Marvi Remmik

TÜ Raamatukogu konverentsisaalis, 01.03.07

Õppejõudude õpetamisoskused ja täiendõppe vajadused

Teemad

Õppetegevuse olulisus ülikoolides, õppejõu rollid ja hoiakud

Õppetöö ülikoolides, sh probleemid erinevate tasemete üliõpilastega, õppekavaarendus, õppe-ja hindamismeetodite kasutamine jms

Õpetamisoskuste koolitusvajadus, sh hinnang enda õpetamisoskustele, koolitusvajadused erinevate teemade lõikes

Õppejõu roll õppeprotsessis

Keskne, teadmiste edastaja, õpetaja, kontrollija, kubjas 45%;

Üliõpilaste suunaja, juhendaja, innustaja, huvi tekitaja 30%

Üliõpilase roll õppeprotsessis

Teadmiste vastuvõtja, võimaluste kasutaja, õppija 26%;

(Ideaalis) aktiivne, kaasamõtlev, tagasisidet andev, partner 26%;

Areneda läbi õppeprotsessi 6%

Probleemid erinevate rollidega

Töö on meeldiv, kuid samas on õppejõuks olemine takistuseks teadustöö tegemisel. Teadustöö maht ja mainekus on aga määrav õppejõu hindamisel, mitte õppetöö kvaliteet (õj).

Palju muret ja väikest palka (õj).

...nagu orav rattas rabelemist ja seni pidevalt muutuvas situatsioonis üsna suurt ebakindlust edasise tegevuse kavandamisel (õj).

Õpetamine on tüütu lisakohustus teadustöö kõrval (õj).

Õppetöö väärtustamine

Ma arvan, et meie ülikoolis on pigem

väärtustatud hea õpetamine kui hea teadustöö tegelikult... õppetöö tegemine on küll väärtustatud, sest väärtustamise põhikriteerium – rahajagamine, kõik õppetöö alusel praeguse seisuga (int 1)

Olulised tegevused õppejõutöös - 1

4

2

1

2

1

2

2

1

1

1

1

7

8

5

4

5

3

3

3

2

28

33

39

29

31

27

22

19

21

59

56

54

63

61

66

72

75

77

1

4,77

4,52

4,76

4,72

4,61

4,61

4,60

4,53

4,49

0 20 40 60 80 100

üliõpilaste lõputööde juhendamine

teadustegevus

üliõpilaste iseseisva töö ettevalmistamine

üliõpilastele tagasiside andmine

õppematerjalide koostamine

ainekursuste loomine ja arendamine

auditoorse õppe läbiviimine

auditoorse õppe ettevalmistamine

enesetäiendamine

%

pole üldse oluline pigem ebaoluline EOÖ pigem oluline väga oluline Keskmine

Olulised tegevused õppejõutöös - 2

12

7

10

8

5

8

3

1

11

15

6

7

6

6

2

1

35

36

28

26

21

19

21

11

17

30

31

44

40

45

38

47

41

45

10

11

12

18

22

29

26

42

35

3 3

4,40

3,37

4,33

4,11

3,93

3,92

3,73

3,60

3,26

0 20 40 60 80 100

E-õppe läbiviimine

juhtimis-, admin. ja arendusülesandedülikoolis

teiste õppejõudude nõustamine

E-toe ettevalmistamine kursusele

raha taotlemine, projektide kirjutamine

täienduskoolituse ettevalmistamine jaläbiviimine

osalus erialaga seotud ühiskondlikus töös

õppekava loomine ja arendamine

üliõpilaste hindamine

%

pole üldse oluline pigem ebaoluline EOÖ pigem oluline väga oluline Keskmine

Õpetamisel sagedamini kasutatavad meetodid/tegevused

010203040506070

süste

emse

pild

i lo...

tähtsa

mat

e as

pektid.

..

aine ees

märk

ide

se...

seos

te s

elgita

min

e ...

küsim

uste e

sitam

in...

arute

lud,

väitlu

sed

üliõpil

aste e

tteka

nded

rühm

atööd

ja pro

jektid

veeb

itoe

kasu

tam

ine

üliõpil

aste tö

öde ja

...

üldse mitte

pigem harva

vahetevahel

pigem sageli

väga sageli

Auditoorses töös:

domineerivad õppejõukesksed tegevused, mis kinnitavad õppejõudude hinnanguid enda ja üliõpilase rollist õppeprotsessis

Probleemid õpetamisel

Bakalaureusetase (276) Järjest langev teadmiste tase – 76; Vähene huvi ja õpimotivatsioon – 50; Suured õpperühmad – 38 Vähene oskus teha iseseisvat tööd ja planeerida oma aega

– 20 Õppekavade ülekoormatus 3+2 süsteemis – 17 Üliõpilaste keeleprobleemid - 17

Magistritase (243) Töölkäimine – 49; Teadmiste erinev ja madal tase – 25; Õppekavade hakitus (liiga palju valikuid, väikesed

õpperühmad, ainete ärajäämine) – 16

Doktoritase Töölkäimise ja pereelu kõrvalt aja leidmine – 39; Väikesed õpperühmad ja tasemel diskussiooni

puudumine – 21

... Doktorantuuri me ei saa lihtsalt tudengeid. Ei ole motivatsiooni tulla doktorantuuri...Minu arust meie doktoriõpe on viimasel ajal väga ära formaliseeritud, sinna on pandud nn üleülikoolilised ained. Kõik on väga happyd....aga minuarust see doktoriõpe liigub rohkem sellise bakalaureuseõppe moodi. Hakatakse juba tunniplaane tegema ja nii ja nii, tähendab, lõpuks ongi, et tunniplaan on täidetud, aga artiklid on kirjutamata. Ja selle taha...see on põhiline ülikooli probleem. Ei ole publikatsioone, ei saa kaitsta (int 6)

Kuidas toimub õppekavaarendus?

Ülevalt tuleb käsk, tuleb teha. Pannakse raamid ette ja siis hakkab see õppekavaarendus peale. Kõigepealt, noh, meie valdkonnas paljudel juhtudel on standardid ees olemas, kus on fikseeritud, mis ainegrupid peavad olema...tuleb initsiatiivgrupp, kes paneb kokku ja siis läheb laiale arutelule (int 5)

arendusprotsess ideaalis?

...no ideaalis on ikkagi see, et on tõenäoliselt vajalik konsultatsioonid, uuringud, kas see, mida me nii öelda moesõnana, moeõppekavana välja pakume ka omab pikemas perspektiivis üldse kandvust. Aga ideaalis peaks see olema...see tõenäoliselt on ikkagi selline koordineeritum protsess, võimalik, et isegi mitte üksiku ülikooli oma suva, et vaatame lakke ja see läheb rahvale peale, klopsime ühe ainekava kokku, võtame tudengid, küsime riigi raha. Et siin peaks see tõenäoliselt olema põhjalikum arenduslik protsess...kõrgemal tasandil (int 9)

Millega arvestavad õppejõud ainekursuse loomisel - 1

Millega arvestavad õppejõud ainekursuse loomisel - 2

Erinevate õppetegevuste/ meetodite kasutamine: hindamine ja tagasiside - 1

Erinevate õppetegevuste/ meetodite kasutamine: hindamine ja tagasiside - 2

Teemad, milles vajatakse koolitust - 1

Teemad, milles vajatakse koolitust - 2

Teemad, milles vajatakse koolitust - 3

Teemad, milles vajatakse koolitust - 4

Mida ootavad õppejõud ülikoolilt?

Tasuta kursusi ja nendest teavitamist;

Vaba ajaressurssi (sh vaba semestrit);

Kõrgemat palka, väärilist tasu

Järeldused:

1. Õppejõudude arvates pole õppetöö ülikoolides piisavalt väärtustatud;

2. Õppeprotsessis näevad õppejõud kesksena pigem iseennast ja õpetamist, kui üliõpilast ja õppimist;

3. Auditoorses töös domineerivad õppejõukesksed tegevused;

4. Õppejõudude poolt valitavad hindamismeetodid ja tagasiside andmise sagedus soosib pigem pinnapealset õppimist;

5. Õppejõud ei mõista tagasiside andmise olulisust õppeprotsessi ühe osana.

Tänan tähelepanu eest!