Mis tuuled puhuvad riigi kinnisvarapoliitikas?Veronika Ilsjan

16.11.2018

Riigikontroll 2016: Kõik on halvasti! Vaja on uut strateegiat!

• Kinnisvarareform on tõesti pooleli, oleme teel

• Riigikontrolli soovitused kattuvad RM arusaamisega, enamik soovitusi töös

• Kulude võrreldavus?

• Täiendame juhtimissüsteemi

• Lõpetame riigi kinnisvarareformi

• Võimalik uus strateegia vajab laiemat arutelu

RKAS kui probleem?

Kliendi vaade: RKASi vaade:

Väljakutse: tark, tarmukas, vaba teenusepakkuja

Tasakaalus eelarvet hoides -olemasoleva rahastusega tuleb hakkama saada, lisarahastus peab olema väga hästi põhjendatud ja õigesti suunatud

Peamine probleem ei ole strateegia puudumine ega RKAS, vaid

- RAHA NAPPUS • paljud riigi hooned on halvas seisus (remondivõlg); • investeerimisvõimekus ei ole olnud piisav;

- PUUDULIK JUHTIMISSÜSTEEM • kes milliseid otsuseid mis info alusel teeb?• kes vastutab mille eest?

Kas me suuname niigi piiratud ressursse kõige kriitilisemasse kohtadesse?

Riigi kinnisvarastrateegia märksõnad läbi aja

Tsentraliseerimine ja RKAS-le üleandmine (alates 2001) -keskne valitsemine RKAS’i kui kompetentsikeskuse kaudu

Riigi kinnisvarareform ja TOI-strateegia (alates 2012) -tsentraliseerimine, optimeerimine, investeerimine

Juhtimissüsteem ja HOPE (alates 2015) - Hoonestatud kinnisvara optimeerimine, planeerimine, eelarvestamine, st kinnisvara juhtimissüsteemi loomine

Tsentraliseerimine ei ole enam peateema, sest enamik varadest üle antud. Jätkuvalt põhimõte, et mittevajalikud hooned realiseeritakse RKAS-i kaudu. RKAS võiks olla eelistatud teenusepakkuja.

Põhirõhk praegu optimeerimisel, planeerimisel ja eelarvestamisel – HOPE.

Riigi kinnisvara poliitika / strateegia

• Ülevaade ja uuringute materjalid

https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigivara/riigi-kinnisvara

• Riigi kinnisvarategevuse strateegia (2007) + jooksvad Valitsuse otsused

• Riigireform – eesmärgistatud riik, tõhus riik, toimiv riik

• TERE – üleminek tegevuspõhisele riigieelarvele, teenustepõhinejuhtimine võtmenäitajate alusel, kinnisvara kui üks ressurss

• Tugiteenuste optimeerimine

VABARIIGI VALITSUS (valitsuskabinet)

Vabariigi Valitsus, valitsusasutused ja tugisüsteem ühtse valitsuskeskuse korral

ÜHTNE VALITSUSKESKUS (Vabariigi Valitsuse töö

toetamine)

VALITSUSASUTUSED(valdkondlikud

pädevuskeskused)

VALITSUSASUTUSTE KESKSED TUGITEENUSED

(jagatud teenuskeskused)

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAM

ET

MAKSU- JA TOLLIAMET

HARIDUS- JA TEADUSAME

T

TÖÖ- JA SOTSIAALAME

T… JNE

RIIGI KINNISVARA ASRIIGI TUGITEENUSTE

KESKUS

RIIGI IKT KOMPETENTSIKESKUSE

D

ÜHTNE VALITSUSKESKUS(POLIITIKAOSAKONNAD; TUGIOSAKONNAD)

RIIGI KINNISVARAREFORMI ja TEGEVUSPÕHISELE EELARVESTAMISELE ÜLEMINEKU AJAKAVA

2001 20221993

VARAD kuuluvadvalitsemisaladele

VALITSUS otsustab objektitirekonstrueerimisi ja investeeringuid

ÜLEMINEKÜÜRIMUDELILE

OTSUSED UUE MUDELI ALUSEL

REFORMIMATA

VALITSUS otsustab investeeringuid ja suuremaid rekonstrueerimisi.

Ei ole olemas andmeid tegelike kulude ja puudujääkide kohta

RKAS-le üleandmisega

alustamine

2018-

2021ÜLEMINEK UUELE RAHASTAMISMUDELILE

VALITSUS otsustab eelarvestatud kulud valitsemisaladele

tuginedes hinnangutele +uued vajadused

Andmete kogumise alustamine tegelike kulude ja puudujääkide kohta

VALITSUS otsustab eelarvestatud kulud programmidele, mis arvutatakse vastavalt metoodikale+ uued vajadused

On olemas andmed tegelike kulude ja puudujääkidekohta

VARAD RKAS-le

üle antudRAKENDUSKAVA

Põhilised muudatused uues nn HOPE mudelis

• Vara kasutaja vaate tekkimine - kinnisvaraüksus ja kinnisvaraportfell

• Ülevaade kogukuludest, kasutusest, investeeringuvajadustest

• Sidumine riigi strateegilise planeerimisega, kinnisvara kui ühe ressursi strateegiline planeerimine

• Rolliselgus, suurem otsustusvabadus valitsemisaladele

• Pikaajalisem planeerimise vaade (20 aastat) kui seni RES-s (4 aastat)

• Elueakulud, mitte soodne investeering

• Suurem paindlikkus planeerimise ja eelarvestamise otsuste tegemisel

• Väiksem ajakulu andmete hankimisele, rohkem aega sisulisele analüüsile

• Kinnisvara juhtimiskava = strateegia, aruanne, andmete kogum

Planeerimine -

võtmenäitajad

(20 a)

RES (4 a)

RE (1 a)Üksikotsus

ed (VA)

Seire ja aruandlu

s (sihttase

vs tegelik)

Kinnisvara planeerimise ja rahastamise aluseks on kinnisvara juhtimiskava (=strateegia)

Kinnisvara juhtimiskava

Muutused rollides

Rahandusministeerium(riigi kinnisvara juhtimise

koordinaator)

Riigi Kinnisvara AS

(kinnisvarateenuste pakkuja)

Valitsemisalad (põhitegevuseks vajaliku

kinnisvarakeskkonna planeerimine ja

tellimine)

Keskendumine strateegilisele vaatele, mitte üksikotsusteleRegulatsioonid

Vajaliku kulu hindamine Eelarvestatud kulu ettepanekud VV-leInvesteeringute positsiooni juhtimine

Tark Tellija Planeerimise kvaliteedi kasv

Motivatsioon säästa

Tark PakkujaSelgus tellija ootuste suhtes

Teenuse kvaliteedi kasv

Ühtne info ja selge

vastutuse jaotus

Rahvusvaheline praktika - standardid

Standard = Parim praktika

ISO (Rahvusvahelised standardid):- Kinnisvarakeskkonna juhtimine 41000 (2 osa)- Varade juhtimine 55000 (3 osa)- Elukaare keskne planeerimine 15686 (11 osa)

EN (EL standardid):- Kinnisvarakeskkonna juhtimine 15221 (7 osa)

EVS (Eesti standardid):- Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid 807:2016

Euroopa komisjon:- Elueakulude metoodika

HOPE lahendustes aluseks on eeltoodud standardid.

Kuluarvestuse mudelis arvestatakse kõiki komponente

Kinnisvaraüksuse elueakulud eluea etappides(Allikas: ISO 15686:5:2008 Buildings and constructed assets – Service-lifeplanning Part 5: Life cycle costing.)

Kulude käitumine kinnisvaraüksuse elueal

15

Kulu, tegevus, teenus

Ressurssi (kulu) Tegevus Teenus

(hind)

16

Ressurssi (kulu) Tegevus Teenus

(hind)

Heakord

Juhilubade

saamine

VaraMaterjalPersonal

Ressurssi (kulu) Tegevus Teenus

(hind)

Üürimine Korrashoid

Teenuse pakkuja

Teenuse tellija

Teenuse pakkuja

Teenuse tellija Kulu komponendid

Kulu liigid

Avalike teenuste juhtimise ja kinnisvarakeskkonna juhtimise baasloogika ja kokkupuutepunktid (vajaduste kaardistus, teenustaseme lepe jne).

Avaliku teenuse KVKK

vajadused

Teenuste loend

Teenustaseme kujunemine

Teenuste hinnastamine

ja parim alternatiiv

Teenustaseme leping

Kinnisvarakeskkonna teenustaseme kujundamise juhendiga luuakse ühtne alus teisendamaks abstraktsed kinnisvarakeskkonna vajadused teenustasemetena (kvaliteeditasemetena), mis on mõõdetavad ja juhitavad.

Kirjeldatud teenustasemed on sisendiks mh:- kinnisvarakeskkonna teenuste hinnastamisele,- teenuslepingutele.

Eesmärgiks on olukord, kus kasutajaorganisatsiooni kinnisvarajuhtidel/haldajatel on standardlähenemine, mille aluseks nad saavad määrata lõplikult kindlaks iga hangitava teenustase koos tulemusmõõdikutega (sh seos avaliku teenusega) ja näitajatega.

Võimaldab:- seada eesmärke teenuse kvaliteeditasemete osas ja jälgida nende täitmist;- teha võrdlusuuringuid organisatsioonide poolt tarbitavate ja osutatavate teenustega;- teha mõistlikke otsuseid ja neid selgitada;- tõhustada teenustasemete lepingute juhtimist.

Riigi kinnisvarajuhtimise kompetentsimudel (2013) - olulised seosed

Kinnisvarajuhtimise standardid (protsessid)

• EN-EVS 15221 “Kinnisvarakeskkonna (Tugikeskkonna) juhtimine”

• EVS 807 “Kinnisvara korrashoid”

Kutsesüsteem ja kutsestandardid

• Töötajate kompetentsinõuded

• Sisseostetavate teenuste kompetentsinõuded

Riigi tööperede süsteem

• Riigivara haldamine, ca 800 töötajat

• Seosed teiste tööperedega?

Tegelik elu ja parim praktika

• Töörühm ekspertidest kui rakendajatest

• Intervjuud ja andmed rakendajatelt

Uuendame 2018: HOPE protsessid ja teenused TERE teenuste raamistikus

Aitäh!

https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigivara/riigi-kinnisvara

Veronika.Ilsjan@fin.ee