Üleriigiline planeering - WordPress.com€¦ · Vabariigi Valitsus algatas 04.02.2010 korraldusega nr 32 üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise Regionaalminister

Üleriigiline planeering

Eesti 2030+

Tavo Kikas

Siseministeerium, Planeeringute osakond

02.05.2011

Täna

Planeerimine Eestis

Üleriiglise planeeringu roll

Eesti 2030+ koostamine

Dokumendi loogika

Mis seisus me oleme?

Visioon ja planeeringu fookus

Põhieesmärgid ja –seisukohad

Kuidas suunab Eesti 2030+ riigi tulevikku?

PLANEERIMISSÜSTEEM

STRATEEGIA

ÜLERIIGILINE PLANEERING

MAAKONNAPLANEERING

ÜLDPLANEERING

DETAILPLANEERING

MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED

Planeerimisseaduse §6 „Üleriigiline planeering“

(1) Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta.

(2) Üleriigilise planeeringu ülesanded on:

1) säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste

määratlemine;

2) riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine;

3) asustuse arengu suunamine;

4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste

infrastruktuuride arengu suunamine;

5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja

majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja

poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi (roheline võrgustik )

aluste kujundamine;

6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine.

(3) Üleriigilise planeeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju

strateegilise hindamise ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi.

Üleriigilise planeeringu peamiseks eesmärgiks on riigi

ruumilise arengu suunamine

Üleriigiline planeering käsitleb Eesti riigi territooriumit nii

maa- kui veealade osas ja ruumilisi seoseid teiste riikidega

Selle eesmärk on suunata asustusstruktuuri ja üleriigiliste

võrgustike terviklikku arendamist, arvestades sealhulgas

piirkondade eripäradega

Planeeringu Eesti 2030+ algatamine

Vabariigi Valitsus algatas 04.02.2010 korraldusega nr 32

üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise

Regionaalminister algatas 16.02.2010 käskkirjaga nr 23

üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ keskkonnamõjude

strateegilise hindamise

Töörühmad

Ministeeriumid ja riigikantselei

sisend strateegiliste dokumentide ruumilise mõju osas, kooskõlastamine,

väljund sektorarengukavadesse

Maavalitsused

regionaalne dimensioon, kooskõlastamine, maakonnaplaneeringutele

ülesannete seadmine

Eksperdid

visioon, arutelud, nõuanded

Teemarühmad

sisu, arutelud, nõuanded, lahendused

Asustus

Transport

Energeetika

Omavalitsusliidud, fraktsioonid jne

Mis tehtud

Planeeringu ja KSH algatamine ja selle avalikustamine (2010 algul)

Ekspertide töörühm; Ministeeriumide töögrupp; Maavalitsuste töögrupp

Ruumilise arengu visioon ja rahvusvahelised trendid (2010 keskel)

Ruumilise visiooni konverents (KUMU)

Visiooni ja põhiteeside tutvustamine piirkondades (Raplas, Kohtla-

Järvel, Haapsalus, Pärnus ja Tartus) ja ministeeriumides (2010 sügis)

Üleriigilise planeeringu esialgne struktuur ja tööversioon (2010 lõpp)

KSH programmi koostamine ja avalikustamine (2010 lõpp)

Planeeringu eesmärkide ja struktuuri täpsustamine (2011)

Kohtumised Tallinna, Tartu, Ida-Viru, Paldiski ja Pärnu juhtidega (2010-

2011)

Planeeringu ülesehitus ja loogika

Hetkeseisundi ja senise arengu analüüs

Piiravad ja soodustavad arengutegurid

Visioon

Probleemid ja eesmärgid

Lahendused

Tegevuskava

Üleriigiline planeering

Eesti 2010

• Inimese põhivajaduste

rahuldamise ruumiline tagamine

• Eesti asustussüsteemi ja

maastikustruktuuri väärtuste

säilitamine ja edasiarendamine

• Asustuse ruumiline

tasakaalustamine

• Eesti hea ruumiline sidumine

Euroopaga

• Looduskeskkonna hea seisundi

säilitamine ja parandamine

Eesti 2010 teemad ja eesmärgid

Rohevõrgustik

Laevaliinid ja lennujaamad

Arenguvööndid ja piireületav koostöö

Reisiliiklus raudteel

Saarte püsiühendus

Euroopa laiusega raudtee Euroopasse

Läänemerepiirkonna ühtne elektri- ja gaasivarustussüsteem

Alternatiivenergeetika ja koostootmisjaamad

Koolide kättesaadavuse optimeerimine

Logistika- ja jaotuskeskuste eelduste loomine

Piiriületuse kiirendamine (Euroopa Liit, Venemaa)

Keskuste uuenduspotentsiaal ja spetsialiseerumine

Sage ja kattev ühistransport

KOV koostöö suuremate linnade ümbruses

Milline on olnud tegelik areng viimasel 10 aastal?

Rahvastiku vähenemine ja vananemine

2001-2011 – 2%

Piirkondlikud erinevused – suuremad linnapiirkonnad vs muud

Vananemine loomulike liikumiste tagajärel

Piirkondlikud erinevused rändes

Regionaalsed erinevused ja kogu Eesti elatavus

Hõre asustus

Tasakaalustatud areng – erisused Tallinn + Harjumaa vs muu Eesti

Võimalused teistele piirkondadele – regionaalsed erinevused

suured

Inimeste põhivajaduste rahuldamine – teenused ja transport

Ühistranspordi riiklik korraldus muutub

Andmeside paraneb


Asustussüsteem ja tööjõuareaalid

Suhteliselt püsiv struktuur 50 a

Riigi asustussüsteem Pealinn

„Regioonikeskused“

Maakonnakeskused

Muud linnad

Tööstuslinnad

Maakondlik asustussüsteem

Piirkondlik asustussüsteem

Hierarhia süvenemine vs võrgustumine Harukondlik tsentraliseerimine

Erateenuste kokkutõmbumine


Asustussüsteem ja tööjõuareaalid

Rahvastiku ja majanduse juurdekasv Tallinnas, Tartus,

Pärnus

Maakonnakeskused „arengumootoritena“ nõrgad

Kohalikud maalised keskused – väikeste konkurents

Tööstuslinnade positsioon sama (va väikesed)

Hierarhia – rahvastik, töökohad, ettevõtted, sissetulekud

Liikuvuse kasv – autostumine, teed, töökohad, teenused

TJA suurenemine ja arvu vähenemine

Teede hooldus ja ühistransport ei arvesta TJA konteksti


Rahvusvaheline koostöö ja konkurents

Linnastumine 70% ja linnad väikesed

Tallinna kvalitatiivne vs kvantitatiivne kasv

Roll rahvusvahelises tööjaotuses (sh VASAB)

Tartu pealinna vastukaaluna ja rahvusvahelises tööjaotuses

Maakonnakeskuste spetsialiseerumine – kompetentsikeskused

Väikesed keskused + hõredus = koostöövõrgustik

MTÜ Tallinn-Helsinki EUREGIO

Valga-Valka

Linnastumine ja planeerimine

Linnastumine ja koondumine

Valglinnastumist ei osatud prognoosida

Majandussurutis

Areng läbi üksikotsuste

Elamud vs sotsiaalobjektid jm


Haja-asustus ja maastikud

Haja-asustuse säilimine kestliku elukeskkonnana

„Luksuslik“ elustiil?

Hoolekandeala?

Kultuuripärand ja maastikuline eripära?

Roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud

maakonnaplaneeringutes ja üldplaneeringutes

Looduskeskkond ja loodusressursid

Eluslooduse ja maastike kaitse

Kestlik looduskasutus inimese poolt


Looduskeskkond ja loodusressursid

Roheline võrgustik

Tuumalad ja koridorid

Kaitsealad ja hoiualad seostatud

Tallinna ja Tartu probleemid

Väärtuslikud maastikud

Kasutustingimused (sh maastikuhoolduskavad)

Rahvusmaastikud

Merealadega ei tegeletud


Majandus, energeetika ja transport

Väliskontaktide maht suurenenud kuid siiski väike

Tallinn vs muud „väravad“

Maismaaühendus – „saarelisus“

Reisiraudtee arendamine ja kiirrong Kesk-Euroopa suunal

Iga riik töötanud Venemaa suunal

2004 – Haapsalu

2008 – Mõisaküla

Piiriületused kerged

Rail Baltic Harju ja Viimsi planeeringutes

Uuring Haapsalu raudtee kohta (2011)

Rongihanked 2012-2014

Renoveerimine

Tallinna raudteeümbersõit Harju planeeringus



Euroopa Liidu poliitikataotlused 2000

Maanteetranspordilt kombineeritud transpordile

Maanteetranspordilt raudteetranspordile

Maismaatranspordilt meretranspordile

Lühimaa reisilennutranspordilt kiirraudteetranspordile

Individuaaltranspordilt ühistranspordile

Ühistrnspordi sõiduplaanide koordineerimine

Reisiinfo portaal

Ühistranspordi regionaalne ümberkorraldamine

Maanteed

Via Baltica, Via Vironia, Via Estica

Via Hanseatica

Via Livonia



Tallinn-Muuga, Paldiski-Ämari, Kirde-Eesti, Kagu-Eesti, Tartu,

Pärnu logistikakeskused

Telekommunikatsioonide areng ja selle roll liikuvuse mõjutajana

Loodusliku gaasi ja taastuvate energiaallikate laiem kasutamine

Peamine allikas – põlevkivi

Looduslik gaas – tarbimise ja hinna tõus

Koostootmisjaamad suuremates linnades

Taastuvad – puit ja turvas (realistlikud)

Tuulepotentsiaal ja tuulepargid

Muud taastuvad allikad

Tuumajaam



Ühendamine Läänemere piirkonna elektri- ja gaasivõrku

EstLink 1 – 2006

EstLink 2 – 2014

Eesti-Läti ühenduse planeerimine

Gaasiühendus puudub

Energiatarbimise vähendamine ja energiasääst

Energiamärgised ja energiaauditid

Hoonete soojustamine jne

Eesti 2010 plussid ja puudused

Alus riigi terviklikule ruumilisele käsitlemisele

Läbi maakonnaplaneeringute ja teemaplaneeringute

Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused

(roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud)

Sotsiaalne infrastruktuur

Maanteekoridoride ja tuuleparkide planeeringud jne

Hea juturaamat

Nõrk seos tegevuskavaga

Vähetuntud

Poliitiline aktsept nõrk

Merealasid ei käsitletud

Monitoorimine ja järelevalve

Maailma ja Euroopa trendid

Teadmispõhine majandus Soosib suurte linnade arengut (Tallinn, Tartu, Pärnu ja Ida-Viru linnastu)

Rahvastiku vananemine Mõju vähim Tallinnas, Tartus ja Pärnus, kus nooremate vanuserühmade sisseränne

Maailmamajanduse raskuskeskme nihkumine Aasiasse Kasvav konkurentsisurve lihtsamatele tööstustöökohtadele

Põhja-Eesti konkurents Hiina transiidi pärast

Põllumajanduse kasumlikkuse kasv

Urbaniseerumine

Ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv Maal elatusvõimalused paranevad (mahepõllumajandus, öko- ja maaturism)

Elustiilimigrandid ääremail tõstavad sealset võimekust

Kergliikluse populaarsuse kasv mõjutab linnade planeerimist

Taastuvenergeetika

“Rohelise” ja “hõbemajanduse” ennakkasv Pakub uusi spetsialiseerumisvõimalusi nii Eesti linnadele kui maapiirkondadele

Üleriigilise planeeringu

koostamise foon

• Strateegia „Europe 2020“

• VASAB 2030+ raport

• Läänemere strateegia

• Läti säästva arengu strateegia

„Latvija 2030“

• Soome arengustrateegia

• Planeering „Eesti 2010“

• Kasvuvisioon 2018

• Eesti säästva arengu riiklik

strateegia „Säästev Eesti 21“

• Eesti regionaalarengu strateegia

2005-2015

• Regionaalse pendelrände-uuringu

lõpparuanne

• Merealade ruumilise planeerimise

metoodika

VASAB 2030

VISIOON...

Visioon „Eesti 2007“

Viieteist aastaga viie rikkama

riigi hulka! 11 on jäänud...

Ruumilise arengu visioon

Eesti on sidusa ja kasutajasõbraliku ruumistruktuuriga,

mitmekesise elukeskkonnaga ning välismaailmaga hästi

ühendatud riik. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja

majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt loodus-

lähedane keskkond ning hästi sidustatud asulate võrgustik

Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad,

eeslinnad ja traditsioonilised külad. Hajalinnastunud ruumis

on kombineeritud linnaruumis pakutavate teenuste

kättesaadavus, linlik eluviis, maal elamise eelised ja seda

toetav võrgustunud ühiskonna- ja ruumikorraldus

Hajalinnastunud ruum

Hajalinnastunud ruumis seotakse ühtseks tervikuks kompaktsed

linnad, neid ümbritsevad eeslinnad ja traditsioonilised külad. See

kujuneb läbi olemasoleva hajusa asutuse ja kompaktse linnaruumi

väärtustamise ning koduselt armsaks muutmise

Hajalinnastunud ruumis on kombineeritud linnaruumis pakutavate

teenuste kättesaadavus, linlik eluviis, maal elamise eelised ja seda

toetab võrgustunud ühiskonna- ja ruumikorraldus

Ruumiline mitmekesisus ja riigi piirkondlikud eripärad annavad

inimesele vabaduse valida omale ruumis sobiva elu- ja töökoha ning

ühiskonda sobituva elustiili. Meie väiksus ja hajutatud asustus on

seeläbi meie võimalus

Kaasaegsed innovaatilised tehnoloogilised lahendused annavad

meile senisest paremad eeldused hoida seda eripära ja väärtustada

omaetteolemist meie naaberriikide suuremate linnade vahelises

võrgustikus

Eesti 2030+ arengueesmärgid

Tagada Eesti elatavus igas paigas ja kogu riigi territooriumil

Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas

Puhas looduskeskkond ja kestlik areng

Kaitse vs kestlik kasutamine

Avatus merele ja rannikualad

Kestlik transport ja energeetika

Laiemad valikuvõimalused

Töökohtade ja teenuste säilitamine

Liikumisvõimaluste loomine

Eesti 2030+ arengueesmärgid

Tagada Eesti elatavus igas paigas ja kogu riigi territooriumil

Head ja mugavad liikumisvõimalused

Siseriiklikud – võimalused

Eesti sidumine välismaailmaga – konkurentsivõime

Varustatus elutähtsate võrkudega

Kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem

Korras tehnilised taristud

Kestlik ühistranspordisüsteem

Asustuse valdkonna peamised eesmärgid

Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise

ja valikuvõimalusi pakkuva elukeskkonna kujundamine

Teenuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamine läbi

tööjõuareaalide sisemise sidustamise

Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja

valikuvõimalusi pakkuva elukeskkonna kujundamine

Säilitada olemasolev asustusstruktuur

Head elutingimused

Asulatevahelised horisontaalsed sidemed

Ruumiliste barjääride vähendamine

Parem liikuvus soodustab võrgustumist

Tallinn kui rahvusvaheliselt atraktiivne keskus

Läänemereregioonis

Keskkond

Ühendused

Koostöö

Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja

valikuvõimalusi pakkuva elukeskkonna kujundamine

Tartu regionaalse keskusena

Keskuste spetsialiseerumine ja tihedam koostöö piirkondliku

potentsiaal ärakasutamiseks

Veekogude ja roheliste võrkude kasutus ja ligipääs

Maapiirkondade teisenev hõive ja linnastuv eluviis

Haja-asustuses, väikesaartel ja ääremaadel asustuse

säilitamine



Igapäevaste põhivajaduste rahuldamine: töö- ja elukohtade,

teenuste, hariduse, vaba aja teenuste kättesaadavus

Tööjõuareaalid

Suurus

Katvus

Kättesaadavus

Liikumine elukoha ja tööaja ankurpunktide vahel (TÜ 2010)



Lahendused

Keskuste töövõimaluste avardamine (spetsialiseerumine)

Parem linnade ja tagamaa sidustamine

Ühistransport

Kergliiklusteede võrk

Inimeste valikuvõimalused

Ettevõtja ja tööjõud

Tööjõuareaalide omavaheline sidumine

Transpordi valdkonna peamised eesmärgid

Tagada kiired ja mugavad ühendused välismaailmaga ja

Eesti keskuste vahel

Tööjõuareaalide põhise ühistranspordikorralduse

tagamine

Transpordiliikide omavaheline ladus sidustamine

Aegruumilised vahemaad

1993 2020

Tagada kiired ja mugavad ühendused välismaailmaga ja Eesti

keskuste vahel

Aeg-ruumiliste vahemaade oluline vähendamine

Kiire, mugav ja sagedane reisirongiliiklus

Rail Baltic kiirraudtee (ca 200 km/h)

Otse ja 2 tunniga Riiga

Kiirrong vs lennutransport (1,5 h / -85%)

Tunnel

Tallinn-Tartu-Koidula(-Pihkva), Tartu-Valga-(Riia) kuni 160 km/h

Tallinn-Narva-(Sankt-Peterburg) kuni 160 km/h + elektrirongi

võimalus

Tagada kiired ja mugavad ühendused välismaailmaga ja Eesti

keskuste vahel

Tallinna lennujaam ja selle ligipääsetavus

Tartu lennuväli

Muud lennukid: Pärnu, Kuressaare, Kärdla, Jõhvi???

Maanteede ohutus

Via Baltica, Via Estica, Via Vironia

Via Hanseatica

Rahvusvaheline reisilaevaühendus Tallinnast

Muud laevad: Pärnu, Kuressaare, Kunda-Kotka, Tartu-Pihkva

Tööjõuareaalide põhise ühistranspordikorralduse tagamine

Ühistranspordi eelistamine autotranspordile

Regionaalsed reisirongiühendused Tallinn-Türi-Viljandi, Lelle-Pärnu,

Tallinn-Tartu-Valga, Tapa-Narva, Tartu-Koidula, Valga-Koidula

kaasajastada kuni 120 km/h

Tallinn-Haapsalu(-Rohuküla), Pärnu-Mõisaküla

Elektriraudtee Tallinna areaalis

Tööjõuareaale kattev bussiliiklus

Linnadevahelised bussiliinid

Linnaliiklus ja linnalähine liiklus

Regio AS 2010

Tööjõuareaalide põhise ühistranspordikorralduse tagamine

Paindlikud lahendused haja-asustuses

Bussiliikluse korraldus: liinivõrk, graafikud, piletisüsteem jm

Regulaarsed ja sagedased lennuühendused saartega

Riigisisene reisiparvlaeva ühendus

Püsiühendus?

Ühendus asustatud väikesaartega

Andmeside muudab liikuvust

Rongid,

laevad ja

lennukid

Transpordiliikide omavaheline

ladus sidustamine

Ühisveondusterminalid

Tallinn (Ülemiste)

Vanasadama ühendused

Tartus?, Pärnus?, Jõhvis?, ?

Kergliiklusteede võrgustik

Transiitveod ida-lääne ja põhja-lõuna suundadel

Tallinna piirkonna sadamad (sh Muuga)

Paldiski ja Sillamäe

Kunda

Pärnu, Virtsu ja Roomassaare ekspordipotentsiaal

Saaremaa sadam

Väikesadamad ja maismaaühendused

Beam me up, Scotty!

Energeetika valdkonna peamised eesmärgid

Keskenduda tootmisvõimsuste arendamisel Eesti

varustamisele energiaga, tagades Eesti energiajulgeolek

võimekusega toota vajadusel kogu vajaminev energia ise

Energiavarustuse parandamine läbi välisühenduste

Läänemereregiooni energiavõrkudega

Saavutada taastuvenergia osakaalu kasv Eesti siseses

energiavarustuses ja tagada energiasäästlikud

lahendused vähendamaks energiatootmise

keskkonnamõju

Uute energiatootmisvõimsuste ratsionaalne ja kestlik

paigutamine ruumis

Eesti varustatus energiaga ja energiajulgeolek läbi

isevarustusvõime

Praegu suudab Eesti tagada enda varustamise elektriga

Põlevkivienergeetika

Mootorikütuste import ja uued liiklusvahendid

Soojusenergeetika

Kohalik kütus – puit, turvas, muu biomass

Fossiilsed kütused – gaas, süsi, vedelkütused

Puudub pikemaajaline odava

energia tootmise eelis

Eesmärk on ennekõike toota

energiat Eestimaa tarbeks

Eesti varustatus energiaga ja energiajulgeolek läbi

isevarustusvõime

Eesti energiajulgeolek eeldab võimet vajadusel toota kogu vajalik

energia ise

Põlevkivi?

Hajutatud energiatootmine

Maagaas?

Torustikud (sh Baltic Collector) ja LNG terminal

Tuumajaam

Tuulepargid

Koostootmisjaamad

Muud?

Salvestusvõimalused

Eesti parem energiavarustus läbi välisühenduste Läänemere

regiooni võrkudega

Energiajulgeolek

Soodsama hinnaga elekter

Eesti-Soome maagaasijuhe (Baltic Collector)

Alalisvooluühendused Soomega (EstLink 1, EstLink 2),

Lätiga, Rootsiga

Euroopa Super-Grid võrk

Kõrgepingevõrgud kogu riigis

Saarte ringliin

Suurem taastuvenergia osakaal energiatootmises ja

energiasäästlikud lahendused

Kohalike ressursside laiem kasutamine soojusenergeetikas

Päike

Biokütused

Maasoojus

Tuul

Biomass

Maismaa- ja meretuulepargid

Energiasääst

Planeerimine

Energiatõhusus

Ühistransport

Kergliiklus

Tuuleenergia

potentsiaal

Uute energiatootmisvõimsuste ratsionaalne ja kestlik

paigutus

Tuuleenergeetika

Suured ja kompaktsed

Maismaal – kasutusest väljalangenud alad

Rannikumeres – Eesti mandriosa ja saarte läänerannik

Põhjarannik ja Peipsi – EI

Tuumajaam

Kaugküttevõrgud

Energeetika

Rohevõrgustik ja merealad

Rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike temaatika on lahendatud

maakonnaplaneeringutes ja üldplaneeringutes

Rahvusvaheliselt olulised tuumikalad

Suurlinnade lähiümbruse rohealad

Merealad

Tuuleenergeetika merealadel

Elektrikaablid

Sadamad

Riigikaitse seisukohalt olulised alad

Merekaitsealad (sh kudealad?)

Planeeringu elluviimine

Tegevuskava

Sisend harukondlikesse arengukavadesse

Olulised arengud on võimalik saavutada ainult harukondlike

poliitikate koordineerimisel ja suunamisel

Sisend uude regionaalarengu strateegiasse

Ülesanded maakonnaplaneeringutele

Suunised maakonna ja kohaliku omavalitsuse planeeringute

koostamiseks

Maakonnaplaneeringute puhul peab teatud juhtudel olema

algatajaks Vabariigi Valitsus (riigi kui terviku seisukohalt

olulised asjad), osade puhul jääb initsiatiiv maavanematele

Sel viisil suunab Eesti 2030+ riigi tulevikku

Documents

Üleriigiline planeering - WordPress.com€¦ · Vabariigi Valitsus algatas 04.02.2010 korraldusega nr 32 üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise Regionaalminister