Mis tuuled puhuvad riigi kinnisvarapoliitikas?Veronika Ilsjan
16.11.2018
Riigikontroll 2016: Kõik on halvasti! Vaja on uut strateegiat!
• Kinnisvarareform on tõesti pooleli, oleme teel
• Riigikontrolli soovitused kattuvad RM arusaamisega, enamik soovitusi töös
• Kulude võrreldavus?
• Täiendame juhtimissüsteemi
• Lõpetame riigi kinnisvarareformi
• Võimalik uus strateegia vajab laiemat arutelu
RKAS kui probleem?
Kliendi vaade: RKASi vaade:
Väljakutse: tark, tarmukas, vaba teenusepakkuja
Tasakaalus eelarvet hoides -olemasoleva rahastusega tuleb hakkama saada, lisarahastus peab olema väga hästi põhjendatud ja õigesti suunatud
Peamine probleem ei ole strateegia puudumine ega RKAS, vaid
- RAHA NAPPUS • paljud riigi hooned on halvas seisus (remondivõlg); • investeerimisvõimekus ei ole olnud piisav;
- PUUDULIK JUHTIMISSÜSTEEM • kes milliseid otsuseid mis info alusel teeb?• kes vastutab mille eest?
Kas me suuname niigi piiratud ressursse kõige kriitilisemasse kohtadesse?
Riigi kinnisvarastrateegia märksõnad läbi aja
Tsentraliseerimine ja RKAS-le üleandmine (alates 2001) -keskne valitsemine RKAS’i kui kompetentsikeskuse kaudu
Riigi kinnisvarareform ja TOI-strateegia (alates 2012) -tsentraliseerimine, optimeerimine, investeerimine
Juhtimissüsteem ja HOPE (alates 2015) - Hoonestatud kinnisvara optimeerimine, planeerimine, eelarvestamine, st kinnisvara juhtimissüsteemi loomine
Tsentraliseerimine ei ole enam peateema, sest enamik varadest üle antud. Jätkuvalt põhimõte, et mittevajalikud hooned realiseeritakse RKAS-i kaudu. RKAS võiks olla eelistatud teenusepakkuja.
Põhirõhk praegu optimeerimisel, planeerimisel ja eelarvestamisel – HOPE.
Riigi kinnisvara poliitika / strateegia
• Ülevaade ja uuringute materjalid
https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigivara/riigi-kinnisvara
• Riigi kinnisvarategevuse strateegia (2007) + jooksvad Valitsuse otsused
• Riigireform – eesmärgistatud riik, tõhus riik, toimiv riik
• TERE – üleminek tegevuspõhisele riigieelarvele, teenustepõhinejuhtimine võtmenäitajate alusel, kinnisvara kui üks ressurss
• Tugiteenuste optimeerimine
VABARIIGI VALITSUS (valitsuskabinet)
Vabariigi Valitsus, valitsusasutused ja tugisüsteem ühtse valitsuskeskuse korral
ÜHTNE VALITSUSKESKUS (Vabariigi Valitsuse töö
toetamine)
VALITSUSASUTUSED(valdkondlikud
pädevuskeskused)
VALITSUSASUTUSTE KESKSED TUGITEENUSED
(jagatud teenuskeskused)
POLITSEI- JA PIIRIVALVEAM
ET
MAKSU- JA TOLLIAMET
HARIDUS- JA TEADUSAME
T
TÖÖ- JA SOTSIAALAME
T… JNE
RIIGI KINNISVARA ASRIIGI TUGITEENUSTE
KESKUS
RIIGI IKT KOMPETENTSIKESKUSE
D
ÜHTNE VALITSUSKESKUS(POLIITIKAOSAKONNAD; TUGIOSAKONNAD)
RIIGI KINNISVARAREFORMI ja TEGEVUSPÕHISELE EELARVESTAMISELE ÜLEMINEKU AJAKAVA
2001 20221993
VARAD kuuluvadvalitsemisaladele
VALITSUS otsustab objektitirekonstrueerimisi ja investeeringuid
ÜLEMINEKÜÜRIMUDELILE
OTSUSED UUE MUDELI ALUSEL
REFORMIMATA
VALITSUS otsustab investeeringuid ja suuremaid rekonstrueerimisi.
Ei ole olemas andmeid tegelike kulude ja puudujääkide kohta
RKAS-le üleandmisega
alustamine
2018-
2021ÜLEMINEK UUELE RAHASTAMISMUDELILE
VALITSUS otsustab eelarvestatud kulud valitsemisaladele
tuginedes hinnangutele +uued vajadused
Andmete kogumise alustamine tegelike kulude ja puudujääkide kohta
VALITSUS otsustab eelarvestatud kulud programmidele, mis arvutatakse vastavalt metoodikale+ uued vajadused
On olemas andmed tegelike kulude ja puudujääkidekohta
VARAD RKAS-le
üle antudRAKENDUSKAVA
Põhilised muudatused uues nn HOPE mudelis
• Vara kasutaja vaate tekkimine - kinnisvaraüksus ja kinnisvaraportfell
• Ülevaade kogukuludest, kasutusest, investeeringuvajadustest
• Sidumine riigi strateegilise planeerimisega, kinnisvara kui ühe ressursi strateegiline planeerimine
• Rolliselgus, suurem otsustusvabadus valitsemisaladele
• Pikaajalisem planeerimise vaade (20 aastat) kui seni RES-s (4 aastat)
• Elueakulud, mitte soodne investeering
• Suurem paindlikkus planeerimise ja eelarvestamise otsuste tegemisel
• Väiksem ajakulu andmete hankimisele, rohkem aega sisulisele analüüsile
• Kinnisvara juhtimiskava = strateegia, aruanne, andmete kogum
Planeerimine -
võtmenäitajad
(20 a)
RES (4 a)
RE (1 a)Üksikotsus
ed (VA)
Seire ja aruandlu
s (sihttase
vs tegelik)
Kinnisvara planeerimise ja rahastamise aluseks on kinnisvara juhtimiskava (=strateegia)
Kinnisvara juhtimiskava
Muutused rollides
Rahandusministeerium(riigi kinnisvara juhtimise
koordinaator)
Riigi Kinnisvara AS
(kinnisvarateenuste pakkuja)
Valitsemisalad (põhitegevuseks vajaliku
kinnisvarakeskkonna planeerimine ja
tellimine)
Keskendumine strateegilisele vaatele, mitte üksikotsusteleRegulatsioonid
Vajaliku kulu hindamine Eelarvestatud kulu ettepanekud VV-leInvesteeringute positsiooni juhtimine
Tark Tellija Planeerimise kvaliteedi kasv
Motivatsioon säästa
Tark PakkujaSelgus tellija ootuste suhtes
Teenuse kvaliteedi kasv
Ühtne info ja selge
vastutuse jaotus
Rahvusvaheline praktika - standardid
Standard = Parim praktika
ISO (Rahvusvahelised standardid):- Kinnisvarakeskkonna juhtimine 41000 (2 osa)- Varade juhtimine 55000 (3 osa)- Elukaare keskne planeerimine 15686 (11 osa)
EN (EL standardid):- Kinnisvarakeskkonna juhtimine 15221 (7 osa)
EVS (Eesti standardid):- Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid 807:2016
Euroopa komisjon:- Elueakulude metoodika
HOPE lahendustes aluseks on eeltoodud standardid.
Kuluarvestuse mudelis arvestatakse kõiki komponente
Kinnisvaraüksuse elueakulud eluea etappides(Allikas: ISO 15686:5:2008 Buildings and constructed assets – Service-lifeplanning Part 5: Life cycle costing.)
Kulude käitumine kinnisvaraüksuse elueal
15
Kulu, tegevus, teenus
Ressurssi (kulu) Tegevus Teenus
(hind)
16
Ressurssi (kulu) Tegevus Teenus
(hind)
Heakord
Juhilubade
saamine
VaraMaterjalPersonal
Ressurssi (kulu) Tegevus Teenus
(hind)
Üürimine Korrashoid
Teenuse pakkuja
Teenuse tellija
Teenuse pakkuja
Teenuse tellija Kulu komponendid
Kulu liigid
Avalike teenuste juhtimise ja kinnisvarakeskkonna juhtimise baasloogika ja kokkupuutepunktid (vajaduste kaardistus, teenustaseme lepe jne).
Avaliku teenuse KVKK
vajadused
Teenuste loend
Teenustaseme kujunemine
Teenuste hinnastamine
ja parim alternatiiv
Teenustaseme leping
Kinnisvarakeskkonna teenustaseme kujundamise juhendiga luuakse ühtne alus teisendamaks abstraktsed kinnisvarakeskkonna vajadused teenustasemetena (kvaliteeditasemetena), mis on mõõdetavad ja juhitavad.
Kirjeldatud teenustasemed on sisendiks mh:- kinnisvarakeskkonna teenuste hinnastamisele,- teenuslepingutele.
Eesmärgiks on olukord, kus kasutajaorganisatsiooni kinnisvarajuhtidel/haldajatel on standardlähenemine, mille aluseks nad saavad määrata lõplikult kindlaks iga hangitava teenustase koos tulemusmõõdikutega (sh seos avaliku teenusega) ja näitajatega.
Võimaldab:- seada eesmärke teenuse kvaliteeditasemete osas ja jälgida nende täitmist;- teha võrdlusuuringuid organisatsioonide poolt tarbitavate ja osutatavate teenustega;- teha mõistlikke otsuseid ja neid selgitada;- tõhustada teenustasemete lepingute juhtimist.
Riigi kinnisvarajuhtimise kompetentsimudel (2013) - olulised seosed
Kinnisvarajuhtimise standardid (protsessid)
• EN-EVS 15221 “Kinnisvarakeskkonna (Tugikeskkonna) juhtimine”
• EVS 807 “Kinnisvara korrashoid”
Kutsesüsteem ja kutsestandardid
• Töötajate kompetentsinõuded
• Sisseostetavate teenuste kompetentsinõuded
Riigi tööperede süsteem
• Riigivara haldamine, ca 800 töötajat
• Seosed teiste tööperedega?
Tegelik elu ja parim praktika
• Töörühm ekspertidest kui rakendajatest
• Intervjuud ja andmed rakendajatelt
Uuendame 2018: HOPE protsessid ja teenused TERE teenuste raamistikus