Mobiiltelefonide kasutamisega Mobiiltelefonide kasutamisega seotud terviseriskid ning nende seotud terviseriskid ning nende

vältimine.vältimine.

Iryna Sherstiuk

3. kursus, 1 rühm

Tartu 2011

Mobiiltelefonide ajalugu

Mobiiltelefon on raadiosaatja- vastuvõtja, mis nii saadab kui ka võtab vastu elektromagnetlaineid ja koostöös oma võrguga tagab side .

Esimesed mobiiltelefonid, mis me tunneme tänapäeval ilmusid 1940. Esimesena neid konstrueeris Motorola USA sõjaväe jaoks. 1957.a NSV Liidus raadioinsener Leonid Kupriyanovich tegi portatiivse mobiiltelefoni, mis sai nimeks LK-1. See telefon kaalus 3 kg, töötas raadiuses 20 kuni 30 km ning selle patareid jätkus 20-30 tunniks.

1984 ilmus telefon, mis kaalus juba 0,9 kilo ja selle hinnaks oli umbes 4 000 USA dollarit.

Mobiiltelefonide laialdane levik

Vastavalt WHO aruannele, andmete järgi, 2009.a on registreeritud 4,6 billioni mobiiltelefoni kasutajaid üle maailma. Ja see arv aina suureneb.

Joonis 1. Mobiiltelefoni abonentide arv USAś aastas

Uuringud

Üle 200 uuringut Uuriti raadiolainete mõju :• aju elektrilisele

aktiivsusele,• kognetiivsetele

funktsioonidele ( mälu, tähelepanu, loogiline mõtlemine, info edastamine jne)

• unele• südamele• vererõhule

SAR (Specific Absorption Rates ) – spetsiifiline neeldumis koeffitsient; kiirguse tase määrab elektromagnetvälja energiat, mis tekib inimese kehakoes 1 sekundi jooksul.

SAR mõõtühikuks on W kilogrammi kohta. Pea piirkonnas selle väärtus peab olema 1,6 W/ kg. SAR sõltub mitmest faktorist: antenni asendist aparaadis, pea morfoloogiast, pea ja telefoni vahemaast, mobiiltelefoni võimsusest.

Mobiiltelefoni seos vähiga• tugevam kiirguse mõju avaldub Lobus temporalis´e ja Lobus insularis´e piirkonda ja neid katva kolju ning peanahas ja gl. Parotitis´e asukohta.•Rohkem kahjustub see pea pool, kus hoitakse telefoni toru•Kahjustus on kõrgem lastel nende peene naha ja kolju tõttu ning seoses suurema vedeliku sisaldusega ajus ja väiksema pea ruumalaga•Esimesed uuringud selles valdkoonas tegi “ Hardell group” Rootsist•Andmed olid pärit Rootsist 1997-2003 aastast•Uuriti pikaajalist mobiiltelefonide kasutamist ( üle 10 aastat)•Uuritud oli gliooma, kuulmis närvi neurooma ja meningiooma arengu seost mobiiltelefonidega

Uuringu tulemused:• gliooma ja kuulmise närvi neurooma arengu riski

suurenemine ipsilateraalsel ( samapoolsel) peaaju poolkeral kaks korda,

• pole välistatud vähi arengut kontralateraalsel pool • andmed meningiooma kohta puuduvad

Juhtum• 43-aastane norra mees, USA suurettevõtte juht• kasutas mobiiltelefoni 20 aastat• päevas rääkis ~3 h• tagajärjed: ühest kõrvast kurt, esinevad tasakaaluhäired,

aju paremal pool on halvatus• arstide poolt pandud diagnoos: mobiiltelefoni pikkaajalisest

kasutamisest tekkinud ajukasvaja

Mobiiltelefonide mõju hematoloogilisele barjäärile

Lundi ülikooli professorid Leif Salford ja Bertil Persson mobiiltelefoni mõjul muutub aju hematoloogiline barjäär

läbitavaks ajju võivad sattuda ained, mille eest see noormaalses

olekus on kaitstud; näiteks ravimid Uurimus rotidel näitas, et mobiiltelefoni antenn suutis roti

aju kaitsebarjääri avada kuni 1,8 meetri kauguselt

Soojuse mõju Bioloogilise koe soojenemise tingib raadiolainete energia

neeldumine koe vettsisaldavasse ossa. Neeldumisel antakse raadiolainete energia üle hallolluse

molekulidele ja need hakkavad kiiremini võnkuma. Tekib soojus.

Antennist kiirguvast energiast kuni pool neeldub kõneleja peas ja 15% aparaati hoidvas käes.

Ohutu raadiokiirguse annus on selline, mis ei tõsta kehatemperatuuri üle 1 kraadi.

Soojenemine ohustab eelkõige silmi ja meestel munandeid. Katarrakti teke ja vähenenud sperma tootmine võivad olla

telefonidega seotud. AGA iga füüsiline pingutus, näiteks sportimine, tõstab keha

kudede temperatuuri palju rohkem kui mobiiltelefon.

Soojuse mõju

Mobiiltelefonide mõju südamele ja vererõhule

Südamearstid leiavad, et mobiiltelefon võib halvasti mõjutada südamehaigeid, kellele on paigaldatud südamestimulaator

Häirete tekkeks peab olema stimulaatori ja telefoni vahe alla 20 cm.

Ei ole soovitatav kanda telefoni vasakus rinnataskus. Mobiiltelefonide kahjulik mõju vererõhule oli uuritud Dr

Braune ja tema kolleegide poolt Saksamaal Mobiilid pandi katsealuste kõrva külge ja lülitati neid siis

ette teatamata aeg-ajalt sisse-välja. Sellest tõusis iga kord katsealuste vererõhk 5-10

millimeetrit elavhõbedasammast. Piisavalt, et mõnel riskigrupi inimesel

insulti või infarkti põhjustada !

Mobiiltelefoni mõju unele ja mälule elektromagnetkiirgus sagedusega 900 MHz, mis tuleb

kaasaegsest mobiiltelefonist võib mõjutada ( suurendada või vähendada) loomuliku elektromagnetkiirguse, mis tuleb elavatest rakkudest ( nende sagedus on samuti 800-1000 MHz vahemikus)

tulemusena, kiirgus võib põhjustata teatud nihkumist närvisüsteemi keskuste töös, mis reguleerivad organismi funktsioone, näiteks uneaja ja ärkveloleku vaheldumist või kiire ja aegalase une faasi vaheldumist

Doktor Henry Lai USA-st, tegi katseid 100 rotiga, kes paigutati suurde vanni ja õpetati ujuma seal asuva platvormini. Poolt gruppi kiiritati mikrolainega ja see osa rottidest unustas tee platvormini, võrdlusgrupp aga leidis ujuva saarekese raskusteta üles. Kui platvorm ära võeti, asusid võrdlusgrupi rotid seda otsima, teised olid platvormi olemasolu sootuks unustanud

Nii on tõestatud mikrolainete mõju mälule

Uuringud Eestis Tallinna Tehnikaülikooli Biomeditsiinitehnika Keskuses tehti

esimesi katseid 1996.a Biomeditsiinitehnika-keskuse juhataja professor Hiie

Hinrikus hoidis mikrolainekiirguse allikat pea lähedal ja temast sõltumatult muudeti modulatsiooni sagedust. 7 Hz modulatsioonisagedus oli eristatav - tekkis spetsiifiline ebameeldiv, aga õnneks nõrk aisting peas. Teistel katsealustel seda ei tekkinud

See näitab inimeste individuaalset tundlikkust mikrolainele.

Mobiiltelefonide seos liikluõnnetustega 25 % liiklusõnnetustest on põhjustatud mobiiltelefoni

kasutamisest autoga sõitmise ajal Väheneb tõenäosust, et juht märkab teise auto signaali või

kiirabi ega politsei sireeni. 1990-ndatest moobiltelefonide tootjad hakkasid müüma

„ hands-free“ seadmeid, mis pidid muutma juhide elu turvalisemaks.

Aastal 2001, New York oli esimene koht, kus oli seaduslikult kehtestatud keeld kasutada mobiiltelefone autoga sõitmise ajal.

Eestis jaanuarist 2011 kehtib uus liiklusseadus keelab juhtidel sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes.

Mobiiltelefonide kasutamine lennukis on keelatud. Sest on võimalikud häired lennuki elektroonilistes seadmetes ning võimalikud probleemid maapealsetele tugijaamadele.

Mobiiltelefoni kahjuliku toime ennetamine Hoidke telefon kõrvast kaugemal. Raadiolainete mõju

vähenemine on pöördvõrdeline läbitud vahemaa pikkusega ruudus. Kui vahemaa tihedalt surutud vastu kõrva mobiiltelefoni antennist ja peaaju koore vahel on 1 cm, siis eemaldades telefoni kõrvast vähemalt 1cm võrra, kaugus ajukooreni suureneb 2 korda ( 2 cm) ja sellega kiirguse mõju ajule väheneb 4 korda!

Hoidke telefoni käes alumise osa küljest. Aparaadi ülemises osas asub antenn, mis käega katmise tõttu kaotab oma efektiivsust umbes 5-10dB võrra. See põhjustab telefoni võimsuse suurenemist vähemalt 3 korda.

Tõstke telefoni kõrva juurde, peale vastuse kuulmist. Signaali saatmise alguses töötab telefon oma võimsuse tippväärtusel, vaatamata side kvaliteedist selles piirkonnas. 20 sekundit peale vajutamist nupule „ helista“, kiirguse tase saavutab oma miinimumi.

Mobiiltelefonide väljalülitami lennukis Ei kasuta mobiitlelefoni autoga sõitmisel. Isegi kui kasutada

„ hands-free“ see võib tõmmata juhi tähelepanu eemale.

Kokkuvõte Mobiiltelefoni erinev mõju erinevatele inimestele:• 15% seda üldse ei märka, • 70%-l lülituvad sisse kompensatoorsed mehhanismid ja

negatiivsed tagajärjed ilmuvad ainult mõne aja pärast• 15% on hüpertundlikud elektromagnetkiirgusele. Isegi

ühekordsel mobiiltelefoniga kõnel neil esinevad suurenenud väsimus, unehäired ja see järel areneb reaktsioon, mis meenutab allergiat. See väljendub peavaludes ja rõhu kõikumises.

• Rootsis on isegi ametlikult tunnistatud allergiat mobiiltelefonidele ning neile inimestele makstakse välja riigieelarvest 250 000 dollarit ja pakutakse võimaluse kolida nendesse paikadesse, kus puudub mobiiltelefoni side.

Kasutatud kirjandus  Cell phones and brain tumors: a review including the long-term epidemiologic data.

(Vini G. Khurana, PhD, FRACSa,b,!, Charles Teo, MBBS, FRACSc, Michael Kundi, PhDd, Lennart Hardell, MD, PhDe, Michael Carlberg, MSc 21.jaanuar 2009). Kättesaadav:

www.sciencedirect.com „Electromagnetic fields and public health: mobile phones“ Fact sheet N°193

May 2010 Raport: mobiiltelefonid põhjustavad vähktõbe. 31.august 2009. „ Norrakal tekkis pikaajalisest mobiili kasutamisest ajukasvaja“ Tarbija24, 20. Märts

2009, Siiri Erala. „Sõidu ajal ei tohi telefoni käeski hoida“ Eesti Postimees, 22.september 2010, Raivo

Murde. http://gsm.usk.ee/kogutode.htm http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_mobile_phones http://ru.wikipedia.org/wiki/SAR http://elsmog.ru/index.php/mobtel/mobtel.html http://www.vitamarg.com/article/vliynie/409-vred-mobilnogo-telefona http://www.hot.ee/veskur/Tervis/Mobiil.htm#_Rakud http://cellphones.org/blog/accidents/ http://lifemob.net/publ/1/3-1-0-49 http://www.ehow.com/about_5188398_accidents-caused-cell-phone-use.html  

Aitäh tähelepanu eest!Aitäh tähelepanu eest!