Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös.

Moonika Ints , Jelena Vill

Tallinna Tööstushariduskeskus

Õpiväljund

•Tunneb tekstiilkiudude liike, omadusi ja struktuuritüüpe ning tekstiilmaterjalide tootmisprotsessi.

Hindamine

• kirjeldab juhendi alusel tekstiilmaterjalide tootmisprotsessi, toob välja sellest tulenevalt tekstiilmaterjali tootmise põhietapid

• nimetab juhendi alusel tekstiilkiudude liigid, kirjeldab looduslike ja keemiliste kiudude erinevusi

• kirjeldab juhendi alusel tekstiilmaterjalide omadusi ning määrab kiulise koostise, struktuuritüübi, siduse, põhiviimistluse, materjali otstarbe, lõimelõnga suuna, kanga parema/pahema poole

• lahendada ülesandest lähtuvalt valikvastustega teste

Materjaliõpetuse põhiteemad

• Tekstiilmaterjalide liigitus ja põhiomadused.

• Looduslike kiudude ehitus, omadused ja kasutamine.

• Keemiliste kiude omadused ja kasutamine.

• Kangaste struktuurtüübid. Kanga sidused.

• Kangaste viimistlemine.

• Lõime lõnga suuna ja parema/pahema poole määramine.

• Kangaste omadused.

• Furnituuride liigid, kasutusvaldkonnad.

Lõimitud keemia põhiteema (alusteadmised)

• Keemiliste ja tehiskiudude tootmine (nafta, kivisüsi, tselluloos). Kangaste/kiudude viimistlus- ja värvained – värvimine trükkimine. Kiudainete keemiline struktuur. Tselluloos. Valk. Vaik. Keratiin. Klaaskiud. Metallkiud (kuld, hõbeniidid) Süntees. Hapete, leeliste mõju kiududele .

• Lukkude, nööpide, haakide jm valmistamise ja viimistlemise materjalid.

• Liimvahematerjalid, kasutatavad liimid, sulamistemperatuur. Keemiline puhastus. Pesupesemise vahendid

( moodul: tootesõlmede õmblemine).

Looduslikud kiud

• Puuvilla ja niinekiudude ehitus, omadused ning kasutamine.

• Tsellulloos – glükoosi polümeer, molekulide omavaheline ühinemine vesiniksidemete abil. Tselluloosi hüdrolüüs – moodustavad lühemad polümeeriahelad → oligosahhariid lõplik →glükoos.

(ensümaatiline hüdrolüüs, mida katalüüsib ensüüm tsellulaas).

Laboratoorne töö: Tselluloosi ( tavaline vatt + paju urvad) reageerimine hapetega ja alustega.

Looduslikud kiud

• Loomse päritoluga kiud. Lambavilla ehitus, kiu tüübid, omadused ja kasutamine.

• Kitsevillad, kaameli-, alpaka-, vikunja- jt loomade villad, nende omadused ja kasutamine.

• Valkkiud – ehitus, keemiline koostis. Keratiin.

• Laboritöö: Valkkiudude reageerimine hapete ja alustega.

• Loodusliku siidi saamine, omadused ja kasutamine.

• Rühmatöö: Siidi saamise ajalugu. Siidi koostis, omadused ( looduslik – ja kunstsiid).

• Laboritöö: Happelise ja aluselise keskkonna mõju siidile. Temperatuuriproov.

Keemilised kiud

• Kiudude liigitus. Hüdraattsellulooskiudude omadused ja kasutamine.

• Sünteeskiudude omadused ja kasutamine. (Polüamiidi, polüestri ja akrüüli omadused ja kasutamine).

• (Polüpropeen, fluorkiud jm, omadused ja kasutamine).

• Keemia osas: keemiliste kiudude keemilised omadused, liigitus, ehitus, näited, katsed.

Kangaste struktuuritüübid

• Lõngast valmistatud kangad - riie, trikotaaž, õmmeldud kangas jt.

• Kiududest valmistatud kangad.

• Pinnatud ja ühendatud kangad.

• Lõngade liigitus kiu, ehituse, viimistluse ja otstarbe järgi. Kangastelgede töö, lõngade süsteemid, põhisidused.

• Kangaste/kiudude viimistlus- ja värvained – värvimine trükkimine.

Kromatograafia

Õpilaste tööd

Riideesemete elutsükkel

• Ülesanne:

• Euroopas asuv ettevõte X tegeleb teksapükste müümisega. Ei ole teada, millisest riigist kangas, millest teksad toodetakse, pärineb ega milliste kemikaalidega seda on töödeldud.

• Püksid õmmeldakse kokku ja pakitakse Hiinas ning imporditakse Euroopasse, kus ettevõte X neid müüb.

• Arutlege klassis milline on/võiks olla toote terve elutsükkel (riiete tootmiseks vajaliku toormaterjali saamine, riideeseme tootmine, selleks kasutatav tööjõud, transport maailma eri riikidesse, riiete ostmine kuni kasutuselt kõrvaldamiseni jne).

Riideesemete elutsükkel

Meie mõtteid

• Tundide tasakaal võrdsemaks. Ideaalne oleks kui õpilased lõpetavad materjaliõpetuse tunni ja lähevad kohe keemia tundi.

• Põhjalikult rääkida ei saa, sest puudub orgaanilise keemia alus.

• Rühm on suur, et sooritada praktilisi töid.

• Hindamine peaks olema eristatav, sest õpilane teeb ainult asjad läbi.

• Kas lõimitud osa on vaja ka lõputöös?

• Järgmine õppeaasta 1.periood (loodusained: orgaaniline keemia) ja 2.perioodist lõimitud keemia.

• Ettepanek: pool rühma keemias ja teine pool materjaliõpetuses.