Mida teada saame?

2

Mida teada saame?

• Mis on uurimuslik õpe?• Millised on uurimusliku õppe etapid?• Mida nende etappide läbimisel meeles pidada?

Tartu Ülikool, Margus Pedaste

3

Mis on uurimuslik õpe?

• Uurimuslik õpe – tegevus, millega otsitakse maailmas toimuvate protsesside kohta iseenda jaoks seaduspärasusi, püstitades hüpoteese/küsimusi ja kontrollides neid eksperimentide või vaatluste abil (de Jong ja van Joolingen, 1998; Zachos jt., 2000; Wilhelm, 2001).

• Selle abil õpitakse teadusliku meetodi rakendamist.


4

Mis on oluline (1/4)?

• Uurimuslik õpe on protsess – eesmärgiks ei ole mitte niivõrd avastuste tegemine, vaid avastuste tegemiseks vajalike oskuste omandamine.

• Uurimuslik õpe on otsing ja seega on igati normaalne, kui otsingu lõppedes selgub, et hüpoteetiliselt sõnastatud seost ei ole olemas.


5


• Algab hüpoteeside/küsimuste püstitamisest (mingi küsimuse vastuseks sobiv teaduslik oletus – enne hüpoteesi sõnastamist on vaja määratleda probleem ja sellest lähtudes konkreetsem uurimisküsimus, millele edasiselt vastust otsida.

• Hüpoteesi või küsimuse sõnastamine ei saa tugineda vaid arvamusele, vaid oletatava vastuse aluseks peab olema varasem teadmine või taustinfost leitud teave.


6


• Iseloomulikuks tegevuseks on eksperimentide läbiviimine või vaatluste tegemine.

• Eksperimendis loob uurija hüpoteesi kontrollimiseks sobivad tingimused, püüdes kõrvaldada kõik tegurid, mis võivad vajaliku järelduse tegemist takistada; vaatluse korral uuritakse protsessi või nähtust reaalses situatsioonis sellele olulist mõju avaldamata.


7


• Uurimusliku õppega kujundatakse iseenda jaoks arusaamine loodusprotsesside kohta – iga õpilane peab olema motiveeritud tööd tegema.

• Uurimusliku õppe abil õpitakse tundma maailmas toimuvaid protsesse; objekte käsitletakse niivõrd, kuivõrd need seostuvad protsessidega.

• Uurimusliku õppe abil avastatakse seaduspärasusi, rõhutades, et enamik nähtusi või objekte on maailmas pidevas muutumises sõltuvalt erinevatest teguritest.


8

Mis on eesmärk?

• Eesmärk on omandada oskused, mis võimaldavad probleeme määratleda, uurimisküsimusi ja hüpoteese sõnastada, katseid ja vaatlusi kavandada ning läbi viia, saadud andmeid analüüsida ja järeldusi teha.

• Lisaväärtuseks võib olla sügavama ja kestvama arusaama kujunemine loodusprotsessidest.


9

Uurimusliku õppe etapid


transformatiivsedprotsessid regulatiivsed

protsessid

(de Jong & Njoo, 1992;Harlen & Jelly, 1997)

planeerimine

monitooring

hindamine

vaatlemine

küsimine

hüpoteesidepüstitamine

prognoosimine

eksperimenteerimine

interpreteerimine

kommunikeerimine

10

Uurimusliku õppe tsüklid


Eksperimentee-rimine

Orienting

Küsimine Hüpoteeside püstitamine

Katsetamine

Andmete tõlgendamine

Kokkuvõte

Reflekteerimine

Suhtlemine

SUU

NA-

SEA

DM

INE

HÜ

POTE

ESID

E SÕ

NA

STA

MIN

EU

URI

MIN

EJÄ

RELD

AM

INE

ARUTELU

Suunaseadmine

11

Milleks etapid (1/2)?

• vaatlemine probleemiga tutvumiseks ja probleemi sõnastamiseks;

• uurimisküsimuste sõnastamine probleemi määratlemiseks;

• hüpoteeside püstitamine võimalike lahenduste pakkumiseks;

• eksperimendi või vaatluse planeerimine küsimustele vastuste saamiseks ning hüpoteeside kontrollimiseks;


12

Milleks etapid (2/2)?

• katsete läbiviimine, mille käigus tehakse midagi praktilist või kasutatakse erinevaid simulatsioone ja mudeleid;

• tulemuste analüüs ja tõlgendamine andmetest ülevaate saamiseks;

• järelduste tegemine ja esitamine, et kateistele oleks arusaadav, mida õpiti.


Probleemi identifitseerimine

• Probleem – küsimus või situatsioonikirjeldus, mis on selle lahendaja jaoks tundmatu lahendi ja lahenduskäiguga ning omab teatavat väärtust;

• mingist situatsioonist või selle kirjeldusest probleemi leidmine ja sõnastamine nii probleemilahendajale kui ka teistele mõistetaval kujul;

• sõnastatud probleem peab vastama algselt esitatud situatsioonile;

• uudsus, väärtuslikkus, situatsioonile vastav sõnastus;• Taimed ei kasva piisavalt hästi.


Uurimisküsimuste sõnastamine

• Uurimisküsimus: küsilause, milles on nimetatud mõjutegur ja uurimisobjekti uuritav tunnus ning seda viisil, mis võimaldab leida küsimusele vastuse uuringu abil (mõõdetaval kujul);

• sõnastus, mõjutegur, uuritav tunnus, vastavus probleemile;

• Kuidas muutub taimede biomassi juurdekasv ajas sõltuvalt kasvupinnasesse selle mahu kohta lisatavast lämmastikväetise kogusest?


Hüpoteeside püstitamine

• Hüpotees: taustinfole ja eelteadmistele tuginev oletus, mis sobib uurimisküsimuse vastuseks;

• hüpoteesis peab sisalduma mõjutegur ja uurimisobjekti vaadeldav tunnus, kuid lisaks veel nende kahe vahel oletatavasti kehtiv seos;

• taustinfo kogumine – otsing (http://scholar.google.com/, kooli varasemad tööd);

• allikatele viitamine – teaduseetika, läbivalt ühtne stiil;

• sõnastus, mõjutegur, uuritav tunnus, oletatav seos;• Lämmastikväetise koguse suurendamisel suureneb taimede

biomassi juurdekasv ajas.


http://scholar.google.com/

http://scholar.google.com/

Eksperimendi või vaatluse planeerimine

• Katse planeerimisel lähtutakse kontrollitavast hüpoteesist ning kirjutatakse üles kõik katse läbiviimiseks vajalikud vahendid ja materjalid ning koostatakse ajaskaalaga varustatud teistelegi järgimiseks piisavalt üksikasjalik katseplaan (nii, et katseplaani mitte koostanud inimene ei pea midagi ise välja mõtlema ja saab katset korrates sarnased tulemused katseplaani koostaja ja katse läbiviijaga võrreldes);

• vahendid ja materjalid, plaan, aja planeerimine.


Katse läbiviimine

• Lähtutakse täpselt plaanist ja märgitakse üles läbiviidud tegevused koos selleks kulunud ajaga;

• korratavus (reliaablus) ja usaldusväärsus (valiidsus) sõltuvad just sellest, kuivõrd hästi suudetakse järgida katse plaani;

• plaani järgimine, andmete kogumine.


Tulemuste analüüs ja tõlgendamine, järelduste tegemine

• enamasti konkreetsete matemaatiliste meetodite rakendamine ja nende tulemuste põhjal järelduste tegemine

• analüüs, tõlgendamine (sh piirangute kirjeldamine, teiste töödega seostamine, üldistuste tegemine), järelduste seostamine probleemi, uurimisküsimuse ja hüpoteesiga


Tulemuste esitamine

• Joonised ja tabelid peavad olema muust tekstist eraldi vaadeldavad – kogu info peab olema arusaadav ja põhjendatud.

• Vormistamine – töö peab olema selge struktuuriga, arusaadavas keeles, mõistlikult illustreeritud, vajadusel varustatud lisadega.

• Stiilide kasutamine, lehekülgede numereerimine, poolitus, sisukorra koostamine, lehekülje vahetus, tabelite ja jooniste sisestamine muudest programmidest, tühikute kasutamine;

• Esitluse koostamine PowerPointiga – õige arv slaide vastavalt töö struktuurile, märksõnad, illustreerimine, animeerimine, loetavus, ekraani suurus.


19

20

Kokkuvõte

• Vaja on mõelda – mida, miks ja kuidas on mõistlik teha (EESMÄRK!).

• Vaja on analüüsida teiste tehtut – parem õppida teiste kui enda vigadest.

• Vaja on vaadata, et esitatu põhjal oleks tehtu korratav ka inimesel, kes on kõrvalseisja.

• Vaja on siiski säilitada ja kasvatada huvi teema vastu.


Documents

Mida teada saame?