Upload
tahlia
View
96
Download
1
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Metsatulekahjud – must või valge ?. Kristi Teppo. Millest räägime?. Kui palju ja miks? Kas alati on nii olnud? Millistel tingimustel? Mis toimub? Mis saab? Kuidas ennetada?. Tulekahjud Eestis 1949-2009. Eestis keskm. aastas 200 tulekahju 300 ha-l Keskmine suurus 1-2 ha - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Metsatulekahjud – must või valge?
Kristi Teppo
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Millest räägime?
• Kui palju ja miks?• Kas alati on nii olnud?• Millistel tingimustel?• Mis toimub?• Mis saab?• Kuidas ennetada?
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Tulekahjud Eestis 1949-2009
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
• Eestis keskm. aastas 200 tulekahju 300 ha-l • Keskmine suurus 1-2 ha• Tulekahjude arvestuses minimaalne suurus
0,001 ha• Suured põlengud Vihterpalus: 1951. a. (2000
ha), 1992 (550 ha), 1997 (700 ha), 2008 (800 ha)
• 30% põlengutest ja põlengute pindalast Harjumaal
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Tulekahjud Harjumaal 2002-2009
arv pindala
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
• Kanadas põleb aastas 8000 tulekahjus keskm. 2,1 miljonit hektarit
• 3% tulekahjudest on suuremad kui 200 ha• Põlengud >200 ha moodustavad põlenud
pindalast 97%
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Põhjused
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
• Eestis aastaid, mil välgust põlenguid ei tekigi• Välk põhjustab Kanadas 45% põlengutest
(>80% põlenud pindalast) • Üle poolte põlengutest riigimetsas (~60%) rohkem külastajaid, ettevalmistatud puhke-
ja lõkkekohad, rannaäärsed värske õhuga männikud
• Kuude lõikes kõige rohkem aprillis-mais
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Tuleohtlik aeg• Algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb
sügisel vihmaste ilmade saabumisega• Kulu põletamine on seadusega keelatud!• Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab igal
aastal Päästeamet• EMHI kodulehel tuleohu kaardid• Omavalitsused võivad keelata metsa
minemise• Päästeala infotelefon 1524
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Soodsad tingimused
• Põud, tuul • Palju inimesi, puhkekohti• Teised häiringud Tormid (USA) Putukad (Kanada) Ulukid (Vihterpalu)
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Maakondade tuleohtlikkus
Märtsis 2012 muutus Keskkonnaministeeriumi määrus “Suure, keskmise ja väikese metsade
tuleohuga maakondade jaotus”. Nüüdsest loetakse vaid Jõgevamaad vähese tuleohuga
maakonnaks. – Enne Life+ FFPE projekti nägi tuleohukaart välja
järgmine:
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Valdade jaotus metsade tuleohu suuruse järgi
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
EMHI tuleohukaart
I - Tuleohtu ei ole (0-100)
II - Tuleoht on väike (101-400)
III - Keskmine tuleoht (401-3000)
IV - Suur tuleoht (3001-7000)
V - Äärmiselt suur tuleoht (> 7000)
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
• I-IV klass: lubatud on metsa kasutamine puidu saamiseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks, samuti võivad inimesed metsas viibida puhkuse ja sportimise eesmärgil ja varuda metsasaadusi
• V klass: kohalikud omavalitsused võivad keelata igasuguse metsa kasutamise ja võõras metsas viibimise.
• II-V klass: töötab metsatulekahjude avastamise süsteem ja päästeteenistusel on valmisolek metsatulekahjude kustutamiseks.
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
• EMHI arvestab tuleohtlikkuse indeksis: õhutemperatuur, kastepunkt sademed. Olulised ka eelmiste päevade indeksid
• Eraldi vaadeldakse indekseid lume sulamisest aprilli lõpuni (V klass >1401), tärkava rohu perioodil (V klass >2401) ja suvel-sügisel (V klass >7001)
• USA-s, Kanadas ja Austraalias arvestatakse ka tuule tugevust
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Puistu tuleohuklassid
• Aastaringselt muutumatud• Metsakorralduse käigus• Aluseks: puuliik, puistu arenguklass ja
metsakasvukohatüüp• I klassi kuuluvad kõige tuleohtlikumad• Okasmets lehtmetsast ohtlikum• Noorendikud keskealistest ohtlikumad• Eriti ohtlikud kuivad ja kuivendatud metsad
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Tulekahjude ajalugu
• Inimmõju metsadele ON olnud alati aletamine, põllumaa ettevalmistamine,
raiejäätmete põletamine• Mõju laad sõltub oluliselt metsa väärtusest ja
inimeste peamisest elatusallikast
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Tulekahjude uurimine
• Kvills National Park Rootsis• Dendrokronoloogilised uuringud• Muutused tulekahjude
esinemissageduses
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Must või valge?
• Põlengud metsades inimtegevuse tõttu alati sagedased olnud, võib-olla peaksid ka praegu olema?
Loodus kohaneb, liigid kohanevad Kui muudame tule esinemise sagedust, siis
mõned liigid kaovad?• Ka tulekahjude ärahoidmisel on mõju
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Boreaalne metsavöönd
• Moodustab maailma metsadest 29%• 85 imetajaliiki, 130 kalaliiki, ~32,000
putukaliiki ja 300 linnuliiki• Põlengud korduvad 70...200 aasta tagant• Kohanenud liigid – keerdmänd• Varajases arengustaadiumis metsas rohkem
putukaliike kui hilises
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Keerdmänd
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Metsatulekahju = raie?
• Boreaalses metsas raievanus peaaegu kattub tule esinemise sagedusega (70...200 a)
• Tuli hävitab erinevalt raiest ka pinnase• Millised puud suudavad tulele vastu panna?
Vanus, omadused (Kuuluvainen)
• Kas Eesti on boreaalne?• Mida ja kas üldse jäljendada?
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Angelstam ja Kuuluvainen 2004
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
ASIO mudel, Angelstam 1998
• Põlengute esinemine sõltuvalt kasvukoha niiskusest ja mullaviljakusest
• Orud ja madalamad alad: põlengud harvad – mets on hilisemas suktsessiooni staadiumis, peamiseks puuliigiks tuld mittetaluvad kuused;
• Kus põlenguid sageli ja kuiv, suudab kasvada vaid mänd
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
A – absent S – seldomI – intermediate O – often
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Mis on tuli?
Kuumus/Kuumus/põlemistemperatuuri põlemistemperatuuri
ületamineületaminePõlevmPõlevmateraterjjalal
HapnikHapnik
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Kas teadsid?
• 2 mm läbimõõduga sädeme temp on 1000 kraadi
• Juba 200-250 kraadise temp säde võib süüdata materjali• 3,5 mm läbimõõduga säde jahtub sellise temp-ni 5 sek• Tuule kiirusel 20 m/sek lendab säde 14 m/sek ja läbib 5 sek 70 m
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Tulekahju liigid
1) Pinnatuli: • põleb maapinnal leiduv süttiv materjal (taimestik ja risu)• esineb iseseisva tulekahjuna või koos teiste
liikidega• kõige tavalisem, 90-95% põlengute
üldarvust
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Tule intensiivsus
KIIRELT ÜLEPÕLEV PINNATULIPõlemise intensiivsus
Tule levimiskiirus
Leegi kõrgus Söestumise kõrgus puutüvedel
Nõrk Kuni 1 m/min Kuni 0,5 m Kuni 1 m
Keskmine 1-3 m/min 0,5-1,5 m 1-2 m
Tugev Üle 3 m/min Üle 1,5 m Üle 2 m
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Tule intensiivsus
PÜSIV PINNATULIPõlemise intensiivsus
Põlemise iseloomustus
Nõrk Rohttaimestik hävib, ära põleb lagunemata ja nõrgalt lagunenud kõdu
Keskmine Põleb ka poollagunenud kõdu. Puujuurte ümbert põleb kõdu mineraalmaani
Tugev Kõdu põleb kõikjal mineraalmaani. Üksikud puud kukuvad ümber. Pinnatuli võtab maatule ilme.
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
2) Ladvatuli: •levib puude võrasid pidi, ainult koos pinnatulega•männikutes, männi-kuuse segametsades, harva kuusikutes•alla 5% põlengutest •kõige ohtlikumad puistud täiusega 0,7-0,8
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Tule intensiivsus
LADVATULD ISELOOMUSTAVAD NÄITAJADPõlemise intensiivsus
Tule levimise kiirus „hüppe” ajal
Puistu iseloom Põlemise iseloom Tulekahju tagajärjed
Nõrk Kuni 4 m/min Madala täiusega okas- või segapuistu lehtpuudega koosseisus üle 30%
Leek levib samaaegselt nii maapinnalt üles võradesse kui horisontaalselt
Kahjustuvad üksikud okaspuude grupid
Keskmine 4,1...100 m/min
Okaspuistu Leek levib võrasid pidi horisontaalselt, ennetades pinnatuld
Suurem osa puistust saab kannatada
Tugev 101 ja enam m/min
Okaspuistu Leek levib võrasid pidi horisontaalselt, ennetades pinnatuld
Puistu saab tervikuna kannatada
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
3) Maatuli: •tuli on tunginud turbasse või kõdukihti
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Tule intensiivsus
MAATULE KATEGOORIADPõlemise intensiivsus
Põlemise sügavus Tulekahju tagajärjed
Nõrk Puujuurte alt põleb pinnas kuni 30...40 cm sügavuselt, mujal kuni 7 cm sügavuselt
Jäävad järele üksikud 3...300 m läbimõõduga põlemata laigud. Puud jäävad enamasti püsti
Keskmine Puujuurte alt põleb pinnas mineraalmaani või põhjaveeni, mujal kuni 25 cm sügavuselt
Vaikse ilmaga kukuvad pikali vaid üksikud puud, tormiga tuuleheiteoht
Tugev Pinnas põleb kõikjal mineraalmaani või põhjaveeni
Massiline puude langemine
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Metsa olemuse mõju
• Okas- ja lehtpuistud• Monokultuur vs segapuistu• Majandusmets vs kaitseala• Puistu vanus• Metsa tervis• Tule levikut takistavad tegurid• Ligipääs
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Järelvalve ja karistused
• Karistatud isikuid aastas umbes 20-30• Trahvisummad kasvavad aastatega: 10 a tagasi ~200 EUR (3000 kr) , täna 1000-4500
EUR (15-70 000 kr)• Keskkonnakahju suurus trahvidest mitu korda
suurem. 2008. a. nt 14 milj EUR, üldiselt 0,2 milj EUR
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Kuidas leitakse keskkonnakahju?
• Arvestatakse metsakooslusele tekkinud kahju (kahjumäärad puuliigiti)
• Kahjumäär reservaadis ja sihtkaitsevööndis korrutatakse 5-ga
• Piiranguvööndis ja hoiualal korrutatakse 3-ga• Puidu majanduslik väärtus ei ole
keskkonnakahjuga seotud
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Kulutused
• Kanadas on keskmiselt kulutused kustutamisele 500 miljonist kuni miljardi dollarini aastas
• Keskkonnaametile esitada metsateatis, kui puistus olnud metsatulekahju pindalaga vähemalt 0,1 ha
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Kuidas metsi majandada?
• Putukarüüste oht• „Nagunii surevad“• Majanduslik kasu?• Elurikkus• Surnud puidu kogus• Uuenemise kiirus
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Metsa tulekindluse tõstmiseks
• Vähendatakse tulekahjude tekkimise ohtu • Luuakse puhkenud tule levikuks ebasoodsad
tingimused • Luuakse kustutustöödeks soodsad tingimused
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Toetatavad tegevused• Tuletõrje veevõtukoha (200 m3; 1,5 m),
veevõtukohale juurdepääsutee (3,5 m) ning selle juurde kuuluva sõiduvahendi peatuskoha (12x12 m) korrashoidmine
• Tuletõkestusriba või -vööndi rajamine ja korrashoidmine
• Suitsetamis- ja lõkketegemiskoha rajamine ja tähistamine
• Tuleohumärgi ja -plakati soetamine ja paigaldamine ning tuletõrje veevõtukoha ja veevõtukohale juurdepääsutee tähistamine
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Tuletõkestusriba
• Pinnatule peatamiseks• Looduslikud tõkked• Inimtekkelised tõkked• Rajatavad tõkked- 2,5 m laiused mineraliseeritud ribad- Kord aastas mineraliseerimist korrata
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Tuletõkestusvöönd• Ladvatule tõkestamiseks• Lehtpuu- või sega-puistud, milles okaspuid max 30-40%• Suudab kinni pidada tuulest edasikantavaid
sädemeid, maha jahutada ülekuumenenud õhku ja on tulekindla(ma)d
• 2,5 m laiune mineraliseeritud riba ja 5 m laiused lehtpuuribad (v.a. haab)
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Avastamine
• Kus rohkem inimesi, seal kiirem avastamine• Mõjutanud ka metsandusasutuste
struktuurimuudatused• RMK tuleseiresüsteem
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Kliima
• Troopika: - soe ja niiske kliima- pikemad põuad- materjal kõduneb kiiresti
• Boreaalne mets: - jahe ja niiske- kõdunemine aeglane- põlevmaterjal kuhjub
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Kliima
• Vahemeremaades põleb igal aastal kuni 6% metsadest
• Kliima soojeneb?• Põlengud sagenevad?
• Kontrollitud põletamine ennetusmeetodina?- Sobiv ilm, tuul, inimesed
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Mets kui süsiniku siduja
• Raiutud mets vs põlenud mets – põlemisel eraldub palju süsinikku, raiel vähem (osa viiakse puiduga välja)
• Süsiniku sidumine uue metsa kasvamisega• Süsiniku vabanemine põlemisel, sidumine
raietel ja talletamine toodetesse
LIFE08 INF/EE/000260 projekt„Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia“
Teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.
Tänan!