94
Módulu Treinamentu Kura Trauma

Módulu Treinamentu Kura Trauma

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Módulu Treinamentu Kura Trauma

Módulu Treinamentu Kura Trauma

Page 2: Módulu Treinamentu Kura Trauma
Page 3: Módulu Treinamentu Kura Trauma

Introdusaun

Kura trauma ne’e la’os buat ida fásil, espesiálmente bainhira ema ida sofre trauma ne’e iha tinan barak nia laran. Prinsipálmente ema ne’e rasik tenke halo esforsu kurativu barak. Xave ba kurativu nian mak prinsipálmente iha ita an rasik. Karik ema ne’e bele hatene no lida ho buat ida ne’ebé ema baibain bolu ‘problemátika’, ‘la’os buat baibain’, ‘presiza kompleta iha nível pesoál’, ka ‘konstantemente konfuzu maibé la hatene ninian kauza’. Auto-konxiénsia ida-ne’e mak kapitál inisiál, pasu boot ida hodi tama ba iha etapa tuirmai. Etapa desiziva tuirmai mak harii pás iha idaidak nia laran rasik.

Ema barak sei iha konfuzaun kona-ba oinsá atu hetan pás iha idaidak nia laran rasik espesiálmente bainhira sei susar atu rekoñese trauma ne’e. Ba razaun ida-ne’e, ami hakerek no formula módulu ne’e. Módulu ida-ne’e buka atu tulun sobre-vivente sira no mós konselleiru atu hala’o prosesu kura ba trauma. Maski la’os fásil, espera katak módulu ida-ne’e sei ajuda konselleiru no ativista sira hodi komprende trauma hodi hetan abilidade oioin ne’ebé nesesáriu hodi halo kura ba trauma. Módulu ida-ne’e mós intende atu kontribui ba libertasaun feto sira nian hodi nune’e sira bele sai independente liu no forte liu.

Hivos hato’o agradesimentu ba sobre-viventu hotuhotu ne’ebé sai kamarada sira importante iha Projetu Sobre-vivente ne’e. Ho espíritu irmandade kaloroza, ami hetan iluminasaun no lisaun barak ne’ebé ami hetan lailais hodi enrikesa módulu ida-ne’e. Hivos mós hakarak hato’o agradesimentu ba autór sira hosi módulu ida-ne’e, Theresia Sri Endras Iswarini ne’ebé xefia elaborasaun hosi módulu ida-ne’e, hamutuk ho Manuela Pereira, Dalia Maria das Regas no Johana Paula Shinta Dewi ne’ebé servisu maka’as ona nu’udar ekipa ida. Apresiasaun aas mós hato’o ba FOKUPERS no ACbit ne’ebé implementa ona formasaun kura trauma iha munisípiu 3. Ami mós agradese ba ekipa tradutor hanesan Adelia Guterres, Marilia da Silva Alves no João da Silva Sarmento. No ikus liu la haluha ami agradese tebes Embaixada Noruega ba sira-nia apoiu notável ba projetu ne’e. Ami espera katak módulu ida-ne’e bele sai hanesan giaun ida atu hakbiit sobre-vivente hotuhotu atu hetan sensu liberdade ida iha sira idaidak nia laran hodi kontribui ba lideransa feto sira nian iha Timor-Leste.

Biranchi UpadhyayaDirector of Hivos SEA

i

Page 4: Módulu Treinamentu Kura Trauma
Page 5: Módulu Treinamentu Kura Trauma

Konteúdu

Introdusaun

Konteúdu

Haforsa Sobrevivente: Konseitu ida

Oinsa atu Uja Módulu ida ne’e

Lala’ok Módulu Treinamentu Kura Trauma

Módulu A: Oritentasaun Aprendizajen

Módulu B: Mapeamentu Esperensia Traumatiku

Módulu C: Feminismu no Konseling ho prespetiva Feminismu

Módulu D: Abilidade Konseling

Módulu E: Rekoñese Trauma/ Laran Kanek

Módulu F: Métodu atu Resolve Trauma/ Laran Kanek

Módulu G: Haforsa Konselor

Módulu H: Planu ba Oin

i

iii

v

x

xii

1-2

3-4

5-18

19-33

34-44

45-56

57-60

61-62

iii

Page 6: Módulu Treinamentu Kura Trauma
Page 7: Módulu Treinamentu Kura Trauma

v

Haforsa Sobrevivente: Konseitu idaFeto vitima barak ne’ebé metin tiha iha siklu violénsia ho ninia parseiru ka laen. Ida ne’e hetan influensia husi aspeitu barak porexemplu: kultura ne’ebé feto tenke hakruuk ba laen, religiao maioria ne’ebé la fo lisensa atu divorsiu, ekonomia ne’ebé maioria feto vitima dependensia iha ekonomia, kultura ba feto ida ne’ebé selu ona ninia belis maka nia labele fila ba ninia familia, justisa husi parte justisa feto vitima ne’ebé barani ona hato’o keixa ba violénsia ne’ebé nia esperiésia la hetan justisa ne’ebé justu ba nia an no seluk-seluk tan.

Siklu violénsia rasik bele ilustradu hanesan tuir mai:

Ilustradu iha leten ne’e ho klaru esplika saida maka feto vitima esperénsia, barak liu vitima ne’ebé hato’o keixa ba nia kazu esperénsia violénsia bebeik.

Impaktu husi Violénsia Vitima konflitu iha tinan 1975- 1999 nafatin vurneravel iha social, laos hotu-hotu bele resolve impaktu negative husi violasaun ba direitus umanus ne’ebé sira infrenta. Metin iha siklu kiak ne’ebé impaktu husi saude ne’ebé la diak, edukasaun ne’ebé aat, no/ka lakon membru familia ne’ebé produtivu, barak vitima tama iha idosus no sofre moras krónika.

1

Haforsa Sobrevivente: Hari’i Demokrasia Feto Timor-Leste

Feto vitima barak ne’ebé metin tiha iha siklu violénsia ho ninia parseiru ka laen. Ida ne’e hetan influensia husi aspeitu barak porexemplu: kultura ne’ebé feto tenke hakruk ba laen, religiao maioria ne’ebé la fo lisensa atu divorsiu, ekonomia ne’ebé maioria feto vitima dependensia iha ekonomia, kultura ba feto ida ne’ebé selu ona ninia belis maka nia labele fila ba ninia familia, justisa husi parte justisa feto vitima ne’ebé barani ona hato’o keixa ba violénsia ne’ebé nia esperiésia la hetan justisa ne’ebé justu ba nia an no seluk-seluk tan. Siklu violénsia rasik bele ilustradu hanesan tuir mai:

Ilustradu iha leten ne’e ho klaru esplika saida maka feto vitima esperénsia, barak liu vitima ne’ebé hato’o keixa ba nia kazu esperénsia violénsia bebeik.

Impaktu husi Violénsia

Vitima konflitu iha tinan 1975- 1999 nafatin vurneravel iha social, laos hotu-hotu bele resolve impaktu negative husi violasaun ba direitus umanus ne’ebé sira infrenta. Metin iha siklu kiak ne’ebé impaktu husi saude ne’ebé la diak, edukasaun ne’ebé aat, no/ka lakon membru familia ne’ebé produtivu, barak vitima tama iha idosus no sofre moras krónika.

Maibe sira nia sofrementu ne’e la menus depois Timor-Leste ukun an. Vitima barak esplika sira sente marginliza husi sira nia familia rasik no komunidade iha sira nia leet. Vitima balun ne’ebé intervista iha oan husi aman ne’ebé ketak-ketak. Sira moris iha situasaun kiak ne’ebe todan, no barak la susesu atu asesu ba programa suporta husi governo tanba sira la hetan informasaun no asesu ne’ebé sufisiente.

Ba vitima barak moe sei domina iha sira nia moris agora, aleinde sira hetan insultu feto nona no sira labele kaben. Ida ne’e hanesan obstaklu atu konta sira nia istoria ba familia no oan sira. Impaktu ne’ebé sente to’o agora maka: trauma no moras ne’ebé esperénsia tanba impaktu husi violasaun ne’ebé la hetan tratamentu ka atensaun diak; vitima nafatin metin iha moris kiak, lakon sira nia rekursu moris no uma ne’ebé sufisiente. Laiha suporta ekonomia ka suporta social ne’ebé ajuda vitima atu bele hadia sira nia moris filafali. Depois livre husi violasaun ne’ebé sira esperensia, vitima feto dala barak marginaliza husi sosiedade tanba sira prejuízu ba feto vitima violénsia.

Violénsia akontese

tan

Husu Deskulpa

Lua de Mel

Tempu Hakmatek

Tensaun Mosu

1

Haforsa Sobrevivente: Hari’i Demokrasia Feto Timor-Leste

Feto vitima barak ne’ebé metin tiha iha siklu violénsia ho ninia parseiru ka laen. Ida ne’e hetan influensia husi aspeitu barak porexemplu: kultura ne’ebé feto tenke hakruk ba laen, religiao maioria ne’ebé la fo lisensa atu divorsiu, ekonomia ne’ebé maioria feto vitima dependensia iha ekonomia, kultura ba feto ida ne’ebé selu ona ninia belis maka nia labele fila ba ninia familia, justisa husi parte justisa feto vitima ne’ebé barani ona hato’o keixa ba violénsia ne’ebé nia esperiésia la hetan justisa ne’ebé justu ba nia an no seluk-seluk tan. Siklu violénsia rasik bele ilustradu hanesan tuir mai:

Ilustradu iha leten ne’e ho klaru esplika saida maka feto vitima esperénsia, barak liu vitima ne’ebé hato’o keixa ba nia kazu esperénsia violénsia bebeik.

Impaktu husi Violénsia

Vitima konflitu iha tinan 1975- 1999 nafatin vurneravel iha social, laos hotu-hotu bele resolve impaktu negative husi violasaun ba direitus umanus ne’ebé sira infrenta. Metin iha siklu kiak ne’ebé impaktu husi saude ne’ebé la diak, edukasaun ne’ebé aat, no/ka lakon membru familia ne’ebé produtivu, barak vitima tama iha idosus no sofre moras krónika.

Maibe sira nia sofrementu ne’e la menus depois Timor-Leste ukun an. Vitima barak esplika sira sente marginliza husi sira nia familia rasik no komunidade iha sira nia leet. Vitima balun ne’ebé intervista iha oan husi aman ne’ebé ketak-ketak. Sira moris iha situasaun kiak ne’ebe todan, no barak la susesu atu asesu ba programa suporta husi governo tanba sira la hetan informasaun no asesu ne’ebé sufisiente.

Ba vitima barak moe sei domina iha sira nia moris agora, aleinde sira hetan insultu feto nona no sira labele kaben. Ida ne’e hanesan obstaklu atu konta sira nia istoria ba familia no oan sira. Impaktu ne’ebé sente to’o agora maka: trauma no moras ne’ebé esperénsia tanba impaktu husi violasaun ne’ebé la hetan tratamentu ka atensaun diak; vitima nafatin metin iha moris kiak, lakon sira nia rekursu moris no uma ne’ebé sufisiente. Laiha suporta ekonomia ka suporta social ne’ebé ajuda vitima atu bele hadia sira nia moris filafali. Depois livre husi violasaun ne’ebé sira esperensia, vitima feto dala barak marginaliza husi sosiedade tanba sira prejuízu ba feto vitima violénsia.

Violénsia akontese

tan

Husu Deskulpa

Lua de Mel

Tempu Hakmatek

Tensaun Mosu

1

Haforsa Sobrevivente: Hari’i Demokrasia Feto Timor-Leste

Feto vitima barak ne’ebé metin tiha iha siklu violénsia ho ninia parseiru ka laen. Ida ne’e hetan influensia husi aspeitu barak porexemplu: kultura ne’ebé feto tenke hakruk ba laen, religiao maioria ne’ebé la fo lisensa atu divorsiu, ekonomia ne’ebé maioria feto vitima dependensia iha ekonomia, kultura ba feto ida ne’ebé selu ona ninia belis maka nia labele fila ba ninia familia, justisa husi parte justisa feto vitima ne’ebé barani ona hato’o keixa ba violénsia ne’ebé nia esperiésia la hetan justisa ne’ebé justu ba nia an no seluk-seluk tan. Siklu violénsia rasik bele ilustradu hanesan tuir mai:

Ilustradu iha leten ne’e ho klaru esplika saida maka feto vitima esperénsia, barak liu vitima ne’ebé hato’o keixa ba nia kazu esperénsia violénsia bebeik.

Impaktu husi Violénsia

Vitima konflitu iha tinan 1975- 1999 nafatin vurneravel iha social, laos hotu-hotu bele resolve impaktu negative husi violasaun ba direitus umanus ne’ebé sira infrenta. Metin iha siklu kiak ne’ebé impaktu husi saude ne’ebé la diak, edukasaun ne’ebé aat, no/ka lakon membru familia ne’ebé produtivu, barak vitima tama iha idosus no sofre moras krónika.

Maibe sira nia sofrementu ne’e la menus depois Timor-Leste ukun an. Vitima barak esplika sira sente marginliza husi sira nia familia rasik no komunidade iha sira nia leet. Vitima balun ne’ebé intervista iha oan husi aman ne’ebé ketak-ketak. Sira moris iha situasaun kiak ne’ebe todan, no barak la susesu atu asesu ba programa suporta husi governo tanba sira la hetan informasaun no asesu ne’ebé sufisiente.

Ba vitima barak moe sei domina iha sira nia moris agora, aleinde sira hetan insultu feto nona no sira labele kaben. Ida ne’e hanesan obstaklu atu konta sira nia istoria ba familia no oan sira. Impaktu ne’ebé sente to’o agora maka: trauma no moras ne’ebé esperénsia tanba impaktu husi violasaun ne’ebé la hetan tratamentu ka atensaun diak; vitima nafatin metin iha moris kiak, lakon sira nia rekursu moris no uma ne’ebé sufisiente. Laiha suporta ekonomia ka suporta social ne’ebé ajuda vitima atu bele hadia sira nia moris filafali. Depois livre husi violasaun ne’ebé sira esperensia, vitima feto dala barak marginaliza husi sosiedade tanba sira prejuízu ba feto vitima violénsia.

Violénsia akontese

tan

Husu Deskulpa

Lua de Mel

Tempu Hakmatek

Tensaun Mosu

1

Haforsa Sobrevivente: Hari’i Demokrasia Feto Timor-Leste

Feto vitima barak ne’ebé metin tiha iha siklu violénsia ho ninia parseiru ka laen. Ida ne’e hetan influensia husi aspeitu barak porexemplu: kultura ne’ebé feto tenke hakruk ba laen, religiao maioria ne’ebé la fo lisensa atu divorsiu, ekonomia ne’ebé maioria feto vitima dependensia iha ekonomia, kultura ba feto ida ne’ebé selu ona ninia belis maka nia labele fila ba ninia familia, justisa husi parte justisa feto vitima ne’ebé barani ona hato’o keixa ba violénsia ne’ebé nia esperiésia la hetan justisa ne’ebé justu ba nia an no seluk-seluk tan. Siklu violénsia rasik bele ilustradu hanesan tuir mai:

Ilustradu iha leten ne’e ho klaru esplika saida maka feto vitima esperénsia, barak liu vitima ne’ebé hato’o keixa ba nia kazu esperénsia violénsia bebeik.

Impaktu husi Violénsia

Vitima konflitu iha tinan 1975- 1999 nafatin vurneravel iha social, laos hotu-hotu bele resolve impaktu negative husi violasaun ba direitus umanus ne’ebé sira infrenta. Metin iha siklu kiak ne’ebé impaktu husi saude ne’ebé la diak, edukasaun ne’ebé aat, no/ka lakon membru familia ne’ebé produtivu, barak vitima tama iha idosus no sofre moras krónika.

Maibe sira nia sofrementu ne’e la menus depois Timor-Leste ukun an. Vitima barak esplika sira sente marginliza husi sira nia familia rasik no komunidade iha sira nia leet. Vitima balun ne’ebé intervista iha oan husi aman ne’ebé ketak-ketak. Sira moris iha situasaun kiak ne’ebe todan, no barak la susesu atu asesu ba programa suporta husi governo tanba sira la hetan informasaun no asesu ne’ebé sufisiente.

Ba vitima barak moe sei domina iha sira nia moris agora, aleinde sira hetan insultu feto nona no sira labele kaben. Ida ne’e hanesan obstaklu atu konta sira nia istoria ba familia no oan sira. Impaktu ne’ebé sente to’o agora maka: trauma no moras ne’ebé esperénsia tanba impaktu husi violasaun ne’ebé la hetan tratamentu ka atensaun diak; vitima nafatin metin iha moris kiak, lakon sira nia rekursu moris no uma ne’ebé sufisiente. Laiha suporta ekonomia ka suporta social ne’ebé ajuda vitima atu bele hadia sira nia moris filafali. Depois livre husi violasaun ne’ebé sira esperensia, vitima feto dala barak marginaliza husi sosiedade tanba sira prejuízu ba feto vitima violénsia.

Violénsia akontese

tan

Husu Deskulpa

Lua de Mel

Tempu Hakmatek

Tensaun Mosu

Tensaun Mosu

Violénsiaakontese

tan

Lua de MelTempu

Hakmatek

Husu Deskulpa

Page 8: Módulu Treinamentu Kura Trauma

vi

Maibe sira nia sofrementu ne’e la menus depois Timor-Leste ukun an. Vitima barak esplika sira sente marginliza husi sira nia familia rasik no komunidade iha sira nia leet. Vitima balun ne’ebé intervista iha oan husi aman ne’ebé ketak-ketak. Sira moris iha situasaun kiak ne’ebe todan, no barak la susesu atu asesu ba programa suporta husi governo tanba sira la hetan informasaun no asesu ne’ebé sufisiente.

Ba vitima barak moe sei domina iha sira nia moris agora, aleinde sira hetan insultu feto nona no sira labele kaben. Ida ne’e hanesan obstaklu atu konta sira nia istoria ba familia no oan sira. Impaktu ne’ebé sente to’o agora maka: trauma no moras ne’ebé esperénsia tanba impaktu husi violasaun ne’ebé la hetan tratamentu ka atensaun diak; vitima nafatin metin iha moris kiak, lakon sira nia rekursu moris no uma ne’ebé sufisiente. Laiha suporta ekonomia ka suporta social ne’ebé ajuda vitima atu bele hadia sira nia moris filafali. Depois livre husi violasaun ne’ebé sira esperensia, vitima feto dala barak marginaliza husi sosiedade tanba sira prejuízu ba feto vitima violénsia.

Feto iha tempu ukun an ne’e mós la livre husi siklu violénsia. Violénsia baseia ba jeneru iha Timor-Leste aas tebes. Violénsia ba feto no labarik iha uma laran lori impaktu negativu hanesan kanek fisiku, mental no psikolojiku ba vitima. Vitima balun hetan kanek todan, ruin tohar, disabilidade no balun trauma to’o bulak.

Kazu violénsia fisiku no psikolojiku barak halo vitima trauma. Depois vitima fahe malu ho nia laen sira la hetan asesu ba riku soin ne’ebé sira iha ida ne’etanba dependensia ba laen ka ba familia. Ida ne’e mós hanesan abut husi dominasaun mane tanba mane maka iha asesu no kontrola ba rekursu ne’ebé iha.

Esperénsia hatudu katak vitima nafatin sae vitima husi prosesu legal tanba kazu barak ne’ebé prosesu la tuir ho lei ne’ebé regula iha Timor-Leste. Vitima mós esperénsia obstaklu ne’ebé dala barak taka dalan ba sira atu hetan justisa ne’ebé justu. Resultadu husi tribunal kazu violénsia domestika barak maka hetan deit suspensaun, problema ida ne’e halo vitima sente justisa ne’ebé sira hakarak la hetan. Autór nafatin moris livre no sira sente katak sira hanesan autór ba violénsia maibe la hetan kastigu no sira nafatin atu halo violénsia ne’ebé hanesan. Ida ne’e hatudu sistema no mekanismu monitorizasaun ne’ebé fraku no fo fatin ba autór atu bele halo violénsia ne’ebé hanesan.

Realidade hatudu katak autór judisiariu sei hare katak violénsia domestika hanesan problema privadu, laos krime publiku, ida ne’e hatudu katak koñesementu ne’ebé minimu tebes kona-ba violénsia baseia ba jeneru no diretus umanus. Impaktu husi siklu violénsia susar atu hakotu, tanba tribunal mós la fo garantia ba vitima atu hetan justisa ne’ebé justu ba sira.

Page 9: Módulu Treinamentu Kura Trauma

vii

Feto ne’ebé sai vitima husi nia la’en ka familia esperénsia trauma no emosional ne’ebé maka’as. Vitima nia espresaun hatudu hirus, odio, moras, lakon esperansa, fo sala nia an, laiha vontade han no toba la diak. Susar ba vitima atu foti dezisaun no asaun atu hadia sira nia situasaun moris.

Feto vitima barak maka durante prosesu justisa ka keixa sira nia kazu ba autór judisiariu, exiladu husi familia tanba konsidera sira loke familia nia moe/aib. Feto vitima barak ne’ebé labele fila ba nia la’en nia familia ka sira nia familia rasik tanba konsidera sala no la respeitu familia. Ho nune’e feto vitima nia todan aumenta tanba laiha fatin atu hela, laiha servisu no negosiu atu bele sutenta nia a’an no nia oan sira. Siklu violénsia ne’e rasik susar atu hakotu tanba dependensia ne’ebé aas tebes husi mane/la’en ba sira nia familia bo’ot. Iha parte seluk Lei rasik la totalmente proteje direitu feto vitima.

Hakbi’it Feto Vitima: Mapa ba Mudansa Kada ema lakohi nafatin sai vitima. Sai vitima maka hanesan individu ka koletivu ne’ebé sofre inklui inklui trauma fiziku ka psikologiku, prejuízo emosional ka ekonomiko ka estragus ba sira nia direitu fundamental, liu husi asaun ka omisaun komete husi individu, grupu ka husi autoridade estadu. Vitima ka sobrevivente inklui mós familia rasik ka ema ne’ebé dependente direta ba vitima ka sobrevivente ne’ebé sofre prejuízo.

Enkuantu sai sobrevivente hanesan provas katak ita bele liu ona situasaun ne’ebé difisil, bele simu realidade, iha espiritu, iha vontade, no sai husi situasaun ne’ebé difisil. Muda situasaun ba moris foun sai ema ne’ebé fiar an iha situasaun moris oin-oin, deside rasik saida maka nia hakarak. Bele sente katak nia iha valor no iha folin bo’ot ba ema seluk, bele hamnasa, kontente no iha enerjia foun atu hahu hala’o moris ne’ebé nakonu ho kontente.

Nune’e ha pontus tuir mai , sobrevivente bele fo inspirasaun ba ema seluk atu bele halo mudansa ka halo nia moris livre husi injustisa no violénsia. Iha korajen, forte iha situasaun oin-oin tanba liu ona situasaun difisil no hatene oinsa atu hakat liu situasaun difisil ne’e.

Prosesu mudansa husi vitima ba sobrevivente ne’e maka sai foku ba programa Sobrevivente hotu ne’ebé hala’o iha Timor-Leste. Maske rekoñese, prosesu mudansa ida ne’e la hanesan ba kada vitima. Balun ninia prosesu lalais tanba nia an rasik prontu no presiza duni. Maibe feto barak ne’ebé tenke ho kuidadu no neneik halo mudansa ho hanoin katak menus suporta husi familia por ezemplu inan ka familia la ajuda ka liuliu nia maka tenke ajuda suporta familia bo’ot. Fator esternal husi vitima rasik mós fo influénsia por ezemplu fator ekonomia ne’ebé minimu, ladun iha asesu inklui asesu ba dezenvolve an no mós asesu atu hetan oportunidade ne’ebé iha.

Page 10: Módulu Treinamentu Kura Trauma

Sei ita pinta iha mapa mudansa maka prosesu transformasaun ne’ebé diak ba vitima atu liu maka tuir mai ne’e:

Iha Konseitu ida ne’e, bazeia ba esperensia feto vitima no situasaun ne’ebé sira hasoru hanesan kiak, marjinalizasaun, todan hanesan feto vitima, Lei ne’ebé la justu, nsst. Iha etapa primeiru ne’ebé dehan ‘Sai Sobrevivente’. Etapa ida ne’e ninia natureza ba-mai, depende ba esforsu tomak no prosesu ne’ebé hala’o. Ho nune’e prosesu etapa ne’e bele lori tempu naruk uituan atu tau aliserse mudansa ne’ebé forte iha vitima nia-an. Buat balun ne’ebé importante atu haforsa programa ne’e maka komprensaun no abilidade moris, nudar estratejia ba mudansa hanesan 1) kompriende sai ‘vitima’, 2) kompriende poder hanesan instrumentu atu hanehan ema seluk, 3) kompriende no bele identifika buat ruma ne’ebé halo vitima bele sai forte liu tan, 4) kompriende no identifika buat ne’ebé sei sente traumatiku. Iha etapa ida ne’e, vitima atu simu nia-an ba saida maka akontese sei ambivalente, dalaruma nia bele kritiku enkuantu iha parte seluk potensia atu fo sala nia-an mosu no harahun auto konfiansa ne’ebé konstroe ona.

Iha etapa ida ne’e, bele introdus esforsu ka abilidade moris ba vitima atu bele hasa’e kapasidade ba hahalok ne’ebé adaptivu no positivu ne’ebé bele ajuda nia atu ultrapassa nesesidade no dezafiu loron ba loron ho efetivu. Abilidade ne’e por ezemplu:

viii

POBREZA, MARJINALIZASAUN, RESPONSABILIDADE DUPLU, LEI INJUSTISA, TRAUMA, STIGMA, DISKRIMINASAUN, MESAK

Kompriende sai ‘Vitima’

Kompriende “poder” hanesan instrumentu atu hanehan ema seluk

Kompriende sai sobrevivente ka ema ne’ebé bele Sobrevive

Kompriende ‘poder’ hanesan instrumentu atu halo mudansa.

Kompriende katak iha buat ruma ne’ebe bele haforsa ita.

Kompriende katak iha buat ruma ne’ebe ita sei sente traumatiku

Kompriende mudansa & papel halo mudansa

Kompriende ‘amizade’ ba buat ne’ebe traumatiku

SOBREVIVENTE AUTOR BA MUDANSAVITIMA

Page 11: Módulu Treinamentu Kura Trauma

ix

Abilidade atu resolve problema no foti dezisaun. Abilidade atu koleta informasaun, abilidade halo evaluasaun ba impaktu iha futuru husi dezisaun ne’ebé halo iha ohin loron ba nia an no ba ema seluk, abilidade atu hetan solusaun alternativu ba problema, abilidade atu halo analiza ba influensia husi valor no atitude nia-an no ema seluk kona-ba motivasaun.

Abilidade atu hanoin kritiku (critical thinking). Abilidade ne’e relasiona ho abilidade atu halo mapeamentu, halo identifikasaun, halo analiza ba esperensia violénsia sai hanesan rezultadu husi inbalansu relasaun husi feto no mane ne’ebé hamosu injustisa. Analiza injustisa jeneru ne’e ho esperansa katak bele hakbi’it vitima, nune’e neneik-neneik bele hari’i estrategia atu bele sobrevive no diak liu tan.

Abilidade atu hadia sentru kontrolo internal nian. Abilidade atu hari’i konfiansa, abilidade Konsiênsia ba an rasik, inklui konsiensia ba direitu, influensia no valor.

Etapa tuir mai maka etapa “sai Transformador/Autór ba Mudansa”. Iha etapa ida ne’e, vitima sai ona sobrevivente no forte iha parte psikolojia no prontu atu halo mudansa. Sobrevivente ne’e bele ona hare buat ne’ebé traumatiku hanesan parte positivu husi nia moris no laiha hakarak atu ‘kontra’ ezistensia buat ne’ebé traumatiku. Prosesu simu nia-an ba saida maka akontese sai as liu no bele ona analiza klean ba buat ne’ebé akontese ba nia-an. Etapa ida ne’e sobrevivente bele fo ona konesementu no abilidade ne’ebé ‘avansadu’ liu tan, tanba ninia abilidade ba analiza sai forte liu tan no bele haree situasaun ho diak/moos. Buat ne’ebé iha relasaun ho ; 1) kompriende esforsu atu sai sobrevivente no ninia esperensia ba impunidade; 2) bele kompriende ‘poder’ hanesan instrumentu atu halo mudansa; 3) kompriende mudansa no papel ne’ebé persiza atu halo mudança, no 4) bele komprinde ba buat ne’ebé traumatiku hanesan parte husi moris no sai belun ba nia.

Iha etapa ida ne’e mós, sobrevivente bele sai autór ba mudansa ne’ebé hakbi’it sira atu involve iha relasaun ho vitima seluk husi munisipiu seluk, nasaun seluk atu bele ajuda haforsa komitmentu sira atu luta no ajuda feto vitima seluk no la haree ba fronteira territoriál. Karateristiku balun ne’ebé mosu no haforsa iha etapa ida ne’e por exemplu:

• Vitima forte, iha motivasaun no livre husi siklu violénsia baseia ba jeneru.

• Vitima partisipa ativu iha hakbi’it an no foti dezisaun.• Iha atividade ne’ebé sira bele maneija no dezenvolve.• Nivel rendementu ne’ebé sira hetan.• Vitima halo lobi no advokasia ba sira nia nesesidade iha nivel munisipiu

no nivel nasional.• Sai pontu focal iha sira nia munisipiu atu refere kazu, fo akompañamentu,

servisu no akonselamentu ba vitima seluk

Page 12: Módulu Treinamentu Kura Trauma

x

OINSA ATU UJA MÓDULU IDA NE’E

Módulu treinamentu ida ne’e dezeña baseia ba esperensia husi treinamentu

kura trauma ne’ebé hala’o husi Hivos, Fokupers no ACbit iha Projetu

Sobrevivente iha Munisipiu 3 maka Dili, Ermera no Viqueque. Módulu ida

ne’e uja ba grupu ki’ik maisumenus ema nain 10 – 15. Aleinde ba vitima/

sobrevivente, Módulu da ne’e mos bele uja mos ba organizasaun ne’ebé fo

akompañamentu ba vitima/sobrevivente. Iha Módulu ne’e bele kombina ka

hili tuir nesesidade fasilitador/a.

Módulu ne’e apresenta sesaun oin-oin, dezeña hanesan parte husi asaun

partisipativu iha prosesu kura trauma/laran kanek, ne’ebé bele hala’o durante

loron 3-5 depende ba ninia rekursu, tempu no kondisaun lokal sira seluk.

Kada Módulu iha komponente oin-oin, inklui deskrisaun klaru kona-

ba objetivu, material, no etapa sira ne’ebé uja iha atividade ida-idak. Ho

esperensia no métodu ne’ebé dezenvolve iha Indonesia no Timor-Leste,

ami koko atu mantein ninia atividade nafatin simples no fasil.

Módulu ida ne’e kompostu husi Módulu 8 no sesaun 13, mak hanesan Módulu

A Orientasaun ba Aprendizajen ne’ebe inklui koñese-malu, regulamentu

hamutuk, identifika esperansa no prekupasaun no esplikasaun kona-ba

lala’ok treinamentu. Módulu B maka Módulu Mapamentu Esperensia ne’ebé

atu ke’e esperensia problema ne’ebé hasoru iha tempu fo konseling. Iha

Módulu C Feminismu no Konseling ho Perspetiva Feminismu esplika kona-

ba esénsia husi feminismu no kona-ba konseling feminismu.

Iha Módulu D Abilidade konseling ne’ebé inklui oinsa atu rona ho ativu

no oinsa halo analiza kona-ba istoria kliente baseia ho prinsipiu konseling

feminismu no oinsa atu hari’i motivasaun. Kontinua ho Módulu E. Rekoñese

Trauma/ Laran Kanek, komesa husi metodu mota moris, diskuti kona-ba

koñese truma no laran kanek ne’ebé foku ba identifikasaun trauma no ninia

simtoma liu husi metodu dragaun no koñese ninia impaktu ba isin lolon uja

metodu mapa isin. Iha Módulu F oinsa Resolve Trauma ho metodu Aifunan

no Fatuk, metodu kartaun postal no taka ho metodu kaixa memoria.

Page 13: Módulu Treinamentu Kura Trauma

xi

Iha Módulu G Haforsa Konselor ne’e dudu reflesaun ba prosesu tomak. Iha

sesaun ne’e maka prosesu oinsa konselor presiza tratamentu klamar ne’ebé

diak liu. Iha sesaun ikus liu maka Módulu H mak Planu ba Oin ne’ebé maka

planu ka saida deit maka partisipante tenke halo depois tuir kura trauma

ne’e.

Módulu hot-hotu kompletu ona maka bele uja ketak-ketak ka kombina ho

Módulu sira seluk ne’ebé iha ona iha laran. Saida deit ninia orden ne’ebé

ita bo’ot hili, ninia introdusaun diak liu komesa ho esplikasaun konaba husi

Módulu ida-idak kona-ba ninia objetivu no relasaun husi Módulu sira seluk

atu bele iha ninia ligasaun durante prosesu. Ida ne’ebe importante mos maka

kada ninian etapa ba treinamentu diak liu atu iha jogus/sesaun duni dukur.

Módulu ida ne’e mos prepara sesaun ne’ebé ajuda se karik iha partisipante

ne’ebé hetan obstaklu ba lee no hakerek, metodu pinta no mos metodu fatuk

no aifunan bele sae ponte ba obstaklu ida ne’e. Iha Módulu mos kompleta

ho manual atu lee ne’ebe bele ajuda fasilitador sira iha fasilita prosesu.

Kuandu iha treinamentu iha partisipante ne’ebé hetan emosaun maka’as ka

hakilar maka fasilitador ida tenke akompaña partisipante ne’e atu hakalma an

iha liur, atu nune’e sesaun bele kontinua. Maibe se karik situasaun la permiti

sesaun bele hapara temporária.

Iha parte barak husi Módulu ne’e kompostu mata dalan pratiku no suporta

material ba fasilitador ne’ebé mai husi esperensia ekipa ACbit, Fokupers,Hivos

no parseiru ne’ebe uja instrumentu ida ne’e

Page 14: Módulu Treinamentu Kura Trauma

xii

Lala’ok Módulu Treinamentu Kura Trauma

Tempu Módulu Materia Objetivu Minutu 10 Módulu A

Oritentasaun Aprendizajen

Introdusaun

Minutu 60 Sesaun 1: Kontratu Aprendizajen

Partisipante komprinde kona-ba material ne’ebé atu fo

Minutu 60 Módulu BMapeamentu Esperensia halo kura Trauma

Sesaun 2: Mapeamentu Problema iha Konseling

Identifikasaun informasaun kona-ba problema iha konseling baseia ba esperensia konselor

Minutu 120

Módulu CFeminismu no Konseling ho prespetiva Feminismu

Sesaun 3: Introdusaun Feminismu (Komprensaun, Historia, Prinsipiu)

Participante komprende kona-ba esénsia feminismu

Minutu 120

Sesaun 4: Konseling Feminismu

Partisipante komprende kona-ba konseling ho prespetiva feminismu

Minutu 120

Módulu DAbilidade Konseling

Sesaun 5: Rona ho ativu

Partisipante bele implementa abilidade atu rona ho ativu

Minturu 120

Sesaun 6: Abilidade atu halo analiza ba kliente ninia istoria

Partisipante bele halo analiza istoria kliente baseia ba prinsipiu konseling ho prespetiva feminismu.

Minutu 60 Sesaun 7: Hari’i Motivasaun ba kliente

Partisipante komprense oinsa atu hari’i motivasaun ba kliente atu nune’e bele sai husi problema no sai outónomu

Page 15: Módulu Treinamentu Kura Trauma

xiii

Minutu 120

Módulu ERekoñese Trauma/ Laran Kanek

Sesaun 8: Hetan Koñese Trauma nia Abut

Refleta istoria kada individu husi ki’ik to’o agora.

Minutu 120

Sesaun 9: Koñese Trauma no Laran Kanek.

Partisipante koñese simptomas trauma liuliu depois violensia ne’e akontese ne’ebe bele enkomoda moris loroloron.

Minutu 90 Sesaun 10: Koñese impaktu husi Trauma ba isin lolon

Identifika sinál-sinál iha isin lolon tanba impaktu husi trauma fisiku no metal.

Minutu 120

Módulu F Métodu atu Resolve Trauma/ Laran Kanek

Sesaun 11a: Métodu Fatuk no Aifunan

Identifika kondisaun 4 vitima kona-ba: 1)Justisa; 2) Direitu ba Lialoos 3) Reparasaun; 4) Moris Livre husi Violénsia

Minutu 60 Sesaun 11b: Métodu Kartaun Postal

Bele hato’o sentimentu sobrevivente ba ema ne’ebé fo influénsia iha tempu durante kada tinan 10 to’o kada sobrevivente nia tinan agora.

Minutu 120

Sesaun 11c: Métodu Kaixa Memoria

Haforsa sobrevivente atu identifika sasan ne’ebé iha memoria ba sira

Minutu 60 Módulu GHaforsa ba Konselor

Sesaun 12: Kuidadu-an ba Konselor

Partisipante bele kompriende katak konselor persiza hetan tratamentu klamar ne’ebé diak liu.

Minutu 30 Módulu HPlanu ba Oin

Sesaun 13:Planu Asaun

Partisipante iha planu ba oin ba nia an rasik no mós ba organizasaun ka grupu.

Page 16: Módulu Treinamentu Kura Trauma
Page 17: Módulu Treinamentu Kura Trauma

MÓDULU AOrientasaun Aprendizajen

Page 18: Módulu Treinamentu Kura Trauma
Page 19: Módulu Treinamentu Kura Trauma

1Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Sesaun 1

KONTRATU APRENDIZAJEN

Objetivu

Iha sesaun ida ne’e partisipante sei:

a. Koñese malu

b. Iha regulamentu hamutuk

c. Fahe esperansa no prekupasaun ba malu

d. Hatene kona-ba lala’ok treinamentu.

Tempu: Minutu 60

Ámbitu ba Diskusaun

Regulamentu durante aprendizajem

Iha konkordansia entre partisipantes kona-ba regulamentu ruma atu bele regula partisipante sira durante prosesu aprende hamutuk nia laran no konkorda atu tane a’as segredu ema ida-idak nian.

Fahe esperansa no prekupasaun ba malu atu bele motiva nomos kuidadu ho fatores ne’ebe bele halo ema prekupa.

Lala’ok aprendizajen ne’e atu partisipante bele hatene saida mak sira sei aprende durante prosesu aprendizajen ne’e nia laran

Page 20: Módulu Treinamentu Kura Trauma

2 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Prosesu no EtapaMétodu ne’ebe sei uza ba sesaun ne’e mak jogos, brainstorming nomos diskusaun iha forum liu hosi etapa hanesan tuir mai:

a. Fasilitadora sei husu ba partisipantes atu hamrik hale’u halo roda no esplika kona-ba jogus atividade ne’e. (Minutu 5)

b. Fasilitadora sei kaer uluk bola koiru hodi introduz nia naran, organizasaun no pozisaun. Tuir mai pasa bola ba partisipante seluk no halo tuir saida maka fasilitator halo uluk ona to’o partisipante hotu hetan oprtunidade atu introduz sira nia an. (Minutu 20)

c. Fasilitadora sei husu partisipante sira atu bele halo hamutuk regulamentu ba prosesu aprende hamutuk nian. (Minutu 10)

d. Fasilitadora sei fahe metaplan ho kór oin rua (azul & kór de roza). Iha metaplan kór azul partisipante sira sei hakerek kona-ba sira nia esperansa ba prosesu aprende hamutuk. Iha metaplan kór de roza partisipante sira sei hakerek kona-ba sira nia prekupasaun.(Minutu 10)

e. Fasilitadora sei husu partisipante sira atu lori metaplan ne’ebe sira hakerek ona hodi ba taka iha kuadru ka flipchart ne’ebe prepara ona. (Minutu 5)

f. Fasilitadora sei husu partisipante sira tur iha fatin no fasilitadora sei aprezenta lala’ok aprendizajen nian ba partisipante sira. (Minutu 5)

g. Fasilitadora sei loke sesaun husu no hatan karik partisipante iha buat ruma ne’ebé ladun klaru ba sira. (Minutu 5)

Material1. Power Point kona ba lala’ok2. Flipchart3. Metaplan4. Spidol5. Fitakola

Page 21: Módulu Treinamentu Kura Trauma

MÓDULU BMapeamentu Esperensia Traumatiku

Page 22: Módulu Treinamentu Kura Trauma
Page 23: Módulu Treinamentu Kura Trauma

3Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Sesaun 2

MAPEAMENTU PROBLEMA KONSELING

Objetivu:

Iha sesaun ikus partisipante sei:

a. Identifika problema ne’ebé hasoru bebeik bazeia ba sira nia esperiensia

b. Kumpriende oinsá mak atu hetan solusaun ba problema ne’ebé sira hasoru

c. Fahe esperiensia entre konselor senior no junior

Tempu: Minutu 60

Ámbitu ba diskusaun

Problema ne’ebé konselor sira sempre enfrenta. Solusaun ba problema bazeia ba konseitu feminismu,

direitus umanus, direitu feto no jéneru.

Page 24: Módulu Treinamentu Kura Trauma

4 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Prosesu no EtapaMétodu ne’ebé uza iha sesaun ne’e maka diskusaun grupu, plenaria, husu no hatan no sujestaun husi fasilitadora. Etapa maka tuir mai ne’e:

a. Halo introdusaun ba sesaun ne’e kona-ba tópiku, objetivu no ninia prosesu. Hafoin fahe partisipante ba grupu 2 ne’ebe kompostu husi grupu 1 ba ema hirak ne’ebé nunka halo konseling no grupu seluk ba ema ne’ebé halo ona konseling. (Minutu 5).

b. Ba grupu dahuluk: ida ne’ebé ema nunka halo konseling, fasilitadora sei husu ba sira atu diskute perguntas tuir mai: (Minutu 25)• Saida maka ita bo’ot hanoin kona-ba konseling?• Tuir ita bo’ot saida maka tenke halo iha konseling?Ba grupu segundu: ema ne’ebé halo ona konseling, fasilitadora sei husu ba sira atu diskute perguntas tuir mai:• Problema saida maka ita boot hasoru durante hala’o konseling?• Asaun saida maka ita bo’ot halo atu rezolve problema refere?

c. Fo tempu ba kada grupu atu halo aprezentasaun husi rezultadu diskusaun no fo tempu ba partisipante seluk atu fo klarifikasaun no resposta. (Minutu 25)

d. Taka ho rezumu husi fasilitadora. (Minutu 5)• Konseling iha problema tekniku no mos husi konselor rasik.

Por ezemplu fator ne’ebé hamosu problema maka ladun iha kapasidade atu halo analiza ba kazu no mos ba kliente ka bele mos husi konselor rasik.

• Importante liu maka analiza ba kazu atu hare ba ninia progresu no hatene etapa sira tuir mai ne’ebé persiza foti medidas.

Material: 1. Plano2. Metaplan3. Spidol boot 2.0 m/m4. Fita-kola 5. Goma6. Tezoura

Page 25: Módulu Treinamentu Kura Trauma

MÓDULU CFeminismu no Konseling ho

Prespetiva Feminismu

Page 26: Módulu Treinamentu Kura Trauma
Page 27: Módulu Treinamentu Kura Trauma

5Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Definisaun konseitu xave sira ne’ebé dalabarak liga ho feminismu. Konseitu xave balun ne’ebé sei diskute mak: jéneru, feminista, femininu, feminidade, maskulinu, maskulinidade

Definisaun feminismu

Relasaun entre jéneru ho feminismu

Feminismu hanesan ideolojia

Sesaun 3

DEFINISAUN FEMINISMU

Objetivu

Iha sesaun ikus partisipante sei:

a. Kumpriende konseitus xave ne’ebé dalabarak liga ho feminismu

b. Kumpriende definisaun feminismu

c. Kumpriende relasaun jéneru ho feminismu

d. Kumpriende teoria/doutrina iha feminismu

Tempu: Minutu 120

Ámbitu Diskusaun

Page 28: Módulu Treinamentu Kura Trauma

6 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Prosesu no ninia Lalaok Métodu ne’ebé sei uza iha sesaun ne’e mak brainstorming no sujestaun husi fasilitador, husu no hatan husi partisipantes, diskusaun grupu, plenaria no diskusaun liuhusi lalaok sira hanesan tuir mai :

a. Halo introdusaun kona-ba topiku, objetivu no prosesu iha sesaun definisaun feminismu (minutu 5)

b. Hahu ho métodu hato’o ideia liuhusi metaplan, hodi husu ba partisipante sira atu hakerek iha metaplan kona-ba saida mak sira sente no esperimenta bainhira rona ka ko’alia liafuan “feminismu”. (minutu 15)

c. Husu ba partisipante sira ida-ida atu lee sai sira nia hanoin no tuir mai taka iha kuadru ne’ebé prepara tiha ona. Esplika katak metaplan ne’ebé ho rezultadu hanesan ho partisipante seluk la presiza atu repete. (minutu 30)

d. Husu ba partisipante, ideia hirak ne’ebé mak presiza atu klarifika ka atu halo esplikasaun tan. Karik iha, mak husu ba partisipante ne’e atu halo esplikasaun badak. (minutu 10)

e. Klasifika metaplan hirak ne’e hodi husu partisipante sira nia opiniaun bainhira atu agrupa metaplan sira tuir ida-idak nia grupu. Iha posibilidade katak metaplan hirak ne’e sei tau tuir kategoria: ideolojia, doutrina, diresaun feto nia luta, impresaun negativu no buat hirak ne’ebé dalabarak liga ho feminismu hanesan femininu, maskulinu nsst. (minutu 10)

f. Liuhusi klasifikasaun ne’e, hahu esplika kona-ba konseitu sira ne’ebé dalabarak liga ho feminismu. Fo tempu ba partisipante atu husu no hatan kona-ba konseitu xave sira, tuir mai esplika definisaun husi perspetiva politika no sosiolojia. Fo sinais ne’ebé fasil atu kumpriende feminismu nia definisaun mak: (minutu 40) Ismu hatudu ideolojia Teoria ne’ebé rekoñese iha opresaun ba feto tanba razaun oin-oin

hanesan estrutura iha komunidade no kultura patriarkhal Iha esforsu atu liberta feto husi opresaun ne’e.

g. Taka sesaun ne’e hodi halo rezumu husi (minutu 10) Feminismu nu’udar ideolojia alternativa ida ne’ebé hatan ba

problema hirak ne’ebé liga ho asuntu relasaun de poder ne’ebé la iha balansu entre feto ho mane ne’ebé maioria iha sosiedade iha mundu ida ne’e.

Feminismu hanesan ideolojia ne’ebe rekoñese iha opresaun ba feto no halo asaun atu liberta feto husi opresaun ne’e.

Feminismu nu’udar ideolojia ne’ebé dinámiku, dezenvolve tuir komunide nia situasaun no nesesidade. Dinamismu ne’e hatudu iha teoria/doutrina feminismu ne’ebé diferente, maski teoria/doutrina ne’ebé koñesidu liu mak feminismu marsista, feminismu radikal, feminismu sosialista no liberal. Teoria/doutrina hirak ne’e sei hato’o iha sesaun sira tuir mai.

Page 29: Módulu Treinamentu Kura Trauma

7Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Material1. Apresentasaun kona-ba Feminismu2. Suratahan flip boot3. Metaplan4. Spidol permanente medida 2.0 m/m5. Fita-kola (double tip)6. Goma7. Tesoura8. Cutter

9. Agrafador

Nota ba Fasilitador a. Molok partisipante sira kumpriende diak kona-ba feminismu nia

signifikadu, labele hakat lai ba topiku seluk.b. Jéneru no feminismu la’os asuntu rua ne’ebé separadu, tanba

feminismu nu’udar ideolojia ne’ebé uza analize jéneru atu formula problema estratéjiku, problema nia abut no estratejia atu liberta feto husi opresaun.

c. Fo enfaze ba estigma iha komunidade ne’ebé sei forte kona-ba feminismu, estigma balun mak, Feminismu hanesan kontra mane sira, la kaben, lesbian no rebelde. Estigma ne’e mai husi konseitu jéneru ne’ebé sei forte iha ita nia sosiedade nia laran ne’ebé konsidera mane sira hanesan xefe da familia no feto hanesan dona de kaza.

d. Feminismu dalabarak ema rejeita tanba produtu husi rai liur/osidental, kona-ba asuntu ne’e, halo pergunta rua kona-ba: Tanba sa mak rekuza/rejeita tomak tiha deit osidental ho matan

at? Mesmu ke feminismu mai husi osidental, iha diferensa saida ho asuntu seluk, ezemplu konseitu demokrasia, siensia matematika, lingua ingles, nsst?

Loos katak feminismu husi Osidente? Oinsa ho komunidade nia konsiensia katak iha opresaun ba feto no esforsu hirak ne’ebé halo husi feto Timor-Leste sira? Fo hanoin hikas sesaun istoria privada husi feto sira, katak iha ita nia familia rasik mos iha feto ne’ebé konsiente kona-ba opresaun no halo asaun liberdade. Infelizmente, asaun hirak ne’e la hetan rekoñesimentu nu’udar konsiensia no la hetan apoiu husi sosiedade.

Page 30: Módulu Treinamentu Kura Trauma

8 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU FEMINISMU NO KONSELING FEMINISMU

Definisaun Feminismu

1. Definisaun Konseitu Xave ne’ebe dalabarak liga ho FeminismuIha esplikasaun/diskusaun kona-ba feminism labele haketak husi konseitu xave seluk ne’ebe dalabarak liga ho feminismu. Konseitu balun mak, jender, feminista, femininu, feminitas, maskulinu, maskulinidade ne’ebe sei esplika hanesan tuir mai:

a. JéneruLiafuan jéneru dalabarak signifika nu’udar “seksu sosial” ho lian ingles. Kamla Bashin, feminist ida husi Azia do Sul haktuir katak jéneru uza tuir sosiologia ka nu’udar kategoria konseptual ne’ebe fo signifikadu espesifiku. Jéneru liga ho definisaun social kultural feto ho mane, maneira sosiedade halo disferensa ba feto ho mane no fo papel social ba sira. Jeralmente, formula jéneru hanesan tuir mai: Jéneru hanesan konstrusaun Sosial Kontrusaun kona-ba diferansa karate, papel, no pozisaun ne’ebe

bazeia ba seksu La’os universal Bele muda bazeia ba tempu no kultura balun

b. Feminis FeministaEma ne’ebe iha konsiensia katak iha relasaun de poder ne’ebé la justu entre feto ho mane ne’ebé kauza opresaun ba feto. Konsiensia ne’e la’o hanesan ho esporsu atu liberta feto ne’ebé oprimida iha area publiku nomos domestika, ne’ebé mak hala’o individualmente no mos koletivu.

c. FemininuFemininu dalabarak sai referensia atu forma feto nia karakter atu nune’e feto mos bele prienxe kostume ka tuir sosiedade nia esperansa. Feto ne’ebe mak la femininu konsidera hanesan “feto ladiak” iha sosiedade. Karakter femininu, ezemplu, bainhira nia hato’o buat ruma sei ko’alia mamar, tuur ho respeitu, la’o neineik no hatais roupa ne’ebé elegante, nsst. Bainhira feto ida la ko’alia ho mamar, falta respeitu, no la elegante mak la tama iha kategoria hanesan “feto”.

d. FeministaFeminismu França no Amerika haktuir katak feminidade nu’udar parte husi ideolojia França ne’ebe hatuur feto hanesan “seluk” kontraria ho maskulinidade ne’ebé konsidera nu’udar norma ema nia atitude. Ezemplu, Susan Brownmiller haktuir katak feminidade hanesan maneira atu halo maskulinidade sai kompetente liu tan. Enkuantu feminista sira iha terseiru mundu interpreta feminista sai pozitivu liu. Ezemplu, Buchi Emecheta halo diskrisaun oinsa kriasaun ba an rasik husi feminidade permite feto nia karakter sai forte no independente (Magie Humm:2002).

Page 31: Módulu Treinamentu Kura Trauma

9Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

e. MaskulinuMaskulinu nu’udar atitude no simbolu ne’ebe hatudu mane mak uluk iha sosiedade. Simbolu hirak ne’e hatudu liuhusi attitude ne’ebe tegar, postura isin ne’ebe forte no makaas, liafuan ne’ebe forte, ekonomia estavel, cheiro/morin husi perfume ne’ebe makaas, nsst.

f. Maskulinidade Regulamentu hirarkia ba konseitu rua mak feminidade no maskulinidade, ne’ebe maskulinidade mak superior ba feminidade. Maskulinidade la konstroe tuir realidade loloos kona-ba diferensa entre feto ho mane maibe bazeia ba diferensa ne’ebe harii tiha ona entre “mane” ho “seluk”, katak mane mak ema no feto mak seluk. Maskulinidade tuir feminismu marsista iha papel boot atu hafahe knaar tuir seksu.

g. Feminismu Simplesmente feminismu bele define nu’udar teoria ne’ebe rekonhese katak iha opresaun ba feto no iha momentu ne’ebé hanesan mosu mos esforsu atu liberta feto.Tuir Kamla Bashim, feminismu la foti prinsipiu konseptual no ninia teoritiku husi formula teoria úniku. Tanba ne’e laiha definisaun abstratu ne’ebe espesifiku kona-ba feminismu ne’ebe bele aplika ba feto hotu iha tempu hotu. Mesmu nune’e, oras ne’e iha definisaun luan kona-ba feminismu ne’ebe aseita husi feto husi Bangladesh, India, Nepal, Pakistan no Sri Langka iha reuniaun de trabalho iha Asia do Sul: “ Konsiensia ida ba opresaun no esplorasaun hasoru feto iha sosiedade, iha servisu fatin no iha familia nia laran, nomos atitude siente husi feto no mane sira atu muda situasaun ne’e) Kamla Bashin: 1999)

h. Relasaun entre jéneru ho feminismuKonseitu jéneru klaru katak maioria ativista feto sira hatene ona, maibe laos nune’e ho feminismu. Iha balun ne’ebe seidauk konhese feminismu, iha mos balun ne’ebe hafahe entre jéneru ho feminismu ka iha balun ne’ebe lakohi ko’alia ba area feminismu maibe luta ba justisa jéneru.

Divizaun entre jéneru ho feminismu tanba iha vizaun ne’ebe konsidera katak jéneru no feminismu nu’udar konseitu ne’ebe ida-idak hamriik mesak no laiha relevansia entre buat rua ne’e.

Jeneru no feminismu en prinsipiu iha relasaun ne’ebe forte tanba jéneru nu’udar instrumentu husi feminismu. Tuir saida mak haktuir husi Sakia Weiringa, dezenvolvimentu konseitu jéneru nu’udar instrumentu analiza hanesan rezultadu boot ida husi estudu feto. Deskobre katak kategoria

LEITURA – MÓDULU FEMINISMU NO KONSELING FEMINISMU

Page 32: Módulu Treinamentu Kura Trauma

10 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

“feto” no “mane” laos fenomena biolojiku, maibe konstrusaun kultural nune’e bazikamente la estavel, iha konsekuensias teoritiku ne’ebe importante (1999:38). Liuhusi intrumentu jéneru deskobre katak iha relasaun de poder entre feto ho mane ne’ebe la justu no kauza opresaun kontra feto. Iha ne’e mak feminismu hamriik no servisu atu liberta feto.

i. Feminismu nu’udar ideolojiaIdeolojia ne’ebe simples iha karakter ho teoria ne’ebe la’o hanesan ho pratika ka hahalok konkretu husi teori ne’e. Tuir Gramsci Ideolojia boot liu duke hanesan sistema ida. Ideolojia laos fantasia individu, maibe nakfilak ho maneira komunidade nia moris koletivu. Ideolojia “mengatur” ema, no fo fatin ba ema atu book’an, hetan konsiensia ba sira nia pozisaun, sira nia luta, nsst. Ne’e nu’udar ideolojia ida entre konseisaun mundu no norma ba atitude (Roger Simon: 1999)

Bainhira liga ho signifikadu ideolojia tuir Gramsci iha leten, feminismu nu’udar ideolojia katak feminismu iha komponente teoria nune’e mos la’o hamutuk ho asaun konkretus hanesan progrma sira. Teorikamente, feminismu iha instrumentu analitiku jéneru mak analiza ne’ebe ninia rezultadu hatudu katak iha opresaun ba feto. Analiza ne’e implementa iha asaun ka programa hanesan esforsu atu liberta feto. Hanesan Magie Humm haktuir katak jeralmente feminismu hanesan ideolojia liberta feto tanba kesi metin iha ninia aproximasaun hotu mak fiar katak feto esperimenta injustisa tanba ninia seksu (2002)

LEITURA – MÓDULU FEMINISMU NO KONSELING FEMINISMU

Page 33: Módulu Treinamentu Kura Trauma

11Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Sesaun 4

KONSELING FEMINISMU

Objetivu

Iha sesaun ikus partisipante sei:

a. Kumpriende feminismu nu’udar konseitu baziku ba konseling

b. Kumpriende konseitus xave iha konseling feminista

Tempu: Minutu 120

Ámbitu Diskusaun

Relasaun entre feminismu ho konseling

Definisaun konseitu xave sira ne’ebé dalabarak liga ho konseling feminista kobre feto nia problema abut ne’ebé konstrutivu (mai husi sosial) no trauma/laran kanek ne’ebé feto esperimenta nu’udar kauza husi relasaun poder ne’ebé la iha balansu entre feto ho mane.

Konselor nia knaar no Kliente nia knaar iha Konseling Feminista

Page 34: Módulu Treinamentu Kura Trauma

12 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Prosesu no Lalaok Métodu ne’ebé sei uza iha sesaun ne’e mak brainstorming no sujestaun husi fasilitador, husu no hatan husi partisipantes, diskusaun grupu, no diskusaun iha klase no diskusaun liu husi lalaok sira hanesan tuir mai: 1. Halo introdusaun kona-ba topiku, objetivu no prosesu iha sesaun

konseling feminista.(minutu 5)2. Hahu ho diskusaun grupu hodi husu partisipante hakerek iha metaplan

kona-ba: (minutu 30)a. Saida deit mak sira kumpriende kona-ba konseling. b. Problema saida deit mak sira enfrenta iha konseling, ne’ebé iha relasaun

ho kliente nomos ho konselor nia an rasik. c. Solusaun ka dalan saida mak sei halo atu rezolve problema ne’e.

3. Husu ba kada grupu atu lee sai sira nia rezultadu. Husu ba grupu seluk atu husu ba grupu ne’ebé halo aprezentasaun, ideia ne’ebé mak presiza atu klarifika ka husu esplikasaun klean liutan. Fasilitador mos bele husu buat balun atu klarifika liutan husi grupu ida-idak. (minutu 5).

4. Kontinua ho topiku “Konseling Feminista” hodi esplika liuhusi power point kona-ba asuntu hirak ne’ebé relasiona ho konseling feminista liga ho saida mak diskute tiha ona iha grupu kona-ba konseling. Fo enfaze katak konseling feminista nu’udar konseling ne’ebé apropriadu ba feto vitima violensia ka opresaun ne’ebé kauza husi laiha balansu ba relasaun poder entre feto ho mane. Fo enfaze mos ba etapa halo konseling feminista liuliu importansia halo analize feminista hodi uza analize jender no analize poder atu asegura liutan partisipante sira kumpriende diferensa entre konseling feminista ho konseling bainbain. (minutu 15)

5. Loke sesaun husu no hatan atu partisipante kumpriende Konseling Feminista. (minute 60)

6. Remata sesaun hodi halo rezumu ba : (minutu 5)• Konseling Feminista nu’udar konseling ne’ebé dezenvolve husi

feminista sira atu hatan ba situasaun trauma ne’ebé feto sira esperimenta tanba patriarkhis.

• Konseling feminista hatuur sira nia konseitu ba analize jender no analize poder. Analize ne’e importante tebes atu asegura vitima/kliente nia situasaun traumatiku hodi hetan métodu konseling ne’ebé apropriadu.

• Konseling Feminista fokus ba klien/vitima nia forsa ho objetivu atu hakbiit vitima/kliente atu bele buka solusaun no dalan atu sai husi ninia problema ho konselor nia tulun, hadame no deskulpa ba an rasik no la fo kulpa ba an rasik. Konselor nia knaar mak atu tulun kliente/vitima atu hetan alternativas ba solusaun tanba fiar katak kliente/vitima bele deside buat ne’ebé diak liu ba nia an rasik tuir kontestu ninia situasaun.

Page 35: Módulu Treinamentu Kura Trauma

13Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Material 1. Power Point kona-ba konseling feminista2. Kertas plano3. Metaplan4. Spidol permanente ho medida 2.0 m/m5. Fita-Kola (double tip)6. Goma7. Tezoura8. Cutter

9. Agrafador

Nota ba Fasilitador a. Importante ba fasilitator atu fo enfaze katak konseling feminista

diferente ho konseling bain-bain. b. Fo enfaze katak konselor laiha knaar atu foti desizaun ba kliente maibe

kliente mak sei deside rasik. Konselor nia knaar mak atu fo sujestaun, ideia kona-ba risku ba ninia desizaun sira. Konsidera katak objetivu husi konseling mak atu hakbiit kliente/vitima mak konselor tenke kumpriende katak prosesu atu hakbiit kliente/vitima hanesan prosesu ida ne’ebé la fasil, no presiza pasiensia husi parte rua nomos apoiu husi parte hotu. Tanba ne’e importante ba kliente/vitima atu hetan suporta husi ambiente ne’ebé besik.

Page 36: Módulu Treinamentu Kura Trauma

14 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU FEMINISMU NO KONSELING FEMINISMU

Konseling Feminismu

1. Feminismu hanesan konseitu baziku husi konseling feminista Konsidera katak relasaun ne’ebé la iha balansu entre feto ho mane nu’udar sentru husi konseitu feminismu nune’e konseling ne’ebé dezenvolve husi feminista sira ho objetivu atu konsiensializa feto katak trauma ne’ebé feto sira esperimenta dalabarak kauza husi relasaun de poder ne’ebé la justu. Laiha balansu ba relasaun poder ne’e tuir mai hamosu violensia kontra feto (fiziku, ekonomiku, seksual no psikolojiku) no ikus mai halo feto laiha kbiit.

Iha tinan 1970 hanesan inisiu harii konseling feminista nu’udar aproximasaun ida iha psikoterapia. Konseling no psikoterapia feminista la dezenvolve husi autor ruma, laiha pozisaun teoritiku ruma, no la kompleta ho tekniku ruma (Enns, 2004; Evans et al., 2005).

Konseling dan psikoterapia feminista iha faze inisiu ne’e bazeia husi pontu de vista katak feto sira iha esperiensia ne’ebé hanesan hetan opresaun no sai vitima. Taba ne’e, liu husi aproximasaun proativu ne’ebé efetivu bele ajuda sira.

Teoria feminista dezenvolve liuhusi faze tolu ne’ebé la hanesan: radikal, liberal, no moderadu. Teoria feminista iha inisiu foti modelu konseling no psikoterapia radikal, ne’ebé teoria ne’e uza tekniku ne’ebé dezeña atu tulun feto sira atu bele konsiente katak sosiedade ne’ebé patriarkhal hanesan sentru ba sira nia problema barak, no mudans sei akontese bainhira sira iha kapasidade atu bele sente no atua hanesan ho mane sira.

Konselor no terapista feminista radikal nakonu ho vontade hato’o objetivu no prinsipius feminismu iha konseling, ne’ebé kontein: (1) enkoraja independensia finansial, (2) haree katak feto nia problema influensia husi faktor esternal, no (3) sujere atu kliente bele envolve iha asaun sosial sira (Enns, 2004). Konseling no psikoterapia feminista radikal motiva kliente atu partisipa ativa iha grupus asaun sosial no movimentu justisa sosial seluk atu luta ba mudansa sosial ne’ebé ikus mai sei rezulta justisa jéneru.

Desde tinan ikus 1980 i tal, akontese movimentu iha teoria feminista ne’ebé introduz potensia feminina, fokus ba igualdade, no hato’o asumsi katak maioria feto nia problema kria husi sosiedade ne’ebé la valoriza ka la liberta feto sira atu halo saida mak sira hakarak.

Page 37: Módulu Treinamentu Kura Trauma

15Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU FEMINISMU NO KONSELING FEMINISMU

La hanesan ho konseling feminista iha tinan sira antes, ton konseling no psikoterapia feminista nia lian sai moderadu liu; feminista moderadu adapta objetivu husi feminista radikal no liberal. Desde tinan 1980-i tal, uzu aproximasaun ba grupu sai menus, no konseling individual implementa balabarak liu iha pratika feminista (Kaschak, 1981). Faze datolu dezenvolvimentu konseling no psikoterapia feminista ne’e sei dezenvlve nafatin no koko atu halo klaru konselor/terapista feminista nia knaar (Enns, 2004; Walker, 1990).

2. Objetivu Konseling Feminista Tuir Enns (iha Corey, 2009), objetivu konseling feminista mak kona-ba hakbiit, respeita diferensas, tenta halo mudansa (duke adapta deit), igualdade, balansu independensia, no interdependensia, mudansa sosial, no kuidadu ba an rasik. Enns mos hatutan katak objetivu xave konseling mak tulun individu ida atu hatene haree ba an rasik hanesan ajensia ba ninia interese rasik no ba ema seluk nia interese. Klaru katak, objetivu final husi konseling ne’e atu halakon seksismu no formas hotu diskriminasaun no opresaun seluk iha komunidade. Konseling feminista tenta halo transformasaun, ba kliente nu’udar individual nomos ba komunidade enjeral.

Iha level individual, konselor feminista servisu atu ajuda feto ho mane atu konhese, ejije no hetan sira nia poder personal. Empoderamentu ba kliente nu’udar sentru husi konseling ne’e, ne’ebé hanesan objetivu longu prazu konseling. Liuhusi enpoderametu, kliente sei iha kbiit atu liberta nia an rasik husi tali papel jéneru nomos bele kontra presaun institusional ba nia an rasik.

Tuir Worell & Remer (iha Corey, 2009), konseling feminista tulun kliente atu:a. Siente ba prosesu sosializasaun ninia papel jéneru rasik.b. identifika mensajen hirak ne’ebé internaliza ona iha ninia laran rasik no

tuir mai atutroka ho ida ne’ebé konstrutivu liu (Halo sai dezenvolvidu liu tan).

c. Entende katak sosiedade nia fiar no pratikas ne’ebé seksismu no opresivu rezulta influensia negativu ba nia an rasik.

d. Hetan abilidade atu halo mudansa iha ambiente. e. Halo restrutururizasaun ba instituisaun sira atu hamos husi prátikas

diskriminativu.f. Dezenvolve atitude balun ne’ebé hili ho livreg. Halo avaliasaun ba impaktu husi fator sosial sira kona-ba ninia moris.h. Dezenvolve sentimentu personal no kbiit sosiali. Koñese forsa sosial no ninia relevansia ba malu.j. Fiar ba esperiensia rasik no ninia intuisaun.k.

Page 38: Módulu Treinamentu Kura Trauma

16 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU FEMINISMU NO KONSELING FEMINISMU

3. Konseitu xave relasiona ho Konseling FeministaAutor eskritor feminista balun hakerek tiha ona prinsipiu importante balun ne’ebé sai baze ba ratika konseling feminista. Prinsipius hirak ne’e liga no nakait ba malu. Prinsipius hirak ne’e balun mak:a. Problema individu mai husi kontestu politiku. Prinsipiu ne’e bazeia ba

asumsi katak problema hirak ne’ebé kliente lori ba iha konseling mai husi kontestu polítiku no sosial. Espesifiku ba feto, problema ne’e dalabarak mai husi marjinalizasaun, opresaun, subordinasaun, no stereotipizasaun. Pontu de vista kona-ba impaktu kontestu politiku no sosial kona-ba individu nia moris ne’e hanesan prinsipiu fundamental liu ne’ebé sai baze ba konseling feminista.

b. Komitmentu ba mudansa sosial. Konseling feminista la’os tenta atu halo mudansa ba individual, maibe mos mudansa sosial. Konselor feminista konsidera sira nia práktika konseling la’os deit atu tulun kliente rezolve problema individual, maibe mos atu realiza transformasaun sosial. Asaun real atu halo mudansa sosial hanesan parte husi sira nia responsabilidade nu’udar konselor. Importante tebes ba feto sira ne’ebé envolve iha konseling – nomos konselor- atu konsiente katak problema ne’ebé sira esprimenta mai husi opresaun nu’udar membru komunidade segunda klase no sira mos luta hamutuk ho feto sira seluk atu halo mudansa. Ninia objetivu mak atu realiza kondisaun sosial ne’ebé liberta feto no mane sira husi obstakulu ne’ebé iha tanba espetasaun papel jéneru, ho rezultadu final mak atu halo mudansa ba individu.

c. Lian, kumpriensaun, no feto nia esperiensia nu’udar sentru husi konseling feminista. Feto nia erspetiva mak buat ne’ebé sentral atu kumpriende problema ne’ebé konseli lori mai iha konseling. Konseling tradisional ne’ebé uza norma androcentic, uza mane sira hanesan sasukat, nune’e, dalabarak feto sira sai tiha husi norma. Teoria barak no peskiza psikolojiku ne’ebé iha tendensia atu halo konseptualizasaun ba feto ho mane ho forma ne’ebé hanesan. Objetivu terapia feminista mak atu troka “Lialoos objetivu patriarkal” ho konsiensia feminista, ne’ebé rekoñese diferensa ba maneira atu kumpriende buat ruma. Enkoraja feto sira atu valoriza sira nia emosaun no intuisaun, no uza sira nia esperiensia privada nu’udar baze atu deside realidade. Feto nia lian rekonhese nu’udar fonte ba siensia ne’ebé otoritativu no ninia valor sein limite. Rekonhesiemntu no fasilidade ba feto nia lian iha konseling nia laran ka iha liur sei halakon feto nia nonok no kontribui ba mudansa prinsipal iha kondisaun politika iha sosiedade.

d. Relasaun konseling akontese tuir egaliter. Atensaun importante ida husi konseling feminista mak kona-ba poder no relasaun konseling ne’ebé egaliter. Konselor feminista sira hato’o katak akontese tiha ona laiha ekilibriu ba poder iha relasaun konseling, nune’e sira hamriik metin koko

Page 39: Módulu Treinamentu Kura Trauma

17Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU FEMINISMU NO KONSELING FEMINISMU

egalitarianismu relasaun konseling no kuda klean prinsipiu katak kliente mak espesialista ba nia an rasik. Diskusaun ne’ebé nakloke kona-ba poder no diferensa papel iha relasaun konseling sei tulun kliente atu kumpriende oinsa dinamika poder influensia ba konseling no relasaun seluk. Diskusaun ne’e mos sei konvida dialogu kona-ba oinsa hamenus imbalansu poder. Hetan maneiras atu iha balansu poder ba malu no halo demistifikasaun ba konseling hanesan buat ne’ebé esensial ba konselor feminista. Ida ne’e tanba sira fiar katak tuir loloos konseling nakonu ho igualdade no mutualidade (kondisaun dependensia otentika ba malu entre kliente ho konselor).

e. Fokus ba forsa no reformulasaun definisaun problema psikolojiku. Konselor Feminista balun rejeita atu fo label diagnostika “moras mental” ba kliente. Tuir sira, fator intrapsikiku nu’udar kauza parsial husi problema ne’ebé kliente lori ba konseling. Konseitu problema reframing, la’os hanesan doensa/moras maibe hanesan komunikasaun kona-ba sistema injustisa jéneru. Bainhira konsidera kauza ba problema hanesan variavel kontestual, mak automatikamente sintomas refarming hanesan estratejia ba survival. Konselor feminista ko’alia problema iha kontestu moris no estratejia rezolve, laos iha kontestu patolojia.

f. Konhese formas hotu presaun. Konselor feminista kumpriende katak dezekilibriu sosial no politika fo impaktu negativa ba ema hotu. Konselor feminista koko atu tulun individu halo mudansa iha ninia moris no mudansa sosial ne’ebé sei liberta povu husi estereotipu, marginalizasaun, no opresaun. Objetivu xave mak atu halo intervensaun ho maneira ne’ebé bele rezulta mudansa iha ambiente sosiopolitiku ne’ebé disfunsional. Fontes ba opresaun, laos jéneru deit, identifkasaun no esplorasaun interativamente nu’udar baze atu kumpriende konseli nia preokupasaun. Formula problema iha kontestu kultural sei lori ba empoderamentu kliente, ne’ebé bele atinje deit liuhusi mudansa sosial.

4. Papel Konselor no KlienteKonselor feminista integra feminismu ba aproximasaun konseling ba sira nia moris loron-loron. Asaun, fiar, no sira nia moris pesoal no profesional lao hanesan ho feminismu. Sira iha komitmentu atu monitor bias no sira nia distorsi privada, komitmentu atu kumpriende opresaun iha formas hotu seksismu, rasismu, heteroseksismu no koko siente impaktu opresaun no diskriminasaun ne’e ba ema ida nia bein estar psikolojiku. Sira prontu prezente emosionalmente ba ninia kliente, hakarak hafahe durante sesaun konseling, sai modelu atitude proativu, no iha komitmentu ba prosesu hasa’e konsiensia privada. Konselor feminista fo enfaze konseling hanesan kaminhada hamutuk; katak moris muda laos deit ba kliente, maibe mos ba

Page 40: Módulu Treinamentu Kura Trauma

18 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU FEMINISMU NO KONSELING FEMINISMU

konselor, nomos fiar hanesan katak kliente bele hakat ba oin pozitivamente no konstrutivu. Konselor feminista fiar katak relasaun konselor tuir loloos labele hierarkikal, tenke relasaun entre ema ho ema, no tenta atu hakbiit kliente atu halao ninia moris tuir valores privada no estandar ba lokus kontrolu internal (la’os eksternal) atu defini ida ne’ebé mak diak ba ninia an rasik. Hanesan mos konselor person-centered, konselor feminista hatudu jenuinidade (ketulusan) no hahalok empatia ba malu entre konselor no kliente. Maibe la hanesan ho konselor person-centered , konselor feminista la haree deit ba relasaun konseling nu’udar buat ida ne’ebé natoon atu mosu mudansa; insight, introspeksi, no konsienia ba an rasik hanesan entry point ka odamatan ba asaun. Konselor feminista servisu atu liberta feto sira (no mane) husi papel hirak ne’ebé sira sosial no sosial no kulturalmente.

Konselor feminista hanesan mos ho konselor posmoderna entermus fo enfaze iha politika no relasaun poder iha prosesu konseling, nomos iha preokupasun ba relasaun poder enjeral iha mundu. Ba konselor feminista nomos posmoderna haktuir katak konselor tuir loloos la halo replikasaun injustisa poder iha komunidade ka kria dependensia ba kliente. Diak liu, konselor no kliente tenke foti papel ativu no hanesan, iha koperasaun servisu atu defini objetivu no prsedimentus. Kesamaan jeral entre aproximasaun feminista no posmodern nu’udar rejeisaun ba papel konselor nu’udar espesialista ne’ebé hatene buat hotu. Tuir aproximasaun rua ne’e konselor tuir loloos kaer papel hanesan “relational-expert”.

Page 41: Módulu Treinamentu Kura Trauma

MÓDULU DAbilidade Konseling

Page 42: Módulu Treinamentu Kura Trauma
Page 43: Módulu Treinamentu Kura Trauma

19Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Sai rona nain ne’ebé diak Sentitivu iha konseling Konseitu feminismu hanesan sentrál ba konseling

Sesaun 5

RONA HO ATIVU

Objetivu

Iha sesaun ikus partisipante sei:

a. Treinu abilidade atu rona

b. Kompriende strategia atu rona ho diak

c. Diskuti kondisaun oinoin ne’ebé akontese durante rona ema seluk (kliente) koalia

d. Fahe esperensia atu rona entre konselor no kliente

Tempu: Minutu 120

Ámbitu Diskusaun

Page 44: Módulu Treinamentu Kura Trauma

20 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Prosesu no LalaokMetódu ne’ebé uja ba sesaun ne’e maka diskuti entre ema nain rua, sai papél hanesan konselor no vitima, fahe esperénsia iha pratika rona kona-ba dezafius ne’ebé hasoru, strategia ne’ebé uja no oinsa atu responde vitima iha halimar papél sai vitima. Fasilitador halo statementu ida kona-ba kondisaun ne’ebé hasoru iha surat tahan ki’ik ne’ebé bele lulun no orsida partisipante sei hili. Statementu hanesan: “Hau feto klosan ne’ebé hetan violénsia seksual no hakarak konsulta atu hetan ajuda”. Statementu ida iha surat tahan ida, ema ida sei atu halimar papél ne’e. Nia etapa maka tuir mai:

a. Fasilitador fahe partisipante ba grupu bo’ot 2, depois husu ba sira atu sura 1,2,3 no kontinua iha kada grupu. Depois husu ba partisipante atu buka numeru ne’ebé hanesan, hanesan ezemplu numeru 1 ho numeru 1, numeru 2 ho numeru 2 no kontinua. Ida ne’e ita bolu ho grupu par rua (minutu 5)

b. Fasilitador depois husu ba ema ida husi grupu atu foti surat tahan ne’ebé lulun ona no prenxe ona ho statementu. Depois grupu par sira ne’e bele buka fatin ne’ebé seguru ka tuir sira nia hakarak atu hala’o prosesu konseling. Kada par sira bele deside rasik se maka atu halimar sai konselor no sei maka atu halimar sai vitima/kliente no pratika.(Minutu 35).

c. Fasilitadora husu ba kada grupu halo presentasaun ba resultadu konseling, ho rona uluk husi konselor kona-ba prosesu konseling ne’ebe hala’o, oinsa kondisaun vitima durante hasoru konselor, saida maka hatete no saida maka halo ka responde husi konselor(Minutu 20)

d. Depois husu ba partisipante ne’ebé halimar papél hanesan vitima atu fahe ninia opiniaun durante hasoru malu ho konselor, responde saida husi konselor kuandu nia hato’o ninia problema no oinsa ninia solusaun.(Minutu 20)

e. Fasilitador depois loke tempu husu no hatan atu nune’e partisipante bele kompriende lolo’os kona-ba sesaun ida ne’e. (Minutu 30)

f. Taka ho rezumu husi fasilitador ho esplikasaun pontus importante ne’ebé rona husi presentasaun partisipante hothotu no foku ba: (Minutu 10)• Fator importante atu sai konselor ne’ebé bele rona ho diak maka

konselor rasik tenke livre uluk husi trauma, tenke sai/rezolve uluk, atu nune’e bele dezenvolve diak liu. Foku ba trauma ne’ebé fo impaktu ba moris – halo hotu/resolve uluk. Se karik sei trauma, konselor diak liu onestu ba kliente no espera katak situasaun ne’e bele analiza hamutuk hanesan esperensia feto. Hanoin katak konseling bazeia ba feminismu maka konseling baseia ba esperensia feto no ninia prosesu mak prosesu viajen hamutuk entre konselor no kliente.

• Konselor importante atu iha perspetiva katak ema hotu-hotu iha abilidade atu sai husi problema no bele sai feto ne’ebé iha kapasidade no autónomu. Ho nune’e importante ba konselor atu foku ba oinsa atu hakbi’it vitima/kliente no foku ba poder rasik atu bele iha kapasidade.

Page 45: Módulu Treinamentu Kura Trauma

21Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

• Grupu apoiu / sitema maka pontu importante atu hari’i. Sira maka ema ne’ebé bele suporta kada vitima/kliente atu bele sai feto ne’ebé forte.

• Wainhira uja konseitu feminisme iha ita nia konseling, importante atu halo dekonstrusaun ba mito (iha mito sira ne’ebé metin iha feto – ne’ebé la fo vantazen ba feto) hanesan ezemplu mito katak feto sei halo desgrasa/aib sira nian familia karik nia konta violénsia ne’ebé akontese ba nia. Ho nune’e importante ba konselor no kliente atu hamutuk hatu’un konstrusaun sosial ne’ebé metin hela iha feto.

Material1. Suratahan flep boot2. Metaplan3. Spidol 4. Fitakola

Page 46: Módulu Treinamentu Kura Trauma

22 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU ABILIDADE KONSELING

Abilidade atu Rona iha Konseling

Abilidade atu rona iha konseling mak nudar abilidade ida ne’ebé prinsipal ba konselor ida. Abilidade rona rekere konselor tenki fo nian atensaun tomak ba kliente, rona saida mak kliente dehan, atensaun ba nian liafuan sira, sentimentu no hahalok kliente no kumprende nia mensagem tomak.

Tan sa mak rona ho ativu ne’e importante tebes iha konseling? Tanba konseling uza kapasidade atu rona, tanba ne’e laos rona nebe bain-bain, nune’e presiza hodi kumprende kliente ka ema ne’ebe husu ajuda ba ita atu hetan konseling.

1. Oin sa maneira atu rona ho ativu iha Konseling? Rona ho ativu kompostu husi intensaun 4 ne’ebe presija iha ema ne’ebe rona ninian, mak : a. Kumprende ema: Rona nain ne’ebe diak sei hetan impresaun hanesan faze

inísiu hodi kumprende ema ne’ebe koalia ba nia. Wainhira ita rona ho didiak maka sei bele kumprende buat barak liu tan husi ema ne’e.

b. Kontente ho konversa : vontade atu rona ho didiak halo konversa sira sai kapas liu tan, konselor minimiza sentimentu baruk ka kolen durante rona kliente.

c. Aprende buat ruma: afinal, la’os kliente deit mak hetan buat ruma husi prosesu dadalia ho kliente, hanesan konselor mos, ita-bot hetan oportunidade hodi aprende husi esperiênsia nebe kliente nian.

d. Fo asistensia: Wainhira ema ida rona ho didiak maka sei ajuda tebes ema ne’ebe mak nia rona ba. Asistensia ne’e bele mos hanesan apoiu ida no importante liu maka ita-bot nia disponibilidade hodi rona saida mak nia hato’o.

2. Abilidade saida tan maka diak liu ba konselor ida tenki iha alein de abilidade atu rona ?

1. Abilidade atu hatudu ita nia Interese Alein de abilidade atu rona diak liu, konselor mos iha abilidade atu hatudu nia jestu interese durante prosesu dadalia. Bain-bain jestu interese no vontade atu ajuda ne’e sei ajuda tebes kliente atu koalia klean liu tan. Ida ne’e hahu husi esforsu konselor hatudu atitude empatia, respeita, justu no bele hatene ka maizumenus antisipa nesesidade kliente sira nian. Abilidade ne’e bele hare husi :a. Pozisaun isin (inklui jestu no espresaun)

- Tur ho pozisaun hateke ba kliente - Dalaruma uza liman hodi hatudu jestu kona-ba buat nebe verbalmente

koalia dadaun. - Responde ho espresaun ita nia oin, hanesan hamnasa spontaniamente

ka foti ulun hatudu katak ita konkorda ho saida mak nia koalia. - Isin lolon vertikal/haloos maibe laos rigor/kaku ka dalaruma bele besik

Page 47: Módulu Treinamentu Kura Trauma

23Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU ABILIDADE KONSELING

uituan ba kliente hatudu unidade. - Kontaktu matan- Hateke ba kliente liu-liu wainhira koalia - Hateke ho spontan hatudu ita nia interese ka vontade atu responde.

3. Abilidade Koalia Nakloke Abilidade ida ne’e uza wainhira konselor halo intervista ho kliente. Husu kliente atu koalia nakloke fo oportunidade ba kliente atu esplora nia-an rasik ho apoiu husi intervistador ka konselor. Pergunta ne’ebe nakloke fo vantajen ba kliente atu hato’o nia idea sentimentu no diresaun sein tenki halo tuir kualker kategoria ne’ebe mak intervistador prepara tiha ona.

Ezemplu pergunta ne’ebe mak sujere maka : a. Ajuda hahu intervista

“Saida mak hakarak atu koalia ohin? ”b. Ajuda deskreve problema ne’ebe iha?

”Ita bot bele koko konta klean liu tan kona-ba ne’e!””Oin sa ita-bot nia sentimentu iha tempu akontesimentu?

c. Ajuda kliente fo sai ezemplu hahalok espesífiku nune’e intervistador bele kumprende ho diak saida mak kliente esplika. ”Saida mak ita-bot sente bainhira ita-bot konta ba hau? ”Oin sa ita-bot nia sentimentu sira depois ne’e iha tempu ne’eba?”

4. Abilidade ParáfrazeParáfraze katak abilidade baziku iha konseling ne’ebe ho objetivu atu hadia relasaun entre ema ida ho ema seluk. Esensia husi abilidade ida ne’e maka repetisaun liafuan sira ka ideas xavi husi kliente ne’ebe defini husi konselor rasik. Objetivu husi atividade Paráfraze maka :

a. Hato’o ba kliente katak konselor hamutuk ho kliente, no konselor esforsu atu komprende saida mak kliente hato’o.

b. Kristaliza ka halo rezumu ba komentariu kliente nune’e bele ajuda orienta intervista

c. Fo oportunidade hodi verifika persepsaun konselor. Atividade Paráfraze laos hanesan esforsu atu lee saida mak iha kliente nia laran, maibe hanesan atu ajuda konselor hetan klarifikasaun adisional ne’ebe diak liu tan.

Maneira halo Paráfraze hanesan tuir mai :a. Rona mensajen prinsipal husi kliente.b. Hato’o fali ba kliente rezumu husi nia mensajen prinsipal ho simples no

badak

Page 48: Módulu Treinamentu Kura Trauma

24 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU ABILIDADE KONSELING

c. observa sinal ka husu kliente nia respon kona-ba Paráfraze d. Tuir mai Paráfraze ne’ebe labele halo :

- Analiza, interpreta, ka konsiderasaun ba valor husi mensajem kliente nian ne’ebe hatama ba respon konselor.

- Respon husi konselor hare deit ba diak parte kiik husi kliente nia mensajen, la’os nia tema prinsipal

- Uza liafuan Paráfraze ka fraze ne’ebe lal apropriadu iha intervista (lia fuan teknis, termus psikólojia ne’ebe barak liu)

5. Abilidade Reflesaun Sentimentu Reflesaun sentimentu hanesan abildade konselor atu responde kondisaun sentimentu kliente ba situasaun ne’ebe nia enfrenta dadaun ba. Kapasidade ne’e sei dudu no estimula kliente atu hato’o buat hotu ne’ebe relasiona ho problema ne’ebe nia hasoru.

Halo reflesaun ba sentimentu kliente nudar tekniku ida ne’ebe forte, tanba liu husi asaun abilidade ida ne’e sei hamosu atmosfera amizade no tempu tempu hatudu empatia husi konselor ba kliente. Esensia husi abilidade ne’e maka atu dudu no estimula kliente hodi bele espresa oin sa nia sentimentu kona-ba situasaun ne’ebe nia hasoru.

Aspeitu sira husi abilidade reflesaun sentimentu maka :a. Observa hahalok kliente

Observasaun ne’e liu-liu ba iha postura/isin lolon no espresaun husi kliente nia oin.

b. Rona ho diak Tau ênfaze ba esforsu atu rona ho didiak intonasaun kliente nian lian no liafuan ne’ebe nia temi.

c. Kumprende didiak mensajen ne’ebe hato’o husi klienteAsaun ida ne’e ho objetivu atu kumprende no bele kapta kontiudu husi konversa ho kliente.

d. Kunhese sentimentos ne’ebe kliente hato’o.e. Konklui sentimentu ne’ebe kliente hasoru dadaun. f. Hili liafuan ne’ebe lolos hodi dekreve sentimentu kliente. g. Verifika fila-fali sentimentu kliente.

Atu asegura karik resposta ne’ebe konselor fo los ka lae, konselor tenki verifika fali ho maneira observa resposta no espresaun kliente depois de hato’o resposta.

Page 49: Módulu Treinamentu Kura Trauma

25Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU ABILIDADE KONSELING

6. Abilidade konfrontasaun Konfrontasaun iha intervista konseling interpreta hanesan fo komentariu ba kontradisaun ne’ebe hato’o husi kliente. Konfrontasaun ne’ebe efetivu la ataque kliente, maibe nudar respond espesifiku no limitadu kona-ba hahalok kliente ne’ebe la konsistente.

Atu uza abilidade ida ne’e ezizi nível konfiansa balun iha relasaun konseling ne’ebe dezenvolvidu ona liu husi abilidade sira seluk. Lian, maneira introduz konfrontasaun, atitude no espresaun oin, nomos sinais non verbal sira seluk hanesan fatores principal wainhira atu aplika abilidade ida ne’e.

Page 50: Módulu Treinamentu Kura Trauma

26 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Aproximasaun konseling feminismu Terapia Konseling Feminismu Prinsipiu Konseling Feminismu

Sesaun 6

ABILIDADE ATU HALO ANALISA BA KLIENTE

NIA ISTORIA

Objetivu

Iha sesaun ikus partisipante sei:

a. Bele analisa istoria husi kliente bazeia ba konseling feminismu

b. Bele halo analisa uja analisa jeneru no analisa poder

c. Bele analisa kazu ho detailhadu ho métodu parafraze kazu ho kontestu ne’ebé la hanesan (kontestu jeneru, relasaun poder, kontestu trauma,nsst)

Tempu: Minutu 120

Ámbitu Diskusaun

Page 51: Módulu Treinamentu Kura Trauma

27Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Prosesu no Lalaok

1. Fasilitador hato’o kona-ba topiku, objetivu no prosesu husi sesaun ne’e (Minutu 10)

2. Fasilitador bolu partisipante atu diskuti konaba estudu kazu ne’ebé prepara ona no fahe partisipante ba grupu 4 atu diskuti ho perguntas ne’ebé prepara ona no uja maisumenus lâmina análisa 2: analisa jeneru no analisa relasaun poder (Minutu 40)

3. Husu ba kada grupu atu aprezenta resultadu diskusaun (Minutu 30)

4. Perguntas, komentariu no resultadu ba prezentasaun (Minutu 25)

5. Fasilitador halo rezumu ho hatudu importansia atu uja analiza sira ne’e ba identifika situasaun loloos husi vitima ho nune’e intervensaun ne’ebé foti apropriadu.(Minutu 15)

- Analiza jeneru no poder maka sentru husi konseling feminismu.

- Espera katak konselor bele halo analiza uja analiza jeneru no poder

Material

1. Estudu kazu

2. Suratahan flip boot

3. Meta plan

4. Spidol

5. Fitakola

Page 52: Módulu Treinamentu Kura Trauma

28 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU ABILIDADE KONSELING

ABILIDADE ANALIZA KLIENTE NIA PROBLEMA

Baze husi konseling bazeadu ba feminismu maka kumprende problema kliente no koko buka dalan ka solusaun hamutuk ho kliente. Klaru katak ida ne’e laos fasil tanba konselor la tau nia pozisaun hanesan ema ne’ebé foti desizaun tanba kliente rasik maka tenki deside. Knar konselor nian maka ajuda kliente kumprende problema no trauma ne’ebe kliente hasoru no ajuda kliente halo analiza ruma nune’e kliente kumprende no iha vizaun foun ba trauma ka laran kanek.

Los duni katak problema trauma pasadu hanesan problema ne’ebé kompleksu. Ema ida ne’ebé mak hetan ka sai vitima violensia ne’ebé hamosu trauma sei halo nia laiha kapasidade atu analiza ho diak. Atitude tauk ne’ebé demais liu, nakdedar, la fiar-an, espresaun muda derepenti, labele toba ho diak, susar atu sosializa-an, hadook-an hanesan ezemplu atitude sira ne’ebé iha ema hirak ne’ebé enfrenta trauma ka laran kanek ne’ebé seidauk hotu. Tanba ne’e importante ba konselor atu fo atensaun liu ba mudansas psikolojika nomos fíziku husi ninia kliente.

Alein de ne’e importante ba konselor atu kumprende kliente ninia personalidade. Aspetu personalidade ne’e kompostu husi emosaun, hahalok, intelektualidade, motivasaun no seluk tan. Preukupasaun kliente sei aparese iha konselor nia oin, tanba ne’e konselor ne’ebe efetivu sei esplora sentimentu sira ne’e ho nakloke. Nakloke verbalmente ka nonverbal sei hamenus preukupasaun ne’ebé akontese. Kliente nia sentimentu espiritual ne’ebé hakmatek sei purifika ka hamoos ninia hanoin no iha situasaun ida ne’e konselor bele hetan aspetu intelektualidade kliente no ida ne’e hafasil nia atu foti desizaun.

Importante ba konselor atu defini kondisaun krítiku ne’ebé kliente senti no ho ida ne’e fasil ba konselor hodi defini tipu asistensia ne’ebé kliente presiza tebes bazeia ba avaliasaun dahuluk kona-ba kondisaun krítiku kliente nian. Hafoin defini rekursu sira ne’ebé bele ajuda kliente imediatamente, por ezemplu familia, kolega, grupu no ajuda sa deit mak sira bele fo ba kliente. Konselor fo oportunidade ba kliente atu bele kanaliza ninia sentimentu hanesan sentimentu tauk, sentimentu salah no hirus. Konselor mos bele identifika esperensia no edukasaun kliente nune’e bele ajuda kliente atu kumprende nia-an rasik, atu kumprende ninia problema no buka solusaun ne’ebé diak liu.

Maneira Analiza Problema Bai-bain kliente iha problema ne’ebe karik ba ema ne’ebe la traumatiku sente hanesan bain-bain deit no simples. Maibe ba kliente ne’ebé sei enfrenta trauma liu-liu trauma ne’ebé nunka rezolvidu to’o remata maka sente hanesan problema ne’e susar los, susar atu rezolve ka susar atu buka nia solusaun. Tanba ne’e, Konselor diak liu ajuda atu deskreve no klasifika problema ne’e hamutuk ho kliente no asegura katak kliente bele rezolve nia problema rasik.

Page 53: Módulu Treinamentu Kura Trauma

29Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU ABILIDADE KONSELING

Konselor primeiru ajuda kliente atu hili no defini saida mak nia hakarak analiza, saida mak abut husi problema ka sentimentu la klaru ne’ebé nia kontinua sente nafatin. Sentimentu oin sa los mak sempre inkomoda kliente no tanba ne’e importante atu fo atensaun ne’ebe espesial.

Hafoin ne’e husu kliente atu halibur esperensia hotu husi violensia ne’ebé nia hasoru, halo reflesaun ba esperensia hirak ne’e nudar dadus ne’ebé bele uza atu ajuda kliente nia kumpriensaun kona-ba ninia problema. Iha parte ne’ebé deit mak involve ka ida ne’ebé mak hetan benefisiu no ida ne’ebé hetan desvantajen, nomos impaktu ne’ebé mosu.

Hafoin prosesu identifikasaun ba aspeitu oi-oin ne’ebé influensia ka hamosu problema, prosesu tuir mai maka dezenvolve persepsaun kona-ba problema tuir vizaun feminisme. Iha etapa ida ne;e, konselor sei ajuda kliente liu husi husu ba nia tanba sa esperensia ka identifikasaun ba problema ne’e refere liu ba ema balun; karik iha buat ruma ne’ebé mak motiva kliente halo ida ne’e. Iha etapa ida ne’e importante ba konselor atu fo konsiensia krítiku kona-ba relasaun poder ne’ebé mosu entre feto no mane no feto mak sempre dezigual. Konsekuensia husi relasaun poder ne’ebé dezigual ne’e mak violensia ne’ebé hetan no hamosu trauma/laran kanek. Importante mos ba konselor atu fo enerjia pozitivu ka hanoin pozitivu kona-ba saida mak kliente halo ona ho susesu ho hanoin katak buat ne’e laos fasil ba kliente atu hato’o nia sentimentu hotu no tristeza iha pasadu.

Iha etapa ida ne’e sei mosu posibilidade implikasaun balun hanesan konsekuensia husi problema, nomos dezenvolve alternativa balun hanesan rekomendasaun dahuluk.

Page 54: Módulu Treinamentu Kura Trauma

30 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Sesaun 7

HARI’I MOTIVASAUN

Objetivu

Iha sesaun ikus partisipante sei:

a. Kompriende oinsa atu hari’i motivasaun atu bele sai konselor ne’ebé diak

b. Kompriende strategia atu halo vitima/sobrevivente bele sai autónomu

Tempu: Minutu 60

Ámbitu Diskusaun

• Konsiensia ne’ebé konselor tenke hatene katak konselor rasik iha problema psikolojiku – tenke resolve uluk antes ajuda ema seluk.

• Trauma ne’ebé fo impaktu ba moris no trauma ne’ebé la fo impaktu ba moris

• Konstrusaun sosial no dekontrusaun sosial

Page 55: Módulu Treinamentu Kura Trauma

31Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Prosesu no LalaokMétodu ne’ebé uja iha sesaun ne’e maka loke filme, husu no hatan no sujesaun husi fasilitador, ninia etapa maka tuir mai:

a. Fasilitador hato’o ninia objetivu husi sesaun ida ne’e (Minutu 5)b. Fasilitador bolu partisipante atu hare filme kona-ba motivasaun

(Minutu 10)c. Fasilitador bolu partisipante atu halo reflesaun kona-ba filme (Minutu 15)d. Fasilitador fo sujesaun no husu no hatan (Minutu 25)e. Taka ho fasilitador fo rezumu husi resultadu diskusaun (Minutu 5)

• Karik trauma ita la resolve/halo hotu, nune’e ita sei la dezenvolve a’an

• Servisu husi konselor maka analiza no komprende kona-ba problema ne’ebé kliente hasoru.

• Konstrusaun sosial bele fo impaktu ba situasaun ne’ebé la fo benefisiu ba feto. Konstrusaun sosial ne’e mós kona ba ema ne’ebé iha trauma ho nune’e bele fo impaktu ba ema ne’ebé ho trauma – presiza iha dekonstrusaun sosial.

• Trauma mak buat ruma normal – prosesu ne’ebé nakloke – hare ba kotuk (flash back)- fila fali ba trauma, kada ema la hanesan iha prosesu konseling.

• Imajina vitima no konselor ne’ebé hasoru hamutuk, reflete/menghayati hamutuk no apresia hamutuk

• Konselor depois viajen hamutuk ho vitima, karik diak liu konselor sai nia a’an rasik. Sai nia a’an rasik ne’e tenke barani atu dehan lae, asertivu hato’o buat ne’ebé nia hakarak. Hanesan ezemplu kuandu nia sala ita tenke barani dehan nia sala. Kuidadu, karik vitima bele sai depende ba konselor.

Material1. Kopia Filme kona-ba Motivasaun 2. Metaplan3. Spidol boot kor oin-oin 4. Fitakola

Page 56: Módulu Treinamentu Kura Trauma

32 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU ABILIDADE KONSELING

ABILIDADE FO MOTIVASAUN BA KLIENTE

Abilidade fo motivasaun ba kliente mak hanesan kontinuasaun husi abilidade oin sa kunhese no jere kliente nia emosaun. Abilidade ida ne’e nudar forma seluk husi kapasidade lideransa, mak hanesan abilidade atu inspira, influensia no motiva ema seluk hodi rezolve trauma no sai husi situasaun laran moras nian hotu. Motivasaun mak buat ida ne’ebe fo enerjia, diriji no mantein komportamentu. Perspetiva psikolójiku ne’ebe esplora liu husi perspetiva siensia sira hanesan : siensia ba atitude, Umanista, kognitivu no sosial. Tipu Motivasaun Motiva kliente laos somente enkoraja ka manda ema ruma halo buat ruma, maibe hanesan arte ida ne’ebe envolve kapasidade oi-oin atu kunhese no jere emosaun an rasik no ema seluk. Maizumenus ita tenki hatene katak ema ida halo buat ruma tanba iha motivasaun ruma. Iha tipu oin 3 ba nivel motivasaun ema ida nian: (1) Motivasaun primeiru maka motivasaun ne’ebe bazeia ba sentimentu tauk (fear motivation) Nia halo buat ruma tanba tauk kuandu buat ruma ne’ebe at liu bele akontese, ezemplu ema obediente ba nia xefe tanba tauk hetan demisaun, ema sosa polis asuransi tanba tauk kuandu akontense buat ruma ba nia, no nia fen ho oan sira sei hetan terus.

(2) Motivasaun segundu tanba hakarak hetan buat ruma(achievement motivation). Motivasaun ida ne’e diak liu dok husi motivasaun primeiru, tanba iha ona nia objetivu iha laran. Ema ida hakarak halo buat ruma tanba nia hakarak atinji objetivu ida ka rezultadu diak ruma. (3) Motivasaun terseiru mak motivasaun ne’ebe mai husi forsa husi laran (inner motivation), (ne’ebe bazeia ba misaun ka nia objetivu moris. Ema ne’ebe atinji ona nia misaun moris servisu bazeia ba valor (values) ne’ebe nia fiar ba. Valor hirak ne’ebe bele iha mak hanesan domin ba nia maluk ka hakarak atu iha sentidu iha ninia lalaok moris. Ema ne’ebe iha motivasaun hanesan ne’e bain-bain iha vizaun ne’ebe naruk ba oin. Ba nia servisu laos somente atu hetan buat ruma (osan, dignidade, orgulhu, prestasaun) maibe hanesan prosesu aprendizajen no prosesu ne’ebe nia tenki liu hodi atinji nia misaun moris.

Sobrevivente barak mak konsege sai husi situasaun trauma tanba dudu husi inner motivation ne’e. Sira fiar katak sira nia kapasidade hodi sobrevive tanba buat barak hanesan oan, familia, domin ba nia maluk ka buat seluk ne’ebe halo sira tenki asegura katak ema ne’ebe sira hadomi iha kondisaun feliz. Sakrifika-an hanesan forma ne’ebe típiku husi esforsu motivasaun sobrevivente.

Page 57: Módulu Treinamentu Kura Trauma

33Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU ABILIDADE KONSELING

Motivasaun, relasaun, no kontekstu sosio-kultural a. Motivu sosial Motivu sosial mak nesesidades no vontade ne’ebe aprende husi esperiensia kona-ba moris sosial. Nesesidades hodi afilia ka interese hanesan motivu ne’ebe atu halo ita seguru liu liga ho ema seluk, ne’ebe kompostu husi formasaun, manutensaun, nomos rekoperasaun relasaun ne’ebe kaloroza, besik, no personal. b. Relasaun Sosial Relasaun social hanesan buat ne’ebe importante ba kliente. Grupu ne’ebe apoiu hanesan kolega, familia, amigus, oan, ema sira seluk ne’ebe besik ita mak hanesan ema hirak ne’ebe bele influensia motivasaun kliente iha prosesu rezolve problema ka ninia trauma. Peskiza hatudu katak apoiu husi grupu ne’ebe besik (support-group) iha papel ne’ebe forte iha prosesu motivasaun ba kliente.

c. Kontekstu Sosiu-KulturalKonselor no kliente tenki kunhese no respeita diversidade iha grupu kultura ne’ebe deit nomos tenki kuidadu hodi halo diferensa influensia estatutu sosial ekonomia husi estatutu etniku. Konselor karik bele hasoru katak kliente ne’ebe hetan influensia maka’as husi kultura, lisan ka relijiaun ruma ne’ebe halo kliente prontu hasoru ka la prontu hasoru ninia situasaun trauma. Konselor karik bele uza relijiaun ka lisan hanesan “odamatan/entrada” hodi bele hari konsiensia kritiku ba trauma no laran kanek ne’ebe nia hetan.

Page 58: Módulu Treinamentu Kura Trauma
Page 59: Módulu Treinamentu Kura Trauma

MÓDULU EKonese Trauma - Laran Kanek

Page 60: Módulu Treinamentu Kura Trauma

34 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

• Kada individu iha esperiensia ne’ebé la hanesan no iha valor.

• Esperiensia moris liu-liu feto nia esperiensia importante atu refleta.

Sesaun 8

HETAN-KOÑESE TRAUMA NIA ABUT

Objetivu

Iha sesaun ikus partisipante sei :

a. Identifika viajen moris husi kiik to’o boot

b. Fahe esperiensia moris ba malu entre partisipantes

c. Refleta istoria ema ida-idak nia moris hahu husi kiik to’o ohin loron

Tempu: Minutu 120

Ámbitu Diskusaun

Page 61: Módulu Treinamentu Kura Trauma

35Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Prosesu no LalaokMétodu ne’ebe uza iha sesaun ida ne’e mak servisu individual, diskusaun em par, plenaria, husu no hatan no sujestaun husi fasilitador ho ninia lala’ok hanesan tuir mai :

a. Introduz sesaun ne’e kona-ba tópiku, objetivu no ninia prosesu. (Minutu 5)

b. Tuir mai husu ba partisipantes atu pinta ida-idak nia Sungai Kehidupan. (Minutu 30)

c. Fasilitador husu ba partisipante buka par no haktuir kona-ba ida-idak nia Mota Moris. (Minutu 30)

d. Fasilitador husu ema na’in 3 atu haktuir sira nia esperiensia no dezeñu iha grupu boot nia oin. (Minutu 30)

e. Fasilitator sesaun husu no hatan (Minutu 20)f. Taka sesaun ho fasilitador nia rezumu. (Minutu 5)

• Importante atu halo reflesaun ba ita nia moris tanba esperiensia ne’e bele sai forsa ba ita nia moris.

• Métodu ne’e bele uza atu haree hikas fali ema nia viajen moris• Métodu ne’e bele uza bainhira iha difikuldade atu hakerek.

Material 1. Suratahan HVS2. Crayon/Lapis kor3. Spidol kiik kor oin-oin4. Fita-kola

Page 62: Módulu Treinamentu Kura Trauma

36 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

• Esplikasaun kona-ba trauma no stress, oinsa ninia sintomas, impaktu no oinsa ita bele responde ba trauma.

• Impaktu husi laran kanek ba moris individual

• Esplikasaun kona-ba

• Penjelasan mengenai Vicarious Trauma (VT), moras stress, SegunduTrauma (STSD), kole no baruk.

Sesaun 9

KOÑESE TRAUMA NO LARAN KANEK

Objetivu

Iha sesaun ikus partisipante sei:

a. Identifika sintomas husi trauma no stres/presaun iha nia laran rasik

b. Hasa’e konsiensia ba espozisaun ba trauma ne’ebé bele hetan impaktu negativu ba ema ne’ebé akompaña vitima.

c. Kompriende solusaun atu bele resolve trauma no stres/presaun

Tempu: Minutu 120

Ámbitu Diskusaun

Page 63: Módulu Treinamentu Kura Trauma

37Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Prosesu no LalaokMétodu ne’ebé uja iha sesaun ne’e maka métodu Dragaun, presentasaun, diskusaun grupu, fahe esperensia no sujestaun husi fasilitador, lalaok maka tuir mai:

a. Fo introdusaun ba sesaun ne’e kona-ba topiku, objetivu no ninia prosesu (minutu 5)

b. Fasilitador fahe no esplika kona-ba tipu trauma no stres ne’ebé iha pintura Dragaun no ninia karateristiku.

c. Fasilitadora husu kada individu atu pinta dragaun baseia ba ninia sintomas ne’ebé sente husi kada individu baseia ba karateristiku Dragaun ne’ebé prepara ona, Dragaun kor mean representa VT, kor laranja representa segundu trauma, kor coklat representa kole no kor matak representa baruk (jenuh). (minutu 15)

d. Fasilitador husu atu kada grupu fahe resultadu iha grupu kona-ba Dragaun sira hili no tanba sa? (minutu 35)

e. Fasilitador husu ba partisipante atu hare filme kona-ba trauma (minutu 10)f. Fasilitador apresenta materia kona-ba trauma (minutu 20)g. Fasilitador husu partisipante atu diskuti (minutu 30)h. Fasilitador taka sesaun no foti rezumu husi diskusaun (minutu 5)

• Hanesan konselor bele mós iha esperensia trauma, krize no stress tanba rasaun servisu ka kestaun privadu nian.

• Liu identifika Dragaun iha ita nia an bele deteta kona-ba ita nia-an no bele buka solusaun.

• Trauma laos moras patologi maibe trauma hanesan impaktu husi relasaun poder ne’ebé la hanesan ho ninia impaktu bele halo ema mate.

• Laran kanek ne’ebé mosu tanba iha akontesementu ne’ebé todan akontese iha ema nia moris. Impaktu husi laran kanek bele halo ema moras no mosu moras fisiku.

• Hanesan konselor ka ema ne’ebé akompaña, obriga ita atu hasoru figura violénsia ne’ebé aat/horivel no traumatiku. Ita hare akontesementu ne’ebé traumatiku, rona vitima fahe sira nia esperensia ho detalle, hare sira nia emosaun no sira nia sofrementu. Durante konselor ka ema ne’ebé akompaña nia fuan no hanoin kanek, sira sai frajil iha emosional no mental. Kanek ida ne’e bele la atende iha tempu naruk tanba ita la hatene oinsa atu identifika.

Material1. Pintura Dragaun tipu 42. Suratahan HVS3. Crayon4. Spidol ki’ik kor oin-oin5. Lapis6. Apagador

Page 64: Módulu Treinamentu Kura Trauma

38 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Iha ema ida nia isin-lolon iha sinais ne’ebe hatudu sente moras no sente kontente, liuhusi prosesu identifikasaun bele ajuda ema ida atu sai husi trauma.

Esperiensia husi kada individu bele sai reflesaun ba ema seluk

Sesaun 10

KONESE IMPAKTU HUSI TRAUMA BA ISIN LOLON

Objetivu

Iha sesaun ikus partisipante sei :

a. Kumpriende parte husi isin-lolon ne’ebe hamosu moras no kontente

b. Identifika sinais husi isin-lolon ne’ebe mai husi trauma fíziku no trauma psikolójiku

c. Halo reflesaun ba esperiensia moris iha ema ida nia isin-lolon

Tempu: Minutu 90

Ámbitu Diskusaun

Page 65: Módulu Treinamentu Kura Trauma

39Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Prosesu no Etapa

Métodu ne’ebé uza iha sesaun ne’e maka mapa isin lolon no diskusaun em par, plenaria, husu no hatan no sujestaun husi fasilitadora. Etapa maka tuir mai ne’e:

a. Halo introdusaun ba sesaun ne’e kona-ba tópiku, objetivu no ninia prosesu. Hafoin husu partisipante buka ninia par ne’ebe iha konfiansa no sente konfortavel atu fahe sira nia istoria ba malu. (Minutu 5)

b. Fasilitador husu partisipante ne’ebe iha ona par atu pinta siluet isin-lolon iha suratahan flep 2 nia laran ne’ebe kola tiha ona no troka malu atu pinta par nia siluet no hakerek naran iha ida-idak nia siluet. Husu ba ema ida-idak atu tau sinal/simbolu iha dezeñu isin-lolon ho kor AZUL ba moras/triste no kor MEAN iha parte isin-lolon ba kontente no fo motivasaun nafatin. Diskute hamutuk ho ida-idak nia par. (Minutu 35)

c. Fasilitador husu ba ema ida-idak atu esplika sira nia rezultadu no taka dezeñu iha parede. (Minutu 35).

d. Iha grupu boot fasilitador sei husu oinsa bele muda AZUL sai fali MEAN? (Minutu 10)

e. Fasilitador taka sesaun hodi halo rezumu. (Minutu 5)

• Mapemanetu isin-lolon hanesan oportunidade ba feto vitima atu ko’alia kona-ba oinsa violensia ne’ebe sira esperimenta fo impaktu ba sira nia isin-lolon.

• Alein de halo identifikasaun ba moras halo mos identifikasaun ba area ne’ebe hamosu kontente iha sira nia mapa isin-lolon.

Material

1. Suratahan plano/flep

2. Spidol boot kor Metan, Mean no Azul

3. Fita-kola

Page 66: Módulu Treinamentu Kura Trauma

40 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU KONESE TRAUMA - LARAN KANEK

Metodu Koñese Trauma/Laran Kanek

Koñese trauma la fasil. Atu ajuda koñese trauma ne’e ami apresenta métodu-métodu ne’ebé bele uja. Métodu – métodu ne’e maka tuir mai:

1. METODU MOTA MORISMota Moris nu’udar métodu vizual ne’ebé sei tulun ema atu haktuir ninia moris pasadu to’o oras ne’e. Métodu ne’e tulun ema atu halo reflesaun ba nia a’an rasik nomos nu’udar métodu atu introduz a’an klean ba grupu. Liu husi pinta mos bele tulun ema ida atu brani loke a’an iha grupu.

Métodu ne’e nu’udar métodu ativu ne’ebé envolve partisipantes hotu atu pinta ida-idak nia Mota Moris. Métodu ne’e nu’udar métodu ne’ebé mos bele tulun bainhira partisipante la bele ka seidauk bele lee ka hakerek.

Iha métodu ne’e importante ba asistente/konselor atu fo tempu ba partisipante atu konta sira nia istoria kona-ba saida mak sira pinta. Métodu ne’e dala barak halo partisipante tanis bainhira sira haktuir hikas sira nia istoria, nune’e presiza ambiente no kondisaun ne’ebé seguru no konfortavel atu hala’o métodu ne’e.

Sei fo apoiu no apresiasaun ba partisipante hotu nune’e sira sente katak sira nia istoria iha valor no bele lori mudansa ba ema seluk.

Page 67: Módulu Treinamentu Kura Trauma

41Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU KONESE TRAUMA - LARAN KANEK

2. Materia Métodu DragaunMétodu Dragaun ne’e uza husi asistente vitima/konselor. Métodu Dragaun ne’e sei tulun atu identifika impaktu husi servisu ba an rasik.

Liuhusi Dragaun nia karakter. Métodu ida ne’e mós efetivu tebes atu hala’o iha organizasaun nia laran, atu nune’e kada funsionariu bele identifika trauma/stress ne’ebe akontese ba sira nia an rasik.

Page 68: Módulu Treinamentu Kura Trauma

42 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU KONESE TRAUMA - LARAN KANEK

Vicarious Trauma (VT)VT nu’udar prosesu ida ne’ebe konselor sira nia esperiensia husi laran negativamente transforma liuhusi empatia ne’ebe kesi ho vitima nia trauma.

Laurie Pearlman ho Karen Saakvitne

Sinal fíziku no psikolójiku:

• Hyper-arousal symptoms (sintomas fasil atu hakafodak, sente, iha presaun, la hakmatek)

• Hanoin ka imajinasaun ne’ebe mosu beibeik

• Laiha sentimentu

• Sentimentu laiha kbiit atu tolera emosaun ne’ebe forte

• Sensivel kona-ba violensia

• Sinismu

• Frustrasaun no laiha kbiit, no lakon idealismu

• Sente kulpada relasiona ho seguransa no auto prazer

• Hirus

• Hakribit

• Tauk

Sintomas atitude no relasaun:

• Difisil atu harii limitasaun no hafahe entre servisu no vida privada

• Sentimentu laiha tempu ka enerjia ba an rasik

• Sentimentu relasaun kotu ho ema hirak ne’ebe nia hadomi inklui halo komunikasaun ho sira.

• Konflitu ne’ebe aumenta iha relasaun nia laran

• Dada an husi relasaun sosial

• Sente nia an rasik la iha kbiit atu fo atensaun ba kazus frustrasaun seluk tanba sente iha problema barak

• Fasil atu hirus, intolerante, la hakmatek, laiha pasiensia, sente kbiit laek, no sente fasil atu muda an

• Dependensia ba nikotina, alkohol, hahan, seksu, kompras, internet, material visiu/zat adiktif seluk

• Problema iha asuntu seksual

Page 69: Módulu Treinamentu Kura Trauma

43Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU KONESE TRAUMA - LARAN KANEK

STSD – Secondary Traumatic Stress DisorderAtitude no emosaun ne’ebe mosu hafoin ema ne’ebe besik ita (família, kolega, namoradu/a) hetan experiensia ba akontesimentu ne’ebe traumátiku. STSD mos hanesan sentimentu stress ne’ebe kauza tanba tulun ka atu tulun ema ne’ebe ita hadomi ka besik ho ita.

Sinal hosi STSD

Depresaun no hakarak oho a’anSente mesak no hetan traisaunEnvolve iha DrogaDifisil atu hala’o nia knaar iha servisu fatin nomos iha uma.La iha abilidade atu rezolve problema. Vigilansia ne’ebe Hyper/aas SensitivuDifisil atu sente hakmatekToba la dukur

Compassion Fatigue (Keletihan/ Kolen):Kondisaun ho tensaun no laiha konsentrasaun ba kliente ne’ebe mai ho trauma liu husi:

1. Identifikasaun ne’ebe demaziadu ba kliente nia akontesimentu traumátiku ka konselor rasik sente fila fali ba trauma ne’ebe akontese.

2. Buka hase’es a’an/dada aan3. Sente triste ne’ebe repetida ho kliente nia tristeza

Sintomas ne’ebe hatudu:

Fo sala demais ba klienteEmosaun ne’ebe rebenta/nakfera Izola’anHetan suspira hosi ema selukSuspira demais kona-ba funsaun administrativuUza sala aimoruk atu bele subar ninia sentimentuKompulsivu – hasai osan demais, han barak, joga, seksu). La kuidadu an (la moos, la hariis)Iha problema ho Lei, ez. deve osan, nsstMehi a’at bebeik kona-ba situasaun traumatikuMoras fiziku nebe kroniku, hanesan problema ho dijestaun ka influensa beibeikApatis (la iha interese), triste no la iha atividade ne’ebe bele halo kontente.Difisil atu hetan konsentrasaunKolen iha mental no fízikuPreokupaduRejeita ba problema ne’ebe mak iha

Page 70: Módulu Treinamentu Kura Trauma

44 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU KONESE TRAUMA - KANEK LARAN

3. Metode Mapa IsinMétodu Mapa Isin-lolon mai husi Afrika do Sul ne’ebé uza nu’udar arte terapia ba feto ne’ebé moris ho HIV/AIDS iha tinan 2002 (Devine, 2008; MacGregor, 2009; Weinand, 2006).

Métodu ne’e dezenvolve husi métodu Kaixa Memoria ne’ebé dezeña husi Jonathan Morgan, Psikólogu klíniku husi Universidade Cape Town, Afrika do Sul.

Tuir mai Jane Salomon adapta tékniku ida ne’e atu halo Mapeamentu Isin-lolon hodi halo reflesaun ba HIV/AIDS liuhusi prosesu narativu. Salomon (2002) dezenvolve matadalan ba fasilitasaun ne’ebé dezenvolve tiha ona nu’udar metodolojia ba peskiza maibe to’o oras ne’e, seidauk iha literatura substantivu hanesan matadalan atu halo no ánalize vizual no dadus kualitativu ba métodu mapa isin-lolon ne’e. Métodu ne’e uza tiha ona hanesan terapia no instrumentu peskiza ba mane no feto hirak ne’ebé moris ho HIV/AIDS.

Tuir mai métodu ne’e dezenvolve ba prosesu treinamentu ba Saude Reprodutiva nomos ba direitu seksual. Iha prosesu dezenvolvimentu métodu ne’e iha Timor-Leste uza ba konseling ba vitima violénsia bazeia ba jéneru tantu iha tempu konflitu nomos iha tempu hakmatek. Atu uza métodu ne’e presiza ambiente ne’ebé konduzivu no iha konfiansa ba malu entre partisipante sira no importante mos atu esplika ba partisipante sira kona-ba konfidensialidade ne’ebé sira tenke tane aas.

Husi Trauma/laran kanek bele hamosu moras ne’ebé sente iha isin-lolon, iha métodu mapa ita nia isin-lolon, konvida atu koñese moras ne’ebé ita sente iha ita nia isin-lolon. Moras fizikamente bele mos mai husi trauma ka laran kanek ne’ebé ita esperimenta no ita la fo atensaun. Sintomas ne’ebé bain-bain mosu mak ulun moras no estómagu, moras ne’e mosu beibeik tanba efeitu husi trauma/laran kanek. Bainhira ita la atende lalais mak sei hamosu moras seluk ne’ebé seriu liu.

Ho métodu ne’e, nu’udar konselor bele identifika moras hirak ne’ebé dalabarak akontese ba vitima/sobrevivente no bele ajuda atu refere ba Hospital bainhira presiza duni.

Page 71: Módulu Treinamentu Kura Trauma

MÓDULU FMetodu Resolve Trauma-Laran Kanek

Page 72: Módulu Treinamentu Kura Trauma
Page 73: Módulu Treinamentu Kura Trauma

45Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Justisa, direitu ba lialoos, reparasaun, moris livre husi violénsia nu’udar direitu fundamental ba vitima sobrevivente ida-idak.

Konvida partisipante sira atu hili fatuk no ai-funan atu dezeña, sera ke direitu ba lialoos, justisa, reparasaun no moris ne’ebe livre husi violénsia prezente iha sira nia moris privada, moris familia no iha sira nia komunidade nia moris?

Sesaun 11a

METODU FATUK HO AI-FUNAN

Objetivu

Iha sesaun ikus partisipante sei :

a. Identifika vitima/sobrevivente nia situasaun 4 kona-ba:

• Justisa

• Direitu ba Lialoos

• Reparasaun

• Moris livre husi violénsia

b. Refleta ninia esperiensia rasik nu’udar forsa atu kontinua hala’o moris

Tempu: Minutu 120

Ámbitu Diskusaun

Page 74: Módulu Treinamentu Kura Trauma

46 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Prosesu no Lala’ok Métodu ne’ebe uza iha sesaun ida ne’e mak diskusaun grupu, sharing, husu no hatan no sujestaun husi fasilitador ho ninia lala’ok hanesan tuir mai :

a. Introduz sesaun ne’e kona-ba tópiku, objetivu no ninia prosesu. Fasilitador esplika kona-ba objetivu no signifikadu husi simbolu fatuk no ai-funan. (Minutu 5)

b. Fasilitador fahe partisipante ba grupu kiik no tuur halo kabuar entre ema na’in 5-6. Fó fatuk musan 12 no ai-funan 12 ba kada partisipante. (Minutu 5)

c. Prepara suratahan plano ne’ebe mak pinta tiha ona parte 4 (haat) ho sirkulu 3 (tolu) iha nia laran. Esplika sikun 4 no ida-idak nia signifikadu : Lialoos (sorin karuk-leten), Justisa (sorin loos-leten), Rekuperasaun (sorin karuk-kraik) , no Livre husi violénsia (sorin loos-kraik). Sirkulu 3: An rasik, Familia no Komunidade. (Minutu 5)

d. Hahu ho sikun Lialoos (Minutu 90) • Fasilitador husu ba partisipante, sera ke sira hetan ona lialoos

ba saida mak sira hasoru? Tuir mai husu ba partisipante sira atu tau fatuk ka ai-funan iha sirkulu ba an rasik iha lialoos nia sorin no husu atu sira bele esplika tanba sa mak sira hili fatuk ka ai-funan. Hafoin partisipante hotu hatan ba pergunta kona-ba lialoos ba sira nia an rasik mak tuir mai sei muda ba sirkulu tuir mai kona-ba rekonhesimentu husi familia kona-ba saida mak sira hetan. Kontinua ba sirkulu iha liur kona-ba komunidade nia rekonhesimentu ba saida mak sira hasoru.

• Kontinua hala’o prosesu ne’ebe hanesan ba kada sikun husi Fatuk ho Ai-funan, hahu husi sirkulu ba an rasik, familia no komunidade.

e. Iha sesaun ikus sei konta fatuk ho ai-funan hira mak hetan iha sikun ida-ida no halo rezumu. (Minutu 15). • Fatuk nu’udar simbolu resposta negativu (lae/seidauk) no sei sai

Page 75: Módulu Treinamentu Kura Trauma

47Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

todan hodi haree ba sikun 4 iha kada sirkulu. Enkuantu ai-funan nu’udar resposta pozitivu (Sim/hala’o ona) hatan ba vitima sira nia direitu.

• Numeru ba Fatuk ho Ai-funan atu barak ka uituan hatudu kona-ba atendimentu ba vitima sira nia direitu iha ona ka seidauk.

Material 1. Suratahan flep boot ho dezeñu diagrama Fatuk & Ai-funan2. Spidol boot ho kores oin-oin 3. Ai-funan 12 no Fatuk 12 ba kada partisipante4. Audio gravador (atu grava feto sira nia istoria))5. Kamera (atu foto diagrama ne’ebe kompletu liu) 6. Lista Pergunta:

o LIALOOS1. Itaboot bele rekonhese saida mak akontese ba itaboot?2. Itaboot nia familia rekonhese ona saida mak akontese

ba itaboot? 3. Itaboot nia komunidade rekonhese ona saida mak

akontese ba itaboot?o JUSTISA

1. Itaboot sente katak individualmente itaboot sente hetan ona justisa?

2. Itaboot sente katak individualmente itaboot sente hetan ona justisa iha itaboot nia familia?

3. Itaboot sente katak individualmente itaboot sente hetan ona justisa iha itaboot nia komunidade?

o REKUPERASAUN1. Itaboot sente rekupera ona nu’udar individu?2. Itaboot sente itaboot nia familia rekupera ona? 3. Komunidade ne’ebe hela besik itaboot rekupera ona no

kura ona husi konflitu?o LIVRE HUSI VIOLÉNSIA FOUN

1. Oras ne’e itaboot nia moris livre husi violénsia? 2. Itaboot nia familia nia moris livre husi violénsia3. Moris iha itaboot nia komunidade livre husi violénsia?

Page 76: Módulu Treinamentu Kura Trauma

48 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Sesaun 11b

KARTAUN-POSTAL

Objetivu

Iha sesaun ikus partisipante sei :

a. Iha oportunidade atu hato’o ninia sentimentu ba ema ne’ebe iha liu influensia pozitivu nomos negativu durante periudu tinan 10 nia laran.

b. Kumpriende kada esperiensia moris sai nu’udar lisaun no forsa ba nia an rasik nomos ba ema seluk.

Tempu: Minutu 60

Ámbitu Diskusaun

• Hakerek sentimentu ba ema ne’ebe iha influensia pozitivu no negativu sei tulun atu sai husi trauma no todan ne’ebe iha.

Page 77: Módulu Treinamentu Kura Trauma

49Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Prosesu no Lala’ok Métodu ne’ebe uza iha sesaun ida ne’e mak servisu individu, sharing iha grupu, sujestaun husi fasilitador ho ninia lala’ok hanesan tuir mai :

a. Introduz sesaun ne’e kona-ba tópiku, objetivu no ninia prosesu. (Minutu 5)

b. Fasilitador fahe postal tuir vitima nia tinan, ez. tinan 10 sei fó postal 1, tinan 30 sei fó postal 3. (Minutu 5)

c. Fasilitador husu partisipante atu hanoin hikas fali ninia kaminhada moris hahu husi tinan 1 to’o oras ne’e. Hodi hanoin ema ne’ebe mak iha liu influensia pozitivu nomos negativu iha periudu hirak ne’e.

d. Tuir mai hakerek sentimentu iha postal ne’e. (Minutu 30) • Postal dahuluk ba esperiensia hahu husi tinan 1-10;• Postal daruak ba esperiensia hahu husi tinan 11-20;• Postal dahuluk ba esperiensia hahu husi tinan 21-30;• nsst.

e. Fasilitador husu ba partisipantes hirak ne’ebe hakarak sharing. (Minutu 15)f. Fasilitador halo rezumu ba rezultadu diskusaun no sharing (Minutu 5)

• Kada individu iha ema ne’ebe iha influensia pozitivu nomos negativu iha sira nia moris.

• Uza postal hanesan meius ida atu hato’o sentimentu privadu ba ema ne’e.

Material1. Postal2. Lapijeira

Page 78: Módulu Treinamentu Kura Trauma

50 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Sesaun 11c

KAIXA MEMORIA

Objetivu

Iha sesaun ikus partisipante sei :

a. Iha Kaixa Memoria ho sasan ne’ebe iha rekordasaun furak no moruk.

b. Vitima/sobrevivente deskobre liuhusi identifika ba sasan hirak ne’ebe iha rekordasaun ba sira.

Tempu: Minutu 120

Ámbitu Diskusaun

• Kaixa memoria nu’udar apontamentu ba vitima sobrevivente nia esperiensia.

• Vitima/sobrevivente dezenvolve arkivu pesoal

• Importante atu hanoin hikas feto nia esperiensia kona-ba violénsia no konflitu.

Page 79: Módulu Treinamentu Kura Trauma

51Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Prosesu no Lala’ok Métodu ne’ebe uza iha sesaun ida ne’e mak diskusaun grupu, sharing iha grupu, no sujestaun husi fasilitador ho ninia lala’ok hanesan tuir mai :

a. Molok atu tama ho métodu ida ne’e fasilitador husu ba partisipante sira atu lori sasan hirak ne’ebe iha valor no iha rekordasaun furak no moruk ba kada partisipante no husu sira atu hatama ba iha kaixa.

b. Halo introdusaun sesaun ne’e kona-ba tópiku, objetivu no ninia prosesu. (Minutu 5)

c. Fasilitador fahe partisipante ba grupu ho ema na’in 5-6. (Minutu 5)d. Fasilitador husu ba kada partisipante atu haktuir kona-ba sasan hirak

ne’ebe iha rekordasaun ba sira iha grupu nia laran. (Minutu 110)e. Fasilitador halo rezumu ba rezultadu diskusaun.

• Sasan husi ema ne’ebe ita hadomi sai rekordasaun ba ita hirak ne’ebe sei moris.

• Rekordasaun bele sai forsa ba ita ne’ebe ema ne’e husik hela.

Material 1. Kaixa/luhu2. Sasan hirak ne’ebe iha rekordasaun furak no moruk.

Page 80: Módulu Treinamentu Kura Trauma

52 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU METODU RESOLVE TRAUMA-LARAN KANEK

MÉTODU RESOLVE TRAUMAAtu resolve trauma iha kada ema idaidak la hanesan no laos buat fasil. Métodu hanesan Fatuk ho Aifunan, Kartaun Postal no Kaixa Memoria ne’e hanesan métodu ne’ebé ACbit hetan husi treinamentu Participatory Action Research ne’ebé fasilita husi AJAR (Asia Justice and Rights) Indonesia iha tinan 2013, no mós ho referensia husi Modul Melepas Belenggu Impunitas, Sebuah Panduan untuk Pemahaman dan Aksi bagi Perempuan Penyitas. Atu bele ajuda resolve trauma ne’e ami apresenta métodu ne’ebé bele uja, maka:

1. MÉTODU FATUK HO AI-FUNAN Métodu Fatuk ho Aifunan/Batu Bunga nu’udar métodu ho objetivu atu feto vitima/sobrevivente iha direitu ba lialoos, justisa, reparasaun no asegura atu la hetan tan violénsia. Métodu ne’e bele uza ba vitima/sobrevivente violénsia bazeia ba jéneru iha tempu konflitu nomos iha tempu hakmatek.

Esplikasaun ba métodu ne’e di’ak liu hato’o mós ezemplu atu partisipante kumpriende di’ak liu tan. Fo tempu natoon atu partisipante sira hanoin nune’e sira bele hatan ba perguntas mata-dalan hotu ho di’ak. Ba métodu ne’e la bele haluha atu prepara gravador no makina fotografika atu nune’e bele grava prosesu hotu ho di’ak.

Materia xave balun ne’ebé importante atu hatene :

Direitus Umanus:Direitu ne’ebé ema hotu iha aleinde nasaun orijen ka hela fatin, idade ka seksu ka étniku ka rasa ka relijiaun ka lian ne’ebé nia uza. Direitus Umanus kompostu husi direitu sosial-ekonomia, hanesan: hahan, hatais, uma, eskola, saúde no oportunidade atu hetan servisu; no direitu sivil-politiku, hanesan: direitu atu moris, atu vota, halibur malu, livre ba espresaun, livre husi tortura no atitude dezumanu, no protesaun ba lei ne’ebé hanesan.

Impunidade :Impunidade katak ema hirak ne’ebé responsabiliza ba krime sériu no violasaun direitus umanus la investiga, kaptura, julga, ka hetan pena ne’ebé justu. Nasaun sira iha obrigasaun atu luta kontra impunidade. Asuntu ne’e bele hala’o ho meius oin-oin, inklui harii prosesu buka lialoos, lori autor ba tribunal, fo asistensia ba vitima no halo reparasaun ba sira, no asegura katak ba oin vitima sei la hetan tan violénsia no diskriminasaun.

ReparasaunSimplesmente, reparasaun refere ba kestaun saida deit mak tulun atu hadi’a ka rekupera vitima violasaun direitus umanus. Iha modelu reparasaun balun:

Page 81: Módulu Treinamentu Kura Trauma

53Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

• Reparasaun Material hanesan forma konkretu husi asistensia ne’ebé inklui: kompensasaun (pagamentu ba estragus), reabilitasaun (servisu atu hatan ba nesesidades ba vitima nia saude, edukasaun no ekonomia), no restituisaun (retornu ba saida mak lakon durante konflitu, hanesan fo hikas sira nia dezempeñu/servisu, sidadania plena, reentrega ka reparasaun ba propriedade ne’ebé ema na’ok ka estraga. Reparasaun mos inklui fo oportunidade ba familia atu hala’o serimonia funeral ho dignu ba ema hirak sira hadomi ne’ebé sai vitima ba asasinatu.

• Reparasaun simbólikuEspesifikamente iha valor simbóliku no inklui: pedidu deskulpa husi parte sira ne’ebé responsabiliza ba violasaun, monumentu ka forma rekonhesimentu seluk ne’ebé dedika ba vitima, memorializasaun hanesan komemorasun loron nasional, tau naran ba fatin publiku sira no Estrada sira ho akontesimentu pasadu sira, simboliza situs/ fatin ba masakre ka fatin kastigu, buka tuir ema dezaparesidus, no entrega restus mortais.

• Reparasaun koletivu hanesan reparasaun material no/ka simbóliku ne’ebé dezeña ba komunidade ida ka grupu vitima balun. Reparasaun material ba komunidade bele ho forma hadi’a infraestrutura ka projetu seluk, hanesan Sede Suku ne’ebé bele tulun komunidade tomak atu rekupera

Violénsia kontra feto:ONU identifika violénsia kontra feto nu’udar violasaun ne’ebé kauza estragus ba ema nia fíziku, seksual ka mental ka hamosu terus ba feto. Termus rua seluk ne’ebé iha relasaun ho Violénsia Kontra Feto mak violénsia bazeia ba jéneru no violénsia seksual.

Violensia hasoru Feto:• Violensia Bazeia ba Jéneru, hanesan violénsia ne’ebé bazeia ba ema ida

nia jéneru, mak ida ne’ebé bazeia ba espetativa sosial no kultura ba papel ne’ebé tuir loloos hala’o husi ema ne’e iha ninia uma no iha sosiedade nia laran. Violénsia bazeia ba jéneru dalabarak obriga relasaun poder ne’ebé la iha balansu hodi dirije violénsia ba ema hirak ne’ebé ho knaar inferior iha sosiedade nia laran.

• Violensia seksual nu’udar violénsia ne’ebé halo ema ida sai alvu bazeia ba ninia seksu biolójiku. Signifika katak, violénsia ne’e haree liu ba ema ida nia seksualidade no/ka hala’o ho maneira seksual. Hahalok hirak ne’e inklui violasaun seksual, asediu seksual, atan seksual, obriga hamolik

LEITURA – MÓDULU METODU RESOLVE TRAUMA-LARAN KANEK

Page 82: Módulu Treinamentu Kura Trauma

54 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU METODU RESOLVE TRAUMA-LARAN KANEK

individu ida ka halo relasaun seksual. Kualker ema ida, inklui la’en ka membru familia seluk, iha probabilidade atu halo violasaun seksual.

CEDAW

“Konvensaun Halakon Diskriminasaun Hotu Kontra Feto”

CEDAW : Instrumentu ka lei internasional ida atu próteze direitus umanus feto nian.

Objetivu primeiru mak atu halakon diskriminasaun kontra feto no hametin igualdade ba feto no mane.

CEDAW : Nu’udar mata dalan ba governu atu haree loloos saida mak governu presiza halo ba feto atu bele iha duni direitu ne’ebé hanesan ho mane.

CEDAW : Timor-Leste asina CEDAW iha fulan Dezembru 2002 no ratifika iha 2003.

Prinsipiu 3 iha CEDAW:• La iha Diskriminasaun• Igualdade Substantivu :

Igualdade ba partisipasaun, Igualdade ba asesu Igualdade ba rezultadu

• Obrigasaun Estadu nian

Artigu sira iha CEDAW1. Diskriminasaun Kontra Feto signifika distinsaun no eskluzaun ka

restrinsaun bazeia ba seksu, independente husi kaben ka klosan, iha moris polítika ekonómiku, sosial, kultura, sivil ka iha area seluk.

2. Lei no polítika-Estadu tenke hola medidas atu halakon diskriminasaun.3. Obriga estadu ne’ebé hola parte CEDAW atu hola medidas hodi garante

dezenvolvimentu ho promosaun direitus umanus feto nian.4. Medidas Espesiál Temporáriu atu harii igualdade entre feto ho mane.

Medidas ne’e sei para bainhira hetan ona objetivu igualdade iha oportunidade no tratamentu.

5. Regula medidas/dalan atu halakon diskriminasaun kona-ba papel jéneru ne’ebé mak sei iha.

6. Direitu kontra tráfiku no esploitasaun seksuál7. Direitu atu partisipa iha vida públika no polítika8. Estadu membru tenke hala’o medidas loloos atu hametin feto sira

Page 83: Módulu Treinamentu Kura Trauma

55Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU METODU RESOLVE TRAUMA-LARAN KANEK

hetan oportunidade hanesan atu reprezenta sira-nia governu iha nivel internasional ho partisipa iha servisu organizasaun internasional nian.

9. Estadu membru CEDAW sei garante ba feto direitu hanesan ho mane sira atu hetan, muda ka kaer nafatin sira-nia nasionalidade maski sira kaben ho ema rai seluk.

10. Direitu ho partisipasaun hanesan iha edukasaun11. Halakon diskriminasaun kontra feto iha kampu servisu nian12. Direitu hanesan atu hetan asesu iha kampu saúde nian no inklui mós

planeamentu familiar13. Direitu hanesan ba benefisiu moris sosial no ekonómiku, liu-liu atu

hametin direitu hanesan iha benefisiu família nian, atu hetan kreditu iha banku, atu partisipa iha divertimentu, desportu no aspetu vida kultural hotu.

14. Direitu espesial ba feto iha area rurál15. Igualdade iha lei nia oin16. Direitu atu kaben no harii família.

2. MÉTODU KARTAUN POSTALMétodu Kartaun Postal hanesan métodu atu espresa esperensia iha tempu pasadu ba vitima/sobrevivente ne’ebé sente todan atu hato’o rasik ninian istoria. Feto vitima/sobrevivente barak durante ne’e nunka hato’o sira nian istoria moruk liu-liu ba sira nian familia tanba sente buat ne’e hanesan lulik ka hamoe familia no mós fo sala sira. Iha parte seluk vitima/sobrevivente mós sente tauk katak sira nian oan ka sira nian familia bele hirus ka iha vingansa ba autór.

Esperensia ne’ebé susar atu haluha ne’e bele hato’o liu husi métodu kartaun postal, métodu kartaun postal ne’e bele uja atu hato’o sentimentu ema nian ho etapa kada tinan 10 (Sanulu) iha ema nian moris no hato’o ba ema ne’ebé ita fiar ka ita hadomi.

Ba rezultadu husi kartaun postal ne’e, bele rai iha kaixa mémoria ka bele mós haruka ba ema refere. Ida ne’e hanesan métodu ida atu hakama’an todan husi vitima/sobrevivente no mós sai hanesan arkivu/rejistu moris privadu husi vitima/sobrevivente.

3. MÉTODU KAIXA MEMORIAMétodu Kaixa Memoria ne’e dezeña husi Jonathan Morgan, Psikólogo klíniku husi Universidade Cape Town, Afrika do Sul. Projetu Kaixa Memoria hanesan métodu terapia ba feto ne’ebe moris ho HIV/AIDS atu grava istoria ba sira nia moris no fo rekordasaun ba ema sira ne’ebé sira hadomi iha kaixa memoria ne’ebé sira rasik mak halo.

Page 84: Módulu Treinamentu Kura Trauma

56 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU METODU RESOLVE TRAUMA-LARAN KANEK

Iha kontestu Timor-Leste, kaixa memoria uza ba feto vitima/sobrevivente konflitu atu rai sira nia sasan rekordasaun, atu sira bele hato’o sira nia istoria kona-ba sira nia esperiensia. Inklui Postal ne’ebé hala’o tiha ona iha sesaun anterior ne’ebé ninia rezultadu mos sei rai iha kaixa memoria ida ne’e.

Kaixa memoria ne’e rasik bele uza kaixa uzadu hafoin tuir mai bele enfeita tuir partisipante ida-idak nia kreatividade. Bele mos uza luhu ne’ebé homan típiku Timor nian no la presiza atu enfeita tan.Kaixa memoria ne’e bele sai arkivu privadu ba feto subreviventes ida-idak.

Page 85: Módulu Treinamentu Kura Trauma

MÓDULU GHaforsa Konselor

Page 86: Módulu Treinamentu Kura Trauma
Page 87: Módulu Treinamentu Kura Trauma

57Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

• Hanesan konselor/kompañeiru vitima/sobrevivente importante atu mós hare nia-an liu-liu ba tratamentu klamar atu nune’e ita la hetan impaktu negativu husi ita nian servisu.

Sesaun 12

KUIDADU-AN BA KONSELOR

Objetivu

Iha sesaun ikus partisipante sei:

a. Bele kompriende katak konselor persiza mos kuidadu-an ba ninia klamar

Tempu: Minutu 60

Ámbitu ba diskusaun

Page 88: Módulu Treinamentu Kura Trauma

58 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Prosesu no EtapaMétodu ne’ebé uza iha sesaun ida ne’e maka servisu individual, plenaria, husu no hatan no no sujestaun husi fasilitadora. Etapa maka tuir mai ne’e:

a. Halo introdusaun ba sesaun atu kompriende ninian tópiku,objetivu no prosesu. (minutu 5)

b. Fahe surat tahan perguntas kona-ba kuidadu-an no esplika kona-ba oinsa atu prenxe (minutu 5)

c. Husu ba partisipante atu servisu indiviual no hatan perguntas hot-hotu ho onestu (minutu 30)

d. Husu partisipante balun atu fahe sira nia resultadu (minutu 15)e. Taka ho resumu husi fasilitadora. (minutu 5)

• Importante atu halo tratamentu ba an hanesan fisiku, psikolójika, emosional no profisionál

• Husi parte organizasaun mós persiza atu hare katak konselor persiza hetan tratamentu ba nia an.

Material 1. Surat tahan Kuidadu-an halo kopia ba total partisipante2. Crayon3. Lapizeira4. Fita-kola

Page 89: Módulu Treinamentu Kura Trauma

59Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU HAFORSA KONSELOR

Naran:

Evaluasaun ba Kuidadu-an

Lee lai kategoria lima husi atividade kuidadu-an no fo avaliasaun dala hira ita bo’ot hala’o atividade ida ne’e. Fo numeru iha kada kuadradu, hakerek numeru tuir esplikasaun kada numeru ne’ebe ita bo’ot hanoin dala barak ka dala ruma ka nunka akontese no seluk-seluk tan.

5 = halo bebeik 4 = dala ruma 3 = Ladun 2 = Nunka 1 = Nunka akontese

Tratamentu baFisiku

Tratamentupsikolójika

TratamentuEmosional

TratamentuSpiritual

Tratamentuprofisionál

Han hahan saudavel no regulár

Fo tempu halo refle-saun

Koalia/ espresa sai saida mak hau sente

Fo tempu ba halo reflesaun ispiritual

Iha supervizaun ka tempu konsultasaun regulár

Exersisiu ka bok-an ho rutina

Hakerek ajenda ka diariu

Konhese hau nian an no hau nia valor

Pasa tempu iha natureza

Iha grupu apoiu

Foti lisen-sa wainhira moras

Koko buat ruma ne’ebe foun

Afirma sira nia an

Buka relasaun spiritual ka grupu religiaõ

Fo tempu ba deskansa iha loron servisu (Exemplu. Han meiudia)

Toba ho sufisiente

Dehan lae ba respon-sibilidade ne’ebé barak liu.

Buka buat ne’ebé halo ita hamnasa

Kanta, dansa, halimar toka ka yoga

Fo tempu atu koalia halimar ho parseiru servisu

Page 90: Módulu Treinamentu Kura Trauma

60 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

LEITURA – MÓDULU HAFORSA KONSELOR

Hemu bee ho sufisiente

La rai iha laran ema nia komentariu

Husik ita nia an tanis

Meditasaun ka reza

Halo limitasaun ho kliente ka kolega

Fo tempu atu la simu telefone/ uja telefone

Kompriende ita nia esper-ensia spiritu-al halo pros-esu oinsa ita koalia ba ita nia an.

Identifika ativ-idade, objetu, ema, fatin ne’ebé konfor-tavel no buka buat ne’e

Identifika saida maka signifika-tivu ba ita no fo fatin ne’e ba ita nia moris.

Idenfika projetu ka servisu ne’ebé halo kontente no iha nia benefisiu

Kumu isin ka halo treinu ba isin ho rutina

Halo terapia rasik

Halimar ho labarik

Espresa an ho kreatividade

Esforsu an atu iha balansu

Halo relasaun seksual

Treinu/pra-tika atu simu ema seluk

Pasa tempu ho ema ne’ebé ita gosta/hadomi

Lee artigu/livru ne’ebé fo inspirasaun

Tuir iha programa hasa’e kapasidade staff

Lao halimar ka pasiar

Hakarak ha-tene

Mantein kon-taktu ho ema ne’ebé impor-tante iha ita nia moris

Nakloke ba ig-noransia, mis-teriu no husik buat ruma

Selebra eventu kona-ba servisu

Rona saida maka ita nia isin hatete/presija

Hatu’un ita nia stress/presaun

Hadomi ita nia an

Hetan es-perensia ba sentimentu admiradu no inspirasaun

Iha ritual atu husik presaun

Page 91: Módulu Treinamentu Kura Trauma

MÓDULU HPlanu ba Oin

Page 92: Módulu Treinamentu Kura Trauma
Page 93: Módulu Treinamentu Kura Trauma

61Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Planu pesoal ne’ebé sei hala’o ba oin

Planu nu’udar Organizasaun nia asaun ba oin

Sesaun 13

PLANU ASAUN

Objetivu

Iha sesaun ikus partisipante sei :

a. Identifika planu ne’ebé sei hala’o pesoalmente nomos tuir organizasaun

b. Kumpriende no iha komitmentu atu hala’o planu asaun

Tempu: Minutu 30

Ámbitu Diskusaun

Page 94: Módulu Treinamentu Kura Trauma

62 Módulu Treinamentu Kura TraumaMódulu Treinamentu Kura Trauma

Prosesu no Lala’ok Métodu ne’ebe uza iha sesaun ida ne’e mak hakerek iha metaplan, lee iha oin no taka iha flipchart no sujere ba fasilitador ho ninia lala’o hanesan tuir mai :

a. Halo introdusaun ba sesaun ne’e kona-ba tópiku, objetivu no ninia prosesu. Tuir mai fahe metaplan. (Minutu 5)

b. Husu partisipante atu hakerek iha metaplan azul kona-ba sira nia planu asaun pesoal no hakerek iha metaplan kinur kona-ba planu asaun ba organizasaun (Minutu 10)

c. Tuir mai partisipante ida-idak hakat ba oin atu lee sai sira nia planu asaun pesoal no planu asaun organizasun nian hodi taka iha suratahan boot ne’ebe prepara tiha ona. (Minutu 10).

d. Fasilitador halo rezumu. (Minutu 5) • Importante ba individu ida bele hala’o ida-idak nia planu

asaun. • Organizasaun presiza tau matan ba staf sira nia nesesidades

atu bele servisu ho maksimal.

Material1. Suratahan plano2. Metaplan kinur ho azul3. Spidol permanente 4. Fila-kola