Miks on Eesti poliitikas naised vähemuses?

Anu Laas, laas@ut.ee

Tartu Ülikool

www.ut.ee/gender

Viljandi, 03.04.2009

Ülevaade

• Uurimistulemusi

• Pildikesi

• Huvidest ja identiteedist

• Kokkuvõte

Võtmeprobleemid

• Rahulolematus ja ebavõrdsus (sugu, vanus, elukoht)

• Ressursid ja võimaluste struktuur

• Koostöövõime

• Identiteet (sotsiaalsed suhted, piirid, ühiskondlik liikumine)

• Kollektiivne tegevus

Valimistulemused

1418

27

21

27 28 27 28

38 39

12 12

18 19

24 2427 28 29 30

0

10

20

30

40

50

1992 1995 1999 2003 2007 1993 1996 1999 2002 2005

RK KOV

Kandidaadid Valitud

Naiste madala esindatuse põhjused 1

• Riiklik ja kohalik valimissüsteem (toetab või takistab väiksema võimuga gruppe)

• Parteide demokraatia ja nimekirjade tegemine• Naiste organiseerumine • Koostöövõime ja lobistamisoskused • Soosuhted kultuuris ja naiste positsioon otsustusprotsessides• Vastuseis naiste tunnustamisele - marginaliseerimine• Soostereotüübid• Naiskandidaate ei tunta• Puuduvad ressursid kampaania läbiviimiseks

Naiste madala esindatuse põhjused 2

• Negatiivne sooidentiteet• Strukturaalne sooline ebavõrdsus

– Seksism ühiskonnas– Naised toetavad rohkem mehi kui naisi– Toimetulekuprobleemid ei lase kodust välja hirm

tundmatute valdkondade ees– Naised väljas majanduseliidist

• Naiste askeetlikustamise fenomen (Vardanian ja Kochkina 2008) Naised igapäevaelu tuletõrjujad

• Valimiseelsed meeleolud ja tuju• Naine katab laua ka siis, kui toiduraha ei ole…

Naiste madala esindatuse põhjused 3

• Normid. Vahetegemine soo, vanuse, rahvuse, rikkuse, elukoha, jne alusel

• Topeltstandardid. Avalik pesupäev• Nais- ja meespoliitikute välimus, kodu, suhted meedias• Avaliku ja erasfääri vahel lõhe

– Mees on ülemus ja naine on kodus– Naised tööturul – see on OK– Kompetentne naine – kas on OK?– Toetus kompetentsele naisele – kas on olemas?

• Naine peab mäekõrguselt üle olema, et aktsepteeritaks kompetentsust

Retoorika• Naised tasakaalustavad• Naised abistavad• Naised toetavad• Naised ka… • Naised ise…• Ka naised…Naised peavad tõestama, õigustama, käituma

sooõigelt, tegelema ‘pehmete küsimustega’ nagu sotspol, olema peresõbralikud ja peavad olema eeskujulikud koduperenaised jne

Väärtused ja valimaskäimine

Poliitiline sotsialiseerimine on tähtisPukk (2007): valimas käijad on…• sotsiaalselt aktiivsemad• kollektivistlike väärtuste esindajadHuvi ühiskonnas toimuva vastu on tihedalt

seotud varase sotsialiseerimisega perekonnas

Pukk: 10 intervjuud, vanus 30-65

Kodu mõju

• Jaa, ei, me arutame kodus tavaliselt seda. Jah. Abikaasa ikka annab väikse lükke. Ma tahtsin roheliste poolt hääletada, tema ütles kohe, et rohelistel on nii, et kui tuult on, siis on elekter ja kui tuult ei ole, elektrit ei ole, mul oli kohe selge pilt. Ei hääletand. Jah. (7)

• …ma tean, et peab oma arvamuse ikkagi välja ütlema. Et kui valimas ei käi, siis ära virise, et midagi on halvasti eks. Lihtsalt nii ongi. (6)

• Ei, läheks kindlasti, muidugi läheks, aga ma ei teagi, mis tõuget seal ikka nii väga vaja, kui keegi võtab näpust kinni lihtsalt, et lähme. Poeg on minuga pahandanud küll, et pole käinud ja läinud, et noh miks. (1)

Euroopa Sotsiaaluuring 200623 riigi andmed

• Andmed näitavad, et naised on aktiivsed• Subjektiivne heaolu koosneb õnnelikkusest,

rahulolust ja tervisehinnangust (1-35)

Kas olete viimase 12 kuu jooksul ...

…võtnud ühendust mõne poliitiku, valitsuse või kohaliku omavalitsuse ametnikuga?

…tegutsenud poliitilise partei (erakonna) või surverühma heaks?…töötanud mõnes muus organisatsioonis või ühingus?…kandnud kampaaniamärki või -kleebist? … kirjutanud alla palvekirjale (petitsioonile)? …võtnud osa seaduslikust avalikust demonstratsioonist? …boikoteerinud teatud tooteid?… tundnud mingi partei osas suuremat poolehoidu kui teiste suhtes

1 - jah; 0 - eiLiidetud vastused kokku, saadud skoor 0-7

Eestis, Soomes, Venemaal ja Suurbritannias naised aktiivsemad kui mehed

0,00

0,20

0,40

0,60

0,80

1,00

1,20

1,40

1,60

Bu

lgar

ia

Po

lan

d

Po

rtu

gal

Ukr

ain

e

Hu

ng

ary

Ru

ssia

n F

.

Est

on

ia

Slo

ven

ia

Cyp

rus

Slo

vaki

a

Net

her

lan

ds

To

tal

Sp

ain

Irel

and

Ger

man

y

Bel

giu

m

Au

stri

a

Sw

itze

rlan

d

U. K

ing

do

m

Fra

nce

Den

mar

k

Fin

lan

d

Sw

eden

No

rway

M e n Wome n

3 väidet sotsiaalsest aktiivsusest viimase 12 kuu jooksul

1. Kui tihti Te olete olnud seotud tööga vabatahtlike või heategevusorganisatsioonide juures?

2. Kui tihti Te olete aidanud tööl või vabatahtlikes organisatsioonides teisi inimesi, mitte arvestades perekonnaliikmete abistamist?

3. Kui tihti Te olite abiks või osalesite tegevuste juures, mis olid organiseeritud Teie kodukohas/naabruses?

1 - jah; 0 - ei

Liidetud vastused kokku, saadud skoor 0-3

Ukrainas, Sloveenias ja Taanis mehed aktiivsemad

0,50

1,00

1,50

2,00

2,50

Bu

lgar

ia

Ukr

ain

e

Est

on

ia

Ru

ssia

n F

.

Po

lan

d

Hu

ng

ary

Po

rtu

gal

To

tal

Slo

vaki

a

Fra

nce

Net

her

lan

ds

Bel

giu

m

Cyp

rus

Sp

ain

Slo

ven

ia

U. K

ing

do

m

Sw

eden

Fin

lan

d

Ger

man

y

Irel

and

Den

mar

k

Sw

itze

rlan

d

Au

stri

a

No

rway

Men W om en

Subjektiivse heaolu(1-35) seosed poliitilise aktiivsusega

15,00

18,00

21,00

24,00

27,00

30,00

0,00 0,50 1,00 1,50 2,00

B G U A

P L

R U

S I

S K

C Y

E EP T

H U

D EFR

D KC H

IEN O

S E

FIN L

E S

B E

ATU K

Subjektiivne heaoluseosed naiste esindatusega

15,00

18,00

21,00

24,00

27,00

30,00

0 10 20 30 40 50

U A

H U

IEC Y

S I

C H

U K AT

FR

E ES K

P LP T

D E

D K

N O

E SN L

FI S E

B E

R U

B G

IPU Inter-Parliamentary Union http://www.ipu.org/english/home.htmhttp://www.ipu.org/wmn-e/classif.htm

2 Sweden 47 50 Bulgaria 21,74 Finland 41,5 54 Estonia 20,8

5 N etherlands 41,3 56 Poland 20,2

7 Denmark 38 60U. K ingdom 19,5

10 Spain 36,3 61 Slovakia 19,311 N orway 36,1 65 France 18,212 Belgium 35,3 81 C yprus 14,3

18 Germany 32,2 83Russian F . 14

26 Switzerland 28,5 87 Ireland 13,327 Portugal 28,3 87 Slovenia 13,329 Austria 27,3 99 Hungary 11,1

113 Ukraine 8,2

Kas Teie osalesite viimastel üleriigilistel valimistel (EE - Riigikogu valimistel 2003. märtsis)?

0,0

20,0

40,0

60,0

80,0

100,0

Au

stri

a

Bel

giu

m

Bu

lgar

ia

Sw

itze

rlan

d

Cyp

rus

Ger

man

y

Den

mar

k

Est

on

ia

Sp

ain

Fin

lan

d

Fra

nce

U.

Kin

gd

om

Hu

ng

ary

Irel

and

Net

her

lan

ds

No

rway

Po

lan

d

Po

rtu

gal

Ru

ssia

n F

.

Sw

eden

Slo

ven

ia

Slo

vaki

a

Ukr

ain

e

Men W om en

Meespoliitiku välimust meedia ei kritiseeri, kuid naispoliitikute puhul peetakse seda silmas, koostatakse seksikate naispoliitikute edetabeleid.     

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?v=gallery&gID=1090&cID=3

Kranaat 2003: KÄIB ÜLE JÕU: Ene Ergma (ülal vasakul) ei saa riigikogu juhtimisega

hakkama. Mine metsa tagasi, naisteadlane!

Viljandi volikogu kinnitas eelarve

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Presidendi mõttekoda 2009

24 liiget1. Marju Lauristin2. Kadri Liik3. Margit SutropJuurikas (08.11.08): selleks, et kohtuda

normaalsete meeste ja seksikate naistega, peab igaüks ise leidma tee nende seltskonda. Just sellel eesmärgil saigi loodud presidendi mõttekoda, mis koguneb Kadrioru lossis iga kuu teisel neljapäeval.

Eesti Teaduste Akadeemia (2002)

20.09.06 Eesti TA külastus-tutvumine Viru Keemia Grupi (Kohtla-Järve) tegevusega

Eesti Teaduste Akadeemia (2005)

Maaülikooli tulevikukonverents 2006

Õpetajad

TÜ Kliinikumi juhtimine 2008

Arstiteaduskonna rebased 2008

Huvigrupid ja huvide esindamine

• Heas, halvas ja kehvas olukorras olevate inimeste esindamine

• Tipp-poliitika ja poliitilised mängud• Sõnastada poliitika tavalisele inimesele• *Naistele* suunatus ei müü• Naistevahelisi erinevusi tuleks tunnistada ka neid

seletamata• Naised ajavad seda va sotsiaalvärki ja heaolu asja…• Valitsemine on isiksuste nägu. Kes valitseb Tartus ja

Tartumaal?

Naiste identiteet

1. Naiste identiteeti ei saa üldistada

2. Naiste seotus ajastu ja kultuurilise kontekstiga

3. Iga naisel võimalus samastada end mitmete identiteetitega, jätta-muuta neid identiteete

4. Nt Nehru ei rääkinud kunagi “naiste probleemidest”

5. Tähtis on üksikisiku ja kogukonna heaolu

6. Kõige tähtsam – et võetaks kuulda

Isiklikud mured• Töötus (50000 muret x 2)• Toimetulekuprobleemid• Koolide sulgemine• Arstiabi kättesaadavus ja kallineminejne• Probleemide lahendamatus viib isolatsiooni• Kui suur on soov lahendada ka neid

muresid, mis ei ole teie omad?

Poliitilise aktiivsuse tulemus

• Olulised muutused (seadusandlus jne)• Protseduurilised muutused (kvoodid?)• Kontekstuaalsed muutused(Hofstede: organisatsiooni kultuuri muudab juhtkond)

• Õigused on üks tervik• Õigused – kollektiivne nõudmine• Õigused transformeeritakse kodanikuks olemisse• Institutsionaalne võimekus

Kokkuvõtteks 1• Eesti demokraatia on noor • Demokraatia nõrkus loob ebavõrdsust• Ei jätku ressursse (vaimjõud + raha) ühiskondlikuks tööks• Kodus ei arutata isamaa ja riigi asju• Mõista strukturaalset ebavõrdsust ja tunnistada

institutsionaalset kultuuri, kus normid olulisemad reeglitest töötada sellega (lasteaiad, koolid, perepäevad jne)

• Otsustamissoovide ulatuses ja ambitsioonikuses soospetsiifika – naine seisab kodu ja lähiümbruse eest, mees riigi eest

Kokkuvõtteks 2• Naised peaksid… olema enesekindlamad• … olema kohal siis, kui saaki jagatakse• Naised on meestega võrdväärsed, väärivad

otsustajaks olemist• Naiste poliitiline aktiivsus on tõusnud• Iga eduka naise ja mehe taga on tugiisik(ud)• Riik algab kodust ja kogukonnast• Muutuste tegemiseks tuleb kaasa lüüa!Ja valimisnimekirjade koostamisel naised ja mehed

kandidaatide seas üle ühe -ja vaielda võiks vaid esimese kandidaadi osas, et kas naine või mees.