eesti MAsiNA-tÖÖstUse Liit

traditsiooniline tööstusharueesti masina- ja metallitööstus

Haridus ja ametid

3

Kompetentsus Kindlustab KonKurentsivõime

eesti masinatööstuse liit

esti Masinatööstuse Liit (eML) on

eesti masina-, metalli- ja aparaa-

ditööstuse arendamise ja selle ette-

võtete ühiseid huve esindav organisat-

sioon, mis ühendab põhilise osa

vastava tööstusharu tootmispotent-

siaalist. eesti Masinatööstuse

Liidu tegevuse eesmärgid on tootmise,

ettevõtluse ja turunduse arendamine

metallitööstuses, masina- ja aparaadi-

ehituses ning sel alal oma liikmetele

soodsate tingimuste loomine järgmiste

tegevusvaldkondade kaudu:

• masinatööstusejaselletootmis-alade strateegiliste arengukavade koostamine ja elluviimine;

• välissidemetejaväliskaubandusearendamine tööstusharus;

• koostöösüvendaminetööstusharu-siseselt, teiste tööstusharudega, teadus-, arendus- ja koolitus- asutustega;

• töökeskkonna,töökorraldusejatöösuhete arendamine;

• majandus-jaerialaseinformatsioonikogumine ja vahendamine liikmes- ettevõtetele.

e

eesti masinatööstuse liidu juhatus

Jüri Riives – juhatuse esimeeseesti talleks as, arendusdirektor

Juhan Anvelt – juhatuse aseesimeesnorcar bsb eesti as, tegevdirektor

Toomas Lepp – juhatuse aseesimeesmetec as, juhatuse liige

asinaehitus on teaduse ja tehnika

haru, mille sisuks on masinate ja

seadmete ehitus ning konstrueerimine,

masinate ja detailide valmistamine, uute

efektiivsetematerjalidekasutuselevõtt,

tootmisprotsesside automatiseerimine,

arvutiprogrammide ja automaatjuhtimis-

süsteemide rakendamine tööstuses.

Konkurentsivõime tööstuses saavuta-

takse suuresti tänu tehnoloogilisele

arengule, kvalifitseeritud tööjõule,

oskusteabele ning nende võimaluste

tõhusale kasutamisele.

Masinatööstuse areng on olnud

viimastel aegadel väga hoogne. suure-

nenud on nii tootmismahud kui ka ette-

võtete käibed. Praegu tunnetame para-

tamatult majandussurutist. iga kriis on

aga vaid ajutine nähtus ja loob eeldused

uutele väljakutsetele. Masinatööstuse

jaoks peaks uus väljakutse väljenduma

kõrgtehnoloogilise tootmise juuruta-

mises ning omatoodete osatähtsuse

suurendamises.

Lähitulevikus on määrava tähtsu-

sega kompetentsus ja ambitsioonikus.

Kui tahame olla innovaatilised, peame

olema loojad. tööstusharu vajab initsia-

tiivikaid insenere, kes seavad sihiks teha

midagi uut ja originaalset tervele maa-

ilmale. inseneride panus tööstusharus

peaks suurenema, eelkõige originaal-

sete mõtete ning nende rakenduste

pakkumisega. inseneride ja teiste kõrg-

kvalifitseeritud spetsialistide koostöö

ongi üks ettevõtte olulisi edumootoreid.

tänapäeva modernses tootmises

kasutatakse keerukaid seadmeid.

Õnneks on enamikus eesti kutseõppe-

asutustes nüüdisaegsete tööpinkide

näidised, vaja on vaid omandada

oskused nende kasutamiseks. tehno-

loogiline areng ei peatu kunagi, pigem

kiireneb. seetõttu tuleb ka endal olla

tehnoloogilise arengu eesliinil ja oman-

dada aina uusi teadmisi.

Kompetentsus on edu aluseks.

Jüri Riiveseesti Masinatööstuse Liidu

juhatuse esimees

M

ees

ti m

as

inat

öö

stu

se

liit

4

asina- ja metallitööstus on oma

umbes 150aastase ajalooga üks

eesti traditsioonilisemaid tööstusharusid.

Masina-, metalli- ja aparaaditööstus on

strateegiline tööstusharu, millel on

euroopas juhtpositsioon. see on suure

lisandväärtusega teadmistepõhine tööstus-

haru, mis varustab teisi majandusvaldkondi

mitmesuguste seadmete ja mehhanismi-

dega, nagu tööpingid ja tootmisliinid,

puidu- ja paberitöötlemisseadmed,

jahutus- ja ventilatsiooniseadmed, turbiinid

ja ventilaatorid, põllumajandusseadmed,

ehituslikud konstruktsioonid jms. Masina-

tööstuse valdkonda kuulub ka laevaehitus,

autode, rongide ja lennukite ning mitmesu-

guste automatiseerimisvahendite tootmine.

tööstus on eesti majandusliku ja ühis-

kondliku arengu võtmesektor ning masina-

ja metallitööstusel on selles juhtiv roll.

M

eesti masina-ja metallitööstus

Me ei konkureeri suhteliselt väikesel eesti turul

mitte ainult omavahel, vaid hoopis laiemalt. Oleme

oma toodanguga turukonkurentsis nii Balti mere

regioonis, skandinaavia maades kui ka kogu

euroopas. Ja see tähendab, et noor eesti insener

peaks olema innovatiivsem ja läbilöögivõimelisem

kui eakaaslasest naabermaa kolleeg. Ainult kõrge

eesmärgipüstitus ja selle järkjärguline realiseerimine

tagab edu! tähtis on pühendumine õpitud erialale

ja tööle!

BLRt Grupp kui üks Baltikumi suurimaid

tööstusettevõtteid ootab oma teenistusse eelkõige

kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu, end pidevalt

täiendavaidprofessionaale.Samavõrdolulinekui

sobiva eriala omandamine on arenevas tööstuses

oskus käia ajaga kaasas, olla avatud uutele tehno-

loogiatele ning valmis pidevaks enesetäiendami-

seks. Oma tööoskuste järjekindel arendamine

suurendab ka inimese konkurentsieeliseid. Peale

erialaste oskuste on väga oluline töösse suhtumine.

Kui esikohal on ikka töö ja seejärel tulevad huvi-

alad, ning ollakse valmis pingutama, siis leiab

inimene kindlasti sobiva töökoha ja võidavad

mõlemad osapooled.

eesti masinatööstusel on väga pikaajalised

traditsioonid, selles sektoris on, millele toetuda.

samas on ka palju uut ja huvitavat. Noor inimene

peaks endalt küsima, kas ta on valmis pühenduma

ja end kogu aeg täiendama, sest masinatööstuse

eriala ei ole valik üheks päevaks, vaid kutsumus.

Kõrged eesmärgid!

Heinart PuhkimBLRt Grupi personalidirektor

see tööstusharu, kus on 440 üle

10 töötajaga tootmisettevõtet ja kokku

33 000 töötajat, on eestis kinnistanud

veenvalt oma koha eesti juhtivate tööstus-

harude seas. sellele on tõhusalt kaasa

aidanud ettevõtetevaheline koostöö,

viimasel ajal ka riiklike tugistruktuuride

(ettevõtluse Arendamise sihtasutus,

eesti Kaubandus-tööstuskoda jt) aktiivsem

tegevus, investeeringud uutesse tootmis-

seadmetesse, ettevõtete juhtiva ja tootmis-

personali kvalifikatsiooni tõus ning suurem

turundusaktiivsus.

Masina-, metalli- ja aparaaditööstuse

osatähtsus tööstustoodangus oli 2008.

aastal eesti-siseselt 24% ja ekspordis 33%.

Hoolimata ajutisest langusest kasv

jätkub ja just selles tööstusharus

ilmnevad seosed uue tööstuspoliitika,

innovaatika, loomingulisuse, tootlikkuse

ja tööoskuste vahel. Masina- ja metalli-

tööstuse ettevõtete toodangut ja vasta-

vate kutsealade tööjõudu kasutavad

paljude majandusharude ettevõtted.

Näiteks eesti firmad on tuntud lumepu-

hurite, metsaveo- ja kallurhaagiste,

kaevandus- ja energeetikaseadmete,

autotarvikute ja -haagiste, jäätmekäit-

lusmasinate ja tuulegeneraatorite osade

valmistajana. Lisaks sellele on eestis

mitu suurt laevaehitus- ja laevaremondi-

tehast ning suuri satelliitsideantenne

tootev ettevõte.

tööstusharu ettevõtete toodang

on väga laia spektriga: alates suurega-

bariidilistest sadamarajatistest kuni

täppisdetailideni auto- ja teiste tööstus-

harude tarvis, mida toodetakse täna-

päevaste arvprogrammjuhtimisega

tööpinkide abil.

tööstusharu toodangust hõlmavad

eksporttarned üle 65%, mis annab

tunnistust nii toodangu heast kvalitee-

dist kui ka töötajate kvalifikatsioonist.

tööstusharu suuremad ette-

võtted, nagu Bestnet (tiki-treilerid),

BLRt Grupp, Cargotec estonia (tõste-

transporditehnika), Hanza-tarkon

(peenmehaanikatööd), Loksa Laeva-

tehas, Norma (turvavööd), Vertex-

estonia, ei ole oma toodanguga tuntud

mitte ainult skandinaavia maades ja

tÖÖstUsHARU 2008. AAstA MüüGitULUst (33,9 MLd KROONi) MOOdUstAs

• masina-jaelektrimasinaehituse toodang 36%,

• metallkonstruktsioonidja-tooted39%,• transpordivahendidning

nende osad 25%.

ekspordis oli vastav osakaal 40%, 33% ja 27%.

ees

ti m

as

inat

öö

stu

se

liit

Lääne-euroopas, vaid ka teistes maailma-

jagudes. Näiteks Austraaliasse paigaldati

35meetrise paraboolpeegli läbimõõduga

satelliitantenn, mis ehitati tallinnas As

Vertex-estonias.

eesti masinaehitus jaguneb peaasjalikult

kolme suurde valdkonda – traditsioonilised

alltööstusharud, uuemad ja tulevikuvald-

konnad.

tRAditsiOONiLised ALLHARUd on

energeetika- ja soojusseadmete tootmine,

laevaehitus, põllu- ja metsamajandusmasi-

nate tootmine, raskemasinaehitus.

UUeMAd VALdKONNAd on elektrima-

sina- ja -aparaadiehitus, autohaagiste ja

-tarvikute ning keskkonnatehnika toot-

mine.

tULeViKUVALdKONNAd on tuuleener-

geetika ja spetsiaalsete sidevahendite

tootmine ning kaasalöömine euroopa

Kosmoseprogrammis.

7

8

ees

ti m

as

inat

öö

stu

se

liit

(konstruktor), tootmistehnika insener, toot-

misjuht, projektijuht ja mehhatroonikainsener.

Mehaanikainsenerid töötavad tehno-

loogia- ja tootearendusosakondades ning

tootmisjaoskondades, nad võtavad osa

toodangu katsetamistest.

Uue toodangu projekteerimine, doku-

mentatsiooni koostamine ja uurimistööd

nõuavad üsna palju arvuti kasutamist.

enamik projekteerimistöid teostatakse arvu-

tiprogrammidega (projekteerimistarkvara

AutoCad 3d, solid Work ja Me10).

Mehaanikainseneridele korraldatakse

pidevalt koolitusi, kursuseid ja seminare

kutsealaste oskuste ja teadmiste täiendami-

seks vastavalt tehnika ja tehnoloogia aren-

gule. Kogemustega mehaanikainsenerid

viivad selliseid õppuseid ka ise läbi.

MeHAANiKAiNseNeRide põhilised

tegevusalad on:• tehnilistesüsteemideprojekteerimine,• tootearendusjatootmistegevuse

ettevalmistamine,• juhtiminejatootmistegevuse

korraldamine, • rakendusuuringuteteostamineja

tulevikutehnoloogiate seire.

Mehaaniliste vahendite arendamine on

keeruline protsess, toodetavad tehno-

mehaanilised vahendid peavad olema

töökindlad, ergonoomilised, ohutud,

hea disainiga ja vastama nüüdisaegsetele

nõudmistele. Kui testimine on edukalt

läbitud, läheb toode koostöös teiste erialade

spetsialistidega tootmisse.

MeHAANiKAiNseNeRid-

MeHHAtROONiKUd on mehaanikaspetsia-

listid, kes on spetsialiseerunud nn peenme-

haanikale. Nende ülesanne on aparaatide,

mõõtetehnika, masinaelementide konst-

rueerimine – tänapäeva intelligentsete masi-

nate ja seadmete loomine. Mehhatroonika

rakendusteks on kiiresti arenevad robotid,

arvutiga juhitavad seadmed jpm.

Kutseharidus ja täienduskoolitus

Metallitöö oskustööliste kutsealasid saab

õppida tänapäevaste tootmisseadmetega

varustatud kutseõppekeskustes ja kutse-

keskkoolides:

Kutsealasid saab õppida nii pärast

põhihariduse kui ka keskhariduse omanda-

mist eesti või vene keeles. Põhihariduse

baasil on õppeaeg automaatika, metallitöö

ja keevituse kutsealadel 3 aastat, mehha-

trooniku kutsealal 3,5 aastat.

Keskhariduse baasil on õppeaeg keevitaja

kutsealal 1 aasta, APJ-pinkide operaatoritel

2 aastat ja mehhatrooniku kutsealal

2,5 aastat.

9

MetALLitÖÖListe põhikutsealad on APJ-

(CNC)-pingioperaator,treial,freesija,keevi-

taja, koostelukksepp, laevaehitaja ja mehha-

troonik.

Metallitööliste tööruumideks on toot-

mistsehhid, mis on üldjuhul suured ja avarad,

hea kütte, valgustuse ja ventilatsiooniga.

töö nõuab tähelepanelikkust, asjatund-

likkust ja vastutustunnet, eriti töötamine

tänapäevaste suurte ja võimsate tootmis-

seadmetega. teatud töödel tuleb kasutada

ettevõtte antud individuaalseid kaitsevahen-

deid.

enamasti on ettevõttes nõuetekohane

tervisekaitseteenistus, pesemis- ja riietus-

ruumid ning söökla.

täienduskoolituse ja ümberõppekur-

suste, kutsestandardite ja oma kutseastme

tõstmise võimaluste kohta annavad nõu

ettevõtete personaliteenistused.

Metallitöölised töötavad ühes või kahes

vahetuses, töötundide arv nädalas on kuni 40.

Keerukate ja suurte seadmete montaa-

žitöid tehakse vajaduse korral tellija

asukohas, enamasti Läänemere regioonis,

kuid vahel ka teistes euroopa riikides või

ülemeremaades.

MeHAANiKAiNseNeRide põhikutsealad on

CAd/CAM-insener, tootearendusinsener

haridus ja ametid

•TallinnaTööstushariduskeskuses(www.tthk.ee),

•TallinnaLasnamäeMehaanikakoolis(www.tlmk.ee),

•TartuKutsehariduskeskuses(www.khk.tartu.ee),

•VõrumaaKutsehariduskeskuses(www.vkhk.ee),

•Ida-ViruKutsehariduskeskuses(www.ivk.edu.ee),

•NarvaKutseõppekeskuses(www.nvtc.ee),

•RakvereKutsekeskkoolis(www.rak-kkk.edu.ee),

•ViljandiÜhendatudKutsekeskkoolis(www.vykk.vil.ee).

10

ees

ti m

as

inat

öö

stu

se

liit

Õppeaeg koolikohustusliku ea

ületanud põhihariduseta noortele on

üldjuhul 1 aasta.

Lasnamäe Mehaanikakoolis on põhi-

haridusega õpilaste õppeaeg laevaehi-

tuse, lukksepa, metallitöötleja ja kesk-

konnatehnika vene õppekeelega kutsealal

3 aastat.

täpsemad andmed õpetatavate erialade

kohta saab eeltoodud kutseõppeasutuste

kodulehekülgedelt.

Kõrgharidus

Mehaanikainseneriks saab õppida nii

TallinnaTehnikakõrgkoolis(TTK,www.

tktk.ee) kui ka tallinna tehnikaülikoolis

(TTÜ,www.ttu.ee/mehaanika).

eesti Maaülikoolis saab mehaani-

kainseneriks spetsialiseeruda baka-

laureuseõppes tehnika ja tehnoloogia

erialal ning magistriõppes tootmistehnika

erialal. Rakenduskõrgharidusõppes on

võimalik omandada mehaanikateadmisi

tehnotroonika erialal.

Tallina Tehnikakõrgkooli kui rakendus-

kõrgkooli mehaanikateaduskonnas

õpitakse masinaehituse ning tehnomater-

jalide ja turunduse erialal nii riigieelarve-

listel kui ka eelarvevälistel õppekohtadel.

Lõpetanud saavad nelja aastaga raken-

duskõrghariduse ja masinaehitusinse

neri diplomi ning neil on õigus jätkata

õpinguid magistriõppes.

Mehaanikateaduskonnas on kaks

õppetooli: masinaehituse õppetool ning

tehnomaterjalide ja tehnoloogia

õppetool.

Õppetöö tihe seotus praktikaga aitab

pärast tööleasumist kiiresti leida oma koht

firmas. Mehaanikateaduskonna lõpeta-

nute tööhõive on viimased aastad olnud

100%, kusjuures suurem osa lõpetanutest

on leidnud erialase töö.

• Mehaanikateaduskonnasõpetatavaderialad on universaalsed ja võimal-davad lõpetanutel leida rakendust keeruka tehnoloogilise seadme operaatori või müügiinsenerina kuni ettevõtte asutaja ning juhini välja.

• Eestisontulevikkuinnovatiivseteleksperimentaalettevõtetel, mis aren-davad tulevikutehnoloogiat, seega on masinaehituse eriala valinutel võimalik saada osa kõige värskematest tehno-loogiamaailma ideedest.

• Teaduskonnasontänapäevaneõpikeskkond.

• Mehaanikateaduskonnamasinaehituseeriala annab kindla taseme ja oskuse inseneritööks mis tahes masinatega seotud valdkondades, mis on klassika-liste eesti tööstusaladega seotud.

• Masinaehitusannabstabiilseleiva,misei sõltu eriti moetuultest, ja vaba voli ka loovuse rakendamiseks.

13

Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika-

teaduskonnas õpitakse mehaanika-

inseneriks ja mehhatroonikainseneriks

bakalaureuse ja magistri õppekavade

alusel. Õppekavade raames on

võimalik spetsialiseeruda tootearendu-

sele, tootmistehnikale, materjalitehni-

kale ja transporditehnikale. Lõpetanutel

on võimalus jätkata õpinguid nelja-

aastases doktoriõppes.

Mehaanikateaduskonna koos-

seisus on Masinaehituse, Materjaliteh-

nika ja Mehhatroonika instituut.

Masinaehitust on tallinna tehni-

kaülikoolis õpetatud alates 1918.

aastast, mil asutati ttü, iseseisvana

tegutseb teaduskond alates 1947.

aastast. teaduskonna missiooniks on

jääda rahvuslikuks ja rahvusvaheliselt

konkurentsivõimeliseks masina-,

aparaadiehituse ja soojustehnika

õppe-, teadus- ja arendustegevuse

keskuseks eestis.

teaduskonna õppekavad arvestavad

eesti tööstuse vajadusi, pidades samal

ees

ti m

as

inat

öö

stu

se

liit

12

ajal silmas rahvusvahelist harmoneeru-

mist, võimaldades spetsialiseeruda

tootearendusele, tootmistehnikale,

materjalitehnikale ja transporditehni-

kale. Peale selle valmistatakse ette

soojustehnika ja mehhatroonika spet-

sialiste.

Oma kutsealaste teadmiste täien-

damisest või ümberõppest huvitatud

täiskasvanutel, sh töötutel, tuleb sobi-

vate kursuste leidmiseks pöörduda

eespool nimetatud kutseõppeasutuste

poole – kõik need koolid korraldavad

nimetatud kutsealadel täiendus- ja

ümberõppekursuseid. samuti korral-

davad nad kutseeksamikomisjonide

abil kõrgema kutseastme saamiseks

kutsestandardite nõuetele vastavaid

eksameid.

15

ehaanikainseneri palk oleneb

ametikohast ja ettevõttest, kus

töötatakse. Kogemustega inseneri

töötasu ulatub 20 000 kroonini kuus.

Keevitajate või konstruktorite palgad

jäävad 10 000 – 15 000 krooni vahele,

kuid võivad vastutusrikaste tööde

puhul olla tunduvalt kõrgemad.

Mehaanikainseneride tööpõld on

väga lai. Nad töötavad konstruktorite,

tehnoloogide, tootmisinseneride ja

automaatikainseneridena tööstus- ja

projekteerimisettevõtetes, projektijuhti-

dena teadusbüroodes, spetsialistidena

või inspektoritena järelevalve- ja kont-

rollorganites, tootearenduse, kvaliteedi

ja muul alal.

Mehaanikainsenerid-mehhatroo-

nikud töötavad masina- ja metalli-

tööstus-, aparaadiehitus- ja elektrooni-

kaettevõtetes, samuti teistes masinaid,

meditsiinitehnikat, automatiseerimisva-

hendeid jms tootvates firmades

(näiteks Norma, tarkon, JOt, Harju

elekter jt) ning ka kaitsetööstuses,

teadus- ja haridusasutustes.

Nõudlus mehaanikainseneride järele on

aasta-aastalt kasvanud ning olnud

suurem, kui kõrgkoolid täita suudavad.

Lisainfo: eMLi tegevbürooMustamäe tee 4 10621 tallinntel 611 5893e-post emliit@emliit.eewww.emliit.ee

palK ja soodustused

14

ees

ti m

as

inat

öö

stu

se

liit

M

Väljaandja Tööandjate Keskliitwww.tooandjad.ee

teostus Menu Kirjastuswww.menuk.ee

Fotod: Scanpix, Eesti Masinatööstuse Liit

TrükisvalmisEuroopaSotsiaalfonditoel