12
Ilungelo lokukhuphela lifunjethwe Phendla IMITLOMELO: 70 ISIKHATHI: ama-iri ama-2 Iphepheli linamakhasi ali-12. ISINDEBELE ILIMI LEKHAYA (HL) IPHEPHA LOKUTHOMA (P1) EXEMPLAR 2014 NATIONAL SENIOR CERTIFICATE IGREYIDI 12

NATIONAL SENIOR CERTIFICATE IGREYIDI 12 · 2018-05-01 · Kanengi umuntu uthi asese mutjhaumthole sele akhamba ngedondolo ukwenzela bona obunye ubudisi bomzimbakhe buthwalwe lidondolwelo

  • Upload
    others

  • View
    4

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE IGREYIDI 12 · 2018-05-01 · Kanengi umuntu uthi asese mutjhaumthole sele akhamba ngedondolo ukwenzela bona obunye ubudisi bomzimbakhe buthwalwe lidondolwelo

Ilungelo lokukhuphela lifunjethwe Phendla

IMITLOMELO: 70 ISIKHATHI: ama-iri ama-2

Iphepheli linamakhasi ali-12.

ISINDEBELE ILIMI LEKHAYA (HL)

IPHEPHA LOKUTHOMA (P1)

EXEMPLAR 2014

NATIONAL SENIOR CERTIFICATE

IGREYIDI 12

Page 2: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE IGREYIDI 12 · 2018-05-01 · Kanengi umuntu uthi asese mutjhaumthole sele akhamba ngedondolo ukwenzela bona obunye ubudisi bomzimbakhe buthwalwe lidondolwelo

IsiNdebele Ilimi Lekhaya (HL)/P1 2 DBE/2014 NSC – Grade 12 Exemplar

Ilungelo lokukhuphela lifunjethwe Phendla

YELELA 1. Iphepheli LINEENGABA EZINTATHU: ISIGABA A, B kanye NESIGABA-C. ISIGABA A:

ISIGABA B: ISIGABA C:

Ukufunda nokuzwisisa (30) Ukurhunyeza (10) Izakhi nemithetjhwana yokusetjenziswa kwelimi (30)

2. Phendula YOKE imibuzo. 3. Funda yoke imiyalo onikelwe yona ngokuyelela okukhulu. 4. Thoma isigaba ESINYE NESINYE ekhasini ELITJHA. 5. Thalela ngemva kokuphendula imibuzo yesigaba ngasinye. 6. Tlola iinomboro zemibuzo njengombana zinjalo ephepheni lemibuzo. 7. Tjhiya umuda OWODWA ngemva kwaleyo naleyo pendulo. 8. Tlola kuhle nangesandla esibonakalako. 9. Yelela kobana upelede amagama ngendlela efaneleko bewutlole nemitjho

ezwakalako.

10. Isikhathi esiphakanyisweko sokutlola isigaba ngasinye:

ISIGABA A: pheze imizuzu ema-45 ISIGABA B: pheze imizuzu ema-30 ISIGABA C: pheze imizuzu ema-45

Page 3: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE IGREYIDI 12 · 2018-05-01 · Kanengi umuntu uthi asese mutjhaumthole sele akhamba ngedondolo ukwenzela bona obunye ubudisi bomzimbakhe buthwalwe lidondolwelo

IsiNdebele Ilimi Lekhaya (HL)/P1 3 DBE/2014 NSC – Grade 12 Exemplar

Ilungelo lokukhuphela lifunjethwe Phendla

ISIGABA A: UKUFUNDA NOKUZWISISA UMBUZO 1

Phendula imibuzo engaphasi kwetheksti eku-1.1 nengaphasi kwesithombe esiku-1.2. 1.1 Funda itheksti engenzasi bese uphendula imibuzo. ABONOBANGELA NOBUNGOZI BOKUBA NOMZIMBA OMKHULU

Ukunona nokuba nobudisi bomzimba obudluleleko kuyingozi ekulu epilweni yomuntu. Ubujamobu bungezelela amathuba amanengi wokobana umuntu afumane amalwele ahlukahlukeneko. Kungebangelo umNyango wezamaPhilo ukhuthaza abantu bona bagcine imizimba yabo isebujameni obuncani, obuhle nobulawulekako. Ukuze sigcine imizimba yethu isebujameni obufunekako kufanele sizitjheje. Zinengi izinto ezingaba bonobangela bomzimba omkhulu okufaka hlangana isithako sefuzo esisemzimbeni ('genes'). Abadala baqinisile nabathi ihabhula aliweli kude nomuthalo. Kanengi kuvamile bona ababelethi nabanomzimba omkhulu nabantwababo babe nemizimba emikhulu. Lokhu kuyenzeka bona kudlulele neenzukulwaneni. Kokhunye kuyenzeka ukunona kubangwe kukhula kwamahomoni womzimba womuntu, kungabi kukobana akhula ngokwefuzo kodwana azikhulela wona nje. Ezinye iinhlahla esizinikelwa bodorhodera ngomnqopho wokulapha amalwele athileko zinomthelela ekunoniseni imizimbethu. Kuneenhlahla esithi nasiziselako bese ziyasilambisa, zisikhuthaze bona sidle ngokudluleleko. Abanye abantu badla ngokudluleleko nabanesizungu nofana nabakwatileko. Ukudla khulu kuzimukisa umzimba bekungezelela namathuba wokunona. Kanti-ke nalokha umuntu nakathoma ukuluphala imisiphakhe ithoma ukugedla, ingasaba namandla wokutjhisa amafutha bese umuntu uthoma ukunona. Lokhu kuvamise khulu ebantwini bengubo. Amafutha la kanengi avamise ukunzinza magega namadini. Kesinye isikhathi, abanye abantu bengubo bathi nabasebantwini, badle khulu bese kuthi ngemva kokubeletha kube budisi bona babuyele badle ngendlela ebegade bavele badla ngayo ngaphambi kokuzithwala. Nakho lokho kungokhunye okubanga bona bagcine sele baba nomzimba omkhulu. Abanye abantu banoniswa kungazilolongi ngebanga lokungabi nesikhathi ngombana baqeda isikhathi esinengi basebenza ngamakhomphyutha ema-ofisini. Ngebanga lokuthuthuka kwethekhnoloji, abasasebenzi imisebenzi efuna bona basebenzise amandla ukwenzela bona kulwisanwe namafutha asemizimbenabo. Nabatjhayisako bakhamba ngeenkoloyi ukuya emakhaya, abakhambi ngeenyawo kanti nalokha umuntu nakafika ekhaya uhlalela umabonakude ama-iri amanengi bekufike isikhathi sokulala. Nakwenzakeleko wavakatjhelwa bangani baqeda isikhathi esinengi bahlezi phasi emasofeni kudliwa bekuselwa.

Page 4: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE IGREYIDI 12 · 2018-05-01 · Kanengi umuntu uthi asese mutjhaumthole sele akhamba ngedondolo ukwenzela bona obunye ubudisi bomzimbakhe buthwalwe lidondolwelo

IsiNdebele Ilimi Lekhaya (HL)/P1 4 DBE/2014 NSC – Grade 12 Exemplar

Ilungelo lokukhuphela lifunjethwe Phendla

Umzimba nawuthoma ukuzimuka ungezelela amathuba wokusahlelwa

bulwele behliziyo. Nawuthoma ukuthela ngomzimba kuba khona ikghomu ebizwa bona yi-'plaque' eyenziwa mafutha akhelela ngaphakathi kwemithambo ekhambisa iingazi eziya ehliziyweni. Lokha ikghomu le nasele ikghamathele ngaphakathi kwemithambo le yenza bona iingazi zingasakhamba lula bese lokho kubangela iinhlungu esifubeni nezigcina zibangele ubulwele bokusahlelwa yihliziyo. Ubulwelobu benza bona ihliziyo ibhalelwe kupompa iingazi ezanele iindingo zomzimbakho. Nakungenzeka ikghomu le yakhelele kangangokuthi ivimba iingazi bona zingasakghona ukukhamba ngaphakathi kwemithambo, imithambo iyadabuka bese kwakheka igiqa leengazi elivimba i-oksijini bona ifikelele ebuqotjheni. Ukungafiki kwe-oksijini ebuqotjheni kubanga ubulwele bokufa kwehlangothi. Kunekhemikhali etholakala eengazini nemafutheni womzimba womuntu ebizwa bona yikholesteroli. Ikholesteroli le inesilinganiso esithileko esilungele imizimbethu. Umuntu onomzimba omkhulu kunamathuba amanengi wokobana ikholesteroli le ingangezeleleka beyifike lapho iba sesilinganisweni esiphezulu khulu nesingezelela amathuba wokuphathwa bulwele behliziyo obungambangela ukufa kwehlangothi. Ukunona khulu kungezelela amathuba wokuphathwa mihlobo ehlukahlukeneko yekankere. Ukutshwenywa madolo nomgogodlha ngezinye izinto ezitshwenya abantu abanomzimba khulu. Umzimba nawumkhulu usuke udisibeze amathambo kangangokuthi angasakghona ukuwuthwala. Kungebangelo abantu abanemizimba emikhulu bangeze bakghona ukukhamba ibanga elide kanti begodu bahlale balila ngeenhlungu zomzimba. Ubuhlungobu basuke babuzwe khulu lapha kuhlangana khona amathambo. Kanengi umuntu uthi asese mutjha umthole sele akhamba ngedondolo ukwenzela bona obunye ubudisi bomzimbakhe buthwalwe lidondolwelo. Kunobunye godu ubulwele obubangelwa kunona khulu obubizwa bona yi-Sleep Apnea. Ubulwelobu nawunabo uzwakala ngokuqunteka nawuphefumulako nofana ngokuphefumula sakukghameka. Lokhu kusuke kubangelwa mafutha amanengi azungeleze intamo, avala umrholo wommoya bese kubabudisi ukuphefumula. Kuqakathekile bona sizame ngamandlethu woke bona ukunona sikubalekela ngendlela esingakghona ngakho ngombana lokho kuzokuphungula amagulo bekungezelele nepilo. UNgqongqotjhe wezamaPhilo uhlongoza bona abantu abasebenzise iindlela zeemvelo zokulwisana nemizimba emikhulu balise ukusela amapilisi neenhlahla ukulwisana nokunona kwemizimba.

(Irhujululwe ku-www.nhlbi.nih.gov/health-topics, yatjhugululelwa esiNdebeleni)

1.1.1 Kubayini kungakafaneli bona nawumumuntu ube nomzimba omkhulu?

Ipendulwakho ayibe mumutjho OWODWA.

(2)

1.1.2 Tlola abonobangela bokunona ABABILI umuntu angakghona

ukubabalekela nange angafuni ukunona.

(2)

Page 5: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE IGREYIDI 12 · 2018-05-01 · Kanengi umuntu uthi asese mutjhaumthole sele akhamba ngedondolo ukwenzela bona obunye ubudisi bomzimbakhe buthwalwe lidondolwelo

IsiNdebele Ilimi Lekhaya (HL)/P1 5 DBE/2014 NSC – Grade 12 Exemplar

Ilungelo lokukhuphela lifunjethwe Phendla

1.1.3 Ngokutjho kwendatjana le kuthiwa kubangelwa yini bona umuntu

nakathoma ukuluphala bese uthoma nokuthela umzimba.

(2)

1.1.4 Tlola ngokurhunyeziweko indlela ubulwele behliziyo budaleka ngayo

emzimbeni womuntu.

(2)

1.1.5 Hlathulula umqondo omumethwe yikulumo ethi; 'ihabhula aliweli kude nomthalo'.

(2)

1.1.6 Nangabe kuneenhlahla esizinikelwa bodorhodere ezitjhugulula ubujamo

bemizimbethu, ucabanga bona ngikuphi okufanele kwenziwe ngibo ukuqinisekisa bona imitjhogabo ayibi nemithelela emimbi emizimbenethu?

(2)

1.1.7 Ucabanga bona ngisiphi isiyeleliso udorhodere angasinikela isiguli

lokha nakasinikela iinhlahla ezinciphisa ubukhulu bomzimba.

(2) 1.1.8 Khetha ipendulo ocabanga bona iqedelela isitatimende esilandelako

kezingenzasi. Umuntu othi nakakwatileko adle khulu usuke anqophe ... A ukuba namandla wokulwa. B ukuzilibazisa. C ukukhamba isikhathi eside angakalambi. D ukususa ubuhlungu abuzwako.

(2)

1.1.9 Hlathulula bona ikulumo kangqongqotjhe engenzasi le ingabasiza

nofana angeze yabasiza abantu ekwehliseni imizimbabo na? Sekela ipendulwakho uveze amazizwakho. 'Sebenzisani iindlela zeemvelo zokulwisana nemizimba emikhulu nilise ukusela amapilisi neenhlahla.'

(2)

1.1.10 Ngewakho umbono ucabanga bona ihlelo lokukhambakhamba nofana

lokugijima lilungele WOKE umuntu onomzimba omkhulu na?

(2)

Page 6: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE IGREYIDI 12 · 2018-05-01 · Kanengi umuntu uthi asese mutjhaumthole sele akhamba ngedondolo ukwenzela bona obunye ubudisi bomzimbakhe buthwalwe lidondolwelo

IsiNdebele Ilimi Lekhaya (HL)/P1 6 DBE/2014 NSC – Grade 12 Exemplar

Ilungelo lokukhuphela lifunjethwe Phendla

TJHEJA: YEQA IMIDA EMITHATHU NGAPHAMBI KOKUPHENDULA UMBUZO 1.2. 1.2 Qalisisa iinthombe ezingenzasi bese uphendula imibuzo elandelako.

1.2.1 Qalisisa abantu abaseenthombeni ngasinye kezingehla bese utlola

iphuzu elilodwa elibenza bafane ngokwamabumbekwabo.

(1) 1.2.2 Tlola izinto EZIMBILI ezibonakala zibonobangela bobujamo abantwaba

abakibo.

(2) 1.2.3 Tlola isigaba sabantu abavezwe eenthombeni ezingehla. (1) 1.2.4 Phendula isitatimende esingenzasi ngoLIQINISO nofana AKUSILO

IQINISO bese usekela ipendulwakho ngesiqunto osithathako. Iinthombezi zisilethela umqondo wokobana ukuba nomzimba omkhulu kuya ngokuthi umuntu umhlobo bani.

(2)

1.2.5 Ubujamo obubonakala ngehlobu yinto yamalangana la. Kade

kwakungakavami bona abentwana bangazithola banjengalaba abaseenthombeni. Hlathulula bona kubayini kunje amalangana la.

(2)

1.2.6 Hlathulula bona ngiliphi igadango ongalithatha ukukhuthaza umuntu

osebujameni obufana nobungehlobu bonyana angazihloboki.

(2)

IMITLOMELO YESIGABA A: 30

Page 7: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE IGREYIDI 12 · 2018-05-01 · Kanengi umuntu uthi asese mutjhaumthole sele akhamba ngedondolo ukwenzela bona obunye ubudisi bomzimbakhe buthwalwe lidondolwelo

IsiNdebele Ilimi Lekhaya (HL)/P1 7 DBE/2014 NSC – Grade 12 Exemplar

Ilungelo lokukhuphela lifunjethwe Phendla

TJHEJA: THOMA ISIGABA B EPHEPHENI ELITJHA. ISIGABA B: UKURHUNYEZA UMBUZO 2

Funda itheksti engenzasi bese uyayirhunyeza ngokwemiyalo elandelako. IMIYALO:

1. 2. 3. 4. 5.

Ngamagama angadluli kwama-70, rhunyeza uveze amaphuzu ali-7 nofana indima ngabonobangela bokungaphumeleli nokulisa phakathi kwabafundi emazikweni aphakamileko wefundo. Nangabe utlole imitjho, inombore imitjhwako kusukela kowoku-1 bekufike kewe-7. Umutjho owutlolako awube nomqondo OWODWA. Tlola ngelimi elitsengileko ngombana uzokwabelwa imitlomelo emi-3. Sebenzisa amagamakho, ungabuyeleli utlole njengombana kutloliwe endatjaneni. Tlola inani lamagama owasebenzisileko ekupheleni kwesirhunyezo sakho.

ABONOBANGELA BOKULISA PHAKATHI KWABAFUNDI EMAZIKWENI

APHAKAMILEKO WEZEFUNDO Ngemva kweminyaka eli-12 yefundo kulibhudango lananyana ngiwuphi umfundi bona azibone asezikweni lezefundo ephakemeko, kungaba seyunivesithi, ekholiji nanyana ethekhnikhoni, ukufezekisa ibhudango lakhe. Ngehlelo lakarhulumende leKhetha sekulula bona abafundi baragisele phambili iimfundo zabo emazikweni la. Umraro usuke uvele nasele umfundi amukelwe. Ngokwamarhubhululo kuyavela bona imiraro eyenza abafundi babhalelwe kuphumelelisa iimfiso zabo nasele basemazikweni la ziintjhijilo abazibangela bona ngokwabo kanti ezinye kuba ngilezo ezingaphezu kwamandlabo. Abafundi abanengi bathi nasele bamukelwe emazikweni la batlhoge igcugcuzeleko elifanele limile ngaphakathi kwabo bese lokho kubenza balahlekelwe likareko lokuya ngetlasini ngebanga lokuzilawula. Lokho kwenza umfundi angenzi ama-asayinimente, imisebenzi yekhaya neminye imisetjenzana asuke aphiwe yona. Kesinye isikhathi umfundi uyagcugcuzeleka kodwana kufumaniseke bona ilekhtjhara yona iyabhalelwa kufundisa nokubakhombisa indlela umsebenzi ekufanele wenziwe ngayo. Lokho kubangele umfundi angaphumeleli. Abafundi abanengi abaphumeleli ngebanga lokungazithembi kanye nokuzithathela phasi. Lokhu kuba nomthelela omkhulu wokobana bangaphumeleli. Ukungaphumeleli kwabanye abafundi kubangelwa kukobana basuke bavela emindenini lapha kungakhange kube nelunga lomndeni elifunde labe lafika ezikweni eliphakemeko lefundo. Ukuphuma emndenini onganamali kunomthelela omkhulu ekutheni abafundi bangarageli phambili neemfundo zabo.

Page 8: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE IGREYIDI 12 · 2018-05-01 · Kanengi umuntu uthi asese mutjhaumthole sele akhamba ngedondolo ukwenzela bona obunye ubudisi bomzimbakhe buthwalwe lidondolwelo

IsiNdebele Ilimi Lekhaya (HL)/P1 8 DBE/2014 NSC – Grade 12 Exemplar

Ilungelo lokukhuphela lifunjethwe Phendla

Amalanga la abafundi abanengi bazinikela isikhathi esinengi sokucocisana ngeensetjenziswa zokuthintana ('social media') sokunokobana bafunde iincwadi zabo. Indlela abafundi laba bazinikele ngayo ekucocisaneni ngeensetjenziswa zokuthintanezi bagcina bangazinikeli isikhathi esaneleko sokulala baphumule begodu lokho kubabangela iingqondo zabo zihlale zidiniwe, zingasakghona ukulalela. Ubuvila nabo bungunobangela omkhulu wokobana umfundi agcine angakaphumeleli nofana abuyele ekhaya angakafezi ibhudango aliyele ezikweni lezefundo eliphakemeko. Ukutlhoga ikghono lokubekezelela iintjhijilo umfundi angahlangabezana nazo kesinye isikhathi zimenza agcine abuyele ekhaya. Amaziko amanengi wezefundo ephakemeko aneemfuneko ekufuze bona abafundi bazifikelele ngaphambi kobana bamukelwe. Ukwamukelwa komfundi ezikweni elithileko vane kutjho khona bona usuke ahlangabezene neemfuneko zezikwelo, ye-ke kuyarara ukubona umfundi sele abuyela ekhaya ngebanga lokwehla kwezinga lakhe lefundo nelibangela bona angasavunyelwa ukuragela phambili neemfundo zakhe.

[Ithethwe ku-Roldens Paulynice's Facebook yatjhugululelwa esiNdebeleni]

IMITLOMELO YESIGABA B: 10

Page 9: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE IGREYIDI 12 · 2018-05-01 · Kanengi umuntu uthi asese mutjhaumthole sele akhamba ngedondolo ukwenzela bona obunye ubudisi bomzimbakhe buthwalwe lidondolwelo

IsiNdebele Ilimi Lekhaya (HL)/P1 9 DBE/2014 NSC – Grade 12 Exemplar

Ilungelo lokukhuphela lifunjethwe Phendla

TJHEJA: THOMA ISIGABA C EPHEPHENI ELITJHA. ISIGABA C: IHLELO NOKUSETJENZISWA KWELIMI UMBUZO 3

ISIKHANGISO

RHABA! UZOZITHUMBELA IVUNULO OYITHANDAKO! Inyoni efika maqangi izikhethela esinonileko! BUYELANI EMARUBHINI! MABUSABESALA CULTURAL VILLAGE BUYELANI NGAKWAGOGO! Isithombe 1 Isithombe 2

Isithombe 3 Isithombe 4

Aba-2 abazokufika maqangi bazozithumbela ivunulo abayithandako!

Page 10: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE IGREYIDI 12 · 2018-05-01 · Kanengi umuntu uthi asese mutjhaumthole sele akhamba ngedondolo ukwenzela bona obunye ubudisi bomzimbakhe buthwalwe lidondolwelo

IsiNdebele Ilimi Lekhaya (HL)/P1 10 DBE/2014 NSC – Grade 12 Exemplar

Ilungelo lokukhuphela lifunjethwe Phendla

3.1 Tlola bonyana imihlobo yevunulo evezwe esithombeni sesi-2 nesesi-3

ngamunye imbathwa nakwenzenjani.

(2)

3.2 Esikhangisweni esingehla dzubhula igama eligandelela bona abantu

abangakhohlwa masikwabo.

(1) 3.3 Tlola igama lengubo yesikhumba eyembethwe bobaba abasesithombeni

sesi-2.

(1) 3.4 Hlathulula umqondo olethwa libinzana lamagama athi, inyoni efika maqangi

izikhethela esinonileko.

(2)

3.5 Ucabanga bona uyini umnqopho wokusetjenziswa kweenthombe

esikhangisweni esingehlesi?

(2)

3.6 Ngelihlo elihlabako akhe uveze bona okutjhiwo sisaga esivezwe

esikhangisweni nomnqopho wombandela osetjenziswe ngehla kuthintana njani.

(2) [10]

Page 11: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE IGREYIDI 12 · 2018-05-01 · Kanengi umuntu uthi asese mutjhaumthole sele akhamba ngedondolo ukwenzela bona obunye ubudisi bomzimbakhe buthwalwe lidondolwelo

IsiNdebele Ilimi Lekhaya (HL)/P1 11 DBE/2014 NSC – Grade 12 Exemplar

Ilungelo lokukhuphela lifunjethwe Phendla

TJHEJA: THOMA UMBUZO 4 EPHEPHENI ELITJHA. UMBUZO 4 Qalisisa ikhathuni engenzasi bese uphendula imibuzo elandelako. IKHATHUNI

4.1 Tlola umthombo okuthethwe kiwo ikhathuni le. (1) 4.2 Ngokurhunyeziweko tlola ubujamo babantu abasekhathunini le ngamunye

uveze okutjhiwo bujamo bomzimbabo.

(2) 4.3 Dzubhula ibinzana elisetjenziswe ekhathunini eliveza umqondo wokuthukwa. (1) 4.4 Ingabe amagama womsana lo athi, 'Langifaka endumisweni' asivezela muphi

umqondo ngokwekhathuni le.

(2)

4.5 Thatha igama elithi, 'Baba-ke!' elisetjenziswe ekhathunini engehla uzakhele

wakho umutjho ubabaze isehlakalo esisekhathunini le.

(2)

4.6 Ucabanga bona okutjhiwo msana ophethe iphepha lo kuyakholweka na?

(Kokukhohlwa kwebizo lakhe.) Sekela isiqunto osithathako.

(2)

[10]

Ngigedla amadolo Jabu lami alikho, kghani bakhohlwe

ukulitlola. Baba-ke! Ngiyokubuyelela godu!

Lafika elinganamona langingenisa endumisweni.

Imiphumela Kamethrigi

Page 12: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE IGREYIDI 12 · 2018-05-01 · Kanengi umuntu uthi asese mutjhaumthole sele akhamba ngedondolo ukwenzela bona obunye ubudisi bomzimbakhe buthwalwe lidondolwelo

IsiNdebele Ilimi Lekhaya (HL)/P1 12 DBE/2014 NSC – Grade 12 Exemplar

Ilungelo lokukhuphela lifunjethwe

TJHEJA: THOMA UMBUZO 5 EPHEPHENI ELITJHA. UMBUZO 5 Funda itheksti engenzasi bese uphendula imibuzo. Iinrhatjhi zisiyelelisa ngakho koke okwenzeka ephasini mazombe. Sineenrhatjhi ezifana nemirhatjho ezilalelwa khulu amalanga la. Vane kubemnandi nasilalele umrhatjhi onguPhrofesa umswa kaBhorholo. Usithakgha tle lomswa, umona phasi madoda. Wabe anebhudango lokubamrhatjhi asese mncani, ngetjhudu elihle vele laphumelela. Ukuthanda kumbi ukurhatjha kanti bewunehliziyo ehle kwamambala, uthi nakahlekako kube sengathi kungakhithika iponde ngamazinywakhe amhlophe twa sabisi. Ukurhatjhokhu wakufunda ngokulingisa umkhwenyabo owabe amrhatjhi odumileko emrhatjhweni ukukhamba kancani kufana nokugijima weKwekwezi. Ipumelelo yakhe kezokurhatjha asingabazi bonyana ingambeka ethubeni lokobana simbone sele angusaziwako kezemidlalo kamabonakude ngombana phele sizwe abadala basithi. Unebhudango lokobana ngelinye lamalanga azibone arhatjha imidlalo yeamerika. Simfisela ikusasa elihle nelinepumelelo ngebhudango lakheli. Amaphephandaba nawo aziinrhatjhi ezithandwa khulu asilethela iindaba zisatjhisa. Abantu ngobunengi bathanda elibizwa bona yi-Daily Sun. Iphephandabeli lona lidume ngokurhubhulula iindaba eziphathelene nokuphathaphatha nezingezithandwa babantu khulu.

5.1 Tlola bona igama elithi lona elisetjenziswe etheksthini engehla lisikhekhe bani

sekulumo.

(1) 5.2 Tlola isirhunyezo sebizo elithi, Phrofesa elisetjenziswe ngehla. (1) 5.3 Ngokuyelela imithetho yokutlolwa nokupeledwa kwamabizo weendawo tlola

ibizo 'yeamerika' elisetjenziswe etheksthini engehla ngendlela efaneleko.

(2) 5.4 Tlola umutjho ngebizosenzo 'ukuphathaphatha' utjengise bona lingaba nenye

ihlathululo ngaphandle kwale esetjenziswe etheksthini.

(2) 5.5 Thatha igama eliphikisana nelithi isithakgha ulisebenzise emutjhweni ozakhele

wona.

(2) 5.6 Thatha ibinzana lamagama elithalelweko uzakhele wakho umutjho kuvele

bonyana uyayazi ihlathululo yalo.

(2) [10]

IMITLOMELO YESIGABA C: INANI LOKE:

30 70