Riigikantselei. Euroseire 1 - eesti.eeeuro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/download/euroseire1_esitlus_pressile.pdfMeetod – telefoniküsitlus. Mobiiltelefonide osa intervjuudes

Riigikantselei. Euroseire 1Juuli 2010

Faktum & Ariko

Riigikantselei. Euroseire 1

Uuringu taustTellija – RiigikantseleiKaastellija - Rahandusministeerium

Eesmärk – selgitada elanikkonna suhtumine euro kasutuselevõttu ning võimalikud lüngad informeerituseseurole ülemineku tingimustes

Sihtrühm ja valim – elanikkond vanusevahemikus 15-74 aastat. Valim koostati piirkondlikult stratifitseeritudjuhuvalimina arvestades sotsiaaldemograafilisi proportsioone soo, vanuse, rahvuse ja piirkonna tunnustes.Valimi suuruseks kavandati N=500. Küsitlusvalimi lõplik struktuur on toodud järgmisel slaidil

Meetod – telefoniküsitlus. Mobiiltelefonide osa intervjuudes oli 39%

Küsitlusaeg – 15.- 23. juuli 2010

Küsimustik – küsimustik koostati Riigikantselei poolt ettevalmistatud maketi alusel

Tulemuste esitus ja lugemine – materjal esitatakse kõigepealt üldkokkuvõttena ning seejärel temaatiliselt nii, et

iga teema alguses esitatakse tekstiliselt selle põhitulemused ning seejärel graafiliselt tulemuste jaotusvalimirühmade kaupa. Lisaks käesolevale aruandele, on tellijale üle antud ka küsitlustulemuste tabeltöötlusedNing algandmete fail

MeeskondKalev Petti – projekti juhtimine, küsimustik ja aruanneSuive Pahrt – valim, andmetöötlus ja graafikaEpp Järv – küsitluse juhtimine


Toetus euro kasutuselevõtule

• Toetus euro kasutuselevõtuks Eestis on mõõdukalt positiivne(52%). Silmnähtavalt madalam on toetus venekeelse elanikkonna (32%), alg- või põhiharidusega elanikkonna (37%) ning madala sissetuleku tasemega elanike seas (40%).

Võrdluseks sama küsimuse ja vastusvariantide sõnastuse, valimi suuruse ja struktuuri ningküsitlusmeetodiga Emori poolt läbiviidud viimane küsitlus novembris 2009 näitas järgmist

• Euro kasutuselevõttu toetas 47% ja vastu oli 41% Eesti elanikkonnast (praegu 44%). Vähenenud on arvamust mitteomajate osa (12% 4%)

• Venekeelsest elanikkonnast pooldas vaid 23% euro kasutuselevõttu• Eestlaste hulgas oli toetus 59% (praegune uuring 58%)

• Seega on toetus euro kasutuselevõtule ca poole aasta jooksul veidi tõusnud ning seda peamiselt venekeelse elanikkonna toetuse arvel


Kuivõrd te toetate euro kasutuselevõttu Eestis?

28

36

21

20

29

30

32

31

18

24

21

26

28

29

20

16

27

14

20

15

24

22

20

18

18

18

24

24

26

24

29

19

26

27

19

40

4

3

6

1

4

5

7

4

4

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Üldjaotus

Mees

Naine

15-29

30-44

45-59

60-74

Eestlane

Muu

Sugu

Vanu

sR

ahvu

s

% kogu valimist

Toetan Pigem toetan Pigem ei toeta Olen vastu Ei oska öelda



28

32

29

24

25

26

23

36

24

22

28

21

24

11

23

27

20

22

17

19

20

20

21

17

24

18

21

31

28

40

28

16

4

5

4

5

3

3

4

4

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Üldjaotus

Tallinn

Muud suuremadlinnad

Muud linnad

Maa-asulad

Alg- võipõhiharidus

Keskharidus võikutseharidus

Kõrgem haridus

Eluk

oht

Har

idus

tase

% kogu valimist




28

17

24

36

46

31

29

18

19

34

4

8

24

23

22

31

31

8

25

15

11

28

6

11

20

19

23

15

12

23

19

29

11

17

29

32

24

37

27

14

8

33

22

35

56

16

60

41

4

4

4

4

4

5

4

3

4

4

1

8

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Üldjaotus

Kuni 4000.-

4001-8000.-

8001-12 000.-

12 000+

Vastamata/keeldus

Eesti Vabariigikodanik

Muu riigi kodanik

Kodakondsuseta

Toetan

Ei toeta

Raske öelda

Siss

etul

ekK

odak

onds

us

Kui

das

tesu

htut

e Ee

sti

kuul

umis

seEu

roop

a Li

itu?

% kogu valimist



Miks toetate euro kasutuselevõttu Eestis?

47

30

21

7

6

5

2

2

7

0 10 20 30 40 50 60

Lihtsam on reisida ja välismaal rahaasjuajada

Soodustab välisinvesteeringuid ningmajanduse elavdamist

Suurendab Eesti majanduseusaldusväärsust ja vähendab ebakindlust

EL-i sobib ühtne raha

Suurem kindlus laenude tagasimaksmisel(kaob devalveerimise oht)

Paratamatus (valitsus juba otsustanud)

Elu muutub paremaks

Lihtsustab firmade äritegevust

Muu

% vastajaist, kes pooldavad euro kasutuselevõttu

Toetus euro kasutuselevõtuks seondub eeskätt reisimise ja välismaal rahaasjade ajamise lihtsustumisega ning otsese või

kaudse kasuga eesti majandusele


Miks Te ei toeta euro kasutuselevõttu Eestis?

41

31

19

19

7

7

5

4

3

3

2

2

1

6

0 10 20 30 40 50 60

Euro toob kaasa hinnatõusu ja elu kallineb

Kroon on ilus oma raha, millest ei taha loobuda,on osa identiteedist

Ajastus on vale, enne on vaja majandus kriisistvälja saada

Euro ise on nõrk ja nõrgenev

Ülemineku nimel on liiga palju ohverdatud(kärped, maksutõusud jms)

Muutusega on raske harjuda ja omatulusid/kulusid ning hindu arvestada

Oodatavad pettused igasuguste hindade,tariifide, teenustasude jms ümberarvestamisel

Ebamugavad mündid

Kaob iseseisvus

Igal riigil peaks olema oma raha

Teiste riikide halvad kogemused

Üleminek ja sellega kaasnev on ebaselge

Euro tulekust ei ole mingit kasu

Muu

% vastajaist, kes ei poolda euro kasutuselevõttu

Vastuseis euro kasutuselevõtule seondub peamiselt hindade ja elukalliduse tõusu kartuse ning krooni kui identiteedi sümboli

kadumisega.


Euro kasutuselevõtu mõju hindadele

• Üldist hinnatõusu prognoosib suurem osa küsitletuist (74%) ehk üldiselt ka eurole ülemineku toetajad

• Üldise hinnatõusu prognoos on läbiv kõigi vastajarühmade juures ning pole üheski neist alla 70% vastajaist. Keskmisest kõrgem (üle 80% vastajaist) on see venekeelses, maa-asulate elanike ja madalaima haridusega rühmas.


Milline on teie arvates euro kasutuselevõtu mõju hindadele pärast üleminekut eurole?

1

1

1

1

2

1

1

6

7

5

6

4

6

8

7

3

10

8

12

13

9

10

8

9

11

74

73

75

73

73

76

74

72

80

8

9

6

6

11

5

7

9

3

2

2

1

2

1

4

2

1

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Üldjaotus

Mees

Naine

15-29

30-44

45-59

60-74

Eestlane

Muu

Sugu

Vanu

sR

ahvu

s

% kogu valimist

Üldine hinnatase pigem langebÜldine hinnatase jääb samaksMõnede kaupade/teenuste hinnad võivad tõustaHinnatase tõuseb üldiseltSee, kas hinnad tõusevad või langevad ei sõltu üleminekust euroleEi oska öelda


Milline on teie arvates euro kasutuselevõtu mõju hindadele pärast üleminekut eurole?

1

1

1

2

1

1

6

7

8

6

4

3

6

7

10

13

14

9

5

6

9

12

74

70

71

72

82

89

74

71

8

9

5

8

7

3

7

9

2

1

1

3

2

3

1

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Üldjaotus

Tallinn

Muud suuremadlinnad

Muud linnad

Maa-asulad

Alg- võipõhiharidus

Keskharidus võikutseharidus

Kõrgem haridus

Eluk

oht

Har

idus

tase

% kogu valimist

Üldine hinnatase pigem langebÜldine hinnatase jääb samaksMõnede kaupade/teenuste hinnad võivad tõustaHinnatase tõuseb üldiseltSee, kas hinnad tõusevad või langevad ei sõltu üleminekust euroleEi oska öelda


Informeeritus kroonilt eurole ülemineku tingimustest

• Kokku 89% küsitletuist peab end euro kasutuselevõtu teemas piisavalt informeerituks (enesehinnang).

Tegu on üsna adekvaatse hinnanguga, kuna ka tegelik informeeritus on kõrge• Täpse või sellele väga lähedase ülemineku kursi nimetas 85% valimist• 79% küsitletuist teab, et ühe aasta jooksul tuleb kõikide kaupade ja teenuste

hindu näidata kõrvuti eurodes ja kroonides• 82-87% küsitletuist teab, et kroone saab vahetada eurodeks piiramatus

koguses, et üks kuu enne ja 6 kuud pärast üleminekut ei võta pangad rahavahetuse eest teenustasu ja et sularahakroone saab kasutada veel 2 nädalat peale üleminekupäeva

• Keskmisest veidi vähem informeeritud on kogu teemast vaid madala haridustasemega, venekeelne ning noorim ja vanim elanikerühm, kuid üheski neist rühmadest pole madalam informeeritus kriitiline.

• Eurole üleminekuga seotud eluliselt tähtsa lisainfo vajadus on väike. Samas on teema huvipakkuv ning meeleldi ollakse valmis tarbima üldharivat lisainfot


Vanus Valdkond

Kuidas Eurole üleminek ja sularahavahetus praktiliselt toimubMilline on eurole ülemineku mõju elatustasemele – hindadele ja palkadele

Millised on krooni eurodeks ümberarvutamise ja ümardamise reeglidMilline on eurole ülemineku üldisem mõju Eesti elanikele, ettevõtetele, majandusele

Milline on Eurole ülemineku mõju laenudele ja säästudeleMillised on pangatähed ja mündid ning nende turvaelemendid

Kuidas hoiduda pettustest kroonide eurodeks vahetamiselVahetamise aeg, kogus ja kulu

Milline saab olema mõju pensionileTeiste riikide kogemus eurole üleminekul

MuuEi vaja/soovi mingit infot

TOTAL

15-29a 30-44a 45-59a 60-74a TOTAL

14.8% 9.3% 6.9% 6.7% 9.3% 5.6% 6.8% 8.5% 3.8% 6.4% 7.4% 1.9% 5.4% 6.7% 5.0% 4.6% 5.0% 6.2% 1.0% 4.4% 4.6% 3.7% 2.3% 1.9% 3.2% 1.9% 1.2% 3.1% 4.8% 2.6% 1.9% 0.0% 2.3% 1.9% 1.4% 0.0% 1.2% 0.8% 2.9% 1.2% 0.0% 0.0% 1.5% 3.8% 1.2% 1.9% 0.0% 0.8% 0.0% 0.6% 4.6% 1.9% 1.5% 1.9% 2.4%

68.5% 79.5% 73.1% 77.9% 75.1% 100% 100% 100% 100% 100%

Lisainfo vajadus vanuserühmade lõikes

Sinine raam – vastus on antud vanuserühmale keskmisest iseloomulikum usaldusväärsusega vähemalt 95%Roosa raam – vastus on antud vanuserühmale keskmisest vähemiseloomulik usaldusväärsusega vähemalt 95%


Kuidas Eurole üleminek ja sularahavahetus praktiliselt toimub

Milline on eurole ülemineku mõju elatustasemele – hindadele ja palkadele

Millised on krooni eurodeks ümberarvutamise ja ümardamise reeglid

Milline on eurole ülemineku üldisem mõju Eesti elanikele, ettevõtetele, majandusele

Milline on Eurole ülemineku mõju laenudele ja säästudele

Millised on pangatähed ja mündid ning nende turvaelemendid

Kuidas hoiduda pettustest kroonide eurodeks vahetamisel

Vahetamise aeg, kogus ja kulu

Milline saab olema mõjupensionile

Teiste riikide kogemus eurole üleminekul

Muu

15-29a

30-44a

45-59a60-74a

Vanuserühmade lähedus vajatava lisainfo temaatika järgi


Eurole ülemineku küsimuste senised peamised infoallikad

• Põhilisteks allikateks on televisioon (84%), trükiajakirjandus (68%) ja raadio (66%)

• Teise rühma moodustavad internet 38%-ga (otsingumootorite kaudu) ning tuttavad/sõbrad 36%-ga

Märkimist väärivatest erisusteks on:• Vanemale rühmale on keskmisest olulisemaks kanaliks raadio• Samas on raadio keskmisest vähem levinud noorte ja

madalaima haridusega rühmas• Internet on keskmisest olulisem noorimale, haritumale ja

Tallinna elanike rühmale • Trükiajakirjandus on keskmisest vähem olnud infoallikaks

venekeelsele elanikkonnale, noorimale ja madalaima haridusega rühmale


Uuringu põhijäreldused

Uuringu põhijäreldusteks on:

• Toetus euro kasutuselevõtuks Eestis on mõõdukalt positiivne. • Tõrjuv on suhtumine veel venekeelses, madala

haridustasemega ning madala sissetulekuga elanikerühmaskuid• Informeeritus kroonilt eurole ülemineku tingimustest on kõrge,

olenemata euro kasutuselevõtu toetamisest või mittetoetamisest

• Seega peaks edasine teavituskampaania selgitama pigem euro olemust ja väärtust kui ülemineku tingimusi. Selgitustöö põhilisteks sihtrühmadeks peaks olema venekeelne, madala haridustasemega ning madala sissetulekuga elanikud.


Uuringu põhijäreldusedPiltlikuma ülevaate saamiseks tegime järgmise eurole ülemineku toetuseja informeerituse võrdluse

Ühelt poolt võtsime euro toetuse protsendid teiselt poolt agasummaarse informeerituse protsendid.

Viimane koosneb järgmisest:• Teadmiste täpsus üleminekukursist (2 täpseimat vastusvarianti)• Õige teadmine eurodeks vahetatava kroonide hulga kohta• Õige teadmine kroonide euroks vahetamise teenustasu kohta• Õige teadmine sularahakroonide maksmiseks kasutamise ajapiirist• Õige teadmine Eesti Panga poolt kroonide eurodeks vahetamise ajapiiristNeist 5-st komponendist võeti summaarne keskmine vastuste protsent

• Seega ei kasutatud informeerituse määratlemisel mitte enesehinnangut vaid reaalseid teadmisi

Tulemus, sealhulgas probleemsete rühmade lõikes on järgmine


KokkuEestlane

Muu rahvus

15-29

30-44

45-5960-74

Alg- või põhiharidus

Keskharidus või kutseharidus

Kõrgem haridus

0 20 40 60 80 1000

20

40

60

80

100

Informeeritus

Toet

us e

urol

e

KokkuRahvusrühmadVanuserühmadHaridusrühmad


8063Kõrgem haridus

7447Keskharidus või kutseharidus

7637Alg- või põhiharidus

774860-74

785045-59

805830-44

694815-29

7132Muu rahvus

7858Eestlane

7652Kokku

Informeeritus%

Toetus Eurole%

Lisainfo uuringu kohta:Kalev Petti (F&A)

või Eve Paavel (Riigikantselei)


Miks on toetus eurole vastuoluline?

Kas Euro kasutuselevõtt Eestis on Teie arvates ...

25

35

58

56

48

24

7

4

3

12

13

16

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

… Teile isiklikult kasulik?

… Eesti elanikele /tarbijaile üldiselt kasulik?

… Eesti majanduseleüldiselt kasulik?

% kogu valimist

jah on ei ole (pigem kahjulik) vahet pole/ei muuda midagi raske öelda

Lisainfo F&A juunis läbiviidud uuringust

Documents

Riigikantselei. Euroseire 1 - eesti.eeeuro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/download/euroseire1_esitlus_pressile.pdfMeetod – telefoniküsitlus. Mobiiltelefonide osa intervjuudes