Eesti keel – lihtne ja keeruline

Helle Metslang

Moskva, oktoober 2009

Keele keerukohad 1

Mõne muu keelega võrreldes: tüüpiliste vormimoodustusviiside erinevus (abisõnad – lõpud – sõnakujud); kategooriate erinevused (sõnaliigid, käänamine, pööramine), lauseehituse erinevused, keelenähtuste olemasolu või puudumine, sama tüüpi vahendite erinev kasutamine.

Keele keerukohad 2

Keelesisesed: tähenduse ja vormi vastavuste vähene selgus ja järjekindlus, süsteemi vähene reeglipärasus ja järjekindlus, vormivahendite rohkus, sõnakujude varieerumine, muuttüüpide rohkus, sõnade ja sõnaosade petlikud kokkulangevused ja sarnasused, reeglite rohkus ja keerukus

Eesti keel, indoeuroopa keeled, Standard Average European (SAE)

Eesti keel on läänemeresoome (soome-ugri –uurali) keel koos soome, karjala, liivi, vadja jt. keeltegaIndoeuroopa keeled – germaani, romaani, slaavi, balti jt.SAE – Euroopa keelteliit, kesksed Euroopa keeled, millel on sarnaseid jooni. B.L. Whorf1939. SAE mõiste kujunes, võrreldes Põhja-Ameerika indiaanikeeli tuntud Euroopa keeltega

SAE: mis sees, mis väljas

SAE tuum: saksa, prantsuse k.SAEsse kuulub enamik Euroopa keeli: inglise, norra, rootsi, itaalia, hispaania, portugali, rumeenia, albaania, vene, ukraina, poola, tšehhi, läti, leedu, baski, kreeka, ungari jneVäljas eesti, soome, iiri, türgi

(M. Haspelmath 2001)

Eesti keel ja vene keel: ühist 1

Sõnaliigid: substantiiv (raamat), verb (viskama), adjektiiv (vaikne), adverb (vaikselt), konjunktsioon (ja) jne. Käänamise ja pööramise põhijoonedKäänduvad sõnad: substantiiv, adjektiiv, pronoomen, numeraalÜhildumine: nendes kolmes paksus raamatus; ma loen, sa loed, ta loeb

Eesti keel ja vene keel: ühist 2

Lause põhiosad: subjekt, predikaat, objekt, adverbiaal jne. Ants (S) ostis (P) eile (A) sõnaraamatu (O)Sõnade ja lausete ühendamine: päike ja kuu, suur nagu härg; päike paistab ja

linnud laulavad; teen, mida tahanOmamiskonstruktsioonMul on üks hea sõber

Eesti keel ja vene keel: ühist 3

Jaatava ja eitava eksistentsiaallause aluse käändevaheldus:Laual on raamat – Laual ei ole raamatutOleviku ja mineviku, aktiivi ja passiivi kesksõnadlugev laps, parajasti loetav raamat, raamatut

lugenud laps, loetud raamatAspekti väljendamine verbipartikliga: luges läbi- прoчитал

Eesti keele keerukohti vene keele taustal 1

Astmevaheldus: kapp : kapi, mõte : mõtte, madu : mao, õmmelda õmblenKäänete ja postpositsioonide rohkus (lauale, laual, laualt – laua peale, laua peal, laua pealt)Eituse mitmevormilisusei loe, mitte lugeda, mitte see, vaid teine

Eesti keele keerukohti vene keele taustal 2

Grammatilise soo puudumineGrammatilise tulevikuvormi puudumineVerbi olema kasutamine olevikusAspekti väljendamine sihitise käändegaIsikuühildumine minevikuvormis (ma lugesin, sa lugesid, me lugesime, nad lugesid)Lühike ja pikk isikuline asesõna (ma – mina jne.)

Eesti keele keerukohti vene keele taustal 3

Käändevormide rohked kasutusjuhud Mari on Morna kooli direktorMari on Morna koolis direktoriksMari sai Morna kooli direktoriksMari jäi Morna kooli direktoriksMari töötab Morna kooli direktorinaMarit teatakse Morna kooli direktorina

Eesti keele keerukohti vene keele taustal 4

Infiniitvormide rohkustahab lugeda / peab lugema / loobus lugemast

LiitajavormidTa on / oli uue sõnaraamatu ostnudKaudne kõneviisTa olevat hea sõnaraamatu ostnudUmbisikuline tegumood eraldi vormigaNeid sõnaraamatuid ostetakse palju

Eesti keele keerukohti vene keele taustal 5

Lausealguline küsisõna kas, kõnekeeles lauselõpuline või (vä)Kas sa lähed koju? Sa lähed koju või?Sihitise ja aluse käändevahelduse Ta kirjutas luuletuse (omastav)Ta kirjutas luuletust (osastav)Kirjuta luuletus! (nimetav)Klaasis on vesi / vett

Eesti keele keerukohti vene keele taustal 6

Poiss luges raamatud läbiLoe raamat läbiRaamat loeti läbi

Omastava tingimused + mitmus, käsk, umbisikuline tegumood

Nimetav (nominatiiv)

Poiss luges raamatu läbiLause jaatavObjekt piiritletudTegevus lõpetatud

Omastav (genitiiv)

Poiss luges / ei lugenud raamatut

tavaliseltOsastav (partitiiv)

NäiteidTingimusedEesti sihitise kääne

Eesti keele keerukohti vene keele taustal 7

Мальчик непрoчитал этoйкниги

EitusРодительный(genitiiv)

Мальчик прoчиталэту книгу

Jaatav lause, objekt naissoost vm

Винительный(akusatiiv), eraldi vorm

NäideTingimusedVene objekti kääne

Eesti keele keerukohti vene keele taustal 8

Мальчик прoчиталрoманМальчик купил книги

Jaatav lause, objektiks meessoost, kesksoost või mitmuslik sõna, eluta

Akusatiiv = nominatiiv (им.)

Девочка ожидаетмальчикаМальчики ожидаютдевочек

Jaatav lause, objektiks meessoost või mitmuslik sõna, elus

Akusatiiv = genitiiv (род.)

Eesti keele keerukohti vene keele taustal 9

Sõnajärg V2, raamkonstruktsioonEelmisel aastal elasin ma Pärnus

Ants on tund aega tagasi ära läinudtäiend enne nimisõna: õpetaja prillid, Antsu sõnaraamat

Eesti keele sisemisi keerukohti 1

Keelesüsteemi osade rohkusKäänded (14)Käänamistüübid (EKKR: 40-50)Pööramistüübid (EKKR: 25-30)

Reeglite keerukus (nt. objekti käände valik (kirjutasin luuletuse / luuletust)

Eesti keele sisemisi keerukohti 2

Ebajärjekindlused süsteemis: sarnased sõnad võivad muutuda eri viisil, erinevad sõnad aga ühtmoodi

lagi : lae – nagi : nagiroog : roa – roog : rookõne : kõne – pere : pere – säde : sädeme – tore :

toredatigu : teo – tegu : teokaebama : kaevata – kaevama : kaevata

Eesti keele sisemisi keerukohti 3

Ebaselgusi: • lõppude osaline puudumine, mõned käändevormid ei

eristu(see) pesa : (selle) pesa : (seda) pesa,

• mõnedel käändevormidel pole lõppe, ainult sõnakuju erinevus(see) lamp : (selle) lambi : (seda) lampi,

• ainsuse ja mitmuse osastavat võib eristada ainult täishääliku erinevus: (seda) lampi – (neid) lampe; (seda) palli – (neid) palle

Eesti keele sisemisi keerukohti 4

Homonüümia: eri tähendusega sõnadel on sama kujukoor : koore – koor : kooritamm : tamme – tamm : tammihari : harja (1. puhastusriist, 2. tipp)nimi → nimetu → nimetusnimi → nimetama → nimetus

vrd. soome k. nimi → nimetön → nimettömyysnimi → nimittää → nimitys

Eesti keele sisemisi keerukohti 5

Ühesuguseid sõnaosi-ta, -ta-1) verbiliide: kulutama2) umbisikuline tegumood: ei võeta3) da-infinitiiv: hakata4) ilmaütlev: võtmeta5) tüve osa: vaatama : vaataTekib homonüümiat: soovitama : soovita;

soovima : soovita; soov : soovita,kuhjumist: kirjutatakse

Eesti keele sisemisi keerukohti 6

Petlikke sarnasusi:-ks (tingiv kõneviis; saav kääne)

sooviks (mida teeks? milleks?) -kse (umbisikuline tegumood)

soovitakse-ksi- (tingiv kõneviis) sooviksin,

sooviksid

Eesti keele sisemisi keerukohti 7

Ühildumine / ühildumatus• Adjektiiv käändub koos substantiiviga (suur

mets : suure/s metsa/s); aga on erandeid (ninataga-reegel: suure metsa/ni, suure metsa/ga; atribuut ei käändu: kogu maja/s, katoliku kiriku/st, makstud kauba/le)

• Verb ühildub subjektiga (ma loe/n, sa loe/d, ta loe/b), aga on palju verbivorme, mis ei muutu (ma/sa/ta ei loe, ma/sa/ta lugevat)

Lihtsat eesti grammatikas 1

Selged ja lihtsalt lisatavad lõpud ja mitmuse tunnused enamikus käändevormidesraamatu-le, raamatu-sse, raamatu-d, raamatu-te-le, raamatu-te-sseSemantilistel käänetel selged tähendused

Lihtsat eesti grammatikas 2

Mitte üle 2 grammatilise koostisosa sõnas (laulu-de-s, laul-ma-ta, laula-ksi-n), vrd nt soome aute-tta-v-i-ssa, putoa-mais-i-lla-ankonstruktsioonides hän on autettavissa‘teda saab aidata’, hän on putoamaisillaan‘ta on kukkumas’

Lihtsat eesti grammatikas 3

Viis tavalist üldtuntud verbikategooriat 1) Isik (ma elan, sa elad jne.)2) Aeg (elan, elasin, olen elanud, olin elanud)3) Tegumood (elab – elatakse)4) Kõneviis (elage, elaksite jne.)5) eitus-jaatus (elab – ei ela)

Lihtsat eesti grammatikas 4

Suhteliselt mõõdukad ja piiratud võimalustega verbiahelad võib hakata tulema, on pidanud ootama, saab olema oodatudKontekst aitab mõista sarnaste sõnade ja vormide tõlgendust

Ida-Virumaa laste netifolkloorist: Kuidas eristada „koort“ „koorist“?!

Eristada neid on väga kerge. Esimest on võimalik osta poest ja ta maksab 5 krooni poole kilo eest. Teist sõna „koor“ kauplusest ei saa osta. Näiteks lastekoori on võimalik tellida spetsiaalsetest kohtadest ja siis nad hakkavad laulma teie jaoks.

Veel on suur vahe nende vahel selline, et esimest „koort“ on võimalik süüa, aga teist mitte. Kui sina tahaks süüa teist siis sul võib hakata hirmus, sest lastekoor ei tahaks olla ära söödud. ☺

Esimeses „koores“ on palju valku, teises on palju liha.

Esimene koor ei saa olla külmkapita, teine ei saa esineda dirigendita!

Esimest me võime suppi panna, teist aga ei saa, sest ta hakkab vastu karjuma.

„Koor“, mida me sööme, on alati valge, „koor“ mida me kuulame, on alati värviline.

Mõnikord on nii, et koorepakk on ilus ja lastekoor laulab ilusasti. Siis nad sarnanevad teineteisega, kuigi esimene „koor“ näeb välja ilus, teine aga kõlab ilusasti...

Kirjandust 1EKKR = Erelt, Mati & Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007, Eesti

keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.Erelt, Mati & Reet Kasik, Helle Metslang, Henno

Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, SilviVare 1993, 1995, Eesti keele grammatika I, II. (Peatoimetaja M. Erelt.) Tallinn.

Erelt, Mati & Helle Metslang 2003, Case marking of thepredicative in Estonian. – Linguistica Uralica 2003, 3: 166-174.

Erelt, Mati & Helle Metslang 2006, Estonian clausepatterns — from Finno-Ugric to SAE. – LinguisticaUralica XLII, 4.

Kirjandust 2Haspelmath, Martin 2001, The European linguistic Area: Standard

Average European. – M. Haspelmath, E. König & W. Raible (eds.), Language typology and language universals: An internationalhandbook. Vol. 2. (Handbücher zur Sprach- und Kommunikationswissenschaft, 20.2.) New York: Walter de Gruyter, 1492–1510.

Metslang, Helle 2004, Eesti keele keerukohti. – Virsu II. Suomi ja virokohdekielinä. Lähivertailuja 15. (Olun yliopisto, suomen ja saamenkielen ja logopedian laitoksen julkaisuja 24.) Toim. H. Sulkala ja H. Laanekask. Oulu: 71-82.

Metslang, Helle & Ingrid Krall, Renate Pajusalu, Kristi Saarso, Elle Sõrmus, Silvi Vare 2003, Keelehärm. Eesti keele probleemseid piirkondi. Tallinn.