurde

tulid ka üha uuemad ja inimesi rohkem ligi meelitavad teenused. Eesti ühines

internetiga üsna varsti pärast taasiseseisvumist 1991. aastal.

Interneti võib lihtsustatult ette kujutada kui kooslust paljudest suhteliselt iseseisvatest

omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud.

Info liikumine võrkudes toimub teatud pikkusega andmeühikute kaupa, mida

nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP protokoll, millel

“võrkude võrk” – Internet põhineb. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada

rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu andmeedastuse põhimõtted.

1.3 Aadressid

IP (Internet Protocol) aadress ehk internetiaadress on TCP/IP protokolli kasutavas

võrgus asuva arvuti või muu seadme unikaalne identifikaator (näiteks 213.45.250.112).

7

IP aadressi abil saab põhimõtteliselt suvalisest internetiühendusega arvutist internetist

ülesse leida mingit teist konkreetset seadet.

TCP/IP protokolle kasutavates võrkudes toimub sõnumite marsruutimine vastavalt

sihtkoha IP-aadressile. IP-aadress kujutab endast on 32-bitist numbrilist aadressi, mis

koosneb neljast omavahel punktidega eraldatud arvust. Igaüks neist neljast arvust võib

omada väärtusi 0 kuni 255.

Dünaamiline IP aadress omistatakse arvutile-tööjaamale TCP/IP võrgus, harilikult

DHCP serveri poolt. Paljusid kasutajaid teenindavad võrguseadmed nagu serverid ja

printerid saavad harilikult staatilise IP aadressi.

Internetiühenduse pakkujad eraldavad kallima teenuse ostjatele staatilisi IP aadresse,

odavama teenuse võtjatele aga dünaamilisi aadresse. Iga kord, kui selline kasutaja

lülitab oma arvuti modemi kaudu Internetti, omistatakse tema arvutile uus IP aadress.

See võimaldab internetiühenduse pakkujal sama serverivõimsuse juures teenindada

rohkem kliente ja müüa teenust odavamalt. Kuid tänased ruuterid võimaldavad hoida

üht dünaamilist IP aadressi “üleval”, nii et seda saab põhimõtteliselt kasutada ka kui

staatilist IP aadressi.

Võrguaadressi all mõistame võrguseadet identifitseerivat nime või sümbolit. Näiteks

kohtvõrkudes (LAN) on igal võrgusõlmel oma individuaalne aadress. Internetis on igal

failil individuaalne aadress, mida kutsutakse URL.

1.4 ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line)

ADSL on praegu Eestis üks enam levinud koduse ja väikekontori internetiühenduse

tehnoloogiaid. ADSL tehnoloogia töötas välja J.W. Lechleider aastal 1989 [www/5].

ADSL on optimiseeritud vaskkaablit kasutades laskma läbi võimalikult palju andmeid,

et oleks võimalik tõrgeteta kasutada interneti kaudu kiirusenõudlikumaid rakendusi ja

ressursse nagu muusika, video ja videomängud. ADSL töökindlus on saavutatud teatud

statistiliste ja matemaatiliste menetlustega. ADSL põhineb kaasaegsel

digitaalsignaalitöötlusel ja võimsatel algoritmidel, mille abiga suudetakse “pigistada”

palju infot telefoniliinist läbi. Peale selle on tehtud palju täiustusi muundajates,

analoogfiltrites ja Analoog/Digitaal- muundajates.

ADSL modemtehnoloogia, võimaldab tavalise telefoniliini peale tihendada lisaks

tavalistele telefoniteenustele (või ISDN 2B+D ühendusele) ka suure kiirusega

andmesidekanali. Ainus koht, kus andmesidevõrk ja telefoniliin sel juhul "kokku

8

saavad", ongi seesama füüsiline liin ise. Kuna ADSL- tehnoloogia puhul on ühenduse

kasutajad pigem info tarbijad kui selle pakkujad, seetõttu on ka andmesidekanal jagatud

kaheks suunaks - üleslaadimiskanal teenusepakkuja (interneti) poole ja

allalaadimiskanal teenusepakkuja poolt (internetist) kasutaja poole. Ülal kirjeldatust

tuleneb nimetus ADSL ehk asümmeetriline digitaalne abonendiliin, kuna tegu

asünkroonse edastusviisiga.

Joonis 1 ADSL'i põhimõtteskeem

Tavatelefoniühenduse jaoks kasutatav sagedusriba on andmeside omast eraldatud

spetsiaalse passiivse splitteri abil, mis võimaldab säilitada telefoniühenduse ka sellistel

juhtudel, kui andmesidekanalid on rivist väljas.

Iga ADSL modemit (ANT) võib funktsionaalselt vaadelda kui mitmete paralleelselt

töötavate alammodemite kogumit, kus iga modempaar vastutab vaid oma kindla

sagedusvahemiku eest. Meil kasutatava DMT (Discrete Multitone)

modulatsioonimeetodi puhul on iga sellise riba laiuseks 4 kHz ning üleslaadimiskanali

moodustavad 32 ja allalaadimiskanali 256 sellise ribaga alamkanalit.

Iga konkreetse vaskpaari sagedusspekter on teatavasti erinev, mis sõltub mitmetest

asjaoludest: liini pikkusest, selle kvaliteedist, liinile mõjuvatest pidevatest ja juhuslikest

häiretest ning müradest erivevates spektriosades. DMT võimaldab sellisel juhul sellised

modempaarid, mis on ette nähtud töötama spektriosades, mille

amplituudsageduskarakteristik jääb allapoole kriitilist piiri, lihtsalt välja lülitada ning

lõpptulemuseks on vaid summaarse läbilaskevõime langus.

Telefoniliin tuleb kliendile koju, telefonikõne kanali ja andmeside kanali sagedusribad

eraldatakse jagajafiltritega. Andmeside kanal läheb edasi ADSL modemisse, mis

omakorda on ühendatud abonendi ruuteriga. Telefonikõne kanal läheb edasi abonendi

telefoni. Teenusepakkuja poolel jagatakse samamoodi telefonikõne kanal, mis läheb

9

telefonivõrku PBX ja andmeside kanal, mis läheb läbi DSL modemi ja marsruuteri

internetioperaatori andmevõrku.

Joonis 2 ADSL-süsteemi spekter ja võrdlus tavalise telefoni ja ISDN-iga.

1.5 Ethernet, LAN ja WAN

Ethernet [rmt/1] on üks vanimaid kohtvõrgu tüüpe. Tootena ilmus turule 1980-ndate

alguses. Standardi valmistasid ette firmad Digital, Intel ja Xerox (DIX) juba varajastel

1970-ndatel. Ethernet võrgustandardi tehniline kirjeldus jaotub füüsiliseks ja

andmeühenduse tasemeteks. Ethernet'i kasutajaliides võimaldab saata ja vastu võtta

erineva pikkusega andmepakette kahe võrgu tipu vahel.

Kohtvõrgud LAN (Local Area Network) on kasutusel suhteliselt piiratud geograafilisel

alal. Kohtvõrk võimaldab kohalikele arvutitele mitmesuguseid teenuseid, nagu jagatud

ressurssidele ligipääsu, programmide ja failide ühiskasutus, sisuhaldus, e-posti,

pintimise ja muid teenuseid. Standardi järgi side kohtvõrgu sees ei allu väljaspoolsele

reglementeerimisele. Tänapäeval Etherneti standardil baseeruvaid tehnoloogiaid ühed

levinumad (vt Ethernet).

Koaksiaalkaabli kasutamise aegadel olid tuntumad Ethernet'i kaabeldusvariandid

10BASET, 10BASE2 ja 10BASE5. Täna kasutatakse rohkem 100BaseTx (802.3u),

100VG-AnyLAN (802.12) ehk koondnimetusena Fast Etherneti ning 1000BaseX

(802.3z) ehk üldnimetusena Gigabit Etherneti standardeid. Esimene number näitab

andmevahetuskiirust megabittides sekundis. Sõna BASE viitab signaali

edasiandmismeetodile. Kui tähistuse lõpus on number siis see näitab maksimaalset

kaugust sadades meetrites kahe järjestikuse arvuti vahel selles kaablivõrgus.

Standardi järgi koosneb võrk segmentidest. Etherneti võrke saab kokku ühendada

kasutades sildu (bridge). Signaali võimendamiseks võrgus kasutatakse kommutaatoreid

10

(switch) ja jaotureid (hub). Ethernet'i võrgustandard kasutab andmevahetuseks

CSMA/CD protokolli [rmt/1]. Antud protokoll töötab konkurentsi ja kolliosioonide

äratundmise põhimõttel. Intelligentsemate seadme turuletulekuga ning Etherneti

standardi pideva arendustöö tulemusel on antud võrgutüüp muutunud laialtkasutatavaks

ja saavutanud kõrge usaldusväärsuse ning töökindluse.

Laivõrk ehk WAN (Wide Area Network) on arvutivõrk, mis kasutab järjestikliine ja

mille ulatus katab suuri vahemaid (üle 1 km). Sellised võrgud ühendavad paljusid

kohtvõrke ja muid väiksemaid võrke, näiteks linnavõrke (MAN- Metropolitan Area

Network ) omavahel. Enamasti kohtame selliseid võrke internetioperaatorite omanduses

või mitme internetiteenuse pakkuja loodud ühisvõrguna. Sellistes võrkudes kasutatakse

enamasti kõige kvaliteetsemaid ja kiiremaid andmeedastuse tehnoloogiaid.

Riistvaraliste ruuterite küljes on ka eelpool kirjeldatud võrkude nimetustega pesad

(öeldakse ka pordid) ehk tavaliselt 4 RJ-45 10/100 Mbitt/s tüüpi LAN pesa ja 1 RJ-45

10 Mbitt/s WAN pesa. See tähendab, et esimesed on mõeldud kohtvõrgus asuvate

arvutite ühendamiseks ja viimane internetiühenduse tarvis ehk internetioperaatori

võrguga vastava modemi kaudu suhtlemiseks.

1.6 Kaablite paigaldamine

ADSL teenus jõuab kliendini reeglina tavalist vasepaari/telefoniliini mööda ning

vasepaari otstes on RJ-11 pesa, mistõttu ka juurdepääsuseadme üks liides on RJ-11.

Ühenduse teostamiseks ADSL modemi ja arvuti võrgukaardi vahel kasutatakse peaaegu

eranditult vaskjuhtmetest keerdpari (CAT5). Keerdpaari ühendamiseks arvutiga

kasutatakse standardset pistikut RJ-45.

Siinkohal mõned näited, milliseid juhtmete ühendamise skeeme tuleks erinevate

juurdepääsuseadmete (ADSL modemite) ühendamisel kliendi arvutiga kasutada.

Näiteks:

• Bridge funktsiooniga ADSL modem Nokia MP5121 ühendatakse kliendi arvuti

võrgukaardiga HUB-to-HUB võrgukaabli kaudu ehk risti kaabliga (Crossoever

Cable). Hubi või kommutaatoriga ühendatakse MP5121 otsekaabliga (Straight-

throug)

• Bridge funktsiooniga ADSL modem Nokia M5122 ühendatakse kliendi arvuti

võrgukaardiga HUB-to-Computer võrgukaabli kaudu ehk otse kaabliga

(Straight-throug)

11

Suund Kaabelduse tüüp arvuti -> arvuti risti arvuti -> server risti arvuti -> hub otse arvuti -> kommutaator otse server-> hub otse arvuti -> kommutaator otse hub -> kommutaator risiti kommutaator -> kommutaator risti

Tabel 1 Kaabli valik vastavalt tüübile

Alljärgnevalt Etherneti kaablite kategooriad ja andmete edastuskiirused [vt ka rmt/2]

EIA/TIA-568 UTP katekooria Kasutusala, andmeside edastuskiirus 1 telefoniliin või aeglane andmeside kuni 56Kbitt/s; ei

kasutata kohtvõrkudes 2 edastuskiirus kuni 1 Mbitt/s 3 edastuskiirus kuni 4 Mbitt/s 4 edastuskiirus kuni 16 Mbitt/s 5 edastuskiirus kuni 100 Mbitt/s 6 edastuskiirus kuni 1000 Mbitt/s

Tabel 2 UTP kaablite kategooriad ja andmeedastuskiirused

Kui kaabli töökorras oleku suhtes tekib kaht lusi (kommutaatori ja ruuteri indikaatorid ei

põle, paketid ei “jõua kohale”), siis koduste võimaluste piires on seda kõige lihtsam

kontrollida vastava testriga (elektrimõõdik), kuid viimase puudumisel saab hakkama ka

paari elektrijuhtme, patarei, taskulambipirni ja kahe peeneotsaga metallvarda abil.

Patarei ja elektrijuhtmed tuleks omavahel ühendada nii, et keerdpaari võrgukaablile

(UTP CAT5) saaks ühte kiudu saata väikse elektrilise impulsi. Kui ühelt poolt

saadetakse elektriline impulss kaabli ühte kokkulepitud kiudu mööda teele ning teiselt

poolt kontrollitakse taskulambipirni süttimisega kas signaal “jõudis pärale”, siis on

võimalik öelda, et antud kaabli kiud on töökorras. Nii kõik neli kasulikku kiudu järjest

läbi tehes saab olla küllalt kindel, et kaabel on töökorras. Siinjuures tuleks jälgida, et

voolutugevused poleks liialt suured (piisab kui taskulambi pirn süttib) ning ei seataks

ohtu võrgukaarte, sest need suuri voolupingeid ei talu.

1.7 NAT (Network Address Translation)

Kohtvõrkude puhul kasutatakse väga sageli võrguaadresside transleerimist ehk lühidalt

NAT’i, mis on üheks esmaseks vahendiks kohtvõrgu turvalisuse tagamisel. NAT

iseenesest ei ole turvameetmeks ette nähtud, kuid ta annab võimaluse varjata sisevõrgu

struktuuri ja sunnib igasuguse infovahetuse läbima ühte kindlat punkti (ruuteri

võrguliidest), mida saab kontrollida ja mis omakorda kontrollib kogu läbivat infot.

NAT lubab arvutivõrgul kasutada erinevaid aadresside vahemikke. Näiteks võib

lokaalvõrk kasutada ühte aadresside vahemikku (nn. privaataadresse) ja välise

12

maailmaga suhtlemisel kasutatakse teist vahemikku. On kokku lepitud teatud IP

aadressid, mida kasutatakse vaid lokaalvõrkudes. See kehtib iga IP klassi kohta. Näiteks

levinuimal, C klassil, on sisevõrkudes kasutamiseks ette nähtud 192.168.*.* aadressid.

Kuna sisevõrgus kasutatakse tavaliselt selliseid aadresse, mis internetis ei kehti, siis

igasuguse ühenduse saamise katsed, mis seda punkti (ruuterit) ei läbi, on määratud

läbikukkumisele (sisemised arvutid pole lihtsalt väljast nähtavad). Kui info läbib seda

punkti (ruuterit), siis teisendatakse privaatvõrgu aadressid kehtivateks interneti

aadressideks ja ühendus saab toimuda. Sarnaselt paketifiltrile töötab NAT IP protokolli

tasemel ja on realiseeritav enamusel ruuteritel. Hetkel poes müügil olevatest ruuteritest

on enamikel NAT juba vaikimisi sisseehitatud.

Erinevus tavalise ruuteriga on siin selles, et kui “tavaline ruuter” lihtsalt uurib paketi

päist ja saadab selle edasi, siis “NAT’iga varustatud ruuter” muudab paketi

lähteaadressi. Kui privaatvõrgu masin saadab paketi välja internetti, siis NAT ruuter

muudab selle lähteaadressi nii, et pakett näikse tulevat täiesti kehtivalt aadressilt. Kõik

vastused sellele paketile teisendatakse aga nii, et need jõuavad lõpuks privaatvõrgu

masinasse tagasi.

Tavaliselt on kasutusel keerulisemad süsteemid, mis lisaks lähteaadresside

transleerimisele võivad muuta ka lähte- ja sihtpordi numbreid. Sellisel juhul nimetatakse

seda NAPT (Network Address and Port Translation). Järgnevalt antakse väike

ülevaade NATi realiseerimise võimalustest.

§ Igale sisevõrgu masinale seatakse vastavusse üks väline IP aadress

(internetioperaatori poolt kliendile ühenduse ajaks jagatud IP aadress) ja alati

tehakse sama tõlkimisprotseduur. Selline variant pole eriti kokkuhoidlik

võrguaadresside suhtes ning ei anna eriti turvalisust juurde. Vajalik eeskätt erinevate

privaatvõrkude kokkuühendamiseks, kui juhuslikult on kasutatud sama

privaataadresside vahemikku.

§ Iga kord, kui sisevõrgu masin alustab ühendust, seatakse talle dünaamiliselt

vastavusse välisvõrgu aadress (vt ka DHCP). See piirab samaaegselt ühendust

saavate masinate arvu väliste aadresside arvuga.

§ Fikseeritakse sisevõrgu aadressid mingi kindla välisvõrgu aadressiga, kuid

kasutatakse erinevaid porte. Nii saab ühte välisvõrgu aadressi kasutada mitu masinat

samaaegselt.

§ Iga seestpoolt algatatud ühenduse korral seatakse dünaamiliselt vastavusse aadressi

ja pordipaar. See on kõige efektiivsem viis väliste aadresside kasutamiseks.

13

NAT-il on mitmeid häid omadusi. Kuna sisevõrgu aadressid on välises internetis

kehtetud, siis saab tõlkiva süsteemi ühendata tulemüüriga, mis tublisti suurendab

viimase tõhusust. Dünaamiline NAT süsteem võimaldab paketifiltri reegleid paremini

“sõnastada”. Näiteks tõlgitakse ära sisult nende ühenduste paketid, mis alustati

seestpoolt. Selline kombineerimine seab ründajale lisakoormuse, sest lisaks sellele, et

“häkker” peab ära arvama vastavad pordid, mille kaudu ühendust peetakse, peab ta seda

tegema teatud aja jooksul, sest ühenduse lõppedes port suletakse või antakse üle teisele

rakendusele.

NAT-i üks liike on aadresside maskeerimine ehk maskeraad (masquerading).

Maskeraadi tööpõhimõte seisneb selles, et takistatakse pakettide edasisaatmist nende

algsel kujul – pakett püütakse kinni, muudetakse reeglitele vastavalt ja alles siis

saadetakse edasi. Täiendavate moodulite lisamisel võib maskeraad toimuda ka natuke

kõrgematel kihtidel kui IP. Kuna see, mida maskeraad paketiga teeb, on tihti enam kui

lihtne aadresside muutmine, kuid samas pole see ka päris vahendamine, siis võib seda

vaadata kui midagi paketifiltri ja rakenduskihi filtri vahepealset. Välise maailmaga

suhtlemiseks kasutatakse tulemüüri masina (Linux platvormis eth1 võrguliides) IP

aadressi. Lihtsamate protokollide korral nagu TCP/IP, muudetakse vaid IP paketi päist,

aadressi, pordi numbrit ja TCP järjekorra numbrit. Sellel juhul on toiming sarnane lihtsa

NAT’iga. TCP puhul toimib transleerimine niikaua, kuni saabub ühenduse lõppu

märkiv pakett; UDP puhul saab ruuteri administraator seada aja, mille jooksul pakettide

transleerimine lõpetatakse. Maskeraad kasutab maskeeriva süsteemi välist IP aadressi ja

muudab pordi numbri üheks 4096st võimalikust, alates 61000st. Selline tegutsemine

muudab teoreetiliselt võimalikuks 4096 samaaegset ühendust. Kuna

operatsioonisüsteem ise nii kõrgeid pordi numbreid ei kasuta, siis pole ka konflikte eriti

karta. Lisaks väljuva info kontrollile saab maskeraadi edukalt kasutada ka sissetulevate

ühenduste suunamiseks vajaliku teenuse juurde. Sellisel juhul on tegemist portide

edastamisega (port forwarding) ehk DNATiga (Destination NAT). Joonisel on näidatud,

kuidas väljastpoolt saadakse ühendus SSH serveriga, mis asub lokaalvõrgus.

14

Joonis 3 Serverist 193.40.11.8 saadakse ühendus kohtvõrgu arvutiga 192.168.1.5 pordil 22

1.8 DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)

DHCP on dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll, mis võimaldab serveril

dünaamiliselt jagada kõigile kohtvõrgu seademetele teatud perioodiks unikaalse IP

aadressi ja võimaldab seda kasutada. DHCP serveri võimalust kasutamata tuleb IP

aadressid määrata eraldi igale võrguseadmele käsitsi. Kui kasutatakse DHCP serveri

teenust, siis määratakse mingi vaba IP aadress eelnevalt määratud vahemikust (näiteks

192.168.0.65 ... 192.168.0.255) automaatselt kohe, kui mingi arvuti võrku siseneb,

millel IP aadressi veel polnud, kui IP aadress oli nimekirjas olemas, siis omistatakse

talle juba varem DHCP serveri poolt välja jagatud IP aadress. Seega olenevalt

kohtvõrgu suurusest, tuleb MAC aadresside nimekirja põhjal omistatud IP-aadresside

määratud vahemikku jälgida, näiteks kas dünaamiliselt jagatavaid IP-aadresse jätkub

igale arvutile.

15

2. INTERNETIÜHENDUSE JAGAMISE (ICS)

TEHNILISED VÕIMALUSED

Erinevaid internetiühenduse jagamise võimalusi on väga erinevaid, siin võetakse

vaatluse alla MS Windowsi ja Linuxi operatsioonisüsteemiga arvuti kasutamise

võimalused, millega pakutakse välja vaid mõned ideed paljudest. Proxy serveri

ülesandeid täitvaid programme on olemas nii MS Windowsi kui ka Linuxi

operatsioonisüsteemiga arvutitele, siin piirdutakse Windowsil baseeruvaga. Kirjeldatud

internetijagamise lahendused võib tinglikult jagada vabavaral [vt ka GNU] põhinevateks

või tasulisteks teenusteks. MS Windows platvormil põhinevad variandid (k.a proxy)

lähevad maksma tasulise kommertstarkvara hinna, kirjeldatud Linuxi lahendused on

kõik tasuta. Vabavara puhul on tavaline, et programm on küll tasuta, kuid võib olla see-

eest keerulisem paigaldada ja kasutada ning probleemide korral ei vastuta

põhimõtteliselt keegi.

2.1 Interneti jagamine MS Windowsi baasil

Antud lahendust võib pidada üheks esimeseks internetiühenduse jagamise viisiks

kodudes, kus kasutusel oli MS Windows operatsioonisüsteemiga arvuti ning võrku

taheti kasutada veel ühes või mitmes arvutis korraga.

Tüüpiliselt MS Windows operatsioonisüsteemiga arvuti ruuterina kasutamine tuleb

kõne alla enamasti siis, kui võrgus on väga vähe arvuteid ja kõiki arvuteid ei kasutata

pidevalt.

Sõltuvalt tingimustest ja vajadustest tulekski otsustada, kas internetiühendust jagav

arvuti, mille riistvarale esitatakse tegelikult vägagi suuri nõudmisi, arvestades et

funktsionaalsus võib olenevalt valitud võimalusest olla ebastabiilne (sageli vaja uuesti

ümber konfigureerida), aeganõudev (tavakasutaja peab õppima iga vastava programmi

kasutamise), on antud olukorras rahuldav lahendus.

22..11.. 11 MMSS WWiinnddoowwss II nntteerrnneett CCoonnnneecc ttiioonn SShhaarreeiinngg ((IICCSS))

LLüühhiikkiirrjjeelldduuss

Alates Windows 98 Second Edition operatsioonisüsteemist on ICS (Internet Connection

sharing) ametlikult sisse ehitatud. Seega on ICS võimalus olemas Windows 98SE,

Windows 98ME, Windows 2000 ja Windows XP operatsioonisüsteemidel.

16

EEeelliisseeiidd

ICS üldiselt ei vaja eraldi lisaarvutit ning muid täiendavaid kulutusi ei ole, kui eeldada,

et modem, jaotur ja võrguadapter (jagavale arvutile on vaja kahte võrgukaarti) on juba

olemas. Juhul kui jagavas arvutis kasutatakse sisemist modemit, siis pole vaja ka kahte

võrguadapterit, sest internetiühendus tuleb jagavasse arvutisse sisse läbi sisemise

modemi ning võrgukaardist jagatakse internetiühendus teistele kohtvõrguarvutitele. Kui

ühendust jagatakse vaid mõnele arvutile võib hakkama saada ka ilma jaoturita.

PPuuuudduusseeiidd

Antud lahenduse teevad ebamugavaks asjaolud, et ühendust jagavale arvutile lasub

mõttetult suur koormus, mistõttu töö tegemine jagava arvuti taga võib sõltuvalt

riistvarast olla piinarikas, sest arvuti muutub väga aeglaseks ning vajab sageli

taaslaadimist, väärtuslikud tööd võivad kaotsi minna. Väga kiire ja võimsa “mänguri”

arvutiga võib see probleem loomulikult väheneda, kuid siis tuleks mängimisest loobuda.

Sellist lahendust ei soovita juhul, kui ühte internetiühendust jagatakse naabritega ning

soovitakse, et internetiühendus oleks 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas pidevalt

üleval [vt ka www/8]. MS Windows operatsioonisüsteem pole ette nähtud pidevalt

töötama. Turvalisuse tagamine MS Windows platvormil on tavakasutajale väga raske

ülesanne (kui mitte võimatu). Selline lahendus ei võimalda korralikult kasutada VPNi

ning erinevate üle veebi suhtlustarkvarade töötamisega võib olla samuti probleeme. Ei

ole ka sisse- ja väljuvate ühenduste logimise võimalust, mis teeb rünnakute tuvastamise

väga raskeks.

Seega, antud varianti võib pidada mõistlikuks juhul kui internetiühendust jagatakse

ajutiselt või vähestele arvutitele ning turvalisust ja “täiuslikumaid” võimalusi ei peeta

väga oluliseks. Antud lahendus pole näidanud erilist stabiilsust, ega ka töökindlust, eriti

kui kohtvõrku on tarvis ühendada rohkem arvuteid. Sõltuvalt tingimustest ja vajadustest

tulekski otsustada, kas internetiühendust jagav arvuti, mille riistvarale esitatakse

tegelikult põhjendamatult suuri nõudmisi, funktsionaalsuse tagamine on seejuures tüütu

või aeganõudev (sageli vaja uuesti ümber konfigureerida), kõik võimalused ei tööta, on

antud olukorras rahuldav lahendus.

SSüüsstteeeemmii oorriieenntteeeerruuvvaadd nnõõuuddeedd

MS Windows süsteem peab vastama orienteeruvalt järgmistele nõutele:

• Protsessor Pentium II / 233 MHz või parem

• 64 MB RAM (soovitavalt 128)

17

• ~ 300 MB vaba kõvaketta ruumi

• VGA graafikaadapter

22..11.. 22 PPrrooxxyy


Proxy server võimaldab samuti mitu kasutajat ühendada internetiga läbi ühe arvuti, mis

täidab ruuteri ja tulemüüri ülesandeid. Kui sellist lahendust kasutada Windows

platvormil, siis teatud Windowsile omased plussid ja miinused säilivad endiselt.

Erinevus eelneva lahendusega on selles, et jagavasse arvutisse on installeeritud küllalt

funktsionaalne proxy programm, mis pakub kohtvõrgu arvutitele erinevaid teenuseid.

Proxy programme on palju nii Windows platvormile kui ka Linux platvormile. Sõltuvalt

valikust on Proxy küllalt suurt turvalisust ja funktsionaalsust pakkuv variant.

Ühed tuntumatest on näiteks Winproxy [vt www/6], WinGate [www/7]. Tasuta proxy

tarkvara võib leida ka http://www.pscs.co.uk.com lehelt. [vt ka www/8]

EEeelliisseeiidd

Pakub suhteliselt suurt turvalisust, sest kogu sessioon "mängitakse läbi 2 korda", ehk

proxy mängib serverile täisfunktsionaalset klienti, võimaldades näiteks

rakendusprotokolli sisu inspekteerida ja/või muuta [vt www/18]. Enamasti on Proxy

programmidel tavakasutajale küllaltki arusaadav kasutajaliides, mis teeb seadistamise

lihtsamaks. Ei vaja uue rakenduse kasutamise korral pidevat ümber konfigureerimist

nagu Windowsi ICS [vt ICS]. Sageli on toetatud VPN [vt], DHCP [vt ], Cache

võimalused [vt ].

PPuuuudduusseeiidd

Selliste lahenduste suurimaks puuduseks on probleemid jõudlusega, lisaviide ja

mõnikord ka piiratud rakenduste valik (HTTP, SMTP)


Proxy serverina töötav süsteem peab vastama orienteeruvalt järgmistele nõutele:

• Protsessor Pentium I / 100MHz või parem

• 32 MB RAM (soovitavalt 64)

• ~ 300 MB vaba kõvaketta ruumi

18

2.2 Interneti jagamine Linuxi baasil

Üldiselt võrreldes MS Windowsi variandiga paistavad “Linuxi- ruuteri” lahendused

rohkem silma töökindluse, usaldusväärsuse ja tunduvalt väiksemate nõudmistega

riistvarale. Linux on avatud lähtekoodiga ja erinevaid distributsioone palju valida, siis

võib igaüks sisuliselt kohandada endale just oma vajadusi arvestava süsteemi. Enamik

probleeme on “Linuxi- ruuteri” korral lahendatavad, kas moodulite või kogu tarkvara

uuendamisega (upgrade). Suuremad huvilised võivad eriliste probleemide või

nõudmiste korral koodi ise muuta või endale täiesti uue distributsiooni kirjutada. Antud

lahenduste juures on tüüpiliseks eeliseks ka asjaolu, et võimaldab ära kasutada vana

riistvara, millele oleks võibolla raske muud rakendust leida, sest uuemad seadmed neile

valdavalt ei sobi. Samuti annab lihtsa ja mugava võimaluse jagada Interneti ühendust

mõnele kuni sadadele arvutitele kohtvõrgus (vajab vastavalt adekvaatset riistvara ja

internetiühendust). Enamasti on selliste lahenduste jaoks vajalik avatud lähtekoodil

baseeruv tarkvara Internetist tasuta kättesaadav, mistõttu on need populaarsed ja

vabatahtlike poolt arendatavad-täiustatavad.

Mõnede miinuste hulka kuulub asjaolu, et vabavaraliste lahenduste kasutamise juures

pole puuduste esinemisel mõtet kedagi süüdistada, sest keegi selle eest otseselt ei

vastuta (näiteks Joshua Jacksonit selles, et Coyote ei töötanud ISA siini

võrguadapteriga). Kuid võib siiski öelda, et sellega, milleks antud lahendused on

mõelnud, saavad enamasti edukalt hakkama. Pole saladus, et vahel peituvad probleemid

ka “inimese ja arvuti vahelises” läbisaamises ehk teisisõnu arvutialastes teadmistes ja

oskustes, mille omandamine võtab tavakasutajal omajagu aega. Puudus on ka see, et

need lahendused üldiselt eeldavad antud valdkonnas suuremaid teadmisi, kuid aeg on

näidanud, et pideva täiustamise ja kasutajate arvu suurenemise tulemusel muutuvad ka

need lahendused üha rohkem tavakasutajale kasutajasõbralikumaks.

Üldiste miinuste hulka kuuluvad ka asjaolud, et “ühe-flopi- linuxi” tarkvaraga varustatud

ruuterina töötav lüüsarvuti kulutab märgatavalt rohkem elektrienergiat, kui näiteks

riistvaraline ruuter. Interne tiühendust jagava lüüsarvuti ventilaatorid võivad tekitada ka

küllaltki suurt müra, kuid see sõltub kasutatavast jahutussüsteemist ning arvuti

võimsusest. Tuleb märkida, et seadme poolt tarbitav energia kasvab koos protsessori

kiirusega. Näiteks 486 tarbib vaid paarkümmend watti, P100 juba 40W.

Ei tohiks unustada, et kõike “head” korraga tavaliselt ei saa ja “ühe-flopi- linux” ei ole

päriselt mõeldud täitma “serveri” ülesandeid, vaid eelkõige jagama võrku, pakkuma

19

kaitset kohtvõrgu arvutitele ning teisi vajalikke teenuseid. Kui tundub, et midagi jääb

puudu, siis tuleks hakata mõtlema “täiuslikumatele” lahendustele, olgu selleks näiteks

“CD-ROMi-linux”, Linuxi platvormil põhinev server, spetsiaalne riistvaraline ruuter.

Interneti vaatluste põhjal tunduvad kõige levinumad Coyote linux, FREESCO,

Clarkconnect1, MikroTik, Smoothwall, BBIagent.Net, E–Smith.

Järgnevalt võetakse vaatluse alla ühed levinumatest lahendustest.

22..22.. 11 CCooyyoottee lliinnuuxx ((wwwwww..ccooyyootteelliinnuuxx..cc oomm))


Coyote linux on spetsiaalselt Interneti jagamiseks mõeldud niiöelda “ühe-flopi- linux”,

mis muuhulgas kaitseb tulemüüri ja NATi (kernelisse sisseehitatud) abil kohtvõrgu

arvuteid väliste rünnakute eest. Kirjutatud ja täiustatud Joshua Jacksoni poolt.

Vastupidiselt paljudele kommertstoodetele on Coyote paigaldamine küllalt lihtne.

Ruuteri tarkvara sisaldavat disketti saab teha nii MS Windwsis lihtsa graafilise

“nõustaja” (wizard) abil kui ka Linuxi masinas kasutades shell skripti. Coyote Linuxi

hetkel kättesaadav versioon 2.13.0 baseerub 2.4.25 kernelil (operatsiooni tuum).

[www/15]

EEeelliisseeiidd

Coyote esitab riistvarale väga väikesed nõudmised, mistõttu sobib praktiliselt igale

masinale. Toetab Ethernet (staatilist ja DHCP), PPPoE, ning PPP dialup

internetiühenduste jagamist. Coyote ruuteri-tulemüüri edukaks töötamiseks ei ole vaja

kõvaketta või CD-ROMi olemasolu. Linuxina paistab silma väga hea stabiilsuse,

töökindluse ning usaldusväärsusega. Coyote võimaldab kasutada uuemat paketifiltrit

netfilter koos kasutajaliidesega iptables, mis pakub palju suuremaid võimalusi

turvalisuse tagamisel kui vanem ipchains [vt www/22]. SSH 2.0 toetus lubab

põhimõtteliselt igast internetiühendusega arvutist ruuterit küllalt turvaliselt

konfigureerida. Veebipõhise administreerimisliidese viimased arendused on ruuteri

konfigureerimise teinud ka tavakasutaja seisukohast väga lihtsaks ja arusaadavaks, mida

võib pidada riistvaraliste ruuteritega praktiliselt samaväärseks. Quality of Service ehk

QoS võimaldab erinevatele teenustele (näiteks SSH, FTP) prioriteetide määramist,

teisisõnu saab kõigile võrdsete võimaluste tagamise nimel piirata võrgukasutust.

1 Märkus. Sobib ka Windows opertsioonisüsteemiga arvutile.

20

Teisisõnu kui üks või mitu kohtvõrgu arvutit laadivad FTP’ga faile üles või alla, ei sega

see oluliselt kellelgi teisel veebis surfamist.

Omab peale tulemüüri ka väikest thttpd (tiny/turbo/throttling) HTTP serveri

funktsionaalsust, mis annab näiteks võimaluse hoida ruuteris kohtvõrgule nähtavat

kodulehte (sellisel juhul soovitavalt RAMi vähemalt 16 MB). Võimaldab ka tulemüüri

taha paigutada eraldi wireless access point i või ehitada Coyote baasil WiFi ruuteri, kuid

sellisel juhul tuleb jälgida, et Coyote ka vastavaid võrgukaarte toetaks. Coyote’i on

võimalik “jooksutada” ka kõvakettal, kuid see peab olema siis eesmärk omaette, sest

eriline põhjus või vajadus selleks puudub, kuna selle asemel võiks kasutada hoopis

paremaid võimalusi. Samuti on olemas utiliit, millega saab disketi mahutatavust

suurendada (1680 ja 1722 KBaiti) ja laadida sinna rohkem mooduleid, mille abil saab

Coyote funktsionaalsust tõsta. Mugavam ja ka andmete kadumise mõttes turvalisem

variant oleks paigutada Coyote USB mälule. Versioonil 2.13.0 on võrguliikluse

vaatlemise pisiprogramm iptraf (107 KBaiti) juba vaikimisi integreeritud, varem tuli see

ise eraldi lisada [vt Pilt 1]. Kogu portide vahemik on vaikimisi välja jagatud. Võimeline

jagama Interneti ühendust mõnele kuni sadadele arvutitele kohtvõrgus (vajab vastavalt

adekvaatset riistvara, internetiühendust) ning elektrivoolu katkemise korral taastama

automaatselt internetiühenduse. Coyote linux on traditsiooniliselt kõigile Internetist

tasuta kättesaadav.

21

Pilt 1 Coyote’i võrguliikluse vaatlemine iptraf’iku abil

PPuuuudduusseeiidd

Tavakasutajale võib konfigureerimine mõnel üksikul juhul olla keeruline, eriti kui

soovitakse saada võrgus toimuvast reaalset pilti nii logide ja sessioonide pidamise näol

või kasutada rakendusi, mis transpordivad sessioonide otspunktide IP aadresse kõrgema

taseme protokollide andmeosas, näiteks VoIP (H.323) ja IPSec (standard VPN

loomiseks). Selle edasiarenduseks on nn "stateful inspection" lahendused, mis lisaks IP

aadresside vahetamisele "uurivad" hoolikamalt ka ühenduse loomise protsessi ning

soovitud protokollile vastavust (kas näiteks 80 pordis algatatav sessioon on ikka HTTP,

mitte mõni muu näiteks Realmedia) ja peavad meeles ka iga ühenduse oleku [vt www/].

Flopi disketid ei ole tuntud kuigi kindla andmetesäilivuse poolest, mistõttu sageli võib

esineda väärt info kadumist - sellega tuleb olla ettevaatlik. Igakord, kui Coyote ruuteri

seadistustes või kodulehel on tehtud muudatusi, ei tohi unustada disketti ülesalvestamast

või varukoopiat tegemast. Disketile salvestamine on aeglane protsess ja backup’i

tegemine võtab aega mõne sekundi asemel jämedalt 20. Puudustena võib vaadelda ka

NATi abil ainult väljuva TCP/UDP liikluse transleerimist. Samuti kõigi väljuvate

ühenduste lubamist (võib vaadelda ka kui eelist). Coyote, nagu paljude odavamate

22

lahenduste puhul (ka odavad riistvaralised ruuterid) võib nn. "keerukamate"

rakendustega, nagu näiteks FTP, mille käigus avatakse dünaamiliselt uusi porte, tekkida

oht langeda rünnaku ohvriks. Kuid samas ka “täisulikumad vahendid” ei suuda tagada

alati rünnakute vastu absoluutset kaitset. Üheks “puuduseks” on ka osadele

võrguadapteritele (näiteks vähem levinud ISA siini paigaldatavad kaardid) ajurite

(driver) puudumine, millest tulenevalt tuleb Coyote puhul kasutada levinumaid kaarte.

Samas osad nimetatud puudused ei tulene Coyote’ist vaid riistvaralistest võimalustest ja

kasutaja oskustest (näiteks iptables’i kasutamine).


Coyote ruuterina töötav süsteem peab vastama orieneeruvalt järgmistele nõutele:

• Protsessor 486DX / 25 MHz või parem

• 8 MB RAM (soovitavalt 16 MB)

• 1.44 MB flopi seade

• 2 võrgukaarti

• internetiühenduse tüübile vastav modem

• VGA graafikaadapter seadistamiseks

22..22.. 22 FFRREEEESSCCOO lliinnuuxx ((wwwwww..ffrreeeesscc oo..oorrgg))


FREESCO on kirjutatud Serge V. Storozhevykhi poolt. FREESCO baseerub samuti

Linuxi operatsioonisüsteemil (kernel 2.0.39). FREESCO’t iseloomustab suur

funktsionaalsus, paindlikkus, mitmekülgsus, kuivõrd see kõik on võimalik 1,44 MB

disketile mahtuvuse piirangu juures. [www/16]

EEeelliisseeiidd

FREESCO võimaldab ühendada eri liidestega kuni kümmet Ethernet segmenti ehk

teisisõnu jagada võrku kümnele Ethernet segmendile, toetades kuni 10 võrguliidest,

kuni viis printerit, kuni 10 modemit (k.a. mitmepordiga modemid), kuigi ainult nelja

regulaarmodemit. FREESCOt saab konfigureerida sissehelistamis - ehk dialup, ISDN -,

kaabli-, DSL-ruuterina, omades seejuures DNS-, DHCP-, telnet-, http-, kontroll-, print-

(üle TCP/IP printimiseks vajalik vastav klient tarkvara) ja ajaserveri ning tulemüüri ja

NATi funktsionaalsust. Sobib ka RAS (Remote Access Server) ja nullmodem ühenduste

jaoks. Osa töörežiime võivad töötada samal ajal, näiteks lülitamine sissehelistamise

23

pealt etherneti ja vastupidi. Kõiki neid omadusi saab kasutada koos või eraldi.

FREESCO sisaldab samuti konfigureerimiseks utiliiti, mis teeb paigaldamise ja

hoolduse lihtsamaks. Kasutajatugi ei jää oma sisukuselt või asjatundlikkuse poolest alla

kommertstoodetele. Kõikidele küsimustele lubatakse Internetis vastata 24 tunni

jooksul. Kokkuvõttes on FREESCO suhteliselt sarnane Coyote’ga, kuid omanäoliselt

paindliku konfigureerimise võimaluste ja funktsionaalsuse poolest. Erinev on ka see, et

nõuded riistvarale on märkimisväärselt tagasihoidlikumad võrreldes teiste analoogsete

lahendustega.

PPuuuudduusseeiidd

Tavakasutajale võib paigaldamine olla raske, seetõttu tasuks varuda rohkem aega ja

kannatust võrreldes näiteks kommertstoodete kasutamisega. Linuxi kerneli versiooni

2.0.39 kasutamise tõttu ei saa kasutada täiuslikumat paketifiltrit – iptables, vaid tuleb

“leppida” ipchains’iga.


FREESCO süsteem peab vastama orienteeruvalt järgmistele nõutele:

• Protsessor 386SX või parem

• 8 MB RAM (serverite puhul vastavalt vajadustele rohkem)

• FREESCO v.0.3.x võib töötada täielikult RAMis (vähemalt 17 MB)

• FREESCO v0.3.x võib töötada kuni 4MB komplektis flopi installi puhul;

2.3 Internetiühenduse jagamine riistvaralise ruuteriga


Praegusel ajal ilmselt üks lihtsamaid ja kindlamaid võimalusi internetiühendust mitme

tarbija vahel jagada on kasutada riistvaralist ruuterit. Neid on saada mitmesuguseid

erinevaid mudeleid paljudelt tootjatelt.

EEeelliisseeiidd

Riistvaralistesse ruuteritesse on reeglina lisaks ruutimisfunktsioonile sisse-ehitatud ka

tulemüür, mis kaitseb kohtvõrgu arvuteid väliste rünnakute eest. Riistvaraline ruuter on

enamasti “väike karbike”, mis ei võta rohkem ruumi, kui näiteks kommutaator või hub.

Reeglina on seadmesse kommutaator juba sisse ehitatud, osadel isegi modem, mistõttu

riistvaralise ruuteri ostnu saab kasutada ühe “karbiga” kõiki neid funktsioone, mida

internetiühenduse jagamisel vaja läheb. Kommutaatoril on tavaliselt vähemalt neli

10/100 Mbitt/s võrguporti, mille külge saab ühendada neli kohtvõrgu arvutit.

24

Kokkuvõttes on riistvaralistel ruuteritel peamisteks eelisteks märkimisväärne ruumi

kokkuhoid, ei ole vaja osta eraldi kommutaatori või jaoturi, müra puudumine, väga

madal energiakulu ning lairiba ruuterite puhul soodne hind. Seega väga hea valik,

inimesele keda internetiühenduse tehniline pool tegelikult ei huvita, aga mitu arvutit

tahaks võrku ühendada.

PPuuuudduusseeiidd

Reeglina on seadme funktsionaalsus tootja poolt rangelt ette määratud, see tähendab

tavakasutaja ei saa ruuteri tarkvara oma tahtmise järgi muuta. Seadme funktsionaalsus

ei pruugi alati vastata kasutaja soovidele. Kasutaja peab õppima vastava seadme

kasutusloogika, see tähendab tootja määrab kuidas seadet tuleb kasutada. Riisvaraliste

ruuterite puhul võib tulla probleeme vanade seadmete omavahel ühildumisega.

Tavakasutaja ei saa seadme vigu, töölindlust, käsitletavust parandada, olgugi et neid

esineb üldjuhul harva.


Kohtvõrgu arvutites peab internetiühenduse kasutamiseks olema paigaldatud:

• Võrguadapter

• TCP/IP protokollistik

• Levinud veebisirvija e browser’i (vt browser) olemasolu (Netscape, IE, Mozilla,

Opera)

25

3. RIISTVARALISED RUUTERID

Käesolevas peatükis vaadeldakse riistvaraliste ruuterite ühiseid jooni ning käsitletakse

üldiseid juhiseid nende ülesse seadmiseks ja kasutusele võtmiseks.

3.1 Üldine ruuterite paigaldamisjuhis

Iga ruuteri paigaldamise juures on paljugi kattuvaid tegevusi. Seetõttu on siin toodud

üldine paigaldamisjuhis MS Windows platvormil põhinevate arvutite jaoks.

33..11.. 11 SSoooovvii ttuusseedd sseeaaddmmeettee eetttteevvaallmmii ssttaammiisseekkss

Enamike ruuterite käsiraamatutes (manual) soovitatakse lülitada kõik seadmed enne

paigaldamist vooluvõrgust välja, ühendada kõik kaablid õigesti õigetesse pesadesse (vt

ka jooniseid), lülitada sisse modem ja seejärel ruuter. Samuti on soovitatav kasutada

seadme originaalset toiteadapterit, sest vale adapteri kasutamise korral pole õigust

garantiile ja kasutuskõlbmatuks muutunud seadmega pole midagi peale hakata.

33..11.. 22 TTCCPP//IIPP pprroottookkoollllii ppaaiiggaalldduuss jjaa ppaarraammeeeettrriittee mmäääärraammiinnee

Kõigepealt tuleb kindlaks teha, missugune on arvuti võrgukaart ning kas selle ajurid on

korralikult installeeritud 1. Seda saab teha, valides vasaku hiirenupga Start/Control

Panel/System/Device Manager/Network adapters. Seejärel tuleb üle vaadata, kas

TCP/IP parameetrid on õigesti määratud ning sobiva võrguadapteriga seostatud.

Windows 95/98/2000/Me/XP standardkonfiguratsioon sisaldab vaikimisi juba

vajaminevaid tarkvara komponente, et kasutada TCP/IP ühendust. Arvuti hetke võrgu

konfiguratsiooni saab kiiresti kontrollida Windowsi masinates sisestades käsureale

(Command prompt) ipconfig –all (NT/ME/2000/XP) või winipcfg (95/98). Programm

winipcfg (Win9x) laseb näha milline on hetkel võrgukaardi IP aadress ning muud

vajalikud aadressid (DNS, Gateway). Valige vasaku hiirenupga desktop- il start / Run

ning avanevasse lahtrisse kirjutage winipcfg, seejärel vajutage OK

1 Märkus. MS Windows arvutites ei ole selleks alati vajadust, kuna vaikimisi konfiguratsioonis

võivad sobilikud ajurid (driver) olla juba installeeritud

26

Pilt 1 TCP/IP parameetrite kontroll (Windows 98 näitel)

Lihtne võimalus on vaadata arvuti hetke võrgu konfiguratsiooni ka kontrollpaneeli

(Control Panel) alt, selleks valida vasaku hiirenupuga Start / Control Panel ja topelt

klikk Network Connections ikoonil, seejärel märkida vastava võrgutüübi ikoon (Local

Area Connection) ja valida vastavad atribuudid (Properties). Avaneb Network paneel,

kus peaksid olema kuvatud järgmised komponendid (vt Pilt 2):

Pilt 2 Seadistamine (Windows XP)

§ Client for Microsoft Networks (märkimise korral on kohtvõrgu Windows arvutid

“nähtavad”)

§ File and Printer Sharing (kui soovitakse oma arvuti ressursse jagada, siis peab

olema märgitud)

§ Qos packet sceduler (märkimise korral Windows analüüsib pakettide liikumisi ning

määrab neile prioriteedid)

§ TCP/IP protokoll (internetiühenduse kasutamise korral peab olema märgitud)

Add nupuga saab puuduvaid komponente lisada.

27

Kui määrata ruuter DHCP abil kohtvõrgu arvutitele automaatselt IP aadresse välja

jagama, siis tuleb TCP/IP protokolli seadete alt valida Properties/General ja panna

linnuke Obtain an IP address automativally ette. Selle tulemusena jagab ruuter

automaatselt kohtvõrguarvutile IP aadressi, kui viimane võrku siseneb [vt ka DHCP].

MS Windows XP puhul võib ka manuaalselt lisada kaks nimeserverit (DNS) serverit:

sisestades näiteks Elioni ühenduse puhul 194.126.115.18 (dns.estpak.ee),

194.126.101.34 (dns2.estpak.ee) või 194.126.97.30 (dns3.estpak.ee) ja 195.250.187.46

(dns4.estpak.ee). Default gateway’i on vaja märkida juhul, kui kohtvõrgus on veel

konkureerivaid seadmeid. Kindlasti tuleb määrata võrgumask, C-klassi IP aadressi

korral ehk näiteks 192.168.1.1, võib selleks märkida 255.255.255.0.

Kui need seaded on paigas, siis üle kontrollimiseks tipi command promptis käsureale

ipconfig – all (ME/NT/2000/XP) või winipcfg (9x), mille tulemusena peaks nägema

umbes järgnevat pilti1 (vt pilt 3):

Pilt 3 Seadistuse kontrollimine MS Windows XP operatsioonisüsteemiga arvutis

Lihtne moodus saamaks teada, kas arvuti saab teiste arvutitega ühenduse kätte või mitte

on kasutada lihtsat diagnostikaprogrammi ping, mis saadab võrku määratud IP

aadressile/host-ile ehk teisele arvutile paketi, millele oodatakse “vastust” ehk teisisõnu

vastupaketti. Kui ping töötab on loogiline, et võrk toimib ja ühendusvõimalus teiste

kohtvõrgus olevate arvutitega on olemas. Analoogselt ping’iga võib kasutada ka käske

nagu tracert, nslookup. Tracert võimaldab välja selgitada pakettide liikumise teekonna

1 Märkus. Pilt võib erineda sõltuvalt Windows operatsioonisüsteemist

28

kasutaja arvutist kuni sihtkohani. Vastavalt ICMP protokollile (vt ICMP) kasutatakse

selleks sihtkoha poole teele saadetavaid muutuva eluajaga (TTL - Time-To-Live)

kajapakette. Iga pakettide teele jääv marsruuter peab vähendama paketi eluiga vähemalt

1 võrra, enne kui ta selle edasi saadab, nii et TTL on lõppkokkuvõttes võrdne hoppide

arvuga. Kui paketi TTL jõuab nullini, siis peab marsruuter lähtekohta tagasi saatma

ICMP sõnumi "Time Exceeded (Aeg ületatud)". Nslookup käsu abil saab teada, milline

IP-aadress vastab arvuti nimele või vastupidi, millised nimed vastavad teatud IP

aadressiga arvutile. Kokkuvõtlikult tuleb probleemide korral otsida vastust järgmistele

küsimustele:

• kas arvutis on IP protokollistik korras ? (ping 127.0.0.1)

• kas arvutis on IP korras ka väljuval liidesel ? (ping “oma-ip-aadress”)

• kas “näeme” naabri arvutit ? (ping “naabri- ip-aadress”)

• kas “näeme” ruuterit ? (ping “ruuteri- ip-aadress”)

• kas näeme välismaailma ? (ping “dns-serveri-aadress”)

• kas nimeserver on seadistatud ? (ping “www.enda-internetioperaator.ee”)

• kas Eesti internet on töökorras ? (ping www.mingi-teine- internetioperaator.ee”)

Kui eelnevalt kirjeldatu on õigesti tehtud ja võrk toimib, võib hakata ruuterit

paigaldama ja seadistama.

33..11.. 33 ÜÜllddii ssii ssoooovvii ttuussii iinntteerrnneettiiüühheenndduussee lloooommii sseell

Kui eelnevas jaotises tehtud juhiste läbimisel ei ole internetiühendust personaalarvutisse

saadud, siis tuleks lugeda lõpuni järgnevad soovitused.

Veenduge, et teie interneti lehitseja (browser) on õigesti konfigureeritud. Kõigepealt

tuleb kontrollida, et ei oleks sisestatud valedele proxy-serveritele viitavad aadresse või

poleks browseril “kästud” kasutada mõnd vale interneti ühendumise viisi (näiteks Dial-

UP). Et näiteks MS Internet Explorer 6.0 puhul vaadata üle vajalikud seaded, selleks

klõpsake parema hiirenupuga Internet Explorer’i ikoonil ja vasaku nupuga valige

Properties [vt Pilt 3].

29

Pilt 3 Interneti seadete määramine

Pilt 4 Kohtvõrgu seadete määramine

Seejärel valige vaheleht Connections ning veenduge, et valitud on Never dial a

connection, isegi juhul kui on tehtud ühendusprofiilid Dial-UP või PPPoE (ADSL

Kodu/Kodutöö) ühenduste jaoks. Järgnevalt tuleb konrollida kohtvõrgu seadeid, selleks

valige LAN Settings.[vt pilt 4]

Järgnevas aknas võib märgistatud olla linnukesega ainult Automatically detect settings

muud valikud olgu tühjad. Seadistamise kinnitage, vajutades OK. Seejärel on tehtud

kõik lihtsamad seadistamised, et antud kohtvõrgus asuva personaalarvutiga interneti

pääseda. Kui ikkagi juhtub, et ei õnnestu mõnele internetis asuva arvutiga ühendust

saada, näiteks http://www.neti.ee (IP aadress 194.126.101.79), siis võib vea põhjus olla

ruuteris. Igasugused klient programmid, mis ühele arvutile püsiühenduse puhul

tavaliselt on paigaldatud, näites EnterNet, tuleks enne uue ruuteri paigaldamist

eemaldada (uninstall), sest neid ei ole siis vaja.

3.2 Testimise tehnilised tingimused

Ruuterite testimisel püüdsin luua tingimusi, mis võimalikult täpselt vastaksid tüüpilisele

ADSL ühenduse jagamisele kortermajades.

Kaheksateistkümne korteriga ja kolme trepikojaga elamusse oli kokku paigaldatud kuue

arvuti ühendamiseks ca 180 m UTP CAT5e standardi kaablit. Kaks kõige kaugemat

arvutit asusid ca 60 m pikkuse kaabli otstes, ülejäänud keskeltläbi 25 m kaugusel.

Püsiühenduse alla- ja üleslaadmise maksimaalseks kiiruseks lubatakse Elioni poolt

30

vastavalt 1Mbitt/s (1024 Kbitt/s)1 ja 256 Kbitt/s (Kodutöö-ADSL pakett). Enne ruuterite

testimist oli selline Ethernet’i kaablivõrk toiminud probleemideta aasta aega Coyote

Linuxi tarkvaralise ruuteriga jagatuna ja igasse arvutisse jõudsid paketid edasi-tagasi

liikuda praktiliselt sama kiiresti, olenemata sellest kui kaugel üks või teine arvuti

reaalselt ruuterist asus. Seega saab siit järeldada, et küllalt väikeste vahemaade puhul on

arvutite kauguste mõju kiirusele tühine. Internetiühenduse kiirus sõltus rohkem võrgu

üldisest koormatuse astmest kui vahekaugusest. Lihtne diagnostika näitas, et ping [vt

ping] jäi ka 60 m kaugusel asuvasse arvutisse 0,4 – 0,6 ms piiresse, samal ajal kui 20

meetrise kaugusesse personaalarvutisse saadeti pakette praktiliselt sama ajaga. Ping

(Packet InterNet Groper) on "võrgustiku pakettsond" ehk programm sihtkohtade

kättesaadavuse kontrolliks kajataotluse saatmise teel. Ping saadab võrku määratud IP

aadressile/host-ile ehk teisele arvutile paketi, millele oodatakse “vastust” ehk teisisõnu

vastupaketti, kui “vastus” saadetakse tagasi praktiliselt silmapilkeslt (0,4 – 0,6 ms), siis

on alust arvata, et võrk töötab laitmatult. Sellist ruuterit ja antud võrgu toimimist

kasutati etalonina riistvaraliste ruuterite üldise kvaliteedi ja muude omaduste

võrdlemisel.

3.3 Püstitatud eesmärgid

Ruuterite valikul peeti eelkõige silmas, et seadmete hinnad jääksid odavamasse

hinnaklassi ning funktsionaalsus ja jõudlus oleks piisav koju, väikekontorisse,

ühiselamusse (näiteks mitme seltskonna peale), kohvikusse või mujale sarnaseid

nõudmisi esitavasse kohta. Poe riiulitel leiduva ja müüa soovituste põhjal sai

võrdlemiseks valitud nelja erineva levinud ning tuntud võrguseadmete tootja Chronose

[www/14], D-Linki [www/15], TrendNET’i [www/16] , SMC seadmed [www/17].

Testimisel sai kasutatud Canyoni kommutaatorit [vt switch] ning MicroNeti USB-

Wireless adapterit.

Canyoni kommutaatoritootja poolsed spetsifikatsioonid:

• Vastab IEEE 802.3 10Base-T Etherneti ja 802.3u 100Base-TX Fast Etherneti

Standarditele (vt IEEE ja Ethernet)

• Kõik 10/100 Mbitt/s RJ-45 porid toetavad Auto MDI-X funktsionaalsust (vt

Auto MDI/MDIX)

1 Kampaania korras on sageli tegelikult 2 Mbitt/s

31

• Kõik RJ-45 pordid toetavad 10Base-T/100Base-TX ja nii pool- kui ka

täistupleks andmeedastust (vt pool-ja täistupleks)

• Auto-Negotiation (vt Auto-Negotiation)

• Toetab Store-and-forward marsuutimist (vt Store-and-forward)

• Filter/Suunamise sagedus: 148 000 paketti/s

• MAC Aadress: 2K

• Buffer: 128 Kbaiti

• Mõõtmed: 187x100x30 mm

Ruuterite kvaliteedi hindamisel vaadeldi seadme vastavust järgmistele nõutele:

• funktsionaalsus (vastavus ülesannetele - kas kõik tootja poolt lubatud

funktsioonid on olemas; täpsus; koostöövõime teiste süsteemidega; vastavus

standarditele; turvalisus)

• töökindlus (valmidus - kui tihti esineb tõrkeid; veakindlus - kuidas reageerib

väliskeskkonna vigadele; taastatavus - kui raske on peale tõrget uuesti tööd

alustada)

• efektiivsus (ajaefektiivsus; ressursiefektiivsus)

• kasutatavus (kontseptuaalne selgus; õpitavus; kasutusmugavus; seadme kohta

käiva informatsiooni kättesaadavus)

• hooldatavus (analüüsitavus - kui raske on leida muutmise kohta; muudetavus -

kui raske on muuta; stabiilsus - kui tugevalt muudatused mõjutavad süsteemi;

testitavus)

• laiendatavus (adapteeruvus - kas töötab paljude erinevate seadmetega; vastavus

standarditele)

• installeerimise mugavus (kui lihtne on seadet paigaldada; kui kiiresti saab

töökorda)

32

3.4 ADSL SOHO Chronos BR41 (http://www.chronos.com)

Pilt 5 Chronos BR41 üldvaade

33..44.. 11 ÜÜlleevvaaaaddee

Chronos BR41 on sobiv ruuter väiksematele kohtvõrkudele jagama ühte lairiba (vt

broadband) või põhiriba (vt baseband) internetiühendust mitmele arvutile või seadmele.

Olgugi, et peaeesmärk ei olnud Chronose tegeliku päritolu välja selgitamine, jäi see

küllaltki kahtlaseks. Autori arvates on aparaadi sisu tegelikult kokku pandud mõne teise

tehase konveieril, igatahes mitte Chronose tootmisüksuses, sest ruuteri haldustarkvara

leheküljel oli kirjutatud SOHO. Kas SOHO pidi tähendama small office / home office1 ?

Võibolla küll, kuid viimastel aastatel on muutunud väga tavaliseks, et üks tootja müüb

oma kaubamärgi all lihtsalt mingi teise firma poolt kokkupandud seadet. Chronos on

tuntud oma kaubamärgi all teiste seadmete edasimüüjana (näiteks võrgukaardid).

Selle ruuteri märksõnaks sobiks hästi: odavalt võimalikult palju funktsionaalsust. Antud

ruuter sisaldab oma hinnaklassi arvestades tõesti mitmekülgseid võimalusi.

Pilt 6 Chronos BR41 esikülg

Pilt 7 Chronos BR41 tagakülg

LED Indikaator Selgitus 1 Väike- ja kodubürood, riist- ja tarkvara kiiresti kasvav turulõik oma erinõuetega. Niinimetatud

SOHO tooted projekteeritakse nii, et nad vastaksid kodus või väikeses büroos töötavate

professionaalide vajadustele

33

OP Põleb kui ruuter on sisse lülitatud ja töökorras

LAN (TP1-TP4) TP1-TP4 tulukestel on kaks eesmärki. Esiteks, püsiva põlemisega näitab, et seade on korralikult ühendatud vastavasse porti (1, 2, 3 või 4). Teiseks, vilkumisega näitab, andmete edastamist või vastuvõtmist.

CON CON tulukese vilkumine näitab, et ruuter on ühendatud konsooli pordi kaudu ja arvutist edastatakse sinna andmeid

LNK põleb kui ruuter on edukalt ühenduses internetioperaatori võrguseadmega ACT vilgub kui ruuter saadab/võtab vastu andmeid WAN pordi kaudu

Tabel 4 Chronos BR4 esikülje LED indikaatorite tähendused

Pisitikupesa Selgitus Power Toiteadapteri pistikupesa seadme elektrivooluga varustamiseks Reset Üle 5 sekundi nupu all hoidmisel taastatakse tehase vaikimisi seaded WAN Laivõrgu RJ45 pistikupesa DSL modemi või Etherneti ühendusele CONSOLE Konsooli kaudu saab ruuterit seadistada

Ports 1-4 Kohtvõrgu RJ45 pistikupesad, mille kaudu saab ühendada kuni 4 kohtvõrgu arvutit või erinevaid seadmeid, nagu printerid, terminalid jne

9VAC Toiteadapteri pistikupesa

Tabel 5 Chronos BR4 tagakülje pistikupesade kirjeldused

PPaakkeennddii ssiissuu

1 Chronos BR41 lairiba (broadband) ruuter

1 toiteadapter (power adapter) 9VAC 1A

1 võrgukaabel (network cable) (RJ-45 kategooria 5 UTP/STP)

1 käsiraamat (user's manual)1

SSüüsstteeeemmii nnõõuuddeedd

1 RJ-45 lairiba (broadband) internetiühendus

1 arvuti installeeritud 10Mbps, 100Mbps, või 10/100 Mbps Ethernet võrgukaardiga

installeeritud TCP/IP võrgu protokollistik igale kohtvõrgu arvutile

1 UTP võrgukaabel koos RJ-45 otsikuga

1 Etherneti 10/100 Mbitt/s võrguadapter (tähistatakse ka kui LAN)

Veebipõhise seadistamiseks peab olema installeeritud Microsoft Internet Explorer 4.0

või uuem, Netscape Navigator 4.0 või uuem (soovitavalt 5.0 või uuem), samuti sobib

mõni samaväärne sirvija (Mozilla 1.4 või uuem).

KKiirrjjeelldduuss

Tulemüür toetab levinuimaid interneti multimeediumi rakendusi nagu NetMeeting,

CUseeMe, IP TV, Quick Time, Real Player jt. Vastavad vajalikud pordid tuleb ruuteris

välisvõrgu jaoks avada. Seadmesse on integreeritud 4 port 10/100 Mbitt/s Fast Ethernet

kommutaator, millega saab otse ruuterist jagada interneti ühendust neljale arvutile, üks

RJ45 (WAN) pesa jääb välisele (modemi poolsele) ühendusele, mis töötab 10 Mbitt/s

kiirusega, kuid vähemalt ADSL’i ühenduste puhul sellest esialgu piisab.

1 Märkus. Pakendis puudusid eesti keelsed instruktsioonid

34

Administreerimine ja hilisem haldamine võib toimuda nii internetisirvija, telneti, kui ka

COM konsooli ja ICMP kaudu.

Ruuterit saab töötama seadistada järgmiste valikutega: tavalise ruuterina (jagatakse

suuremat kohalikku võrku veel mitmele väiksemale arvutivõrgule), staatilise IP+NAT,

PPPoE+NAT, DHCP klient+NAT funktsiooniga jagajana.

33..44.. 22 SSeeaaddiissttaammiinnee jjaa ppaaiiggaallddaammiinnee11

Antud ruuteri paigaldamise protsess on kasutajale väga lihtne ja mugav, arvutisse ei ole

vaja installeerida mingit programmi või ajurit (driver). Ruuter tuleb vaid sisse lülitada ja

browser’i aadressireale sisestada IP aadress: 192.168.7.1. Kohe, pärast esimest sisse

logimist saab hakata ruuterit seadistama [vt pilt 7]. Küsitakse kasutajanime ning parooli,

mis esmakordsel logimisel on vastavalt “router” ja “router”.

Pilt 8 Seadistamine veebiliidese kaudu 1

1 Vaata ka [Üldine ruuterite paigaldamisjuhis]

35

Pilt 9 Seadistamine veebiliidese kaudu 2

Selle ruuteri seadistamine on lihtne ja paljuski analoogne D-Link’iga, seetõttu ei

kirjelda seda siin pikemalt.

33..44.. 33 TTöööökkiinnddlluuss,, kkaassuuttuussmmuuggaavvuuss

Erinevate rakenduste töötamine sõltub loomulikult sellest, kui rangeks on arvutikasutaja

oma tulemüüri sättinud. Sama kehtib ka ISP (interneti teenuse pakkuja) võrgu kohta,

sest esineb teenusepakkujaid, kes on teatud pordid kinni pannud. Eestis on sellega

üldiselt vähem probleeme, näiteks ADSL Kodutööl on kõik pordid avatud, mistõttu

tuleb ise määrata, mis on lubatud ja keelatud. ADSL Kodu teenusepaketil on jälle

kodukasutaja turvalisuse huvides teatud välispordid suletud, mistõttu VPNi loomine ei

pruugi kohe õnnestuda.

Töökindlust ja kasutusmugavust võib hinnata heaks ja piisavaks väiksemale

kohtvõrgule.

33..44.. 44 RRuuuutteerrii vvõõiimmaalluussii

Sisseehitatud tulmüüri abil saab ühenduse muuta turvalisemaks pingi keelamise, SYN

Flood (sünkroniseeringu ületus), logib nii väljuvate kui sisenevate päringute IP

aadresse, porte, protokolli tüüpe ja nimesid. Nimed ei pruugi küll alati anda täpset infot

pakettide reaalse päritolu kohta, kuna need võivad olla virtuaalserveritele antud nimed.

Ruuteril on olemas funktsioon PPP/DHCP/Staatiline IP marsruutimine – aitab mugavalt

Siin on näha antud ruuteri tehnilised

parameetrid, ühelgi teisel siin

testitutest, sellist infot ei pakutud.

36

automaatselt välja jagada ja määrata IP parameetrid kohtvõrgu arvutitele, kuid see ei ole

kohustuslik.

Administraator saab lihtsalt ja mugavalt luua privaatse IP aadressi, et turvalisemalt

hallata sealtkaudu võrku. See tähendab seda, et ainult see IP aadress on mõeldud veebi

kaudu administreerimiseks ja muul otstarbel seda ei kasutata.

Maksimaalne andmeedastuskiirus sellel seadmel on kuni 8Mbitt/s alla ja 640Kbitt/s

ülesse. Tehase dokumentatsiooni järgi lubatakse katta kuni 1800 jala ehk umbes 594

meetri kaugune vahemaa, mis on teoreetiliselt väga hea näitaja, kuid tegelikkusele

vastavust ei õnnestunud kontrollida. Jälgib kõikide sisenevate ja väljuvate pakettide IP

aadresse ja protokolle. Toetab DMZ ja portide suunamise funktsiooni.

Esmakordsel seadistamisel on vaikimisi tehaseseadetes seadme IP aadress 192.168.7.1.

Võimaldab tarkvara uuendamist. Kui tarkvara uuendama hakata, pole mõtet enne oma

paroole muuta, kui kõik tarkvara uuendused on tehtud. Kõik muudatused nõuavad

taaslaadimise tegemist, mis võtab aega 5-10 sekundit. Integreeritud 10/100Mbitt/s

kommutaator hoiab kõigil neljal pordil olevad ühendused automaatselt maksimaalsel

võimalikul kiirusel. Ruuter arvutab kõikide kohtvõrgu seadmetest sissetulevad ja

väljuvad megabaidid kokku, selle abil saab näiteks hiljem hinnata, kui palju

informatsiooni mingist arvutist interneti ja vastupidi liikus.

Eripärana võimalik ka RS-232 ehk COM-pordi konsooli kaudu ruuterit seadistada.

Kahjuks pakkis vastav kaabel puudus.

Kokkuvõtlikult saab öelda, et töökindlus on selle hinna ja kvaliteedisuhte korral hea.

Varasema ruuteriga võrreldes polnud kiiruse vahet märgata.

Pilt 10 Kohtvõrgu siseneva- ja väljuva liikluse kogumahtuvus megabaitides

Antud ruuter peab ka küllalt korraliku ülevaadet logidest.

37

Pilt 11 Sissetulev liiklus

Pilt 12 Väljuv liiklus

Pilt 13 ARP tabeli logi

Pilt 14 DHCP tabeli vaade

38

Pilt 15 Väljast kohtvõrku päringuid saatnud IP-aadresside nimekiri

39

3.5 D-Link Air DI-514 802.11b Wireless Router

Pilt 16 D-Link DI-514 802.11b Wireless Router


DI-514 paistab silma soliidse disainiga, millest õhkub head kvaliteeti. Seadme korpus

on üks tervik, mingeid väljaulatuvaid osi peale antenni pole. Ülekuumenemist pole

karta, sest õhu liikuma pääsemiseks on seadmes avausi piisavalt. D-Link DI-514 on

piisavalt soodne ning funktsionaalne lahendus koju, võiksemasse kontorisse, kooli,

kohvikusse ja teistesse väiksematesse kohtadesse, kus soovitakse pääseda interneti ka

ilma traadita.


1 D-Link Air DI-514 2.4GHz Wireless Ruuter

1 Toiteadapter – 5V DC, 2.5A 1

1 CD instruktsioonidega, Adobe Acrobat 5.0 programmiga

1 Prinditud paigaldusjuhend

Eesti keelne juhend pakendist puudus.

SSüüsstteeeemmii nnõõuuddeedd::

Windows, Macintosh, või Linuxi põhine operatsioonisüsteem koos installeeritud

Etherneti adapteriga.

Veebipõhiseks seadistamiseks vajalik Internet Explorer või Netscape põhised sirvijad

alates versioon 6.0 koos JavaScripti toetusega.

KKiirrjjeelldduuss

D-Link Air DI-514 Wireless ruuter vastab 802.11b standardile, koos myriad robust

firewall vahenditega pakub kohtvõrgule kaitset ründajate vastu. Ruuter on ka algajale

40

lihtsalt ja mugavalt seadistatav. Filtrid on seadistatavad MAC, IP aaderssi, URLi või

DNSi järgi. Veebipõhise konfigureerimise “nõustaja” on DI-514 loogiliselt arusaadav,

mitmekülgne, efektselt värviline. Integreeritud 4-port kommutaator lubab ühendada

kuni 4 arvutit. Wireless kliendid saavad turvaliselt ühendada kasutades 64 või 128-bitist

krüpteeringut. Lisavõimalused: parooli kaudu mitme üheaegse IPSec ja PPTP VPN

sessioonid telekommutaatoritele või muudele seadmetele, kus tahetakse tundlikke

andmeid saata turvalisemalt. D-Link DI-514 on ideaalne lahendus väikestele

kontoritele, kodudesse, koolidesse, kohvikutesse ja teistesse väiksematesse võrkudesse.

Manualist sai lugeda wireless tehnoloogiast ja tema võrguprogrammidest. Seega tasub

varuda veidi aega ja viia ennast kurssi wireless tehnoloogiaga.

Tootjapoolsed spetsifikatsioonid:

§ Interneti jagaja koos sisseehitatud 4-pordise kommutaatoriga.

§ Arenenud tulemüür ja turvalisus koos 64/128-bit WEB krüpteeringuga

§ Paigaldamise “nõustaja” (wizard) kiireks paigaldamiseks

§ Täisühilduvus 802.11b standardiga, mis võimaldab vastava ühilduvusega seadmetel

pääseda DI-514 vahendusel traadita kohtvõrku.

§ Ühendus piirideks lubatakse 328 jalga (100 m.) Indoors ja 984 feet (300 m)

Outdoors.1

§ Vaikimisi IP : 192.168.0.1

§ Salvestab osa muudatusi ka ilma taaskäivituseta

§ Taaslaadimise / uute seadetega töö alustamise aeg: 10 sec

§ Auto MDI/MDIX funktsioon kõigis kohtvõrgui portides lubab automaatselt

tuvastada kaablite tüübi Etherneti totusega arvutitel.

§ Tühistamise (Reset) nupp taastab tehase vaikimise seaded.

§ D-Link Air DI-514

§ ADSL: G.lite, G.Dmt, G.hs, ANSI T1.413

§ WLAN: 802.11b (11 Mbps)

§ Turvafunktsioonid: 64- või 128-bitine WEP; MAC-aadresside kontroll

§ LAN: 4-pordine RJ-45 10/100Mbitt/s kommutaator

§ Tulemüür: kahepoolne paketifilter

§ Mõõtmed: 206x161x51 mm

1 Märkus. enamasti on sellised vahekaugused üle pakutud

41


DI-514 paigaldamine käib ainult veebipõhiselt. Selleks pole vaja muud kui avada sobiv

veebisirvija (browser) ja sisestada aadressireale DI-514 IP aadress, milleks vaikimisi on

192.168.0.1. Seejärel küsitakse kasutajalt kasutajanime ja parooli. Vaikimisi on

kasutajanimi Admin ja parool on tühi (blank). Kui logimine õnnestus, avaneb

seadistamise “nõustaja” (Setup wizard). Nõustaja oli eriti õnnestunud, sest kõik oli

intuitiivselt lihtsalt tajutav ja kergesti arusaadav. Esimesel vahelehel asub “nõustaja”

käivitamise nupp, mille vajutamisel see käivitatakse. Esimesena tuleb paika panne

Wirelessi Access Pointi seadistused [vt pilt 17].

Pilt 17 DI-514 Wireless seaded

Sellel lehel sai määrata

• SSID ehk teenuse indentifikaatori, mis määratakse antud traadita kohtvõrgu

nimeks, vaikimisi oli see “default”.

• Channel ehk kanalite arvu antud traadita kohtvõrgu jaoks, vaikimisi oli see 6.

• WEP (wired equivalent privacy) on osa 802.11 standardist ning sellel on kaks

põhilist funktsiooni – esiteks võimaldada võrguühendus vaid neile, kes teavad

õiget võtit, ning teiseks takistada üle traadita interneti saadetava informatsiooni

pealtkuulamist.

• KEY TYPE sai määrata, kas HEX ehk kuueteistkümnendsüsteemi sümbol või

ASCII märgenditest koosnev jada.

• KEY ehk krüpteeringuvõtemeteks sai panna kuni 4 võtit.


42

Alljärgnev vaheleht võimaldab määrata välisühenduse ehk oma internetioperaatori

seaded.

Pilt 18 DI-514 Interneti seaded

Sellelt lehelt tuli valida kolme erineva ühenduse liigi vahel, kas dünaamilise-, staatilise

IP aadressiga modemiühenduse, PPPoE ühendus. PPPoE ühenduse puhul tuli panna

teenusepakkuja käest saadud kasutajatunnus, parool ning nimeserverid. Dünaamiline

ühendus on juhul, kui igakord kui oma internetioperaatori võrku sisse logite, siis IP

aadress uueneb. Staatilise IP aadressi puhul on see püsiv. Märkides PPPoE tähendab, et

kasutatakse PPPoE [vt PPPoE] teenust, mis ADSL internetiühenduse puhul on üks

levinumaid. Alumistesse kastidesse sisestakse internetioperaatori poolt antud

kasutajatunnus ja parool. Maximum Idle Time võimaldab määrata kui kaua hoitakse

ühendust üleval kui ühtegi päringut ei esitata. MTU (Maximum Transmission Unit) on

maksimaalne andemeühiku suurus.

Järgnevalt sai pandud paika kohtvõrgu nimi (Ront) ja võrgumask (255.255.255.0) ning

kohtvõrgu IP aadress (192.168.0.1) ehk default gateway.

43

Pilt 19 Kohtvõrgu seaded

Pilt 20 DHCP seadete määramine

44

Pilt 21Virtuaalserverile portide määramine (protide avamine)

Pilt 22 Teenustele portide määramine (protide avamine)

45

Pilt 23 IP aadressidele filtrite määramine

Pilt 24 Tulemüüri konfigureerimine

Pilt 25 DMZ määramine

46

Pilt 26 Traadita võrgu parameetrite määramine

Lõppkokkuvõttes kujunes DI-514 paigaldamine kergesti arusaadavaks ja ilma

probleemideta, mida saab järeldada ka toodud pildiseeriast (vt. pildid 19-26).


D-Linki ruuteri WiFi levi sai testitud Microneti Wireless kohtvõrgu USB võrguadapteri

abil (mudel nr. SP907BB). Kuna D-Link DI-514 esindab tänaseks juba veidi vanemat,

kuid väga levinud ja töökindlat IEEE802.11b standardit sagedusalas 2,4 GHz, siis ei

olnud võimalik nö “uksed kinni nurga taha” luua ühendust üle 50 meetri kaugusele.

Kuid seda ei tohiks kindlasti panna vaid standardi süüks, WiFi side võibki olla teatud

olukordades vägagi tundlik. Traadita levi kvaliteeti ligidale (kuni 30 m) kujutab järgnev

pilt:

Pilt 27 WiFi levi kvaliteet DI-514'ga

47


Turvatud ühenduskanali loomiseks kodu ja töökoha vahel toetab DI-514 IPSeci ja PPTP

põhiseid VPN-tunneleid. Hea on seegi, et IPSec ja PPTP VPN sessioone saab täielikult

pidevalt kontrollida ning prioriteete määrata. See peaks salajaste andmete üle interneti

saatmise korral turvatunnet lisama.

Tulemüür lubab pordipõhiseid reegleid luua eraldi nii sisenevale kui ka väljuvale

liiklusele, määrata ühendustele aegumisajad. Traadita võrgu all on ülevaatlikult näha,

millised kanalid on teiste lähedalasuvate seadmete poolt hõivatud.

48

3.6 TW100-S4W1CA TrendNET router

Pilt 28 TW100-S4W1CA TrendNET Router


TW100-S4W1CA TrendNET Fast Ethernet ruuter on integreeritud Nway 10/100Mbps

kommutaatoriga (switch) seade, mis on sobiv eelkõige väikekontorisse või koju. Seade

võimaldab täita nii ruuteri, kommutaatori kui ka tulemüür funktsionaalsust, võimaldades

ühendada internetti korraga kuni neli arvutit, kasutades selleks ühte välist IP aadressi.

Kõiki sisenevaid IP pakette jälgitakse ja filtreeritakse. Seadet on võimalik seadistada ka

piirama sisevõrgu kasutajate juurdepääsu eelnevat määratud IP aadressidele.

Staatus LED indikaator Värv

Pidev Vilkuv

1 Power/Error Roheline/ Punane

Põleb roheliselt kui seade on sisse lülitatud. Kui seade ei tööta korralikult, põleb punaselt

Puudub

2 Internet Roheline/ Oranz

Ühendus kohtvõrgu seadmega

Edastab/ võtab vastu andmeid

3 Kohalik port 1 100Mbps ühenduse puhul põleb roheliselt

4 Kohalik port 2

5 Kohalik port 3

6 Kohalik port 4

Roheline/ Oranz

10Mbps ühenduse puhul põleb oranzilt

Edastab/ võtab vastu andmeid

7 E-post Roheline Puudub Uued E-kirjad

Tabel 1 TW100-S4W1CA indikaatorid ja tähendused

Port/nupp Funktsioon 5V DC Toiteadapteri pistik

Internet Kaabel/xDSL modemi pistik

49

Port/nupp Funktsioon MDIX/MDI Siit nupust saad valida internetipordi kiudude skeemi (MDIX/MDI) Local (1 – 4) Neli automaatse kiirusevalikuga RJ-45 pistikut ühendamiseks 10/100Mbps

kohtvõrku MDIX/MDI Siit nupust saad valida neljanda kohaliku pordi kiudude skeemi (MDIX/MDI)

Tabel 2 TW100-S4W1CA pordid ja funktsioonid

PPaakkeennddii ssiissuu::

1 TW100-S4W1CA TrendNET lairiba (broadband) ruuter

1 toiteadapter (power adapter)

1 võrgukaabel (network cable) (RJ-45 katekooria 3 või 5 UTP/STP)

1 käsiraamat (user's manual)1

1 CD koos haldustarkvaraga


Kohtvõrgu arvuti peab seadme haldusporgammi käivitamiseks vastama järgmistele

nõuetele. Kui kasutatakse UNIX või Apple arvutit, kasuta seadme haldamiseks telnetti.

Graafilise haldusprogrammi kasutamiseks vajad:

Windows 95/98/ME/NT/2000 operatsioonisüsteemi2

IE 4.01 või uuemat

KKiirrjjeelldduuss


§ Toetab PPPOE protokolli

§ Toetab internetitarkvara nagu veebibrauserid, ICQ, Telnet, E-post, AOE, News,

NetMeeting, VDOLive Player, Ping jt

§ DHCP server toetab kuni 128 klienti

§ DHCP klient saab automaatselt internetioperaatori DNS-i aadressi

§ 4 pordiga Nway 10/100Mbps kommutaator

§ Lihtne seadistamine üle võrgu telneti abil

§ Lihtne graafiline seadistusprogramm Windows 95/98/ME/NT/2000

operatsioonisüsteemidele

§ Püsivara uuendamise võimalus

§ Toetab levinumaid operatsioonisüsteeme nagu Windows 95/98/ME/NT/2000,

UNIX, Mac

1 Märkus. Pakendis puudusid eesti keelsed instruktsioonid

2 Märkus: Telneti ja terminali kaudu haldamine ei sõltu operatsioonisüsteemist.

50

§ Sisseehitatud tulemüür pakub kaitset häkkerite eest


Antud ruuteri teeb vaadeldutest mõnevõrra eriliseks üks oluline asjaolu, nimelt on

seadmega kaasa pandud graafiline haldustarkvara Windows 95/98/ME/NT/2000

operatsioonisüsteemidele. See tähendab seda, et kasutaja peab seadistusprogrammi

CD’lt arvutisse installeerima, milleta ei saa aparaati korralikult kasutada. Seejärel tänu

DHCP klienttarkvarale ning DHCP serverile konfigureerivad seadmed end

automaatselt. Hea oleks kui keskmine kasutaja sellest programmist aru saaks, kuid kas

ta peakski sellest midagi teadma. Autorile endale jättis haldusprogrammike küllaltki

“aegunud” mulje, võrreldes näiteks SMC7004VBR lahendusega. Seega peab selle

ruuteri kasutaja leppima teadmisega, et temal pole “kastiolemusest” vaja teada, sest

selle eest on hoolitsenud ruuteri valmistaja küllalt hästi TrendNET. Kuid Windows

platvormiga personaalarvutite interneti ühendamisega probleeme ei tekkinud. Tootja

reklaamib ruuterit, et TW100-S4W1CA seadistamine on lihtne nagu plug-n-play.

Lisatarkvara “aegunud” ja “kohmakas” kasutajaliides võtab hinnet alla, sest paljudele

platvormidele ja riistvarale see kindlasti ei sobinud, eelistatud on selgelt Windows

platvormi, millega “istutatakse” tavakasuta vaikimisi Windows operatsoonisüsteemiga

arvuti taha. Seega on selline lähenemine siinkirjutaja arvates küllaltki vähearvestav

näiteks Linuxi ja Machintosi kasutajate suhtes, kellele antakse võimalus administreerida

TW100-S4W1CA’d vaid kas läbi telneti.

Pilt 29 CD-lt käivitatud seadistamise "nõustaja"


51

Pilt 30 "Nõustaja" laseb valida automaatse ja käsitsi seadistamise

Pilt 31 Kasutajanime ja parooli sisestamine

Pilt 32 Veebisirvija kaudu seadistamine

52

Pilt 33 Kohtvõrgu arvutisse paigaldatud haldustarkvara abil seadistamine


Kolmepäevase testimise põhjal saab töökindluse osas vaid subjektiivseid hinnanguid

anda. Kuid internetiühenuse kiirus läks selgelt aeglasemaks võrreldes Coyote Linuxi

lahendusega, kus vaikimisi ei jaotata konstantselt kogu ribalaiust kohtvõrgu arvutite

vahel, vaid sõltuvalt kasutamise aktiivsusest. Tuleb märkida, et seade ei läinud

sõltumatult võrgu koormatusest isegi mitte soojaks.


• Toetab PPPoE protokolli

• Toetab internetitarkvara nagu veebibrauserid, ICQ, Telnet, E-post, AOE, News,

NetMeeting, VDOLive Player, Ping jt

• DHCP server toetab kuni 128 klienti

• DHCP klient saab automaatselt internetioperaatori DNS-i aadressi

• 4 pordiga Nway 10/100Mbps kommutaator

• Lihtne seadistamine telneti abil

• Virtuaalserver

• Püsivara uuendamise võimalus

• Toetab levinumaid operatsioonisüsteeme nagu Windows 95/98/ME/NT/2000,

UNIX, Mac

Virtuaalserver võimaldab interneti kasutajatel pöörduda interneti IP aadressi jagaja abil

ehk ruuteri kaudu mõne kohtvõrgu arvuti poole nagu viimane oleks tavaline server.

Tavaliselt välise avaliku interneti kasutajatel pole võimalik pöörduda sisevõrgu arvuti

poole, sest kohtvõrgu arvutil puudub kehtiv (valid) väline IP aadress.

Tavaolukorras proovides saada ühendust mõne kohtvõrgu arvutiga plokeeritakse

juurdepääs ruuterisse integreeritud tulemüüri tõttu. Virtuaalserver võimaldab sellised

53

probleemid lahendada, pakkudes avaliku interneti poole kasutajatel saata ja saada

päringuid mõnelt sisevõrgu serverilt. Eelduseks on kehtiv teenusepakkuja IP aadress ja

interneti püsiühenduse olemasolu.

54

3.7 SMC7004VBR Barricade Cable/DSL Broadband Router

Pilt 34 SMC7004VBR Barricade Cable/DSL Broadband Router


Barricade SMC7004VBR on ideaalne lahendus koju või väiksesse kontorisse. Lisaks

kohtvõrgu seadmete ja arvutite kaitsele, töötab ka prindiserverina [vt Print-server].

Barricade'il on nii lihtsalt kasutatav veebipõhine konfigureerimisliides, kui ka

haldusprogramm, mis teevad tulemüüri paigaldamise ja konfigureerimise väga lihtsaks

ka vähemkogenud süsteemiadministraatorile.


1 Barricade Broadband Ruuter

1 Toiteadapter

1 CAT-5 Ethernet kaabel

4 kummijalga

1 CD koos kasusutuõpetusega, EZ 3-Click Installation Wizard paigldusprogrammi ning

ZoneAlarm tulemüüritarkvaraga.

1 Kiirkastutusjuhend (Quick Installation Guide)


§ Kaabli või DSL modemiga ligipääs interneti vastavalt valitud operaatorile (näiteks

Starman või Elion).

§ Kohtvõrgu arvutid peavad olema varustatud 10 Mbitt/s, 100 Mbit t/s või mõlemiga

ühilduvad Fast Etherneti kaardid, sobib ka USB’I pessa käiv Ethernet’I adapter.

§ Võrguadapter koos Etherneti (UTP CAT 5) kaabeldusega ja installeeritud TCP/IP

protokollistikuga iga kohtvõrgu arvuti kohta.

§ Veebipõhiseks konfigureerimiseks va jalik Internet Explorer 4.0 (või uuem) või

Netscape Navigator 4.7 (või uuem)

55

KKiirrjjeelldduuss


§ DSL või kaablimodemi internetiühenduse jagaja läbi 10/100 Mbitt/s kiiruse WAN

pordi.

§ Sisseehitatud 4*10/100 Mbit/s Auto-Sensing koos Auto-MDI MDIX valmidusega

kommutaator

§ 1 - 10/100 Mbit/s WAN koos Auto-MDI / MDIX toetusega

§ Tulemüür (turvarünnete tõkestamine, DoS, NAT + paketiülevaatus) [vt Stateful

Packet Inspection]

§ Virtuaalserverite tegemise võimalus (annab võimaluse kasutada kaitstud ligipääsu

internetist teenustele nagu www, mail, FTP, Telnet)

§ Virtuaalser toetab PPTP, L2TP või IPSec turvatagatisega

§ DHCP automaatselt dünaamiliste sisevõrgu IP-aadresside jagamiseks

§ DNS IP aadresside domeeni nimede teisendamiseks

§ Kuni 253 kasutajaga kohtvõrgule, 1 väline IP

§ Toetab kõiki peamisi operatsioonisüsteeme

§ Laiahaardeline LED indikaatorite komplekt võrgu seisundi ja vigade

märguandmiseks

§ Tühistamise nupuga saab alati taastada tehase vaikimisi seaded

§ Toetab väga lihtsat paigaldamist igasuguse operatsioonisüsteemiga, mis toetab

TCP/IP protokolli.

33..77.. 22 SSeeaaddiissttaammiinnee jjaa ppaaiiggaallddaammiinnee

SMC7004VBR Barricade Cable/DSL ruuter tuli ühendada modemiga ja kohtvõrgu

arvutitega. Arvutite UTP CAT kaabli pistikud pidi sisestama kohtvõrgu pesadesse

(LAN) ja modemi CAT 5 pööratud kaabel WAN pesasse. Seejärel tuli käivitada vastav

paigaldusprogramm, mis oli kaasas CD-l. Seejärel tuli avada EZ 3-Click Installation

Wizard ning valida ühenduse tüüp: Kaabel, DSL, Staatiline IP (Kaabel/DSL). Valida

tuli loomulikult DSL. Edasi tuli sisestada oma internetioperaatorilt saadud kasutajanimi

ja parool ning seejärel konfigureeriti seadmed automaatselt ning internetiühendus oli

olemas. Eelneva lühikirjelduse kohta peaks andma ülevaatliku ja selge nägemuse

järgnev pildiseeria:

56

Pilt 35 Paigaldustarkvara - "nõustaja" esimesed üldised valikud (aken 1!)

Pilt 36 Tüüpiline ühendustüübi valik (aken 2!)

Pilt 37 Tüüpiline kasutajanime ja parooli sisestamine (aken 3!)

Pilt 38 Seadmed on automaatselt konfigureeritud, internetiühendus on olemas (aken 4!)

Kokkuvõtvalt võib öelda, et antud ruuteriga käib internetiühenduse loomine kolme

klikiga ja mõne sekundilise ootamisega, misjärel teatatakse kasutajale, mis juhtus.

Pärast seda, võib hakata kohe “veebis surfama”. Seega jättis antud ruuter paigaldamise

57

mugavuse ja kiiruse suhtes tavakasutaja seisukohast väga meeldiva mulje (sellega peaks

hakkama saama ka iga vanaema, kes oskab hiirt käsitseda).


Ühtegi tõrget töökindluse osas paaripäevase testimise jooksul ei esinenud.

Kasutusmugavus on sellel ruuteril väärt kõrgeid punkte, sest paigaldusprogrammi

kasutajaliides oli kergesti arusaadav ja loogiline. Internetikiirus ei jäänud oluliselt

etaloniks võetud Pentium I peal töötanud Coyote Linuxile alla.


§ Kohtvõrgu arvutitele erinevate prioriteetide määramine (vt ka QoS)

Selle abil on võimalik näiteks määrata kohtvõrgu ühele või mitmele arvutile teatud

teenustel (näiteks FTP, Virtaalserver) kiirema ühenduse kui teisele personaalarvutile.

Mõnevõrra asendab Coyote Linuxi QoS funktsionaalsust (vt täpsemalt QoS).

§ Saadab teate e-postkasti kui seade tuvastab, et kohtvõrku on kompromiteeritud.

Selle teenuse abil on ruuteri administraator alati e-kirjade abil kursis, mis seadmes

toimub. Olgu see kasvõi reklaamitrikk, igaljuhul huvitav lisadetail.

58

4. RUUTERITE KOKKUVÕTE

4.1 Järeldused testimisest

Enne ruuterite testimist arvas käesoleva töö autor, et riistvaraliste ruuterite kasutamine

tavakasutaje puhul väiksemates kohtvõrkudes ei anna erilisi eeliseid võrreldes nä iteks

erinevate vabavaraliste lahendustega (näiteks paljude tavakasutajate hulgas ja kontorites

sageli kasutatav Coyote Linux). Pärast kõiki testimisi leidis antud kirjutise autor nii

mõnelegi kahtlusele kinnitust. Mõnevõrra üllatuslikult, ei esinenud riistvaraliste

ruuterite paigaldamisel ja seadistamisel mingeid erilisi probleeme.

Siinkirjutaja arvamuse kohaselt on mitmed vabavaralised lahendused (näiteks

vaadeldud Coyote Linux) riistvaraliste ruuteritega internetiühenduse kiiruse ja üldise

kvaliteedi osas vähemalt samaväärsed, et mitte öelda paremad (palju sõltub ruuteris

valitud konfiguratsioonist). Laiendatavuse ja kasutusmugavuse poolest jääb

siinvaadeldud ruuteritest kindlalt alla TrendNET, kuid oma hinnaklassis on tegemist hea

seadmega, mis peaks olema tegelikult kerge kasutada, kui on algul veidi harjumatu

kasutajaliidesega (kohtvõrgu arvutisse paigaldatav lisatarkvara). Siin võivad kasutajate

eelistused vägagi erineda, ühele meeldib, et kõik konfigureeritakse automaatselt, teisele

jätab see aga ebakindla ja pealiskaudse mulje. Ilma arusaamiseta sellest, mida ruuteri

tarkvara parasjagu tegi ja kuidas seal midagi konfigureeriti, tekitab mõnele vaid paremal

juhul ainult võltsturvatunde. Kellel on vaja täpselt teada, mida aparaat teeb, nendel

tuleks valida mõni teine lahendus. Näiteks funktsionaalsem riistvaraline ruuter või

“Linuxi-ruuter”.

Paneelmajas ei ole kuigi mugav Wirelessiga jagatud internetiühendust kasutada, sest

signaal on häiritud erinevatest kõrgsagedusel töötavatest seadmetest (näiteks

mikrolaineahi), samuti ei levi raadiolaine läbi raudbetooni ega metalli. Seega, kui

vähegi mugavam tundub, võiks kasutada kaablit, sest viimane tagab ühenduse kindla

peale. Kuid väiksemate kauguste korral (oma korteri piires) on traadita ühenduse

loomine vajaduse korral kindlasti otstarbekas. Arvestada võib sedagi, et Wireless

ruuterite hinnad on langenud ning muutunud kättesaadavamaks.

59

Eelpool kirjeldatud internetijagamise lahenduseks kuluks orienteeruvalt [vt tabel 3]:

Nimetus Selgitus Kogus Hind1 Vana-Arvuti / Ruuter Pentium I 100 MHz 1 tk 200 kr

Kodutöö-ADSL Liitumine Elioni Kodutöö-ADSL teenusepaketiga

1 tk 500 kr

ADSL modem Nokia M5921 1 tk 0 kr2 Võrgukaardid Realtek RTL8139 PCI 10/100 Mbitt/s 2 tk 170 kr Kommutaator Canyon 10/100 Mbitt/s 8 pordine 1 tk 375 kr Võrgukaabel (4 kr/m) UTP CAT5e 190 m 760 kr RJ-45 otsikud võrgukaabli otsikud RJ-45 tüüpi 16 tk 80 kr RJ-45 otsikud kaitse RJ-45 otsiku kaitse 16 tk 80 kr Kaablitangid RJ-45 otsiku kaabli külge

paigaldamiseks 1 tk 100 kr

Kinnitusklambrid Kaabli kinnitamiseks 3 karpi 114 kr Naeltüüblid Klambri kinnitamiseks 3 karpi 120 kr KOKKU 2499 kr

Tabel 3 internetiühendust jagava võrgu loomiseks tehtud kulutused

Ülal toodud tabelist järeldub, et juhul kui internetiühendust jagada kuuele korterile

kujuneb seadmete valikust sõltuvalt ühele kohtvõrgu liikmele nö “stardimaksuks” ca

350 - 450 krooni. Stardimaks tähendaks internetijagamiseks tehtavate kulutuste rahalist

katet võrdsetes osades antud korteritele. Sõltuvalt internetioperaatori ja paketi valikust,

tuleb kuutasuks ka kiire püsiühenduse puhul alla 100 krooni (näiteks ADSL-Kodutöö).

Starmani teenuse kliendid saaksid internetiühenduse jagamisega veel märkimisväärselt

soodsamalt. Võtes näiteks Kodu (kuutasu 299 krooni) teenusepaketi, tuleks ühe korteri

kohta ca 50 krooni igakuiseks maksuks. Arvestada võib, et tänaseks on üldiselt

internetiühenduste kiirused kasvanud, kuid hinnad muutunud valdavalt soodsamaks.

Riistvaraliste ruuterite paigaldamisel ja seadistamisel võib tavakasutaja jaoks esineda

mõngaid probleeme, kuid enamasti on nende paigaldamine võrreldes ükskõik milliste

lahendustega äärmiselt lihtne. Seega keda huvitab lihtsus ja internetiühendust jagatakse

kuni neljale arvutile, on soovitav valida riistvaralise ruuteri kasuks.

Kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse poolest ei jää “ühe-flopi- linuxi” ja muud

vabavaralised lahendused märkimisväärselt maha, kuid viimased nõuavad enamasti

rohkem aega ja tunduvalt suuremaid teadmisi. Laiendatavuse poolest ei ole siin

vaadeldud riistvaralised ruuterid vabavaraliste lahendustega võrreldavad, sest enamasti

on esimesed ehitatud keskmiste eesmärkide täitmiseks. Kes soovib kohtvõrgus pidada

1 Hinnad on antud tehud kulutuste põhjal aasta aega tagasi, tänaseks võivad need olla

muutunud

2 Nokia M5921 modem oli ADSL-stardikomplektiga kaasas

60

veebiserverit ja vastavaid rakendusi (MySQL, PHP, DynDNS), sellel oleks soovitav

kasutada vabavaralisi Linuxi lahendusi.

Testitud riistvaraliste ruuterite paigaldamise loogikad olid kasutajaliidese disaini ja

ülesehituse poolest erinevad, kuid üldine kasutus- ja paigaldusloogika oli sarnane.

Paneelmajas traadita ruuteriga internetiühenduse jagamine on küllaltki riskante.

Raadiosignaali sumbumine raudbetooni ja teiste takistuste tõttu teeb leviulatuse

kaugematesse korteritesse praktisliselt võimatuks. Kui tavakasutaja ei pööra tähelepanu

näiteks WEB, MAC aadresside filtritele või ka WPA ja RADIUS serveri kaudu

autoriseerimisele, siis on ta sisuliselt jätnud võimaluse kõigil naabritel oma sisevõrgus

kolada. Seega tuleb arvestada ka turvanüanssi, mis füüsilise kaabli puhul selle

kohapealt puudub.

Hinnaklassi poolest võrreldavate ruuterite funktsionaalsus jääb eeldatavalt reeglina

sarnaseks, nii selgus ka sellest võrdlusest.

Soovitavalt oleks kasulik valida aparaat, millel on ka mitmete aastate pärast

mingisugune väärtus, see tähendab seade täidab endiselt neid ülesandeid hästi, milleks

see on ette nähtud. Hinna, kvaliteedi, funktsionaalsuse ja kasutuslihtsuse väga hea suhte

tõttu võib tavakasutajale soovitada DI-514 Wireless või SMC7004 VBR’i ruuterit.

Esimene annab võimaluse oma korteri piires kasutada interneti mugavalt traadivabalt

ning samal ajal jagada kaabliga võrku teistele kohtvõrgu arvutitele. Nende ruuterite

puhul saab kõiki tänaseid võimalusi kasutada ka ilmselt veel mitmeid aastaid. Hinna ja

kvaliteedi osas oleks väiksemates kohtvõrkudes heaks alternatiiviks Chronose BR41,

mis on lihtne ja töökindel aparaat.

61

4.2 Testitud ruuterite võrdlustabelid

Allpool on esitatud tabel, mis näitab seadmete kvaliteedi võrdlust võrreldaval skaalal.

Ruutereid püüti hinnata vastavalt eelpool nimetatud kvaliteedi kriteeriumitele vastavuse

järgi. See tähendab kuivõrd toode vastas kirjeldatud omadustele. Kvaliteedi kriteeriumit

sai hinnata viie väärtusega:

1 – “ei vasta”;

2 – “vastab ebarahuldavalt”

3 – “vastab rahuldavalt”

4 – “vastab hästi”

Chronos BR41 D-Link DI-514 TrendNET TW100-S4W1CA

SMC7004VBR

Operatsioonisüsteemid Windows Machintos Linux

Windows Machintos Linux

Windows UNIX, Machintos

Windows Unix Machintos

Etherneti liideste arv 10BaseT 4 4 4 4 IEEE standardid: 802.3 (10BaseT) 802.3u (100BaseTX) 802.11b (11 Mbitt/s)

802.3 802.3u

802.11b 802.3 802.3u

802.3 802.3u

802.3 802.3u

Paketifilter Jah Jah Jah Jah Välise pordi kiirus (WA N) 10 Mbitt/s 10 Mbitt/s 10 Mbitt/s 100 Mbitt/s Sisemise pordi kiirus (LAN) 100 Mbitt/s 100 Mbitt/s 100 Mbitt/s 100 Mbitt/s Wirelessi valmidus Ei Jah Ei Ei Auto MDI/MDIX funktsioon Jah Jah Jah Jah Tulemüür Jah Jah Jah Jah NAT Jah Jah Jah Jah (Stateful Packet Inspection) Ei Ei Jah Jah IP aadressi filter Jah Jah Jah Jah MAC aadressi filter Jah Jah Jah Jah LAN / WAN IP filter Jah Jah/jah Jah / jah Jah/ jah Virtuaalsereveri võimalus Jah Jah Jah Jah Wireless väline antenn Ei Jah Ei Ei Kohvõrgu printerite lisamine Ei Jah Jah Jah USB Server Ei Ei Ei Ei DMZ Jah Jah Jah Jah DNS Jah Jah Jah Jah QoS control Ei Jah Ei Jah NAT režiim Jah Jah Jah Jah DHCP Server Jah Jah Jah Jah Kasutaja saab muuta WAN IP aadressi Ei Jah Ei Ei

DNS uuendamine Ei Jah Ei Jah Konfigureeritav tulemüür Jah Jah Jah Jah Portide suunamise võimalus Jah Jah Jah Jah Portide vahemiku määramine suunamisel Jah Jah Ei Jah

COM Konsooli kaudu konfigureerimne Jah Ei Ei Ei

UDP / TCP portide suunamine eraldi Jah Jah Jah Jah

Kohtvõrgu arvuti maks kaugus (m) 300 300 100 100

Sertifikaadid FCC klass B B B B Tühistuse nupp (Reset) Jah Jah Jah Jah Hind 620 kr 1000 kr 500 kr 620 kr

Tabel 4 Spetsifikatsioonide võrdlus

62

5 – “vastab suurepäraselt”

Chronos BR41

D-Link DI-514

TrendNET TW100-S4W1CA

SMC7004VBR

Funktsionaalsus 4 5 4 5 Töökindlus 5 5 4 5 Efektiivsus 4 4 3 5 Kasutatavus 5 5 3 4 Hooldatavus 4 5 4 4 Laiendatavus 5 5 3 4 Installeerimine 5 5 4 5 KOKKU 32 34 25 32

Tabel 5 Üldine kvaliteedi hindamise tabel

63

KOKKUVÕTE

Euroopa Komisjoni aruandes “e-Euroopa 2005: infoühiskond kõigile” 2002. aasta suvel

seati eesmärgiks, et 2005. aastal peavad kõik liikmesriikide avaliku halduse üksused

olema lairibaühendusega varustatud. See kehtib ka Eesti kohta kuna oleme selleks ajaks

EL-i liige juba poolteist aastat. Selle eesmärgi poole liikumisel püüdis abiks olla ka

käesolev materjal [art/3].

Käesoleva proseminaritöö eesmärgiks oli anda tavakasutajale praktilisi ideid, kuidas

internetiühendust jagada ning millised võimalused selleks on kõige kättesaadavamad ja

lihtsamad. Selle eesmärgi täitmiseks kasutati kahte esimest peatükki. Esimeses peatükis

kirjeldati internetiühenduse jagamisega seotud tehnoloogiaid ja põhimõisteid, millega

püüti valikuliselt anda lugejale eelteadmised ruuterite paigaldamiseks ja

internetiühenduse loomiseks. Seda osa alustati antud töös kasutatavast ühest olulisemast

mõistest – ruuterist. Järgnevalt kirjeldati lühidalt interneti sündi ja arengut, millega jõuti

IP aadresside selgitamiseni. Kohe sai ka selgeks, et tehnoloogiate kirjeldamisel tuleb

teha valikuid, sest töö mahukus seab omad piirid. Seejärel keskenduti ADSL

tehnoloogia tutvustamisele, kuna see on üks levinumaid püsiühenduse viise. Ühe

alateema alla mahtusid veel Ethernet, LAN, WAN. Pikemalt kirjeldati kohtvõrkudes

väga olulist funktsiooni täitvat võrguaadresside transleerimise ehk NATi kasutamist.

Erinevate internetiühenduse jagamise võimaluste analüüsimisega toodi riistvaraliste

ruuterite testimisse võrdlusmoment.

Käesoleva töö autor loodab, et loetu ja nähtu oli abiks, nii ideede leidmisel, kuidas

internetiühendust jagada ning milliseid võimalusi selleks on lihtsam kasutada kui ka

teadmisi riistvaralistest ruuteritest ning nende valimisest.

64

KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU

Artiklid

1. Vare, Tõnu. (2004). Interneti-ühendus ainult viiendikul peredest. AM, köide(5), 33.

ISSN 1021-9366

2. Vaitmaa, Ester. (2004). Mäksa vald toetab traadita interneti sissepanekut. AM,

köide(4), 4-6. ISSN 1021-9366

3. Vare, Tõnu. (2004). Püsiühendus on möödapääsmatu aja nõue. AM, köide(8), 29.

ISSN 1021-9366

Interneti viited

1. Arvutikasutaja sõnastik

URL: http://ee.www.ee/AKS/

2. Vaatamaailma projekt

URL: http://www.vaatamaailma.ee

3. Kapitalism — see on kolmikliidu võim pluss kogu maa internetiseerimine

URL: http://www.am.ee/2148

4. Infotehnoloogia terministandard 2382

URL: http://ee.www.ee/ITterminid/

5. Arvutiweb – andmeside (ADSL)

URL: http://www.arvutiweb.ee/

6. WinProxy

URL: http://www.ositis.com/products/default.asp ja http://www.winproxy.com/

7. WinGate

URL: http://www.wingate.com/

8. Internet ja kuidas nuhk seda jagab

URL: http://www.hot.ee/nuhk/adsl.htm

9. Mäksa vald toetab traadita Interneti sissepanekut


10. Maa tuleb täita Internetiga


11. Mõnede terminite ja mõistete selgitused

65

URL: http://et.wikipedia.org/

12. IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat

URL: http://www.vallaste.ee/index.htm

13. AKS

URL: http://ee.www.ee/AKS/

14. Chronos Broadbond Router BR41

URL: http://www.chronos.com

URL: http://www.jetway.com.tw/evisn/product/modem/br41/br41.htm

15. D-Linki seadmed

URL: http://www.dlink.com/products/

16. TrendNETi seadmed

URL: http://www.trendnet.com/

17. SMC networks seadmed

URL: http://www.smc-europe.com/english/index.html

18. Coyote linux

URL: http://www.coyotelinux.com

19. FREESCO - smallest linux router

URL: http://www.freesco.org/ ja http://www.freesco.info/

20. Linuxiga tulemüürimas 1


21. Linuxiga tulemüürimas 2


Raamatud

1. Richard Deal. (2003) CCNA Cisco Certified Network Associate Study Guide,

McGraw-Hill/Osborne

2. John Wiley. (2002). Ethernet networks. Design, Implementation, Operation,

Management 4th Edition

66

LISAD

Lisa 1. Kasutatud mõistete seletused

ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line) – asümmeetriline digitaalne abonentliin

modemtehnoloogia, mis põhineb assümeetrilisusel, ehk et eri suundades on

infoedastuskiirus erinev. Sellise tehnikaga võidakse saavutada märgatavalt suur

ülekandekiirus ka vanades vaskliinides. ADSL liigutab infot abonendi poole palju

suurema kiirusega kui vastupidises suunas.

ARP (Address Resolution Protocol) - Leiab IP-aadressile (32 bit) vastava riistvara- või

Etherneti-aadressi (48 bit); kui tabelis pole, saadab leviaadressiga paketi, otsitav masin

vastab, teatades oma HW-aadressi; Kuna vastust saab manipuleerida, võib seda

kasutada ainult kitsas topograafias.

ATM (Asynchronous Transfer Mode) - multimeediumandmetele sobiv ribalaiuse

dünaamilise jaotusega kiire (sadu Mbit/s) edastusmeetod

Auto-MDI/MDIX – funktsioon, mis võimaldab antud seadme ühendada teise

kommutaatori või muu võrguseadmega valikuliselt nii ristikaabli (cross-over) või

pööratudkaabliga (straight cable), vanematel seadmetel see võimalus puudus.

Auto-Negotiation – on IEEE 802.3 protseduur seadme (näiteks võrgukaardi) ning teiste

võrgusõlmede vahelise kiireima andmevahetusrežiimi leidmiseks. Leitava

andmevahetusrežiimi määravad ühenduse kiirus (10 Mbitt/s või 100Mbitt/s) ja sideviis

(half duplex või full duplex). Auto-negotiation protseduur kiireima

andmevahetusrežiimi leidmiseks kestab vaid mõne millisekundi.

Barrel connector - peegeldaja võrgujuhtme lõpus.

Baseband – põhiriba, sidesüsteemides moduleerimata ja multipleksimata signaali

sagedusriba. Andmesidevõrkude puhul nimetatakse põhiribaülekandeks puhtalt

digitaalse signaali ülekannet, samas kui digitaalsignaaliga moduleeritud

raadiosagedusliku signaali ülekannet nimetatakse lairibaülekandeks.

Bridge - sild ehk kaht sama lüliprotokolliga ja sama või erineva meediumipöörduse

protokolliga kohtvõrku ühendav funktsionaalüksus.

Broadband – tähendab sidekanalit, mille ribalaius oli suurem kui standardsel

kõnekanalil 48 KHz ühenduse korral, hiljem hakati lairibaühenduseks kutsuma T1

(USA) või E1 (Euroopa) kanaleid (vastavalt 1, 5 ja 2 Mbps) või ka T3 või E3 kanaleid

67

(vastavalt 45 ja 34 Mbps) sagedusriba, mida kasutatakse laia sageduste vahemikku

nõudvateks rakenduseks. Lairiba võidakse jagada mitmeks kitsamaks ribaks, millest

igaüht võidakse kasutada eri otstarbeks või anda eri kasutajate käsutusse.

Browser brauser, veebilehitseja, veebisirvija, veebiseilur - Programm, mis võimaldab

lugeda HTML dokumente ja veebis sihikindlalt ringi liikuda (navigeerida). Esimene

veebilehitseja oli Mosaic (1993), praegu on tuntumad brauserid Netscape

Communicator, Mozilla, MS Internet Explorer, Opera jt.

Coaxial cable (koaksiaalkaabel) - peamiselt televisioonisignaali edastamiseks kasutatav

vaskkaabel, mida kasutatakse laialdaselt ka Ethernet-võrkudes andmeedastuseks.

Device/Computer name (Seadme/arvuti nimi): Sisesta seadet iseloomustav nimi. Osad

internetioperaatorid nõuavad selle välja täitmist. Nime maksimaalne pikkus on 20

tähemärki ja numbrit ning nimi on tähesuurusetundlik.

DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)- dünaamiline hostikonfiguratsiooni

protokoll võimaldab serveril dünaamiliselt jagada kohtvõrgu seademetele unikaalse IP

aadressi.

DMZ - demilitariseeritud tsoon. See mingi osa arvutivõrgust, mis on üle interneti

avatud kõigile, aga on tulemüüri abil eraldatud privaatvõrgust. Demilitariseeritud

tsoonis asuvad tavaliselt veebiserverid, mis võivad füüsiliselt paikneda hoopis

internetioperaatori juures, mitte organisatsioonis endas. Sel juhul paigutab

internetioperaatori organisatsiooni demilitariseeritud tsooni oma võrgupunkti (Point Of

Presence).

DMT-modulatsioon põhineb sagedusriba jagamisel 256-eks alamkanaliks, millest

igaühte jälgitakse mõlemalt poolt signaaliprotsessoriga, et vähendada ülekandevigu ja

häireid. Kontrollkanali jaoks reserveeritakse abonendi poolt võrgu suunas 16 kb/s liin.

Võrgust abonendi suunas riba jaotatakse 4 kHz-i tükkideks, milledes igaühes võib üle

kanda 0-11 bitti infot sümboliosa kohta. Tavaliselt madalamatel sagedustel suudetakse

paremini tagada andmete veatu edastamine.

DNS (Domain Name Server) – on domeeninime server ehk nimeserver, mis tõlgib

domeeninime IP aadressiks.

DNS (Domain Name Service) - Teisendab arvutinimed IP-aadressideks ja vastupidi

ning annab infot arvutisüsteemi kohta. Kuna edastatavat infot ei krüpteerita, saab

võltsandmetega spuufida. Tõrjeks tuleb tulemüür sobivalt konfigureerida.

68

Domain, domain name domeen, domeeninimi - on konkreetne tähe- ja

numbrikombinatsioon, mis on määratud mingile kindlale IP aadressile. Näiteks

AltaVista.com IP aadress on 209.73.164.99). Kasutatakse lihtsamaks navigeerimiseks

internetis.

Dynamic IP-aadress - dünaamiline IP aadress omistatakse klient-tööjaamale TCP/IP

võrgus, harilikult DHCP serveri poolt, mida vahetatakse dünaamiliselt mingite

ajavahemike tagant. Dünaamilisi IP-aadresse kasutatakse näiteks ühe internetiteenuse

pakkuja siseselt juhul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Dünaamilise IP-aadressi

määramiseks kasutatakse dünaamilist hostikonfiguratsiooni protokolli [vt DHCP].

Ethernet - CSMA/CD-pöördusel põhinev 10 Mbitt/s, 1000 Mbitt/s või 1000 Mbitt/s

põhiriba-kohtvõrgu protokollistik (Xerox, 1976); sageli ka analoogilise

standardprotokolli IEEE 802.3.

Fast Ethernet – on IEEE standardis 802.3u kirjeldatud tehnoloogia, mis laiendab

tavalise 10Mbitt/s Etherneti võimalusi, et saavutada 100Mbitt/s (100BaseT) kiirus nii

saatmisel kui vastuvõtul, kasutades CSMA/CD Ethernet protokolli. 10BaseT Etherneti

võrgukaarti võib ühendada Fast Ethernet võrku.

Firewall - tulemüür spetsialiseeritud lüüsarvuti kohtvõrgu kaitseks volitamata

sissetungi eest, mis teenindab välisvõrku, kuid ei sisalda tundlikke andmeid ega

võimalda turvamatarünnete läbipääsu.

Firmware Version (Püsivara versioon) – Seademe tootja poolt valmistatud tarkvara

püsiversioon. Sageli on tarkvara tootja kodulehel allalaetav ja uuendatav või on

uuendamise võimalus seademesse integreeritud.

Floppy disk - diskett, flopidisk, flopi on vahetatav mailarpõhimikuga, plastmasskesta

monteeritud magnetketas, enamasti 3,5-tollise läbimõõduga. Tavaline 3,5-tolline flopi

mahutab 1,44 MB (megabaiti) andmeid.

FTP (File Transfer Protocol) - Kahe ühendusega: käsud ( kliendilt serveri pordile 21)

ja andmed (serveri pordilt 20 kliendi pordile >1023); rünnata saab teist ühendust,

teeseldes serverit. Seetõttu tuleb ühendus luua vastupidi: käsu PORT asemel annab

klient käsu PASV; server valib juhusliku pordi ja ootab sellel andmeedastust; klient loob

ühenduse selle pordiga. Kõik failide või kataloogide lugemise ja manipuleerimise käsud

(CWD, CDUP, RETR, STOR, DELE, LIST, NLIST) tuleb täpselt volitada, seetõttu

vajalik range autentimise mehhanism. Käsk SYST (sellega küsib klient serveri

69

opsüsteemi versiooni) tuleb täpselt volitada. Failide, kataloogiinfo ja paroolide edastust

peab saama krüpteerida.

Full duplex, full-duplex täisdupleks - täisdupleks- e. lihtsalt dupleksedastus tähendab,

et andmeid saab signaalikandjal edastada samaaegselt mõlemas suunas. Näiteks

kohtvõrgus (LAN) saab dupleksside korral üks tööjaam saata liini andmeid samal ajal,

kui teine tööjaam andmeid vastu võtab.

Gigabit Ethernet – (gigabitt-Ethernet) Ethernet-võrk andmekiirusega kuni 1 Gbitt/s,

mida kasutatakse enamasti võrgumagistraalides. Esimene gigabitt-Etherneti IEEE

standard 802.3z (1997) defineerib optilise multimoodkiu kasutamise ning kirjeldab

täisdupleksedastust kommutaatorist lõppjaamani või teise kommutaatorini ja

pooldupleksedastust CSMA/CD abil ühiskasutusega keskkonnas.

GNU - (Gnu's Not Unix) - Vaba Tarkvara Fondi projekt, prii UNIX opsüsteemi ja

muude süsteemivahendite kirjutamiseks.

Half duplex, half-duplex pooldupleks- pooldupleks-andmeedastus tähendab, et

andmeid saab signaalikandjal edastada mõlemas suunas, kuid mitte ühel ja samal ajal.

Näiteks pooldupleksedastusega kohtvõrgus (LAN) võib tööjaam saata andmeid liini ja

kohe seejärel sealt andmeid vastu võtta samast suunast, kuhu ta andmeid saatis. Nagu

täisdupleksedastus, eeldab ka pooldupleksedastus kahesuunalise liini (st. liini, milles

andmed võivad liikuda mõlemas suunas) kasutamist.

HTTP (Hypertext Transfer Protocol) - Toetab nelja operatsiooni (Connection, Request,

Response, Close). Tulemüür peab analüüsima ja filtreerima HTTP-paketi käske. Nt

tuleb Requesti ajaks blokeerida käsk POST ja sellega seotudfailivahetus. Filtreerida

peab saama üksikkasutajate (range autentimine) ja arvutite järgi. Peab saama eristada

edastatavate andmete tüüpe ja otsida teatud failitüüpidest teatud informatsiooni. Kui

edastatud andmete töötlus vajab muid protsesse (nt välist vaaturit või kesta), peab

kasutaja saama nende protsesside kasutamist kõigepealt kinnitada.

Hub - Jaotur on aktiivne (järguritega) või passiivne (mitme pordiga) võrguseadmete

ühendusseade. Jaoturitel on enamasti mitu porti ja kui andmepakett saabub ühte porti,

siis kopeeritakse see kõigisse teistesse portidesse, nii et kohtvõrgu kõik komponendtid

"näevad" samu andmepakette. Viimast puudust switch’il pole.

ICMP (Internet Control Message Protocol) - Transporditasemel, edastab tõrke- ja

diagnostikainfot IPle. Käivitajad: IP, TCP, UDP, kasutaja tasemel ping. Genereerib

teateid, mida saab väärkasutada: Destination Unreachable katkestab ühendused,

70

Redirect võimaldab luua soovimatuid marsruute. Tulemüür peab need teated tõkestama.

Muude teadete puhul tuleb kaaluda, kas neid saab kasutada ründeks.

IEEE (Institute of Electrical and Electronics Engineers) – USA-s asuv maailma suurim

erialaühing, mis asutati 1884.a. ja kuhu kuulub üle 320 tuhande liikme 147 riigist. IEEE

toetab ülemaailmseid tehnikakonverentse, sümpoosiumeid ja seminare ning avaldab ligi

25% kõigist tehnilistest artiklitest elektrotehnika, elektroonika, arvutiehituse ja

arvutiteaduse alal, pakub oma liikmetele täiendõppe programme ning toetab

standardiseerimist. IEEE tegeleb lennunduse ja kosmosetehnikaga, arvutite ja sidega ,

biotehnoloogiaga, elektrotehnika ja elektroonikaga.

IP (Internet Protocol) - IP-numbrid kaitsmata, seetõttu võib autentimiseks kasutada

ainult piiratud topograafias. Lisamehhanismid, nt tulemüür peab tõrjuma väljast tulevad

paketid, mille lähteaadress on sisevõrgu oma.

IP-address - TCP/IP protokolli kasutavas võrgus asuva arvuti või muu seadme

unikaalne identifikaator. IP-aadress on 32-bitist neljast omavahel punktidega eraldatud

arvust. Igaüks neist neljast arvust võib omada väärtusi 0 kuni 255. Näiteks

194.162.10.240 või 192.168.1.1. Isoleeritud võrgus võib IP-aadresse omistada

suvaliselt, peaasi et need ei korduks. internetiga ühendatud võrkude puhul tuleb

kasutada registreeritud aadresse (internetiaadresse).

Koaksiaalkaabel on oma nimetuse saanud sellest, et signaali kannab üks füüsiline kanal

(vasktraadist südamik), mida ümbritseb isolatsioonikiht ja isolatsioonikihi ümber on

kontsentriliselt teine füüsiline kanal (vaskvõrgust varje). Varje ümber on jälle

isolatsioonikiht. Seega on kõigil koaksiaalkaabli elementidel ühine telg (ingl. k. axis).

LAN (Local Area Network) - on kohalik andmesidevõrk, mis katab suhteliselt väikese

ala. Kohtvõrk võimaldab kohalikele arvutitele mitmesuguseid teenuseid, nagu jagatud

ressurssidele ligipääsu, programmide ja failide ühiskasutus, sisuhaldus, e-posti pintimise

ja muid teenuseid. Standardi järgi side kohtvõrgu sees ei allu väljaspoolsele

reglementeerimisele; side üle kohtvõrgu piiri võib alluda mingile reglementeerimisele.

Leased line - rendiliin on privaatseks kasutamiseks renditud telefoniliin, mida

nimetatakse ka püsiühenduseks. Rendiliini alternatiiviks on sissehelistamisega ühendus.

Sel juhul kasutatakse privaatsuse tagamiseks mitmesuguseid turvaside protokolle [vt.

Tunneling]. Suuremad firmad rendivad püsiühendusi telekommunikatsioonifirmadelt

(näit. Eesti Telefonilt), et ühendada omavahel firma mitmes eri kohas asuvaid allüksusi

või et omada püsivat internetiühendust.

71

MAN (Metropolitan Area Network ) linnavõrk - Arvutivõrk, mis katab suuremat

piirkonda kui kohtvõrk ja väiksemat piirkonda kui laivõrk. Seda terminit kasutatakse

ühes linnas paiknevate arvutivõrkude ühenduse kohta, mida saab omakorda efektiivselt

ühendada laivõrguga. Linnavõrguks nimetatakse ka sildamise teel magistraalliiniga

ühendatud kohtvõrke (sellist võrku nimetatakse ka linnakuvõrguks).

Modulate – moduleerima, kandevlainet signaali taktis muutma. Levinumad

modulatsioonimeetodid on: amplituudmodulatsioon (AM), muudetakse kandevlaine

amplituudi; sagedusmodulatsioon (FM), kus muudetakse kandevlaine sagedust;

faasimodulatsioon (PM), kus muudetakse kandevlaine faasi.

NetBIOS (Network Basic Input/Output System) - võrguoperatsioonisüsteemi liides

rakendusprogrammide jaoks, väljatöötatud IBM-i ja Syteki poolt.

Network – samas füüsilises kohtvõrgus ja tavaliselt ka loogilses grupis asuvate

seadmete ja ne id ühendavate harude kogum.

Network Address Translation (NAT) – on sisevõrgu ja interneti vaheline IP-

aadresside teisendamine.

NIC (Network Interface Card), Network adapter - Võrgukaart ehk võrguadapter

moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga

võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: arvutist saabuvate

andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, andmeteisaldus nende

saatmiseks teise arvutisse, andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, andmete

vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule.

Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi

protokolle.

NNTP (Network News Transfer Protocol) - Tulemüür peab välistama teatud

uudisegruppide transpordi täielikult või lubama neid ainult teatud arvutitele. Siseuudiste

saatmisel ei tohi välisvõrku pääseda sisevõrgu arvutinimed jms.

OSPF (Open Shortest Path First) – on protokoll, mis võimaldavab dünaamiliselt muuta

marsruutimistabeleid.

Packet (pakett, andmepakett) - Andmete edastamiseks võrgus tükeldatakse andmejadad

pakettideks, mis pärast kohalejõudmist uuesti kokku pannakse. Kui edastamisel on

näiteks sideliinide kehva kvaliteedi tõttu tekkinud vigu, siis saadetakse vigane pakett

kohe uuesti. Nii pole ühe vea tõttu vaja uuesti saata kogu andmemassiivi.

Ping (Packet InterNet Groper) - ping, võrgustiku pakettsond on programm sihtkohtade

kättesaadavuse kontrolliks internetis kajataotluse saatmise teel. Lisaks sellele, et ping

72

võimaldab kindlaks teha, kas sihtkohaks olev arvuti on liinil, saab domeeninime

sisestamisel teada sellele nimele vastava IP aadressi.

POP (Point-Of-Presence) võrgupunkt - Koht internetis, mille kaudu on võimalik olla

ühenduses kogu ülejäänud Interne tiga.

PPPoE (Point-to-Point-Protocol over Ethernet) – (kakspunktprotokoll üle Etherneti)

Standard, mis võimaldab populaarset interneti sissehelistamisühenduste juures

kasutatavat PPP protokolli kasutada kaablimodemühenduste puhul, kusjuures

kaablimodemi ja ühendusepakkuja vahelise transpordikihina kasutatakse Ethernetti.

Print-server - prindiserver printerit juhtiv tööjaam, ruuter või eriseade kohtvõrgus.

Repeatear - Repiiter on elektrisignaali vahevõimendi, mis aitab arvutivõrkudes mingil

tasemel vältida signaali sumbumist ja sellega saata andmepakette kaugema maa taha.

RIP (Routing Information Protocol) – on protokoll, mis võimaldavab dünaamiliselt

muuta marsruutimistabeleid. RIP-pakette on lihtne võltsida soovimatute marsruutide

konfigureerimiseks, seetõttu võib dünaamilist marsruutimist kasutada ainult turvalistes

võrkudes.

Router – ruuter (marsruuter) on seade, mis edastab võrkudevahelist liiklust ehk edastab

andmepakette üle võrgu. Internetis mõistetakse marsruuteri all seadet (vahel ka

programmi või arvutit), mis määrab kindlaks järgmise võrgupunkti, kuhu andmepakett

edastada selle teel sihtpunkti poole. Marsruuterid asuvad igas punktis, kus kaks või

enam võrku kokku puutuvad, kaasa arvatud interneti Point-of-Presence.

SNMP (Simple Network Management Protocol) – Käskudega VRFY ja EXPN võib

saada siseinfot, seetõttu võib neid lubada ainult kaitstud võrgus. Range

autentimismehhanismi puhul peab tulemüür suutma krüpteerida SMTP-ühendust

usaldatavate kasutajate vahel.

Stateful Packet Inspection – paketiülevaatus (kontroll), mis on võimeline protsessi või

tehingu olekut säilitama protsessi või tehingu algusest lõpuni

Store and forward - vahehoidega edastus andmeedastusresiim, kus andmed

salvestatakse vahepunktides ajutiselt enne nende edasisaatmist sihtkoha poole.

Switch kommutaator (öeldakse ka lüliti) – nimtatakse võrguseadet, mis valib välja trakti

või ahela, mida mööda andmeühik saadetakse järgmisse võrgusõlme. Kommutaator

võib lisaks täita ka marsruuteri funktsioone, s.t. määrata kindlaks andmete liikumise

marsruudi ja iseäranis selle, millisesse lähimasse võrgupunkti andmed tuleb saata.

Üldiselt on kommutaator lihtsam ja kiirem seade kui marsruuter, mis vajab teavet võrgu

kohta ja selle kohta, kuidas marsruuti määrata.

73

T-connector - T-kujuline pistik vanemate võrgukaartide ühendamiseks (näiteks ISA-

siini kaardid).

TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) – on edastusohje

protokollistik IP-protokolli peal. Transpordi- ja rakendusprotokollide komplekt TCP/IP

kujutab endast reeglite komplekti andmeedastuseks internetis kahe või enama arvuti

vahel ja on interneti standardprotokoll.

Telnet - Defineerib ühenduseks virtuaalsed terminalid; standardport on 23. Nõuab

ranget autentimist (ühekordne parool või kiipkaart).

transiiver - saatja-vastuvõtja, analoog- või digitaalsignaale saatev ja vastuvõttev seade.

Infotehnoloogias kasutatakse terminit "transiiver" enamasti kohtvõrguseadme kohta,

mis tegelikult ühendab tööjaama võrgukaabliga ning saadab arvutist tulevaid signaale

elektriimpulssidena kohtvõrku ja detekteerib võrgukaablit läbivaid signaale.

Tunneling tunneldamine, tunneleerimine - meetod ühe võrgu andmete edastamiseks

läbi teise võrgu. Selle meetodi puhul sisaldavad võõras võrgus edastatavad

andmepaketid lisaks andmetele ka oma võrguprotokolli. Näiteks Microsofti PPTP

meetod võimaldab kasutada internetti andmete edastamiseks virtuaalses privaatvõrgus

(VPN). Selleks manustatakse oma privaatne võrguprotokoll interneti kaudu

edastatavatesse TCP/IP pakettidesse.

Twisted pair keerdpaarjuhe, keerdpaar – on kahest kokkukeerutatud elektrijuhist

koosnev edastusmeedium.

UDP (User Datagram Protocol) – Transpordikihis, ühenduseta, kinnituseta. Päises on

kaks 16-bitist pordinumbrit (sõltumatud TCPst); kuna need on kaitsmata, võib neid

autentimiseks kasutada ainult piiratud topograafias. Kuna protokoll ei erista ühendamist

ja andmeedastust, peab seda tegema tulemüür; paketi kuuluvuse ühenduse juurde peab

saama selgesti tuvastada (sihtport vabastada ainult ühenduse ajaks).

WAN (Wide Area Network) – on selline laivõrk, mis kasutab järjestikliine ja mille

ulatus ületab 1 km.

WLAN (Wireless Local Area Network ) – traadita võrk, mis kasutab andmeedastuseks

kaabelvõrku ühendatud pääsupunktide ja personaalarvutitega ühendatud traadita

adapterite vahel kaablite asemel raadiolaineid.

WPA (Wi-Fi Protected Access) – on andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11

standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele. Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key

Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP

74

protokolli puhul. WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab

autentimiseks EAP protokolli.

75

Lisa 2. Testitud ruuterite pildid

Pilt 39 Töötav Chronos BR41 ja kommutaator

Pilt 40 Töötav Chronos BR41 ja ADSL modem

76

Pilt 41 TrendNET ruuter ja karbi sisu

Pilt 42 D-Link ruuteri karbi sisu

77

Pilt 43 SMC ruuteri pakendi sisu

Pilt 44 Riistvaraliste ruuterite ja seadmete pakendid

Documents

Martin Alev Riistvaralised Ruuterid · 6 1.2 Internet Interneti alguseks loetakse 1960ndate lõppu, mil USA Kaitseministeerium algatas arvutivõrgu ARPAnet (ARPA tuleneb sõnadest