Milline on põlevkivitööstuse

tulevik?

Hando Sutter

Eesti Energia juhatuse esimees

Valmis uue põlvkonna

põlevkiviõli

tootmisseade Enefit280

Uus Auvere 300

MW elektrijaam

töövalmis

2015

Eesti

esimesed

põlevkivi-

kaevandused

1916 1918

Tööstusliku

kaevandamise

algus

1924

Esimene õlitehas

ja põlevkivi-

elektrijaam

1931

Bensiinivabrik

19801949-69

Neli põlevkivi-

elektrijaama

Eesti Energia

Narva õlitehas

2004 2009

Uue Enefit õlitehase

investeerimisotsus

2011 2012

Uute põlevkivi-

plokkide

investeerimisotsus

Uued keevkihtkatlad

Narva

Elektrijaamadele

Põlevkivist on Eestis väärtust loodud juba

100 aastat1939. aastal asutati Eesti Energia 2013: Eesti elektriturg avanes täielikult

1.1 miljardit tonni

põlevkivi on

kaevandatud

650TWh elektrit on

toodetud

200miljonit barrelit

põlevkiviõli on

toodetud

Põlevkivi-

tööstus on

pannud

aluse mitme

linna sünnile

Eestis

Viimase 100 aasta

jooksul:

~1250miljonit eurot

riigieelarvesse~4-5%

SKT-st

~1500miljonit eurot

investeerin-

gutena

7400otsest ja

13000kaudset

töökohta loodud põlevkivitööstuse poolt

Viimase 5 aasta jooksul:

Eesti energiasõltuvus on Euroopa

Liidu madalaim

Pool kaevandatavast varust on veel alles

*Passiivne ehk tinglikult kaevandamisväärne varu:

määratud passiivseks tehnoloogia puudumise,

keskkonnakaitse nõuete jm tõttu

3,31,1

1,3

Kaevandatud põlevkivi, varud, miljardid tonnid

Passiivsed varud

100 aasta jooksul kaevandatud varud

Aktiivsed varud

Rahvusvaheline

põlevkivisümpoosion

20.-23. september

KUIDAS TEKKIS

PÕLEVKIVI?

Pariisi kliimakokkuleppe

tegelik sisu

1) Peatada CO2 emissiooni kasv nii kiiresti kui võimalik ja

saavutada sajandi teises pooles tasakaal

kasvuhoonegaaside allikate ja sidujate vahel

2) Hoida globaalse soojenemise kasvu alla 2°C ja pingutada,

et see ei ületaks 1,5°C

3) Hinnata saavutatut iga viie aasta tagant, iga järgmine viie

aasta plaan saab olema ambitsioonikam kui eelmine

4) Arenenud riigid finantseerivad arenguriikides

kliimamuutustega võitlemist, 2020. aastast plaanitakse

alampiiriks seada vähemalt 100 miljardit dollarit aastas

Euroopa valitsusjuhid leppisid Euroopa Liidule, sh

Eestile, kehtivad kliimaeesmärgid kokku 2014.

aastal. Need on ambitsioonikamad kui Pariisis

kokkulepitu.

Euroopa Liidu CO2 emissioonid moodustavad

vaid ligi 10% koguemissioonist

Maailma energiatarbimine

2060. aastal:

2x on kasvanud

maailma

elektrinõudlus

võrreldes 2014.

aastaga

30%moodustab

elekter

maailma

energia-

tarbimisest

50%moodustavad

fossiilkütused

kasutatavast

primaar-

energiast

(81% 2014.

aastal)

Lisandub üle

2,5 miljardi

elektrienergia

tarbija

1,1 miljardit

inimest elab

võrgu-

ühenduseta 2015.

aastal

Allikas: WEC 2016

Ülemaailmsetest trendidest energeetikas

• Odavam, väiksem, lähemal

– tehnoloogiad muutuvad odavamaks

– väiketootmine muutub massilisemaks

– energia tootmine tuleb tarbimisele lähemale, tarbijatest saavad tootjad

• Energiaallikatest on vedelkütuste kasutus maailmas suurim (32,9%),

nõudlus kasvab jätkuvalt ja konkurentsivõimelist alternatiivi naftale ei ole

• Energiahinnad on ebastabiilsed

• Soojuse tootmise tehnoloogiad on ajast maha jäänud

• Taastuvenergia osakaal kasvab hüppeliselt

• Energiaefektiivsus kasvab, energiamahukus väheneb

Eesti Energia strateegia toetab nii Euroopa Liidu kui ka

Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamist

0

5

10

15

20

25

1990 2015 2020 2050*Tegelik CO2 emissioon Prognoositud CO2 emissioon

mln tonni

Allikas: Eesti Energia

Eesti õhukvaliteet on Euroopa parimate seas

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

16000

18000

20000

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

140000

160000

180000

200000

1980 1982 1984 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014

GW

h/t

on

n

Aasta

/to

nn

Kogutoodang Nox SO2 Lendtuhk

26%36%

40%

72%

80%

Efektiivsus

20161959

Tehnoloogia areng on taganud efektiivsuse

kasvu

Turuhinnad on mõne aasta tagustest tasemetest

allpool

0

10

20

30

40

50

0

25

50

75

100

125

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

€/MWhUSD/bbl

Brenti toornafta USD/bbl Elekter NP Eesti €/MWh

* 2016. aasta puhul näidatud tegelikud esimese 10 kuu keskmised hinnad

Eesti Energia strateegiline fookus 2020: kontserni

konkurentsivõime kasv tänaste energiahindade juures

Elektrilevi konkurentsi-

võime kasv

Uute taastuvenergia-

võimsuste rajamine

Olemasolevate põlevkivi

tootmisvarade

konkurentsivõime kasv

Põlevkivienergeetika tuleviku

kindlustamine

Kasv Läänemere

energiaturgudel

Toodame põlevkivist kõrgeima

väärtusega tooteid

Eraldame põlevkivigaasist põlevkivibensiini

• Põlevkivibensiini tootmisseade tõstab õlitööstuse

vedelkütuste toodangumahtu ligi 10%, kahekordistades

kõige väärtuslikuma vedelkütuse toote –

põlevkivibensiini – kogust

• Arendus parandab vedelkütuste müügi kasumlikkust,

sest põlevkivibensiini turuhind on kõrgem kui teistel

põlevkiviõli fraktsioonidel

• Käivitub 2019. aastal

• Järgmine samm on vesiniktöötlus

Põlevkivivarade

konkurentsivõime kasvab

Ühendame tootmisega suured

energiatarbijad

• Pakume andmekeskusest ja energiamahuka tootmisega

ettevõtetest klientidele soodsatel tingimustel

elektrienergiat, jahutusvõimalusi, auru, kütet ja

kiudoptikabaasil andmesideühendusi

• Kliendid tagavad meile stabiilse, fikseeritud hinnaga

elektrinõudluse 2030. aastani

• Eesti naaberriigid vabastavad suurtarbijad kuni 85%

ulatuses aktsiisist ja taastuvenergia tasust. Eestis on

sellised soodustused ette valmistamisel.

Põlevkivivarade

konkurentsivõime kasvab

Eestil tekib võimalus taastuvenergiat eksportida,

vaja on jõustada elektrituruseaduse muudatused

• Statistikakaubandus võimaldab Eesti tarbijate

elektriarveid koormamata suurendada taastuvenergia

tootmist, vähendada Narva elektrijaamade heitmeid ja

teenida riigile tulu

• Soovime pakkuda turule eelkõige Auvere elektrijaama

ja Balti elektrijaama 11. plokki

• Statistikakaubandus võimaldab võtta kasutusele Eesti

biokütuse turu kasutamata potentsiaali

• Vajadusel oleme valmis biomassi ka välisturgudelt

importima

• Turul on praegu huvi tehingute tegemiseks. Peame

kiirustama, sest UK väljumine EL-ist vähendab oluliselt

turu mahtu

Ei täida 2020 RE eesmärki

Täidab 2020 RE eesmärki

Ületab 2020 RE eesmärki

%GWh

0

5

10

15

20

25

30

35

40

0

850

1700

2550

3400

4250

Leedu Läti Eesti

Eesti Energia kasutamata taastuvelektri võimekus (GWh)

Kogu taastuvelektri toodang 2015 (GWh)

Taastuvelektri % elektri kogutarbimisest

0

35

70

105

140

Leedu Läti Eesti

Kaalutud keskmine toetus (EUR/MWh)

Narva jaamades biomassi kasutamiseks vajalik toetus(EUR/MWh)

EUR/MWh

Biomass on Eesti kasutamata taastuvenergia

võimalus

Allikas: Eesti Energia, Elering, ENTSO-E, National Commission for Energy

Control and Prices, Ministry of Economics of the Republic of Latvia, NordPool

Narva elektrijaamad kasutavad elektritootmises

biomassi ilma taastuvenergia toetuseta

Eesti EJ Balti EJ Auvere EJ

2016. aasta 10 kuu elektritoodang 4 923 GWh 1 125 GWh 916 GWh

2016. aasta 10 kuu biomassist toodetud

elekter

0 81 GWh 6 GWh

10 kuu biomassist elektri tootmisvõimekus 0* 496 GWh 458 GWh

Eesti riigi aastane elektritarbimine on ca 8 TWh, Narva

elektrijaamades suudaksime biomassist elektrit toota ligi 2,5 TWh

Kokku toodeti Eestis biomassist 2016.

aasta 10 kuuga elektrienergiat ca 609

GWh. Toetusi maksti tootjatele rohkem

kui 30 miljonit eurot

Eesti Energia strateegilised arendused puudutavad ka

taastuvenergiat

Elektrilevi konkurentsi-

võime kasv

10. Elektrilevi vabaturu teenuste

arendamine

Uute taastuvenergia-

võimsuste rajamine

7. Tootsi tuulepargi rajamine

8. Tootmise toomine tarbimise juurde

Olemasolevate põlevkivi

tootmisvarade

konkurentsivõime kasv

1. Põlevkivigaasi kasutamise kasv

2. Tarbimise toomine tootmise juurde

3. Statistikakaubanduses osalemine

4. Andmepõhine juhtimine

5. Efektiivne juhtimisstruktuur

Põlevkivienergeetika tuleviku

kindlustamine

6. Optsioonid õli, elektri ja gaasi

koostootmise laiendamiseks

Kasv Läänemere energiaturgudel

9. Kasvame Baltikumi elektrimüüjast

Läänemere piirkonna energiamüüjaks

Eesti Energia on juba täna üks Eesti suurimaid

taastuvenergia tootjaid

Eesti Energia kasvatab oma konkurentsivõime

tõstmiseks alternatiivsete energiaallikate osakaalu

* Muud kütused peale põlevkivi otsepõletamise (sh hüdroenergia, söe ja turbaga seotud katsetused, põlevkiviõli kasutamine ka telde sissekütmiseks)

** Enefit280 õlitehases õliga koostoodetud elekter

0

800

1 600

2 400

3 200

4 000

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2020

PõlevkivigaasMaagaas

Elektritoodang muudest kütustest, GWh

7% 7% 9% 5% 7% 12%

40%Muude kütuste või tootmisviiside (peale põlevkivi otsepõletamise) osakaal elektritoodangus, %

Tegelik elektritoodang ja kütusekasutus Võimekus 2020

Rajame uusi taastuvenergia

tootmisvõimsusi

• Arendame Tootsi Suursoo ammendunud

turbamaardlale kuni 46 elektrituulikuga

tuulepargi

• Planeeritav tuulepark on Baltikumi suurim ja

suudab katta Pärnumaa suuruse piirkonna

elektrienergia vajaduse

• Pakume äri- ja eraklientidele päikesepaneelide

täislahendust, mis sisaldab finantseerimist,

paigaldust, elektri müüki ja hooldust

Alternatiivsetest allikatest toodetud

elektri osakaal kasvab kuni 40%-ni

Tootsi tuulepargi asukohad

0

50

100

150

200

Tsirkuleerivadkeevkihtkatlad

Kombineeritudtsükliga

gaasiturbiinid

Biomassil põhinevkoostootmine

Maismaatuulepargid

Tuumaenergia Päikesepaneelid Meretuulepargid

€/MWh

2020. aasta hinnaprognoos juhitamatud tootmisvõimsused 2020. aasta hinnaprognoos juhitavad tootmisvõimsused 2020. aasta hinnaprognoos 2014. aastal

Tehnoloogianeutraalsed oksjonid on soodsaim

võimalik viis taastuvenergia osakaalu kasvatamiseks

Allikas: Eesti Energia, 2016

Prognoosid 2020. aasta tootmistehnoloogiate täisomahindadele on alanenud,

kuid taastuvenergia konkurentsivõime on siiski seotud toetustega

Milline on põlevkivitööstuse

tulevik?

• Taastuvenergia osakaal Eesti elektrienergia ja sooja

toodangus kasvab

• Taastuvenergia toodangumahu kasvule aitab kaasa

ka põlevkivitööstus, kus põlevkivi asendatakse üha

suuremal määral alternatiivsete kütustega

• Põlevkivi otsepõletamine elektriks asendub järk-

järgult kõrgema väärtusega toodete tootmisega

nagu põlevkiviõli ja põlevkivibensiini erinevad

fraktsioonid

Aitäh!