MONARHISTLIK REAKTSIOON EUROOPAS · Ajalugu MONARHISTLIK REAKTSIOON EUROOPAS 1. Koosta võtmesõnade kaardid järgmistest mõistetest: Viini kongress, Püha Liit, Nelja Riigi Liit,

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................Ajalugu

MONARHISTLIK REAKTSIOON EUROOPAS

1. Koosta võtmesõnade kaardid järgmistest mõistetest: Viini kongress, Püha Liit, Nelja Riigi Liit, Metternichi süsteem, Saksa Liit.

2. Rollimäng “Läbirääkimised Viinis”.

Osalejad (vt rollikaarte lisalehel) Aleksander I – Venemaa tsaar Vürst Metternich – Austria delegatsiooni juht Vürst von Hardenberg – Preisimaa kuninga esindaja Talleyrand – Prantsusmaa esindaja Lord Castlereagh – Inglismaa delegatsiooni juht

Arutlusteemad: Prantsusmaa küsimus pärast Napoleoni sõdu Euroopa uued piirid Saksamaa probleem Kuningate võimu tugevdamine edasiste rahvarahutuste puhuks

3. Pane oma osast lähtuvalt kirja põhiseisukohad neis küsimustes:· ..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................· ..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................· ..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................· ..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

4. Kuidas sul õnnestus oma seisukohti kaitsta? ................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

5. Millised olid Viini kongressi tulemused sinu osast lähtuvale riigile?..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

50

KEELEKÜMBLUS


ROLLIKAARDID

A. VENEMAA (tsaar Aleksander I)

Oled olnud osaline Napoleoni purustamises. Su armee on üles näidanud vaprust ja võitlus-oskust mitmes lahingus. Tahad säilitada juba omandatud alad (Soome, Poola).Oled huvitatud oma alade laiendamisest lääne poole, kus põrkud Preisi ja Austria huvidega.Teed ettepaneku sõlmida Püha Liit ristiusu kaitseks, sest sulle teeb muret türklaste aktiivne tegutsemine Balkanil. Türklaste püüded kontrollida Musta mere sadamaid takistavad Sinu võimalusi selles piirkonnas. Pealegi elab Balkanil slaavi rahvaid, kelle liitmisest oma riigiga oled huvitatud.Sa pole huvitatud Saksamaast kui ühtsest tugevast riigist, sest nõrk vastane on alati parem.

B. AUSTRIA (delegatsiooni juht vürst Metternich)

Oled huvitatud oma endiste alade tagasisaamisest ning uute alade liitmisest Itaalia ja Ukraina suunal, kus põrkud Prantsusmaa ja Venemaa huvidega. Oled kannatanud Napoleoni sõdade tõttu ning seepärast soovid saada ka hüvitist Prant-susmaalt (ära unusta, et ka hukatud Marie Antoinette oli Austria printsess). Soovid kunin-gavõimu tugevdamist ja rahvusliku liikumise mahasurumist. Nõustud ühinema Nelja Riigi Liiduga, et kaitsta oma riiki edasiste rahutuste eest.Saksamaa suhtes soovid ülemvõimu, kuid Su vastaseks on Preisimaa. Nõustud nõrga Saksa Liidu loomisega, et siis edasi oma mõjuvõimu laiendada.

C. INGLISMAA (delegatsiooni juht lord Castlereagh)

Oled majanduslikult tugev, arenenud riik. Säilitasid sõdade käigus ülemvõimu maailma-meredel ning võid seepärast taotleda juurde alasid kõikjal maailmas (Tseilon India lähedal, Kapimaa Aafrika lõunatipus). Oled huvitatud kuningavõimu tugevdamisest Euroopas. Leiad, et revolutsioonid on halvad, ühiskonnas on olulised stabiilsus ja kord ning ühined Nelja Riigi Liiduga. Sind huvitab, et Euroopas ei tekiks sulle tugevat konkurenti, ja püüad hoida Mandri-Euroo-pas jõudude tasakaalu.

D. PREISIMAA (kuninga esindaja vürst von Hardenberg)

Napoleoni sõdade tulemusena on riigis olnud tohutu rahvuslik tõus, muutunud on seadused, linnade valitsemine, kaotatud pärisorjus. Oled huvitatud ülemvõimu saavutamisest Saksa-maal, kuid su konkurent on Austria. Saad juurde Põhja-Saksamaa ja Reini-Vestfaali alad. Prantsusmaa küsimuses oled huvitatud kahjutasu saamisest sõdades tekitatud kaotuste tõt-tu. Loodad, et julgeolekupõhimõtete kohaselt Prantsusmaa ümbritsemine puhverriikidega tugevdab sind edasiste rünnakute vastu sellelt suunalt.Ühined Nelja Riigi Liiduga, et kaitsta Viini kongressil kokku lepitud põhimõtteid ja kehtes-tatud riigipiire. Ühined ka Püha Liiduga, et takistada edasisi rahvaliikumisi.

E. PRANTSUSMAA (diplomaat Talleyrand)

Oled huvitatud korra ja kuningavõimu tugevdamisest Euroopas ning Napoleoni toetajate karistamisest. Püüad kaitsta oma huve, nõustud kahjumaksetega. Saavutad Bourbonide võimu taastamise Hispaanias ja Napolis.

50A

KEELEKÜMBLUS


MONARHISTLIK REAKTSIOON EUROOPAS. PRANTSUSMAA PÄRAST NAPOLEONI KUKUTAMIST

Pärast Napoleoni kukutamist taastati küll Bourbonide dünastia võim, kuid endiselt oli Prantsusmaa poliitikas kaasarääkijate seltskond kirju ja mitmekesine. Oma esindajate võitu lootsid mitmed poliitilised rühmitused. Igal neist oli oma arusaam, kuidas riiki edasi valitseda ja milliseid seadusi kehtestada.

1. Leia tähesegadikust vasted. Kirjuta need punktiiridele. Sõnad võivad asetseda nii vaskult paremale, paremalt vasakule, ülevalt alla ja alt üles kui ka diagonaalis.

Bourbonide soost Prantsuse kuningas 1814–1824 ........................................................................ 100 päeva ajal Napoleoni poole üleläinute karistamine .............................................................. Äärmuslikud kuningavõimu pooldajad ........................................................................................ Prantsuse kuningas 1824–1830, ultrarojalistide juht .................................................................... Inimene, kes pooldab valitava riigivõimu kehtestamist .............................................................. Kuningavõim ...................................................................................................................................... 1830. aasta rahutused Prantsusmaal, mille käigus vahetus valitseja ja kehtestati uus põhi- seadus ................................................................................................................................................. Bourbonide dünastia taastamise pooldajad .................................................................................. Napoleoni vennapoeg ....................................................................................................................... Inimesed, kes pooldasid Napoleoni vennapoja võimule saamist .............................................. Juulirevolutsiooni käigus Prantsusmaal võimule tulnud kuningas (1830–1848)

Q W E V A L G E T E R R O R R TY U I A O P A S D E F G H J K LL Z X B O N A P A R T I S T I DO C V A B N M Q W F G B X E R NU L T R A R O J A L I S T I D SI Q W I E V R T S D G H V J C SS S R I R L G T E E W F G H J KP L Z K E O W F G M H K L P O IH U Y L O U I S B O N A P A R TI T R A E I S D F N G H J K K LL M N N B S V C H A R L E S X CI X Z E A X S D F R G H J K L LP W E E R V T T Y H U U I O P PP Q L E G I T I M I S T I D Ä ÕE S F G H I H J J A K L L Ö Ä ÖS D F G H I J K L C B X Z E T H

2. Kanna tähesegadikust leitud sündmused ajateljele.

3. Millise edasise arengutee peaks Prantsusmaa valima? Põhjenda oma seisukohta. Kas rühmakaaslastel olid samasugused arvamused?..................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

51

1814 1848

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................Ajalugu 52

LIBERAALNE JA RAHVUSLIK VABADUSLIIKUMINE

1. Loe läbi tekst õpikust lk 102–103. Uuri illustratsioone.

2. Kujuta ette, et oled ajalehereporter, kes peab kirjutama artikli ühest neist sündmustest. Jagage rühmas sündmused omavahel ära.

Rollid: Reporter Saksamaal 1819. Reporter Saksamaal Hambachi peol 1832. Kultuurireporter iseloomustamas Noor-Saksamaa rühmitust. Reporter kirjutamas Chiose veresaunast 1822. Reporter, kes kirjutab ülevaadet Kreeka sündmustest kuningas Ottoni valitsema asumise puhul 1833

Koosta kõigepealt märkmed, mille alusel artiklit kirjutama asud (vt Lisaleht).

Artikkel

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

Lugege artiklid rühmas ette.

Mis oli kõige raskem selle ülesande täitmisel? ................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................Ajalugu 53

PEALKIRI

ALATEEMAD:· Ülevaade sündmustest. Kirjeldus riigist. Sündmuste kulgemine.· Isikud, kellest tahad kirjutada.· Erinevate tekstilõikude pealkirjad.

Kokkuvõte loost:Artikli tegelasedMillal sündmus juhtub?Kus sündmused aset leiavad?Mis juhtub?Miks juhtub? Hinnang.

Võimalikud tegusõnad, mida kasutad. Väljendid, mida kasutad.Rahvast oli koos musttuhat.Hirmsad metsikused, verine vägivald jne.

Asjatundja arvamus, viide, tsitaat.

Peamõte (üks kokkuvõttev lause).

KEELEKÜMBLUS


LIBERAALNE JA RAHVUSLIK VABADUSLIIKUMINE.NUPUTAMIST NUTIKATELE

Loe läbi luuletus ja selle kommentaarid.

54

Mis on luuletuse mõte? Mis on esitatud luuletuses nö alltekstina? Miks need nii esitati?

KEELEKÜMBLUS


EUROOPA 1800–1850. KORDAMINE

1. Lõika lahti lisalehel olevate märksõnade tabel.

2. Koostage rühmas mõisteskeem. Paigutage märksõnad süsteemi.

3. Galerii – vaata ka teiste rühmade skeeme. Iga rühma juures on leht, kuhu saab kirjutada küsimusi, kui nende skeem teie rühma omast erineb.

4. Arutage klassis skeem läbi ja vastake küsimustele.

5. Kleepige märksõnad skeemile.

6. Kontrolli, kas tead kõikide märksõnade tähendust.................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

55

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................Ajalugu 55A

KEELEKÜMBLUS


EUROOPA 1800–1850. KORDAMINE

Napoleon ja Euroopa Prantsuse revolutsioon muudab Euroopat

Euroopa pärast Napoleoni sõdu

Prantsusmaa Napoleon keisriks Hiilgav õukond

Tsiviilkoodeks 100 päeva Bourbonide dünastia

Elba saar Püha Helena saar Sõjad

Kontinentaalblokaad Tilsiti rahu Austerlitzi lahing

Inglismaa Trafalgari lahing Venemaa

Borodino lahing Rahvastelahing Waterloo lahing

Koalitsioonisõda Napoleon Väejuht ja valitseja

Muutused ühiskonnas: võrdsus ja vabadused, aadli-

ke eesõiguste kaotamine

Muutused võimus: abso-lutismi lõpp, Prantsusmaa

mudeli juurutamine valitsemises

Rahvustunde ärkamine ja rahvuse suveräänsuse

väljakuulutamine

Viini kongress Rahutused jätkuvad 1848.–1849. aasta revolutsioonid

Inglismaa, Venemaa, Preisi-maa, Austria, Prantsusmaa

Julgeolek, tasakaal, seaduslikkus Metternichi süsteem

Püha Liit Nelja Riigi Liit Saksa Liit

Louis XVIII Juulirevolutsioon Saksamaa

Üliõpilasliikumine Võitlus Saksamaa ühendamise eest Noor-Saksamaa

Kreeka iseseisvumine Türgi ülemvõimu alt Põhjused Prantsusmaa, Itaalia,

Austria, Preisi

Kiirenes kapitalismi võidulepääs

Absolutistliku korra jätkuv nõrgenemine

Poliitilise võitluse kogemus

Kodanlus nõudis poliitilisi õigusi

Rahvuse õiguste tunnustamine Napoleoni lüüasaamine

55B

KEELEKÜMBLUS


INGLISMAA 1800–1850

1. Paiguta skeemi all olev teave skeemis õigele kohale. Põhjenda suuliselt, miks just nii otsustasid.

Prantsuse revolutsiooni mõju

Riigivalitsemine

Kolooniad

Majandus

Välispoliitika

2. Vasta 1. ülesandes esitatud küsimusele. Põhjenda.................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

56

Kas Inglismaad võib pidada 19. sajandi alguses riigiks, millest

teised riigid peaksid eeskuju võtma?Jah, peaks ... Ei peaks ...

KEELEKÜMBLUS


Valgustusideede levik

Kontinentaal-blokaadi mõju

Hirm mässu-liikumiste ees sundis seadusi karmistama

Osalemine Napoleoni-vastastes

koalitsioonides nõudis raha

1837−1901 Victoria I valitsemisaeg

Parlamentaarne monarhia

Liberaalide valimis-võit 1830 avas tee reformidele

Mõisteti reformide vajalikkust

Sajandi algul oli valimisõigus

vähestelPehkinud kohad

Töölistel puudus valmisõigus 19. saj

lõpuni

Valimisõiguse laienemine

Poliitiliste parteide teke: toorid-konser-

vatiivid, viigid-liberaalid

1832 parlamendi-reform

1829 lubati katoliiklastel

töötada riigiametites

Tooraine tööstusele ja turg toodetele

Keelavad seadused Iirimaa katoliiklaste

suhtes

Kolooniate maksus-tamine ja ära-

kasutamine oma huvides

Mässude mahasurumine Tööpuudus

Pikad tööpäevad Terav

vaesuse-rikkuse kontrast

Kasutatakse palju laste tööjõudu

Võimas laevastik kaubanduse

arendamiseks

Moodsad seadmed Kasutatakse tehnilisi

uuendusiTurumajandus Jõudude tasakaalu

poliitika

Sekkumine riikide-vahelistesse

suhetesse jõupositsioonilt

56A

KEELEKÜMBLUS


AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1800–1850

1. Jagage rühmakaaslastega vastavalt alateemadele tekst õpikust lk 112–115.

2. Koosta kokkuvõte oma alateemast. Märgi olulisemad märksõnad ja faktid skeemile. Tutvusta rühmakaaslastele.

3. Koostage naaberrühmale iga osa kohta kaks küsimust ja esitage need. Minu küsimused: ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

4. Hinda oma tööd (1 kõige madalam, 5 kõige parem).

Rühma koostöö 1 2 3 4 5Oskus koostada kokkuvõtet 1 2 3 4 5Suutlikkus üles märkida vajalik 1 2 3 4 5Arusaamine/ülevaate saamine 1 2 3 4 5Küsimuste koostamine ja vastamine 1 2 3 4 5Pane kirja 4 omadussõna rühmatöö iseloomustamiseks:

57

Riigivalitsemine ja riigipiiride laienemine (vajadusel vaata 11 peatüki viimaseid alateemasid).

Sisepoliitika – riigi tähtsamate küsimuste otsustamine (siia kuuluvad ka Missouri kompromiss ja orjanduse küsimust puu-dutavad alateemad).

Majandus (vaata Põhja ja Lõuna eripärade osa).

Välispoliitika (USA suhted Ladina-Ameerika ja Euroopaga).

KEELEKÜMBLUS


VENEMAA 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL. ALEKSANDER I VALITSEMISAEG 1801–1825

1. Tuleta meelde, mida tead Vene tsaarist Aleksander I. Kanna teave esimesse lahtrisse TEAN. Tõmba joon vahele. Jagage teavet rühmas ja täienda tabelit.

2. Mida tahaksid veel Aleksander I teada? Kirjuta küsimused lahtrisse TAHAN TEADA.

3. Loe läbi õpikust lk 116. Kirjuta vastused küsimustele lahtrisse SAIN TEADA. Samuti võid sinna kirjutada teisi tekstist leitud fakte. Kas mõni küsimus jäi vastuseta? Arutage õpetajaga, kuidas leida neile vastused.

TEAN TAHAN TEADA SAIN TEADA

Oli sõjaväe juht 1812. aasta sõjas.Osales Viini kongressil.

Mille poolest erines Aleksan-der I teistest Venemaa

valitsejatest?

4. Koosta cinquain Aleksander I kohta.

ALEKSANDER I ................................. ................................ ......................... ................................. ............................. .................... ......................... ................................ ........................ .................................................

5. Kas Aleksander I võiks nimetada tiitliga “Suur” (suur inimene, suur väejuht, suur valitseja-reformaator, suur kristlane)? Põhjenda vastust...................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

58

KEELEKÜMBLUS


VENEMAA 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL. NIKOLAI I VALITSEMISAEG 1825–1855

1. Loe läbi tekst õpikust lk 117−119.

2. Koosta võrdlev tabel Aleksander I ja Nikolai I valitsemisaja kohta.

ALEKSANDER I VÕRRELDAVAD TUNNUSED NIKOLAI I

1801–1825 Valitsemisaeg 1825–1855Esimene poeg perekonnas,

kellest vanaema Katariina II kasvatas valitsejat.

Perekondlik taust Pere kolmas poeg, kellele oli määratud sõjaväelase

karjäär.Tähtsamad poliitilised sündmused valitsusajal

Olulisemad reformid

Riigipiiride laienemine

1802 Tartu Ülikooli avami-ne. 1816/1819 pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivi-

maal.

Seos Eestiga Püüe ühtlustada Vene im-peeriumi ääremaid – venes-tamine. Piirati luteri kiriku

eesõigusi.

Kumb valitseja tuli riigivalitsemisega paremini toime? Korraldage klassis sel teemal arutelu. Üks osa klassist on Aleksandri ja teine osa Nikolai poolel. a) Koostage rühmas argumentide loend, mis toetaks teie seisukohta. Näit. A-rühmale: Aleksander I oli edumeelne ja püüdis muuta Venemaad kaasaegseks riigiks. Inimeste elu oleks muutunud paremaks ja riik edasi arenenud. Seega tõusnud ka riigi kaitsevõime ja sissetulekud. B rühmale: Nikolai I oli kindlakäeline valitseja, kes surus maha rahutused. Rahutused oleksid tekitanud segadust ja takistanud igapäevatööd. Nii hoolitses ta korra ja inimeste heaolu eest. b) Kaitske arutelus vastasmeeskonnaga oma seisukohta. c) Õpilased, kes leiavad, et ühel või teisel poolel on õigus, võivad oma asukohta muuta, asudes vastava rühma juurde, kelle seisukohti nad toetavad.

NB! Jälgige, et rühma kõik liikmed saaksid sõna. Enne vastamist kuulake hoolega, mida väidab vastaspool, vajadusel paluge neil oma seisukohta korrata.Minu arvates oli valitsejana edukam ..........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

59

Documents

MONARHISTLIK REAKTSIOON EUROOPAS · Ajalugu MONARHISTLIK REAKTSIOON EUROOPAS 1. Koosta võtmesõnade kaardid järgmistest mõistetest: Viini kongress, Püha Liit, Nelja Riigi Liit,