Metsandusliku ühistegevuse võimalused ja vajadused

tänapäeva Eestis

Toomas LemmingAmbla Metsaühistu juhatuse esimees

Tartu, 15.03.2011

EESTI METSAÜHINGUTE LIIT15.03.1930.a.

15.märts metsandusliku ühistegevuse päev

METSANDUSLIKU ÜHISTEGEVUSE EESKUJUD

Eesti Wabariigi ajal - Soome

Taasiseseisvunud Eestis - Eesti Wabariigi aegne kogemus ja Soome eeskuju

MTKSoome Põllumajandustootjate, Metsaomanike ja

Maaettevõtjate Keskliit

1950.a. metsahooldusühistute seadusAlguses igas vallas metsahooldusühistu

Kolme tasandiline üleriigiline ühtne struktuurMTK

(metsaomanike majandus-poliitiline keskorganisatsioon)

Metsahooldusühistute maakonnaliitMetsahooldusühistu

MTKSoome Põllumajandustootjate, Metsaomanike ja

Maaettevõtjate Keskliit

1990.a. 366 metsahooldusühistut2000.a. 212 metsahooldusühistut2001.a. 206 metsahooldusühistut2011.a. 109 metsahooldusühistut

2001.a. 14 metsaomanike maakonnaliitu 2011.a. 6 regionaalset metsaomanike liitu

Eesti riigimetsandus

Eesti taasiseseisvumise algusaastad(Riigimetsi oli ca 1,2 milj. ha)

Riigimetsasüsteem (ühtne üleriigiline)187 metskonda443 jaoskonda1654 vahtkondaTöötas 2469 metsaspetsialisti!!!1993.a. 15 metsaametit2011.a. 17 metskonda

Metsandusliku ühistegevuse taastamine Eestis

24.04.1992.a. – Eesti Talumetsa Liit14.10.1994.a. – Eesti Erametsaliit(15 metsaühistut ja liitu + 89 üksikliiget)1999.a. oli murranguline (ühistu asemel selts)2003.a. 22 metsaomanike organisatsiooni2009.a. 39 metsaomanike organisatsiooni2011.a. 45 metsaomanike organisatsiooni

(ca 3500 liiget, ca 200 000 ha metsa)

Majanduslik ühistegevuse loomine Eesti erametsanduses

1995 AS Eramets – 1999 AS Metsaomanik(Tegevjuht Enn Kiilaspea)1999- ? OÜ Erametsakeskuse Metsamajandus(Tegevjuht Kalle Põld)2002-2006 Erametsa Majandamise Ühistu TÜ(Tegevjuht Toomas Krevald)2008 Metsa Hoiu-Laenuühistu(Tegevjuht Sven Köster)2009 KÜ Eramets(Tegevjuht Indrek Palm

Piirkondlikud erametsaomanike organisatsioonid Eestis

Liikmeskond – füüsilisest ja eraõiguslikud juriidilisest isikust metsaomanikud (ka üksikud mittemetsaomanikud)

45 organisatsiooni, neist15 seltsi13 ühistut12 ühingut3 nime, mis on kaudselt seotud metsaga

Piirkondlikud erametsaomanike organisatsioonid Eestis

Ühingud:Metsaühing – 3 Erametsaühing – 3Metsaomanike ühing – 1Erametsaomanike ühing – 1Peremetsaomanike ühing – 1Metsakasvatajate ühing – 1Metsanduse arendamise ühing – 1Jahi- ja Metsaühing – 1Seltsid on peamiselt Metsaseltsid

Metsaseadus

Metsaühistu käesoleva seaduse tähenduses

on mittetulundusühing või tulundusühistu, mille põhikirjakohane tegevus on metsa majandamine ning mille liikmed on füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa.

Eesti Erametsaliidu põhikiri Eesti Erametsaliit jätkab Eesti Talumetsa Liidu poolt

alustatud tegevust, olles Eesti peremetsaomanikke ühendavaks ja esindavaks organisatsiooniks.

Tegevuse eesmärgiks on moodustada ühtne ja terviklik erametsaomanike organisatsioonide üleriigiline struktuur metsaressursside säästlikuks ja efektiivseks kasutamiseks.

Oma eesmärkide saavutamiseks EEML esindab oma liikmeid riigivõimu- ja valitsemisorganites, kohalikes omavalitsusorganites, kohtus ning teistes organisatsioonides kooskõlas kehtiva seadusandlusega.

Eestis on:• Umbes 70 000 erametsaomanikust on

organiseerunud 3500 (5%)• Umbes 700 000 ha korraldatud erametsa

(metsaomanike organisatsioonide liikmeil 200 000 ha ehk 28 %)

• 45 erametsaomanike organisatsiooni• 16 maakondlikku tugiisikut• 15 kõneisikut• 18 majanduskoostöö kontaktisikut• 66 metsandusvaldkonna konsulenti

Riiklik toetamine

2010 makstud (eur)

• Erametsaomanike nõustamine – 302 273

• Erametsaomanike koolitamine – 45 823

• Metsaühistu toetus – 221 997

• Piirkondliku tugiisiku toetus – 279 654

2011 eelarve (eur)

• Erametsaomanike nõustamine – 383 470

• Erametsaomanike koolitamine - 63 912

• Metsaühistu toetus – 271 625

• Piirkondliku tugiisiku toetus – 319 558

Arengukavad

Eesti erametsanduse arengukava

2006-2009

EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020(MAK 2020)

MAK 2020 Tõhustada ja toetada erametsade majandamist erainitsiatiivil

baseeruva jätkusuutliku ühistulise tugisüsteemi kaudu

Indikaator Baastase Perioodi (2011– 2020)saavutustase

Metsaühistutesse kuuluvatemetsaomanike metsamaa pindala

150 000 ha 500 000 ha

Metsaühistute kaudu müüdudpuidu maht

65 000 m3 5 miljonit m3

MAK 2020 Erametsanduse edendamine

• Metsaühistulise tegevuse hoogustamiseks makstakse siseriiklikke toetusi vaid metsaühistusse kuuluvale erametsaomanikule.

• Tugisüsteemi väljaarendamise faasis tuleb järk-järgult liikuda süsteemi omafinantseerimise suurendamise ning riigipoolse toetuse vähendamise poole.

• Suurendada metsaühistute võimekust avalike teenuste osutaja ja turule toojana.

• Tulemusnäitajatel baseeruva ühistulise puidumüügi süsteemi väljaarendamine ja rakendamine.

Ühistegevuse võimalused

• Potentsiaalsete liikmete suur hulk.• Tulundustegevuse intensiivistamine.• Süsteemse metsaomanike

omaabiorganisatsioonide struktuuri väljaehitamise riiklik toetamine.

• Riiklike funktsioonide ülevõtmine • Avalike teenuste pakkumine.• Maaelu valdkondade ühistegevuse toetamine.

Metsandusliku ühistegevuse võimalused, mis tuleb luua

• Süsteemse metsandusliku ühistegevuse üleriigilise struktuuri ülesehitamiseks muuta Metsaseaduses metsaühistu definitsiooni.

• Seadustada lisaks üldisele mõistele, erametsandus, ka mõisted peremetsandus ja firmametsandus, peremetsaomanik ja firmametsaomanik.

• Koostada ühismetsaseadus.

Metsaühistu definitsioonÜhistegevust saavad teha ühiste huvidega isikud.

Metsaühistu on käesoleva seaduse tähenduses ühe või mitme omavalitsuse piires tegutsev mittetulundusühing, mille põhikirjakohane tegevus on metsaomanike nõustamine, koolituse ja ühistegevuse organiseerimine, metsaomanikele metsa majandamise teenuste osutamine ning mille liikmeteks on füüsilisest isikust metsaomanikud ehk peremetsaomanikud, kes omavad metsaühistu tegevuspiirkonnas metsamaad.

Pere- ja firmametsa võrdlus

Peremets• Taastekkis koos Eesti

taasiseseisvumisega ja põliste talumaade tagastamisega.

• Peremetsaomanikud on talu- ehk peremetsanduse ning Eesti põliskultuuri järjepidevuse kandjad.

• Eesmärk – oma esivanemate maaomandi säilitamine koos seal asuva kultuuripärandi ga.

• Huvi – Eluline!!! Mets on talupere elukeskkond.

Firmamets• Tekkis põliste

talumetsamaade kokkuostu teel .

• Firmametsaomanikud ei ole järjepidevuse kandjad, vaid on alustanud alles taasiseseisvunud Eestis.

• Eesmärk – äririski võtmi-sega oma äriplaani realiseerimine, max tulu.

• Huvi – Äriline. Mets on kaugel asuva firma majanduskeskkond.

Ühistegevuse vajadused I

• Info ja koolitus – üle 95 % peremetsa-omanikest ei oma metsanduslikke teadmisi.

• Keskmine peremetsaomand on u 8 ha.• Teenuste osutamine (raieõiguse ja puidu

ühismüügi ning metsakasvatustööde korraldamine, toetuste vahendamine jne.)

• Huvide ja õiguste eest seismine, esindamine.• Peremetsanduse arendamine (maakonna

tasandil riiklik struktuur puudub).

Ühistegevuse vajadused II

• Tänini on organiseerunud ainult aktiivsed metsaomanikud (5 % peremetsaomanikest).

• Parem müügihind – suurem tulu.• Maaelu jätkusuutlikkuse tagamine (maal on

kõige arvukam inimrühma peremetsa-omanikud).

• Säästva metsanduse edendamine (peremetsandus on kõige säästvam metsandus) ja metsade sertifitseerimine.

ÜHISMETS I

Ühismets luuakse eraomandi baasil ja omandivormis on nii osaühingu kui ühistu jooni. Ühismetsa osanik osaleb looduses oma metsaga ja omandisuhetes oma osakutega. Tegemist on eraomandi ühistegeliku majandamisega, mis võimaldab metsaressurssi paremini kasutusele võtta. Ühismetsa eesmärgiks on metsa kestev ja säästev metsamajanduslik kasutamine ühismetsa osanike hüveks.

ÜHISMETS II

Ühismetsi on mitmes Euroopa riigis (Soomes, Saksamaal, Rootsis, Prantsusmaal, jne.) ja ka Mehhikos. Mehhikos on üle 8000 ühismetsa. Soomes moodustati esimesed ühismetsad juba XIX sajandi lõpul. Suurem ühismetsade areng toimus peale Jätkusõda (Karjala äraandmine) ja enne Euroopa Liiduga liitumist ning käesoleval ajal!

Aastatel 2004-2009 moodustati Soomes 35 ühismetsa, 2010 aastal sündis veel 30 uut ühismetsa.

Soomes on kokku 166 ühismetsa, 500 000 ha metsa.

KOKKUVÕTTEKS

• Seadustada tegelik metsaühistu definitsioon.• Seadustada metsaomanike mõisted – riigi-, firma- ja

peremetsaomanik. (Koostöö ei ole ühistegevus)• Koostada ühismetsa seadus.• Peatada riigireservis olevate metsamaade avaliku

enampakkumisega müük, et neid põliseid talumetsamaid saaks müüa peremetsaomanikele ühismetsade moodustamiseks.

• Mitte riigistada ja anda RMK-le majandada 100 000 ha põliseid talumetsamaid, vaid müüa need peremetsaomanikele ühismetsade moodustamiseks.

• Minna üle metsandusliku ühistegevuse projektipõhiselt toetamiselt püsivale finantseerimiselt.

• Teha uuring „Eesti metsaomandi ja metsaomanike struktuuri analüüs.”

Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas – ”riik peab tagama eesti

rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.”

Metsandusliku ühistegevusega aitavad peremetsaomanikud seda

ülesannet täita.

Edukat metsanduslikku ühistegevust!

Tänan tähelepanu eest!