näidis_pbl1

PROBLEEMIPÕHINE ÕPE KÕRGKOOLIS MARIN GROSS

PROBLEEMIPÕHINE ÕPE – mis see on?PBL-i tunnused:

keerukad elulised situatsioonid, millel ei ole ühte õiget vastust, lahenduskäiku,on õpiprotsessi organiseerimise fookuses; õppijad töötavad rühmades seostades teoreetilisi teadmisi eluliste, praktilistesituatsioonidega ning seeläbi mõistes oma seniseid teadmisi ja neis esinevaidlünki; õppijad on ennastjuhtivad ja probleemi(-de) lahendamisele orienteeritud; õppejõud on protsessi kavandaja, suunaja ning toetaja; ületatud on õppimise ja õpetamise lahus vaatlemine: PBL on õpetamise ja

õppimise meetod. (Barrows & Tamblyn)

PBL on juhendav/suunav meetod või lähenemine õppimisele ja õpetamisele, mille puhulüliõpilased õpivad probleemide lahendamise ja oma kogemuste reflekteerimise kauduning õppejõud toetab teadmiste konstrueerimist koostöiselt. (Hmelo-Silver & Barrows 2006)


PBLi eesmärk:Õppija saavutab edasiseks kutseeluks vajaliku ulatusliku ja paindliku teoreetilisteteadmiste baasi ja praktiliste oskuste pideva kasvu ning arengu.

Õppijate kognitiivsete oskuste ja võimete areng : probleemilahendamise oskused; otsustusvõime ja otsuste/valikute kriitiline põhjendamine; enesejuhitud õppimise oskus; koostööoskus.

(Boud & Feletti 1997)

PBL’i puhul peetakse silmas mitte ainult seda, mida üliõpilane peaks teadma ja oskama,vaid tõeliseks eesmärgiks on üliõpilaste kui isiksuste terviklik areng. (Savin-Baden2001)


Väärtused ja PBLMilliseid väärtusi eeldab probleemipõhise õppe kultuur?

Partnerlus – Kõik õppeprotsessist osavõtjad on kolleegid, koostöös osalejad.Ausus ja avatus – Õppijad on algusest peale teadlikud kõigest, mida neil on vaja teada jaõppida.Respekt – üks kesksemaid väärtusi. Avaldub täpsuses, tähelepanus, vastutustundlikusosavõtus õppeprotsessist. Teeb võimalikuks konstruktiivse tagasiside, isegi rasketagasiside võetakse vastu tõsise tähelepanuga, mitte ebamugavalt, segadusseajavalt jahirmuga.Usaldus – Kui eespool nimetatud väärtused on paigas, hakkab usaldus kasvama võikahanema.. Üksteist usaldades julgetakse endale riski võtta. Kui see on loomulikuksdünaamikaks grupis, on see indkaatoriks, et grupp töötab hästi ja seal valitsevadüksteist toetavad suhted. (Baptiste 2003: 15-16)


7-astmeline PBL mudel1. Ebaselgete mõistete selgitamineÕppijad selgitavad ebaselgete mõistete tähenduse2. Probleemi(de) selgitamine, sõnastamineIga õppija panus, erinevate perspektiivide võrdlemine3. Ajurünnak võimalike hüpoteeside/selgituste leidmiseksEelnevad teadmised, kogemused; koostöös teadmuse loomine; puuduste leidmine4. Selgituste/hüpoteeside kohandamine võimaliku lahendusena = MudeliloomineOlemasolevate teadmiste restruktureerimine, õpitulemuste sõnastamisega alustamine5. Õpitulemuste sõnastamineÕppijad nõustuvad õpitulemustega, millega soovitakse edasi töötada6. Informatsiooni kogumine individuaalseltOluline osa õppimisprotsessist on iseseisevtöö7. Tulemuste jagamine ja õpitu hindamineÕppijad üheskoos vaatavad üle seatud õpitulemused; tutvuvad individuaalselt leitud materjalidega;jagavad saadud teadmisi ning loovad ühise arusaama fenomenist; probleemi lahenduse analüüsimine jasõnastamine.


PBLi mudel


PBL üldised põhimõtted Õppija kesksus Õppijad vastutavad oma õppimise eest ja seavad oma õppimisele eesmärgid Valdkondade vaheliste piiride ületamine Teooria ja praktika integreerimine Rõhuasetus õppimisel, mitte vaid tulemusel Õppejõu roll on toetada ja suunata grupi õppimisprotsessi Olulised on suhtlemisoskus; infokirjaoskus; individuaalne töö; vastutus

Õppimine on: Aktiivne – oma küsimused ja otsitud vastused Integreeritud – erinevate õppeainete vahelised seosed, teooria ja praktikaühildumine Kumulatiivne – õpikogemuste jada areneb ja arendab pidevalt Mõistev – õppimine õpitu praktiliseks kasutamiseks, mitte eraldiseisvate faktideomandamiseks


PBL lähtub... Konstruktivistlikust õpiteooriast – õppija konstrueerib oma teadmisedmõistmise ja tõlgendamise teel, toetudes olemasolevatele teadmistele jakogemustele; Varasema teadmise aktiveerumine ja uue teadmise hankimine käivituvadprobleemide kaudu; Õppimine toimub enesejuhitud tegevusena, kus õppija integreerib uut materjalijuba olemasolevaga; Õppimine on kollaboratiivne – õppimine on sotsiaalne tegevus, mida peab ülaldialoog, teistelt saadav toetus ja tagasiside; Õppimine on kontekstuaalne – õppimine on seotud probleemstsenaariumidekaudu tegelike eluliste situatsioonidega, mis hõlbustab õpitu ülekandumist.(Dolmans et al 2005)


Milline on hea probleem? Probleem „käivitab“ õppimise; Probleemid on elulised, peegeldades reaalset kutsealast tegevust; Probleemid peaksid olema võimalikult multidistsiplinaarsed ja võimaldamamitmeid lahendusi ja lähenemisi; Probleem peab äratama huvi õppijas ja teda õppima motiveerima; Probleemi süvenemine aktiveerib õppija eelteadmised, nii saab õppija teadlikuks,milliseid teadmisi ta juurde vajab; Probleemid peavad olema sõnastatud konkreetselt ja lühidalt, aga mitte lihtsalt.Keeruline struktuur nn vale-struktuur (ill-structure) soodustab sügavat õppimist; Probleem peab vastama õppijate varasemate teadmiste tasemele ja iseloomule; Liialt keeruks probleem ei aktiveeri eelnevaid teadmisi, liiga lihtne probleem eiärata õppijates huvi. (Dolmans et al 2005)


Probleemid probleemipõhises õppesProbleemid on probleemipõhise õppe sisuline kese. Hästi formuleeritud probleemeiseloomustavad järgmised omadused: Probleemi lahendamiseks hakkab üliõpilane õppima just seda, mida probleemikoostaja on õpieesmärgiks seadnud. Vastasel juhul võib osa olulist infotomandamata jääda. (Õppejõu ülesanne on aine sisu üle kanda probleemidesse jaõppija ülesanne on probleemidest üles leida, millist sisu on tarvis omandada) Probleem peaks olema eluline. See valmistab tulevaseks tööks paremini ette.Eluline probleem on ka multidistsiplinaarne ja võimaldab erinevaid lähenemisi.Uurimused on näidanud, et õpitu tuleb paremini meelde situatsioonis, mis onvõimalikult lähedane õpisituatsioonile. Hea probleem aktiviseerib üliõpilaste eelteadmised. Uus informatsioon seostataksevaremomandatuga ja see jääb hästi meelde. Eelteadmiste aktiviseerimine onaluseks hüpoteesidele, millest tuletatakse õpieesmärgid. Erinevad eelteadmisedtavaliselt soodustavad diskussiooni. Samas võivad väga head eelteadmised andaprobleemile lahenduse, täiendavat informatsiooni pole tarvis otsida japrobleemõpe ei käivitugi. Hea probleem suunab õppimise mõnele kindlale õpieesmärgile. Lahendamiseksväljapakutud hüpoteesid sõltuvad lahendajate kogemusest. Probleemid peavad olema sõnastatud konkreetselt ja lühidalt. Konkreetsus onotseselt seotud elulähedusega. Samas soovitatakse probleemis kasutadateaduslikke termineid, et seostada teadust praktikaga. Probleem ei tohi olla liiga selgelt sõnastatud küsimusena – see vähendab huviprobleemi vastu, samuti vähendab huvi probleemi selge struktuur.(Dolmans et al 2005; Savin-Baden & Major 2005; Poikela 2003; Mikk ja Asser 2001.)


Väljavõte üliõpilaste e-kirjast õppejõule

... Soovime reflekteerida ajakirja valmimise protsessi kaudu ennast ja seeläbi ka nimetatud õppeainet. Tunneme

grupiga, et oleme nüüd mõistnud, millised on meie ootused ajakirjale ja mida me ise ajakirjalt tahame. Samas

tunneme, et sellise tulemuse saavutamiseks polnud meil kevadsemestril ega kevadsemestri lõpus ühe nädala jooksul

piisavalt aega ega arusaamist meie eesmärkidest. Viimase versiooni valmimiseks veetsime kaks nädalat

keskmiselt 6-7 tundi pikki päevi ülikoolis, et koos terve grupiga ajakiri sügavuti läbi vaadata ja uuesti

kirjutada. Leiame, et pingutasime ka kevadel aja ja vaimsete ressursside piires ning nüüd pingutasime veelgi

enam, kuna meil oli eelpool mainitud ressursse rohkem. Andsime ajakirja viimase versiooni valmimisprotsessis

endast parima ja loodame, et see kajastub ka tulemuses.

Meie enesejuhitavus õppijatena on paranenud, kuid samas tunneme, et õppejõududepoolne pühendumus ja

panustamine meie õppimise toetamisse ei ole olnud motiveeriv. Tajusime, et loengute ettevalmistus ei olnud piisav,

ootasime ammendavat tagasisidet ka arvukatele individuaalsetele töödele, kuid seda me ei saanud. Meie õppegrupil

oli nimetatud ainele kõrged ootused, mis täiel määral ei täitunud. Kindlasti peitub üks ootuste mitterealiseerumise

põhjusi õppeaine eesmärkide mitte mõistmises....

Documents

näidis_pbl1