Ida-Viru maakond, Narva linn, Vaksali tn 22

Narva raudteejaam

EKSPERDIHINNANG

Koostaja: Carl-Dag Lige

Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond

Tallinn 2010-2011

Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs

2

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

SISUKORD

EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA lk 3

JOONISED lk 7

FOTOD lk 9

FOTODE LOETELU lk 10

3

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA

1 ÜLDANDMED

Nimetus Narva raudteejaam

Aadress ja katastritunnus Vaksali 22, Narva linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus: 51106:001:0189

Koordinaadid -

Praegune funktsioon Raudteejaam, piiripunkt, osaliselt kasutuseta

2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE

Rajamisaeg 1953 (Eesti Arhitektuur)

Autor Käesoleva töö autor ei suutnud hoone arhitekti tuvastada. Algne

projektdokumentatsioon asub suure tõenäosusega mõnes Venemaa või Läti

arhiivis.

Algne funktsioon Raudteejaam

Ümberehitusetapid Suuri mahulisi ümberehitusi pole toimunud. Idaseina äärne keldrisissepääs on

kaetud kaldkatusega (fotod 14, 16, 17). Lõunakülje (raudteepoolse fassaadi)

idapoolse sissepääsu ette ehitati piirivalve nõudel hiljuti turvavärav koos

metallist varikatusega (fotod 11, 12).

Hoone algsed interjöörid on suures osas hävinud, kuid planeeringut on

muudetud arvatavasti suhteliselt vähe (vt põhiplaani joonist). Idapoolne

hoonetiib, kus tegutseb piirivalve, on euroremonditud (pildistamine keelatud

sisekorra eeskirjade tõttu). Keskne ootesaal (fotod 51-55) ja läänepoolne

hoonetiib (fotod 56-66) on tõenäoliselt 1970. aastate viimistlusega, mida

hilisematel kümnenditel on kohendatud-parandatud. Ootesaali lõunaossa (foto

52) ning väikese ootesaali lääneotsa (foto 59) on tõenäoliselt 1970. aastatel

ehitatud arvatavasti piletikassadena toiminud lakk-puidust voodriga madalad

ruumid.

Muu ajalooline teave Narva raudteejaam alustas tegevust juba St Peterburg-Paldiski liini avamise

ajal 1870. a. Avamispidustused toimusid just Narvas. Puidust tsaariaegsed

jaamahooned hävisid osaliselt enne II maailmasõja, osaliselt sõja ajal.

Narva uus raudteejaam valmis 1953.a (foto 1). Käesoleva töö autor ei suutnud

tuvastada, kas tegemist on unikaal- või tüüpprojektiga.

Juba mitmeid aastaid toimib Narva raudteejaam Eesti-Vene piiripunktina.

Seetõttu on hoone idaosas ranged sisekorraeeskirjad ning nõuded ruumide

sisustusele. Ka turvavärav jaama lõunaküljel ehitati piirikontrolli huvides

(fotod 11, 12).

3 ASUKOHA KIRJELDUS

Narva raudteejaama hoone on linnaruumis oma vahetu ümbruse kindel dominant. Raudteejama kompleks

asetseb raudtee põhjaküljel (foto 69). Jaamahoone linnapoolne (põhjasuunas paiknev) väljak ja haljasalad,

mida kokku võib tinglikult nimetada jaama pargiks, on heakorrastatud (fotod 2, 6, 48, 49). Hoone mõlema

otsa juures oleval kõrghaljastusega haljasalal paikneb, paraku mittetöötav, purskkaev (foto 49). Jaamahoone

läänekülje vahetus läheduses paikneb mobiilsidemast. Jaamahoonest u 80 m idas, raudtee ääres, asetsevad

4

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

tihedalt teineteise kõrvale ehitatud kauba-pagasiladu ja kaubakontor, mille alumisel korrusel on garaažid

(fotod 69, 70). Need on piklikud, ühise viilkatusega kaetud, pritskrohviga viimistletud kivihooned.

Raudteejaamast loodes asub kaugliinibusside armetu, ilmetu välimusega ühekordne jaamahoone.

4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS

Mahuline ülesehitus Piklik ühekorruseline kelpkatusega hoone, mille keskosa (saalikorpus) on ida-

ja läänetiibadega võrreldes veidi kõrgema, kuid samuti kelpkatusega (fotod 1,

14, 19). Saalikorpust raamistavad põhjaküljelt sammasportikus (foto 5) ning

lõunaküljelt keskrisaliit (foto 9), mis muudavad hoonet näiliselt suuremaks ja

esinduslikumaks.

Ehitusmaterjal Vundament – paas

Sokkel – paas (foto 46)

Seinad – paas (osa välisseintest) ja tõenäoliselt tellis (täiteseinad), enamik

pindu prits-krohvitud (foto 47)

Aknad – puit (võimalik, et enamik aknaid pole algupärased, sest nende

kvaliteet on kesine; foto 44)

Välisuksed – puit (võimalik, et ka uksed pole algupärased, sest nende

kujundus ja kvaliteet ei haaku stalinistliku suurejoonelisusega; fotod 18, 22,

30)

Katusekate – valtsitud tsinkplekk (fotod 14, 41)

Väliskujundus ja

iseloomulikud detailid

Peaootesaali asukohta markeerib eksterjööris lõunapoolsel fassaadil

viisnurkse frontooniga keskrisaliit (foto 9) ja põhjaküljel samade

gabariitidega sammasportikus (foto 5). Sammasportikust toetavad korintose

kapiteelidega kandilised paekivisambad (fotod 5, 25-29), millele lõunakülje

keskrisaliidil vastavad samast materjalist pilastrid (fotod 9, 10).Mõlema

pikikülje otstes asuvad lisaks väiksemad viisnurkse frontooniga risaliidid

(fotod 3, 8, 13, 15, 16, 20). Risaliitide nurki rõhutavad puhasvuugil laotud

paekivist laiad pilastrid (fotod 15, 46).

Katuseräästa ja frontoone ääristab lopsakas paekivist profiilkarniis (foto 41).

Välisavasid piirab paekiviraamistus (fotod 3, 8, 20), madala segmentkaarega

akende all asetsevad siksak-ristlõikega ehispinnad (foto 44). Ehisviile ja

portikust kaunistavad stalinistliku sisuga bareljeefid (fotod 36-38, 45),

portikuse frontoonile on hiljem lisatud reljeefis Narva vapp (foto 39).

Portikusel on kassettlagi (foto 33). Hoonel on ülalt laienevad kandilise

ristlõikega vihmaveetorud (fotod 42, 43), portikuse sammastel lipuhoidjad

(foto 40).

Plaanilahendus Ühekorruseline hoone keskse, avara ootesaali ning seda ääristavate, keskse

koridoriga ida- ja läänetiivaga, mille mõlema lõunaküljes väike saal.

Koridoridest avanevad uksed kabinettidesse ning abiruumidesse. Koridoride

otstes on lisaväljapääsud (vt põhiplaani joonist).

Sisekujundus ja

iseloomulikud detailid,

sisustus, mööbel

Idatiivas euroremont. Ootesaalis ja läänetiivas tõenäoliselt 1970. aastate

remont (fotod 51-53, 56-60). Osa siseuksi võivad olla algupärased (fotod 61,

62). Väikese ootesaali seintel on vineertahveldis (fotod 60, 62, 63) ning lihtsa

profileeringuga peegelvõlv-lagi (foto 64), mille keskosa on samuti kaetud

puitpaneelidega (fotod 56-60). Ootesaali ja väikese ootesaali põrandad on

terrazzo-kattega (fotod 53, 55, 60). Ootesaali kassade ning jaamaülema

kabineti (vt põhiplaanil ruum nr 9) siseakendel on ehisvõred (fotod 51, 53,

67). Enamik ootesaalide sisustusest on teisaldatud või hävinud.

Stiililine kirjeldus Stalinistlik klassitsism

5

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE

Hoone eksterjöör on heas korras. Läänepoolse hoonetiiva ruumid seisavad juba mitu aastat kasutuseta

ning nende siseviimistlus on seetõttu väsinud ilmega. Hoone ümbrus on heakorrastatud.

Vundamendid – hea, vajumisi ei ole märgata

Seinad – hea

Laed – hea

Aknad – rahuldav

Uksed – rahuldav

Viimistlus – eksterjööris hea, idatiiva siseruumides hea (euroremont), ootesaalis ja läänetiivas rahuldav

Katusekate – hea

6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE

Hoone arhitektuurne säilivus on hea. Paekivist ja tellistest välisseinad on oma kvaliteetse ehituslaadi tõttu

hästi säilinud. Hoone eksterjööri dekoor ning ehismotiivid on samuti heas seisukorras tänu regulaarsele

hooldusele. Interjööri osas omab arhitektuurset väärtust eelkõige siseplaneering ning väikese ootesaali seinte

puittahveldis ja lagi. Ka osa läänetiiva siseuksi võivad olla algsed ning seega väärtuslikud. Ootesaalidesse

hiljem ehitatud kerg-vaheseintega ruumid on väheväärtuslikud (põhiplaanil ruumid 21 ja 26).

Jaamahoone omanikud on EVR INFRA ning Eesti Vabariik. Hoone on osaliselt rendile antud Narva linnale.

Hoone idatiivas tegutseb Eesti piirivalve ning toll. Jaamahoone läänetiib planeeritakse lähiaastatel kasutusele

võtta bussijaamana, mis sobiks hästi raudteejaama algse funktsiooniga, tooks hoonele palju uusi kasutajaid

ning annaks tõuke siseruumide restaureerimiseks.

7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS

Stalinistliku arhitektuuri silmapaistev näide; hoone kehand on säilinud autentsel kujul; Eesti ühe tähtsama

raudteejaama ja –sidesõlme peahoone; hoone moodustab jaamapargi ning kaubaladudega tervikliku ansambli;

praegune Narva raudteejaam on tugevalt mõjutanud Narva linna arengut II maailmasõja järel ning omab

märgilist tähtsust Eesti idapoolseima reisi- ja kaubaveokeskusena. Ehitis on stiilipuhtuselt, materjalikäsitluselt

ja ehituskvaliteedilt stalinistliku klassitsismi silmapaistev näide nii Narva linna kui kogu Eesti arhitektuuri

kontekstis.

Hoone tehniline seisukord on rahuldav. Hoonet on võimalik ilma suuremate ümberehitusteta kohandada

uuteks funktsioonideks. Hoone ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal ega muinsuskaitsealal ega ole

kaitstud muul viisil. Tegemist on väärtusliku üksikhoonega ning selle säilimise tagamiseks on otstarbekas

rakendada riiklikku kaitset.

8 MÄLESTISE TUNNUSED

1) Kivist seinte ning puidust katusekonstruktsiooniga Narva raudteejaama hoone, mille eksterjööris

domineerivad ehisviiludega põhjapoolne sammasportikus ja lõunapoolne keskrisaliit ning

pritskrohv- ja paekiviviimistlusega fassaadid, on stalinistliku arhitektuuri silmapaistev näide Eestis

2) Hoonel on hästi säilinud algne maht, põhikonstruktsioonid, fassaadilahendus ning väikeste

muudatustega siseplaneering, mille dominandiks on keskne, avar ootesaal

3) Eesti transpordiarhitektuuri silmapaistev näide, mis mitmekesistab oma jõulise karakteriga Narva

hajusat linnaruumi.

9 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA

Võtta Narva raudteejaama peahoone kaitse alla arhitektuurimälestisena.

10 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG

Välitööde teostamise aeg: 18.09.2010

11 Koostaja:

Carl-Dag Lige

Märkus: Töös on kasutatud Urmas Oja ja Martin Jänese poolt 2004.a läbi viidud Eesti raudteearhitektuuri

inventariseerimise materjale

6

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

JOONISED

1. Asukoha skeem. Maa-Ameti kaart

7

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

2. Ettepanek kaitsevööndi piiride määramiseks

Kaitsevööndi ettepanek koos põhjendusega: kehtestada Narva raudteejaama kaitsevööndiks ala, mille piirid

kattuvad kinnistu Vaksali 22 (51106:001:0189) piiridega. Kogu Narva raudteejaama kinnistu käsitlemine

kaitsevööndina tagab Narva raudteejaama ansambli säilimise ning võimaldab reguleerida jaama ansamblisse

kuuluvate kauba-pagasilao ning kaubakontorihoone, millede iseseisev kaitse alla võtmine pole põhjendatud,

käekäiku.

Narva raudteejaama kompleks. 1. – Jaamahoone; 2. – Kauba-pagasiladu ning kaubakontor. Maa-Ameti kaart

3. Projekti joonised - Käesoleva töö autor ei suutnud leida

8

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

4. Inventariseerimisjoonised

Narva raudteejaama põhiplaan

9

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

FOTOD

Narva raudteejaama peafassaad. Foto Urmas Oja 2004

Narva raudteejaama peasissepääsu sammasportikus. Foto Urmas Oja 2004

10

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

FOTODE LOETELU

AJALOOLISED FOTOD:

1. NARVA JAAMAHOONE VALMIMISJÄRGSEL KÜMNENDIL. FOTO OLLINO JA TALLINNA

FOTOKLUBI. RAUDTEEMUUSEUMI KOGU

TÄNAPÄEVASED FOTOD:

2. NARVA JAAMAHOONE JAAMAPARGIGA. FOTO URMAS OJA 2004

3. IDATIIVA PÕHJAKÜLG. FOTO URMAS OJA 2004

4. KESKOSA PÕHJAKÜLG. FOTO URMAS OJA 2004

5. PORTIKUSEGA PEASISSEPÄÄS PÕHJAKÜLJEL. FOTO URMAS OJA 2004

6. PÕHJAKÜLG. FOTO URMAS OJA 2004

7. LÄÄNETIIVA PÕHJAKÜLG. FOTO URMAS OJA 2004

8. LÕUNAKÜLG. VAADE EDELAST. FOTO URMAS OJA 2004

9. LÕUNAKÜLJE KESKRISALIIT. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

10. EESTI VAPP KESKRISALIIDI VIILUL LÕUNAKÜLJEL. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

11. LÕUNAKÜLG KAGUST. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

12. TURVAVÄRAV JA SELLE VARIKATUS LÕUNKÜLJEL. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

13. KAGUNURK LÕUNAST. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

14. VAADE KIRDEST. FOTO URMAS OJA 2004

15. HOONE KIRDENURK PÕHJAST. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

16. HOONE KIRDENURK. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

17. IDAKÜLG. FOTO URMAS OJA 2004

18. SISSEPÄÄS IDAKÜLJEL. FOTO URMAS OJA 2004

19. VAADE PÕHJAKÜLJELE LOODEST. FOTO URMAS OJA 2004

20. HOONE LOODENURK PÕHJAST. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

21. LÄÄNEKÜLG. FOTO URMAS OJA 2004

22. LÄÄNEKÜLJE SISSEPÄÄS. FOTO URMAS OJA 2004

23. RAUDVÄRAV HOONE EDELANURGA JUURES. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

24. VAADE PORTIKUSELE LOODEST. FOTO URMAS OJA 2004

25. VAADE PORTIKUSELE KIRDEST. FOTO URMAS OJA 2004

26. PORTIKUSE ÜLAOSA. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

27. PORTIKUS KÜLGVAATES LÄÄNEST. FOTO URMAS OJA 2004

28. PORTIKUSE ALAOSALE IDAST. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

29. PORTIKUSE TREPISTIK. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

30. PEAUKS PÕHJAKÜLJEL. FOTO URMAS OJA 2004

31. OOTESAALI PÕHJAPOOLSED AKNAD. FOTO URMAS OJA 2004

32. ORNAMENT. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

33. PORTIKUSE KASSETTLAGI. FOTO URMAS OJA 2004

34. PORTIKUSE SAMBAKAPITEEL. FOTO URMAS OJA 2004

35. SAMBAKAPITEEL EESTVAATES. FOTO URMAS OJA 2004

36. PORTIKUSE ÜLAOSA IDAST. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

37. PORTIKUSE IDAPOOLNE RELJEEF. FOTO URMAS OJA 2004

38. PORTIKUSE LÄÄNEPOOLNE RELJEEF. FOTO URMAS OJA 2004

39. NARVA LINNA VAPP PORTIKUSE VIILUL. FOTO URMAS OJA 2004

40. LIPUHOIDJA. FOTO URMAS OJA 2004

41. KARNIISID JA KATUSEPINNAD. FOTO URMAS OJA 2004

42. KARNIISID. FOTO URMAS OJA 2004

43. VIHMAVEETORU JA KARNIISID. FOTO URMAS OJA 2004

44. AKEN. FOTO URMAS OJA 2004

45. VAPP KÜLGRISALIIDIL. FOTO URMAS OJA 2004

46. LISEENI ALUMINE OSA. FOTO URMAS OJA 2004

47. KROHVIPINNAD. FOTO URMAS OJA 2004

48. JAAMAPARGI IDAOSA. FOTO URMAS OJA 2004

11

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

49. JAAMAPARGI LÄÄNEOSA. FOTO URMAS OJA 2004

50. JAAMAPARGIST PERROONILE VIIV TREPP. FOTO URMAS OJA 2004

51. OOTESAALI IDASEIN. FOTO URMAS OJA 2004

52. OOTESAAL. FOTO URMAS OJA 2004

53. OOTESAALI LÄÄNESEIN. FOTO URMAS OJA 2004

54. OOTESAALI UKS PERROONILE. FOTO URMAS OJA 2004

55. OOTESAALI PÕRANDAKATTE DETAIL. FOTO URMAS OJA 2004

56. VÄIKE OOTESAAL. FOTO URMAS OJA 2004

57. VÄIKE OOTESAAL. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

58. VÄIKE OOTESAAL HOIUKAPPIDEGA. FOTO URMAS OJA 2004

59. PINGID JA KASSAKABIIN VÄIKSES OOTESAALIS. FOTO URMAS OJA 2004

60. VÄIKESE OOTESAALI VAADE. FOTO URMAS OJA 2004

61. SUURE JA VÄIKESE OOTESAALI VAHELISED UKSED. FOTO URMAS OJA 2004

62. KABINETIUKS VÄIKESES OOTESAALIS. FOTO URMAS OJA 2004

63. VÄIKESE OOTESAALI PUITDETAILID. FOTO URMAS OJA 2004

64. VÄIKESE OOTESAALI LAEKARNIIS. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

65. KASSALUUK VÄIKESES OOTESAALIS. FOTO URMAS OJA 2004

66. PINGID VÄIKESES OOTESAALIS. FOTO URMAS OJA 2004

67. SISEAKEN JAAMAÜLEMA KABINETIS. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

68. OOTAB MOSKVA RONGI. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

69. NARVA JAAMAKOMPLEKS KAUGVAATES LOODE SUUNALT. FOTO URMAS OJA 2004

70. NARVA JAAMA KAUBAAIT. FOTO URMAS OJA 2004